Ülo Ennuste majandusartiklid

Indeksite nihkest kuni 13.VIII 13 PM lk 13 :=)

Mihkel Mutt’i enda makro-arvamised rahvuslikust objektiivsest õnneindeksist (sic! rahvuslikud objektiivsed indeksid on teaduslik värk) on ilmselt meie aktuaalse tegelikkusega absoluutses/absurdses nihkes: „Eestlaste õnnetunne on nihkes“ (PM 12.VIII 13 lk 9)

Tõepoolest nt Mutt dotseerib meile järjekordselt:

„olen siiski arvamisel, et on teatud käärid eestlaste ankeedivastuste ja tegelikkuse vahel.“

Siin ilmselt „kääride vahel“ on mõeldud nihet subjektiivse õnnetunde/heaolu vahel võrreldes vastava objektiivse/normatiivse vahel antud tegelikkuse tingimustes – aga üsna häguseks jääb kogu tekstis millal käsitlus hõlmab indiviidi eestlast ja millal eestlasi kui rahvust – ning veelgi hägusemaks jääb kirjutises see et mida Mutt tegelikkuse all üldse mõtleb.

Sisuliselt on asi selles et rahvuse indiviidide subjektiivsete õnnetunnete keskmine siiski sisuliselt ei kirjelda rahvuse kui terviku teadvusstruktuuris kujunevat subjektiivset õnneolekut sest rahvusel on indiviidist palju suurem vastutus ja kaugem ajaline horisont ning sellise lähenemise korral ka indiviididel hakkavat ajudes tööle hoopis teised piirkonnad (vt nt Ekins, W.G., Caceda, R., Capra, C.M., Berns, G.S., You Can’t Gamble on Others: Dissociable Systems for Strategic Uncertainty and Risk in the Brain, Journal of Economic Behavior and Organization (2013 accepted manuscript) http://dx.doi.org/10.1016/j.jebo.2013.07.006 )

ja viimane omakorda ei peegelda rahvuslikku objektiivset teadus- ning tegeliku tegelikkuse-põhist olekut (selle ala teadusuuringute kohta laiemalt avaldavad mitmed teadusajakirjad arvukalt artikleid nt ka Environmental Innovation and Societal Transitions)

                       

Taevane arm – ja mida teab Mutt teaduslikust rahvuslikust makro-ökonoomilisest õnnetunde mõõtmisest vastavalt tegelikule vastavale makrotegelikkusele – tekstist näib et mitte midagi (tõsi küll lause “Vist üksnes armunud tüdrukud, … ” on tõesti usaldusväärne)

Nimelt parajasti (nt IKT ning sotsiaalvõrgustike vohamisel – seega teel süveneva osalusmajanduse poole supranatsionaalselt – sharing economy paluks mitte segamini ajada rullnokaliku “hoolekandemajandusega” – vt nt Wikipedia) teaduspõhiselt (eeskätt Nobelistide järgi) on rahvusliku õnneindeksite peamised faktorid ja seda mittelineaarselt eeskätt sellised nagu: kodumaine tegelik majanduslik ebavõrdsus/ebaõiglus (seda nii elanike rühmiti kui ka piirkonniti ning NB! – seda eriti mittelineaarselt ja see kaudselt arvestab ka ebaõiglust laiemalt ning kuritegevuse taset,  tervishoiu taset jne) – sama naaberriikide suhtes – muidugi keskkonna kvaliteedi evolutsioon väga laias mõisres (nii looduslik sh nt ka etniline heterogeensus – kui ka tehislik nii reaalne kui ka imaginaarne sh institutsionaalne mille hulka makroökonoomikas arvatakse ka rahvuslik inim- ja sotsiaal-kapital, kultuur, haridus, teadus jne) – edasi muidugi töötuse määr ja seda eriti pikaajaliselt ning tööjõu ja kapitali pagemine nii kodumaistest kolgastest kui ka piiritaha – aktuaalse individuaalse tarbimise tase (arvestab ka avalike hüvede tarbimist indiviidide poolt) – kodumaise rahvusliku majanduse stabiilsus ning jätkusuutlikkus – majandusmehhanismi (eeskätt maksusüsteemi ning fiskaalsüsteemi õiglus) – ja – ning ka rahvusliku teadmusruumi kvaliteet (parajasti meil eeskätt risustub mittebarbaarsete edukate meid subsideerivate liikmesriikide sõimamine sotsideks ja meie kulul elajateks jne – ja seda nii poliit- kui ka sotsiaal-võrgustike kaudu – lämmatades teaduspõhist jne) ning lõpuks ka rahvuslike mehhanismide optimaalse disainimise/reformises potentsiaal ning selle jõustamise potentsiaal võimurite poolt jne jne (vt nt lisaks: http://uloennuste.wordpress.com/2013/08/08/keynesliku-dimensionaalsuse-poole/ )

PS: müsteeriumiks jääb veel see et missuguste oraaklite käest Mutt (sekundeerimas R. Vare PMis 13.VIII 13 lk 13 sic! ) hangib poliitkorrektset taolist nutiinfi mis teaduspõhiselt ekslik ning rahvuslikult räigelt eksitav ning rahvuslikku teadmusruumi mürgitav ja seega rahvuslikku õnne  kõdundav  nagu nt:

„lääs peab peagi püksirihma pingutama“

Taevane arm – parajasti nt Rootsil läheb isegi GDPga hästi; Saksamaal peale 2008 pole isegi hõive langust olnud; Poola kriisi all praktiliselt ei kannatanud, Soome eratarbimine pole reaalselt viimastel aastatel langenud ja nt teadusalal investeeringud pc on meie omaga võrreldes ikka 12-15 korda kõrgemad; USA ja UK kah meist justkui läänes olid teises kvartalis kindlad tõusjad (vt nt vastavat Eurostati pressiteadet 14.VIII 13) – ning FT 13.VIII 13 analüüs pealkirjaga “Fragile eurozone begins to emerge from worst recession” — kui mitte lugeda PMi nutianalüütikuid :=)

august 13, 2013 - Posted by | Uncategorized

1 kommentaar »

  1. It’s very trouble-free to find out any topic on web as compared
    to books, as I found this post at this site.

    kommentaar kirjutas department stores | juuli 20, 2014 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: