Ülo Ennuste majandusartiklid

Heale Postimehele!

Hea Postimees – palgatõusude käsitlemise küsimustes peaks väga ettevaatlik olema nii protsentide tõlgendamises kui ka mitte ära unustama et me oleme teaduspõhises sotsiaalse turumajanduse heaolumajanduse liidus (PM Juhtkiri 13.IX 13 lk 2)

Nt lugejale seletama et nt nominaalpalga tõus nt 6% oleks tuhande kroonise baasi puhul 60 eurot – aga kolmesaja puhul ainult 18 eurot kuus – ning et küll sama juurdekasvu tempo protsentides erinevatelt palgamääradelt ja seega nt majnduslik ebavõrdsus suureneb veelgi. Seega sama 6% palkade/pensionite tõusu kõigile võib ebavõrdsuse suurendamisega kõdundada rahvuslikku sotsiaalkapitali ja sellega samas suurendada meil tööjõu parajasti toimuvat anomaalset väljarännet ja majanduse jätkusuutlikkuse tõenäosuse kõdundamist ning süvendama divergentsi vähemasti Põhjala kontekstis jne.

Veelgi ettevaatlikum peaks olema reaalpalkade käsitlemise puhul sest tarbijate rühmiti on tarbimisstruktuurid erinevad ning seega rühmiti inflatsioonid erinevad – nt kui parajasti riigieelarvevest palgasaajatel võiks inflatsiooni hinnata 5% peale – siis pensionäridel tuleks hinnata see oluliselt  kõrgemaks sest nendel on nt parajasti kõrgema hinnatõusuga nagu kütte/elektri ja toidu osakaalud tarbimiskorvis suuremad.

Aga kui tahetakse hinnata tõesti usaldusväärsemat reaal-reaalset tarbimismahu tõusu jaehinna indeksite alusel (otsemõõdetavate jaehindade indeksite alusel ilma kaudse subjektiivsust sisaldava inflatsiooni valemita) – siis tuleks silmas pidada et parajasti taoline indeks võib pensionäri jaoks ligemale kahekordselt ületada nt keskmise palgasaaja inflatsiooni (inflatsiooni arvutakse kaudselt valemi järgi mis arvestab ainult puhast hinnatõusu eeskätt maksudest ja jätab subjektiivselt arvestamata kaupade kvaliteedi/väärtuse tõusust tingitud hinnatõusu arvestamise, muide nt Euroliidu ja USA inflatsioonid ei olevat otseselt võrreldavad sest valemites on erinevusi).

Sõltuvalt tulude ebavõrdsuse suurenemisega võivad nt meie pensionäride poolt parajasti ostetavate kaupade jaehinnad küll isegi baasist madalamaks osutuda aga mitte kaugeltki sedavõrd kui paju samas vastavate kaupade kvaliteedid kuskil kauplusenurgataguses kastis palju kehvemad ja subjektiivset heaolu vähendavad jne.

Igal juhul ei tohi nende heaolu küsimuste puhul mööda vaadata seostest maksustamise mehhanismide muutumisega – ja eriti sellest nt et Eestist parajasti slikerdatakse legaalselt tohutult maksustamata kasumeid piiritaha eeskätt nn muude investeeringute petunime all (rohkem kui meile Brüsselist grante sisse siirdatakse) ja et ilmselt peatselt Brüssel ei suuda enam sellist ebaeetilisust liberaalefektiivsuse nimel teadustühiselt välja kannatada ning tühistab meie taolised spekulantidele paradiislikud kasumimaksuseadused (reformide disainimise protess hakkas toimima intensiivselt juba mais ja siis ka meie rahandusminister allkirjastas vastava OECD memo) – ja et siis taastuvad/avanevad meile palkade/pensside tõstmiseks uued allikad ilma täiendavaid maksustamisvõimalusi otsimata.

Samuti ei ole mõeldav et täiesti teadusvaegselt EP ja meie nt MPi mitmetel eliitanalüütikutel lastakse teaduseksitavalt lõppmatuseni nt volinik Dr Rehn’i poolt siin papagoitada et nominaalpalgad ei saa kiiremini tõusta kui tööviljakus (mida muideks ei arvutata mitte jooksevhindade nominaalis koos inflatsiooniga vaid parajasti meil hoopiski madalamates püsihindades) – samas kui meil parajasti regionaalselt suht nii madalate nominaalpalkade ja suhtbarbaarse majandusliku ebavõrdsuse kliima tingimustes – lihtsalt aetakse sellise majanduspoliitikaga maksumaksjaid Maarjamaalt välja rändama – ja et siis selle teadmusvaeguse kõrvaldamisega loodetavasi vähemasti Euroopa Semestri mehhanismi poolt – taastuvad meil jälle allikad/baasid palkade tõstmiseks ning ka sellealase rahvusliku teadmusruumi kvaliteedi tõstmiseka – seda küll ilmselt meie mõningate lp lumpenrahameeste, populistpolitikaanide-kambakraatide ja ilmselt vist ka bulvaripressi eliit-keenjuste meelehärmiks.

PS: viimati nimetet härraste kolumnitega on veel see häda et meie PS vaimus (paragrahv 106) tohiks nt maksude ja välislepingute (nt ESM leping) jne aruteludes avalik sõnavabadus olla ainult avalikult tunnustatud vastavatel asjatundjatel ning nende koostöö rühmadel (selge et spekulandid nt liberaalinimõiguste alusel nõuavad totaalset maksuvabadust nagu ka ilma vastava erialse teaduskraadita jääb täiesti teaduspõhise ESM lepingu mõte küsitavaks ning selge et taoliste tegelaste teksti levitamine massimeedias ainult risustab rahvuslikku teadmusruumi taolisestes rahvuslikult olulistes küsimustes mis võivad seotud olla suurte kannatusega nagu nt majanduslikult pealesunnitud väljaränne jne).

september 13, 2013 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: