Ülo Ennuste majandusartiklid

Petersen’i sotsiaalküberneetikast

Küberneetik Ivar Petersen’i (vt Lisa) tulemustest demokraatiamehhanismide modelleerimisel

Jääkeldri Protsessi käivitumisega seisame vastusrikkalt silmitsi väga suuremõõtmeliste väga aegaviitvate demokraatia  alaste   institutsionaalsete otsustusülesannete lahendamisega (aegaviitev sest demokraatiale on omane otsustusprotsessi lülitada võimalikult palju indiviide vaatamata nende kompetentsile või moraalile). Taoliste ülesannete kontseptuaalse püstitamise ning andmetöötlemise mehhaniseerimise ja kulutuste vähendamise juures oleks kindlasti oluliselt abistavaks Ivar Petersen’i tulemused selles valdkonnas.*

Minule kättesaadavast  (1991b) – kuigi poolpopulaarne (nt teoreemid puuduvad)   nt loeme lk 37:

„Saab konstrueerida niisuguse otsustusprotsessi abstraktse mudeli, mis vastavate, täpselt sõnastavate demokraatlikkuse eelduste kehtimisel viib summaarsete kahjude pidevale vähenemisele … “.

Kirjutises on rida taolisi väga lihtsustatud mudeleid matemaatiliselt formaliseeritud ja seega arvutite abil analüüsitavaks tehtud. Huvitav on seejuures et Petersen kasutab demokraatia puhul minimeerimise kriteeriumit (mis teadusloogiliselt üldiselt tugevam maksimeerimisest seda eriti logaritmiliste seoste kehtimisel) – mida võiks mõista kui nt: keskkonnakvaliteedi  minimaalset kahjustamist, rahvusliku vaenamise ja ebaõigluse leevendamist (sotsiaalse kadeduse ja ebaõigluse minimeerimist vt nt ka Varian (1978 lk 225)  ning  kuritegevuse vähendamist ja loomulikult peaks nende kriteeriumide hulka kuuluma rahvusliku teadmusruumi negentroopia minimeerimine (just viimase vaegus võib viia sellisele taandarengule et riigi asemel peavad demokraatia murenemise  ja kaaperdamise vastu võitlusesse asuma heategevuslikult isetegvuslikud/vabakondlikud  Jääkeldrid🙂 jne.

Seega Petersen ei sea siinkohal esiplaanilent kapitalifundamentalistile omaselt kasumi ja majanduskasvu maksimeerimist ja väliskapitali meelitamist kõlvatu konkurentsiga (0-kasumimaks) ning pensionite kaotamist. Tõepoolest võivad viimased kriteeriumid viia üldise vaegteadmusliku sotsiaalpoliitika ja tõrgetega demokraatlike mehhanismide puhul rahvuslikule taandarengule (seda eriti korruptsiooni vohamisega (Rothstein 2009) ja/või „nullsummaga majanduskasvuni“ (nt oluline osa rahvuslikust netotulu kaheldava  kvaliteediga juurdekasvust  mahhineeritakse kõlvatult  ilma maksustamata väljamaadesse – nagu meil viimatistel aastatel tavaks (vt EP Statistika maksebilanss 2009-11).

Hoiatusena tuleks meeles pidada et puhtdemokraatlike mehhanismidega  (nt iga kodanik või    esindusklike sõltumata kompetentsist ja moraalist valib oma lahenduse) ei ole lahendatavad siiski mitte kõik rahvuslikult olulised probleemid nagu seda sätestab ka meie PS: eeskätt nt maksustamise ja välislepingute probleemid. Arusaadavalt kuuluvad taoliste kompleksprobleemide alla nii perspektiivse arengu sihistamised – tuumajaamade rajamised kui ka tüvirakkude uuringud ning ka – universaalsemate otsustusmehhanismide disainimine nagu ümberjaotusmehhanismide disain jne – ratsionaalselt need kuuluvad ekspertide konsiiliumite kompetentsi (muidugi on taoliste probleemide lahendusmehhanismide esoteerilisi mudeleid viljeletud nt ** Royal Swedish … 2007 ja https://iweb.cerge-ei.cz/pdf/gdn/RRCII_34_paper_01.pdf  aastast 2002 jne).

NB: iseenesest mõistetavalt tuleb taoliste mudelite kasutamise juures andmeedastusel komplementaarsete mehhanismidega kindlustada toimijate poolt teadmuspõhine tõerääkimine – seda eeskätt moraalselt.*** Muide Peterson’i nendes mudelites on lihtsustavate eelduste hulgas “indiviidide teadmuslikkus” ning varjatud kujul ka nende moraalsus (kuigi isiklikult ta näis olevat nendest eeldustest vist küllaltki kaugel).

PS: Head Jääkeldri Protsessi  osalised ning asjalised ja teised demokraadid –  palun, ehk lahkelt annetaksite protsessikohase ühe teaviku PDF täisteksti oma arhiividest:

I. Petersen. Stability of equilibria in multi-party political systems. – Mathematical Social Sciences, Volume 21 Issue 1 Pages 81-93, 1991.

(see on ka müügil http://www.sciencedirect.com/science/journal/01654896/21/1) või  on kontakte Ivari venna Karl’iga kes näib olevat tegev matemaatikateadlane USAs)

********************************************************

*) Petersen, I. 1991a. Stability of equilibria in multi-party political systems. – Math. Social Sci 21.

Petersen, I. 1991b. Demokraatia otsustusteooria vaatevinklist. Rmt :   „Demokraatia.Diskussioon.Demagoogia“ Jaan Laas (toim) Tallinn lk 21-37.

Petersen, I. 1993. Demokraatliku arengu matemaatilisest mudelist. Rmt: „EMatS aastaraamat 1988“ Tartu.

**) Rothstein, B. 2009. Preventing Markets from Self-Destruction: The Quality

of Government Factor. Department of Political Science, University

of Gothenburg, Working Paper Series 2009, Vol. 2.

Royal Swedish Academy of Sciences. 2007. Mechanism Design Theory.

Stockholm.

Schweitzer, U. 2005. Law and Economics of Obligations. – International

Review of Law and Economics, 25, 2, 209-228.

Sapir, A. (Editor) 2009 Sept. Bruegel Memos to the new Commission:

Europe’s economic priorities 2010-2015.

Serrano, R. and R. Vohra. 2001. Some Limitations of Virtual Bayesian

Implementation. – Econometrica, 69, 785-792.

Vanhanen, M. 2009. Europe will need to raise taxes in harmony. FT June

17 2009.

Vanberg, V. 2005. Markets and States: The Perspective of Constitutional

Political Economy. – Journal of Institutional Economy, 1, 23-49.

Varian, H. 1978. Microeconomic  Analysis. W.W NORTON & COMPANY.

Walker, David. Guidelines for Disclosure and Transparency in Private

Equity (20 Nov 2007).

 ***) http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

Lisa (Vikipeedia lõike):

Ivar-Heldur Petersen (aastani 1938 Peterson, 26. juuli 1929Tallinn – 9. august 2007Tallinn) oli Eesti matemaatik.

Elulugu           

Ivar-Heldur Petersen oli Ferdinand, Emma P-i poeg, Karl Endel ja Henno August P-i vend.

Lõpetas 1947 Tallinna Reaalkooli, 1952 TÜ mat-teaduskonna, füüsika-matemaatikakandidaat (1955, TÜ), väitekiri “Vahetatavate rühmade poolt moodustatud rühmade konstruktsioonist”, kaitses 1970 TA-s edukalt doktoriväitekiri “Mitme muutuja funktsioonide identifitseerimise probleemid”, kuid Moskvas kraadi ei kinnitatud. Oli 1952–60 TPI mat kateedri õppejõud (assistent, vanemõpetaja, dotsent) ja 1973–82 (kohakaaslusega) professori kohusetäitja, 1960–68 Küberneetika Instituudi arvutuskeskuse juhataja, 1968–95 mat osakonna juhataja, ühtlasi 1969–84 teadusdir, aastast 1995 peateadur. Koost õppevahendeid.[1]

Teadustöö

Uurimisvaldkonnad: rühmateooria, arvutusmeetodid ja mat stat, mat rakendused ühiskonnas (parlamentaarse demokraatia modelleerimine, liikluskindlustuse mudelid). Esinenud teaduskonverentsidel NSVL-s, Saksamaal ja Soomes. Isa mälestusteraamatu “Mälestusi ja tähelepanekuid” (Tallinn, 2001) koost ja toim. ENE toimetuskolleegiumi liige. EMatS asutaja (1987) ja juhatuse liige. Üle 70 teadustrükise.

:::::::::

Teoseid

  • Üldine füüsika: kinemaatika ja sissejuhatus matemaatilisse analüüsi (kaasautor G. Mets). Tallinn, 1959, 1962, 1969
  • Kõrgema matemaatika ülesannete kogu (kaasautor H. Roos). I. Tallinn, 1960, 2. trükk 1962, 3. trükk 1969
  • II. Tallinn, 1961, 2. trükk 1969
  • Elekronarvuti teadust ja rahvamajandust abistamas (kaasautor). Tallinn, 1963
  • Katsete planeerimine. Tallinn, 1966
  • Linear minimax estimation for inadequate models in L2 metric. // Math. Operationforsch. u. Statist 4 (1973) 6
  • Система программ для обработки анкет (kaasautor M. Hoolma). Tallinn, 1979
  • Прикладные программы по математической статистике СТАТЕС-1 (kaasautor). Tallinn, 1982
  • Stability of equilibria in multi-party political systems. // Math. Social Sci 21 (1991)
  • Demokraatliku arengu matemaatilisest mudelist. // EMatS aastaraamat 1988. Tartu, 1993.
  • ENE 7, 97
  • EE 7, 276, EE 14, 368
  • TÜ ajalugu III, 307, 310
  • TPI 1936–1986, 374, 375, 498
  • Eesti TA Küberneetika Instituut 1990. Tallinn, 1990, 18, 46
  • TTÜ professorid läbi aegade, 318–319.

::

november 25, 2012 - Posted by | Uncategorized

2 kommentaari »

  1. While searching for a commercial property agent, enquire about their principal income.

    The representative’s respond to must be open and honest and should make it obvious whether the passions and concepts of your company are in step with your own. Be certain you are aware of precisely which portion of the firm’s transaction with you will end
    up rewarding to the organization.

    kommentaar kirjutas www.immobilcasaweb.com | detsember 12, 2012 | Vasta

  2. whoah this weblog is great i like reading your
    posts. Stay up the great work! You already know, lots
    of individuals are hunting around for this info, you can help them greatly.

    kommentaar kirjutas Bitcoin | juuni 23, 2014 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: