Ülo Ennuste majandusartiklid

14.IX 03 referendum teadusrakursist tragikoomilises kõverpeeglis

PM Juhtkirjad ilmselt jätkavad ka järgmisel kümnendil rahva lõbustamist oma tragikoomilise ebakompetentsusega euroalal: „Liit, kuhu me tahtsime“ lk 2, 26.VIII 13

Juhtkirja üsna algusest loeme:

„Kümnend hiljem võime endale üle kinnitada, et tegime õige valiku – seda näitab eestlaste püsivalt positiivne suhtumine euroliitu, trend, mida ei ole vääranud masu, euroala võlakriis ega ka sisepoliitilised tõmbetuuled.“

Taevane arm:

a) mis on Euroliidu tippinstitutsioonidel (teaduspõhisel sotsiaalse turumajandusega heaolulisel jätkusuulikul majandus- ja raha-liidul) üldse pistmist perifeerias mingi tillu-tillu-liikmesriigikese hägusloogiliste sisepoliitiliste tõmbetuultega – tõmbetuultega tikutoosis – liiatigi on liidulepingutes järjepidevalt selgelt öeldud et liidulised institutsioonid ei lasku direktiivselt lokaalsetesse sisepoliitilistesse pirukajagamistesse (maksuseadustesse) ning lehmakauplemistesse (nt kinnised valimisnimekirjad) või ka rahvusliku teadmusruumi ja statistika euroliiduvastasesse solkimisse eeskätt nii valimiskampaaniates kui ka populistlikus teadustühises pressis – ja kahjuks täiesti vastutustundetult vaatavad nad Brüsselist siiani igasugu perifeersetest häbiväärsustest mööda (nt isegi grantide mõningasest piiritaha mahitamisest)

b) veel lõbusam on Juhtkirjades rääkimine müüdist „euroala võlakriis“ – tõsi – mitmes euroala perifeeria liikmesriigis (mitte tuumikriigis nagu nt Saksamaa kus tööhõive ei langenud või nt Soome kus eratarbimine ei langenud) on oluline rahvuslik võlakriis ja seda eeskätt sisepoliitilisest ebakompetentsusest ning majandusliku ebavõrdsuse sohksüvenadamisest (nt meil saab individuaalseid kapitalitulusid varjata nn „jaotamata kasumite“ kontol ja neid olla ainuüksi meie ettevõtetel juba ligemale poolteist tosinat miljardit ESA andmetel) – nagu on ka kriis palju rängemal kujul mitmes väljaspool euroala olevas perifeeriariigis samuti sisepoliitilisest käpardlikkusest (oma rahvusvääringuga tuumikriigis nagu Poola nt kriisi üldiselt ei olnud või oli leebelt nt Rootsi kus nt tööhõive parajasti juba ületab oluliselt 2008 taset – muideks meil enam ei püüeldagi tööhõive endise taseme taastamisele – teatavasti nn kärpimise poliitikaga ehk palkade kärpimisega lükati tööjõu väljarände protsess lootusetult käima ja seega ka rahvusliku jätkusuutlikkuse tõenäosuse vähenemine ning regionaalne divergents Põhjala heaoluriikide kontekstis)

c) muideks meil algas masu ELis suveräänselt aastaksese varem teistest äpard-liikmesriidest – 2007 teisest poolest ekspordi langemisega seoses nii suhtkõrgele reguleeritud inflatsiooni kui ka suuresti suure majandusliku ebavõrdsuse poliitikaga üleskihutatud 2007 kevadise mäsu tõttu etniliselt lõhestatud tingimustes – mis veelgi olulisem et samadel põhjustel meie tegeliku kriisi lõppu pole veel nähtavas tulevikus nähagi sest jätkub anomaalne tööjõu väljavool ning investeeringute rahvuslikult oluline slikerdamine piiritaha suuresti maksustamata kujul ning petunimetuste all (nt „muud investeeringud“ mille alla kuuluvad ka hägused laenud jne nt mullu kanditi meilt ainuüksi Küprosele üle poole miljardi mahus mingeid investeeringuid EP statistika järgi)

Natuke allpoolt loeme:

„Kuigi kõik Eesti valitsused olid pidanud ELi suureks eesmärgiks, oli 2003. aasta augustis-septembris õhus mitmesuguseid kahtlusi. Lisaks üldisele skepsisele, et «läheme ühest liidust teise» tunti suurimat muret suveräänsuse kaotamise pärast. Et meile hakatakse peale suruma mingeid reegleid, asetama meid olukordadesse, mida me ei soovi. Et meie kultuur kannatab ja meil pole sõnaõigust. Sedagi, et hinnad kerkivad lakke. Omamoodi pilkeobjekt oli ka ELi bürokraatia ja jäikusega kaasnevad veidrused, mida piltlikustas kurikuulus «banaanikõverus».“

See on ikka väga lõbus et ainult banaanikõverus – oli ikka PM eriti leilis ka kurgikõverusega ning lillkapsa likvideerimise ja sibulõunapuude maharaiumisega ja ka ikka sellega et suhkruhinna tõus (oli ka TÜ profide üks meelisteemasid) ei võimalda rahval liituda – rääkimata suveräänsuse kapitalistidele mahamüümisest – ning 18002 lk direktiividest mis kõik tuleb bürokraatlikult PSi ümber kirjutada – seega kõige sellega mis eeskätt postsovjetilumpenile ning ka vastavatele imagoloogidele näis hästi peale minevat

Aga kõige naljakam on see et PM ei näi siiani teadvat et nt TTÜ Eesti Majanduse Instituudis oli 2003. aasta referendumi ajaks publitseeritud vähemasti kolm kopsakat köidet rahvusvaheliselt retsenseeritud ja toimetatud uurimusi eeskätt Eesti nn teise transformatsiooni (euroliitumise) alalt nii institutsionaalsete komplektsete mehhanismiprobleemide ja nende tarviliku harmoniseerimise/reformimise kohta kui kah transformatsiooniga seotud rahvuslike riskide kohta juhul kui ELiga kohanduvaid reforme käpardlikult ehk suboptimaalselt disainitakse või õigeaegselt ei jõustata (nt vaegreformisega nendes reformistes läks tõlkes kaduma vastavate juhenddirektiivide tekstidest termin „spekulatsioon“ – tõmmati kohe peale liitumist rahvale kaela suhkrutrahv – eurole optimaalne üleminekuaeg 2007 keerati neljaks aastaks asjatundmatusest käkki jne jne ning nüüd muidugi veel teadustühine kärpepoliitika ning sinna juurde kuuluv rahvusliku teadmusruumi mürgitamine nt kraasatustega kõige kõrgemalt Nobelistide pihta jne nt ikkagi poliitikute – kasvõi muusikute – seadmine nt rahvusvaheliste innovatsioonikongresside dirigentideks jne)

Eriti lõbus on see et nendest tõsiteaduslikest käsitlustest ei tahtnud 2003 kuulda ei monoliitne prospektiiv-kap-populistlik koalitsioon (eriti mitte nt majandusliidu partnerite suhtes kõlvatu 0-kasumimaksu kaotamisest – rääkimata sissemajanduslikust ebaõiglusest – 0-maks mis siiani meid rahvuslikult laostab) – ei tahtnud midagi teadusloogilist kuulda ka nostalgkolhoos-populistlik ning moosisööjate kompleksopositsioon, eriti ei tahtnud millestki teaduspõhisest kuulda vastav Riigikogu Komisjon kelle liikmetele in corpore jäi see majandusküberneetiline institutsionaalne transformatsiooni probleem ilmselt kompetentsiväliseks: peale liitumist 2004 mõne kuu pärast TTÜ EMI tööruumid pühiti tühjaks (kadus vajadus Brüsselile raporteerida et tegeletakse teaduspõhiste reformidega – juba aastaid tagasi oli traagiliselt ära kärbitud majandusteoreetilisi artikleid avaldav  ajakiri) ning mängiti ümber rahvusvaheliste kinnisvaraspekulantide ringmängukanniks – tõrkeliste mehhanismidega algeliste kapitaliturgude rahuldamiseks.

PS:

PM 26.VIII 13 Juhtkirja alustekst lk 4 tõstis 14.IX 2003 referendumiga seoses pjedestaalile ka mõned meie teadlased ja osundas ära ka nende mõningad säutsud/kraaksatused seoses referendumiga ning vastava ettevalmistava Riigikogu Raportiga jne. Esikohal näikse olevat PMi järgi tõstetav kunstiteaduste magister kes imagoloogiliselt olla dotseerinud PM arvates kõige üldistavamalt et liitumise fenomen assotsieerub eeskätt meie raugastunud riigijuhtide hüsteerilises pidamatuses eufooria alal; tekst märgib edasi ka ära pedagoogika teadlase Kreitzberg’i asjakohase dotseeringu „poliitikud on paindlikud“; märgitakse prof Reiljan’i (väidetavalt õlletubades olla tuntud kui “punadekaan”) esirinnas olekut ning akad Tulviste vältimatut kohalolekut (ikkagi verbaalmõtlemise psühholoogia alal – väidetavalt olevat ka teatanud et tema ei ole kuulnud et keegi tõsiteaduslikult ELiga liitumise probleemidaga oleks meil tegelenud) – eriti aga tõstetakse kaalukalt esile ajaloolase Mart Helme Euroopa Liidu vastase uurimiskeskuse Vaba Euroopa populistlikku hävitavat kriitikat ELi pihta ja sellega liitumise absurdsusest – „Milleks mängida  oma laste tulevikuga“ sest „Euroopa Liit on Eestile liiga väike“; loomulikult ei jää tekstis märkimata sellised skeptikgeeniused kui jurist Gräzin (tõusis suveräänselt igale pjedestaalile sest olla koos Fiedman’iga teed joonud) ja mtk Raig (põllumajandusökonoomika alal kes väitis et eesti rahavale on odav suhkur kriteeriumiks jne) kes olla prohvetlikult veel  väitnud et mitteliitudes oleksime kahe aasta pärast (2006) nagu Šveits.

Tragikomöödia seisneb siin ka eeskätt selles et PMil ei näi siiani aimu olevat et ELi Kesk- ja Ida-Euroopa laienemise ettevalmistamise majandusteaduslike ja institutsionaalsete reformide probleemide läbitöötamiseks (eeskätt Maastricht- Kriteeriumite vaimus) moodustati Brüsseli poolt 2002 RHARE ACE programm mis hõlmas kõiki nominentriikide rahvusvaheliselt tunnustatud majanduseksperte ja et seda programmi sekundeeris veel suuresti WB GDN programm oma nn Washington-Konsensus kontseptsiooniga. Tuleb veelkord meelde tuletada ELi institutsionaalse teaduspõhisuse printsiipi – nt olid nii Maastricti Kriteeriumid kui euro kasutuselevõtt kui ka hiljutised ESM ning Euroopa Semestri mehhanismide disainid välja töötatud teaduspõhiselt

Eestis oli liitumisprogrammide uuringute tosinkonna autorite hulgas primus inter pares kahtlemata mtk Teet Rajasalu (lahkus 2003) kelle uurimusi ELi tookordse laienemise ja eurovääringu süsteemiga liitumisel eeskätt institutsionaalsete reformide alal ja eeskätt Eesti rakursist ja kelle tosinaid positiivselt konstruktiivseid teadustöid tunnustati nii  siinpool kui sealpool Lahte – nii siinpool kui sealpool Lompi – ja – nendest ülevaate saamiseks vt nt Rajasalu artikleid kogumikest:

“Essays in Estonian Transformation Economics”. Tallinn, 2003, 279 lk. (kaks tuumakat artiklit Rajasalu’lt)

Critical Probability of the EU Eastern Enlargement Project’s Institutional Failure: Aspects of Calibrated Economic Impacts of the Failure. In: Aksel Kirch and Juhan Sillaste (eds.) “Monitoring Preparations of Transition Countries for EU-Accession.” 4th International Conference 4-6 October, 2002 Pärnu, Estonia, The Institute for European Studies, Tallinn, 212-227: http://www.ies.ee/iesp/ennuste.pdf

“INSTITUTIONAL DETERMINANTS OF CONVERGENCE: CONCEPTUAL FRAMEWORKS AND EMPIRICAL STUDIES OF ESTONIAN INSTITUTIONAL HARMONISATION AND SOCIOECONOMIC CONVERGENCE WITH THE EU.” CERGE-EI GDN program project No. 34, 2002. Praha.

“Factors of Convergence: A Collection for the Analysis of Estonian Socio-Economic and Institutional Evolution.” Tallinn, 2001, 361 lk.

Rida artikleid EP publikatsioonides jne

Ja üldisemalt nt

http://et.wikipedia.org/wiki/Teet_Rajasalu

(kahjuks kahetsusväärselt kärbitud versioonis)

august 27, 2013 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: