Ülo Ennuste majandusartiklid

Pagulustki püütakse meil riiklikult käsitleda tavapäraselt – ikka täiesti teaduslagedalt/teadusministrita

Pagulustki püütakse meil riiklikult käsitleda tavapäraselt – ikka täiesti teaduslagedalt/teadusministrita ja isegi kuluuritühiselt kultuuriministrita/kirjaniketa

Tõepoolest:

  1. Kavatsusega alustada oma (sic!) kogemuste hankimisest et seda problemaatikat meil lahendada paremini kui seni maailmas: a) Põhjalaski on vähemalt veerandsajandiline rikkalik kogemuse pagas soojamaalaste massilise vastuvõtu osas b) vähe sellest – kogu maailmas on on vastav rikkalik juriidiline taristu c) mis veelgi olulisem – mitmed suurvaimud on paguluse korraldamise sotsiaalseid probleeme ja ning korraldamise mehhanisme utoopilis-filosoofiliselt käsitlenud ja seda ka isegi ilukirjanduslikult (sic!)
  2. Viimaste hulgas nimetaksin Coetzee’ maailmakuulsat romaani Jesus* (häbiväärselt näib meie avalikes raamatukogudes puuduvat) – muideks sotsiaalsete ja psüühiliste probleemide teaduspõhisel käsitlusel tipptasemel on raudreegliks kujunenud tippkirjanike avaldustele osundamine – nt esmalt viitaks selles kontekstis jällegi maailmakuulsa majandustereetiku Edward Phelps’i monograafiat Flourishing** milles nt viiteid tosinatele üleilmselt tunnustet romaanidele alates Quijote’st ja lõpetades autoritega nagu
  3. Tõepoolest – pagulasprobleemide teaduspõhisel käsitlemisel tuleb Riigi tegelikke idiosünkraatiaid sellest rakursist arvestada nt meie põhirahvuse jätkusuutlikkuse riskide puhul eeskätt: a) suhtsuur etniline heterogeensus kusjuures teaduspõhiselt (muidugi poliitiliselt mittekorrektselt) nt*** järgi oluline osa venekeelsest elanikkonnast (ning ka kogu kogu elanikkonnast) kuulub sisuliselt sellise pagulaskonna hulka kes hirmul/ksenofoobne kogu siinse suhtes
  4. Ometi püütakse meil riiklikul tasemel ülalnimet etnilisi ning teadusmetoodilisi tõsiasju eirata (vastavad meie poliitkorrektsed tippasjamehed vaeval on kuulnud midagi Phelps’ist ja veelgi vähem Coetzee’st ning nede tähelepanekutes soojade maade elanike kultuurilistest idiosünkraatiatest :==) ja meile optimaalsed pagulaskvootide agenda ja piirid arvutavad nad välja siin määramatuseid täis maailmas inimese täpsusega – seejuures toetudes eeskätt ainult meie elanikkonna ning kodumaise kogutoodangu suhtearvudele ELis: a) vabandage väga kuid teaduspõhiselt kodumaine kogutoodang ei ole kaugeltki seotud elanike majandusliku heaoluga ehk keskmise aktuaalse individuaalse tarbimise tasemega**** (sest ei arvesta finantside petislikku väljasahkerdamist kodumaisest natsionaalsest tulust) ja veelgi vähem elanikkonna tõelise (mitte manipuleeritud andmetel) rahuloluga (sest ei arvesta nt isegi ümberjaotuse ebaõiglust kõige laiemas mõttes – sh piirkonniti ja rääkimata etnilisest rakursist: nt näib et parajasti riigimehed projitseeriva tulevastele pagulastele kõrgemat elatustaset kui kohalikele)
  5. Seejuures kõigenaljakam on see et ajaliste riigimeeste hulgast on väljajäetud nii majandusministrid (ometi oleks vaja pagulasi hõivata tööle) ja kuluturiminister (oleks vaja kalkuleerida kah soojadelt maadelt saabujate kultuurilise integratsiooniga seotud nii jooksvad kulud kui ka investeeringud :==).

*)  J.M. Coetzee: The Childhood of Jesus. 2013.

  From Booklist

*Starred Review* With this powerful and puzzling novel, Nobel laureate Coetzee pivots away from the overtly autobiographical (or quasi-autobiographical, or anti-autobiographical) themes with which he experiments in Summertime (2009) and other recent works, and returns to the allegorical focus that defined Waiting for the Barbarians (1982) and other early works. David, an apparent orphan, and Simón, his guardian of sorts, arrive together in Novilla, a socialist-utopian city where the food is bland—bread and flavorless bean paste, mostly—and passionate love has been forgotten and is not missed. The people are mostly kind and prone to philosophical discourse, but Simón longs for meat and spices and eros, and no one quite knows what to do with young David, who has some unusual talents but also argues with his teachers about whether the rules of mathematics apply to him. Readers new to Coetzee may find this to be somewhat more accessible than some of his other novels, but with its curious tapestry of biblical themes, modern social commentary and ambivalent humanism, The Childhood of Jesus may actually be one of his most enigmatic. It will surely be discussed for years to come.

P.S.: Coetzee puudutab siin ka soojamaa pagulastega seotud seksuaalsete orientatsioonide erinevustega seoses tekkida võivaid konfliktseid probleeme ja tarvilikke utoopilisi taristuid nende tasakaalustamiseks: eesti autoritest on midagi taolist käsitlenud ka Mari Saat’i Lunastja venekeelsete näitel – seega tagasihoidlikult pakuks nt ka tagasihoidlikku M. Saat’i nt pagulaste taristute riiklikku disainimisse eksperdina.

**) Edmund Phelps. 2013. Mass Flourishing. Princeton University Press XII 378.

***) Ott, A.F. and Ennuste, U. 1996. Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia. – Social Science Journal, 33, 2, 149-164: http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-6768

****) https://yloennuste.wordpress.com/2015/06/12/tosiselt-12-vi-15/

juuni 13, 2015 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: