Ülo Ennuste majandusartiklid

Hamletlik küsimus

Hamletlik dilemma: kas olla maailma hädaorus priimusena eripäraselt särava tähena – või mitte olla

 Pühadeajal edastasin pühadekaardi asemel munapühataolise värvilise kaanega võrguüllitise sajakonnale meie vaimutegelasele äsjaavaldatud teaviku:

                                                                „WO R L D H A P P I N E SS  R E P O RT” 

(http://www.earth.columbia.edu/sitefiles/file/Sachs%20Writing/2012/World%20Happiness%20Report.pdf)

               

 JEFFREY D. SACHS

Director, The Earth Institute, Columbia University

JOHN F. HELLIWELL

Professor Emeritus of Economics, University of British Columbia and Arthur J.E. Child (CIFAR)

RICHARD LAYARD

Director, Well-being Programme, Centre for Economic Performance, London School of Economics

 Nagu põhiautorite renomeede järgi kerge näha on siis Nobel ei peaks neil enam kaugel olema – ja mitte ainult autorite järgi vaid ka pöördelistele lausa antiiksetele poliit-ökonoomilistele paradigmadele tagasipöördumise uudsuse kaudu – lausa india karma-mütoloogia väärtuste ja teosoofia valda ning seda moodsa heaolumajanduse kontekstis. Tõsi küll et matemaatiline aparatuur on äkki selleks liialt primitiivne IT ajastule mittekohaselt (ainult maatriksarvutuse mudel ühel leheküljel).

 Mis sellest uurimusest empiiriliselt eesti kontekstis reljeefselt silma torkab on see et 2010 ilmselt meil oli maailmas üks anomaalseimaid erinevusi meie positsioonis kogu maailmas eeskätt meie GDP pc pea-aegu rahuldavas positsioonis  ja võrreldes sellega üsna viletsas üldises rahvuslikus heaolupositsioonis  –  õigemini öeldes küll sügavas viletsolu positsioonis sest selles uurimuses on viletsolu seatud esiplaanile.

 Tõepoolest sest heaolu/viletsolu näitude järgi kuulume selles rakursis nt sajakonna riigi hulgas üsna viletsasse kolkarühma (nt koos Valgevene, Kuuba, Gruusia, Venemaa, Läti, Ungari, Bulgaaria, Moldaavia jmt) kuid puhtalt GDP pc järgi oleksime ikka soliidsemate riikide rühmas (nt Poola, Slovakkia, Leedu, Sloveenia jne).

 Probleem on esmalt selles et majandusheaolu osas et nt meie GDP pc polegi väga madal kuid valdavasse enamikku meie kodumajapidamistest jõuab sellest suhteliselt palju vähem kui majandusliku heaolu riikides (nt Rootsi, Soome jne) sest meil läheb suhtpalju sellest mahust väljamaadesse  (suures osas maksustamata kujul)  – ja küllap meie GDP kvaliteet kah pole kiita (selle mahtu nt lähevad ilmselt sisse ka hargmaiste arvevabrikute kasumid mis siit kohe kaovad ja nt reisisaatjate palgad kellede töövilju patta ei saa panna jms.

 Mis veelgi hullem on see et Rahvusliku Üldheaolu (ingl GNH) näitude hulka kuuluvad ka halduse kvaliteet, poliitiline kultuur, üldine rahvuslik teadmustase jne – ja neid meie ei saa ometi muuta kui tahame vähemalt omateada jääda eripäraselt säravaks Baltikumi Täheks kus puudub kasumimaks, alampalk pea-aegu olematu, firmasid saab igaüks priilt minutiga rajada igast maailma otsast nt igasse Kopli korterisse kus telefon, kus riigifirmade väljamaised juhid ilma igasugu riskita võivad saada palka vürstlikult sajakordselt keskmisest rahvuslikust pensionist  – see ei sobi ju lamedasse keeruka maksusüsteemiga tasalülitavasse poolsotsialistlikku heaoluriiki .

 

aprill 11, 2012 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: