Ülo Ennuste majandusartiklid

Valimisasjalistele 28.IV 14

Hoiatus EuroParlamendi valimisasjalistele!
Tõsiselt – veelkord paluks väga ettevaatlik olla eriti ELi maksustamisküsimustes suu lahti tegemisega (et mitte rahvuslikult asjatundmatushäbi kaela tõmmata). Sest Komisjon tugineb taoliste küsimuste arutelul täiesti raskekaalulistel sotsiaal-makro küberneetilistel uuringutel – vt nt paari nendest tosinate-tosinate hulgast:
http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/common/publications/studies/effective_levels_company_taxation_final_en.pdf

ja

Tax reforms in EU

Member States 2013

EUROPEAN ECONOMY 5|2013

Tax policy challenges for economic

growth and fiscal sustainability

The European Economy series contains important reports and communications from

the Commission to the Council and the Parliament on the economic situation and

developments, such as the European economic forecasts and the Public finances in

EMU report.

This report is also published as Taxation Paper No 38 from DG Taxation and Customs Union

More information on the European Union is available on the Internet (http://europa.eu).

ISBN 978-92-79-28537-0

doi: 10.2765/40142

© European Union, 2013

Teie, Ülo Ennuste, DSc(Econ)

P.S.: a) viidatud sõltumatust TeadusRaportist on kerge näha et autorid on kursis eesti kasumimaksusüsteemi idiosünkraatiatega kuid ei saa laskuda nende õiendamisse sest Eesti osakaal ELi majanduses on alla promilli ja seega ei saa sõltumatuna sellele raisata piiratud lehekülgi b) muideks 10 aastat tagasi oli Suure Liitumise puhuks samuti Brüsseli poolt koordineeritult koostatud sadu TeadusRaporteid ning KonverentsiKogumikke milledest ühe sisu näiteks järgmine ühe artikli võrguosundus millest leiab tosinaid lisaviiteid:

Ennuste, Ü. and Rajasalu, T. 2002. Critical Probability of the EU Eastern Enlargement Project’s Institutional Failure: Aspects of Calibrated Economic Impacts of the Failure. In: Aksel Kirch and Juhan Sillaste (eds.) Monitoring Preparations of Transition Countries for EU-Accession. 4th International Conference 4-6 October, 2002 Pärnu, Estonia, The Institute for European Studies, Tallinn, 212-227: http://www.ies.ee/iesp/ennuste.pdf c) paluks pressis nii broiler- kui ka sardell-toimetajatel olla väga ettevaatlik nii broiler- kui ka sardell-poliitikute tekstide toimetamisel – sest reeglina naad ei kuulnudki et kümne aasta taguseid makroprobleeme oleks peale nende endi keenjuslikkuse kõvalt võinud teaduspõhiselt keegi üldse hoomata (vt nt tänasest PMist Streimann’i vaatlusi :=) c) nt PM 29.IV 14 lk8-9 Sõerd-Oja täiesti hägusloogilie tiraad: “
Taolisel puhul on viisakas asjalistele öelda et ärge enam peale võtke:

“riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. «Ilmselgelt on see Eestile kasulik otsus ja näitab ka ühtlasi, et suurim turuosaline soovib rakendada oma asukohariigi suhtes vastutustundlikku ärimudelit,» lisas ta (niiet meie maksuseadused võimaldavad rakendada kah vastutustundetuid ärimudeleid, üe). 

Üks meie pangandusega seotud legende (sic! reaalsus on legend) on see, et välisomanikele kuuluvad pangad viivad kasumi Eestist välja ega maksa selle pealt tulumaksu. Tegelikult on olukord vastupidine (sic!).

Postimees kirjutas jaanuaris, et kuna välisomanikele kuuluvad suurpangad pole kohalikest tütarettevõtetest – kes aastaid, kes mitte kunagi – dividende välja võtnud, siis pole nad ka riigile eriti (sic!) tulumaksu maksnud, sest Eesti seaduste järgi ettevõtted, niikaua kui nad omanikutulu (siin, üe) välja ei võta, ettevõtte tulumaksu (siin, üe) ei maksa.”

Jääb  ainult lisada et EP http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/941/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/145/436 järgi finants-kindlustus institutsioonid on viimastel aastatel on kasumimakse Eestist välja kõlvatult slikerdanud miljardi euro jagu      d) või vaadakem nt PM 29.IV 14 lk6 täiesti absurdset ELi kontekstis uurimusraporti narratiivi: usa ostujõudollarites (mis äärmiselt hägusnäit ja mida nt EL Komisjon ei kasuta) ja seejuures Eesti rikkuse all mõeldakse kodumaise majandusaktiivsuse mahtu aga mitte seda et mis sellest jääb järgi kodumaiseks netokasutuseks kui kapitalide/kasumite kõlvatu piiritaha slikerdamine 0-kasumimaksu varjus (seega kasumimehhanismi dis-funktsionaalsust) ausalt maha arvestada. Rääkimata sellest et rahvusliku “rikkuse all” sotsiaalse turumajanduse liidus on nr1 faktor majandusliku võrdsuse indikaator.

 

aprill 28, 2014 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: