Ülo Ennuste majandusartiklid

Lugu veidrast filmist

Lugu veidrast filmist mis enam peale okupatsiooni polevat ajanud kedagi nutma

 

Loo olla jutustanud Mo Yan*.

Kokkuvõtlikult: Kirde-Hiinas enne Jaapani poolset 1939. väga verist okupatsiooni olla näidatud filmi mis ajas publiku laus-lõristama – isegi karastunud sõjamehi kuni minestuseni. Peale okupatsiooni aga olevat samas sama film tundunud täiesti trafaretsena sest jaapanlaste inimsusvastane  sõjaokupatsioon oli äärmiselt koletuslik – sarnane meie kallal toime pandud genotsiidile 1940-41**.

Moraal loost meile momendil see et keele- ja kirjandus-teadlase Sutrop’i järgi*** üks noor andekas ajaloolane olla paradoksaalselt väitnud et Teise Maailmasõja ajal „eestlased tapsid juute ilma erilise (sic! teadusloogiliselt eriliselt hägustav hinnang, üe) vihata.“

Heakene küll kuid nimetet andekas noormees väitis seda eestlaste kohta verise natsliku okupatsiooni tingimustes ja ilmselt täielikus teadmatuses  et sellele okupatsioonile eelnes veelgi verisem stalinistlik okupatsioon. Paradoks on küll aga selles et meie suguvennal (Sutrop’i määrang) keeleteadlasel on ilmsel ränk formaalse (meie keeleteaduses näib muide momendil formaalsus olevat kriteriaalne) teadusliku loogika vaegus ning kirjandusteadlasena näib puuduvat täielikult sotsioloogiline arusaam rahvaste käitumistest erinevate okupatsioonide ja nende erinevate järjestuste tingimustes ning rahva psühholoogilisest saastumisest nt viktimiloogiliselt Stockholmi sündroomiga jne (vt „Valge raamat“ lk 43-52) jne – ometi isegi ilukirjandusest võiks taoliste alade teadmistest midagi kõrvade vahele jääda kasvõi nt noorte andekate Sofi&Mo okupatsiooniromaanidest.

*********************************************************

*) Nobelist Mo Yan on kirjutanud 1987 romaani Jaapani sõjaokupatsiooni ajast Kirde-Hiinas 1939; ingl romaan saadaval ligemale kakskümmend aastat „Red Sorghum“; vt nt http://en.wikipedia.org/wiki/Red_Sorghum  – muide jaapanlaste julmuselt samast klassist meie rahva kallal punaväelaste ja hävituspataljonide poolt korraldatud 1941 Suvesõja ajal märatsenud genotsiidiga võrdlemiseks vt nt prof Herbert Lindmäe’ kaheksaköitelist suurteost „Suvesõda … 1941“.

**) 1940-41 esimese stalinistliku/kommunistliku okupatsiooni inimsusvastaste kuritegude kohta vaata nt Vello Salo (peatoim) „Valge raamat“ Tallinn 2005 (võrgus kolmes keeles) – selle järgi selle lühikese esimese stalinistliku okupatsiooni ajal mõrvati ja hukkus oluliselt rohkem eesti rahvast kui järgneval hitlerlaste okupatsiooni ajal 1941-44; vt nt täpsemalt avaldatud Tallinnas 2006 Eesti Rahvusvahelise Inimsusvastaste Kuritegude Uurimise Komisjoni poolt avalikus aruandes „Estonia 1940 – 1944“ (XXX + 1337lk + Kaardid). Ja seda ilma hägusate subjektiivsete ning teaduslikus mõttes mõttetute (mitte falsifitseeritavate) eksitavate sedastusteta nagu nt „eestlased tapsid juute ilma erilise vihata“ ja nt eesti arstkonna genotsiidist veelgi täpsemalt kolme okupatsiooni jooksul (võimalikult koos rahvuse märkimisega) vt – Helbe Merila-Lattik „Eesti arstkond okupatsioonide haardes“ – Kogumik „Kannatuste aastad 1940-1991“ Tallinn 2012 lk 83-124.

***) Teadusloogiliselt häguslünklik – Urmas Sutrop: holokaust, kurjus ja meie (PM 28.I 13):
„ … Anton Weiss-Wendt on oma ingliskeelses monograafias «Mõrvatud ilma vihata: eestlased ja holokaust» (Syracuse University Press, 2009) kirjutanud, et eestlased tapsid juute ilma erilise vihata. Sellest raamatust pärineb ka loo alguses toodud Eestis mõrvatud eri maade juutide arv.“
– muide hägusaks jääb ka kas see arv kuulub ühe või kahe okupatsiooni kohta.

 

Lisa

Vikipeedia:

 ….

Anton Weiss-Wendt (sündinud 1973 Narvas) on juudi päritolu Norra ajaloolane, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on holokaust.

Ta lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo erialal.

2009. aasta juulis ilmus temalt Eestis toimunud holokaustile keskenduv monograafia Murder without Hatred: Estonians and the Holocaust (Mõrv ilma vihata: eestlased ja holokaust). Autor väidab oma teoses, et valdavalt osalesid eestlased natside korraldatud inimsusevastastes kuritegudes vabatahtlikult.

Bibliograafia

    …

jaanuar 30, 2013 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: