Ülo Ennuste majandusartiklid

Lugupidavalt JK strateegidele

Jääkeldri Kodakonnale (JK) lugupidavalt

Oleks sügav palve Teile – et alustaksite oma kommunikatsiooniprotsesside agendat avalikust memost umbes nagu –

„Rahvusliku teadmusruumi kvaliteedi kaitseks“ või midagi taolist

Lihtsalt ütleksite et kõik JKle saadetavad sõnumid nii FBs kui mujal mis on teadustühised (ei ole kontrollitavad lisatud faktidega ega põhine asjatundlikule  teadusloogilisele käsitlusele koos viidetega rahvusvaheliselt tunnustatud seisukohtadele jne) kustutatakse või kuuluvad vajaduse korral JK poolt avalikult häbimärgistamisele – ning kõik mis sisaldavad rahvusliku või rahvusvahelise vaenu õhutamist antakse üle asjakohastele jõustruktuuridele kas siin või isegi seal kuskil.

Tõepoolest nt kuidas muidu suudaksite Meie rahvusliku teadmusruumi edasist risustamist/mürgitamises  Jääkeldri Protsessis vältida kui seisate silmitsi kümnete tuhandete  taoliste „geniaalsustega“ avalikustamistega nagu nt kõige värskemalt:

a)      PMee 28.XI 12 arvamusele (http://arvamus.postimees.ee/1055794/loho-demokraatliku-kontrollita-euroopa-komisjon-toodab-praaki/ ) mille toimetajad/avaldajad ei näi aru saavat et  taolist EL Komisjoni vaenulikku põhjendatamatut absurdset barbaarset laimu ei sobi tsiviliseeritud ühiskonnas levitada – taevane arm – täiesti asjatundmatult ja põhjendamatult ilma mingi kompetentsita ning dokumentaalsete fakti viideteta ning ilmselt meie justiitsministri ülistamiseks püüda Komisjonile kleepida külge isegi inimsusevastaseid silte nagu «NLKP ministrite nõukogu … » rääkimata mingist öökima ajavast põranda-alusest vorstivabrikust. Kas tõesti PM ei mäleta et NLKP käed on määritud sadade tuhandete süütute eestlaste verega – mis on täiesti tõeselt korduvalt rahvusvaheliselt dokumenteeritud – kas tõesti PMil prügikasti kasutamise oskust polegi või arusaama kuhu taolised idiotismid tuleks eetiliselt rahvuslikult vastutustundeliselt suunata

b)      Või nt üks äsjane tüüpiline „eesti“ ühe hargmaise pangageeniuse  väga mitmes rakursis rahvuslikku sotsiaalset vaenu õhutava kommi näide – omaarust ilmselt geniaalselt mõeldud säutsumise „ettepanek Eesti elu fiskaal-efektiivistamiseks“ 27. nov FBst koopia:

 

Peeter Koppel Mulle isiklikult meeldiks hoopis sellised vallatud plaanid, et annaks alumisele 10%le õpetajatest kinga ning tõstaks ülejäänutel palka – seltsimehed on sellise tegevuse majanduslikke efekte modelleerinud ja tulemuseks on heas mõttes ohh-ohh-ooo!“                                                   

 

c)       Arusaadavalt peab Memo olema mõistetav rahvusvahelises kontekstis – nt hiljutine Eurostati teavik (http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/3-27112012-AP/EN/3-27112012-AP-EN.PDF ) miskipärast alavääristab EL27 liikmesriikide võrdluses Eesti edu sotsiaalkindlustuse edendamisel (Eesti GDP tase ei ole transformeeritud soodsamasse PPS valuutasse erinevalt teistest liikmesriikidest ja nii on Eesti vastavas lahtris GDP tase eksitavalt 39% tegeliku 64% asemel) – ilmselt ka taoliste rahvusvaheliste teadmismoonutuste vastu rahvuslikult vastustundeline võitlemine peab kuuluma JK agendasse sest lihtsalt kedagi teist institutsiooni ei näi  see meil puudutavat (õigemini Eurostat regulaarselt väidab et nemad kasutavad neid andmeid mis Eestist saadetakse aga ESAsist päringut tehes regulaarselt väidetakse et nii detailseid andmeid meie ei avalikusta või midagi taolist). Või nt see et meie RM rahvusvaheliselt Bloombergis sedastas ilma igasuguste tõenditeta et Nobelist ja NYT kolumnist Krugman oli juua täis kui Eesti kohta teaduspõhiselt korrektse tähelepaneku tegi  – ei näi siin mingitki institutsiooni moraalselt morjendavat

 

d)       Muideks teaduspõhisuse printsiibi jõustamisega koos demokraatliku avalikustamisega Jääkeldri kommunikatsiooni protsessis näib kindlasti veel palju jama tulevat. Nt pöördumisel selles küsimuses FBtsi protsessi Patrooni asjakohase nõuniku poole – tuli sama teed kaudu viivitamatult „vastus“:

 

Ma millegipärast arvan, et mul pole veel sellisel määral vaba aega, et
pühenduda ‘teaduslik-esoteerilistele ja modelleerimis-teoreetilistele’ arutlustele. Sellegipoolest tunnen rõõmu, kui kellelgi on selleks aega ja võimalusi. Esindades generatsiooni, kel pool elu kuulus NL aega ja teine pool uude aega, olen veel ‘osaliselt tegev’ selles jooksvas asjaajamises, whatever one might think about it. Aga ootan huviga seda aega, mil oleks mahti ka millegi üle pikemalt järele mõelda.“

 

 

 

              

PS: olgu kuidas kõrgemal kiired tuuled päädes puhuvad – oleks ikkagi soovitus JK strateegidele et  infotehnoloogia ajastul ikka ka demokraatia protsesside analüüsimisel ning demokraatlike mehhanismide disainimisel pikemalt „järele mõelda“ kogu inimkonna teadusvaramu kasutusvõimaluste  kohta selles Agendas ja eriti tõerääkimise mehhanismide disainimise alal (vt kirjandust  http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf lk 41-52)

 

Minule rohujuure tasandil kättesaadavast küberneetilise demokraatliku valiku/otsustuste kirjandusest oleks meile eriti huvipakkuvad  Ivar Petersen’i tööd (vt Kirjandust) – eriti 1991b – kuigi poolpopulaarne nt teoreemide tõestused puuduvad – nt sealt loeme lk 37:
„Saab konstrueerida niisuguse otsustusprotsessi abstraktse mudeli, mis vastavate, täpselt sõnastavate demokraatlikkuse eelduste kehtimisel viib summaarsete kahjude pidevale vähenemisele … “.
Kirjutises on rida taolisi väga lihtsustatud mudeleid matemaatiliselt formaliseeritud ja seega arvutite abil analüüsitavaks tehtud. Huvitav on seejuures et Petersen kasutab demokraatia puhul minimeerimise kriteeriumit (mis teadusloogiliselt üldiselt tugevam maksimeerimisest) – mida võiks mõista kui nt: keskkonnakvaliteedi minimaalset kahjustamist, rahvusliku vaenamise ja ebaõigluse leevendamist (sotsiaalse kadeduse ja ebaõigluse minimeerimist vt nt ka Varian (1978 lk 225) ja loomulikult peaks nende kriteeriumide hulka kuuluma rahvusliku teadmusruumi negentroopia minimeerimine (just viimase vaegus võib viia sellisele taandarengule et riigi asemel peavad demokraatia murenemise ja kaaperdamise vastu võitlusesse asuma heategevuslikult isetegvuslikud/vabakondlikud Jääkeldrid :-) jne.
Seega Petersen ei sea siinkohal esiplaanilent kapitalifundamentalistile omaselt kasumi ja majanduskasvu maksimeerimist ja väliskapitali meelitamist kõlvatu konkurentsiga (0-kasumimaks) ning pensionite kaotamist nagu meil praegu domineerima kipub. Tõepoolest võivad viimased kriteeriumid viia üldise vaegteadmusliku sotsiaalpoliitika ja tõrgetega demokraatlike mehhanismide puhul rahvuslikule taandarengule (seda eriti korruptsiooni vohamisega (Rothstein 2009) ja/või „nullsummaga majanduskasvuni“ (nt oluline osa rahvuslikust netotulu kaheldava kvaliteediga juurdekasvust mahhineeritakse kõlvatult ilma maksustamata väljamaadesse – nagu meil viimatistel aastatel tavaks (vt EP Statistika maksebilanss 2009-11).
Hoiatusena tuleks meeles pidada et puhtdemokraatlike mehhanismidega (nt iga kodanik või esindusklike sõltumata kompetentsist ja moraalist valib oma lahenduse) ei ole lahendatavad siiski mitte kõik rahvuslikult olulised probleemid nagu seda sätestab ka meie PS: eeskätt nt maksustamise ja välislepingute probleemid. Arusaadavalt kuuluvad taoliste kompleksprobleemide alla nii perspektiivse arengu sihistamised – tuumajaamade rajamised kui ka tüvirakkude uuringud ning ka – universaalsemate otsustusmehhanismide disainimine nagu ümberjaotusmehhanismide disain jne – ratsionaalselt need kuuluvad ekspertide konsiiliumite kompetentsi (muidugi on taoliste probleemide lahendusmehhanismide esoteerilisi mudeleid viljeletud nt  Royal Swedish … 2007 jahttps://iweb.cerge-ei.cz/pdf/gdn/RRCII_34_paper_01.pdfaastast 2002 jne.

Kirjandust

 

Petersen, I. Stability of equilibria in multi-party political systems. – Mathematical Social Sciences, Volume 21 Issue 1 Pages 81-93, 1991.
(see on ka müügilhttp://www.sciencedirect.com/science/journal/01654896/21/1)

Petersen, I. 1991b. Demokraatia otsustusteooria vaatevinklist. Rmt : „Demokraatia.Diskussioon.Demagoogia“ Jaan Laas (toim) Tallinn lk 21-37.
Petersen, I. 1993. Demokraatliku arengu matemaatilisest mudelist. Rmt: „EMatS aastaraamat 1988“ Tartu.

Rothstein, B. 2009. Preventing Markets from Self-Destruction: The Quality
of Government Factor. Department of Political Science, University
of Gothenburg, Working Paper Series 2009, Vol. 2.
Royal Swedish Academy of Sciences. 2007. Mechanism Design Theory.
Stockholm.
Schweitzer, U. 2005. Law and Economics of Obligations. – International
Review of Law and Economics, 25, 2, 209-228.
Sapir, A. (Editor) 2009 Sept. Bruegel Memos to the new Commission:
Europe’s economic priorities 2010-2015.
Serrano, R. and R. Vohra. 2001. Some Limitations of Virtual Bayesian
Implementation. – Econometrica, 69, 785-792.
Vanhanen, M. 2009. Europe will need to raise taxes in harmony. FT June
17 2009.
Vanberg, V. 2005. Markets and States: The Perspective of Constitutional
Political Economy. – Journal of Institutional Economy, 1, 23-49.
Varian, H. 1978. Microeconomic Analysis. W.W NORTON & COMPANY.
Walker, David. Guidelines for Disclosure and Transparency in Private
Equity (20 Nov 2007).

november 28, 2012 - Posted by | Uncategorized

1 kommentaar »

  1. I am not sure where you’re getting your info, but good topic. I needs to spend some time learning much more or understanding more. Thanks for excellent information I was looking for this info for my mission.

    kommentaar kirjutas eine preiswerte Suchmaschinen Optimierung in der nähe von Wiesbaden in der Innenstadt | detsember 16, 2012 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: