Ülo Ennuste majandusartiklid

Hübriidsõja rinnetelt

Visand 21.IX 15

Kas on hübriidsõja rinnete teise aasta teise kvartali andmetel mingeid makro-kaotustrende märgata

Majandussõja tandril  a) on kõige märkimisväärsem et Maarjamaa andis 2015 Q2 välismaale neto-laenu ligemale kaks korda rohkem kui mullu teises kvartalis ning varemaltki: ES Tabeli RAA0014 andmetel 2015 Q2 summas ligemale 0,4 miljardit eurot vs 2014 Q2 alla 0,2 miljardi – kusjuures aastaid ja aastaid on see olnud sellel tasemel. On see trend nüüd otseselt või kaudselt seotud hübriidsõjaga ning selle hirmudega (ka sõjalise konflikti võimaluse tõenäosuse ränga suurenemisega Baltikumis jne) – ja – millisel määral on keerukas küsimus – ja veelgi keerukam kuivõrd see on meie rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse kestlikkust õõnestav (nt kodumaises majanduses vastavalt tuli kärpida investeeringuid (s.h nt teadusrahastust ning sama SA Tabeli järgi Kapitali Kogumahutus oli selles kvartalis 4-5 aasta madalaim) jne

Nende küsimuste selgitamise tarbeks oleks vaja teada ka nt brutolaenu andmise summasid aga neid avalikkusele vist otseselt ei näidata – kuid mingeid vastavaid täiendavaid andmeid leiame EP välissektori 2015 Q2 statistika tabelitest: nt Rahvusvahelise Investeerimispositsiooni Tabelist selgub et see võis olla summas 0,5-0,6 miljardit. Muide samast selgub et 2015 Q2 lõpus oli meie välisinvesteeringuid 28,5 miljardit ning aastaga tõusnud üle kahe miljardi võrra (paju sellest Venemaal – seda ei tea sest need andmed on avalikud riigiti ainult otseinvesteeringute lõikes ja selle  järgi Eesti otseinvesteeringute maht Q2 Venemaal suurenes 0.05 miljardi jagu ning Ukrainas peaktiliselt praktiliselt samaks: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/2293/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/146)

b) investeeringute väljavoolu intensiivistumine automaatselt toob kaasa kodumaise kasinuse suurenemise – aga – kas see meil hübriidsõja tingimustes süvendab ka majandusliku ebavõrdsuse süvendamist – seda kahjuks ei saa veel teda sest vastavas SA Tabelis ST11 2014 kohta meil andmed veel momendil puuduvad (naljakas on see et pooltel EL28 liikmesriikidel on need andmed juba Eurostatis võrreldaval kujul avaldatud aga meie maailmakuulsal e-Riigil toimub taoliste sotsiaalindeksite esitamine ka “kiirhinnagute” (kuid peale sündmuste toimumist) reeglina kõikse ELi sabas)

c) nii või teisiti näib meie kodumaisele investeerimiskliimale et hübriidsõda on juba raske jälje jätnud juba investeeringute/finantside suurema väljapeletamise kaudu. Kuid ühel rindel jäi meie Valitsuse positsioon selles kvartalis endiselt “raudkindlaks” – et  Venemaa kontrolli all olevate ettevõtete ning finantsinstitutsioonide subsideerimine 2015 Q2 meie Valitsuse poolt ei suurenenud – sest juba 2013 need majandusüksused ei maksnud siin praktiliselt sentigi kasumimaksu (erinevalt teiste riikide kontrolli all olevatest tütarfirmadest vt nt http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/12Valismaised_tutarettevotted/12Valismaised_tutarettevotted.asp  – ning selgituseks et vastavalt EL Komisjoni terminitele on kasumimaksude soodustuste tegemine (võrreldes teaduspõhiselt õiglaste kasumimaksudega mis nt hübriidsõja tingimustes peaks sanktsioneeritava riigi firmade olema vähemasti 30-60% – on Valitsuspoolne subsideerimine ning seega ka rahvuslikult ebaõiglane väärtegu)

d) selge et lisaks kasinusele ebaõigluse ilmingud mõjutavad tööjõu väljarändu ning 2015 Q2 oli residenttootmisüksustes SA Tabeli RAL0011 järgi tööjõu hõive 621 tuhat mis jääb alla kriisieelsele 2007-8 tasemele mitmekümne tuhandega; omaette probleemid on veel meie rahvusliku majanduse kaotused nii sanktsioonide sõjas ( http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT ) kui ka oodatavas pagulaste sisserändes (samuti hübriidsõja tagajärjel kui ka eelmise okupatsiooni poolt põhjustatud etnilisest liigheterogeensusest: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=8196) – kuid 2015 Q2 andmetel on siinkohal veel vara trendilisi hüpoteese püstitada

Informatsioonisõja rindel olid 2015 Q2 Maarjamaal kindlasti suured kaotused eriti „ajaloo ümbertegemise“ rinnetel nt: a) just siis Riigikogu kodulehelt kustutati nt „Valge Raamatu“ venekeelse versiooni osundus ning likvideeriti sealt ka vastav võrguväljaanne – sest see võis nt sisserändajatest järeltulijatele riigikogulastele eriti solvav olla (õnneks karvane käsi siiski ei ulatunud veel RR arhiividesse kus see on võrguteavikuna ikka veel saadaval: Белая книга: о потерях, причиненных народу Эстонии оккупациями 1940-1991 / Государственная комиссия по расследованию репрессивной политики оккупационных сил; [перевод с эстонского: Андрей Бабаджан, Татьяна Верхоустинская, Эйнар Вяря ; редакторы Юло Эннусте … и др.; предисловие: Велло Сало] ORURK-24. Kirjastus Ilo. Tallinn, 2006: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=1604 

b) veelgi hullem lugu aga juhtus ETIS.ee arhiivis kus umbes sellel perioodil või natuke varem juba kustutati prof Herbert Lindmäe’ kõik tööd koos 9. köitelise magnum opus „SUVESÕDA … 1941“ (viimane köide trükis) mis mitmetelt karakteristikutelt võib ületada isegi „GULAGI ARHIPLAAG“ taseme nt raamaturiiulil: 25 sentimeetrit vs 10 sentimeetrit (äkki ETISe asjapulkade arvates SUVESÕDA võis solvata meie eelmist järjekordselt teadukraadita teadusministrit ning vatavalt nende kriteeriumitele on see publikatsioon väärtusetu nagunii sest pole nt “Harvard Press” väljaanne või nii) – muide ETISes on likvideeritud ka osundused nt Mereste magnum opus ca 1000lk „Majandusleksikonile“ 2003 sest äkki justkui ajalugu ümbertegevalt laimab NSVL majandust – ja et mitte kedagi solvata on nt majandusteaduse tipptegijaks ETISe arvates parajasti “9 idapoolse akadeemia” liige PHD Hanon Barabaner (teised on ainult PhD väärilised sest pole naad kah diplomitega rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliselt äritsenud nagu „Okk’i Paber“ näib soovitavat ning mida Teadusminister on juba asunud järgima sest kuuldavasti ka tema arvates eesti teadlaskond ise on vastutusvõimetu ning lollides olukordades eriti loll :==) Muide näib et ETIS on üldse rohkem huvitatud teadlaste arvu ülesbluffimisest kui rahvusliku teadusruumi kvaliteedi hindamisest ning tõstmisest

c) nagu tavaliselt hägustas ka seekordne valimiskampaania rahvuslikku teadusruumi räigelt: eriti nt “klaaslagede teooria” viljelemisega PMi nõunike hulgas; samuti Soome olukorra halvustava moonutamisega (NB: samas soome majandusliku ebavõrdsuse/ebaõigluse indeksid on peale kriisi leevendunud erinevalt meie omadest ning nüüd juulis oli nendel nt tööstustoodangu languse tempo kordades madalam meie omast nt Economisti järgi jne)

d) eriti räigelt mõjusid meie taolised moonutused teises kvartalis võrgus ilmunud J. Siglitz’i uurimuse taustal milles nt on vihjatud väikeriikide puhul võimalikule destruktiivse innovatsiooni ohule:

“Leaders and followers: Perspectives on the Nordic model and the economics of innovation”  Journal of Public Economics, Volume 127, July 2015, Pages 3-16, by Joseph E. Stiglitz.

Nt selle uurimuse põhjal võib tekkida eriti hübriidsõja tingimustes küsitavusi meie nn e-residentsuse projekti turvalisus rahvuslikust vaatevinklist jne.

 Nii või teisiti hägustas rahvuslikku teadmusruumi sellel perioodil oluliselt ja täiendavalt ka valimiskampaania käigus mitmete rahvaesindajate järjekordsed täiesti teadustühised heietused rahvusliku arengu suundadest – samas justkui “unustades” meie kuuluvuse ELi  – teaduspõhise sotsiaalse turumajandusega rahvusriikide liidu – koosseisu ning seega vajadust ka meie sotsiaal-küberneetilisi mehhanisme koordineerida teaduspõhiselt partneritega – nt unustusega varjates et nt 0-kasumimas on selles kontekstis kõlvatu konkurentsi tunnus partnerriikide suhtes ning kõlvatult ebaõiglane kodumaiselt – eriti arvestades et tegemist on ELi poolt majanduslikult toetust saava riigiga jne jne.
Seega lisaks kaotustele rahvusliku majanduse reaalse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse osas toimusid ilmselt kaotused ka rahvusliku teadmusruumi kvaliteedis – ja seda suuresti informatsioonilistel rinnetel hägus-tegutsemise (lokaalne äriline poliit-nutikus vs rahvusvaheliselt koordineeritud teaduspõhisus) ning samasuguse arutlemise tõttu.

P.S.: tekst on fragmentaarne – komplekssem oleks vähegi usaldusväärselt jõukohane konsiiliumile.

 

 

 

september 19, 2015 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: