Ülo Ennuste majandusartiklid

Rahvuslikult vähem õnnetu-olust

Maailma hea- ja vilets-olust

Äsja üllitati selle kohta järjekordne kvaliteetne uurimus pooleteist saja riigi kohta sama paljudel lehekülgedel ja 2010 statistikal (*) – seekord pilgupüüdmiseks „õnnelikkuse“ pealkirjastusega. Pilgupüüdmiseks tõesti sest tegelikult see analüüs põhiliselt lähtub mitte tavapärasest kekmistest näitudest (kus ebavõrdsused kaovad) vaid puudustkannatuste maatriksist (nt indiviid/riik i kannatab suure tööpuuduse määra all, ei suuda eluruumide tempratuuri piisaval tasemel hoida, indiviid kannatab krooniliste haiguste all, kannatab ebaõigluse all jne)  – selge et võrdlusteks kõiki neid subjektiivseid ja objektiivseid näite kaalutakse kokku ja normeeritakse “viletsusmääraks”ja siis heaolu näit = 1 – viletsusmäär (seda siin muidugi nii väga skemaatiliselt).

Kiiduväärne on et selles on näidatud ka tulemuste mõõtmisvigade hinnangud ning analüüsitud heaolu olulisemaid mõjurireid (nt ka rahulolu valitsuse kvaliteediga jne) ning ettepanekuid valitsustele – vihjega et valitsuste taasvalimise/võimulejäämise pürgimusi populismi levitamisega võib pidada õiglasteks ainult juhul kui üldine heaolu/rahulolu riigis ei ole nigelavõitu.

Eeskätt määrab heaolu oluliselt muidugi majandustase naabrusega võrreldes – kuid ilmselt määrab rahvusliku heaolu oluliselt ka majandusliku ebavõrdsuse leebus samuti naabrusega võrreldes nagu samuti valitsuse poolt inflatsioonilise maksustamise (konfiskeerimise) talitsemine keskpanga poolt, julgeoleku vaegus jne – ning viimaseid ilmselt määrab rahvuslik sotsiaalne eetika/õiglus, ausus, rahvusliku teadmuse kvaliteet (tõerääkimine, teadusloogikapõhisus, selgus, vastastikkune lugupidavus, spekulatsioonide sanktsioneerimine jne).

Mis selle uurimuse alusel Eesti positsiooni puutub siis see kõigub nimekirja keskpaigas (kuskil nii 60-70 vahelises rühmas) sõltuvalt valitavast näitude klastrist (ja neid on uurimuses mitmeid) ning jääb üldiselt samasse rühma nt Valgevene, Iraani, Moldova, Venemaaga, Lätiga, Portugaliga, Rumeeniaga jne (Leedu kuulub üldiselt mõnda kõrgemasse rühma). ELis on Eesti kindlalt viimase viierühma hulgas ja euroalal tagant teine-esimene Portugali järgi (Kreeka oli 2010 kõrgemal).

Nagu meil ametimeestel eliitarvamisliidritel kombeks öelda et see ei ole mingi uudis sest see oli ammu ettearvatav sellise metoodika puhul. Tõepoolest nii sest meie rahvusliku sotsiaalmajandusliku teadmusruumi kvaliteet on allpool alla igasugust arvustust ning koos majandusmehhanismidega kiivas võimurite-rikkurite kasuks ja seda eriti teadmusruumis ja eriti populistlike valimiskampaaniate ajal (**) ja muidugi kallutatakse teadmusruumi poliitikute ja tabloidide ning võimuteenrite poolt kõlvatult üha (nt ühes meie ülikooliuurimistöös looritamiseks-lakeerimiseks suruti Eesti sotsiaalmajandusliku heaolu tasemelt kohe vägivaldselt Inglismaa kõrvale niimoodi et Rumeenia jaoks moodustati omaette suveräänne rühm, pamiseks majndusarengu kriteeriumiks peetakse ellidi poolt PPS valuutga infleeritud GDP pc kasvu ja majandusliku ebavõrdsuse näite ei peeta miskiksi, rääkimata kapitalide väljavoolu märkamisest eriti mksustamata kasumite näol).

Tõepoolest nt kui äsja üks minister täiesti ebakompetentselt (majandusteoreetiliselt ja sotsiaalse õigluse seisukohalt vaadates) määras riigiettevõtte juhile palgaks summa mis mitmekordselt ületab EL Liikmes-Riikide Peaministrite palku – siis teine minister saatis dzotti ette massimeediasse (nt EE) asjatundmatu „analüüsi“ väitega nagu oleks tegemist turumajanduslikult ratsionaalse värgiga mis kunagi ei eks (tegelikult juhtum on majandusteoreetiliselt klassikalisest turust kaugel ja tegu nn (mäda) sidrunite tingimise tehinguga (vt Georg Akerlof kelle peatulemus “The Market of Lemons” ilmus 1970 ning sai Nobeli taolise „turu“  käsitlemise eest 2001) – mis veelgi hullem see et õigustet õigluse nõudmist avalikkuse poolt antud kaasuses tembeldatakse vääritu rahva kadeduseks ja ahnuseks – ning samas EE ilmselt piiratud ratsionaalsusega ajakirjanik näib uskuvat täiesti asjatundmatut juttu sidrunimehe poolt nagu esimene ministergi et nagu oleks mullu valitsus saanud rahvuslikult lennufirmalt 160 miljonit kuigi oli kahjumis (muide sama hägusloogikat kasutas akad Bronshtein naftatransiidi plahvatusohtlike eshelonide voorimise õigustamiseks läbi öise Tallinna vms meie valitsuse ees, sama riigikogulane Gräzin ja Ligi 0-kasumimaksu läbisurumisel Riigikogust (miljardeid kaotusi rahvuslikult) ja hiljem 2008 ehk kriisi ajal üritusel absurdse nn “avansilise kasumimaksu” läbisurumiseseks (rahvuslikuks õnneks see seadus ime kombel tühistati ja miljardite täiendav väljavool riigieelarvest jäi ära).

(*)http://www.earth.columbia.edu/sitefiles/file/Sachs%20Writing/2012/World%20Happiness%20Report.pdf)

(**) Ennuste, Ü. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. Aksel Kirch et al (Eds.) – Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim. Institute for European Studies, Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

aprill 15, 2012 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: