Ülo Ennuste majandusartiklid

Säuts kasumimaksu nullimise puslest

 Säuts kasumimaksu nullimise puslest evolutsioonilise hetrodoksmakro rakursist

Teoreetiliselt ei ole riskide tingimustes (eriti kiskjalike moraaliriskide) 0-baasiga ehk nn nurgalahendusete sub-optimaalsuse küsimus ammu enam mingi tõsiseltvõetav probleem – nt*: seega o-kasumimaksuga rahvuslik majandus on teoreetiliselt päris kindlasti suboptimaalne ja poliitikapõhine

Teadustühiselt taolise nullimisega kaasnevatest rahvuslikest kaotustest (reaalsetest ning moraalsetest) võrreldes optimaalsega ja riskidest rahvuslikule kodumaise sotsiaalmajanduse jätkusuutlikkuse kestlikkusele tuleb arvesse võtta nii otseseid (nt laekumiste vähenemist riigieelarvesse residentidest juriidilistelt isikutelt/ korporatsioonidelt jne) kui ka kaudseid (nt laekumiste vähenemine vähendab uute kõrgtehnoloogiliste töökohtade rajamist valitsuse poolt ja seega põhjustab kvalifitseeritud tööjõu täiendavat väljarännet ning seega otseseid füüsiliste isikute maksukaotusi ning otseseid inimkapitali kaotusi kodumaalt ning seega ka majanduspotentsiaali langust ning sealt kaudu kaudselt natsionaalse tulude kaotusi jne) – kaotusi ning seda pikaajaliselt  ning kumulatiivselt mis nõuab kaotussummade “diskonteerimist” perioodi lõppu (seega kaotussummade arvestuslik maht ajaliselt kasvab nt kaotuse summa x aastal t diskonteetituna aastasse t+n  on x[(1+y)astmel(n)] kus y on toogimäär) jne.

Eriti ohtlik kokteil on kasumimaksu nullimine koos suhtsuurte ettevõtjatepoolsete tööjõumaksudega sest see ärgitab kasumeid kodumaisest majandusest anomaalselt välja slikerdama koos sellest tulenevate vaegustega nagu majandusliku ebavõrdsuse süvenemine ja sotsiaalkapitali kohutumine ning rahvusliku teadmusruumi manipuleerimine/trollimine ning seega majanduspotentsiaali languse riskide süvenemisele eriti inimkapitali teadmuskvaliteedi hägususest ning loogika kvaliteedi langusest jne.

Unustada meil ei tohi ka moraaliriske seoses sellega et majandusliidus erandlikult madalate kasumimaksude jõustamisega mingis liikmesriigis tekitab kõlvatuid maksuparadiisilisi kaasuseid nagu partnerriikide maksulaekumiste vähendamine ja maksustamata kasumite süvenenev kõlvatu siirdamine kiskjalikele (2014 Nobelisti Tirole termin) hargmaistele agentidele jne.

Vähegi tõsiseltvõetav 0-kasumimaksu poolt tekitatud rahvuslike (jätame lihtsustuseks kõrvale välismaised siinsed residendid) kodumaiste kaotuste statistiline kalibreerimine (võrreldes optimumiga) nõuab igal juhul väga suurt mudelit ja arvukat vastavat ekspertide konsiiliumit**: kuid linnulennult võib väga ligikaudselt ning robustselt hinnata nii ESA ja EP statistika alusel et Eestile 2000-2015 tekitatud kahju ulatub kuskil 20-30 miljardi ringi (2014 oli Eesti kodumaiselt kasutatav NNI kuskil 15-16 miljardi ringis) praeguse sisuga (1999 oli 0-kasumimaksu ilmseks initsieerijaks administratiivselt RM S. Kallas reformierakonnast ning 2014 oli vist RMiks M. Lauri kes ei suutnud Komisjoni teavitada** et mis reeglite järgi meil korporaratsioonide kasumimaksustamine ikka tegelikult käib :==).

P.S.: Siin tuleb rõhutada et  0-kasumimaksu jõustamise peamisteks poliitiliseks ajenditeks oli  teadustühiselt/fragmentaarselt välisinvestorite kohalemeelitamine kusjuures unustati et a) üldiselt välisinvestorid ei rajanud töökohti oluliselt juurde b) et laienes ka kasumite moraaliriskiline rahvusvaheline transfeerimine c) et 0-kasumimaks on ebaõiglane kuna nihutab nt kohalikkude kollektiivsete infrastruktuurikude kandmise suuresti töövõtjatele d) mis kõige olulisem on see et ei taibatud et poliitmoonutused  peavad jääma siiski õigluse piiridesse ning ei tohi süvendada rahvusvahelisi moraaliriske jne.

*) Vt nt – eriti aga valitud osundusi:

http://elsa.berkeley.edu/~saez/diamond-saezJEP11opttax.pdf

 “The Case for a Progressive Tax: From Basic

Research to Policy Recommendations”

by Peter Diamond and Emmanuel Saez

CESIFO WORKING PAPER NO. 3548

CATEGORY 1: PUBLIC FINANCE

AUGUST 2011

Abstract

This paper presents the case for tax progressivity based on recent results in optimal tax theory.

We consider the optimal progressivity of earnings taxation and whether capital income should be taxed. We critically discuss the academic research on these topics and when and how the results can be used for policy recommendations. We argue that a result from basic research is relevant for policy only if (a) it is based on economic mechanisms that are empirically relevant and first order to the problem, (b) it is reasonably robust to changes in the  modeling assumptions, (c) the policy prescription is implementable (i.e., is socially acceptable and is not too complex). We obtain three policy recommendations from basic research that satisfy these criteria reasonably well. First, very high earners should be subject to high and rising marginal tax rates on earnings. Second, low income families should be encouraged to work with earnings subsidies, which should then be phased-out with high implicit marginal tax rates. Third, capital income should be taxed. We explain why the famous zero marginal tax rate result for the top earner in the Mirrlees model and the zero capital income tax rate results of Chamley-Judd and Atkinson-Stiglitz are not policy relevant in our view.

JEL-Code: H210.

……

References (in part, üe)

 

Atkinson, Anthony, Thomas Piketty, and Emmanuel Saez. 2011. “Top Incomes in the Long Run of History”, forthcoming Journal of Economic Literature.

Auerbach, Alan J. 1988. “Capital Gains Taxation in the United States.” Brookings Papers on Economic Activity, 2: 595-631.

Banks, James and Peter Diamond. 2010 “The Base for Direct Taxation,” in Dimensions of Tax Design: The Mirrlees Review, Edited by The Institute for Fiscal Studies (IFS), Oxford University Press for The Institute for Fiscal Studies (Oxford). Chapter 6, p.548-648.

Chamley, Christophe. 2001 “Capital Income Taxation, Wealth Distribution and Borrowing Constraints,” Journal of Public Economics 79, 55–69.

Christiansen, Vidar, and Matti Tuomala. 2008. “On taxing capital income with income shifting.” International Tax and Public Finance, 15: 527–545.

Cremer, Helmuth, and Pierre Pestieau. 2004. “Wealth Transfer Taxation: A Survey of the Theoretical Literature.” in S.C. Kolm and J. Mercier Ythier, eds, Handbook on Altruism, Giving and Reciprocity, North Holland, Amsterdam.

Diamond, Peter. 1973 “Taxation and Public Production in a Growth Setting,” in J.A. Mirrlees and N. H. Stern, eds., Models of Economic Growth, MacMillan, London.

Diamond, Peter. 1980. “Income Taxation with Fixed Hours of Work,” Journal of Public Economics 13, February, 101-110.

Diamond, Peter. 1998. “Optimal Income Taxation: An Example with a U-Shaped Pattern of Optimal Marginal Tax Rates.” American Economic Review, 88(1): 83-95.

Diamond, Peter. 2003, Taxation, Incomplete Markets and Social Security, the 2000 Munich Lectures, Cambridge: MIT Press.

Diamond, Peter and James Mirrlees. 1986. “Payroll-Tax Financed Social Insurance with Variable Retirement,” Scandinavian Journal of Economics 88 (1): 25-50.

Diamond, Peter and James Mirrlees. 2000. “Adjusting One’s Standard of Living: Two Period Models,” in P. J. Hammond and G. D. Myles (eds.), Incentives, Organization, and Public Economics, papers in Honour of Sir James Mirrlees, Oxford; Oxford University.

Diamond, Peter and Johannes Spinnewijn. 2010. “Capital Income Taxes with Heterogeneous Discount Rates,” MIT working paper, forthcoming American Economic Journal: Economic Policy.

Farhi, Emmanuel and Iván Werning. 2010a. “Progressive Estate Taxation,” Quarterly Journal of Economics 125(2), 635-673.

Farhi, Emmanuel and Iván Werning. 2010b. “Insurance and Taxation over the Life Cycle”, MIT Working Paper.

Golosov, Mikhail, Narayana Kocherlakota and Aleh Tsyvinski. 2003. “Optimal Indirect and Capital Taxation.” Review of Economic Studies, 70(3): 569-87.

Golosov, Mikhail and Aleh Tsyvinski. 2006. “Designing Optimal Disability Insurance: A Case for Asset Testing.” Journal of Political Economy, 114(2): 257-69.

Golosov, Mikhail, Maxim Troshkin, and Aleh Tsyvinski. 2009. “A Quantitative Exploration in the Theory of Dynamic Optimal Taxation,” Yale University working

Golosov, Mikhail, Aleh Tsyvinski, and Matthew Weinzierl. 2009. “Preference Heterogeneity and Optimal Commodity Taxation” Yale Working Paper.

Goolsbee, Austan. 2000. “What Happens When You Tax the Rich? Evidence from Executive Compensation.” Journal of Political Economy, 108(1): 352-378.

Gordon, Roger H., and Jeffrey K. MacKie-Mason. 1995. “Why is There Corporate Taxation in a Small Open Economy?” In The Effects of Taxation on Multinational Corporations, eds. Martin Feldstein, James R. Hines, Jr., and R. Glenn Hubbard. Chicago: University of Chicago Press.

Gordon, Roger and Joel Slemrod. 2000. “Are ‘Real’ Responses to Taxes Simply Income Shifting Between Corporate and Personal Tax Bases?” In Joel Slemrod, ed., Does Atlas Shrug? The Economic Consequences of Taxing the Rich, Harvard University Press:

Gruber, Jonathan and Emmanuel Saez. 2002. “The Elasticity of Taxable Income: Evidence and Implications”, Journal of Public Economics, 84: 1-32.

Holmstrom, Bengt. 1979. “Moral Hazard and Observability,” The Bell Journal of Economics, 10(1): 74-91.

Internal Revenue Service. 2009. Statistics of Income: Individual Income Tax Returns for Year 2007, Publication No. 1304, (Washington, DC: Government Printing Press).

Internal Revenue Service. 2009b. “The 400 Individual Income Tax Returns Reporting the Highest Adjusted Gross Incomes Each Year, 1992-2007”, (Washington, DC: Government Printing Press).

Judd, Kenneth. 1985. “Redistributive Taxation in a Simple Perfect Foresight Model.” Journal of Public Economics, 28(1): 59–83.

Judd, Kenneth L. 1999. “Optimal taxation and spending in general competitive growth models,” Journal of Public Economics, 71: 1-26.

Kaplow, Louis. 2006. “On the Undesirability of Commodity Taxation Even When Income Taxation Is Not Optimal.” Journal of Public Economics, 90(6-7): 1235-50.

Kocherlakota, Narayana. 2005. “Zero Expected Wealth Taxes: A Mirrlees Approach to Dynamic Optimal Taxation.” Econometrica, 73(5): 1587-621.

Kocherlakota, Narayana R. 2010. The New Dynamic Public Finance, Princeton, Princeton University Press.

Kopczuk, Wojciech. 2005. “Tax Bases, Tax Rates and the Elasticity of Reported Income,” Journal of Public Economics, 89(11-12): 2093-2119.

Laroque, Guy R. 2005. “Indirect Taxation is Superfluous under Separability and Taste Homogeneity: A Simple Proof.” Economics Letters, 87(1): 141-4.

Mankiw, N. Gregory, and Matthew Weinzierl. 2010. “The Optimal Taxation of Height: A Case Study of Utilitarian Income Redistribution.” American Economic Journal: Economic Policy, 2(1), 155–76.

Mankiw, N. Gregory, Matthew C. Weinzierl, and Danny Yagan. 2009. “Optimal Taxation in Theory and Practice.” Journal of Economic Perspectives 23(4): 147-174.

Meade, James Edward. 1978. The Structure and Reform of Direct Taxation, Report of a Committee chaired by Professor J. E. Meade. London: George Allen & Unwin.

Meyer, Bruce. 2010. “The Effects of the EITC and Recent Reforms”, Tax Policy and the Economy, ed. Jeffrey Brown, (Cambridge: MIT Press), Volume 24.

Pareto, Vilfredo. 1896. “La courbe de la répartition de la richesse”, Ecrits sur la courbe de la répartition de la richesse, (writings by Pareto collected by G. Busino, Librairie Droz, 1965), 1-15.

Piketty, Thomas and Emmanuel Saez. 2003. “Income Inequality in the United States, 1913-1998”, Quarterly Journal of Economics, 118(1), 1-39, series updated to 2007 in August 2009.

Piketty, Thomas and Emmanuel Saez. 2007 “How Progressive is the U.S. Federal Tax System? A Historical and International Perspective”, Journal of Economic Perspectives, 21(1), 3-24.

Pirttilä, Jukka, and Håkan Selin. 2011. “Income Shifting within a Dual Income Tax System: Evidence from the Finnish Tax Reform of 1993.” Scandinavian Journal of Economics, 113(1), 120–144.

Reis, Catarina. 2007. “Entrepreneurial Labour Taxation.” Dissertation chapter, MIT.

Saez, Emmanuel. 2001. “Using Elasticities to Derive Optimal Income Tax Rates”, Review of Economic Studies, 68: 205-229.

Saez, Emmanuel. 2002a. “Optimal Income Transfer Programs: Intensive Versus Extensive Labour Supply Responses.” Quarterly Journal of Economics, 117(2): 1039-73.

Saez, Emmanuel. 2002b. “The Desirability of Commodity Taxation under Non-linear Income Taxation and Heterogeneous Tastes.” Journal of Public Economics, 83(2).

Saez, Emmanuel. 2004. “The Optimal Treatment of Tax expenditures”, Journal of Public Economics, 88(12): 2657-2684.

Saez, Emmanuel, Joel Slemrod, and Seth Giertz. 2011. “The Elasticity of Taxable Income with Respect to Marginal Tax Rates: A Critical Review”, forthcoming in the Journal of Economic Literature.

 

**) Vt nt –

EL Komisjon häiritud Eesti ülbusest eirata maksupraktika alaseid teabenõudlusi:

 http://europa.eu/rapid/press-release_IP-15-5140_et.htm

Tõepoolest:

„ … Eelmised teabenõuded saadeti Eestile ja Poolale 2014. aasta detsembris osana komisjoni algatusest laiendada riigiabi uurimist ka riiklike maksuotsuste suhtes, nii et hõlmatud oleksid kõik liikmesriigid.

Uurimise eesmärk on täpsustada väiteid, et maksuotsused võivad kujutada endast riigiabi. Uuring võimaldab komisjonil saada ka ülevaate maksuotsuste tavadest kõikides liikmesriikides.

Kõik ELi liikmesriigid, välja arvatud Eesti ja Poola, on teinud koostööd ja esitanud kogu nõutud teabe. Saadud teabe põhjal paulub komisjon 15 liikmesriigil esitada mitmed individuaalsed maksuotsused.

Maksuotsuste taotlemine ei tähenda seda, et nende maksuotsuste saajate suhtes algatatakse riigiabi üksikjuhtumite uurimine. … “

Rahandusteoreetiliselt tõepoolest on Eesti 0-kasumimaksu seadus tõlgendatav kui ELi kapitalituru konkurentsi kõlvatu solkimine nii öelda riigi subsiidiumitega nii hargmaistele kui ka sisemaistele korporatsioonidele. Eriti komplitseerib praegune olukord kus meil võivad taolise riigiabi saajate hulka sattuda ka Venemaa kontrolli all olevad ning Kremliga seotud ning isegi ELi poolt sanktsioneeritavate korporatsioonide siin asuvad tütarfirmad: vt nt http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/12Valismaised_tutarettevotted/12Valismaised_tutarettevotted.asp (ettevaatust – see meie statistika on lootusetult vananenud selles mõttes et selle alusel Komisjonile vastata).

Jääb vaid vabanduseks lisada et meil on vist tähtsamaid rahandusalaseid asju ajada kui nt Komisjoniga kirjavahetust pidada: nt rahandusminister kes justkui kaldus Brüsseli poole tuli välja vahetada selliste vastu kes väidavad et meie suhtviletsas rahandusolukorras (finantside riigist anomaalne väljasahkerdamine petislikult – suuremas mahus eurotoetustest) ei ole süüdi mitte käpardlik maksumehhanism – vaid imaginaarne leevendamise taotlemine (eriti meie elitaarsete panga analüütikutega eesotsas) jne – mida majandusküberneetiliselt ei eksisteeri jne.

Muide absurdsest poliitkorrektsusest ja vastutustundetusest meie rahvusliku majanduse siiani Komisjon eksitavalt kasutab Eesti kasumimaksu määrana 21% – ning näitab Eesti poolse poliitikana selle vähendamise lubamist (korrektsus selles mõttes et kuidas nulli muidu veel meie Valitsus lubab vähendada :==).

juuli 24, 2015 - Posted by | Uncategorized

1 kommentaar »

  1. Täpselt nii! Minu hinnagul on vajalik kodumaise ettevõtluse kaitseks ja kontsernidele täna kehtiva maksulise konkurentsieelise kaotamiseks/tasandamiseks kehtestada ettevõtetele omakapitalimaks, mis tooks turule tagasi passiivse raha (divifendidena võtmata ja investeerimata raha). Loomaks eelise kofumaisele ettevõtlusele on mõistlik rakendada maksuvaba miinimumi, mille omakapitali suurusel põhinev piir jookseb sealt, kus lõpeb rahvusvahelises mõttes väike-ettevõtete omakapital. Oleme EL sees endiselt riik. Ka EL sees kehtib konkurents. Teised EL riigid kaitsevad oma turgu ja ettevõtlust kõigi võtetega, mis EL seadustega otse vastuollu ei lähe. Meie mingil põhjusel ja silmakirjalike EL-ühtsuse loosungite saatel lihtsalt ei kaitse. Anname oma turu ja infrastruktuuri väilsinvestoritele ja plaksutame ning kiidame end ise väärikateks eurooplasteks. Illustreerimaks sobib ehk näide spordivõistluselt, kus jooksurajal anname viisakalt teed kõigile, kes meie lähedusse satuvad, selmet kiirust lisada. Mööduv jooksja tunneb hetkeks tänutunnet, kehitab õlgu ja jooksebedasi, aga finišis mõtleb ” huvitav, miks ta nii tegi?”. Ei jäta meist just adekvaatse sportlese muljet.

    kommentaar kirjutas Tõnu Teeveer | juuli 24, 2015 | Vasta


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: