Ülo Ennuste majandusartiklid

rõõmsamalt ja geniaalsemalt

Makroilmutustest vs Mudelnarratiividest

George B. Shaw „Püha Johanna“ „Loodus“ Tartu 1936 lk 22:
„Kui Newtoni kujutlusvõime oleks olnud niisama elavalt dramaatiline (nagu Pühal Johannal, üe), ta oleks võib-olla näinud Pythagorase vaimu viljapuu aeda astuvat ja seletavat, miks õunad maha kukuvad.“

Väga huvitav aga mis siiski võiks olla mõni kindlam tunnusmärk et nt kas hinnaindeksi prognoos on pühamehe ilmutise produkt või mõistuspärasel teoorial põhineva matemaatilise mudelarvutuse tulemuse kirjeldus?
Nii Shaw selle näidendi (esmalavastus 1923 NY) ja autori enda suurepärase „Sissejuhatuse“ (lk 9-95) kui ka järgnevate evolutsiooniliste makroteooriate põhjal näib et eeskätt tuleviku ettenägemisel ilmutused erinevad teadusarvutustest suurema selguse ja matemaatilise ning ajalise täpsuse poolest.

Tõepoolest – nt kui võtta hindade prognoosid siin ja praegu siis nt ilmsel Shaw’ga samas kujutlusvõime kaliibris Mihkel Mutt väidab (PM 4.IX 12 lk 13) küll täpselt ilmutamata kujul et ta prognoosis meetodil mille aluseks „oli usk“ (põhineb nägemustel) ning „numbrite psühholoogiline (nähtumuslik) mõju“ (NB just numbrite nt 3 või 5 ning mitte arvude nt 3,5 või 13 triljonit) – seega nähtumuslik nägemus –  ja suure täpsusega ette et seoses eurole üleminekuga „hinnad ei tõuse või kui tõusevad, siis natukene.“ NB: suurele täpsusele vihjab „natukene“ ja nördimus/äng et „mu suurim viimase aja möödapanek …“. Shaw järgi võib see dramaatilise kujutlusvõime puhul sublimeeruda puhtaks ilmutuseks.

Vastupidiselt sellele mingid isegi väga suured mõistusepõhised mudelarvutused ei võimaldanud meil teadusloogiliselt teha vastavaid prognoose aastatel 2008-10 kuidagi nii et nende usalduspiirides saavutada täpsust et kui hälbed on „siis natukene“ ongi nende ulatus. Häda on selles et mõistuspärase narratiivi puhul tuli arvestada et just oli selle ajal meil tehtud suuri makrokärpeid ehk sisemist devalvatsiooni mis oli oluliselt vähendanud hõivet ja investeeringuid – seega vähendanud toodangu kvantiteeti ning kvaliteeti – seega eurotoetuste tõttu mitte eriti vähenenud sissetulekud hakkasid turul nõudma tunduvalt olulisemalt vähenenud pakkumist – seega nõudmise-pakkumise tasakaaluhinnad võisid edaspidi kõikuda väga suurtes piirides eriti sama majanduspoliitika paindumata dogmaatilise jätkumise korral. Nt kui sisemise devalvatsiooni tõttu õdesid ja arste jäi vähemaks siis meditsiiniteenused läksid kallimaks/vähemkvaliteetsemaks kusjuures inflatsiooninäitudes see pruukinud kajastuda (inflatsiooni arvutamise valemi teooria pragmaatiliste veidruste tõttu eeskätt)

Aga veelgi suuremat kronoloogilist “täpsust” näitasid/näitavad üles meie euro-katastroofi filosoofide ilmutused – nt pidi see kindlasti toimuma märtsi lõpuks nt eriti paljude meie pangaanalüütikute ja kullakaupmeeste ilmutustes nt et see pidi langema ajaliselt kokku tänavu mingi usa jõelt jääminekuga märtsis jne.

Isegi momendil on meie mõningatel keskpankuritel vist selge nägemus/ilmutus et eurotsoon on juba katuse ühest otsast põlev maja (teaduspõhisem narratiiv oleks et euroküla servas ühe suvila katus kärssab) – ja seega täpselt teada mida mõistusepäraselt teha: „on ilmselt mõistlik nii tulekahju kustutada kui ka tulevik ära kindlustada.“ (Ibidem PM lk 12). Paraku on meie mitmed ärksamad juristid ja poliitjuhid saanud ilmutusi (sõltumatuid uurimusi pole kuulda olnud eriti selles osas et kuidas reaalset suveräänsust mõõdeti) et viimati nimetet tegevused võivad riivata Maarjamaa püha suveräänsust ja seega tuleb viivitada maksku mis maksab.

Paraku on meie keskpangal veel teine tulevikuline nägemus varuks: “Millistel alustel toimib euroala kümne aasta pärast, sõltub seega puutepunktist, mis leitakse majandusliku loogika ja poliitilise reaalsuse vahel.” (Ibidem) – taevane arm kuidas saab loogikal olla puutepunkt reaalsusega kui mõistuspäraselt mõelda – ja kas üldse keskpanga asi ei ole inflatsiooni talitsemine ning seega selgitamine et kuidas meil inflatsiooniarvutuse kvaliteediga lood on ning kas meil anomaalselt kõrget inflatsiooni ei põhjusta äkki ka tulude ebaõiglane ebavõrdsustav ümberjaotamine eriti kõlvatu 0-kasumimaksu kaudu (muide selles osas oleme rohkem kreeklaste kui põhjalaste sarnased).

Muide Shaw oli siiski optimistlik ja väitis et vahel ka geeniuste mõistusepärased (sic! üe) „inspiratsioonid, intuitsioonid ja ebateadlikult tehtud järeldused võtavad mõnikord samasuguste meelepetete kuju.“ Märkimisväärne on seejuures et Maailmas üks enimviidatud valimissüsteemide valiku professor soovitab ka meil just praegu ja siin optimistlikum olla ja rõõmsalt seega nt mõelda kui palju taolisi geeniusi meil on nii poliitikute, magnaatide kui ka juristide hulgas – mida teadus ei taju – kirjanikest rääkimata.

september 5, 2012 - Posted by | Uncategorized

1 kommentaar »

  1. Huwitaw-huwitaw et “samojeedid” olid kelkudega isesõitjad suurel-laijal wenemaal !!
    kuidas nad küll nii kaugele sattusid ? Kes neid wagunitega sinna küüditasid ja mis aastal ??

    kommentaar kirjutas udo tõelemb | september 5, 2012 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: