Ülo Ennuste majandusartiklid

Ühest aastaraportist publitsistlikult

Publitsistlikult näib et masu on Riigikontrolli vaimust ja mõistusest kõvemini viktimiseerinud kui rahvuslikku sotsiaalmajandust reaalselt ning finantsiliselt invaliidistanud:  (1) PM E24 4.XI 19: Eesti rahandus on riigikontrolli hinnangul heas korras. Euroopast vaadatuna väljus Eesti kriisist edukalt“  ja (2) Riigikontroll: „Väljavõtteid 4. Novembril 2013 parlamendile esitatud Riigikontrolli aastaraportist – Ülevaade Eesti riigi arengu ja ja majanduse probleemidest 2012-2013“ –  november 2013 (PM 5.XI 13 vaheleht 12lk) ning taustaks vaade Euroopast *) 5.XI 13 kahes köites

Tõepoolest – kõige lihtsam on „Euroopast vaadatuna“ meile kriisist isegi ainult siiani põhjustatud suhtelisi sotsiaalmajanduskaotusi hinnata on (a) nt EL Komisjoni ühe köögipoolse statistilise hiljutise analüüsi teaviku* alusel 180lk ning (b) Euroopast vaadatuna tähendab mitte viktimiseeritud mõistusega vaadatuna vaid nobelistlikult-Krugman’likult: kui mingi näiduga on kriisieelsele tasemele tagasi jõutud siis see ei tähenda et rahvuslikud kriisiaugud ja invaliidistamised/viktimisatsioonid on sellega kompenseeritud/rehabiliteeritud – kaugel sellest – see nõuab aastaid ja nt kaotatud tööjõu väljarände kaotuse on suuresti pöördumatult kaotatud – koos korvamatute kaasnevate rahvuslike kannatustega jne.

Ja sealt* on igal ühel kerge näha/hinnata  et ca 50 olulise (pooltest olulistest) makroindikaatori alusel Eesti sai kriisis sotsiaalmajanduslikult ilmselt EL27 liikmesriigi kontekstis (a) üheks suhträngimate kaotuste ning rahvuslike kannatuste osaliseks nii jooksvalt (tööjõu väljarännult, tööhõive languselt, eratarbimise ning investeeringute mahu languselt, majanduspotentsiaali vaegkasutamiselt, tegelikult majandusliku ebavõrdsuse süvenemiselt laias mõistes jne jne) ning selle tõttu (b) ilmselt hinnatavatavalt ka rahvusliku majanduspotentsiaali ning heaolu jätkusuutlikkuse kõdunemiselt vähemalt siiani.

Tõsi küll et nimetet teavik* ei sisalda Eesti majanduse rahvusvahelise investeerimispotentsiaali nõrgenemise pooligi olulisi indikaatoreid – ning kriisist tingitud täiendavaid anomaalseid suuri finantside ning kapitalide piiritaha slikerdamise mahte (peamiselt nn muude investeeringute petunimetuse all ja suuresti maksustamata kujul hargmaiste pankade poolt) – kuid need andmed on kõik ilusti nähtaval EP Statistika kodulehe tabelites samuti detailselt sadades näitudes (nt Küprosel on parajasti kõvasti üle miljardi mahus Eesti residentide investeeringuid jne) – ja Euroopalikust rakursist on need näidud eriti masendavad arvestades et kapitali väljavool kriisi tõttu hakkas ületama Brüsseli grantide mahtu ja seda siiani ja seda eeskätt selle tõttu et absoluutselt ei võeta teadmiseks kriisi õppetunde ei Valitsuse ega Riigikontrolli poolt (nt täiesti vaadatakse mööda et kapitali anomaalne piiritaha slikerdamine kriisis on üdini teadustühise kõlvatu 0-kasumimasu produkt).

P.S.: Remarke mõningatest  makro-skisofreensetest metodoloogilistest anomaaliatest Riigikontrolli selles tekstis makroökonoomilise neo-normaalsuse suhtes:

A)    nähakse illusoorset nn „klaaslage“ (2 lk 5 all) meie rahvusliku majandusstruktuuri kohal mis tõkestavat meie rahvuslikku elatustaseme kasvu – samas vaadatakse mööda reaalsest kapitalide/finantside suuremahulisest piiritaha lekkimisest nii era- kui riigi-majandusest (seega Riigist) ja kõlvatutest seaduslikult jõustatud kõlvatutest mehhanismidest  mis taolisi lekkimispoliitikaid parajasti mahitavad ning eeskätt aktuaalselt seda kasvu alla suruvad eeskätt majandusliku ebavõrdsuse „klaasvaheseina“ betoneerimisega :=)

B)     hägusloogilisuses käsitluses ei suudeta eristada kriisist taastumisel (a) kriisieelsete tegevusmahtude tasemete taastumist nt GDP mahud jooksvates turuhindades 2012/2008 ning (b) kriisijärgsete rahvuslike finants-majanduslike kaotuste ning kogu rahva kaotuste/kannatuste mõttes nt seoses väljarännuga – kui viimased üldse rahvusriigi arengu mõttes kunagi korvatavad on

C)    nt ESA tabeli RAA013** alusel on alates 2007 kuni 2013 on kriisilised kaotused (lähtudes 2007 tasemest) kogu kapitalimahutustes kumulatiivselt olnud juba kümne miljardi ümber ja see summa näib mõned aastad veelgi suurenevat – seega võime rääkida et selle näitaja osas kriisieelse tegevustaseme maht/tase taastub oodatavalt juba mõne aasta pärast – kuid kriisikaotuste arvestusliku augu täitmine (võrreldava kriisita olukorra arvestuslik taastamine) näib kestvat veel oma pooltosinat aastat

D)    (2 lk) lõigus „Euroopast vaadatuna …“ alt loeme: „Riigi rahanduse ja majanduse n-ö suurte näitajate järgi, mida Euroopas peamiselt jälgitakse ja mille põhjal hinnanguid antakse, võiks öelda, et Eesti on kriisist taastunud.“ – siinkohal tuleb õiendada et makro-ökonoomika põhiselt ei ole nn neo-normaalselt (kriisijärgselt tarkuselt) GDP näidud ammu enam „suurte näitajate“ esirinnas*** ja et neid olulisi suuri näitajaid on Komisjoni ja ECB repertuaaris kokku ligemale kümme tosinat – kahetsusväärselt Riigikontroll on oma selles tekstis finantsvoogude suured indikaatorid nagu maksebilansis ja rahvusvaheliste investeerimispositsioonide statistilistes tabelites on ja mida Euroopa Semestri mehhanismis hoolega jahvatatakse – täiesti ära unustanud – ja millede järgi meil kriis täies rahus arvukate indikaatorite järgi jätkub isegi mitmest taastumise aspektist (nt muude investeeringute petunimede all suures mahus voolab endiselt kriisi alustatud inertsist maksustamata kasumeid piiritaha nt jne :=)

P.P.S.: Veelkord makroökonoomilisest kriisijärgse tarkusega stabiliseerivast neo-normaalsusest

(a) rahvuslike demokraatlike heaolumajanduste adekvaatne kompleksne prognoosimine/projitseerimine infotehnoloogia ning globaliseerumise ajastul nõuab eeskätt vastavate rahvuslike teadmusstruktuuride pidevat teaduspõhist (mitte kildkondlikku poliit-populistlikku) laiendamist ning süvendamist ja statistika olulist kiirendamist (nt oluliselt täiendada nii vastavaid reaal-* kui ka finantsfiskaal-indikaatorite (keskpankade andmebaaside alusel) klastreid – ning mis veelgi tähtsam – on sotsiaalmajanduslike hierarhiliste regulatsiooni ning stabiliseerimise mehhanismide optimaaldisaini ja reformimise elementide lisamist käsitlustesse (nagu nt ESM stabiliseerimismehhanism – ja kõike seda intensiivsemalt) – et kogu kompleksne rahvuslik süsteem suure monetaar-majandusliku liidu koordinatsiooni ja suurte määramatuste (eriti ülemäära avatud õhukese valitsusega tilluriigis) tingimustes tõrgeteta oleks rahvusliku heaolu mõttes jätkusuutlik.

(b) seejuures mistahes indikaatorite käsitlemisel tuleb tugineda rangele teadusloogilisele kompleksele formaliseeritud küberneetilisele baasile (nt Krugman’i järgi on parajasti ülemäärase ekspordi/impordi vähenemine neo-normaalne suurema stabiilsuse huvides ja tuleb viivitamatult asendada kodumaise nõudluse tõstmisega – aga mitte krokodillilike kärpimistega ning imaginaarsete klaaslagede mudelitega)

(c) kriisi tagantjärgi tarkuse alusel on hea teadmiseks võtta et rahvuslikult heaolumajanduslikult on nt GDP näidud prospektiivselt peaaegu kasutud** (nt nendes sisalduvad kasumid võivad äpardlike mehhanismide toimel käpardlike majanduspoliitikate kaasabil saada piiritaha lekitatud nagu meil parajasti, lisaks võivad nendes sisalduda ilma töötajateta sohkfirmade kasumid jne – hea näide on aga nt Soomest kus kriisis GDP langus oli oluline (eeskätt selle tõttu et ekspordis domineerivad rasketööstuse masinad) kuid nutikalt välditi nt rahvusliku eratarbimise langust* majandusliku ebavõrdsuse suurenemist ja seega heaolu langust). Jääb lisada et ka meil kohalik õlitoomise optimummaksustamine peaks jääma makro-ala teadlaste pädevusse kes võiksid arvesse võtta ka seda et kuivõrd see kaasus mõjutab nt kapitali riskantväljavedu kuskile kõrbedesse ja seega siinse potentsiaalse hõive kärpimist. Ah jah – makroökonoomika tippasjatundjad muidugi avaldaks hoopis imestust et miks Riigikontroll õlitootmise mikromaksudega mässab – samas kui (2) selgelt näitab et Eestis kapitalitulude maksustamise makrosüsteem on anomaalses kakofoonias/harmoniseerimata EL27 normaalsusega ning põhjustab kõlvatut kapitalide väljavedu

(d)  veelgi olulisem oleks teada võtta et mingi makronäitaja taseme taastamine kriisieelsele tasemele ei muuda kuidagi olematuks kriisis osaks saanud rahvuslikke kaotusi – nende hulgas ka tõenäoselt pöördumatuid ning rahvuslikku jätkusuutlikkust kõdundavaid nagu nt kodumaise tööhõive olulist langust ning tööjõu jätkuvat tööjõu väljarännet; või ka nt kodumaiste investeeringute olulisest langusest tingitud tootmispotentsiaali kaotusi – ja millede tõenäost  taastumist kriisieelsele tasemele praeguse majanduspoliitika jätkumisel pole võimalik kuidagi tõendada. Ilmselt tagantjärgi tarkusest tuleb ka nii tööjõu kui ka kapitali vaba liikumise doktriine hakata lugema teisiti – et need ei ole rahvuslike riikide liidus kunagi puhtal kujul kehtinud (nt keelebarjäärid ja nende säilitamine sotsiaalkapitalina, nt riigiti erinevad naturaalsed mastaabiefektid tingivad kapitalivoogude reguleerimist**** jne) ja liidus suurema stabiliseerimise huvides tuleb neid doktriine veelgi ettevaatlikumalt/Krugman’likult interpreteerima hakata

(e) Euroopalikust rakursist* näib et suuresti on need makrovaegused meil rahvuslikult endi poolt kaela tõmmatud suuresti makroteadmuslikust populist-poliitilisest hägususest ning lakeerimisest – eeskätt initsieeritud teadustühistest krokodillikest kärbetest ning mõnigate kriisielementide aktuaalne hingitsev jätkumine ilmselt eeskätt Euroopalikust sotsiaalsete turumajanduslike rahvuslike heaoluriikide stabiliseerimise liidu mõistetes – meie poolsete majandusmehhanismide ja poliitikate teaduspõhiste harmoniseerivate reformide puudulikkuses.

*)

http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2013/pdf/2013_11_05_stat_annex_en.pdf                  (vt ka Lisa)

ja

http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2013/pdf/ee7_en.pdfhttp://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2013/pdf/ee7_en.pdf

**) http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp

***) http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/gdp_and_beyond/introduction

****) http://books.wwnorton.com/books/detail.aspx?ID=4294971028

ja

Ü. Ennuste. 2012. “Waiting for the Commission Strengthened Governance Coordination Leviathans: Discourse Memo for the Actors in the Macro-Game “European Semester”- Baltic Journal of European Studies“ Vol 2, No 1, 2012 p 139-164 : http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_Ulo_Ennuste

Lisa: Eesti (No 81) lõik EL Komisjoni Sügisprojitseeringu statisikalisas 5.XI 13 lk 188

Main economic indicators 1961-2015

81. Estonia

(Annual percentage change, unless otherwise stated)

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

1. Growth of GDP and its components (real)

1.1 Private consumption 9.5 9.2 8.1 9.5 13.5 8.8 -5.2 -14.8 -2.6 3.8 4.9 4.7 3.8 4.5

1.2 Government consumption 3.4 6.3 1.1 3.2 5.0 6.6 4.6 -2.6 -0.8 1.3 3.8 0.2 0.2 0.2

1.3 Gross fixed capital formation 24.2 16.7 6.0 15.2 23.0 9.3 -13.3 -39.0 -7.3 37.6 10.9 0.0 3.6 5.7

1.4 of which equipment 25.9 27.7 -3.7 2.0 32.9 12.1 -19.7 -47.0 -16.2 122.8 11.7 6.4 8.0 8.0

1.5 of which construction 23.3 7.8 15.4 26.3 16.1 7.1 -10.4 -35.9 -3.0 3.8 10.5 -6.0 -0.6 3.4

1.6 Exports of goods and services -2.7 7.7 14.5 18.6 6.1 3.7 1.0 -21.3 23.7 23.4 5.6 0.5 4.8 5.5

1.7 Imports of goods and services 7.2 11.2 14.7 18.9 13.9 6.3 -7.0 -31.1 21.1 28.4 8.8 1.7 5.0 5.8

1.8 GDP 6.6 7.8 6.3 8.9 10.1 7.5 -4.2 -14.1 2.6 9.6 3.9 1.3 3.0 3.9

2. Demand components: Contribution to changes in GDP (%)

2.1 Consumption 6.0 6.3 4.8 5.9 8.3 5.9 -2.0 -8.6 -1.6 2.3 3.2 2.4 2.0 2.4

2.2 Investment 6.4 5.0 1.9 4.7 7.4 3.4 -4.7 -11.8 -1.5 7.1 2.6 0.0 0.9 1.4

2.3 Stockbuilding 2.3 -0.3 0.9 -0.2 1.4 0.8 -3.5 -1.9 3.2 2.8 -0.5 -0.1 0.2 0.2

2.4 Domestic demand 14.6 11.0 7.6 10.4 17.1 10.1 -10.3 -22.3 0.1 12.2 5.3 2.4 3.2 4.0

2.5 Exports -2.1 5.5 10.0 13.6 4.7 2.7 0.7 -15.1 15.1 18.5 5.1 0.5 4.2 4.8

2.6 Final demand 12.5 16.5 17.6 24.0 21.8 12.8 -9.6 -37.4 15.2 30.7 10.4 2.8 7.3 8.8

2.7 Imports -5.9 -8.7 -11.3 -15.1 -11.7 -5.3 5.3 23.3 -12.3 -20.5 -7.7 -1.5 -4.3 -5.0

2.8 Net exports -8.0 -3.3 -1.2 -1.5 -7.0 -2.6 6.0 8.2 2.8 -2.0 -2.6 -1.1 -0.2 -0.2

3. Gross savings and investment in % of GDP at current prices

3.1 Private sector savings 16.2 15.8 16.6 18.4 16.2 15.3 18.2 20.7 21.2 23.5 22.4 23.2 23.5 24.1

3.2 Net savings of households -3.4 -3.7 -6.4 -5.4 -6.4 -4.1 -2.2 2.7 2.4 3.2 -0.6 : : :

3.3 General government savings 5.7 6.0 5.1 5.3 6.8 7.6 3.2 2.0 2.2 3.3 4.2 3.5 3.3 3.2

3.4 National savings 21.9 21.8 21.7 23.6 23.0 22.9 21.4 22.7 23.4 26.8 26.6 26.7 26.8 27.3

3.5 Gross capital formation 32.3 33.1 33.1 33.8 38.7 38.6 30.0 18.7 19.7 26.8 28.2 27.7 28.0 28.5

3.6 Current account -10.4 -11.4 -11.4 -10.1 -15.7 -15.7 -8.5 4.0 3.5 0.3 -2.8 -2.1 -2.2 -2.2

4. Determinants of investment

4.1 Capacity utilisation (survey) (a) : : : : : : : : : : : : : :

4.2 Trend GDP gap -1.8 0.0 0.8 4.6 10.6 14.8 7.1 -10.1 -9.6 -2.9 -1.0 -1.5 -0.4 1.6

4.3 Potential GDP gap 2.6 3.6 3.1 5.1 9.0 11.7 4.4 -9.4 -6.5 1.0 2.9 1.2 0.7 0.8

4.4 Profitability index (1961-1973 = 100) : : : : : : : : : : : : : :

5. Growth potential

5.1 Growth of net capital stock (real) 8.0 9.1 8.6 9.3 11.3 11.1 7.4 1.9 1.2 3.5 4.1 3.7 3.8 4.0

5.2 Net capital/output ratio (real) 2.2 2.3 2.3 2.3 2.3 2.4 2.7 3.2 3.2 3.0 3.0 3.1 3.1 3.1

5.3 Growth of capital intensity 6.6 7.6 8.6 7.2 5.6 10.2 7.2 13.3 6.2 -3.2 1.8 2.1 3.5 3.2

5.4 Labour productivity growth 5.1 6.3 6.4 6.7 4.5 6.6 -4.3 -4.5 7.7 2.4 1.7 -0.3 2.7 3.1

5.5 Total factor productivity growth 1.9 2.6 2.2 3.2 1.7 1.7 -7.5 -10.2 4.6 4.1 0.8 -1.3 1.0 1.5

6. Employment and unemployment

6.1 Employment 1.4 1.4 0.0 2.0 5.4 0.8 0.2 -10.0 -4.8 7.0 2.2 1.6 0.3 0.8

6.2 Activity rate 71.5 72.4 72.2 72.2 75.2 75.5 76.5 76.2 75.9 77.2 77.9 78.8 79.3 79.8

6.3 Employment rate 64.2 65.1 65.3 66.5 70.8 72.0 72.3 65.8 63.2 67.6 70.0 71.5 72.2 73.3

(benchmark)

6.4 Employment rate : : : : : : : : : : : : : :

(full-time equivalent)

6.5 Unemployment rate 10.3 10.1 9.7 7.9 5.9 4.6 5.5 13.8 16.9 12.5 10.2 9.3 9.0 8.2

(Eurostat definition)

7. Prices and wages

7.1 Nominal wages per head 9.1 11.6 12.3 10.8 14.0 25.0 9.7 -3.1 2.3 0.5 6.0 6.7 6.9 7.0

7.2 Real wages per head (b) 5.5 9.9 8.7 6.6 8.4 15.8 1.7 -2.7 -0.1 -4.2 2.2 3.4 4.2 4.0

7.3 Nominal unit labour costs 3.8 5.0 5.5 3.8 9.1 17.2 14.6 1.5 -5.0 -1.8 4.2 7.0 4.1 3.9

7.4 Real unit labour costs -0.8 0.9 1.0 -2.1 0.3 5.0 8.7 1.3 -5.3 -4.7 0.9 2.1 0.7 0.6

7.5 GDP deflator 4.7 4.0 4.5 6.1 8.8 11.6 5.4 0.2 0.3 3.0 3.3 4.9 3.4 3.3

7.6 Private consumption deflator 3.5 1.6 3.3 3.9 5.2 7.9 7.8 -0.4 2.4 4.9 3.6 3.2 2.6 2.9

7.7 Terms of trade 2.9 2.8 1.2 1.4 2.0 2.9 -0.8 1.3 -1.9 -1.0 -0.9 1.0 0.2 0.0

8. General government budget, % of GDP

8.1 Expenditure 35.8 34.8 34.0 33.6 33.6 34.0 39.7 44.8 40.5 37.6 39.5 38.6 37.6 36.7

8.2 Current revenues 36.0 36.5 35.6 35.2 36.1 36.4 36.7 42.8 40.6 38.7 39.2 38.2 37.5 36.7

8.3 Net borrowing (-) or lending (+) 0.3 1.7 1.6 1.6 2.5 2.4 -2.9 -2.0 0.2 1.1 -0.2 -0.4 -0.1 -0.1

8.4 Net borrowing cyclically adjusted -0.5 0.6 0.7 0.1 -0.2 -1.1 -4.3 0.8 2.1 0.8 -1.1 -0.7 -0.3 -0.3

8.5 Debt (end of period) 5.7 5.6 5.0 4.6 4.4 3.7 4.5 7.1 6.7 6.1 9.8 10.0 9.7 9.1

9. Monetary conditions

9.1 Long-term interest rate 8.4 5.3 4.4 4.2 5.0 6.1 8.2 7.8 5.9 : : : : :

9.2 Short-term interest rate 3.9 2.9 2.5 2.4 3.2 4.9 6.7 5.9 1.6 1.4 0.6 : : :

9.3 Yield curve (9.1-9.2) 4.5 2.3 1.9 1.8 1.9 1.2 1.5 1.9 4.3 : : : : :

9.4 Real long-term interest rate (c) 3.6 1.2 -0.1 -1.8 -3.5 -5.0 2.6 7.6 5.6 : : : : :

9.5 Nominal effective exchange rate 0.7 3.3 0.9 -0.1 0.2 1.1 1.4 2.4 -3.0 -0.4 -1.5 1.3 0.6 0.0

9.6 Real effective exchange rate 87.0 92.8 98.3 100.0 107.3 122.9 135.2 135.5 126.8 122.5 122.3 130.2 134.6 :

(2005=100; ULC in total economy)

(a) Manufacturing industry

(b) Private consumption deflator

(c) GDP deflator

november 5, 2013 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: