Ülo Ennuste majandusartiklid

Maksusüsteemist

Maksusüsteem nagu Kört-Pärtli särk esmaspäeva hommikul – Jürgen Ligi „Maksumaksja seitse varjundit“ PM 4.XII 13 lk 13
Tõepoolest:
„Tihti ei liigu firmas peale auto ja käibemaksutagastuse õieti mitte miski, ka inimesed mitte.“
– Väga terane observatsioon RMi poolt ja massimeediast on kuulda olnud et taolisi „firmasid“ olla meil tuhandeid ja tuhandeid nii välja- kui kodu-maiseid. Kuid mis siis inkubeerib meil taolisi petufirmasid mis küll paberi peal tõstavad kodumaist administratiiv-statistilist GDPd kuid kängutavad kodumaiselt kasutavad rahvatulu (vt artikli teksti): eeskätt parajasti kehtiv täiesti üdini ebaõiglane rahvuslik maksusüsteem (a) selles osas et ettevõtted ei pea maksma tulumaksu aga inimene peab (b) takkapihta ettevõttele tagastatakse seadmete ostult käibemaksud aga inimesele mitte :=)
Veelgi terasem tähelepanek hr Ligi poolt:
„on terve kolmandik ehitustöölistest kontrollimisel objektil „külas“ või „esimest päeva“, jookseb laiali või peitub prügikottidesse,“
– Miks siis meie kodanik on sunnitud peituma prügikottidesse: (a) eeskätt selle tõttu et maksususüsteem on teadustühiselt ja absurdselt kallutatud „enamiku maailmaga võrreldes paradiis valgele maksukultuurile:“  Siin valge maksukultuuri all mõeldakse seda et kapitalitulude maksustamisel on meil paradiis (0-kasumimaks) ja see maksubaasi kärpimine kompenseeritakse täiesti ebaõiglaselt suhtvägakõrgete tööjõu maksudega – mida lihtsalt suure töömahukusega sektorites ettevõtted ei ole täielikult suutelised mistahes aususe varjundite puhul maksma ning seejuures rahvuslikult oluliselt kodanikke hõivama ja mitte neid väljamaale kerjama pressima :=)
Kahjuks hr Minister jääb selles tekstis kesiseks ja nüriks aga selles mõttes nagu peaks eeskätt MTA olema suuteline täiesti sub-optimaalse (et mitte öelda käpardliku) maksumehhanismi absurdsusi õgvendama – nt tuues näiteks et pettuste (õieti seadusaukude kasutamise) likvideerimisel õnnestus valitsusel suuresti võita kuritegelike kütuseärimudelite ajutise likvideerimisega – „Võit on ulatunud paarisaja miljoni euroni.“ (sic! s.o ligemale samas kaliibris summa mis kodanikud maksavad tulumaksuna)
Kuid Kört-Pärtli särki meenutab see tekst otse veel selle tõttu et just novembris EL Komisjon väljastas memo-direktiivi et alates 2015 keeratakse kruvid hargmaistele korporatsioonidele kinni nn kahtepidi-mittetulumaksustamise skeemidele hübriidfinantsvoogude varjus (vt Komisjoni Pressiteadet 25.XI 13).
 Kahjuks võib juhtuda et meie käpardlik ning ka rahvusvaheliselt kõlvatu paradiisimaksumehhanism võib mitte sattuda nende kruvide vahele – sest Komisjoni poolt avaldatud vastavas taustuuringus on Eesti kohta Kört-pärtlikult mainitud ainult seda et – 2015 korporatsioonide kasumimaksu määra alandatakse 21% tasemelt 20% tasemele :=)
P.S.: Kuid küllap Ministeerium ning eriti Komisjoni Eesti Esindus teavad neid värke briljantselt paremini sest need on meil siseriiklikult vaikivalt tabuteemadeks tsenseeritud ning nt vastavaid memosid ja direktiive pole meie publikule administratiivselt tutvustatud – vähemalt e.k mitte.

P.P.S.: Lühiajaliselt oli kasumi maksustamisbaasi kärpimine ja kogumise ajas edasilükkamine üldiselt oli mikroökonoomiliselt firmadele kasulik** kuid see efekt kadus kiiresti sest maksubaasi kitsendamine suurendas makroökonoomiliselt rahvusliku majanduse ebastabiilsust (meie langus kriisis oli rekordiline) ning peale selle 0-kasumimaks osutus ELi kontekstis kakofooniliseks ja seega vähendas rahvusvaheliselt usaldusväärsust – kas või selle tõttu et siia hakkas tekkima nagu seeni sohkfirmasid rahvusvaheliselt (nt ilma palgalise tööjõuta ning kasumid slikerdati piiritaha jne) – kõik see hakkas kõdundama jätkusuutlikkust koos sellega kaasneva sotsiaalkapitali ning majanduspotentsiaali langusega ning ebavõrdsuse süvenemise ja tööjõu väljarändega lisaks muude kapitalide väljalekkimisele (vt ka***).

*) sellel alal tingimata vt ka EL Komisjoni värsket teavikut (Microsoft tõlge ingl-e.k):

Maksureformid ELi liikmesriikides – Maksupoliitika väljakutsetele majanduskasvu ja eelarve jätkusuutlikkust – 2013 Report

  • Euroopa Komisjon

(Euroopa Komisjon) Autor (id): Gaëtan JA Nicodeme

Abstrakt

2013 väljaanne aruande Maksu reforme ELi liikmesriikide kaasa maksupoliitika arutelu ELis. Võrreldes varasemate versioonide aruanne on ratsionaliseeritud keskenduda liikmesriikide tasandil. Aruanne koosneb kahest osast: (i) põhjalik ülevaade viimaste maksureformide ja (ii) selgitus selle kohta valitud maksupoliitika väljakutseid asjakohane parandada liikmesriikide maksusüsteemid kaks analüütilist peatükki. Peatükki viimastel maksureformide tuvastab ühiseid suundumusi eri riikides ja pakub tüpoloogia reformid kooskõlas peamised sõnumid Euroopa poolaasta. Esimene analüütiline peatükk keskendub kaks ulatuslikku probleeme, et ELi liikmesriigid seisavad valdkonnas maksupoliitika korda aeglase kasvu ja kõrge eelarve konsolideerimise vajab: võimalikku panust maksustamine riigi rahanduse konsolideerimiseks – lisaks kulutused kontrolli – ja kasvu-sõbralikkust maksude struktuur. Kõrval ajakohastamine ja rafineerimine eelmise aasta horisontaalne sõelumine, erinevad kontrollid on läbi viidud, et näha, kuidas tugev on tulemused. Teine analüütiline peatükk käsitleb majanduslikke probleeme, et ELi liikmesriigid seisavad koos projekteerimise üksikute maksude ja maksukohustuste täitmist. See süvendab analüüs maksukulu eriti arusaamu üksikisiku tulumaksu ja uurib võla eelarvamusi ettevõtete maksustamine, eriti selle mõju pankade kapitali struktuuri. Rakendades näitajatel põhinevat lähenemist, aruande seejärel antakse ülevaade läbiviidud analüüsi varasematel aastatel on laiendada käibemaksu baasi eluaseme maksustamine, on keskkonnamaksud ja maksuhalduse parandamine. Lõpuks peatükis analüüsitakse mõju maksustamise ebavõrdsus.

Directorate General for Taxation

and Customs Union

Directorate General for Economic

and Financial Affairs

ISSN 1725-7557

**) http://uloennuste.wordpress.com/2013/12/03/mikro-v-makro/

**) http://uloennuste.wordpress.com/2013/12/03/mikro-v-makro/

***) Journal of Public Economics 99 (2013) 66–84 –  Labor income responds differently to income-tax and payroll-tax reforms

Etienne Lehmann a,b,⁎,1, François Marical c, Laurence Rioux d

a ERMES (TEPP) University Panthéon-Assas, France

b CREST, France

c INSEE, France

d CREST (INSEE), France

 

JEL classification:

H24

H31

J22

J38

Keywords:

Labor income

Payroll tax

Income tax

detsember 4, 2013 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: