Ülo Ennuste majandusartiklid

EE iduneb* anonüümselt võrku

Arvamuse arvustus: “Eesti Entsüklopeedia iduneb internetis” Askur Alas (Eesti Ekspress 30.VIII 12 kuum lk 15)

“Samal ajal, kui TEA entsüklopeedia on raskustes, jõudis Eesti Entsüklopeedia (EE) tasuta internetti ja eestikeelne vikipeedia ületas 100 000 artikli piiri. … “
 “Aasmäe kinnitusel pole veebi-EE juba nõukogude ajal ilmuma hakanud entsüklopeedia koopia. “Me ei digiteeri valimatult kõike. Sinna on võetud osa meie teabevaramust, mis on peamiselt pühendatud Eestile. Kui on artikkel “Alutaguse”, siis läheb see sisse, aga kui seal on kirjas, et see oli punase partisaniliikumise keskus, siis see mitte, kuna see pole kinnitust leidnud,” selgitas Aasmäe.”
A) misasi õieti pole  kinnitust leidnud – kõigepealt peaks lugeja algteksi nägema ja siis vastavat õiendust autoriseeritult ning dateeritult
B) kelle arust „pole kinnitust leidnud“? Nt H. Lindmäe “Suvesõda Virumaal 1941″ (Tartu 2002) järgi on see et Narva Omakaitse seal kandis nt punaväe bandiite püüdis ilmne: taolisi väiteid “kinnitust leidnud” saab usaldusväärselt teha siiski ainult vastavate tunnustatud spetsialistide kogu poolt aga mitte direktorite suva järgi
C) “EE juba nõukogude ajal ilmuma hakanud” vabandust kas mitte “okupatsiooni ajal” ja muide kas enne seda ilmunud punane ENE ei olnud siiski mõnes mõttes ausam: nt selle ENEe akd Naan’i artiklis  Töid ei anta sest ilmselt teaduslikult tunnustatud teadustöid ei olnud (nt Voprosõ Filosofi ei olnud teadusajakiri) küll aga EEs loetletakse Tööde all kommunistliku vaenu õhutamise pamflette eestluse vastu – või nt ENEs akad Sepre puhul ei vajata et terrorismi eest oli sunnitööl 1924-38 küll aga seda varjatakse EEs ning nimetakse Sepre’t “riigimeheks” aga mitte okupantide käsilaseks ja kah veel “juunipöörde juhtijaks” ja mitte okupatsiooni mahitajaks sest revolutsiooni toimumine 1940 “pole kinnitust leidnud” – muidugi tema majandusteaduste doktoriks tituleerimine vajaks samuti kommenteerimist sest viidatud tööd on ilmselt sarnaselt vooluliinilt nagu Naan’ilgi jne jne. Muide näib et Sepre artikkel on  kopeeritud hoopiski Vikipeediast ja seega jääb selle autor/kolleegium ning koosamise aeg anonüümseks (muide väga veider on anonüümne artikkel “Eesti majandus” nt puudub märkus kuuluvuse kohta eurotsooni jne (vt sellest lõike –  LISA)
D) ja kuidas ikka selle asjaga on et „peamiselt pühendatud Eestile“  kui saab ka „avada ENE vastava lehekülje“ – teatavasti ENE kuni seitsmekümnendate lõpuni Naan’i juhtimisel glorifitseeris Stalinit ja stalinismi, eitas Stalini isikukultuse ning eesti rahva represseerimise kahjulikkust – ning on suures osas pühendatud NLKP kuritegeliku ajaloo tegelaste üleskiitmisele – Eesti ajaloo kohta üldiselt sealt vaevalt ühtegi tõetera leiab. Ja kas tõesti nn EE digiteerimise riiklikus tellimuses ja Euro grantide taotluses ning vastavas „sobivalt kirjutatud 2007. aasta koalitsioonilepingusse SDE, RE ja IRL vahel“ oli sisse kirjutet stalinismi ja eestlusvaenu propageerimine?
Moraal: Käkk on seekord uskumatult eurograntidega kokku keeratud: rahad on ilmselt antud moraaliriskiga ebakompetentsetele (vt LISA) jagamiseks ning ENE/EE/VE/ENEKE/Vikipeedia (viimane eelretsenseerimata) tekstide/märksõnade valikuliseks moonutatult väljaandmiseks valikuliste kärpemoonutustega: tulemuseks on kohati üsna veneokupatsiooniroosade algtekstide alusel (nt alates ca 1995 EEs enam ei märgitud isikute kunagist osalemist kuritegelikus komparteis, valikuliselt terrorismi 1924, 1940, punapartisanlust Teise Maailmasõja ajal Eestis jne) – üsna punaste plagiaatide produtseerimine – nt mitmete okupatsioonikäsilastest nn “riigitegelaste” puhul on nende inimsusvastased kuriteoepisoodid välja jäetud eriti küüditamises. Üldse on eesti/eestlaste tõesti rahvuslikud suurvaimud suures osas aga praeguses võrgu versioonis märksõnadest kuhugi varju hajutatult kadunud (nt momendil G. Suits, M. Under, Vello Salo,  majandusteadlaste kategooriast puuduvad arusaamatult akadeemikud Köörna, Mereste (tõsi kuskil kategoorias kahe lühireaga olemas), Varblane, samuti rahvusvaheliselt tunnustet doktorid T.Rajasalu, A.Purju, T. Paas, U. Sepp,  J.Sepp.. ..  – vist veel aastateks nii lünklikult sest see olevat esimene etapp viiest – ja ilma igasugu vabanduseta/hoiatusteta
Mis puutub eurotoetusse siis teadusgrantidega võrreldes on see muinasjutuline (400 000 eurot kui uskuda arvustatavat artiklit) ja taoline summa oleks väärinud juba esimeses etapis entsüklopeedilist teadmuspõhisust.
*)  siinkohal tõlgendet kui oksümoroon=kidumema+idanema
EE Kolleegiumi liige 1995-9

PS minu EE märksõna 2011 on korrektne – tänan Toimetajat

LISA (lõike artiklist “Eesti majandus” seisuga 1.IX 12)
“… Eesti (on) üheks kiiremini arenevaks Ida-Euroopa riigiks (muide “Ida-Euroopa” mainimine selles kontekstis ilmselt vihjab autori geograafilisele haritusele – ning väärib märkimist et Vikipeedia esimene lause samanimelises artiklis on “Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik.” muidugi ilma tõenduseta selle “kõrguse” kohta, üe) … Ettevõtte tulu ei maksustata, kui see investeeritakse ettevõtte arengusse. Eesti on muutumas kapitali välja vedavaks riigiks (seega väga rikkaks riigiks, mis veab ka tööjõudu välja, üe :-)). …. Sotsiaalne kihistumine on üle Euroopa Liidu keskmise. (eeskätt tuleks märkida et elanike sissetulekud on kaks-kolm korda alla EL keskmise, üe)

… Umbes 2% tööealistest töötab välismaal (eelkõige Soomes ja Briti saartel) (ei tea kelle andmetel sest see 2% oleks ainult mõniteist tuhat – kuid huvitav on ka georaafiline kombineeritud klassifikatsioon korraga nii riikide kui ka saarte alusel,  üe). … Lääne- ja Põhja-Eestis tegeldakse ka kalandusega. (kumma alla Peipsi kuulub,üe)

… Tuntud on HaapsaluKuressaare ja Pärnu spaad. Eesti majutusasutustes ööbis 2010. aastal 1,56 miljonit turisti. Oluline siseturismipiirkond on Lõuna-Eesti. Eestis on hästi arenenud maanteevõrk (kokku 56 850 km). Raudteid on 958 km, tähtsaim on Tallinna–Peterburi raudteeliin. Mandri-Eesti ja Lääne-Eesti saarte vahel on parvlaevaühendus, reisijaid veetakse ka lennukiga. Korrapärane laevaliiklus toimub Tallinna–Helsingi, Tallinna–Stockholmi ja Paldiski–Kapellskäri liinil (2009. aastal 7,4 miljonit reisijat). Rahvusvaheline lennujaam asub Tallinnas Ülemistel (ühendus 20 linnaga; 2010. aastal 1,38 miljonit reisijat). (ei GDP ega NNI mahtude ega väliskaubanduse ega maksebilansi  andmeid ega investeeringutest sõnagi, ei sõnagi kodumaise majanduse kogu välisvõlast ega inflatsioonise, ei vaesusriskist jne, üe)

Vaata ka seotud artikleid

EE 15, 2007; muudetud 2011 (ei tea kelle poolt muudetud – igal juhul vist mitte mõne majandusdoktori poolt, üe)

august 31, 2012 - Posted by | Uncategorized

1 kommentaar »

  1. Fantastic goods from you, man. I have understand your stuff
    previous to and you are just too great. I actually like what you have acquired
    here, really like what you are saying and the way in which you say it.
    You make it entertaining and you still care for to keep it sensible.
    I can’t wait to read much more from you. This is really a tremendous site.

    kommentaar kirjutas Chang | november 4, 2012 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: