Ülo Ennuste majandusartiklid

Unelmad ja hämad võlakirjade ümber

Unelmad ja hämad võlakirjade ümber

  1. Nobelist Krugman ei näi isegi siiani olevat suutlik olevat omandama nt isegi meie kõrgelt hinnatud majandusanalüütiku mag Maris Lauri tasemel konkreetset võlakirjade rahandusteooriat

Tõepoolest: nt M.L. blogis “Võlakirjaunelmad (https://mlauri.wordpress.com/2015/02/01/volakirjaunelmad/) kindlalt väidab et makrovõlakirjadega tuleb samuti toimida nagu mikroski – nt – kodumajapidamislaenudega nagu konkreetselt vana külmkapi vahetamisel uue vastu:

„Mis on võlakiri? Võlakiri on laen. Laenu võtmine lihtsalt niisama igaks juhuks on vastutustundetus, isegi rumalus. Kas inimene peaks võtma laenu lihtsalt niisama, sest pank pakub? Ilmselt mitte. Miks peaks seda tegema riik?

Ka riik peaks laenu võtma ikka siis, kui seda on vaja. Inimesel on laenu võtmine põhjendatud teatud väga selgetel põhjustel, … (nt palaval suvel rikki läinud külmiku asemele uus). “

Krugman aga ei suuda isegi niivõrd lihtsat asjast aru saada ja muudkui korrutab igasugu makrojama    (http://krugman.blogs.nytimes.com/2015/02/06/debt-a-thought-experiment/?smid=fb-share ) nagu valge mehe jaoks oleks rahvuslikul tasemel laenudel/võlakirjadel peale „selgete põhjuste“ veel mingisugused niisama ümberjaotamise makroefektid mis riigis isegi rumalaid laenusid ja võlakirju (mida meie lapsed peavad tagasi maksma ja mis ka hargmaiste pankade intressimäärasid võivad kahjustada – taevas hoidku et rootsi pankasid siin ei pitsitataks) õigustaks nt nagu need justkui majandusaktiivsust elavdaks nt uute töökohtade rajamisega ja seega inimkapitali väljarännu ohjamisega jne:

„There is still, of course, the definition of we, white man. Debt has distributional implications, and it may have macroeconomic effects because of those distributional issues. But again, all this is within the current generation; it’s not about the present versus the future.“

  1. Majandusajakirjanik Andres Karnau PMis 6.II 15 lk15 „Pitsitavad võlakirjad“:

„sest Eesti Panga President Ardo Hansson oli suuremahuliste võlakirjaostuprogrammide vastu.“

Taevane arm – A.K. oleks võinud ettevaatlikum olla – a) ja silmas pidada et kes Hasson’i boss on ja et kõigis Balti riikides (kus rootsi pangad domineerivad) – kõigis nendes võlakirjad puuduvad. Tõsi et A.K. väidab et selle lünga täidavad peamiselt Euroopa tõukefondide toetused b) kuid oleks tulnud ausalt lisada et Eesti puhul nt kodumaisest rahvuslikust majandusest slikerdatakse ilmselt palju suuremas mahus finantse (eeskätt maksustamata kasumeid sh hargmaiste pankade ja mitte ainult rootsi omade poolt) välismaale kui Euroopa jõuab tõukefonde meile sisse suruda c) muide Hansson peaks ka teadma et suuremahulised võlakirja ostud nõuaks eeskätt meie praeguse majanduspoliitika reformimist (eeskätt kõlvatu 0-kasumimaksu tühistamist) mis aga selliste bossidega pole teostatav.

3. K, Tarand kiirustas Õpetajate Lehes kirjutama “Jabur tabu on kadunud”

a) mis tabu on kuhu “kadunud” sest võlakirjade tabu pole olnud ja lubatud valitsusvõla piir on 60% – ning finantside välismaale sahkerdamise teema on endiselt tabu nagu kõlvatu 0-kasumimaksu tühistamise teema
b) Keynes/Krugman/Komisjon/jne järgi on Eestil parajasti kõige põletavam probleem inimkapitali väljarännu talitsemine – kasvõi meie bosside arust mõttetute (nt heaolu parandamiseks ning ebavõrdsuse vähendamiseks) finantside ümberjaotamisega ja seda ka laenude abil
c) teiseks põletavamaks probleemiks on tarvilik eelnevalt siin rahvusvahelise kasumimaksu paradiisi likvideerimine koos finantside/kasumite väljavoolu range kontrollimisega – alles siis saaks rääkida et mingid mõttetud tabud (nt kõlvatust 0-kasunimaksust rääkimine) on kõrvaldatud

4. Mõni päev varem Õhtulehes oli selle teema ümber TÜ professor J. Reiljan’i (ilmselt magister M.L. juhendaja) järjekordselt täielikult tõenduspõhisuseta ning teadustühine lumpen-populistlik tekst rahvusliku teadmusruumi risustamiseks

Nt väide J.R. tekstiesimesest lõigust: „siis on issanda õnnistus alati (sic! üe) meiega“ – tõendustühine mõttetus sest Einstein’i järgi Issand on riukaline ja peaaegu kindlasti ei saa Temaga seoses kasutada tõenduskindlalt väljendit  „alati“

Teisest lõigust: „Eurotsooniga ühinemine tõi madala tootlusega maades kaasa ettevõtetele turgude ja inimestele töökohtade kaotamise,“ – a) Eurostat seda väidet ei kinnita – küll kinnitab et töökohti kaotavad eeskätt võlakirjadeta riigikesed b) ning teoreetiliselt oleks mitteühinemisel suuremate valuutariskide ja konverteerimiskulude tõttu languse tsüklis taolised negatiivsete riskide ohud olnud oluliselt veelgi suuremad

Kolmandast lõigust: „ühise raha tingimustes jätkub inimestele tööd eelkõige kõrge tootlikkusega eksportriikides“ – Krugman’i järgi see on räige eksiväide ning oluliselt eksitav

Neljandas lõigus: „Madala tootlikkusega maadel tuleks vabatahtlikult oma vaesusaktile alla kirjutada ja tunnistada, et neile ei jätku tasuvat tööd ja heaolu. Selles osas seatakse ELi ladvikus eeskujuks vastuvaidlematult eurovaese rolli asunud Eestit, kus heaolu jagub ainult eliidile. Oma kuulsusrikast ajalugu imetlevad Lõuna-Euroopa riigid ei taha aga kurva euroreaalsusega kuidagi leppida. Kreeka rahvas ütles selle viimastel valimistel selgelt välja.“ – a) kas ikka kreeklased ütlesid selgelt välja et nemad astuvad euro-alalt välja? b) justkui professori väitel ELi ladvik tõstab Eestit eeskujuks kui „eurovase rolli“ vaesusaktile avameelset allakirjutajat :==)

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Nt viimases lõigus: „Kui Eesti valitsus sunnib oma põikpäisusega Eesti Panka ostma välisriikide võlakirju ja nii valitsus kui ka pank on ise tühjade kätega, siis jääb Eesti selles loos küll päris lolliks.“

–  lõpetuseks täpselt samasugune hägusloogiline laushäma nagu suure TÜ selle professori kõigis tosinates eelmistes lõikudes ning muudes tekstides ning sõnavaras – sest – teatavasti EP ostab statuudi kohaselt algusest peale välisriikide võlakirju ja kas see väide „valitsus sunnib oma põikpäisusega EPd ostma välisriikide  võlakirju“ ei kuulu kah unelmate valda?

veebruar 8, 2015 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: