Ülo Ennuste majandusartiklid

Essee 15.VIII 14 (visand)

Majandussõja tingimustes olgem publiku hulgast eriti ettevaatlikud majandusteadete küberneetiliste riskidega et mitte oma majandusmõistmist lõplikult vussi keerata
Nagu nad juba vanasti ütlesid et sõja esimene ohver on KoguTõde – ja viimatistest kogemustest ning ka moodsast rahvusliku teadmusruumi optimeerimise teooriast (vt nt http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf) oleme ka näinud et MajandusRahu ei saavutata enne kui midagi TõeLähedast on piisavalt taastatud.
Tõepoolest – siirdudes rahvusvaheliste koalitsioonide sotsiaal-majanduslike protsesside dünaamilise stohhastilise tasakaalu peegeldamisel kooperatiivsete mängude mudelitelt antagonistlike 0-summaga mudelite kasutamisele – selgub et agendid sattuvad oluliselt sügavamasse vaegteadmusse: eeskätt selle tõttu et hakatakse vastaspoolte majanduslikuks kahjustamiseks kasutama avalikkuse informatsioonilise moonutuste strateegiaid, informatsiooni hägustamist, situatsioonide lakeerimist, tabuteemade seadustamist, informatsiooni avalikustamisega viivitamist jne jne.
Kõik see võib rahvuslike majanduste/rahanduste efektiivsust pärssida isegi sümmeetriliselt märksa rohkem kui nt vastastikkused kaubavahetuse sanktsioneerimised. Ja vastupidi – on selge et rahvusvaheliste majandusõdade tingimustes (vähemalt piiratud relvastatud konfliktide puhul) on moonutamata aktuaalse rahvusliku majandusinformatsiooni kiire avalikustamine oluline – eeskätt rahvusliku majandusliku usaldusväärsuse tagamiseks ning paanikate ärahoidmiseks.
Nt just suure viivitusega (poolteist kuud) Eurostat avaldas publikule EU28 2014 Q2* alles esialgsed tühipaljad GDP indeksid; seda küll nii spektraalselt (Q2&Q1) kui ka trendiliselt (2014&2013) ning komakoha täpsusega – aga seejuures jääb kahetsusväärselt lisamata nende esialgsusega seotud vigade hinnangud mis ilmselt kaugelt ületavad komakohti ning seega vähendavad avaldatu usaldusväärsust veelgi lisaks viivitamisele ning sisuliselt lahjale indikaatorile (sisaldab nt pseudokomponente nagu kasumeid ilma töökuludeta jne vt edasi).
Kui taolistest näitudest otseselt oleks majandusrahu tingimustest nii majandusagentidele kui ka publikule vähemalt mingilgi määral informeerivat kasu olnud – siis sõjatingimustes hoopis vastupidi ja seda eriti antud avalduse võimaldustes poliit-populistlike patrtokraat-korporatiivsete ning plutokraatlike ja bravuurikate bulvariajalehtede väärtõlgendusteks:
a) Nt need lugupeetavad tõlgendavad parajasti jällegi teaviku* GDP (kodumaine kogutoodang mis pc puhul kasutav ka kodumaise majandusaktiivsuse peegeldajana) indekseid kui kogu (sic!) rahvusliku majanduse tõusu/languse suveräänsete näitudena: rahu stabiilsetes tingimustes võib sellisel käsitlusel mõnel erandjuhul väike mõttekas tõetera sees olla – kuid täieliku komplekse mittetraditsioonilise majandussõja (kus varjatult kasutatakse ka relvastatud toiminguid) struktuurses turbulentsuses on ainult ühele küllaltki pealiskaudsele indikaatorile tuginemine absoluutselt mõttetu. Nt parajasti on sanktsioonide sõda jõudnud hõivata mitte ainult ümberkaudsed rahvusvaelised kaubavahetuste rinded – vaid – ka juba rahvusvaheliste investeerimispositsioonide/finantsvoogude positsioonid. Viimaseid GDP ei peegelda mitte kõige vähemalgi määral. Järelikult vähegi adekvaatse pildi saamiseks rahvusliku majanduse olukorrast tuleks lisaks selles aspekti indikaatoritest lisaks GDP’le süüvida NNI (rahvuslik netotulu=kodumaine kogutoodang+rahvusvahelised jooksevnetosiirded-rahvuslike varade amortisatsioonid ja seejuures nüüd koos vastavate sõjaliste kaotustega; kõik see on loomulikult väga jämedalt öeldud) näitude analüüsile ja seda eriti kodumaiseks kasutamiseks jääva osise mahule DNNI (seega finantsvood välismaailma maha arvatud) jne jne. Jääb märkida et nt EP esialgsest kuukaupa statistikast näib et 2014 Q2 jooksul ilmselt Eesti kodumaine majandus võis kaotada miljard kuni paar eeskätt maksustamata kasumite väljasahkerdamisest ja ilmselt seda suuresti ka venekapitalide rahvusvahelisel transfeerimisel läbi Eesti kui kasumimaksu vabastuse/pesemise paradiisi.
b) Tuleb lisada et juba aastaid EU Komisjon kasutab oma paari-kolme aastase horisondiga projitseeringutes komplekselt ligemale pooltsada kriteriaalset indikaatorit** et peegeldada kogu rahvusliku majanduse spektraalseid ja trendilisi arenguid. Ja nende hulgas GDP mängib kolmandajärgulist rolli – kusjuures olulisemateks on eeskätt nii tööhõive, töötus kui ka investeeringud mitmes lõikes (nende mahtu avatakse sügisest teatavasti sisse ka teaduskulutused); GDP Lõhe jne. Kahetsusväärselt sellest spektrist on seniks Komisjonil välja jäänud nii majandusliku ebavõrdsuse arvukad indikaatorid nii elanike rühmiti kui ka piirkonniti, AIC (aktuaalse individuaalase konsumptsiooni) ja GPI (tõelise progressi indikaator) näidud ning nende järgi EU sisese konvergentsi käsitlused – seniks – ning ilmselt jäävadki välja finantsvood ning varade olemid – kahetsusväärselt – nagu ka rahvuslike küberneetiliste mehhanismide reformid ning teadmusruumi kvaliteedi muudud jne.
c) Muide tabeli* kasutamisel ei maksa ka nt unustada et nt Eesti GDP 2,7% kasvu maht on ligikaudu … – aga Saksa 1,6% oma … (koduseks tööks). Seega mahus kuni paarisaja kordne erinevus mida suhtarvude tabel petlikult varjab. Nt Economisti paberväljaande vastav tabel üldse Eestit ei pea märkamisväärseks nagu Soometki ja isegi Ukrainat mitte. Hiljuti „Forbes“ kasutas arvu 00,02 mis võis olla ekslikult kuid mida saaks tõlgenda ka nii et tekstis selle arvuga võrreldavate hulgas võib esineda absurdselt ka nt 99,00 seega ligikaudu pooltuhat korda suurem arv ja seega taolises võrdluses midagi on kuskil vist loogikaga korrast ära.

*) http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-14082014-AP/EN/2-14082014-AP-EN.PDF
**) http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2013/pdf/2013_05_03_stat_annex_en.pdf

ja

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/gdp_and_beyond/introduction

ja
Ida Kubiszewski, Robert Costanza, Carol Franco, Philip Lawn, John Talberth, Tim Jackson, Camille Aylmer. 2013. “Beyond GDP: Measuring and achieving global genuine progress” – Ecological Economics 93 (2013) 57-68

Abstract

While global Gross Domestic Product (GDP) has increased more than three-fold since 1950, economic welfare, as estimated by the Genuine Progress Indicator (GPI), has actually decreased since 1978. We synthesized estimates of GPI over the 1950–2003 time period for 17 countries for which GPI has been estimated. These 17 countries contain 53% of the global population and 59% of the global GDP. We compared GPI with Gross Domestic Product (GDP), Human Development Index (HDI), Ecological Footprint, Biocapacity, Gini coefficient, and Life Satisfaction scores. Results show a significant variation among these countries, but some major trends. We also estimated a global GPI/capita over the 1950–2003 period. Global GPI/capita peaked in 1978, about the same time that global Ecological Footprint exceeded global Biocapacity. Life Satisfaction in almost all countries has also not improved significantly since 1975. Globally, GPI/capita does not increase beyond a GDP/capita of around $7000/capita. If we distributed income more equitably around the planet, the current world GDP ($67 trillion/yr) could support 9.6 billion people at $7000/capita.While GPI is not the perfect economic welfare indicator, it is a far better approximation than GDP. Development policies need to shift to better account for real welfare and not merely GDP growth.
© 2013 Elsevier B.V. All rights reserved.

P.S.: Mõõtmisarvude täpsuse ja nähtusmudelite adekvaatsuse kohta on teaduspõhiselt hiiglama huvitavat romaanis:

Daniel Kehlmann „Die Vermessung der Welt“ Hamburg 2005 (Tallinn „Maailma mõõtmine“ 2008/2014)

kus peategelased 18/19. sajandi tippteadlased A. von Humboldt ja C.F. Gauss – milles kogu romaani vältel loodusteadlane/reaalteadlane peab igat mistahes otsest mõõtmist ülimalt tähtsaks – kuid matemaatik/imaginaarteadlane suhtub taolistesse avaldustesse samas pidevalt kogu romaanis ülimalt põlglikult: sest ka otseste mõõtmise vead on jällegi ainult kaudselt mõõdetavad ning seega tõenäosuslikud arvud mis ei alluvatki loodusseadustele nagu tõenäosuslikud mudelid üldse – ja – seega mida vähem arve seda intelligentsem olevat.

august 15, 2014 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: