Ülo Ennuste majandusartiklid

Kafka’liku riigimehe figuur

Parajasti meil üks täiesti Kafka’lik riigimehe figuur ja tema mõnigate okupatsiooniliste mutileeringute teaduspõhiseid vääramisi

Tõsiselt:   teadus-ministrina täiesti Gödel-Popper klassikalise loogika lageda arutlemisega – ning haridus-ministrina humanitaarias täiesti hägusloogiline ja ilmselt Kremli inimsusvastaste kuritegelike okupatsioonide  ajaloo „ümbertegemise“ vastane

Tõepoolest: a) teadusloogika lage eriti rahvusliku majanduse evolutsiooni alal – nt nagu möödunud sajandil Kremli terroristliku okupatsiooni genotsiidide ning sõjakuritegude käigus Eesti rahva hävitamine veerandi võrra, rahvusliku majanduse köndistamine kolmandiku võrra, rahvusliku kultuuri mutileerimine, rahvusliku teadmusruumi mürgitamine (nt mõned ilmselt Stockholmi Sündroomis patsiendid siiani usuvad et President Päts oli süüdi Balti-Riikides kõigis kommunistlike kuritegude algatamises) looduse ja miljöö saastamine, linnade pommitamine jne ( vt nt:  „Valge raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991“ Peatoim. Vello Salo. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn,  2005, 159 lk –  täpsemalt vt allolevat LISA nii inimkaotuste kui ka majanduskaotuste kohta (käsitluste põhjalikkuse peegeldamiseks on ka kasutatud kirjanduse osundused lisatud) sellest kogumikust:

http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=8196 ja ka http://www.riigikogu.ee/failid/valger.pdf – kui ei avane siis vt nt samast RK Väljaanded)

– nagu see kõik oma järelmitega ei saastaks meie rahvuslikku teadmusruumi kvaliteeti (eriti sotsiaalvõrkude ning TV kaudu) ning ei destabiliseeriks meie poliitilist ja majanduslikku stabiilust  tõenäoselt mingi määra veel sajandeid Kremli irredentistlike ambitsioonidega (nt sellel sajandil juba esimesel kümnendi pronksmäsus Tallinna laastamine suuresti sisserännanud putinoidide bandede poolt, teisel kümnendil parajasti juba jälle militaarse ohuga provokatsioonidega ähvardamine  jne jne) –

– teoreetilisi poliit-filosoofilisi-evolutsioonilisi käsitlusi taolistes küsimustes vt nt:

  1. Fukuyama. 2014. “Political Order and Political Decay” NY 658 lk. (vt nt lõiku lk 534—548 algusega “THE INTERNATIONAL DIMENTION” ja edasi).

b) eriti haridus-ministrina hägus/dialektiliseselt loogikaliselt pudrupäine – nt eksitavate väidetega nagu eestikeelne haridussüsteem olevat mõeldud otseselt suure vabastaja vene rahva mõnitamiseks ning sisserändajate alandavaks assimileerimiseks

c) Rahvusvaheliselt asjakohaseid publikatsioonide osundusi vt nt:

Ed in chief Vello Salo. 2005. The White Book. Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940-1991. State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Estonian Encyclopaedia Publishers, Tallinn:

http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=8192

http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/twhite+book/twhite+book/1%2C3%2C4%2CB/frameset&FF=twhite+book+losses+inflicted+on+the+estonian+nation+by+occupation+regimes+1940+1991&2%2C%2C2

http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/TheWhiteBook.pdf

ja

Белая книга: о потерях, причиненных народу Эстонии оккупациями 1940-1991 / Государственная комиссия по расследованию репрессивной политики оккупационных сил; [перевод с эстонского: Андрей Бабаджан, Татьяна Верхоустинская, Эйнар Вяря ; редакторы Юло Эннусте … и др.; предисловие: Велло Сало] ORURK-24. Kirjastus Ilo. Tallinn, 2005 (http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=1604)

ning

http://www.communistcrimes.org/en/Database/Estonia/Estonia-Communist-Era –

 

LISA

Lisa 2. Eesti rahvastikukaotused (ligikaudsed andmed) koos osundustega – „Valge Raamat“ lk 41-42 –

 

autor PhD Aigi Rahi-Tamm

 

Nr. Kategooria Kokku Ellujäänud

Pöördumatud kaod (NB! seega nt kolm rida allpool loe punkt kaks järgnevalt: 2. Arreteeritud: Kokku – ligikaudne 8 000=ligikaudu=ehk vahemikus 7,5 kuni 8,5 tuhat seega nullid on kõikides arvudes mitte täpsed numbrid vaid nn väiksed nullid; Ellujäänud 200=ligikaudu; Pöördumatud kaod 7 800=ligikaudu)

 

  1. Saksamaale ümberasujad 20 000 20 000

I Nõukogude okupatsioon (1940–1941)

  1. Arreteeritud: 8 000 200 7 800

2.a – Eestis mõrvatud 2 400

2.b – NSV Liidus hukkunud 5 400

  1. Küüditatud 10 000 4 000 6 000
  2. Punaarmeesse

sundmobiliseeritud:

34 000 10 000 24 000

4.a – teekonnal hukkunud 2 000

4.b – Punaarmees langenud 10 000

4.c – tööpataljonides hukkunud 12 000

  1. NSV Liitu evakueeritud 25 000 20 000 5 000
  2. Teadmata kadunud 1 100 1 100
  3. Välismaale põgenenud 500 500

 

Saksa okupatsioon (1941–1944)

  1. Saksa armees langenud 10 000 10 000
  2. Hukatud tsiviilisikud 7 800 7 800
  3. Tööteenistusse saadetud 800 200
  4. Vangilaagrisse saadetud 4 000 1 040
  5. Soome põgenenud: 6 000 4 000

12.a – soomepoistena Eestisse

tagasi tulnud

1 800

  1. Evakueeritud rannarootslased 7 900 7 900
  2. Läände põgenenud 70 000 70 000
  3. Nõukogude õhurünnakutes

hukkunud tsiviilisikud

800 800

  1. Punaarmee poolt Tsehhis ja

Saksamaal hukatud sõjaväelased

1 000 1 000

 

II Nõukogude okupatsioon (1944–1989)

  1. Arreteeritud 30 000 20 000 10 000
  2. Küüditatud 23 000 20 000 3 000
  3. Vastupanuvõitluses hukkunud 3 000 3 000
  4. Poliitilistel põhjustel arreteeritud

1953–1988

500.

Osundused

VALIK EESTI RAHVASTIKUKAOTUSI KÄSITLEVAID TEOSEID

  1. juuni 1941 mälestusi ja dokumente. Tallinn, 1990. (Koost. M. Laar.)
  2. aasta. Toronto, 1983.

A Case Study of a Soviet Republic. The Estonian SSR. Boulder, Colo, 1978. (Koost.

  1. Järvesoo, T. Parming.)

Baasidelepingust anneksioonini. Dokumente ja materjale. Tallinn, 1991.

Baltic Refugees and Displaced Persons. London, 1947.

Dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest. (Koost. V. Ohmann, T. Tannberg) //

Akadeemia, 1999, 3–12.

Dokumente metsavendlusest ja vastupanuliikumisest Eestis. // Akadeemia, 1991, 10–12;

1992, 1–8, 11; 1993, 3. (Koost. V. Boikov; A. Ruusmann.)

Dokumente Petseri- ja Virumaa jaotamise kohta. // Akadeemia, 1991, 8–9.

Eesti diviisi struktuur ja ohvitseride koosseis II maailmasõjas. (Koost. L. Tammiksaar.) Eesti

Riigikaitse Akadeemia. Tallinn, 1998.

Eesti koolinoored vabadusvõitluses. 20. veebruaril 1993. a. Tartu Ülikooli aulas

toimunud Eesti Vabariigi 75. aastapäevale pühendatud konverentsi materjalid.

Tartu, 1993.

Eesti rahva kannatuste aasta. 1.–2. 3. tr. Tallinn, 1995.

Eesti rahvastikukaotused I/II. Saksa okupatsioon 1941–1944. Hukatud ja vangistuses

hukkunud. (Koost. I. Paavle.) Tartu, 2002.

Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas. 1.–10. Stockholm, 1954–1962.

Eesti saatuseaastad 1945–1960. 1.–6. Stockholm, 1963–1972.

Eesti uue aastatuhande lävel. Väikerahva võimalused ja valikud. (Koost E. Rääts.)

Tallinn, 2000.

Eesti Vabadusristi kavalerid. Register. 1997. (Koost. M. Strauss, J. Pihlak, A. Krillo.)

Eesti vabadusvõitlejad Teises maailmasõjas. 2. tr. Tallinn, 1995. (Koost. A. Jurs.)

Eestlased Austraalias II ja Uus-Meremaal. Melbourne, 1993.

Eestlased Kanadas. I–II. Toronto, 1975, 1985.

Eestlased tööpataljonides 1941–1942. Mälestusi ja dokumente. 1.–2. Tallinn, 1993.

(Koost. U. Usai.)

Estonia the Forgotten Nation. Toronto, 1961. (Koost. E. Kareda, M. Econ.)

Kaks dokumenti Suvesõjast. // Looming, 1991, 9.

Kommunismi must raamat. (Koostajad S. Courtois jt.) Tõlge eesti keelde. Tallinn, 2000.

Klooga, 1944. Eesti Juudi Kogukond. Tallinn, 1994.

Küüditamine Eestist Venemaale. Juuniküüditamine 1941 & küüditamised 1940–1953. Eesti

Represseeritute Registri Büroo. Tallinn, 2001.

Küüditamine Eestist Venemaale. Märtsiküüditamine 1949. I–II. Eesti Represseeritute

Registri Büroo. Tallinn, 1999, 2003.

Küüditatud 1941. Üldnimestik Tartu Instituudi arhiivis ja arhiivraamatukogus

(Torontos) ning Eesti Represseeritute Registri Büroos (Tallinnas) leiduva

andmestiku põhjal seisuga 24. veebr. 1993. Ont. Canada, 1993. (Koost. V. Salo.)

Küüditatud 1949. Lääne-Virumaa. Rakvere Memento Ühing. Rakvere, 1999.

Luuramisi. Salateenistuste tegevusest Eestis XX sajandil. Artiklite ja dokumentide

kogumik. (Koost. T. Noormets.) Tallinn, 1999.

Lääne-Virumaa elanikkonna kaotused okupatsiooniaastatel. Rakvere Memento Ühing.

Rakvere, 1996. (Koost. Õ. Nurk.)

Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis. 2. Eesti Represseeritute

Registri Büroo. Tallinn, 1998.

Poliitilised arreteerimised Eestis 1940–1988 (§58). 1. Eesti Represseeritute Registri Büroo.

Tallinn, 1996.

Pool sajandit eestlust paguluses. 2. tr. Stockholm, 1995.

Punane terror. Stockholm, 1996. (Koost. M. Laar, J. Tross.)

Punane terror ja Läänemaa. 1.–8. (Koost. V. Pinn.) Haapsalu, 1989–1992.

Rahvusvahelise teaduskonverentsi „Saksamaa ja NSV Liidu 1939. a. 23. augusti ja

  1. septembri lepingute õiguslik hinnang” ettekannete kogumik. // Eesti

Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, 1990, 39/2.

Sakalamaa ei unusta. Inimkaotused ja repressioonid alates 21. juunist 1940. 1.–10.

(Koost. E. Piir.) Viljandi, 1991–1997.

Saksa fa‰istlik okupatsioon Eestis aastail 1941–1944. Tallinn, 1947.

Sortside saladused. 1.–10. (Koost. M. Arold, L. Levala.) 1994–1999.

Statistical information on persons deported from or murded in Estonia by USSR authorities in

1940–1941. / Presented to the Participating States at the Conference on Security

and Cooperation in Europe Follow-Up Meeting in Vienna, Austria. November

1986 by the Estonian World Council, INC.

Tallinn tules. Dokumente ja materjale Tallinna pommitamisest 9.–10. märtsil 1944.

// Tallinna Linnaarhiivi Toimetised, 1997, 2. (Koost. J. Kivimäe, L. Kõiv.)

Tammine rahvas. I–II. Uppsala, 1952; Stockholm, 1965.

Terasest tugevamad. Pataljon „Narva” ajalugu. II. Tartu, 1997. (Koost. H. Tulp.)

The Anti-Soviet Resistance in the Baltic States. Genocide and Resistance Research Centre

of Lithuania. Vilnius, 1999.

The Baltic States 1940–1972. Documentary Background and Survey of Developments

presented to The European Security and Cooperation Conference. Stockholm,

1972.

The Estonians in America, 1627–1975. A Chronology and Fact Book. New York, 1975.

(Koost. J. Pennar, T. Parming, P. Rebane.)

Tulevik ja lootus. Soome sõjainvaliidide ja -veteranide läbielamisi sõdades aastail

1939–1944 ja rahupäevil. Tallinn, 1994.

Velikije Luki in memoriam. 8. Eesti Laskurkorpuse inimkaotused Velikije Luki lahingus

1942–1943. Tallinn, 1992. (Koost. V. Boikov.)

World War II and Soviet Occupation in Estonia: A Damages Report. Tallinn, 1991.

(Koost. J. Kahk.)

Im Raum Narva, 1944…1996. 1997. (Koost. A. Puu.)

Eesti Vabariigi kodakondsusest lahkunud isikute nimekiri. // „Riigi Teataja Lisa”, 1940,

  1. 14, 32, 36, 41.

Eestist Saksamaale ümberasunute täiendav nimestik. Tallinn, 1940.

Гриф секретности снят. Москва, 1993.

Die Deutsche Volksgruppe in Estland während der Zwischenkriegszeit und aktuelle Fragen des

deutsch-estnischen Verhältnisses. Hamburg, 1996.

Anderson, E. Kuidas Narva, Petseri ja Abrene sattusid VNFSV koosseisu. // Akadeemia, 1991, 7.

Angelus, Oskar. Eestist Saksamaale ümberasunute nimestik. Tallinn, 1939.

Ant, Jüri. Ühest vastupanugrupist kahes okupatsioonis. // Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi,

XXVII. Tartu, 1993.

Ant, Jüri; Raid, Lembit. EK(b)P Keskkomitee 1950. a. VIII pleenumi mõjust Tartu Ülikoolis. //

Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XXII (1). Tartu, 1989.

Arens, Ilmar. Peipsitagused eestlased. Tartu, 1994.

Arro, Hendrik. Eesti lendurid lahingute tules. Lühike ülevaade eesti lendurite sõjateest

II maailmasõja päevil. Tallinn, 1995.

Aun, Karl. The Political Refugees. A History of the Estonians in Canada. Toronto, 1985.

Gailit, Karl. Eesti sõdur sõjatules. Rindereporteri sulega. Tallinn, 1995.

Gurin-Loov, Eugenia. Eesti juutide katastroof, 1941. Tallinn, 1994.

Gurin-Loov, Eugenia. Suur häving. Eesti juutide katastroof 1941. Holocaust of Estonian Jews

  1. 1941. Tallinn, 1994.

Gurin, Samuel. Juudi vähemusrahvuse statistika Eestis 24. III 1935. a. Tallinn, 1936.

  1. von Hehn. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen – das letzte Kapitel baltisch-deutscher

Geschichte. Marburg-Lahn, 1982.

Hiio, Toomas. Eesti üksused Kolmanda Reich’i relvajõududes. // Vikerkaar, 2001, 8–9.

Iltal, Georg. Kohustus kutsub. Eesti Leegioni suurtükiväelasena II maailmasõjas. Tallinn, 1998.

Яковлев, Александер. Обращение к общественности. Москва, 1996.

Jõgi, Ülo. „Erna” legendid ja tegelikkus. Tallinn, 1996.

Jürjo, Indrek. Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA

arhiividokumentide põhjal. Tallinn, 1996.

Kaelas, Aleksander. Okupeeritud Eesti. Stockholm, 1956.

Kala, K. Eesti rahvuslikust koosseisust pärast Teist maailmasõda. // Akadeemia, 1992, 3.

Kangro, Bernard. Eesti Rootsis. Ülevaade sõnas ja pildis. Lund, 1976.

Kareda, Endel. Estonia and the Soviet Grip. // East and West Series No. 5. Boreas, 1949.

Katus, Kalev. Eesti demograafi line areng läbi sajandite. // RU. Seeria B. No. 9. Tallinn,

1989.

Katus, Kalev. Eesti rahvastiku tulevikujooned. // Looming, 1994, 2.

Katus, Kalev; Puur. A. Eesti rahvastiku suremustrend elutabelite analüüsi põhjal. //

  1. Seeria B. No. 14. Tallinn, 1992.

Kaup, Erich. Sõjavangilaagrid Eestis 1944–1949. // Kleio, 1995, 2.

Kivimäe, Jüri. Raske lahkumine. Baltisakslaste ümberasumine eestlaste rahvuslikus

vaatevinklis. // Looming, 1989, 9.

Kivimäe, Jüri.„Aus der Heimat ins Vaterland”: die Umsiedlung der Deutschbalten aus dem

Blickwinkel estnischer nationaler Gruppierungen. // Estland und seine Minderheiten:

Esten, Deutsche und Russen im 19. und 20. Jahrhundert. Nordost-Archiv. N. F. 4

(1995), N 2. Lüneburg, 1995.

Kivimäe, Sirje. Estland unter der Sowjetherrschaft 1941/44–1954. // Estland und seine

Minderheiten: Esten, Deutsche und Russen im 19. und 20. Jahrhundert.

Nordost-Arcchiv. N. F. 4 (1995), N 2. Lüneburg, 1995.

Kool, Ferdinand. DP Kroonika. Eesti pagulased Saksamaal 1944–1951. Eesti Arhiiv

Ühendriikides. Lakewood. New Jersey, 1999.

Krepp, Endel. Mass Deportations of Population from the Soviet Occupied Baltic States: On the

Occasion of the 40th Anniversary of First Deportations of Estonians, Latvians and Lithuanians.

Stockholm, 1981.

Kulu, Hill. Eestlased maailmas. Ülevaade arvukusest ja paiknemisest. Tartu, 1992.

Kulu, Hill. Eestlaste tagasiränne 1940–1989. Helsinki, 1997.

Kurgvel, Aleks; Lindmäe, Herbert. Pro Patria. Auraamat Teises maailmasõjas

langenud Eesti vabadusvõitlejaile. (Lühinimestik.) Tartu, 1996.

Küng, Andres. Rootslaste jälgedes. Tallinn, 1991.

Laar, Mart. Metsavennad. Tallinn, 1993.

Laar, Mart. Vastupanuliikumine Eestis 1940–1941. // Kultuur ja Elu, 1991, 10–11.

Laar, Mart. War in the Woods: Estonia’s struggle for survival, 1944–1956. Washington,

1992.

Laasi, Evald. Kas aastail 1942–1944 oli Eestis partisaniliikumine? // Vikerkaar, 1990, 5.

Laasi, Evald. Mis sai Eesti kaadriohvitseridest? // Vikerkaar, 1989, 1.

Laasi, Evald. Mobilisatsioon 1. veebruaril 1944. // Vikerkaar, 1991, 2.

Laasi, Evald. Sissisõjast Eestis 1945–1953. // Looming, 1989, 11.

Laasi, Evald. Vastupanuliikumine Eestis 1944–1949. Dokumentide kogu. Tallinn, 1992.

Laasi, Evald. Viimane vastulöök. // Kultuur ja Elu, 1990, 4.

Larin, Peeter. Eesti Laskurkorpus Suures Isamaasõjas. Tallinn, 1962.

Leets, Georg. Kuusteist aastat Siberis. // Looming, 1989, 7–8.

Leps, Ando. Võimu kuriteod. // Nõukogude Õigus, 1989, 4.

Ligi, Herbert. Ääremärkusi küüditamise ajaloole. // Kleio, 1988, 1; 1989, 2; 1991, 3.

Ligi, Herbert. Eesti rahvastikukaotused Nõukogude Liidu vanglates ja sunnitöölaagrites. //

Kleio, 1993, 8.

Lindmäe, Herbert. Suvesõda Tartumaal 1941. Tartu, 1999.

Lindmäe, Herbert. Suvesõda Virumaal 1941. Tartu, 2002.

Lindmäe, Herbert. Suvesõda Viljandimaal 1941. Tartu, 2004.

Loeber, Dietrich A. Baltisakslaste ümberasumine Eestist ja Lätist. // Looming, 1989, 9.

Loeber, Dietrich A. Diktierte Option. Die Umsiedlung der Deutschbalten aus Estland

und Lettland 1939 bis 1941. Neumünster, 1972.

Mandel, Mati. Sõjalõpu sündmused Keila ümbruses. Keila, 1994.

Maripuu, Meelis. Eesti juutide holokaust ja eestlased. // Vikerkaar, 2001, 8–9.

Martis, Ela. Üliõpilaste represseerimisest 1950–51. // Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi,

XXV. Tartu, 1991.

Mengel, Hamilkar. Suurim armastus. I–IV. Geislingen, 1960–1963.

Merila-Lattik, Helbe. Eesti arstkond ja okupatsioonid. ORURK, 4. Tallinn, 1995.

Misiunas, Romualdas; Taagepera, Rein. Balti sõlteaastad 1940–1990. 3. tr. Tallinn, 1997.

Mõttus, K. Pool sajandit märtsiküüditamisest Võrumaal 1949. a. Metstaga, 1999.

Myllyniemi, Seppo. Yhteistyö ja vastarinta kahden miehityksen aikana. // Pro Estonia,

1993, No. 1.

Niitsoo, Viktor. Avalik vastupanuliikumine Eestis aastail 1977–1984. // Akadeemia, 1992,

9–10.

Niitsoo, Viktor. Eesti rahvuslik vastupanuliikumine aastail 1968–1975. // Akadeemia, 1993,

9–10.

Niitsoo, Viktor. Rahvuslik vastupanuliikumine aastail 1955–1962. // Akadeemia, 1994, 12;

1995, 1.

Noor, Heino. Torture survival, political rituals and suicide. National experience of Estonia. //

International Rehabilitation Centre for Torture Victims (IRCT). Annual Report

  1. Copenhagen, 1997.

Noor, Heino. Vaimse tervise poliitilisi aspekte. Enesehävituslikust käitumisest sovetiaegses

Eestis. // Akadeemia, 1994, 9.

Noor, Heino. Victims of Communism in the Changing Society of Estonia. Presentation on

the IV Congress of the International Association of Political Prisoners and Victims

of Communism. Budapest, 1995.

Nõmm, Toe. Eesti Territoriaalkorpus 1940–1941. // ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused,

1990, 1.

Nõmm, Toe. Eesti üksustest Saksa sõjaväes: Formeerimine ja isikkoosseis. // Akadeemia, 1990, 1.

Охманн, Вальдур. Процесс передачи архивных документов КГБ ЭССР в филиал

Госархива Эстонии и материалы связанные с репрессиями граждан. / Документы КГБ в

Балтийских странах. Таллинн, 1996.

Parming, Tõnu. Population Changes in Estonia, 1935–1970. // Population Studies. Vol.

XXVI. No. 1. March, 1972.

Parming, Tõnu. Rahvastikuteadusest ja rahvastikust Eestis nõukogude ajastul. // Tulimuld,

1972, 1.

Pihlau, Jaak. Eesti sõjaväe häving aastal 1941. ORURK. Tartu, 2003.

Purre, Arnold. Soviet Farming Failure Hits Estonia. Stockholm, 1964.

Raag, Raimo. Eestlane väljaspool Eestit. Ajalooline ülevaade. Tartu, 1999.

Raag, Raimo. Eestlased Rootsis. // Looming, 1989, 6.

Rahi, Aigi. 1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas. Tartu, 1998.

Rahi, Aigi. On the Current State of Research into Repression in Estonia. / Yearbook of the

Occupation Museum of Latvia 2002, Power Unleashed. Riga, 2003.

Rahi, Aigi. Mass Repressions in Estonia after World War II. // Kleio. Estonian Historical

Journal. Special Issue in English. 1994.

Rahi, Aigi. Project A Joint Register of Estonian Population Losses: sources and methods of

research. / The Soviet Occupation Regime in the Baltic States 1944–1959: Policies

and their Consequences. Materials of Conference. Riga, 2003.

Rahi, Aigi. The Population Potential of the Estonian Countryside in the Years 1918, 1939 and

  1. 1992. / The Independence of the Baltic States: Origins, Causes and Consequences.

A Comparison of the Crucial Years 1918–1919 and 1990–1991. Lithuanian

Research and Studies Center. Chicago, 1996.

Rahi, Aigi; Must, Aadu. Katkenud töö. // Kleio, 1993, 8.

Raid, Lembit. Kas peremees või käsualune? Ülevaade parteiarhiivi materjalidest. I–III.

// Kleio, 1992, 5/6; 1993, 8; 1995, 2.

Raid, Lembit. Tartu Ülikool pärast EK(b)P Keskkomitee 1950. aasta märtsipleenumit. // Tartu

Ülikooli ajaloo küsimusi, XXVII. Tartu, 1993.

Raid, Lembit. Tartu Ülikool stalinistlikus parteipoliitikas aastail 1940–1952. // Tartu Ülikooli

ajaloo küsimusi, XXV. Tartu, 1991.

Raun, Toivo. Estonia and the Estonians. 2. ed. Stanford, 1991.

Rebas, Hain. Pool sajandit hiljem: 14. juuni 1941. a. Massküüditamine Eestis. // Tulimuld, 1991, 3.

Rei, August; Uustalu, Evald. The Drama of the Baltic Peoples. Stockholm, 1970.

Reinvelt, R. Ingeri elud ja lood. Kultuurianalüütiline eluloouurimus. / Studia

Ethnologica Tartuensia, 5. Tartu, 2002.

Roiko-Jokela, Heikki. Neist, keda saatus Soome viis. // Akadeemia, 1997, 8–9.

Roose, Enn. Nõukogude Liidu demograafi line kujunemine. // Vikerkaar, 1988, 9.

Rozītis, O. Die Verantwortung angemacht. // Baltische Briefe, 1995, No. 3/4, 4.

Rubin, M. Eesti maarahvastiku dünaamikast aastail 1947–1950. // Eesti TA Toimetised.

Ühiskonnateadused, 1991, 40.

Räsanen, M. Displaced persons: understanding human migration in Europe after the Second

World War. // Encountering ethnicities: ethnological aspects on ethnicity, identity

and migration. Studia Fennica. Ethnologica, 3. Helsinki, 1995.

Sabbo, Hilda. Võimatu vaikida. 1.–4. Tallinn, 1996–2000.

Sakkeus, Luule. Post-war Migration Trends in the Baltic States. // RU. Series B. No. 20.

Tallinn, 1993.

Sakkeus, Luule. Refugees, Displaced Persons, Immigration and Emigration in Estonia

1946–1992. Tallinn, 1993.

Salo, Vello. E. V. kaadriohvitseride saatus 1938–1996. 3. tr. ORURK, 8. Tartu, 1996.

Salo, Vello. Population Losses in Estonia June 1940 – August 1941. Scarborough, 1989.

Sarv, Enn. Genotsiid ja apartheid okupeeritud Eestis. // Akadeemia, 1997, 2–4.

Sarv, Enn. Õiguse vastu ei saa ükski. Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus. 11.

Tartu, 1997.

Silliksaar, Silver. Sinasilmitsi Siberiga. Mälestusteraamat 1951. aasta küüditamisest.

Tartu, 2000.

Susi, Arno. Mis on meile maksma läinud okupatsioon? // Looming, 1990, 2.

Zubkova, E. Rußland und das Jahr 1945. // Nordost-Archiv. N. F. 5 (1995), N 1.

Taagepera, Rein. Casualties of Soviet Estonian Army Units in WW II. /Prepared for the

Baltic Studies Conference, University of Stockholm, June 3–6, 1987.

Taagepera, Rein. Jüri Kuke juhtum. // Looming, 1989, 4–5.

Taagepera, Rein. One of the Twenty Million: A Soviet Estonian WW II Army Diary. / Paper

prepared for the Tenth Conference on Baltic Studies, University of Wisconsin,

Madison, May 29–31, 1986.

Talve, Leo. Elanike ja maa-alade kaotused Eestis 1939–1958. // Rahva Hääl, 13. juuni

1992.

Talve, Leo. Repressioonide all kannatas pool Eesti elanikkonnast. Memento teabe- ja

ajalootoimkond. // Rahva Hääl, 19.–23. okt. 1991.

Tamm, Tuudur. Need teod süüdistavad. I–II. Geislingen, 1966; Toronto, 1968.

Tannberg, Tõnu. Relvastatud vastupanuliikumine Eestis aastatel 1944–1953

julgeolekuorganite statistikapeeglis. // Tuna, 1999, 1.

Teder, Indrek. N. Liidu agressiooniga Eesti Vabariigile tekitatud kahjude hüvitamisest. //

Looming, 1990, 2.

Tepp, Lembit. Eestlaste võimalikust ja tegelikust arvust Eestimaal. // Eesti Statistika,

1993, 11.

Tepp, Lembit. Ida-Virumaa rahvastik ja selle muutumine 1934.–1989. a. jooksul. Riigi

Statistikaameti masinakirjaline kseropaljundus. Tallinn, 1990.

Tepp, Lembit. Rahvastiku välisrände lähte- ja sihtkohad. // Eesti Statistika, 1994, 10.

Tepp, Lembit. Rahvastikuränne Eestisse ja Eestist välja. // Eesti Statistika, 1994, 9.

Tepp, Lembit. Välismigratsiooni põhjused, migrantide paiksus ja Eesti rahvastiku sünnikohad

  1. aasta rahvaloenduse andmetel. // Eesti Statistika, 1994, 11.

Tiit, Ene-Margit. Eesti Vabariigi rahvuslik koosseis ja selle muutumine. // Postimees,

  1. veebr. 1993.

Tiit, Ene-Margit. Eesti rahvastik demograafi pilgu läbi. / Eesti tulevikusuundumused.

Tartu, 1995.

Tiit, Ene-Margit. Eesti rahvastik ja selle probleemid. // Akadeemia, 1993, 8–10.

Tulp, Harry. Minu au on truudus. Pataljon „Narva” ajalugu. Tartu, 1995.

Tõnismägi, Heino. Massimõrv Kuressaares. (1941. a.) // Politsei, 1996, 5–7.

Tõnismägi, Heino. Ülekohtu toimikud. BNS. Tallinn, 1998.

Tõnnus, Uno. „Soomepoiste” langenud. ORURK, 9. Tartu, 1996.

Uluots, Ülo. Nad täitsid käsku. Eesti ohvitseride saatus. Tallinn, 1999.

Uustalu, Evald. For Freedom Only. Toronto, 1975.

Uustalu, Evald. The History of Estonian People. Stockholm, 1962.

Uustalu, Evald; Moora, R. Soomepoisid. Ülevaade eesti vabatahtlike liikumisest

ning sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja päevil. 2. tr. Tallinn, 1993.

Varju, Peep. Eesti laste küüditamine 14. juunil 1941 kui genotsiidikuritegu. ORURK, 2.

Tallinn, 1994.

Varju, Peep. Eesti poliitilise eliidi saatusest. ORURK, 1. Tallinn, 1994.

Varju, Peep. Eesti rahva inimohvrid Nõukogude ja Saksa okupatsioonide ajal 1940–1953.

ORURK, 10. Tartu, 1997.

Varju, Peep; Vessik, Juta. Population Losses in Estonian’s Saaremaa County as a Result of the

First Soviet Occupation. ORURK, 6. Tartu, 1997.

Veskimägi, Kaljo-Olev. Nõukogude uuelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema

peremehed. Tallinn, 1996.

Villako, Kaljo. Ühest rahvuslikust vastupanurühmast saksa ajal (1940–1943). // Akadeemia,

1993, 6.

Västrik, Riho. Klooga koonduslaager – Vaivara süsteemi koletu lõpp. // Vikerkaar, 2001, 8–9.

Vseviov, David. Kirde-Eesti urbaanse anomaalia kujunemine ning struktuur pärast Teist maailmasõda.

/ Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 8.

Tallinn, 2002.

Walter, Hannes. Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus. // Luup, 1996, 7.

Warma, Aleksander. Diplomaadi kroonika. Ülestähendusi ja dokumente aastatest

1938–44. 2. tr. Tallinn, 1993.

Õun, Mati. Võitlused Läänemerel. Suvi 1941. Legende, oletusi ja veidi tõttki võitlustest

Läänemerel, ta rannikul ja saartel. Tallinn, 1996.

Õun, Mati. Võitlused Läänemerel. Sügis 1941 ja 1942. aasta. Järg legendidele, oletustele

ja mõningasele tõele võitlustest Läänemerel, selle rannikul ja saartel. Tallinn,

 

 

„Valge Raamat“ pt 9. kokkuvõttev lõik 4. majanduskahjudest koos osundustega – autor PhD Kalev Kukk

9 . 4 . POOLSAJANDI HIND

Kõike eeltoodut arvestades tuleb tõdeda, et Eesti rahvamajandusele

aastail 1940–1990 tekitatud kahju pole võimalik ega ka põhjendatud

hinnata ainult natsionaliseeritud, kollektiviseeritud, rekvireeritud, väljaveetud

või hävitatud varade kunagise maksumuse järgi ning liidusisestest

raha- ja kaubavoogudest lähtudes (ei rublades, riigimarkades ega ka dollarites

mõõdetuna). Eelkõige on see kaotus, mis avaldub Eesti majanduse

tänases suures mahajäämuses kas või Põhjamaadega võrreldes.

Seda iseloomustab kujukalt ka 1990. aastate alguse transformatsioonikriisi

sügavus (tootmismahtude tohutu langus, hüperinfl atsioon, varakapitalistlike

väärtushinnangute domineerimine jms.). Viimase puhul

oleks vale otsida põhjusi mingitest juhtimisvigadest ja Eesti majanduse

turumajanduslikele alustele viimisel väidetavalt tehtud väärotsustest.

Eespool Eesti kohta esitatud rahvamajanduse kogutoodangu per capita

näitajate võrdluseks olgu siinkohal esitatud Maailmapanga 1989. a.

andmed Soome, Rootsi ja Taani kohta – vastavalt 22 060, 21 710 ja

20 510 dollarit (vt. ka tabel 12).

Neist erinevustest lähtudes võib esitada hüpoteetilise küsimuse:

Mida kaotas Eesti seetõttu, et ta ei saanud areneda sellistes poliitilistes

ja majanduslikes tingimustes nagu Soome, mis on keskmise

eestlase jaoks olnud eduka riigi arengu sünonüümiks?” Esitatud

arvude alusel võib ligikaudselt hinnata n-ö. saamata jäänud ja veel lähitulevikus

saamata jääva tuluna seda majanduslikku kahju, mida põhjustas

Eestile pool sajandit nõukogulikku arengut ja inkorporeeritust NSV Liitu.

Soome taustriigiks valikut põhjendab Eesti ja Soome sõjaeelse arengutaseme

ligilähedane võrdsus, mõlema maa looduslike ja ühiskondlike

arengutingimuste lähedus ning eestlaste ja soomlaste rahvuskultuuriliselt

sarnased väärtushinnangud. Kvantitatiivseks mõõdupuuks oleks seega

saamata jäänud rahvamajanduse resp. sisemajanduse kogutoodangu

väärtus.

 

Tabel 12. Mõnede Läänemere maade rahvamajanduse kogutoodang 1

elaniku kohta aastail 1993–1998 (dollarites)55

 

1993 1994 1995 1996 1997 1998

Tegelikes hindades

(Maailmapanga metoodika järgi):

Eesti 2 720 2 820 2 860 3 080 3 360 3 360

Läti 2 310 2 290 2 270 2 300 2 430 2 420

Leedu 1 340 1 350 1 900 2 280 2 260 2 540

Soome 19 400 18 850 20 580 23 240 24 790 24 280

Rootsi 24 740 23 630 23 750 25 710 26 210 25 580

Taani 26 580 28 110 29 890 32 100 34 890 33 040

Raha ostujõu pariteeti arvestades:

Eesti 6 860 … 4 220 4 660 5 090 7 563

Läti 5 170 5 170 3 370 3 650 3 970 5 777

Leedu 3 160 3 240 4 120 4 390 4 140 6 283

Soome 15 230 16 390 17 760 18 260 19 660 20 641

Rootsi 17 560 17 850 18 540 18 770 19 010 19 848

Taani 18 940 20 800 21 230 22 120 23 450 23 855

 

Kuna Eesti osas vajalik statistiline andmestik puudub, siis tuleb

vastavate arvutuste puhul paratamatult rakendada mitmeid lihtsustusi

ja mööndusi. Nii on käesoleva ülevaate autor ühes IME ajal tehtud

käsitluses,56 mis vaatleb aastaid 1969–1987, näiteks võrdsustanud

tinglikult Eesti ja Soome 1968. aasta arengutaseme (s. t. mõlema puhul

on lähtekohana kasutatud eeldust, seda ka loogiliselt põhjendatuna, et

Soome ja Eesti rahvamajanduse kogutoodang per capita oli sel aastal

jooksvates hindades võrdselt 1720 USD) ja eeldanud lihtsustavalt, et Eesti

rahvamajanduse kogutoodang 1 elaniku kohta suurenes ajavahemikus

1969–1987 lineaarselt. Eesti 1987. aasta rahvamajanduse kogutoodang

1 elaniku kohta oli hinnanguliselt seejuures 3700 rubla, selle üleviimiseks

dollariarvestusse kasutati erinevaid kursistsenaariume. Neist kõige tõepärasemas

variandis võrdsustati Eesti rahvamajanduse kogutoodang per

capita Ungari omaga (2240 USD). Sel juhul oleks 1987. a. arvestuslikuks

valuutakursiks kujunenud 1 USD = 1,65 rubla, kusjuures vahepealsete

aastate valuutakursid leiti interpoleerituna, lähtudes 1961 kehtestatud

ametlikust kursist 1 USD = 0,90 rubla. Kuna Soome rahvamajanduse

kogutoodang 1 elaniku kohta suurenes 1987. aastaks 14 370 dollarini,

siis oleks neist eeldustest lähtumise korral Eesti arvestuslikult saamata

jäänud rahvamajanduse kogutoodang aastail 1969–1987 olnud 153(±?)

miljardit dollarit ehk 73% hüpoteetiliselt võimalikust rahvamajanduse

kogutoodangust, kui areng oleks toimunud „soomelikes” oludes. Antud

arvu tähendust näitab seegi, et Eesti rahvamajanduse kogutoodang

ületas 4 miljardi dollari piiri alles 1996. aastal. Sellele lisanduvad keskkonna

saastamise ja loodusvarade ebaefektiivse kasutamisega tekitatud

ning hilisemat hüvitamist nõudnud ja nõudvad kahjud, samuti inimeste

väärtushinnangute moondumisest johtunud kahjud.

See on ainult üks võimalik näide ühe suhteliselt lühikese ajavahemiku

kohta, pealegi ülimalt hüpoteetiline. Selle statistilisi usaldatavuspiire võib

küll hinnata, kuid sellel, nagu ka mudelil endal, on üksnes „teoreetiline”

tähendus. Küsimus on eeskätt ikkagi selles, milliseid eeldusi on kasutatud

vastava mudeli lähtekohana. Viimaste valik on paratamatult tinglik

ja subjektiivne. Kui arvestada, et Eurostat’i hinnangul moodustas Eesti

sisemajanduse kogutoodang 1 elaniku kohta 2004. aasta ostujõu pariteeti

arvestades 50,5% Euroopa Liidu 25 liikmesriigi keskmisest (raha rahvusvahelist

ostujõudu väljendavates jooksvates hindades sellestki ainult

poole), siis Eesti kogukahju saamata jäänud tulu näol suureneb jätkuvalt.

Sisemajanduse kogutoodangult 1 elaniku kohta jääb Eesti alla ka Euroopa

Liidu kõige vähem arenenud vanadele liikmesriikidele (Portugali ja Kreeka

vastav suhtarv on 73,4% ja 81,2%). Olgu öeldud, et samal ajal Soome

ületas Euroopa Liidu keskmise taseme 15 % võrra.

Eeldusel, et ajalugu oleks kulgenud teisiti ja Eesti oleks saanud areneda

Soomega sarnastes poliitilistes ja majanduslikes tingimustes, ning

oletusel, et sellest tulenevalt oleks Eesti tänane arengutase võrdne Soome

omaga (arvestatuna sisemajanduse kogutoodangu väärtuses 1 elaniku

kohta), olnuks 2003. aastal Eesti sisemajanduse kogutoodangu väärtus

jooksvates hindades 37,2 mrd. eurot. Tegelikult moodustas Eesti sisemajanduse

kogutoodang sellest ainult kuuendiku ehk 8,0 mrd. eurot. Eesti

ja Soome sisemajanduse kogutoodang 1 elaniku kohta oli 2003. aastal

vastavalt 5941 ja 27 496 eurot.

Eesti majandusele tekitatud pikaajalist kahju on hinnanud ka Ülo

Ennuste samalaadses võrdluses kahjustamata või vähemkahjustatud

objektiga, s. o. turupõhiselt arenenud naaberrikidega.57

Iseloomustamaks Eesti rahvamajanduse taasiseseisvumisjärgset arengut

on lisaks tabelile 12 esitatud veel „The Economist Intelligence Unit

Ldt.” (1998) raha ostujõu pariteeti arvestavad sisemajanduse kogutoodangu

per capita võrdlevad hinnangud endiste NSV Liidu vabariikide

lõikes (tabel 13). Nende andmete järgi oli Eesti kunagiste NSV Liidu

vabariikide seas ainus, kellel oli pärast transformatsioonikriisi (selle põhi

oli Eestis 1993. a.) õnnestunud ületada 1989. aasta tase.

 

Tabel 13. NSV Liidu endiste liiduvabariikide sisemajanduse kogutoodang

1 elaniku kohta aastail 1989–1997 (raha ostujõu pariteeti arvestades,

dollarites)58

1989 1990 1991 1993 1995 1997

Eesti 4914 4691 4375 3803 4174 5118

Läti 5094 5469 5114 3070 3313 3847

Leedu 5505 5412 5278 3681 3612 4148

Valgevene 4832 4878 5004 4228 3507 4131

Ukraina 3314 3446 3579 3227 2312 2129

Moldova 3664 3723 3193 2362 1681 1637

Gruusia 4296 3919 3256 1407 1009 1303

Armeenia 5058 4804 4467 1853 2122 2389

AserbaidÏaan 3074 2804 2879 1476 986 900

Kasahstan 4342 4477 4302 3316 2421 2587

Usbekistan 2215 2312 2341 2048 1952 1998

Kõrgõzstan 2553 2706 2523 1863 1336 1529

Turkmenistan 2797 2903 2806 2195 1513 1107

TadÏikistan 1917 1920 1769 915 693 680

 

Osundused

 

 

1 Laar, Mart, 2000, 869–875.

2 Allikad: „Eesti Statistika Kuukiri”, 1939–1940; ERA, f. 1831, n. 1, s. 4523 (september

1939 – november 1940).

3 Kõll, G. J. K., 1956; Nurk, 1956 ja 1959; Nõu, 1956.

4 Nurk, 1956, 127.

5 „Eesti NSV ajalugu”. 1971, 569.

6 Tõnurist, 1967, 16.

7 „Eesti rahva kannatuste aasta”. 1995, 832–834; vt. ka Nõu, 1956.

8 „Народное хозяйство СССР в 1958 году“. 1959, 627, 631.

9 Veimer, Arnold, 1949, 51–52.

10 „О газификации Ленинграда”. 1945, 37.

11 „Eesti NSV ajalugu”. 1971, 601.

12 Sinilind, Sirje, 1983, 37.

13 „О газификации Ленинграда”. 1945.

14 Allikad: Brandt, 1957, 83; Veimer ja Korrovits, 1952, 83.

15 Kuznetsov, 1956, 63.

16 Samas, 63.

17 Allikas: „Statistika aastaraamat 1994”. 1994, 49, 75–76 (autori arvutused).

18 „Нарвский рабочий”, 25. 04. 1950.

19 Vt. Vseviov, 2001, ja Maremäe, 2000 ja 2003.

20 „Eesti NSV rahvamajandus”. 1957, 68.

21 Samas, 32.

22 Allikad: „Eesti NSV rahvamajandus” (vastavad aastad); „Statistika aastaraamat

1991”. 1991, 60; „Statistisches Jahrbuch für das Ausland 1992”. 1992, 21,

237–238.

23 „Nõukogude Eesti saavutusi 20 aasta jooksul”. 1960, 41–43.

24 Tõnurist, Edgar, 1967, 20–21.

25 Samas, 20.

26 ·ustikov, 1955, 14; Brandt, 1956, 34.

27 Misiunas, Romualdas; Taagepera, Rein, 1997, 109.

28 Purre, Arnold, 1965, 155.

29 Allikas: „Народное хозяйство Эстонской ССР за 1958 год”. 1959, 82–84.

30 Veimer, Arnold, 1958, 92–93.

31 Veimer, Arnold, 1961.

32 Purre, Arnold, 1965, 112.

33 Renter, Raul, 1991, 19.

34 Allikas: „Eesti NSV rahvamajandus” (1968–1988).

35 Kukk, Kalev, 1985, 11–13.

36 Allikad: Kukk, Kalev, 1985, 12; „Eesti NSV rahvamajandus” (vastavad aastad).

37 ESA 1990. 1991, 188.

38 Allikas: Autori käsikirjalised uurimused Eesti Majanduse Instituudis.

39 Allikas: Kukk, Kalev, 2001, 166.

40 Vt. näit. Poom, Eduard, 1980.

41 Kriisa, Agu, 1984, 61.

42 Poom, Eduard, 1985, 16.

43 Allikad: „Бaланс народного хозяйства Эстонской ССР” (aastad 1956–1970). 1975,

  1. 33; „Eesti NSV rahvamajandus” (vastavad aastad).

44 Kukk, Kalev, 1987, 44–49.

45 Susi, Arno, 1990, 48.

46 „Statistika aastaraamat 1990”. 1991, 413–418.

47„Новый механизм внеэкономической деятельности и международного сотрудничества”.

1988, 103.

48 „Statistika aastaraamat 1991”. 1991, 4, 50.

49 Tamre, Bruno, 1980, 25–26.

50 Fedotov, 1988, 132.

51 „European and Business”, 25.–27. 10. 1991.

52 „PlanEcon Report”, 1990, 52, 6.

53 „World Bank Atlas 1990”, 1990, 7.

54 „The Economy of the USSR”, 1990, 51.

55 Allikas: „World Bank Atlas” (1996–2000).

56 Kukk, Kalev, 1990.

57 Ennuste, Ülo, 1993, 1–4.

58 Allikas: „The Economist Intelligence Unit Ldt.”. 1998, 25–27.

 

Kasutatud kirjandus

Бaланс народного хозяйства Эстонской ССР. Cтатистический сборник. Таллин, 1975.

Brandt, Eduard. Vennasvabariikide abi Eesti töötajaile sotsialismi ülesehitamisel. – Baltimaade

rahvamajanduse ajaloost. Tallinn, 1956.

Брандт, Эдуард. Cоздание экономического базиса социализма в Эстонской ССР.

Таллин, 1957.

Eesti NSV ajalugu, III. Tallinn, 1971.

Eesti NSV rahvamajandus. Statistiline kogumik. Tallinn, 1957.

Eesti NSV rahvamajandus … (aastad 1968–1988). Statistika aastaraamat. Tallinn.

Eesti nõukogude entsüklopeedia, 2. kd. Tallinn, 1987.

Eesti rahva kannatuste aasta. Koguteos. 1,2. Tallinn, 1943.

Statistika aastaraamat 1991. Tallinn, 1991.

Statistika aastaraamat 1994. Tallinn, 1994.

Eesti Statistika Kuukiri. Riigi Statistika Keskbüroo (aastad 1939 ja 1940). Tallinn.

Eesti tööstus 1989. Statistika kogumik. Tallinn, 1990.

Ennuste, Ülo. An outline for estimating long-term economic damage by means of analogy.

Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 1. Tallinn, 1993.

ERA, f. 1831, n. 1, s. 4523.

Estonia and Finland – A Retrospective Socioeconomic Comparison. Helsinki, 1993.

European and Business, 25.–27. 10. 1991.

Федотов, А. Буржуазные модели развития Советской Прибалтики. – Вопросы

экономики, 3. Москва, 1988.

Kriisa, Agu. Okupeeritud Eesti – nii nagu ta on. Stockholm, 1984.

Kukk, Kalev. Ekspordiprobleeme Eesti NSV masina- ja metallitööstuses. Tallinn, 1985.

Кукк, Калев. Межреспубликанские экономические cвязи Эстонской ССР : Тенденции

развития и современное положение. Таллин, 1987.

Kukk, Kalev. Saamatajäänud miljardid. – Eesti Ekspress, 23. veebruar 1990.

Kukk, Kalev. Muutustest Eesti geoökonoomilises asendis 20. sajandil (empiiriline käsitlus

välismajandussidemete geograafi lise jaotumuse alusel). – Eesti Geograafi a Seltsi aastaraamat,

  1. Tallinn, 2001.

Kuznetsov, Dmitri. Põlevkivitööstuse koht ja tähtsus Eesti NSV majanduses. – Baltimaade

rahvamajanduse ajaloost. Tallinn, 1956.

Kõll, G. J. K. Eesti panganduse ja rahanduse likvideerimine. – Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas,

III. Stockholm, 1956.

Laar, Mart. Eesti ja kommunism. – Kommunismi must raamat. Kuriteod, terror,

repressioonid. Tallinn, 2000.

Maremäe, Ello-Ragne. Sillamäe uraanitehase asutamine ja töö aastatel 1946–1952. –

Akadeemia, 2000, 12.

Maremäe, Ello-Ragne. Uranium Production Research at Sillamäe, Estonia, in 1946–1989. –

Historical Survey of Nuclear Non-Proliferation in Estonia, 1946–1995. Tallinn, 2003.

Misiunas, Romualdas J.; Taagepera, Rein. Balti riigid: sõlteaastad 1940–1990. Tallinn,

  1. (1. väljaanne: Misiunas, Romualdas J.; Taagepera, Rein. The Baltic States. Years

of Dependence 1940–1980. Berkeley, Los Angeles, 1983.)

Народное хозяйство Эстонской ССР за 1958 год. ЦСУ СССР, Cтатистическое

управление Эстонской ССР (käsikirjaline). Таллин, 1959.

Народное хозяйство в … году (erinevad aastad). Cтатистический ежегодник. Москва.

Нарвский рабочий, 25. 04. 1950.

Новый механизм внеэкономической деятельности и международного сотрудничества.

Москва, 1988.

Nurk, Harald. Eesti majandus punasel aastal. – Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas, III.

Stockholm, 1956.

Nurk, Harald. Eesti majandus saksa okupatsiooni ajal. – Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas,

VIII. Stockholm, 1959.

Nõu, J. Hoop Eesti põllumajandusele. – Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas, III. Stockholm, 1956.

Nõukogude Eesti saavutusi 20 aasta jooksul. Statistiline kogumik. Tallinn, 1960.

О газификации Ленинграда, 1945. Материалы IX сессии Ленинградского городского

совета депутатов трудящихся. 18–19 июля 1945 г. Ленинград, 1945.

PlanEcon Report, 1990, No. 52. Washington.

Poom, Eduard. Nationaleinkommen und Besteuerung in Sowjet-Estland. – Annales

Societates Litterarum Estoniae in Svecia, VIII. 1977–1979. Stockholm, 1980.

Poom, Eduard. Kommentaare Kremli koloniaalinfole. – Periskoop, 1985, 1–3 (10–12).

Stockholm.

Purre, Arnold. Eesti saatuseaastad 1945–1960, III. Stockholm, 1965.

Renter, Raul. Tingliku isetegutsemise aastad Eesti tööstuses sotsialismitingimustes. – EMI

Teataja, 1991, 1.

Sinilind, Sirje. Mõningatest rahvuspoliitika aspektidest. Visand nõukogude rahvuspoliitika

kriitikaks Eestis 1940–1983. Stockholm, 1983.

Statistisches Jahrbuch für das Ausland 1992. Wiesbaden, 1992.

Суси, Арно. Вот что нам обошлась окупация? – Радуга, 1990, 10.

Шустиков, Н. И. Эстонская ССР. Москва, 1955.

Tamre, Bruno. Nõukogude Eesti üleliidulises majandussüsteemis. – Taas emakeele lätteil.

Väliseestlaste teine kultuuriseminar Tallinnas, Lahemaal ja Tartus juunis 1979.

Tallinn, 1980.

The Economist Intelligence Unit Ldt. London, 1998.

The Economy of the USSR. A study undertaken in response to a request by the Houston

Summit. Summary and recommendations. IMF, IBRD, OECD, EBRD, 1990.

Tõnurist, Edgar. Eesti NSV põllumajanduse sotsialistlik rekonstrueerimine. Tallinn, 1967.

Veimer, Arnold. Eesti tööstus tõusuteel. Tallinn, 1949.

Veimer, Arnold. Eesti NSV sotsialistlik industrialiseerimine. Tallinn, 1958.

Веймер, Арнольд. Комплексное развитие и специализация Эстонского экономического

административного района. Таллин, 1961.

Веймер, А., Корровиц, Ф. Итоги выполнения пятилетнего плана развития

промышленности Эстонской ССР за годы СCCР 1946–1950. Таллин, 1952. (Käsikiri

Eesti Majanduse Instituudis.)

Vseviov, David. Nõukogudeaegne Narva elankikkonna kujunemine 1944–1970. ORURK, 15.

Tartu, 2001.

World Bank Atlas … (aastad 1990–2000). Washington, 1990–2000.

World War II and Soviet Occupation in Estonia: A Damages Report. Tallinn, 1991.

oktoober 26, 2014 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: