Ülo Ennuste majandusartiklid

Rahvusliku sotsiaal-majanduse represseerimisest

Eesti rahvusliku sotsialmajanduse represseerimisest esimesel okupatsiooniaastal

Selle kohta E. Sarv ja P. Varju märgivad „Valge raamat“* lk20 kokkuvõtlikult:

„Esimese Nõukogude okupatsiooni tekitatud majanduskahjusid on

põhjalikult hinnatud Saksa okupatsiooni ajal. Väljakujunenud majandussüsteemi

lõhkumine ning ebarentaabli Nõukogude süsteemi sisseviimine

kohe pärast Eesti anastamist põhjustasid juba üheainsa sõjaeelse aastaga

väga tõsist kahju. 1941. aasta suvesõjas tõi Eesti majandusele raskeid

tagajärgi Stalini nn. põletatud maa taktika, mida rakendasid hävituspataljonid,

NKVD üksused ja Punaarmee. Suured kaotused olid seotud ka

varade väljaveoga NSV Liitu ja varade ülevõtmisega välisriikides. Kõik

eelnimetatud kahjud on fikseeritud koguteoses „Eesti rahva kannatuste

aasta”.“

Väga suurt rahvuslikku majanduslikku kahju tõi a) kõigepealt kogu maa ja kõigi maavarade konfiskeerimine sisuliselt Kremli omandisse ning samas sotsiaalselt endiste vaesustatud eraomanike/peremeeste kuulutamine sotsiaalselt ohtlikuks ehk rahvavaenulikuks elemendiks ning seega nende kõrvaldamine rahvuslikust majandustegevusest b) teiseks muidugi suurte kulutustega väljakujundatud funktsionaalse turumajandusliku süsteemi (sh kohaliku rahvusliku rahandus- ja pangandus-süsteemi, kohaliku rahvusvahelise kaubandussüsteemi jne) lõhkumine ja selle asendamine üdini disfunktsionaalse terroristlik diktatuurilise tsentraalse kamandamissüsteemiga Moskvast c) suured majanduskaotused olid seotud küll füüsiliste varade väljaveoga Venemaale – kui kordades ilmselt suuremad olid majanduskaotused seoses rahvuslike inimvarade kaotustega (teaduspõhiselt ei tohi siin mööda vaadata ka kotustest seoses etniliste ja russifitseerimisega seotud rahvusliku struktuuri kahjustustega) nii repressioonide tagajärjel kui ka Suvesõjas 1941 (vt H. Lindmäe**) d) formaalselt (riikliku statistika alusel) konventsionaalselt inimressursside (nii inimkapitali kui ka sotsiaalkapitali) kaotusi ei arvestata rahvuslike majanduskaotuste hulka (majanduskapitali kõrval – kuigi just nendel on suur kaalukus rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse kindlustamisel***) – kuid – informaalselt ehk teaduslikult on see ratsionaalne (kuigi suure ligikaudsusega) ning seega GDP/NNI jne mahud muutuvad satelliit-indikaatoriteks Tõeliste kodumaiste kogutoodangu ning rahvuslike netotulude okupatsiooniliste kaotuste kõrval.

 

*) Salo, Vello (peatoim) Valge raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2005:

http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=8196 ja                                                                          http://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valge-Raamat.pdf

**) Lindmäe, Herbert (2015) Suvesõda Harjumaal 1941. Toimetaja Peep Varju, Tartu 2015.

***) OECD (May 2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

juuni 16, 2016 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: