Ülo Ennuste majandusartiklid

arvamus 3.IV 12

„Majandusteadlane räägib, kui kaugel on Euroopa võlakriisi lahendamisest, ja kriisi tähendusest Eestile“:

EPL intervjuu 2.IV 12  Tallinna Tehnikaülikooli professori ja Eesti Panga Nõukogu pikaajalise liikmega ning veel paari tosina nõukogu liikmega – Enn Listra:
http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-listra-majanduslike-rannailmade-saabumiseks-tuleb-paljutki-muuta.d?id=64165711&com=1&no=0&s=1

 

Selle teksti lugemise teeb nutikaks see et artikli autoriks on märgitud ajakirjanik Zirnask – niiet võta sa kinni kes mingi piruka on teksti keeranud ja näib et võrgus artikkel pidevalt muutub – nt 2.IV õhtul võrgus olnud versioonist sai teada:

 

Rääkida võiks kahest kriisitüübist. Esimene, n-ö Kreeka tüüpi kriis tulenes riigi kodanike raha käsutava avaliku sektori lodevast käitumisest. Teine, mida võiks nimetada Eesti-Hispaania tüübiks, tulenes turuosaliste käitumisest erasektoris“

taevane arm – selge et ainult raskekaalu majandusteadlane jägab seda et kriisiriike rühmitatakse tüüpideks – kuid see võib küll ainult ajalehemehele pähe mahtuda et on Eesti-Hispaania ühistüüp. Tõepoolest: Hispaania majandus sada korda võimsam, inflatsioon talitsetud ja mitte nii vohav nagu meie lodeva EP poliitika puhul, kapitali netoväljavoolu Hisaanias pole seega ei mingit lodevust finantsvoogude reguleerimisel nagu meie EP stiil, ainelistes raskustes elanike osakaal kriisis seal oluliselt ei tõusnud kuid Eestis tõusis oluliselt kohe nagu Lätis-Leedus-Bulgaarias-Rumeenias (http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/income_social_inclusion_living_conditions/data/main_tables)

– seega Hispaanias kõik vastupidi meie olukorrale – nagu Kreekaski kõik vastupidiselt meile ainult et mastaabi efektis pole nii suurt erinevust – muidugi on eelöeldust selge et mis rühma meie kuulume Eurostati vaatevinklist nt.

JNE JNE

Näiteks viimane lõik artiklist:

Eesti astumist Euroopa rahaliidu liikmeks pean ma täiesti üheselt õigeks sammuks.

Soovitan kahtlejatel mõelda, miks juhtus nii, et meie üksteisega lähedaste majandustega naabritest Soome kasutab meiega sama raha, Rootsi on aga oma kroonide juurde jäänud.

Ka lätlased ja leedulased oleksid ummisjalu euro poole tormanud, kui see neil ainult võimalik oleks olnud. Tuleb meeles pidada, et meil, Soomel, Lätil ja Leedul on üks ühine naaber.“

 

–          taevane arm – pole võimalik et nii võhiklikult väidab üks EP juhtkonna pikaajaline liige: a) siin tuleb kõigepealt meeles pidada Sloveenia-Slovakkia kaasust ja küsida miks nad oma naabrust arvestades ikkagi ummisjalu tormasid eurole 2007 (muide majandusteaduslikult optimaalsel ajal ja said seega kriisis vähem räsida kui nt Eesti) b) et Leedul oli 2006 inflatsioonikriteerium täidetud kuid jäid ukse taha sest ei olnud kompetentsi mõista et inflatsioon on ainult osa hinnatõusust ning vaja on täita ka hindade stabiilsuse kriteerium c) TTÜs avaldatud EP NK tollase esim prof Sõrg’i 2005 novembri artikli järgi saab välja arvutada et Eesti majandus kaotas EP suure ebakompetentsuse tõttu 2007-10 krooni mõttetute valuutavahetuskuludena ligemale kaks miljardit krooni hargmaistele pankadele – EP viimatise statistika järgi meie kodumajapidamised ja firmad kaotasid mullu ECB inflatsioonikriteeriumi rikkumisega EP poolt hoiuste väärtusest reaalselt ligemale miljardi euro – ja lodeva finantsvoogude kontrollimise tõttu kolm-neli miljardit maksustamata kasumite kodumaisest majandusest väljavoolamist (vt EP märtsiteavikut „Eesti 2011 maksebilanss“ lk 6).

aprill 3, 2012 - Posted by | Uncategorized

2 kommentaari »

  1. NB: Abdul Turay viskab täna 4.IV PMis vinget nalja meie mõningate kodukootud reformi-IRL kallakuga isehakand “majandusteoreetikute” arvel – muidugi tuleb ajakirjanikule andeks anda fopaasid nagu et von Hayek olla saanud Nobeli “majandustsüklite” teooria eest – tegelt tuleks öelda et ta puudutas ka majanduse kõikumise (fluctuation) küsimusi kuid tulemuste tuum on “teadmus ja areng sõltuvalt majandussüsteemist” -vt Rootsi Akadeemia põhjenduses kokkuvõtvat lõiku: “The Academy is of the opinion that von Hayek’s analysis of the functional efficiency of different economic systems is one of his most significant contributions to economic research in the broader sense. From the mid-thirties he embarked on penetrating studies of the problems of centralized planning. As in all areas where von Hayek has carried out research, he gave a profound historical exposé of the history of doctrines and opinions in this field. He presented new ideas with regard to basic difficulties in “socialistic calculating”, and investigated the possibilities of achieving effective results by decentralized “market socialism” in various forms. His guiding principle when comparing various systems is to study how efficiently all the knowledge and all the information dispersed among individuals and enterprises is utilized. His conclusion is that only by far-reaching decentralization in a market system with competition and free price-fixing is it possible to make full use of knowledge and information.”

    kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | aprill 4, 2012 | Vasta

  2. Tõsiselt – head “austerlased” (vt PM 4.IV Turay Arvamus) – enne kui hakkate meie rahvusliku majanduse valulisi olulisi makroküsimusi arutama – harige ennast tänapäeva tsiviliseeritud tasemel ja ärge hakake nukataguse õlle-pullietegemisega ajaloolistel allikatel veelgi vähema haridusega rahvast siin veelgi rokem lollitama: alustage vähemalt 1996. Nobelistist Mirrlees’ist kes on välja töötanud maksusüsteemi optimeerimise teooria muide Hayek’likku määramatust arvestades jne – vt nt mida Nobeli komisjon märgib: “Income Taxation

    It was not until 25 years later that the problem was reconsidered by James Mirrlees, who solved it in a way which has established a paradigm for analyzing a broad spectrum of economic issues where asymmetric information is a prime component. Mirrlees identified a critical condition (known as single crossing) which drastically simplifies the problem and enables a solution. His analysis also proved to contain the germ of a general principle: the revelation principle. According to this principle, the solution to incentive problems under incomplete information belongs to the relatively limited class of so-called allocation mechanisms which induce all individuals to reveal their privat information truthfully, in a way which does not conflict with their self-interest. By applying this principle, it becomes much easier to design optimal contracts and other solutions to incentive problems. It has therefore had a large bearing on the treatment of many issues of economic theory.” – b) muide tänases PMis isegi bulvariajakirjanik viskab nimeliselt teie üle villast – väga piinlik lugemine eesti majandusteadlste jaoks c) jätke sellise jama ajamine nagu Taleb oleks kriisi peremini/täpsemini ette näinud kui kümned uurimigrupid suurte matemaatiliste mudelitega mis sisaldasid reaalvoogudele lisaks ka finantsvooge (muideks mida äsjane rahandusministeeriumi prognoos piilnlikult ei tee)

    kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | aprill 4, 2012 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: