Ülo Ennuste majandusartiklid

Groteskjoon

P.S.:  Grotesksest evolutsioon-ökonoomilisest hübriid graafikust*

Naeruväärsus seisab kõigepealt selles et prospektiivse perioodi 2016-40 osas on tööhõive imaginaarse prognoosi keskväärtus esitatud raudselt determinislikult ja lisaks lineaarselt (on postuleeritud et igal aastal hõive langeb ligemale paari tuhande inimese võrra) – kusjuures eelneval retrospektiivsel baasperioodil on faktilis/reaalselt kirjeldatud protsessi tohutult võnkuvana (nt 2009 kukkus ligemale 80 tuhat ilmselt suuresti rüige „sisemise devalveerimise“ majanduspoliitika jõustamisega

Niisiis täiesti vastupidiselt moodsa prognostikateooria maksiimidele ehk prospektiivselt tõenäosusteoreetiliselt  ligilähedaselt Laplace’i reeglile** – mida on nüüdseks on hakatud nimetama ka Jõulukalkuni Unenäoks – ning retro osas liiglihtsusatud käsitluseks (ühe joone mudeliga milles on nt parajasti ka Thomas Piketty’id süüdistatud) mis ei võimalda tõenduspõhiselt võnkumise faktoreid identifitseerida ning nende mõju hinnata/kvantifitseerida

Kahetsusväärselt eksitaval kombel võib asjatundmatul lugejal selle Joonise järgi tekkida hirm et paarikümne aasta pärast sotsiaalne turumajanduslik tööhõive langeb sama madalale kui oli 2010 ja peale 21. sajandi keskpaika lakkab üldse olemast

Muide meie rekordlangust nii ELi kontekstis kui ka OECD taustal 2009 (15%)  võib äkki osaliselt põhjendada sellega et justkui RA’ vihjel EL Komisjoni järgi (kuigi läbi lillede) meil (partokraatlikus demokraatias) justkui faktilisi objektiivseid andmeid ning teadustulemusi sotsiaalsete kübermehhanismide disainimisel kasutakse makro-otsustuste  puhul suhtvähem (hoolimata sellest et  meil on üliedukas e-Riik): tõepoolest isegi meie statistika aastaraamatud on kordades õhemad kui Põhjalas – ning raamatukogud tosinates kordades tühjemad tippteaduslikest rahvusvahelistest eelretsenseeritud 1.1 kategooria ajakirjadest nt Põhjalaga võrreldes:  vastavalt ilmselt ka kompetents nigelam ning rahvusliku teadmusruumi hägusus suhtsuurem ning majanduspoliitilised riskid/määramatused suuremad (nt äsja kõrghariduse ja teadusarendamise riikliku programmi agenda telliti ühe hargmaise pangategelase käest kes ilmselt võhik riskide arvestamisel eriti HS tingimustes, mitte mõne Nobelistide Konsiiliumi käest kes oskaksid isegi nt tuumarelvade kasutamise mõjusid hinnata nt ka kliimasoojenemise pöördumatusele :==).

 

*) *) http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Riigikontrolliaastaaruanneparlamendile/tabid/110/language/et-EE/                                                                                                                    lk19 Joonis 6.

**) https://yloennuste.wordpress.com/2015/03/25/risk-savvy/  Lõik:

“RISK SAVVY” ehk kuidas teha häid riskiotsustusi

Kalkuni illusiooni valemist ning  vaimulik Bayes’i mudelist jne – Gerd Giegerenzer (2014) „Risk Savvy“* ALLEN LANE 322 p

Nt lk 37:

„Tõenäosus et midagi kordub nagu see on eelnevalt toimunud n korda = (n+1)/(n+2)“

See on Pierre-Simon Laplace (1749-1827) nn  “järjestikkuse reegel” – nt kui kalkun on saanud peremehelt korra süüa siis ta arvab et tõenäosus selle kordumiseks on 2/3 aga järgmine päev juba 3/4 (seega suurem) jne kuni peaaegu kindla uskumuseni: lapsus on selles et kalkun ei tea midagi Tänupühadest mida peremees rangelt peab ja seega kurvalt lõpetab.Muide kui kalkunil olekski mingit intuitiivset/subjektiivset aimu Tänupühadest siis nii primitiivses mudelis seda ei saaks formaliseeritult käsitleda. …

Lapuse üheks makro-küber näiteks parajasti võib tuua nt meie võimurite väited et „suurt narratiivi pole vaja“ ja „olulisi maksusüsteemi muudatusi ees ei seisa“ jne – lapsus sest nt EL Komisjon on juba üle tosina aasta (n>12) talunud meie täiesti  kodumaiselt ebaõiglast ning rahvusvaheliselt kõlvatut 0-kasumiaksu süsteemi – meie võimurid seejuures moraaliriskiliselt teadmatuses/varjates/tabuteemastades –  et EL Parlamendis ning Komisjonis (meie esindajate osavõtul) veel tänavu jõustatakse  reformid** et kogu EL28 ulatuses maksusüsteemide ebaõiglused ning kõlvatused likvideeritakse – mis meie jaoks võib kurvalt lõppeda (nt eurotoetuste oluliste kärbetega sest nt viimatistel aastatel on Eestist häbiväärselt välja sahkerdatud rohkem investeeringuid kui Brüsselist on toetusi meile heldelt transfeeritud). …“

 

november 27, 2015 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: