Ülo Ennuste majandusartiklid

Õiendusi

Hea Ines/PM* – see mida Teie hinnatõusuks määratlete on tegelikult “puhas hinnatõus”: arvestades ainult inflatsioonilist tõusu mis on (vastavalt ELi HTHI inflatsiooni valemile) ainult osa “koguhinnatõusust” jaehinnaindeksi alusel mis on ilmselt Meil praegu ligi paar korda kõrgem (juurekasvutempo protsendipunktilises mõistes) inflatsioonilisest indeksist mida kahjuks meie adminstatistika vist ei mõõda -kuid mida kriisi/languse olukorras tuleks eriti silmas pidada sest see on eeskätt see mis rahva ängi tõstab

hea Ines – vaadake nt toidukaupade inflatsioonilist hinnatõusu viimatisel neljal aastal mis statistika järgi ligi 16% – ja vaadake selle perioodi toidukorvi  jaehinna hinnatõusu mis on EKI järgi**** kaks-kolm korda kõrgem (sõltuvalt kaupade osakaalude valikust): inflatsioonilist hinnamuutu nimetakse ka puhtaks muuduks ja see ei arvesta nt kvaliteedi muutu ning võib mitmete kaupade osakaalud nullida) – toidukorvi hinnaindeks aga arvutakse minit tüüpi jaehinna indeksi alusel mis Meil** praegu oluliselt kõrgem kui meie HTIH

hea Ines – häda on veel selles et meie statistika inflatsiooninäit on veel pelgalt puhasmuudu osanäit: nt puudub selles elamispinna turuhinna muut vastavalt HTIH metoodikale, puudus/puudub(?) ka nt kodumajapidamiste vedelkütuste hinnatõus (meie statistikaka väitis et Nende teada osakaal liialt väike) väike/alandatud osakaal on ka tahkekütustel sest kodumajapidamised hangiva seda väljaspoolt Turgu (muide Soomes sellel kirjel osakaal null sest ka linnades elab palju metsaomanikke) jne

hea Ines – a) reaalselt on “reaalpalk” siiski ilmselt palju madalam Teie arvutustest b) muidugi kui elatustasemest rääkida siis tuleks arvestada ReaalSissetulekuid=Töötasud+Pensionid+Toetused+Kodumajapidamiste omatulud+Kapitalitulud+jne***  c) muideks Buumid ega Kriisid ei tule ise vaid neid käkerdatakse kokku ja venitakse nende poolt kelledel on vastavat mõjutamisjõudu ja kes sellest suurt kasu lõikavad (nt kullaspekulandid, ilmselt mitmed pangad jne) – suuresti tehakse seda häma abil majandus-poliitilise määramatuse7ebakindluse ning ängide tõstmisega ning seega investorite loomulike loomalike instinktide abil hirmutamisega nagu ka teadmusvaguses publikugagi et nad nt investeeringud lõpetaksid või Maarjamaa tolmu jalgadelt pühiksid ja mis nt siinsetele hargmaisetele pankadele veegi suurema tingimisjõu kindlustaks d) liiatigi euroala kontekstis mingit buumi sisuliselt Meil ei olnudki kuna jagatiste veidruste tõttu väikse jagaja puhul – Meie nt 9% GDP juurdekasvutempot vastab EL17 kolmele protsendile e) ma ei ütleks et Teie/PM just selle kirjutisega erilise mõtteväärteo oleksite kokku kirjutanud kuid väheusutavaid illusioone küll ja sellega määramatust suurendanud ja Keynes-Krugman’i järgi Olete Meie majanduskasu taastamist nurjanud/kapitali+tööjõu väljavoolu forsseerinud veelgi – õnneks oodatavalt on ESM taoliste protsesside (eriti paanika ja hämarünnakute) pidurdamiseks koos Euroopa Semestriga kui neid demokraatlik-suveräänselt-juriidilisel-asjatundmatult täielikult käkki ei keerata ja sellega nt ka meiele olulisi Brüsseli Grante maha ei mängita – f) muide praegu makroökonoomika peateel ei peeta kriiside puhul nii oluliseks indikaatoriks Majanduse Usaldusväärsust kui Majanduse Ebakindlust (vt  nt FT.com 19.VIII 12 G. Davies’e kolumnit ja õpetlikku Joonist ning teksti selle ümber nt

“However, modern Keynesians like Paul Krugman ask another question, which is this: once expectations have shifted as uncertainty rises, why does the economy not correct itself? Krugman believes this is because a shortfall in aggregate demand cannot by remedied by lower nominal interest rates, because these rates cannot drop below zero [1]. This also has impeccable antecedents in the General Theory.” – g) nagu Friedman ütles 1962 et taoliste protsesside juures on kõige olulisem koordineerimine ja umbes samal ajal Hayek lisas et koordineerimise juures on kõige tähtsam tõerääkimise stimuleerimine h) muide PM töötab praegu edukalt eesti  majanduspoliitika hägustamise alal  ning ebakindluse ja määramatuse süvendamisel kui vaadata vähemasti kuida moonutatakse FT tõlgete pealkirju ja promatakse hargmaiste pankade panikööride/lakeeride tindisolginguid  :-)

NB oleks palve et Teie nt a) püüaksite A. Hansson’i käest välja uurida Tema hinnangut et kuivõrd on investeeringute anomaalne väljavool Eestist viimastel aastatel olnud tingitud ebakindlusest=f(reaalmajanduslik risk; võimurite massimeedia makroteadmusvaegus; paanika õhutamine massimeedias spekulantfinantsmagnaatide poolt; jne) ja kuivõrd oodatav EL17 stabiilsusmehhanism kombinatsioonis ESM&ECB&(Euroopa Semester)&Jne aitaks Maarjamaad ebakindluse vähendamisega sellest finantskatkust päästa (mahtude proportsioonid on sellised et mullu oli ainuüksi “muude investeeringute” nimetuse varjus väljamaadesse voolu maht üle kolme miljardi peaaegu kindlasti – aga stabiilsusmehhanismi täiustamiseks oleks Meie panustus maksimaalselt kuni  paar  miljardit kokku pikkare aastate jooksul ja nii suures mahus väga väikse tõenäsusega). Ja mis kõige olulisem et selles protsessis meile olulisi brüsseli Grante lõplikult maha ei mängita b) äkki Teil oleks ka võimalik võrrelda ka meie ja soomlaste jaehinna indekseid eriti toidukaupade osas ning seda inflatsioonide taustal?

Edu edasiõppimiseks!

*) Buumi enam ei tule – Äriuudised – E24.ee
www.e24.ee  http://www.e24.ee/946948/buumi-enam-ei-tule/
Ehkki Eesti asub ümbritseva majanduskeskkonna poolest praegu Euroopa parimas võimalikus piirkonna…

**) Inglastel on praegu FT.com järgi vastupidine häda: HTHI näit on viimatistel aastatel olnud kõrgem jaehinna indeks ja seega justkui HTHI kasutamine Nendel sisuliselt vähendab GDP juurdekasvutempot: vt nt FT.com augustis

“Britain must fix its broken method of measuring inflation”
By Chris Giles
Britain’s traditional measure of inflation, the retail price index, is broken and needs fixing. The error goes back decades, has cost taxpayers billions, is still costing the exchequer about £1bn a year and has resulted in the rise in living standards being underestimated. Few errors in statistical compilation are quite this serious.
……………………………………………………………………………………………………………………………….
The story starts in 1996 when Britain introduced a harmonised European price index, now called the consumer price index. Until 2010 CPI inflation was lower than RPI and everyone agreed that about 0.5 percentage points of the annual difference reflected something called the “formula effect”. This relatively stable number resulted from the calculation of the RPI using arithmetic means (add up the total and divide by the number of goods) while the CPI used geometric means (multiply prices of individual goods and take the nth root). ………………………………………………………….”
***) http://www.e24.ee/948468/kriisi-ajal-sissetulekud-euroopas-tousid-balti-riikides-langesid  ja
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-SF-12-035/EN/KS-SF-12-035-EN.PDF
nendes kirjutistes kahjuks on hinnad mis eriti kaugel  tegelikest sest meed on imaginaarvääringus PPS mis oluliselt hindu moonutab (ilmselt rahvusvahelise majanduspoliitika huvides) ja ilmselt ei saa nende hindade aluse riike järjestada vaid ainult rühmitada – sellest seisukohast  muide oli  Teie “tulude muutude … ” artikli moonutamine pealkirjale mittevastavaks õigustatud mitte ainult lokaalsetest poliithuvidest (kuigi ka algselt Teil puudus kõige sensitiivsem seik – kriisi ajal Eesti divergeerus  EL keskmise suhtes – rääkimata EL17 -da kesmisest) vaid ka teadusloogiliselt (nt et Poolas 2007-10 tulud vähenesid tundus ülimalt kahtlane ja oleks vajanud selgitamist) – ja vajaks veelgi tohderdamist:
Kriisi ajal sissetulekud Euroopas tõusid, Balti riikides langesid (129)
PM24 23.08.2012 11:49

Eurostati värske uuring sissetulekutest Euroopa Liidus ning võrdlusriikides näitab, et sissetulekute poolest inimese kohta asetub Eesti Euroopa Liidus lätlaste, rumeenlaste ja bulgaarlaste järel 2010. aasta seisuga tagantpoolt neljandale kohale.

Sissetulekud koosnevad Eurostati uuringu kohaselt netopalkadest, füüsilisest isikust ettevõtja tulust, kinnisvarast tekkinud sissetulekutest, sotsiaalülekannetest (toetused jms) ning muudest rahalistest tulusiiretest, millest on maha arvatud makstud maksud. Brutosissetulekute hulka on arvatud ka mitterahalised sotsiaaltoetused, nagu erisoodustused hariduse, lastehoiu, tervishoiuteenuste jt teenuste tarbimisel.

Euroopa Liidus ning eurotsoonis tervikuna sissetulekud inimese kohta aastatel 2007-2010 kasvasid, vastavalt 2 ning 1,1 protsenti.

Kõige enam suurenesid sissetulekud võrdlusperioodi jooksul Bulgaarias (20,5 protsenti), Poolas (12,4 protsenti), Norras (12,3 protsenti) ja Slovakkias (11,5 protsenti).

Sissetulekud vähenesid võrdlusperioodi jooksul vaid Balti riikides, Kreekas, Ungaris, Itaalias ja Iirimaal.

Kõige enam, 20 protsenti, kaotasid sissetulekutes 2007-2010 aastatel lätlased. Leedulaste ning kreeklaste sissetulekud vähenesid 11 protsendi võrra, eestlastel ligi 6 protsenti.

Balti riikides oli sissetulekute vähenemine tingitud eelkõige palgalangusest, Kreekas aga eelkõige ettevõtjate ning kinnisvarast saadava tulu vähenemisest.

Nii selgub uuringust, et 2010. aastal oli Eesti Rumeenia, Bulgaaria ning Läti järel madalaimate sissetulekutega riik Euroopa Liidus. USA on samal ajal endiselt Euroopa keskmisest ligi kolmandiku võrra rikkam.

Aastasissetulekud inimese kohta Euroopa Liidus ning võrdlusriikides aastal 2010, mõõdetuna ostujõu pariteedi standardil ehk hinnatasemega kohaldatult:

  Brutosissetulek inimese kohta* Netosissetulek inimese kohta
USA 30 300 29 000
Luksemburg 28 900 27 100
Norra 25 700 24 500
Saksamaa 23 600 22 300
Prantsusmaa 22 700 22 000
Austria 22 900 21 800
Šveits 22 600 21 300
Suurbritannia 21 900 21 100
Belgia 21 900 20 900
Rootsi 21 300 20 800
Holland 21 300 20 100
Soome 21 300 20 100
Eurotsooni keskmine 21 100 20 000
Küpros 20 100 19 100
Iirimaa 19 700 18 900
Taani 20 100 18 800
Itaalia 20 000 18 700
EL 27 19 400 18 400
Hispaania 18 900 17 800
Kreeka 17 200 16 100
Sloveenia 16 100 15 300
Portugal 16 000 14 900
Tšehhi 13 500 12 900
Slovakkia 13 600 12 900
Poola 12 100 11 900
Ungari 11 000 10 500
Leedu 10 800 10 400
Eesti 10 800 10 300
Läti 9 000 8 600
Bulgaaria 7 200                     –
Rumeenia 7 800                     –

*Eurostatil puudub info Malta kohta

** Brutosissetulekute hulka on arvestatud riikide poolt sotsiaalsiirete kaudu pakutud mitterahalisi hüvesid (nagu lastehoid, haridus jms teenused).

Uuringuga saab lähemalt tuvuda siin.

Allikas: Eurostat

Tõepoolest nt Eestit-Leedut ei tohiks väga hägusas PPS vääringus nii väikeste erinevuste puhul mingil juhul järjestada – samas kui kerge on näha et allpool Poolat on soliidselt kõige viletsamate riikide seitsmikrühm.

****)

Toidukaupade hinnad (Eesti tavakaupluste keskmine hind, kohalik kaup, €/kg)

 
Hind
eurodes
Hinnamuutus (%)
 
Juuni 2011
Juuni 2012
Juuni 2012/
Mai 2012
Juuni 2012/
Juuni 2011
Juuni 2012/
Juuni 2007
Piim (2,5 % kile)
0,64
0,63
0,0
-1,6
55,2
Keefir (kile)
0,74
0,70
-1,4
-5,4
28,7
Hapukoor (20%, kile)
1,91
1,96
0,5
2,6
46,5
Kohvikoor
1,95
2,00
0,0
2,6
47,8
Või
7,79
8,05
0,1
3,3
76,3
Juust
6,09
7,66
0,4
1,6
25,8
Seakarbonaad kondita
5,90
5,97
-3,1
1,2
6,5
Hakkliha kodune
4,46
5,12
4,5
14,8
46,1
Broiler
2,85
2,86
-2,7
0,4
5,1
Viinerid
3,87
4,35
1,6
12,4
32,5
Muna (Eesti) (L+M)(10tk)
1,26
1,61
1,3
27,8
43,1
Muna (import) (L+M)(10tk)
1,08
1,48
-14,9
37,0
70,3
Forell jahutatud
8,31
7,35
4,0
-11,6
-5,0
Leib
1,67
1,71
0,0
2,4
34,6
Sai
1,59
1,61
0,6
1,3
17,2
Suhkur
1,39
1,30
3,2
-6,5
27,5
Kartul lahtine
0,56
0,25
0,0
-55,1
-51,0
Peakapsas
0,92
0,23
21,1
-75,0
-59,0
Porgand
0,53
0,63
65,8
18,9
17,9
Kurk (kohalik)
2,11
1,79
-3,8
-15,2
5,6
Tomat (import)
1,3
1,88
-4,6
44,6
34,0
* Hinnad kogutakse kuu esimesel nädalal.
Eesti KonjunktuuriInstituudi kodulehelt 23.VIII 12

august 23, 2012 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: