Ülo Ennuste majandusartiklid

Au ja Kiitus!

Sotsiaal küberneetilisest rakursist Au ja Kiitus Paavstidele

FT.com 23.XII 13 Arvamusest „Capitalism: In search of balance“ By John Gapper – leiame kommide hulgast:

“Working men have been surrendered, all isolated & helpless, to the hard hardheartedness of employers & the greed of unchecked competition” Rerum Novarum, Pope Leo XII (? XIII, üe) 1891.

 

Siit küsimus et kas Marx äkki ei olnud Paavst Leo XIII jünger?

Aga Paavst Benedictus XVI 2009 kirjutas globaalse rahanduskriisi keskel teoloogilise uurimuse mis tõendas turukapitalismi õndsust eeldusel et sees toimub tõerääkimise austuses – siit küsimus kas Tema Pühadus ei olnud mitte Nobelist Hayek’i kummardaja? Lihtsalt Hayek’i ajal veel ei onud arusaadav et kuivõrd IKT tehnoloogia võib võimaldada tõde finantspoliitilisel kampadel mutileerida ning kuivõrd destruktsiooniline  see võib olla rahvuslikele majandustele eeskätt majandsusliku ebavõrdsuse mahitamise kaudu (vt selle kohta nt* lk 31 N9)?

FT osundatud Grapper’i artiklist loeme:

“The Pope loves everyone, rich and poor alike, but he is obliged in the name of Christ to remind all that the rich must help, respect and promote the poor,” wrote Pope Francis (novembris 2013, üe).

ja

“I exhort you to generous solidarity and a return of economics and finance to an ethical approach which favours human beings.”

The question is: which ones?“

Küsimus on tõesti kompleksne sest Franciscus jätab märkimata millise moodsa makroökonoomilse voolu Jünger  ta ise on (a) nt Hal Varian’i järgi** eetilisest rakursit on  kõige inimlugupidavam selline tasakaal kus eeskätt kadedus nii globaalses kui ka rahvuslikus ning indiviidide rakusist saab minimeeritud – kuid samas makro-ökonoomilisest aspektist näib oluline olevat ka nt reaalse majandusliku progressi kriteerium jne ning küsitav veel kas tasakaal peab olema institutsionaalselt agatoopiline või võib ka olla düstoopiline jne (b) NB! Paavst Franciscus’e „Manitsust Suuremeelsele Solidaarsusele“ – mis makroökonoomiliselt antud kontekstis eeskätt tähendab rahvusvahelist reguleeritud koostööd ning mitte niivõrd konkurentsi nii üldmajanduslikult ja eriti kaubanduses ning kapitaliturgudel ja ka tööjõuturgudel. Muide akadeemiliselt viimatimainitud teemad läbivad unisoonis eeskätt just Krugman’i arvukaid viimaste kümnendite nii monograafiaid kui ka esseesid***.

P.S.: Kahetsuväärselt FT osundatut artikli alapealkirjas on mingi vihje nagu oleks Paavst eksinud globaalse majandusliku ebavõrdsuse dünaamika mõõtmisel – taevane arm – see on äärmiselt kompleksne indikaator ja sõltub väga paljudest faktoritest ning erinevatest kriteeriumitest (a) Paavsti lähenemine on eeskätt eetiline ja (b) vaesemate riikide palkade dünaamika ekponentsõltuvuse kasutamise puhul Paavst ilmselt lähtub arv ühest väiksemast astendatavast.

*)   Ennuste, Ü. 2009. Estonian hyper-crisis lessons confirm importance of more effective high quality coordination/regulation and harmonisation: Mechanism design theoretic approach. In: Aksel Kirch and András Inotai (Eds.) EUROPEAN UNION: CURRENT POLITICAL AND ECONOMIC ISSUES. Institute for European Studies Tallinn School of Economics and Business Administration, 11-35: http://www.ies.ee/iesp/No6/iesp_no6.pdf

**)   http://people.ischool.berkeley.edu/~hal/people/hal/papers.html

***) http://www.princeton.edu/pr/pictures/g-k/krugman/Krugman-CV.pdf

detsember 25, 2013 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: