Ülo Ennuste majandusartiklid

Järjest rohkem tõtt

EP narratiivides on järjest rohkem finantssisulist tõtt märgata ning püüdu arvulist hägusust vähendada – nt võtame 21.I 2016 Pressiteate Q3 2015 kohta:

 

Välismaale paigutati endiselt rohkem finantsvarasid kui sealt kaasati

21.01.2016

Taavi Raudsaar

Eesti Panga ökonomist

  • Väikese investeerimisaktiivsuse tõttu on ka ettevõtete võlakohustuste kasv tagasihoidlik
  • Ettevõtete kasumid on vähenenud, kuid omanikud on suurendanud dividendimakseid
  • Majapidamiste sissetulekud ja säästud on kasvanud kiiremini kui laenukohustused

Eesti majapidamised, ettevõtted ja valitsemissektor säästsid eelmise aasta kolmandas kvartalis rohkem kui investeerisid ning Eesti majandus oli seetõttu välismaa suhtes netolaenuandja. See tähendab, et nii nagu viimasel kuuel aastalgi (sic! üe) paigutati või tagastati välismaale endiselt rohkem finantsvarasid kui sealt kaasati. Suhteliselt väikse investeerimisaktiivsuse tõttu on säästude kasv olnud endiselt kiirem kui võlakohustuste kasv.

Mittefinantssektori ettevõtete võlakohustused suurenesid kolmandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes ligikaudu 2%. Ettevõtete lühiajaliste laenukohustuste aastakasv püsis suhteliselt kiire, ligikaudu 7% juures. Kasv oli tempokas suuresti ettevõtete varude ja jaekaubandusettevõtete käibe kasvu tõttu. Ettevõtete likviidsed finantsvarad (sularaha, hoiused, lühiajalised laenunõuded ja väärtpaberid) suurenesid samal ajal samuti ligikaudu 7%.

Ettevõtete omakapital on viimase aasta jooksul pisut vähenenud. Ettevõtete kasum on kahenenud ning nii residendist kui ka välismaalasest omanikud on suurendanud dividendimakseid. Reinvesteeritud tulu on seetõttu vähenenud ja kiire omakapitali kasv pärast majanduskriisi on peatunud. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti ettevõtlussektori omakapitali tase siiski üsna kõrge.

Majapidamiste sissetulekud ja säästud kasvavad endiselt kiiremini kui laenukohustused. Suurenenud sissetulekute toel kasvasid majapidamiste omanduses olevad sularaha ja hoiused aastaga ligikaudu 9% ehk 6,5 miljardi euroni. Laenukohustused suurenesid samal ajal 4,5% ehk 8,1 miljardi euroni. Laenukasvu veab peamiselt pikaajaliste eluasemelaenude kasv, aga ka autoliisingu maht on kasvanud.“

Ja on hakanud vähem arvusid näitama – mis muide võivad „täpselt valed“ (Keynes) olla: nt võtame tekstist:

„kolmandas kvartalis … Eesti majandus oli … välismaa suhtes netolaenuandja.“

Kõik täpselt õige sest arvsummat selles lõigus pole – kui oleks mingi summa nimetatud siis üldiselt see poleks ES vastava summaga Tabelis RAA00014 kokku langenud ja rahvuslikku statistilist finantssegadust oleks palju juurde tulnud.

Muide ES Tabelis RAA0014 on vastav summa Q3 kohta olemas: 0,26 miljardit eurot – nii öelda jämedalt „annualiseeritult“ see võiks olla ligi ühe miljardi jagu ehk ligi samapalju kui Eesti aastas saab ELi toetusi. Taolises kaliibris netosummat tõesti ei tohikski EP avalikustada – sest – siis kerkiks küsimus et palju siis üldse mullu brutos Eestist finantse miljardites välismaale sahkerdati – ja kuipaljuke siis üldse jäi GDPst (teoreetiliselt adekvaatsemalt NNIst) kodumaiseks kasutamiseks – ning mis kõige olulisem: kuidas EP aastate-aastate viisi suudab taolist Maarjamaa finantslaostamist rahulikult pealt vaadata (Ahoi Laar) – ja isegi takka aidata nt palgavaesuse süvendamise propageerimisega (niisiis ka  tööjõu väljarännule tee edasise sillutamisega – ja pole siis kah ime et üks ex-PM pidevalt korrutab et tema jaoks on Eesti pikema-ajaline areng Mõistatuseks – loomulikult kui inimene ei suuda aru saada et jätkusuutlikkuse kestlikkuseks on vaja  rahvuslikud finantslekked viivitamatult likvideerida :==)

Tõsi et viimases selle EP tekstilõigus on ka kaks summat – kuid kuna nende suurenemises näivat olulist rolli mängivat dividendide suurenemised – siis oleks vajalik nende puhul lisada andmeid ka elanikkonna majandusliku ebavõrdsuse süvenemise kohta (mis nt Krugman’i järgi vähendavat nii rahvuslikku rahulolu kui ka edasist jätkusuutlikkust) – muide Eurostati järgi oli 2014 just Eesti majandusliku ebavõrdsuse tõusuhüpe rekordiline EL28 taustal.

P.S.: 2014 vastav EP kõige värskem (sic!) avalik aruanne http://www.eestipank.ee/publikatsioon/maksebilansi-ja-investeerimispositsiooni-luhikommentaar/2014/eesti-2014-aasta-maksebilanss-rahvusvaheline-investeerimispositsioon-ja

Võimaldab lisada kvantitatiivselt niipalju et esialgsetel (sic!) andmetel:

„Rahvusvaheline investeerimispositsioon ja koguvälisvõlg

Eesti välisnõuete positsioon suurenes aastaga 12% ja väliskohustuste positsioon 7% ning moodustasid

  1. aasta lõpus vastavalt 27,3 ja 35,3 miljardit eurot. Nõuete positsiooni kiirema kasvu tõttu

kohustuste positsiooni kasvuga võrreldes vähenes netoinvesteerimispositsioon (välisnõuded miinus

väliskohustused) 9% ja oli aasta lõpus 8 miljardi euro ulatuses negatiivne. … “

Niisiis 27 miljardit eurot kodumaiste residentide raha oli 2014 lõpuks välismaal ehk ligemale 140% GDP võrdluses – mis muide Euroopa Semestri hinnangu järgi on ebaoptimaalselt suur koos liialt suure välisinvesteeringute mahuga Eestisse (selle baasilt esmaste kapitalitulude väljavool jooksevkontolt oli ligemale 1,5 miljardit ning koos “investeeringute” väljavooluga ilmselt ligemale 4 miljardit vastavalt EP statistikale) – ja –  nt sellest 20 miljardi kodumaale toomine võimaldaks lahendada ilmselt kõik probleemid mis seotud Eesti rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse riskide suurenemisega – eeskätt tööjõu väljavooluga ning teadusinvesteeringute rekordilise languse ja majandusliku ebavõrdsuse rekordilise tõusuga EL28 kontekstis. Kuid kuna midagi taolist ei juhtu (0-kasumimaksu jätkuval kehtimisel) sest nt aastal 2014 näib et brutos 4 miljardi ligi suuresti sahkerdati investeeringute petunime all välismaale: seega on nimetet ex-PMil mõistatus tõesti tõsine. Ning istuv PM tegi õige liigutuse et moodustas Komisjoni selle mõistuse lahendamiseks (teaduspõhine lahendus: kõlvatu 0-kasumimaksu silmapilkne likvideerimine rahvusliku jätkusuutlikkuse taastamise huvides)

P.S.P.S.: http://arvamus.postimees.ee/3481195/tonu-mertsina-miks-meie-majandus-kiduralt-kasvab – hämab kah selle tabuteema pealt järjest räigemalt edasi:

a) “viimasel ajal on  ettevõtete investeerimishuvi vähenenud” – välismaa suunas pole taolist huvivähenemist justku märgata + eriti mitte finantsinstitutsioonide hulgas vist samuti

b) “Eesti  majandus on viimase viie aasta jooksul kasvanud Euroopa kiiremate hulgas” – tegelt on peale GDP rekordilst langust 2008-9 kasvutempo sügavast põhjast küll olnud suhtkõrgem – kuid mitte absoluutnäitajatelt – nt Eesti kasv reaalselt 2010 hindades oli sellel perioodil 2 tuhat eurot pc samas  Rootsis oli 4 tuh; samas on meil kodumaiseks kasutamiseks jäänud reaalse NNI mahu kasv vähenenud – tööjõu väljaränne jätkub – teaduskulutused vähenevad rekordiliselt – mis tõesti rekordiliselt kasvas Euroopa kontekstis oli majanduslik ebavõrdsus (Eurostati andmetel)

Järjest suuremas Potjomkin’likus tões ja vaimus ning erakordselt roosas udus näib aga olevat SDP Boss projitseerides  Põhjalasse uusnormaalset Eestit – kus keegi ei tea et Hübriidsõda on parajasti käimas Venemaaga eriti sanktsioonide ning ideoloogia rinnetel – ja milles viiendad trollide kolonnid võivad vabalt tegeleda eestluse õõnestamisega:

http://arvamus.postimees.ee/3483215/jevgeni-ossinovski-rootsi-on-nii-lahedal-ja-samas-nii-kaugel

Tõepoolest: a) „Rootsi on nii lähedal ja samas nii kaugel“ – ja parajasti järjest kaugemale läheb sest viimase viie aasta jooksul Eestis nt reaalselt GDP pc tõusis 2 tuhat eurot aga Rootsis poole rohkem“ b) justkui meil polekski naabriks kiskjalik imbetsill tuumaimpeerium või see tuleks meil totaalselt ära unustada ja see teema tuleb ametlikult tabuks tunnistada (vt nt ka:

https://uloennuste.wordpress.com/2016/01/18/projekti-orurkvalgeraamat-uurimuste-taienduslaiendus-lahte-kontsepsioon-visand-18-i-2016-taiendamiseks-mitte-levitamiseks-voi-viitamiseks/ )

Muide vist eeskätt tema Teadusminstriks oleku ajal just Tallinna Aukodanik (mitte Audoktor) „PHD“ H. Barabaner kuulutati ETIS.ee veergudel üheks suurimaks rahvusvaheliste Akadeemiate liikmeks ning teadlaseks vs TÜ Prof H. Lindmäe tööd visati sealt välja: eeskätt kui  9 (sic! üe) Köitelise „Suvesõda … 1941“ autorina :==).

 

 

 

 

jaanuar 22, 2016 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: