Ülo Ennuste majandusartiklid

Kiri ESMi ainetel

 

Kas Stabiilsus-mehhanism osutub sama äpardlikuks kui Maastricht-kriteeriumid?

 Selle küsimuse olla äsja järjekordselt poetanud prof Mario Monti FTs (PM E24 27.IV 12 andmetel) – ja kui Monti midagi vihjab siis tasub meil seda tõsiselt võtta sest mitte juhuslikult ei ole ta praegu Itaalias spetsialist-PM ja seda palgata..

 MK Leppe (1992) peamised hädad olid:

 a)     kriteeriumid ei olnud rangelt formaliseeritud (ei olnud nt valemitena) vaid diplomaatilis-õiguslikus keeles narratiividena (makro-teoreetiliste kontseptsioonide alusel küll, suuresti liikmesriikidevahelisest ratsionaalsest ümberjaotusest tuletatud) ja seetõttu jäid taolised kriteeriumid enamikule valitsusjuhtidest suures osas mõistmatuks ja seda eeskätt perifeeriariikides kus äärmise juhul poliitikute tasemel omati mingit aimdust ainult mikroökonoomikast (osta odavalt rämpsu ja müü kallimalt kvaliteetkaubana edasi). Tõepoolest nt Eestis ei suudetud nõutaval ajal üldse vahet teha inflatsiooni-kriteeriumi ja hinnastabiilsus-kriteeriumi vahel (muide oodatav EP president teeb vahet) jne. Selge et oma teadmatusest mitte taipamisega seoses mingit frustratsiooni ei tekkinud sest need kriteeriumikesed tundusid süütult-petlikult lihtsatena ja nt hinnastabiilsuse nõuet lihtsalt ei osatud üldse märgata ja kõige tipuks lastigi meid üle lävepaku seda kriteeriumit täitmata koos sellest tuleneva majanduslanguse järsu süvenemisega

b)    need kriteeriumid olid liialt universaalsed nn “sama mõõtu ülikond kõigile” sest ei  mitte kuidagi ei tahetud Brüsselis poliitilise korrektsuse huvides tunnistada et reaalsuse on ikka olemas igas liidus majanduslikult tuumik-liimed ja perifeeria (toetavad liikmed ja toetatavad) ei tahetud kuidagi tunnistada et nt on eriti väikeriikide osas suurtes etnilise heterogeensuse keerukuses olevaid riike millede puhul liidus tööjõu vaba liikumine on vastunäidustatud, sama kapitali vaba liikumisega, ei arvestatud kogu välisvõlga, ei maksusüsteemi tasakaalutust rikaste rikasumiseks ja vaeste vaesusustamiseks, ei toetuskapitalide väljavoolu jne

c)     kriteeriume ei olnud piisavalt nt puudus kogu välisvõla piirmäära, puudus maksuseadustega rahvuslikele majanduste kõlvatuid konkurentsi-eeliseid sepistava (nt 0-kasumimaks) mehkeldamise tsentraalne talitsemine, ei olnud kriteeriume majandusliku ebavõrdsuse leevendamiseks ning ainelise puuduskannatajate vähendamise kriteerium et vältida perifeeriariigist tööjõu välja ajamist heaolu langusega ja seega hõive langust ning kapitali väljakantimist ja seega rahvusliku majnduspotentsiaali kängumist ja reaalset divergentsi ELi keskmiste indikaatorite taustal (sügavamat kolgastumist nagu viimatistel aastatel Eestiga juhtunud – eriti kui mitte teha arvestusi poliitlakeeriva PPS valuutas).

d)    puudus kriteeriumite rikkujate materiaalse sanktsioneerimise regulatsioon.

 Kahjuks tuleb tõdeda et kuigi ELi majandushalduse süsteemi koordineerimise uue elemendi ESM legaliseeritud nimetus on “mehhanism” – kahjuks ei ole seda elementi mehhanismile omase rangusega defineeritud/formaliseeritud ning arvestades selle uue mehhanismi suurema laiahaardelisusega eriti Euroopa Semestri mõistes (monitoritakse nt ka rahvuslike statistikate pädevust) ning täiendavate komplitseeritusega nn Finants Tulemüüride disainides, matemaatilise mänguteoreetilise tingimiskeerukustega ning eriti selle mehhanismi kattuvusega mitmete olemasolevate legaliseeritud elementidega Lissaboni Leppe alusel jääb suur pilt üsna segaseks: ilmselt seega nüüd aasta keskelt mitte-makro-tipp-asjatundjatel peaaegu võimatu kogu ELi majanduslikus koordineerimissüsteemist piisavalt taibata niivõrd et isegi endi teadmisi ülehindavatel poliitikutel ei poeks frustratsioon sisse koos populistliku tahtmisega hakata kaikaid kodaratesse toppima – eriti arvestades seda et mehhanismis on ka ennekuulmatud materiaalsed sanktsioonid dissidentidest liikmesriikidele ja seda lihtlabaselt kvalifitseeritud hääletusega (nt 0,2% majandusvõimsusega liikmesriigil polegi enam vetoõigust).

 Tore näide meil juba käepärast nt teatavad juristide ringkonnad väidavad et ega nendel ESMi vastu mis konsensuslikult pikkade aastate jooksul disainitud ja samm-sammult tipp-tasemetel verifitseeritud – ega vastu midagi ei ole kuid nendele ei meeldi selles mehhanismis üks hammasratas mis olevat justkui vastuolus Põhiseadusega ja seega nii ei tohtiva Eesti ESM Aluslepet küll ratifitseerida – maksu see meile mis maksab – kui muidugi eesti rahvas teisiti ei otsusta.

 Taevane arm – ESM oleks mehhanismina ilma selle  rattakesta täielikult diskfunktsionaalne hernehirmutis esimest päevast peale – aga muidu oleks ESMil ikka jumet küll – makroteoreetiliselt vähemasti – muidugi hargmaiste pankade puhaskasumid saavad kannatada samuti nagu mitut masti ja kaliibrit muud spekulandid ja populist poliitikud ning tabloidanalüütikud.

aprill 29, 2012 - Posted by | Uncategorized

9 kommentaari »

  1. “ESMi vastu mis konsensuslikult pikkade aastate jooksul disainitud ja samm-sammult tipp-tasemetel verifitseeritud”

    sellisel tipp-tasemel nagu euro disainiti ja verifitseeriti. Muuseas, kui tase olnuks kõrge, siis mingit ESMi poleks tarvis

    “aga muidu oleks ESMil ikka jumet küll – makroteoreetiliselt vähemasti” muidugi tipp-tasemel makroteoreetiliselt

    lühidalt: poliitideoloogiline möga, mis püüab varjuda “tipp-taseme” taha. Kunagi olid tipud Moskvas, nüüd Brüsselis.

    kommentaar kirjutas Kristjan | mai 12, 2012 | Vasta

    • taevane arm – ilma teatava keskse koordineerimiseta ei tule midagi ratsionaalset välja suurtes süsteemides ning koordineerival keskusel on koordineerimise seisukohalt kindla peale suurem pädevus kui koordineeritavatel agentidel

      tõepoolest a) moskva plaanikomitee nt teadis et Muuga sadama ehitus on plaanis aga meie omad ei teadnud tuhkagi (Keskkomitee teadis) b) ESM on muidugi suboptimaalne sest on projekteeritud tohutute poliitiliste-juriidiliste-diplomaatiliste jne mõttetute kitsenduste raames (nt et maksusüsteemid ei kuulu harmoniseerimisele olgu need nii tobekõlvatud kui tahes ja loomulkikult lääbakil igat masti spekulantide ja kröösuste kasuks) c) kahjuks ka ESM käitamine käib veidras institutsionaalses raamistikus (nt on liikmesriikides nn Komisjoni Esindused kuid need ei julge vist piitsatadgi kui nt liimesriigist kanditakse nt Komisjoni grante kohe päris väljamaadesse jne)

      kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | mai 13, 2012 | Vasta

      • Selle taga on “tipp-teadmisi” täpselt samapalju nagu on Maastrichti kriteeriumite taga tipp-teadmisi. Või oskab austet Ülo Ennuste viidata mõnele teoreetilisele tööle, et miks just 3% ja 60% ning miks mitte 5% ja 100%? Laest võetud arvud kahjuks. Võib olla saame kokku uuesti, kui turud on EFSF-st läbi läinud nagu nuga võist. Kogu lähenemine ja monetaarsüsteemi struktuur on vale, sest liikmesriikide valitsustest on tehtud kohalikud omavalitsused, mis peavad tsentraalselt juhitud pangandussüsteemis kohalikke pankasid päästma. Kui USAs oleks pidanud osariigid niimoodi oma pangad päästma, siis dollarit täna enam tõenäoliselt ei eksisteeriks. ESMi idee on vale, sest mõne liikmesriigi makseraskused tekivad ikka kriisi ajal, kui mujalgi elu väga lilleline pole, nüüd idee järgi hakatakse mujalt ära võtma, ehk mingit tsentraalse fiskaalvõimu netokulutamist pole, mis oleks küll majandusteoreetiliselt põhjendatud(Keynes).
        Samuti ei lähe ESM mitte kuidagi pangakasumite kallale.
        konsensuslikult pikkade aastate jooksul ? ESM-i idee tekkis ikka kriisi ajal. Kui sihiks on föderalism Euroopas, siis võiks sellest nii rääkidagi, mitte aga rääkida sellest, et matsirahvas peaks tipp-teadmiste ees maani kummardama.
        Tänan

        kommentaar kirjutas Kristjan | mai 13, 2012

    • Austet Kristjan kommis: „Selle taga (ESM, üe) on “tipp-teadmisi” täpselt samapalju nagu on Maastrichti kriteeriumite taga tipp-teadmisi. Või oskab austet Ülo Ennuste viidata mõnele teoreetilisele tööle, et miks just 3% ja 60% ning miks mitte 5% ja 100%? Laest võetud arvud kahjuks. Võib olla saame kokku uuesti, kui turud on EFSF-st läbi läinud nagu nuga võist. Kogu lähenemine ja monetaarsüsteemi struktuur on vale, sest liikmesriikide valitsustest on tehtud kohalikud omavalitsused, mis peavad tsentraalselt juhitud pangandussüsteemis kohalikke pankasid päästma. Kui USAs oleks pidanud osariigid niimoodi oma pangad päästma, siis dollarit täna enam tõenäoliselt ei eksisteeriks. ESMi idee on vale, sest mõne liikmesriigi makseraskused tekivad ikka kriisi ajal, kui mujalgi elu väga lilleline pole, nüüd idee järgi hakatakse mujalt ära võtma, ehk mingit tsentraalse fiskaalvõimu netokulutamist pole, mis oleks küll majandusteoreetiliselt põhjendatud (Keynes). Samuti ei lähe ESM mitte kuidagi pangakasumite kallale. konsensuslikult pikkade aastate jooksul ? ESM-i idee tekkis ikka kriisi ajal. Kui sihiks on föderalism Euroopas, siis võiks sellest nii rääkidagi, mitte aga rääkida sellest, et matsirahvas peaks tipp-teadmiste ees maani kummardama.“

      Maastrichti kriteeriumite taga oli 1992 lõpmata hulk makroökonoomilisi tipp-teadmisi/uuringuid mis kinnitasid et miks just 3% ja 60% – nt isegi Soome mitmete ülikoolide raamatukogudes oli sadu tippteaduslikke ajakirju mis teemat rangelt käsitlesid – muidugi tuli käsitlustes arvestada poliitpiirangutega, muidugi sellega et demokraatia tingimustes tuli arvestada et perifeeriariikides võtab rahvastel aega arusaamisele jõudmisega tipp-makrost (nt Ansip käis vist 2006 kusgil Londoni ülikoolis loengut pidamas et Maastrichti kriteeriumid ei ole teoreetiliselt õiged) – muidugi olid selle taseme tipp-teadmised nigelamad kui praegu kus meil praegu on on Phelps’i tulemused ja nt majandusmehhanismide teooria on saanud Nobeli ja ESMi akronüümis on „M“ mehhanismi lühend ja võiks samuti tuleneda sõnast matemaatika või ja „E“ evolutsiooniteoreetiline jne.

      Muide näikse et kui Kristjanile arst kirjutab retsepti et 3 tabletti päevas 60 päeva – et siis ta hakkab räuskama et see laest võetud arvud ja kogu retsept on vale struktuuriga ning Teda tahetakse teha mingiks koloniaalikaks nagu meie Õiguskantsler juriditseerib.

      kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | mai 15, 2012 | Vasta

      • See on kõik neoklassikaline soolapuhumine. Neid Nobeleid majanduses ei anna välja mingisugune teaduslik komisjon. Otsused teeb Riksbanki juhatus. Alfred Nobeli tahet need kah ei väljenda. Neoklassikalised majandusmudelid eiravad pea täielikult raha majanduses. Mis meil täna makros domineerib raha kohta. See on IS-LM, mis põhineb laenatavate fondide teoorial. Siin ei ole tegemist Keynesi mudeliga, vaid John Hicksi mudeliga. Hicks ise väitis, et see on parimal juhul klassiruumi vidin.
        Mundell–Fleming on sellele ehitatud. Ja ei ole tarvis eestlasi matsideks pidada, ka Harvardis õpetatakse sellist mudelit.

        Kas jutt on sellest Edmund Phelps’ist, kes kirjutas: To pump up consumer or government demand would force interest rates up and asset prices down, possibly by enough to destroy more jobs than are created.
        http://www.ft.com/intl/cms/s/0/f71cfc6a-c7e6-11de-8ba8-00144feab49a.html

        Loomulikult mees eksib, sest keskpank määrab intressid, aga sama vea teeb neoklassikaline majandusteooria. Tal võib Riksbanki poolt väljastatud Nobeleid olla 100, aga ikkagi ta eksib ja see on fakt.

        Ehk tulekski majandusteadlasi süüdistama hakata soolapuhumises, sest poliitikud arvavad, et neil pole valikut.

        Vabandan räuskamise pärast, kuid mind kõrged auastmed ei veena.

        kommentaar kirjutas Kristjan | mai 15, 2012

      • Krisjan räuskab pidurdamatult:

        New comment on your post “Kiri ESMi ainetel” Autor: Kristjan (IP: 90.190.219.208 , 208.219.190.90.dyn.estpak.ee) E-post: krisandre2002@yahoo.com URL: http://money4nothingchicks4free.wordpress.com Whois : http://whois.arin.net/rest/ip/90.190.219.208 Kommentaar:

        „See on kõik neoklassikaline soolapuhumine. Neid Nobeleid majanduses ei anna välja mingisugune teaduslik komisjon. Otsused teeb Riksbanki juhatus. Alfred Nobeli tahet need kah ei väljenda. Neoklassikalised majandusmudelid eiravad pea täielikult raha majanduses. Mis meil täna makros domineerib raha kohta. See on IS-LM, mis põhineb laenatavate fondide teoorial. Siin ei ole tegemist Keynesi mudeliga, vaid John Hicksi mudeliga. Hicks ise väitis, et see on parimal juhul klassiruumi vidin. Mundell–Fleming on sellele ehitatud. Ja ei ole tarvis eestlasi matsideks pidada, ka Harvardis õpetatakse sellist mudelit.

        Kas jutt on sellest Edmund Phelps’ist, kes kirjutas: To pump up consumer or government demand would force interest rates up and asset prices down, possibly by enough to destroy more jobs than are created. http://www.ft.com/intl/cms/s/0/f71cfc6a-c7e6-11de-8ba8-00144feab49a.html

        Loomulikult mees eksib, sest keskpank määrab intressid, aga sama vea teeb neoklassikaline majandusteooria. Tal võib Riksbanki poolt väljastatud Nobeleid olla 100, aga ikkagi ta eksib ja see on fakt.

        Ehk tulekski majandusteadlasi süüdistama hakata soolapuhumises, sest poliitikud arvavad, et neil pole valikut.

        Vabandan räuskamise pärast, kuid mind kõrged auastmed ei veena.“

        a) Nobeli kohta ilglumpenlik ehk ennast ülehindava matsi laim – tean täpselt (tunnen isiklikult mitmeid nii suure kui ka väikse ringi eksperte)

        b) Phelpsi kohta samuti – selline üksikjuhtum võib reaalselt esineda (Phelps on hetrodoksne)

        c) Kümned ja kümned mudelid mis monetaar-finantsilisi ingridiente sisaldasid prognoosisid kriis suure täpsusega ette

        kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | mai 16, 2012

      • Eks ma Mats olen kindlasti, kui julgen suurtele ja tugevatele vastu hakata. Ma tahaks ise loota, et see oleks laim, aga mulle tundub, et ei ole. Ma seda ei väitnud, et eksperdid majandusnobeleid saanud pole. Ma ei suudaks midagi niisugust väita, sest pole kõigi laureaatide töödega üldse tuttavgi. Küll aga seadsin ma kahtluse alla Nobeli enda majandusteaduses. Ma usun, et need, keda Ülo Ennuste ekspertideks peab, ei saanud seda auhinda raha- ja panganduses.
        Soovitan vaadata, James Galbraith räägib kui ideoloogiliselt mõjutatud respekteeritud majandusajakirjad näiteks on.

        kommentaar kirjutas Kristjan | mai 16, 2012

      • Hea Kristjan: a) Nobeleid määrab Rootsi Kuningliku Akadeemia vastav allüksus b) James vihjab majandusajakirju – mitte majandusteoreetilisi. üe

        kommentaar kirjutas Ülo Ennuste | mai 17, 2012

  2. Ei haaku küll teemaga siin otseselt, kuid huvitavad mõtted Heido Vitsurilt.
    http://www.e24.ee/832294/vitsur-pusib-ainult-valitsus-keda-pangad-usaldavad/

    Selline on siis see euroopa demokraatia ja taoline mõttelaad on levinud ka kõige kõrgemal poliitikas. Kui Ameerikas keegi midagi niisugust väidaks, siis oleks avalikkus tagajalgadel.
    Edu

    kommentaar kirjutas Kristjan | mai 13, 2012 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: