Ülo Ennuste majandusartiklid

Phelps’ist

Phelps* kui eeskätt usin moraalikirjanike osundaja

Tõepoolest – pole kerge leida tänapäeva sotsiaalküberneetika alase MajandusNobelisti (2006) monograafiat vähemalt tosinate viidetega kirjanikele – nt ka meie kultuuriruumist tuntumatele nagu: Zola, (siiski kahjuks ei Solzenytsen’it), Wilde, Voltair, Twain, Stone, Snow, Shaw, Sade (sadismi isa), Rousseau, Orwell, Nietzsche, Maugham, Mann, Koestler,  Irving, (puudu Kafka), Keats, Ibsen, (Gide näib kahjuks ununenenud), Freud, (kahjuks ei Dstoevsky’t), Dickens, Chaplin, Cervantes, Byron, Balzac, Austen + arvukad suured filosoofid (nt Aristoteles), väga arvukad heliloojad (nt Wagner), Paavstid (kuid kahetsusväärselt puudub Benedictus XVI oma Bullaga**(2008) tõerääkimise dictum’ist turumajanduses “Caritas in Veritate”), maalikunstnikud (nt Picasso, Van Gogh jne), maletajad (nt Kasparov), kinomehed jne.

Küllap sellepärast humanitaaridele arvukaid osundusi (lisaks loomulikult filosoofidele ja poliitikutele – majandusteoreetikutest rääkimata jne) et Phelps selles raamatus kontsentreerub rahvusriikide sotsiaalse õigluse käsitlemisele kapitalistlikus sotsiaalses heaolu turumajanduses – kui ühele olulisemale regressorile rahvuslikus õitsengus ja selle jätkusuutlikkuse kestlikuse riskide leevendamises selles määramatus maailmas.

Selles mõttes on  erialakirjanduses Phelps’i võrreldud ka Marx’iga: eeskätt kui inimpsühholoogia otsest seostajat turumajandusega ning selle riskidega eriti ebavõrdsuse riskide kontekstis (muide Marx’i meelisviited sellel alal olid eeskätt Balzac’ile).

Huvitav siiski kitsalt erialaliselt lisada et ei õhkagi nt monetarist Friedman’ist – vist sellepärast – et tema postuleeris oma monograafiate alguses et eeldab valitsuse poolset õiglast sotsiaalkorraldust: et kõige väetimate heaolu eest on võimalikult hästi hoolitsetud ning rikastelt võetakse nii palju makse kui need on vähegi veel nõus ära andma ilma toorest jõudu/vägivalda rakendamata – siis ja ainult siis – tema geniaalsed finantsteooriad töötavad majandustõusude tingimustes. Järelikult Friedman jättis ümberjaotuse kontseptsioonid ja vastavate mehhanismide disainimise poliitilise teadustühisuse tallermaaks – erinevalt Marx’ist. Muide ise nägin esmaselt terminit “majandusmehhanism” Marx’i tekstis (sellel alal anti Nobel välja 2007 eesotsas Hurwicz’iga) – ja – selles Phelps’i analüütilises narratiivis (verbaalne kokkuvõte autori matemaatilis-stohhastilistest küberneetilistest analüüsidest) on Marx väärikalt viidatud – loomulikult oleks siit ka Piketty otsimine asjatu :==).

P.S.: Natuke võib tekst siiski jääda utoopiliseks sest ilmselt vaatluse all on eeskätt ainult heaolumajandused – ja endeski  ilmselt mitte küllalt teravalt nt kiskjalike (Nobelist 2014 Tirole poolt 1980-nendatel kasutusele võetud termin oligopolide teoorias) agentide käitumine demokraatiate erinevates kübermehhanismides – rääkimata moodsatest hübriidsõdadest ning nendes võimalikest küberrünnakutest nii kommunikatsioonis kui ka rahvuslike teadmusruumide hägustamises. Utoopiale vihjab ka nt see et kiskjalike diktatuuride olemasolule ei ole üldse Phelps tähelepanu pööranud – või ongi see taotluslikult – ja kuidas üldse kirjandusteaduslikult hinnata teadlase poolt nii olulist just taolise „fiktsioonide klastri“ kasutamist nii öelda  tõenduspõhisust eeldavas narratiivis. Ja ka poliitikutepoolset suhtumist oleks huvitav kuulda: nt S. Kallas hiljuti viitas Sofi „Tuvidele“ seoses sõjapõgenike probleemiga ja seda mitte seoses põgenike  psüühiliste aspektidega (mis andeka kirjaniku puhul oleks täiesti õigustatud) vaid teatavate konkreetsete rahvuslike kvantifitseeringutega mida ilukirjanduse najal küll teha ei tohiks eriti kui vastavaid faktipõhiseid usaldusväärseid kohapealseid analüüse on teada***.

 

*)  Edmund Phelps. 2013. Mass Flourishing. Princeton University Press XII 378.

(Maarjamaal näikse äärmiselt ebaõiglase/teadustühise ümberjaotuse tõttu see üleilmselt pärjatet raamat olevat vaid RneRis)

**) vt (N10) publikatsioonis Ennuste: http://www.ies.ee/iesp/No6/iesp_no6.pdf lk31

***) vt nt „Valge raamat … “ 2005 (peatoim. Vello Salo) 151 lk RRis võrguteavikuna kolmes keeles – e.k: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=8196 .

 

 

 

mai 22, 2015 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: