Ülo Ennuste majandusartiklid

Meie rahandusstatistika üllatused

Meie rahandusstatistika loogika üllatused ei lõppe ega lõpe

A)     Rahvusliku üllatusena selle külma jaanuari elektrihinna šokki me palja silmaga aga inflatsioonistatistikast ei näe: ES pressiteate* järgi üllatusena oodatava inflatsiooni tõusu oli juhuslikult suuresti ära kompenseerinud pealinlastele prii ühistranspordi kinkimine aukikel tänavatel.

Muidugi asjatundjate hulgas oligi arvamine et sellist ekstsessi mis rahvuslikku viletsolu ja majanduslikku ebavõrdsust oluliselt suurendab, konkurentsivõimet õõnestab, majanduspoliitika usaldusväärsust vähendab jne – et ega seda administratiivses statistikas ei ilmutata. Siiski võis oodata et see asi klatitakse ära nt inflatsiooni valemi mingi juriidilise poliitmugavusliku hägusloogilise tõlgenduse abil nt – et meie maailmakuulsa liberaalmajanduse jaoks on tegu antud juhul  force majeure kaasusega (nt bürokraatlike eurodirektiivide surve) mis tingib et meil tuleb nt inflatsiooniarvutuse uueks aluseks võtta jaanuari 2013 hinnad või muud midagi taolist. Kuid üllatus-üllatus: pressiteate* alusel hoopiski kodumaise majanduse inflatsioonihüpe jäi suuresti ära selle tõttu et seda juhuslikult väga oluliselt kompenseeris pealinlastele valimiseelselt ühissõidukites tasuta sõidu kehtestamine (ilmselt linna eelarves nt asfaldiaukude lappimise summat kärbiti ja selle arvelt täiendavalt finantseeritakse nüüd pealinnlastele ühistransporti🙂

Tõsiselt rääkides siiski taoline inflatsiooninäidu klattimine küll majanduseetiline ei ole: majandusteoreetiliselt on “tasuline ühistransport siledal tänaval” ja “priilt auklikul” täiesti erineva kvaliteediga tooted ning seega esimese asendamine teisega ei ole sisuliselt inflatsiooni langetamine – seega toorelt öeldes arvestuslik kübaratrikk (antud juhul makroökonoomiliselt: inflatsiooni taoline arvestuslik kärpimine ceteris paribus eksitavalt näitab suuremat reaalset majanduskasvu, suurendab piirkondlikku ebavõrdsust, võib vähendada hõivet ja isegi suurendada tööjõu väljarännet nt kui asfaldi aukude plombeerijad kolivad üle lahe ning sellega vähendab kodumaist inimkapitali jne).

Äärmisel kõlvatu rahva suhtes oli muidugi nii Riigikogu ja Valitsuse poolt kõige külmemal aastajal lasta ühte segaklimpi pressida kokku nii energia- kui ka võrgu-tasude järsk tõstmine ning sellega seotud depresseriva häguslepingute sõlmimise segapudru – rääkimata samaaegselt looritavast pealinlaste vabastamisest ühistranspordi piletitest valimiseelses kampaanias nn 13. palga petunime all jne.

B)       Kuid vastupidiselt väga meeldivalt üllatas ES 11.III 13 Tabel** millest näeme et 2012 rahvuslikust kogutulust neto-väljalaenamine on vähenenud – on rohkem kui tosin korda vähenenud võrreldes nt eelmise kolme aastaga. Kuid kahjuks ikkagi ei saa sellest Tabelist teada kui palju meie rahvuslikest kogukapitaalmahutustest jäid 2012 kodumaisteks ja kui palju ikkagi läinud välismaailmale „toetuseks“ (nt töökohtade rajamiseks) – kuidagi ei ole saadud ES statistikat niikaugele et saaks teada et kui palju lõppude lõpuks rahvuslikust neto-tulust jäi 2012 kodumaiseks kasutamiseks ja kas see summa on reaalselt suurem või väiksem vastavast 2011 näidust – kas kodumaine majanduslik heaolu ning potentsiaal tegelikult aastaga suurenes või vähenes.

C)      Viimast küsimuste-küsimust peaks aitama selgitada EP Statistika vastavad kommentaarid. Kuid üllatus-üllatus: vastav lühikommentaar*** on niivõrd segane ja lünklik ning lonkava loogikaga et ei aita midagi (autor  on nt välismaised investeerimisvood üsna ära unustanud jne).

Ometi aitab esialgselt praeguseks selgitada EP Statistika teavik****: Sellest lk 1 üllatavalt loeme et 2012 oli Eesti ikka jätkuvalt nagu 2011:

• Eesti majandus oli 2012. aastal välismaailma netofinantseerija – finantskonto   (sh  reservid) kaudu suundus kapitali välja 290 miljonit eurot enam kui tuli sisse.

  • …  Kuna aasta jooksul suurenesid võlanõuded välismaailma vastu rohkem kui võlakohustused, oli Eesti netovälisvõlg positiivne – võlanõuded ületasid aasta lõpus võla­kohustusi 0,3 miljardi euro võrra ehk 2% võrra SKPst.

Jämedalt öeldes 2012 läks nende kontode kaudu finantse Eestist neto välja vähemasti oma 0,6 miljardit eurot ehk brutos ilmselt rohkem kui oli GDP juurdekasv – seega üllatus-üllatus – vaatamata juurdekasvule majanduslik olukord mullu paremaks ei saanud eriti minna vaatamata isegi vist elanikkonna vähenemisele🙂

D)     Jääb meelde tuletada et Volinik Rehn paari aasta eest tavatses uhkeldada oma teravate hammastega millega ta tegevat liikmesriikide statistikad korda eriti Euroopa Semestri protsessi nii et Komisjon saab õiguse liimesriikide statistikaid auditeerida – aga vähemalt siinkandis midagi taolist pole vist juhtunud: nt üllataval kombel isegi Eesti rahvaarvu kohta kasutavad ES ja Eurostat siiani erinevaid andmeid, rääkimata mitmetest muudest üllatavatest veidrustest meie statistikas (nt avalikuks kasutamiseks pole vist ESil inflatsiooni kaalude tabeleid kusjuures Eurostatis on need avalikud, 2011 kulutuste detsiliide tabelis kuskil olid vist meie kõige vaesemate transpordi kulutused negatiivsed mingite apsude kinnimätsimiseks vist – teiste sõnadega said transpordi kasutamisest tulusid jne🙂.

Tõsiselt rääkides muidugi tööjõu väljaränne tähendab rahvusliku rikkuse/vara kaotust inimkapitali näol ja seega majanduspotentsiaali kaotust ning rahvusvaheliselt konkurentsivõime vähenemist. Üllatavalt jällegi EP värskes konkurentsivõime aruandes ei ole viimasele asjaolule vähematki tähelpanu pööratud (ilmselt on aruanne koostatud eeskätt euroala stabiilsetele tuumikriikidele mõeldud metoodika alusel vist).

*************************************************************

*) http://www.stat.ee/65111

**) http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp

***) http://www.eestipank.ee/press/valistasakaalu-halvenemine-kriisist-valjumisel-ootusparane-11032013

****) http://www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/
Maksebilanss/Luhikommentaar/2012/mb_2012_kommentaar_ee.pdf

märts 11, 2013 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: