Ülo Ennuste majandusartiklid

Märgukiri 4.I 14

Niisiis, ärgakem varem … edasine arengu jätkusuutlikkus ei pruugi olla nii roosiline

Pealkirja esimene pool pärineb teatavasti President Ilvese uueaasta Pöördumisest ja teine pool Soome  juhtivate riigimeeste vastavate pöördumiste läbiva punase niidina.

Täpsemalt öeldes pärine teine pool äsja ilmunud rahvusvahelisest uurimusest jätkusuutlikest arengumudelitest globaalselt* lk 16 (kokku ligemale paarsada lk ligemale tuhande eelretsenseeritud allika osundamisega (sh viide nt Paul Krugman’i monograafiale) – seda poole tosina rahvusvahelise sotsiaalteaduste professori koostööna Soome valitsuse tellimusel).

Lausa kadestamisväärne et naabrite tippriigimehed on tasemel tuginema teadusloogilistele riske arvestavatele ning mõõtvatele modernsetele rahvussotsiaalsetele küberneetilistele komplekskäsitlustele mis hõlmavad nii demograafilisi, institutsionaalseid, reaal, finantsilisi, sotsiaalseid, informatsioonilisi, teadmuslikke jne sfääre koos vastavate tõenäosteoreetiliste riskiarvestustega (muideks Keynes 1921 avaldas ligemale 400 lk matemaatilise tõenäosusteoreetilise uurimuse milles tõenäosust käsitles tõe ja vale vahelise mõõduna ning tema 1936 suurteos on sisuliselt narratiiv mis kirjeldab matemaatilisi tuletusi verbaalselt;  tõsi küll et moodsas sotsiaal-majanduslikus küberneetikas tipptasemel ranget matemaatilist formaliseerimist populaarsuse huvides üldiselt nt Nobelistide tasemel ei ohverdata, seda isegi mitte institutsionaalses disainis, rääkimata riskiarvestutest – vt nt Phelps, Krugman, Hurwitz, Forrester jne).

Muide ka viidatud lk 16 märkus Soome viimatiste tosinate aastate arengu roosilisuse kohta on täielikult rangelt tõenduspõhine kui lähtuda tänapäeva neo-normaalsest sotsiaalse turumajanduse liitude loogikast nimelt (a) üldmajanduslikult GDP kasvuindeksid on heaolumajandustes kriteriaalselt üldiselt kolmandajärgulised (nt korporatsioonide kasumid võidakse kodumaisest majandusest suuresti väljaslikerdada maksuseaduste auke kasutades või on üldse bluffid jne (b) kõige olulisemad on pikema-ajaliselt  rahvusliku heaolu jätkusuutlikkuse tõenäosusväärtused ning majanduspotentsiaali faktorid (hõive ja investeeringute kasvud) ning (c) lühiajalisemalt – inflatsioon, reaalpalkade tõus, eratarbimise tõus, ebavõrdsuse leevendamine jne.

NB! EL Komisjoni statistikas* on Soome indikaatorite (b) ja (c) järgi juba tosinaid aasataid praktiliselt (statistilise vea piirides) olnud roosilises olukorras ehk tõusutrendil (sic! – kuigi nt MP 3.I 13 juhtkiri järjekordselt eksitavalt hämab „Soomes on viimased kuus kvartalit olnud majanduslangus.“ – taevane arm – on olnud ainult GDP langus).

Eriti piinlik on siia lisada et samas meie tippriigimehed oma pöördumistes igati püüdsid ringkaitses  võimalike arenguriske igati kinni mätsida – erti neid mis iseenda käpardlusest rahvuslikult kaela tõmmatud nagu – tööjõu ja kapitali anomaalne paegemine kodumaisest majandusest eeskätt kõlvatu 0-kasimimaksu tõttu – mille suhtes isegi EL Komisjon on hoiatanud***. Rääkimata absurdsetest riski kaela tõmbamistest nii investeeringutest kõrbedesse kui palmisaartele, muide ka moodsad ülirongid ei sõida ainult raudkoridorides – vaid ka hiiglaslikes finantsriskide koridorides – mida ei näi ei meie võimumehed ega nende pressiklaköörid taipavat.

Siinkohal on kohane korrata President Ilvese õpetlust Pöördumise liikluskorralduse lõigus:

„Meie igapäevaelu mõjutavad inimesed kordades rohkem kui riigikogu.“

Tõsiselt – meie vabakonnad – kahekordse kiirusega tellige Eestile rahvusvaheline teaduspõhine jätkusuutlikkuse uurimus – mille saaks seada Valitsuse reformiagendade aluseks – uurimuse juhiks soovitaksin  valida nt Paul Krugman.

*) http://cdn.pekkahimanen.org/media/kestavan_kasvun_malli-globaali_nakokulma.pdf

**) http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2013/pdf/ee5_en.pdf

***) http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/taxation/vat/key_documents/legislation_proposed/com(2013)814_en.pdf

http://ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/tax_fraud_evasion/further_reading/index_en.htm

Näidislõik

Pekka Himanen

Suomen malli:

kohti kestävää kehitysmallia?

Johdanto

Manuel Castellsin kanssa kirjoittamassamme kirjassa The Information

Society and the Welfare State: The Finnish Model (2002) esitimme Suomen

silloisen mallin osoittavan, että on mahdollista kehittää kilpailukykyinen

kehitysmalli, joka perustuu positiiviselle kehälle informationaalisen

ja inhimillisen kehityksen välillä tai toisin ilmaistuna kilpailukykyisen

innovaatiopohjaisen talouden ja kaikki mukaan ottavan hyvinvointivaltion

välille.

Se oli vastoin (edelleen) yleistä käsitystä, jonka mukaan ainoa tapa

olla kilpailukykyinen globaalissa verkostoyhteiskunnassa on seurata Piilaakson

mallia huolimatta sen heikkouksista inhimillisessä kehityksessä.

Suomesta oli kehittynyt kilpailukykyinen innovaatiopohjainen talous,

Nokian ja Internetiä hallitsevan Linux-käyttöjärjestelmän kotimaa.

Tämän se oli onnistunut yhdistämään hyvinvointivaltioon, joka oli inhimillisessä

kehityksessään maailman inklusiivisimpia.

Kiinnitimme Suomen kokemukseen huomiota myös siksi, että Suomi

on esimerkki maasta, joka on noussut hyvin nopeasti suhteellisen

köyhästä yhdeksi maailman kilpailukykyisimmistä talouksista ja parhaiten

kaikki huomioivasta hyvinvointivaltiosta. Pääkehitys tapahtui

vain muutamassa vuosikymmenessä. Vielä 1950-luvun alussa yli 50

prosenttia Suomen työssä käyvästä väestöstä toimi maa- tai metsätaloudessa,

ja vielä 1800-luvun lopussa 6 prosenttia väestöstä oli kuollut

nälkään (nälkävuosina 1866–1867). Suomen malli …

 

P.S.: PMile (asutatud 1857)

 

Dotseerite Juhtkirjas 3.I 14 lk 2 „mitte millestki ei saa midagi teha ja majanduskasv ei saa olla lõputu.“

 

(a)    See lause on mõttesügavuselt ning filosoofiliselt koormuselt tõesti nii suure väärikuse kandjale ajalehele tõesti adekvaatne sest totaalselt põrmustab lõppude-lõpuks Marx’istliku dogma plaanimajandusliku laiendatud taastootmise igihaljusest

(b)   Muideks ibid. lk 11 toote nutika näite et ka kapitalistlik agatoopiline majanduskasv ei saa lõputult jätkusuutlik olla sest see ei saa toimida täielikult Laplace’i  teaduspõhisel determinatiivsel ideaalmaastikul vaid lõpmatute määramatuste tingimustes (mitte ainult Heisenberg’i kvantmehhanilisel vaid nt ka välispoliitilistel subjektiivsetel Rumsfeld’i riskidel ja mis veelgi tähtsam – inimlikult piiratud naturaalselt Zadeh’i hägusloogilise mõistuspärasuse keskkonna tingimustes – nt lk 11 soovitate meile inimlikult ülikiirusega rongid panna kihutama muldkehadele – kas see selliste kiiruste juures on ikka tänapäevateaduse juures ikka ratsionaalne sest hiinlastel toimivad need juba mittemillestki koosnevatel magnetpatjadel (meil võiks ju geoloogilisest olla turbapatjadel nt?)

(c)    Tõepoolest Twain’i hägusloogika järgi ainult lollus on lõpmatu kuid kas Bayes’likult teadusloogiliselt (mittemidagi ei saa tulevikus tõenäoselt olema) ikkagi tänapäeval IKT tingimustes ka teadus ei võiks suure tõenäosusega vähemalt statistika järgi olla lõpmatu – nii et nt ka mingeid küberneetilisi infovidinaid saaks lõpmatuseni toota mitte millestki ja et poleks vaja siia ehitada RBd et ülirongidega nt Salonikist vedada odavat tööjõudu?

(d)Muideks kahetsusväärselt PM 4.I 14 lk 10 „Visandi“  tekstist on Teil vist eksimuslikult välja jäänud (ei julge uskuda tsensuuri karvase käe jätkusuutlikkust – tegelt vist jutt kaldus liialt naiste ja napsu peale teemast kreeni)  kogu Pöördumise tuumpoint – et riigikogust ei ole enam asja ning  – võimu kandja ise peab ärkama ja vabakondades ja jääkeldrites ning rehetubade partel hakkama seadusloomeagendasid valitsusele küberneetiliselt disainima ning dikteerima hakkama (ainult meie globaalselt üliarenud laste ning e-X-Tee Riigis on see täielikult intitutsionaal-evolutsioon-ratsionaalne – muidugi soovitavalt teemajuhendajaks Nobelist Krugman).

 

P.P.S.:

NB! nii lihtne see ongi* – (a) muideks Päts jagas selle ära ja rajas asunddustalusid tuhandeid (b) RB luulu asemel jääksid tuhanded eesti kodud hävitamata ja selle asemel saaks rajada noorperedele kingiks kümneid-kümneid tuhandeid asunduspaigakesi Maarjamaale ja lõpetada rahva sundküüditamine heaoluriikidesse :=) vt ärkamiseks lisaks Mereste 2003 “alternatiivkulu” ehk Wikist oma vaimuvalgustusek “opportunity cost” jne sealt

*)Encourage more births by making homes affordable – FT.com
ft.com Letters 4.I 14

From Mr Julio Velarde. Sir, Your article “Retirement: Extended life cycles” (Analysis, December 28) states that “ … most of Europe has produced too few babies … Governments cannot order women to have more babies. …

jaanuar 4, 2014 - Posted by | Uncategorized

1 kommentaar »

  1. Thanks for the good writeup. It in fact was a enjoyment
    account it. Glance complicated to more added agreeable from you!
    However, how could we communicate?

    kommentaar kirjutas Cheap Steam Keys | juuli 10, 2014 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: