Ülo Ennuste majandusartiklid

Ettevaatust 20.III 16

Ettevaatust (teaduspõhiseid märkusi aedikutes # … #):

Eesti Vabaerakonna poliitiline #sic! – niisiis mitte teaduspõhine – kuigi objekt on küberneetilises mehhanismis mis adekvaatselt kirjeldatav matemaatiliselt # avaldus Eesti maksukeskkonna kohta (18. märtsil 2016 Konverentsi „Eesti maksukeskkond 2020“ lõppsõna)

Eesti ühiskonnas on süvenemas tunnetus # „tunnetus“ on subjektiivne ega ole tõenduspõhine #, et Eesti maksukeskkond ei ole heas vastavuses 21. sajandi globaliseeruva ja tehnologiseeruva maailmamajanduse konkurentsikeskkonnaga, ei toeta ega taga Eesti majanduskasvu ning erinevad maksuseadused ei ole ohtrate seadusemuudatuste tõttu enam üksteisega kooskõlas # „majanduskasv“ on anakronism – moodsam on „rahvusliku jätkusuutlikkuse arendamine“ – seda nii poliitiliselt kui ka teaduslikult: nt mis kasu on Luxembourgi kõrgest majandusaktiivsusest kui GNI<2/3GDP)

Oma muret on intervjuus Eesti Päevalehele (22.02.2016) väljendanud president Toomas Hendrik Ilves, kes muuhulgas ütles: „Majanduskeskkonna elavdamiseks tasuks # taevane  arm! # senine maksupoliitika ümber vaadata. Eestit ei aita edasi mistahes erakondlik maksupoliitika, vaid Eesti majanduse arengut # mitte heaolu või rahulolu või jätkusuutlikkust # soosiv maksukeskkond. Selle teema avamist ei tohi karta.“ # see on ju ametlikult tabuteema #

Sarnaselt on kirjas ka Tööandjate Keskliidu manifestis: „Maksupoliitika peab soodustama Eesti ühiskonna peamist heaolu allikat – töötegemist. See eeldab töötegemise maksukoormuse leevendamist. Ühiskonna huvides on maksustada pigem jõukas olemist kui jõukaks saamist.“ # seega barbaarset konfiskeerivat maksustamist ka mittetululiste varade arvelt ja mitte õiglaselt tuluvoogudelt mis suuresti saadud rahvuslike taristute prii kasutamisega #

Väga paljud ettevõtlusliidrid ja investorid on väljendanud oma muret Eesti maksukeskkonna konkurentsivõime pärast. # kas kah rahvuslikult ebaõiglase ning rahvusvaheliselt kõlvatu kasumimaksu paradiisi pärast? #

Vabaerakonna meelest # ei tea kellede rahvuslikult tunnustet suurvaimude meelest siis # ei soosi Eesti tänane maksukeskkond kõrgepalgaliste töökohtade loomist #soosib küll kui seostatud tööviljakusega – aga mitte taskilalikult #, teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtlusmudelite ellukutsumist # teadusmahutused on viimaste ministrite ajal langenud # ning ekspordimahukate ettevõtete loomist. Maksukeskkond, mis on meid toonud täna siia # Põhjala kontekstis on meid juba aastaid viinud divergentsi eriti majandusliku barbaarse ebavõrdsuse kontekstis jne (Eurostati järgi) #, ei vii meid enam tõhusalt edasi # viivad küll sügavamasse divergentsi # – me oleme tõsise arenguprobleemi ees! # õige! Teadustühiselt ja EL28-ga kooskõlastamatult olme iga kell  arenguprobleemide ees – eriti Hübriid-Sõja riskide eesrinde tingimustes #

Maksu- ja aktsiisipoliitika kaudu on meil tööjõud ja energeetika läinud lubamatult kalliks.

Eesti ei vaja maksukeskkonna peenhäälestamist, mõni maksukomponent vajab aga otsustavat „kirurgilist“ sekkumist. Näiteks ei saa rahul olla sotsiaalmaksu määraga ega ka kogu koormust tööandja õlule paneva kogumisprintsiibiga. Samuti lonkavad mõlemat jalga jaotusmehhanismid – jätkusuutlik ei ole ei pensioni- ega sotsiaalsüsteem. Eestis on selgelt üle võlli mindud ka riigilõivude ja aktsiiside kehtestamise ja tõstmisega. # tubli – teaduspõhiselt kõlvatu ja jätkusuutmatu 0-kasumimaks populistlikult nahaal-plutokraatide huvides osavalt mahavaikitud ja asendatud “üle võlli” metafooriga #

Vabaerakond on veendunud, et 2019. aasta Riigikogu valimiste üheks võtmeteemaks kujuneb maksukeskkond. # sellist veendumust saab ainult võhiklikkus EL Komisjoni käimasolevatest reformidest kujundada: vt nt* # Soovime olla selle mõtestajate esirinnas. Viimane aeg on mõista, et meie enam kui 20 aastat tagasi kehtestatud maksukeskkonda on tabanud põhimõtteline muutus. Kui veel viis aastat tagasi, mil Eesti läks üle Euroopa Liidu ühtsele valuutale, kehtisid meil teatud kindlad makromajanduslikud koostisosad # misasjad? #, siis tänaseks ei ole neist järel suurt midagi. # kes hävitas? #

  1. Meie makromajanduslik nurgakivi oli valuutakomitee süsteem – see on asendunud euroga ja sellest tuleneva monetaarpoliitikaga. # teaduspõhiselt kummaski ei ole meile äärmiselt väikeriigile üli-riskikast (Lippmaa) monetaarpoliitiakast õnneks õhkagi
  2. Meil oli tasakaalustatud eelarve – nüüd aetakse meile pidevalt kärbseid # teadusvaegsesse 0-kasumimaksuga ning ebavõrdsustelembelisse # pähe nominaalse ja struktuurse eelarvetasakaaluga, mis ümberseletatuna tähendab, et aastatetagusest rangest tasakaalus eelarvepoliitikast on alles jäänud riiklik fiskaalpoliitiline skeemitamine .
  3. Meie proportsionaalne maksusüsteem on proprtsionaalne ainult pealiskaudsel käsitlusel (tulumaksuvaba miinimumi aste). # maksusüsteem peab olema teaduslikult optimaalne #
  4. Meie omaaegne üliliberaalne vabakaubandus # kas kuritegeliku Venemaaga # on asendunud Euroopa Liidu protektsonistliku keskkonnaga. # kas üliliberaalne=täiskriminaalne? Kas ELi kui rahvuslike sotsiaalsete turumajanduste liidu keskkond Vabaerakonna arvates tõesti ei võimalda vabakaubandust? #
  5. Subsiidiumide ja dotatsioonide ning mitmesuguste erisuste tagasihoidlik osakaal meie majanduses on asendunud pidevalt toetusi ja erisusi taotletavate ühiskonna osapooltega. Põllumajanduses ja keskkonnamajanduses on subsiidiumid muutunud ärimudeli vahetuks osaks. Hiljuti kehtestati tööjõu maksuerisused Ida-Virumaale. # uhuu – nii et „puhas ärimudel“ on Vabaerakonna ideaal aga mitte Rahvusliku Jätkusuutlikkuse kestlikkuse arendamine #

Kui neile viiele punktile lisada veel oluliselt vabamaks muutunud tööjõu ja kapitali liikumine võrreldes meie maksukeskkonna aluspõhimõtete kehtestamise ajaga ja meie kohustus pidevalt käibele võtta Euroopa Liidu määrusi ja muid regulatsioone, siis võime selgelt välja öelda, et kõigile nendele väljakutsetele vastamiseks ei piisa enam järjest anakronistlikumaks kujuneva maksukeskkonna peenhäälestamisest. See oleks nagu 25 aastat vanuse tehnika tuunimine, samal ajal kui kõigil ümberringi on uued masinad.

Vabaerakond on seisukohal, et Eesti väärib täiesti uut, liberaalset, ettevõtjasõbralikku ja meie ühiskonna huvidele vastavat maksukeskkonda. Asume seda välja töötama # millise sotsiaal-majandusliku küberneetilise ning riskiteoreetilise kompetentsiga – eriti arvestades et adekvaatne käsitlus on võimalik komplekse suure dünaamilise matemaatilise mudeliga – niisiis tehisintellekti kaasamisel # ja me loodame seda teile tutvustada kahe aasta pärast, 2018. aasta kevadel tänase maksukonverentsi jätkukonverentsil  # niikauakest+ laseme vanaviisi maksustamata kasumeid edasi petuskeemide kaudu Maarjamaalt välja lekitada eriti hargmaiste korporatsioonide poolt – mis veelgi hullem et seega surume palgavaesusega edasi tööjõudu aastaid ja aastaid välja rändama – rahvuslikku majanduspotentsiaali õõnestades ning rahvusliku jätkusuutlikkuse riske süvendades – seda kõike puhtast plutokraatlikust poliit-populismist ja vabast poliit-teadmusvaegusest** #.

 

*) http://ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/company_tax/anti_tax_avoidance/index_en.htm

ja

https://uloennuste.wordpress.com/2016/02/28/visand-28-ii-16/

**) https://uloennuste.wordpress.com/2016/02/12/visand-16-ii-16/

ja

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

 

märts 20, 2016 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: