Ülo Ennuste majandusartiklid

Bayes’lik välimääraja

Bayes’lik* prominentmakropoliitfinantsisti usaldusväärsuse välimääraja

Elementaarne: nt laota lauale ajaleht prominendi artikliga ja tee sellele nt kümme täringuviset (täringu puudumisel võib kah pendlit kasutada) – hinda teadusloogiliselt iga tabamuse all oleva lause mõttekustõesust – nt kui ainult kaks on kümnest tõesed siis prominendi usaldusväärsustõenäsus on 1/5.

Nt juhuslikult (ei midagi isiklikku) sattus lauale PM 22.VIII 13 lk 10 ja 10 viset kinnisilmi mis sattusid kõik laiemale kirjutisele:

1)      Esimese viske positsiooni alla jäid nt kaks lauset „Krediidiasutustes seisab 12 miljardit eurot. Investorid teenivad nendelt intressi, mis vaevalt katab ära inflatsiooni“ – mõlemad faktiliselt väärad: ei „seisa“ seal midagi 12 miljardit sest lõviosa on krediidiasutustes välja laenatud nagu autor mõni rida allpool väidab ja – midagi vaevalt parajasti EP statistika järgi ei „kata“ sest investorid saavad intressi alla kahe protsendi aga inflatsioon on üle kolme (võib-olla vanasti oli teisiti ning võiks ikka arvestada et meil on jaehinna indeks kõrgem inflatsioonist – parajasti vastupidiselt nt inglastele ja soomlastele ning rootslastele)

2)      „Põhjapoolsemate naabrite majanduste kehvema seisu korral …“ – eksitavalt hägusloogiline sest tegelt ei ole nende seis „kehvema“ ühtegi ja neo-normaalsest rakursist** ei saagi olema sest siis saaks nt meie seis olema ilmselt veelgi suhtkehvem – millele ka autor vihjab

3)      „Loodetavasti hakkavad ka riigikogu rahanduskomisjon ja majanduskomisjon nende teemadega põhjalikumalt tegelema.“ – mõttekas lause ainult institutsiooni nimetus Riigikogu on millegipärast venepäraselt väikse algustähega

4)      „Pangad peaks praeguse olukorraga rahul olema.“ – väga õige – kuid rohkem õigeid järgmise viie viske alla ei jäänud.

 

Moraal: seega Bayes’i järgi lihtsustatult autori usaldusväärsus on nii umbes 1/5 või nii ning see madal usaldusväärsus näib kehtivat sisuliselt ka kogu teksti iva kohta: panna kapitaliturud meie majandust turgutama (seda prostalt ilma mingite komplementaarsete reformideta (pankade meeleheaks) – ning selle toetamiseks reforme tegemata et turgutamise tulemusel rahvuslik kehvemolu ei süveneks. Häda on selles et kui „pangad on rahul“ ja nende slikerdamist ei tõkestata – siis ei ole Riigikogul vaja midagi turgutada. Sest nagu nii nt ka mullu nagu eelnevatelgi aastatel (vastavalt EP maksebilansi statistikale) slikerdati meie majandusest „investeeringuid“ piiritaha ligemale kolme miljardi jagu (Küprosele ainuüksi üle poole miljardi) – seda suuresti meie lihtmaksumaksja taskust – mida seal veel juurde turgutada (tingimusel kui eelnevalt just vastavaid reforme ei jõustata taolise kõlvatu slikerdamise viivitamatuks tõkestamiseks).

PS: Bayes’i teoreemi järgi –  kui nt  lp ajalehelugeja aprioorne hinnang enne PMi lugemist oli et kapitaliturgude turgutamisese tulemusel meie majanduse seisu paranemise tõenäosuse oleks olnud 2/3 – ja – kui nüüd seda paranemist (ilma reformideta) kindlat kinnitab PMi autor usaldusväärsusega 1/5 – siis nüüd peaks lugeja oma aposterioorseks tõenäosuse hinnanguks tegema korrektsiooni: 2/3×1/5=2/15  (vt *Remark) ehk kõvasti vähendama oma head ootust suurema informeerituse alusel.

*) http://en.wikipedia.org/wiki/Bayes’_theorem

Remark

See näib olevat kvaliteetne tekst mida paluks mõnel meie rahvusvaheliselt tunnustet tõenäosusteoreetikul e.k tõlkida. PS: muide see tekst  võib pärineda rahvusvaheliselt tunnustet prof Hal R. Varian’i õpikutest kes on ka Google’i koosseisuline toimetaja.

Nt selles tekstis on ka Bayes’i valemi/väite mugav lihtkuju järgmises kontekstis:

Statement and interpretation

Mathematically, Bayes’ theorem gives the relationship between the probabilities of A and BP(A) and P(B), and the conditional probabilities of A given Band B given AP(A|B) and P(B|A). In its most common form, it is:

 P(A|B)=P(B|A)P(A)/P(B)

The meaning of this statement depends on the interpretation of probability ascribed to the terms:

Bayesian interpretation

Main article: Bayesian probability

In the Bayesian (or epistemological) interpretation, probability measures a degree of belief. Bayes’ theorem then links the degree of belief in a proposition before and after accounting for evidence. For example, suppose somebody proposes that a biased coin is twice as likely to land heads than tails. Degree of belief in this might initially be 50%. The coin is then flipped a number of times to collect evidence. Belief may rise to 70% if the evidence supports the proposition.

  P(A|B)=P(B|A)P(A)/P(B)

For proposition A and evidence B,

  • P(A), the prior, is the initial degree of belief in A.
  • P(A|B), the posterior, is the degree of belief having accounted for B.
  • the quotient P(B|A)/P(B) represents the support B provides for A.

 

Aga meie ülalolevas tekstis P(A)=2/3 võiks olla otsustaja aprioorse uskumuse tõenäosus et antud juhul  riigi poolne (maksumaksja kulul) finantsturgude ja pankade turgutamine on ratsionaalne ehk väärtusega 2/3; P(A/B)=2/15 ehk aposterioorse uskumuse tõenäosus et turgutamine on ratsionaalne arvestades eksperdi X kindlat oodatavat toetust P(B)=1 ning seda seejuures X usaldusväärsustõenäosusega P(B/A)=1/5:

seega vastavalt valemile leiame aposterioorse tõenäosuse  (1/5)(2/3)/1=2/15,

mis on otsustajale suurema informatiivsusega kui aprioorne.

 

**)

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-14082013-AP/EN/2-14082013-AP-EN.PDF

ja

http://uloennuste.wordpress.com/2013/08/16/nb-2013kv2/

 

august 22, 2013 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: