Ülo Ennuste majandusartiklid

Majandused ei hüppa

Isegi „Double-Irish“ ei pane rahvuslikke majandusi hüppama!

„Double-Irish“ on “The Economisti” pilkenimi EL Komisjoni juba aastatetagusele hambutule projektile likvideerimaks hargmaiste korporatsioonide kasumimaksust möödahiilimine Iirimaal nn topelt-maksuvabastuse rahvusvaheliste petuskeemidega mis tuginevad valitsuste poolt korporatsioonide  kõlvatu subsideerimisega eeskätt kasumimaksu määrade absurdse vähendamisega ning teoreetiliselt isegi määrade negativiseerimisega. Muide juba aastaid tagasi olla ühe taolise usast pärit omanikega Iiri residendist korporatsiooni CEO tõdenud et „teoreetiliselt on see väga hämmastav et meie siin nii tühist kasumimaksu maksame. Tõsiteoreetiliselt tõesti on ELi kontekstis tegemist valitsuste-korporatsioonide oligopoolse antagonistliku strateegilise konkurentsi petumänguga kogu majandusliidu vastu – milles kahjustatakse kõigi asjaosaliste riikide rahvuslikke majandusi – ning mis kõige tähtsam: majandusliidu maksu-mängureeglite teaduspõhine reformimine liikmesriikide vahel kooperatiivseks on Komisjoni prerogatiiv ja vajadusel seda ka liikmesriikide maksumehhanismide osas kui on ilmselt tegemist korruptiivsete kaasustega     (vt nt Bo Rothstein’i töid http://uloennuste.wordpress.com/2014/11/25/nb-bo-rothsstein-2011/ )

Tõesti hämmastav et Komisjoni poolt ei suudeta midagi ette võtta sest taoliselt teoreetiliselt täiesti absurdse subsideerimisega kahjustatakse Iirimaad mitte ainult otseselt fiskaalselt (õiglastest laekumisest loobumisega) vaid veelgi rohkem kaudselt kogu rahvusliku majanduse kodumaiselt kasutavate puhastulude kärpimisega (sest selline ilmselt korrumpeerunud skeemitsemine initsieerib investeeringute suuremaid siirdeid välismaale  (sest suurendab GDP pseudo-komponentide mahtu nt transfeerkasumitega) jne. Mis veelgi hullem on see et kõlvatu konkurentsiga (subsideerimisega) kahjustatakse ka partnerriikides eelarvelaekumisi ning seega riikidevahelist majanduslikku kooperatsiooni.

Seoses President Juncker’i eelneva tegevusega Luksemburgi PMina on kerkinud üles ka „Luksemburgi-Double“ kaasuse legitiimsuse uurimine Komisjonis (lisaks vist Holland ja Küpros ning vist ka Belgia)** – kuigi nüüd on Juncker vist täielikult selle laiendatud projekti manööverdanud maksustamise direktoraadist hoopiski vist varjulisemasse konkurentsi direktoraati – igatahes vähemalt viivitus- ning lahjendus-võit on Presidendil vist juba käes.

Jääb veel vaid märkida et mullu oli Eurostati andmetel Luksemburgi GDP pc ligemale 60 tuhat eurot – kuid samuti Eurostati AIC (aktuaalne individuaalne tarbimine) statistika*** alusel võib väita et sellest jäi kodumaiseks netokasutamiseks ainult pool ehk 30 tuhat eurot. Seega sama palju kui Soomes – kusjuures soomlastel AIC näit on suurem kui GDP pc: mis näitab et „Finnish-Double“ dopingut parajasti ei kasutata ning Riiki sisendatakse rohkem finantsi kui sealt välja (vaatamata et Soome on ELi eelarvesse netomaksja) – seda kinnitab ka Komisjoni Sügisprognoos kus Soome GNI>GDP ja ilmselt korrumpeerituse vohamist korporatsioonide moosimise alal Valitsuse poolt eitab ka asjaolu et soomlaste niingi tsiviliseeritud majanduslikku ebavõrdsust suudetakse leevendada.

Moraal – a) kuigi rahvuslikud majandused võivad kukkuda – siiski need ei suuda hüpata ega isegi põrgata – tõsi  hüpata võivad mõningad indeksid paberi peal: nt GDP maht mingite rahvusvaheliste hägusate loominguliste transfeeride tulemusena. Nagu hüppas nt Luksemburgi GDP pc rekordilisele 60 tuhande euro peale paberil sest mitmed hargmaiste hiidkorporatsioonid kolisid oma peakontorid sinna kui kasumimaksu oaasi – samas majanduslik heaolu on jäänud EA18 üsna keskmisele tasemele – ei minit hüpet b) Eesti AIC ja GDP pc statistikate võrdlusest on kerge näha et ilmselt „Viru-Double“ on kõvasti käigus (eriti arvestades et tegemist on EL28 eelarvest subsideeritava riigiga) ning üsna kompleksel kujul sest eeskätt 0-kasumimaks kängutab nii eelarvelaekumisi kui ka suurendab investeeringute/kapitalide  (sh tööjõud) välja-vedu ning -rännet kodumaisest majandusest (seega kängutades  rahvuslikku majanduspotentsiaali ning jätkusuutlikkust) – samas on korruptsiooniline  0-kasumimaks rahvusvaheliselt kõlvatu konkurentsi nähe ja seega jätkusuutmatu: sellelt platvormilt ei ole midagi hüpata (v.a moraaliriskilisse e-residentsuse eksperimenti)  – kui normaalselt õiglane kasumimaks taastada ning lõpetada Eesti roll välismaailma netofinantseerimisel**** (EL administratiivse abiga sest lõppude lõpuks transfeertitakse välismaale kaudselt ka eurotoetusi) ja jätksuutmatuse nõiaringist püüda välja rabeleda (nii EL kompetentsi abiga***** ning võimalik et ka laenudega).

*) http://europa.eu/rapid/press-release_SPEECH-14-1720_en.htm  ja

http://europa.eu/rapid/press-release_IP-14-1060_en.htm?locale=en

**) http://www.spiegel.de/international/europe/editorial-on-tax-problems-of-eu-commission-president-juncker-a-1002075.html ja

http://www.faz.net/aktuell/wirtschaft/wirtschaftspolitik/eu-kommissarin-margrethe-vestager-hat-die-naechsten-steueroasen-im-visier-13274653.html

***)  http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-18062014-BP/EN/2-18062014-BP-EN.PDF

****)  http://www.eestipank.ee/publikatsioon/maksebilansi-aastaraamat/2013/eesti-maksebilansi-aastaraamat-2013

Lk28:

„Nagu neljal varasemal aastal, oli Eesti ka 2013. aastal välismaailma netofinantseerija – finantskonto kaudu voolas kapitali 389 mln euro eest välja rohkem kui sisse tuli. Kui neto­laenusaaja oli eelkõige valitsemissektor (344 mln eurot), siis välismaailma rahastasid krediidiasutused (504 mln eurot), ettevõtlussektor (171 mln eurot) ja keskpank (58 mln eurot). Otseinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu, portfelli- ja muude investeeringute puhul oli olukord vastupidine – väljavool oli suurem kui sissevool. Finantskonto struktuurist liikide järgi annab ülevaate joonis 1.10.“

Aga raamat ei anna ülevaadet „imest“ et kuidas see ikka nii on et vaene (subregionaalselt GDP pc kolm korda madalam partnerriikidest) EL toetusalune väikeriik negatiivse jooksevkontoga on „välismaailma netofinantseerija“   – ja – kui nii siis ikka kelle arvelt ja mis mehhanismide kaudu.  Ja kui suures mahus veel siis välismaailma brutofinantseerija – ning – seda lisaks siiretele välismaailma jooksevkontost? Missuguse loogika alusel on EP see raamat taolise struktuuriga kavandatud – ilma analüüsita? Ja kas eeskätt mitte siin ei peitu IME et meie GDP pc on Põhjala kontekstis vilets ehk kolm korda madalam (sh meie GDP näib sildavat magukaid pseudo-komponente eeskätt transfeer-kasumite näol – mis veelgi olulisem on see et samas ka meie majanduslik ebavõrdsus on täiesti euroopa kontekstis ebamoraalselt kõrge (indeks üle viie)

Samas nii Riigikontroll kui ka Riigikogu Rahanduskomisjon väidavad et mullu olla Riigi rahandus täitsa korras olnud. Kuid kas tsiviliseeritud rahvusriigi rahanduse korrasolekut tõesti ei puuduta nt niigi barbaarse ebavõrdsuse pidev süvendamine 0-kasumimaksu poolt (nt viimatised 3 aastat vastupidi Põhjalale) ning kodumaiste investeeringute kängutamine seoses finantside vohava nii neto- kui ka bruto-väljavooluga justkui rahvusvaheliselt odavaks pestud kapitalina?  Kuidas ikka taoliste „korras“ väidete moraaliriskidega (lugedes nende hulka ka ebakompetentsuse ja mitte ainult strateegilise manipuleerimise) – ikka lood võiks olla?

*****) http://uloennuste.wordpress.com/2014/03/29/nbnbnb/

november 29, 2014 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: