Ülo Ennuste majandusartiklid

Juuniküüditamise kohta informaalselt

Juuniküüditamise ja selle ümbert informaal-statistilisi ja –matemaatilisi märkuseid

 Moto: ‘‘Because it is not easy to recognize the enemy, the goal is achieved even if only five percent of those killed are truly enemies’’ Joseph Stalin*

  • Motost paluks märgata – et a) stalinistlikult kriteriaalne on siin 5% see et: nt mitte üle 95 süütu inimese tapmine on õigustatud  kui sellega kaasneb vähemalt 5-e stalinismi vaenlase tapmine b) et tegelikult oluline oli võimalikult suure arvu süütute tapmine – mis väikerahvaste puhul tähendas rahvusliku jätkusuutlikkuse tõenäolist hävitamist ning domineerivat venestamist nii füüsiliselt kui vaimselt c) Gregory et al. väidavad et taoline strateegia oligi Stalin’il võimul püsimiseks kõige ratsionaalsem.
  • Sarv ja P. Varju 2005** lk12-14: „Hulgalise väljasaatmise määruse Eesti, Läti ja Leedu kohta kinnitasid NSV Liidu valitsus ja NLKP Keskkomitee 14. mail 1941. Plaanilise ülesande järgi tuli Eestist küüditada 14 471 inimest, 14. juuni operatsiooni ohvrite tegelikuks koguarvuks kujunes seni selgunud andmetel 9267 inimest.
  • Märgakem a) arvu „14 471 inimest“ suurt täpsust – see tõenäoliselt tuleneb NKVD’ele etteantud protsendiarvutusest  b) vahe/puudujääk 14 471 – 9267 = 5 204 valmistas siinsetele tšekistidele suurt rõõmu sest need tuhanded jäid hävituspataljonidele küttida  c) sellest operatsioonist algas H. Lindmäe*** lk542  väitel informaalselt metsavendade poolt Teine Vabadussõda ehk Suvesõda 1941 – Kremli okupantide Eestist välja ajamiseks – milles kahjuks eestlastest ohvrite arv ületas tõenäoselt kordades Esimese Vabadussõja ohvrite arvu d) A. Rahi-Tamm uurimusest 2005 inimkaotuste kohta  („Valge raamat“ lk 25-47) näib et Kremli esimesel okupatsioonil 1940-1941 ühe aasta jooksul suure tõenäosusega Eesti elanikkonna ohvrite arvu võiks hinnata (praeguseid teadmisi lisades) vahemikuga: 100 tuhat kuni 120 tuhat.
  • Ja nüüd kõige olulisemad küsimused Eesti praegusest olukorrast (käib Hübriid-Sõda Venemaaga kusjuures siin suhtsuur venekeelsete residentide (nii elanike kui ka Venemaa kontrolli all olevate firmade) kontsentratsioon – samas EL Komisjoni Kevadprognoosi 2016 järgi Eesti on ilmselt lahkunud konvergentsi trendilt, suht-anomaalne tööjõu ja kapitali lekkimine kodumaisest majandusest, disfuntsionaalne sotsiaal-küberneetiline sotsiaal-majanduslik mehhanism mis produtseerib majandusliku ebavõrdsuse süvendamist jne) – kuidas sellises olukorras hinnata selle tohtu inimvara (nii inim- kui ka sotsiaa-kapitali) minevikulise kogukaotuse (nii rahvuslike tuluvoogude kui ka rahvusliku inimvara mahu mõistes) ning selle mõju praegusele eestluse jätkusuutlikkuse tõenäosuse erodeerimisele. Et ametlikus formaalses statistikas puuduvad sellised indikaatorid nagu inimvara maht, inimese hind jne – siis järelikult tuleb taanduda informaalsete statistikate matemaatilisele tuletamisele; et seejuures tegemist on väga suuremõõtmeliste ja suurte määramatustega mudelitega (milles ingredientidena ei puudu ka etnilised muutujad nt: Laitin, David (1998) Identity in Formation: the Russian-speaking Populations in the Near Abroad. Ithaca: Cornell University Press) – siis tuleb ka matemaatilist taanduda informaalsete heuristiliste käsitluste rakendamisele: ainult nii on võimalik suure ligikaudsusega hinnata nt inimese varihinda nt Lagrange’i kordajana jne: ja sealtkaudu rahvusliku jätkusuutlikkuse tõenäosuse arvutusteni.
  • Aga pea-aegu kindlasti võib juba väita informaalsed inimvara kaotused rahalises mahus ületavad kordades-kordades igasuguseid formaalseid (ametliku statistika piires) tehtavaid rahvuslike majanduskaotuste mahu hinnanguid ja nende pikaajalisi mõjusid. Olgu viimatistes illustreeriva näitena lisatud lõiguke 10. aasta tagusest uurimusest „Vage raamat“ lk20:

„Kolm okupatsiooni, mis vältasid ühtekokku üle 50 aasta, tõid eesti

rahvale ka määratu suurt majanduslikku kahju. Nii pika perioodi kohta

on selle täpset suurust muidugi väga raske teaduslikult hinnata. Viimase

Nõukogude okupatsiooni majanduskahjude alammääraks on teadlased

arvutanud 100 miljardit USA dollarit. Kahjustusi, mida NSV Liidu ja

tema õigusjärglase Vene Föderatsiooni sõjavägi tekitas Eesti looduskeskkonnale,

on Keskkonnaministeeriumi andmetel hinnatud u. 4 miljardile

USA dollarile.25

Käesolevas raamatu „Majanduskahjude” peatükis käsitleb Kalev Kukk

okupatsioonide pikaajaliste majanduslikult kahjulike mõjude määramist.

Sellised kahjud ulatuvad sadadesse miljarditesse dollaritesse. Näiteks jäi

perioodil 1969–1987 majanduse kogutoodangut saamata arvestuslikult

153 miljardi dollari väärtuses. 26

Esimese Nõukogude okupatsiooni tekitatud majanduskahjusid on

põhjalikult hinnatud Saksa okupatsiooni ajal. Väljakujunenud majandussüsteemi

lõhkumine ning ebarentaabli Nõukogude süsteemi sisseviimine

kohe pärast Eesti anastamist põhjustasid juba üheainsa sõjaeelse aastaga

väga tõsist kahju. 1941. aasta suvesõjas tõi Eesti majandusele raskeid

tagajärgi Stalini nn. põletatud maa taktika, mida rakendasid hävituspataljonid,

NKVD üksused ja Punaarmee. Suured kaotused olid seotud ka

varade väljaveoga NSV Liitu ja varade ülevõtmisega välisriikides. Kõik

eelnimetatud kahjud on fikseeritud koguteoses „Eesti rahva kannatuste

aasta”.“

*) Gregory, Paul R., Philipp J.H. Schröder, Konstantin Sonin (2011) „Rational dictators and the killing of innocents: Data from Stalin’s archives“ – Journal of Comparative Economics 39 (2011) 34–42.

**) Salo, Vello (peatoim) Valge raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2005:

http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=8196 ja                                                                          http://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valge-Raamat.pdf

***) Lindmäe, Herbert (2015) Suvesõda Harjumaal 1941. Toimetaja Peep Varju, Tartu 2015.

P.S.: Maikuus OECD poolt avaldatud ühest analüüsist leiame lõigu

” … Source: OECD calculation based on the OECD Better Life Index 2016 database, http://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=BLI.

Resources for future well-being in Estonia Beyond measuring well-being today, How’s Life? 2015 looks at some of the resources (or “capital stocks”) that will shape people’s well-being in the future. These include aspects of natural capital, human capital, social capital and economic capital. ,,, ”

NB!: a) siin on ilmutatud kujul eristatud/formaliseeritud “inimkapital” ja “sotsiaalkapital”  ning “majanduskapital” – kusjuures majanduskapitali all tuleb siin ilmselt mõista formaliseeritud/ametlik-statistilist rahaliselt mõõdetud mahtu – seega siin on ilmselt “sotsiaalkapitali” all mõeldud rahaliselt mõõdetud inimressursi mahtu mis arendab rahvuslikku jätkusuutlikkust jne kahjuks on siinkohal ikkagi unustatud  nt rahvusliku teadmusstruktuuri varasid arvestada  b) nii või teisiti taolise sotsiaakapitali/vara maht tõenäoliselt ületab kordades-kordades formaalsed majanduskapitalid (nt elamud, riiklikud taristud ja institutsioonid jne rahalised väärtused ning GDP mahud – seega GDP jne muutuvad satellitindikaatoriteks – ning inimsuse/rahvusluste vatastaste kuritegude  majanduslike kaotuste sisulised hinnangud üüratuteks.

P.S.P.S.: Kahetsusväärselt on vastav Riigikogu Avaldus pro forma:

Riigikogu avaldus
75 aastat juuniküüditamisest
Riigikogu mälestab neid inimesi, kes 75 aastat tagasi vägivaldselt küüditati ning kellest paljud
kaotasid oma pered ja elu.
Täna möödub 75 aastat traagilisest päevast, 14. juunist 1941, kui tuhandeid Eesti inimesi
tabas kommunistliku Nõukogude võimu verine vägivallaaktsioon. Sellel traagilisel kuupäeval
vahistasid okupatsioonivõimu relvastatud esindajad öö pimeduses ja varahommikul rohkem
kui 10 000 Eesti elanikku.
Ka 75 aastat hiljem on meil kohustus meeles pidada seda kuupäeva ning vägivalla ohvriks
langenute traagilist saatust ja elamata jäänud elu. Meie moraalne kohustus on totalitaarsete
režiimide ohvrite mälestamine ja toimunu kohta teadmise edasikandmine tulevastele
põlvedele.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, 14. juuni 2016

NB!: a) mälestada tuleb ka neid Eesti inimesi kes küüditamisest pääsesid ja jäid NKVD saagiks kohapeal b) mälestada tuleb ka teiste Ida-Euroopa riikide sadasid tuhandeid inimesi kes samal ajal langesid sama genotsiidi ohvriteks   c) õigem  oleks öelda: “kaotasid elu, perekonna, sugulased, tervise, varanduse ning kodumaa d) meie kohustus ei ole mitte ainult “moraalne mälestamine” vaid igakülgne kiskjalike totalitaarsete režiimidele vastu seismine tsiviliseeritud rahvusvahelistes liitudes.

 

juuni 13, 2016 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: