Ülo Ennuste majandusartiklid

Memo 27.X 16

Miks Maarjamaalt makro-finantsid pagevad

EP Maksebilansi aastaraamat 2015* järgi finantskontolt läks avalikult formaalselt deklareerituna netos piiritaha ühe miljardi meie residentide finantsi – tegelt muidugi tuleb sinna juurde lisada illegaalselt kilekottides jne transfeeritud altkäemaksud ja deklareerimata ülepiirilised petutehingud ning vastavad rahapesud jne jne: informaalse hinnangu järgi kokku ilmselt saja euro jooksva tulu ringis elaniku kohta kuus (seda netos ning* järgi brutos oluliselt suuremas mahus).

Vestavalt nt Le ja Zak (2006) uurimusele on finantside rahvuslikust majandusest plehkupaneku ajenditeks eeskätt kolme tüüpi riskid:

majanduslikud riskid „sigma-e“ (nt kaubandussõdade, finantskriiside, sovieti-okupatsiooni jäätmete** (Raukas (2005) riskid ning sovieti okupatsioonis suurte inimressursside hävitamistest (Rahi-Tamm 2005) tulenevate võimalike ootamatute ohtudega jne)

poliitilised riskid „sigma-p“ (nt taas koloniseerimise/okupatsiooni, institutsionaalsed/reziimilised ohud jne – mis eeskätt tingitud Kremli imperiaalsest hägusloogilisest hierarhilisest anarhiast ning kiskjalikust poliitikast meie rahvuslikku jätkusuutlikkust erodeerida siinse venekeelse diasporaa ülesässitamisega ning okupatsioonis rahvusliku sotsiaalkapitali laastamisega – vt nt Gayoso (2009))

rahvusliku majanduse juhtimise mehhanismide ning reguleerimise riskid „sigma-r“ (eeskätt tingitud okupatsioonis moonutatud rahvusliku teadmusruumi moonutustest ning inimkapitali hävitamisega).

 

„sigma“ siin (Le ja Zak 2006) tähistab dispersiooni ning kogu risk oleks funktsioon nendest kolmest riskifaktorist – funktsioon mis hindaks rahvusliku majanduse konvergentsi tõenäosuse muutu – eeskätt arvestades Eesti eesrindel olekut hübriidsõja majandussanktsioonide tiival (Toomse 2015).

P.S.: teine tähtsaim ressurss mis pageb on inimvara – eriti põliselanike hulgast – nii ligikaudu selle ressursi kaotus rahvuslikult vähemalt 10 miljardit eurot aastas – ning ilmselt kolmas tähtsam ressurss mis stalinlikus okupatsioonis hävitati oli Eesti Vabariigi institutsionaalne struktuur (Lindmäe 1999-2016) ning mida ei ole siiani suudetud taastada (Rajasalu 2003) ning mis siiani tekitab rahvuslikke änge ja ajendab väljarännet. Muide praeguseks on EP Statistika andmetel deklareeritud Maarjamaa residentide poolt väljamaal olevaid investeeringuid ilmselt üle 20 tuhande euro iga meie elaniku kohta :==).

Muide – parajasti hübriidsõjas on vaja meie kodumaisel pinnal rahvuslikult teha “olulisi välisinvesteeringuid” välismaalt õhutatava kodusõja riskide vähendamiseks (vt nt Toomse (2015)).

*) http://www.eestipank.ee/publikatsioon/maksebilansi-aastaraamat/2015/maksebilansi-aastaraamat-2015

Le, Quan Vu, Paul J. Zak (2006) „Political risk and capital flight“ – Journal of International Money and Finance 25: 308-329.

Abstract

Capital flight often amounts to a substantial proportion of GDP in developing countries. This paper presents a portfolio choice model that relates capital flight to return differentials, risk aversion, and three types of risk: economic risk, political instability, and policy variability. Estimating the equilibrium kapital flight equation for a panel of 45 developing countries over 16 years, all three types of risk have a statistically significant impact on capital flight. Quantitatively, political instability is the most important factor associated with capital flight. We also identify several political factors that reduce capital flight, ostensibly by signaling that market-oriented reforms are imminent.

Elsevier Ltd. All rights reserved.

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) Economic shocks, civil war and ethnicity. – Journal of Development Economics 115: 32–44.

Gayoso, Carmen A. (2009) „Russian hegemonies: historical snapshots, regional security and changing forms of Russia’s role in the post-Soviet region“ – Communist and Post-Communist Studies 42 (2009) 233e252: http://www.sciencedirect.com/science/journal/0967067X/42/2

 

Lindmäe, Herbert (2015-1999) „Suvesõda … 1941“ IX Köidet Trükikoda „Greif“ Tartu: 4825lk (sic! üe).

Zygar,  Mikhail  (2016) All the Kremlin’s Men: Inside the Court of Vladimir Putin, Public Affairs (£18.99/ $27.99), 400pp.

Rahi-Tamm, Aigi (2005) “Human LossesIn:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”, State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:25-48:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

Rajasalu, Teet (2003) “Indicators of economic freedom and economic structure as determinants of growth and convergence in enlarging EU and priorities for Estonia”:  In: Essays in Estonian transformation economics, 2003, Tallinn: 9-32.

 

Lindmäe, H. (2015-1999) „Suvesõda … 1941“ IX Köidet Trükikoda Greif Tartu: 4825lk (sic! üe).

Zygar,  Mikhail  (2016) „All the Kremlin’s Men: Inside the Court of Vladimir Putin, Public Affairs (£18.99/ $27.99): 400pp.

Rahi-Tamm, Aigi (2005) “Human LossesIn:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”, State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:25-48:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

 

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

Autor soovitab Eestil militaar-konflikti puhul kasutada kaitseks hübriidseid strateegiaid – millede ettevalmistamise rahvuslike kulutuste hindamine on äärmiselt kompleksne: eriti arvestades et agressori hübriid strateegiate hulka kuuluvad viiendatele kolonnidele tuginemise hübriidsed aktsioonid kasutades  siinseid Kommunistlikust okupatsiooni ajast pärinevaid jätteid jne (vt nt Thorsten and Riera-Crichton (2015) ja Gayoso (2009)) – kulutused mis lisanduvad 2%-le nt tõiesti venekekeelses Narvas suht kõrgematele töötustoetustele – tõsi et osaliselt küll Brüsseli täiendavate toetustega.

 

oktoober 28, 2016 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: