Ülo Ennuste majandusartiklid

Õiendusi Q3 GDP statistika kohta

Õiendusi Eurostati Q3 2015 GDP statistika kohta Soome-Eesti rakursist

( http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-press-releases/-/2-13112015-BP )

võrreldes EL Komisjoni Sügisprognoosiga

( http://ec.europa.eu/news/2015/11/20151105_en.htm )

Üllatusena et Sügisprognoos on EL28 liikmesriigi hulgas Q3 puhul kõige rängemini eksinud oluliselt ülespoole Soome ja Eesti osas: vastavalt ligikaudu projitseeringud kõgemad ligikaudu 1 ja 2 protsendipunkti – ja nii nüüd ongi et liikmesriikide hulgas kelle andmed olemas ongi Soome ja Eesti majanduskasvu statistilise juurdekasvutempos kõige viimased – sh soome omad negatiivsed

Kas see on ka mingi murdepunkt mõlemal riigil alla poole on veel vara öelda eriti arvestades et nende riikide GDP pc mahud on kordades erinevad: vähemat Q4 statistika või veelgi rohkem tuleks ära oodata – ning lisaks arvestada mitmete muude indeksite trende – vt ka:

http://www.ft.com/intl/cms/s/0/2ad594cc-893d-11e5-9f8c-a8d619fa707c.html#axzz3re4oTcgs

Ilmselt Komisjoni eksitav viga võis olla põhjustatud a) HübriidSõja (HS) Sanktsioonide esirindel olijate (nagu need riigid parajasti ongi) riskide alahindamisest ning eriti kiskjalike agentide tegutsemiset HS tingimustes b) + lisaks soomlastele suhtväiksematele sanktsioonidele + Eesti puhul nendest riskidest tingitud suurematest hirmudest tingitud anomaalsest investeeringute väljavoolust kodumaisest rahvuslikust majandusest (koos mitmete Venemaa kontrolli all olevate siinsete tütarfirmade subsideerimisest (sic! mitte sanktsioneerimisest) meie Valitsuse poolt kõlvatu 0-kasumimaksu varjus + samas tööjõu väljarändest suuresti ka majandusliku ebavõrdsuse süvenemisest (Soomes ei süvene*) + R&D rahastamise anomaalsest kärpimisest (eriti oli HTM Ossinovski juhtimisel) + rahvusliku teadmusruumi mürgitamises ja seega sotsiaalkapitali õõnestamises eriti täielikult vabalttegutsevate putinoididest trollikolonnide poolt eriti seltskonna (mitte sotsiaa-) meedias, eriti igas mastis ja kaliibris sahralatanide politikaanide poolt teadlaste naeruvääristamisega (nt Okk’i Paberi järgi alavääristavalt teadlased ise ei ole suutelised omale agendasid disainima, väidetavalt istuv THM peab neid üldse ebakompetentseteks imbestillideks nt HS tingimustes eriti jne)

Nii või teisiti – igal juhul on rahvuslikult obligatoorne teada millisel määral allpoole arengu käänu risk meid ähvardab – ja – selle teaduspõhise hindamise üheks olulisemaks tõkkeks näib olevat nii administratiivse statistika aeglus nagu poleks IT progressi üldse olemas + pluss riikliku majanduspoliitikaga seotud suur Määramatus (http://www.policyuncertainty.com/methodology.html)

nt kasvõi kõik e-residentsusega seotud kaasused HS tingimustes – ning lõpuks kuid mitte väiksemaks tõrkeks on seltskonnameedias üha enam vohav teadus- ja põhjendatus-lage hägusloogilisus ning rahvusliku teadmusruumi eksitav täitmine faktoididega,

*) Publiku hulgas on imestust tekitanud aktuaalselt küsimus et miks Eesti on usaldusväärsetes elukvaliteedi/rahulolu reitingutes EL28 sabarühmades nt:

http://ec.europa.eu/eurostat/product?code=KS-05-14-073

http://www.li.com/activities/publications/2015-legatum-prosperity-index

Küllalt sellepärast et niigi suhtmadalast GDP pc mahust slikerdatakse petunimetuste all piiritaha anomaalses mahus maksustamata kasumeid nt: välismaal on peaaegu 30 miljardi mahus eesti residentide investeeringuid (EP Statistikas nii öelda selles mahus vähemalt „paberi peal“ ehk samas mahus ligikaudu kui kogu välisvõlga ehk 1,5 korda GDP mahtu) – seega palkade ning sotsiaaltoetuste jaoks jääb nende lekete tõttu (poliitiliselt tabuteemad korporatiivselt üle kõikide parteide poliitikates) liiga väheseks eriti Põhjala kontekstis

Siiski ka need indikaatorid jätavad soovida HS tingimustes sest a) ei näi arvestavat välispoliitilisi riske sisemajanduspoliitilistele riskidele lisaks b) tuginevad eeskätt tulude sissevoolule (eksport) c) ei arvesta tulude/varade väljavoolu (sh inimkapitali ning eriti investeeringute osas vt nt

https://uloennuste.wordpress.com/2015/09/25/markusi-maksebilansile/)

d) ei arvesta piisavalt rahvuslike ja kodumajapidamiste varade mahtude olemeid ning gradiente (sh inimvarade) ja nende mõju heaolule!

november 14, 2015 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: