Ülo Ennuste majandusartiklid

Betooni ainult ajudesse

KAS BETOONI AINULT AJUDESSE: „Uus riigieelarve panustab rohkem inimestesse kui betooni“ PM 27.IX 12 lk 6

Terve lehekülg täis numbriprügi ja ei piiksugi bravuursest pealkirja asjast sisuliselt nt:

A)     Kui palju tuleval aastal siis Meie riigifirmad panustavad nt väljamaadesse vähem eriti nt maksustamata kasumite väljakantimise alal ja kuipalju selle tõttu kodumaiselt kasutavad rahvuslikud netotulud känguvad vähem kui tänavu/mullu – kuipalju seoses sellega tööjõudu vähem välja voolab – kokkuvõttes kuipalju tuleval aastal on planeeritud rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse tõenäosust vähem vähendada ning reaalset divergentsi/mahajäämust reaalselt EL27 suhtes senisest vähem süvendada jne jne?

B)      Kui palju uus riigieelarve seoses selle väidetava inimestele panustamise rohkendamisega siis Meie vaesusriski tuleval aastal vähendab – barbaarset majanduslikku ebavõrdsust leevendab – röögatut jaehinnaindeksit (praegu kordades Meie admin-inflatsioonist müstiliselt kõrgem) talitseb jne jne – ja kas see panustamine ei piirdu reaalselt ainult imaginaarreitingute tõstmisega?

C)      Muide eriti huvitav küsimus on see et Juriidilise isiku tulumaksu laekumine  suureneb ainult 13 M€ – samas kui seoses elektrituru avanemisega ainuüksi riigi elektrifirmade kasumid näivad kasvavat  vähemalt oma kümme korda rohkem või nii – seega võiks eeldada et ainuüksi sealt võiks laekuda rohkem (tõsi küll et see võiks nõuda mõnda ratsionaalset maksupoliitilist seadusparandust vt nt http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0047272712000400)

D)     Eriti huvitav muidugi et seoses riikike elektrifirmade kasumite kasvuga oleks valitsusel võimalik võtta sealt senisest suuremas mahus dividende – kuid ajalehelugejale täielikuks müsteeriumiks valitsuse Finantstulud hoopis vähenevad ligemale kolmandiku võrra – kas tõesti Valitsus planeerib tulevaks aastaks investeeringute väljavedu veelgi oluliselt suurendada?

E)      Lehelugejat häirib ka lehekülje matemaatiline kultuuritus: nt laekumistes samaväärsena kõrvuti on Raskeveokimaks (3,6 M€) ja Sotsiaalmaks (2069 M€) kus ei häiri mitte ainult kirjete kaalukuse tohutu erinevus vaid ka täpsuste erinevus komakoha mõttes – võib tunduda formaalse norimisena kuid siiski häirib sisulist/narratiivset analüüsi nt selles erikaaluliste suuruse virr-varris võib jääda mõnigi teksti hägusus kahesilmavahele nt: „ennustatakse 15,7 protsendi … võrra suuremat füüsilise isiku tulumaksu laekumist, … Lisaraha peaks tulema majanduse , tööhõive ja palkade kasvu toel,“ – esiteks Riigieelarve ei ole ennustus vaid plaan ja kui selle täitmisel 2013 selgub et tekib raskusi nt tulumaksu laekumisega siis tuleb tulumaksumäärasid vastavalt tõsta – teiseks ajakirjaniku makroökonoomilises mõttes hägune jutt (küll koalitsioonipoliitiliselt betoneeritud) et 15,7% „peaks tulema … tööhõive ja palkade kasvu toel“ lugejat enam küll ei rahulda   (NB! eelnõu seletuskirja järgi see protsent näib olevat kolm korda väiksem) kui on juba selgelt näha et maksupoliitika reformita rahvamajandusliku jätkusuutlikkuse paranemise osas mingitki paranemise lootust pole. Nt kuigi 2013 eelarve laekumised on planeeritud tosina protsendi tõusuga on ilmselt näha et samas jaehindade indeks kujuneb veelgi kõrgemaks – seega päris reaalselt (eelarve puhul sisuliselt mängivad Meil ja Praegu jaehinna indeksid olulisemat rolli kui inflatsioon) eelarve maht väheneb

F) Tõsi et ajakirjanikul on meie väga hägustatud ning võimkondade kasuks kallutatud avalikus rahvuslikus sotsiaal-majanduslikus teadmusruumis usaldusväärseid analüüse teha sest nt: a) statistikud mängivad meiega pimesikku  (nt venitavad eriti majandusliku ebavõrdsuse näitude avaldamisega nagu IT ajastu poleks saabunud – nt Eurostat alles sept viimastel päevadel avaldas et mullu tulude järgi  Eestis ebavõrdsus märgatavalt suurenes seega sotsiaalne kriis süvenes) peidavad inflatsiooni arvutamise parameetreid (nt kirjete detailseid osakaale) jne b) massimeedia eesotsas PMiga riisub rahva lollitamiseks kokku igasugu kõntsa asjatundmatutelt nt nii EuroAla kollapsi kohta kui kah nt täielikke absurdsuseid ESMi kohta (igasugu tabloididest ja klaunide suust isegi kremlilähedastelt) selle asemel et Euroliidu ametlikke andmeid kasutada/refereerida c) küll peaks ajakirjanik muret tundma et kuipalju eelarve eelnõus panustakse  rahvusliku teadmusruumi kvaliteedi tõstmiseks (eeskätt nii IT arendamiseks kui ka Makroökonoomika mõistmiseks (nt Krugman’i ja Stiglitz’i jne tööde eestindamiseks) sest lõppude lõpuks just sellest sõltub Meie jätkusuutlikkus (vt nt http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=6&fid=332722&jid=JOI&volumeId=1&issueId=01&aid=

307846&fulltextType=RA&fileId=S1744137405000044)

G)      Muide nii Krugman’i kui Stglitz’i tänavuste monograafiate koondkreedoks on et makroökonoomikas ilma majanduspoliitiliste reformideta enam keegi välja ei mängi.

september 28, 2012 - Posted by | Uncategorized

2 kommentaari »

  1. Excellent web site. Plenty of useful information here.
    I’m sending it to a few friends ans also sharing in delicious. And of course, thanks in your sweat!

    kommentaar kirjutas now resveratrol | detsember 24, 2012 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: