Ülo Ennuste majandusartiklid

Memo 30.XII 16

Head inimesed – 22.XII PMi intervjuus President Kaljulaid ütles:

„peab oskama näha neid tendentse, kuidas püütakse mingi probleemi suhtes kallutada rahva arvamust kellelegi teisele kasulikus suunas. Sellest on kujunemas omaette sotsiaalteaduse haru, strateegiline kommunikatsioon, nende võtete mõistmine ja nende võtetega tegelemine. Lätis on muide sellealane oivakeskus (sic! üe) loodud.“

Selge (a) et taolised keskused tuleb koordineeritult luua kõigis Balti-Riikides (Poola inc.) ja (b) Balti-Riikidele NLi terroristliku okupatsiooni poolt tekitatud pikaajaliste sotsiaal-majanduslike kahjude teaduspõhine/informaalne* koordineeritud välja selgitamine peab kuuluma nende keskuste pädevusse (vt ka PM 30.XII lk3 „Reinsalu tahab Venemaale arve esitada; samas on väidetud et Läti kaotuste hinnang seisuga 2016. aasta oli 0,19 triljoni euro mahus – mis näitab et inimkapitali (eriti eliidi) ja sotsiaalkapitali ning kultuurkapitali kaotusi ei ole asjatundlikult osatud hinnata – ehk neid kaotusi ei ole hinnatud rahvuslikult tasemelt vaid kitsalt turumajanduslikult tasemelt) – (c) kusjuures strateegilise kommunikatsiooni rakursist on teaduslikus mõistes asi populistlikust strateegilisest „arve esitamisest“ kaugel – tegu on eeskätt Kremli poolelt uue okupatsiooni/ koloniseerimise ürituse teaduspõhise rahvusvaheliselt rakendatava kommunikatiivse heidutamise strateegiaga Balti-Riikide jätkusuutlikkuse kaitsemiseks – seda mitte alandlike kompromiss-factoidide produtseerimise teel – vaid Kremli üürature rahvuslike ja inimsusvastaste kuritegude pikaajaliste tagajärgede ligikaudse rahalise hindamise teel: seda eeskätt rahvuste jätkusuutlikkuse kestlikkuse erodeerimisega; mis veelgi tähtsam on rahvuslikult teada inimkaotuste tõelist mahtu ratsionaalsete kaitse poliitikate ning institutsioonide disainimiseks.

*) https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

P.S.: (a) informaalne/mittesdandartne hindamine hõlmab ka dokumenteerimata kahjude hindamist mida kaasaegsed sotsiaal-küberneetilised makro-meetodid (mikro/detailivabad ja Bayes’likud nagu Tongeren,  Jan W. van and Ruud Picavet (2016) „Bayesian estimation approach in frameworks; integration of compilation and analysis“ In  EURONA — Eurostat Review on National Accounts and Macroeconomic Indicators: 7-49) võimaldavad (vt*) ja subjektiivsetel tõenäosustel põhinevad (Harrison, Glenn W., Mart´ınez-Correa, Jimmy, Swarthout, J.Todd, Ulm, Eric R., “Scoring Rules for Subjective Probability istributions” – Journal of Economic Behavior and Organization –  http://dx.doi.org/10.1016/j.jebo.2016.12.001– sh (b) rahvuslike inimressursside kui inimkapitali kaotuse hinnangud, rahvuslike institutsioonide hävitamise kahjud (sh fertiilsete perekondade lõhkumine nt), rahvuslike teadmisruumide moonutamisega seotud kaotused nt seoses tõeliste (informaalsete/mittestandardsete) GDP mahtude kängutamisega jne), rahvuslike demograafiliste struktuuride moonutamist venestamisega jne jne (nt* oletuste järgi teaduspõhised meetodid näitavad tosinaid kordi mahukamaid rahvuslikke kaotushinnanguid kui traditsioonilised ja formaalsed (ametlikul statistikal põhinevad) hinnangud: seega mitte 100-200 miljardit eurot Balti-Riigi kohta – vaid – suure tõenäosusega 1-2 triljonit eurot – kusjuures siiani kõige kõrgem Eesti kahjude hinnang PhD Kalev Kukk’e poolt on 0.15 triljonit (VALGE RAAMAT 2005 – prii võrguteavik) – mis on nii madal selle poolest et meie rahvuslikke inimvarade ning sotsiaalkapitali ja muude rahvuslike institutsioonide hävitamise pikaajalisete kaotuste mahtu rahaliselt ei võetud formaalselt arvesse – nagu tollel ajal oli veel rahvusvaheliselt koloniaal-poliitilikate analüüsides mikro-ökonoomiliselt tavaks – õigemini peavoolu makro-ökonoomikas oli suur vastumeelsus turumajandusväliste informaalsete “amorfsete” stohhastiliste (üks näide stohhastilisest käsitlusesest mehhanismide disainis – Ennuste, Ü. 1989. Some Models of Stochastic Planning Mechanisms. – Finnish Economic Papers, 2, 2, 116 – 124. http://econpapers.repec.org/article/fepjournl/v_3a2_3ay_3a1989_3ai_3a2_3ap_3a116-124.htm ja http://www.taloustieteellinenyhdist ja teine näide agentide aktiivsuste struktuuri opimaarimisesel –

Ennuste, Ü. 1969. Uncertainty, Information and Decomposition in the Planning of a Production System. – Economics of Planning, 9, 3, 258 – 266:

https://springerlink3.metapress.com/content/apt25151401mm553/resource-secured/?target=fulltext.pdf&sid=fvfx4a45bfltmq55fcc0xk55&sh=www.springerlink.com (NB maksab ca 40 eurot). – ning hierarhiliste faktorite käsitlemise vastu – kuid mis nüüdseks on need komplikatsioonid peaaegu  täielikult ületatud ka praktiliselt nii Eurostati (vt “GDP and Beyond”) kui ka OECD poolt (vt  OECD (1998) Human Capital Investment: An International Comparison (Paris: Organization for Economic Cooperation and Development, Centre for Educational Research and Innovation) – rohkem teoreetiliselt vt nt Chou 2006 siin osundatud; Kissinger 2014, Fukuyama 2014 ja Piketty 2014 jne – need monograafiad on paari sekundiga Amazon.com abiga alla laaditavad – küll sageli kallimalt kui paberkandjatel) (c) majanduskaotuste hindamisel tuleb silmas pidada et antud juhul on ka elanike väljaränne suuresti pöördumatu kaotus sest sisserändajad on oluliselt väiksema positiivse aktiivsusega (Eurostati andmetel) – (d) mitmete rahvusvaheliste agentuuride poolt tehtud rahalised hinnangud nii inim- kui ka sotsiaalkaitali kohta ei ole siinkohal kasutatavad sest tuginevad formaal-standardsele GDP kitsalt turumajanduslikule baasile.

Lisa:

Ilmumas aktuaalne Artikkel ka hübriidsõja strateegilise kommunikatsiooni alal: mis väidab et ei tohi ära unustada et vaenulik laager püüab igati ja mitmel moel meie rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust õõnestada ning seda eeskätt rahvusliku sotsiaalkapitali mürgitamisega nii venestamise kui ka püha perekonna institutsiooni lammutamisega ning lõhkumisega ning rahvusliku teadmusruumi moonutamisega Kremlile sobivate faktoididega jne – ja – nagu artikli moto ütleb:

“War gives a sense that we can rise above our smallness and

divisiveness,” Chris Hedges (2002):

ka seda ei tohi unustada!: ja nagu Artikkel soovitab – nendes tingimustes tuleb rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse suurendamiseks – suurendada rahvuslikus majanduses avalike investeeringute osakaalu erainvesteeringute arvelt.

 

Artikkel

Jennings, Colin; Santiago Sanchez-Pages (2016-17) „Social capital, conflict and welfare“ –  Journal of Development Economics 124 (2017) 157–167: 0304-3878

A B S T R A C T (teabe levitamiseks rahvusliku sotiaalkapitali institutsiooni väärtuse hindamise küsimustes)

This paper analyzes the role of external conflict as a force that can create social capital. Hostile inter-group interactions can help to resolve intra-group social dilemmas but these potential gains must be weighed against the insecurity of hostile relations with an out-group. Our central result is that the presence of an outside threat can induce higher levels of social capital either because a protective aspect of social capital comes into play and/or as a reallocation of investments from private to social capital. Given that social capital is potentially subject to free-riding, the threat, by promoting a greater level of social capital, can be welfare improving. When the threat is severe, social capital and welfare are more likely to fall. This effect of an external threat on social capital is stronger in poor economies. These results can shed light on the sometimes contradicting empirical evidence on the relationship between conflict and social capital.

© 2016 Elsevier B.V. All rights reserved.

Available online 01 October 2016.

……………………….

Mõningaid viiteid sellest artiklist

 

Chou, Y.K., 2006. Three simple models of social capital and economic growth. J. Socio-Econ. 35, 889–912.

Coleman, J., 1988. Social capital in the creation of human capital. Am. J. Sociol. 94,

S95–S120.

Collier, P., 1999. On the economic consequences of civil war. Oxford Econ. Pap. 51 (1),

168–183.

De Luca, G., Verpoorten, M., 2015. Civil war, social capital and resilience in Uganda.

Oxford Econ. Pap. 67 (3), 661–686.

Deng, L.B., 2010. Social capital and civil war: the dinka communities in Sudan’s civil war.

Afr. Affairs 109 (435), 231–250.

DiPasquale, D., Glaesar, E., 1999. Incentives and social capital: are homeowners better

citizens? J. Urban Econ. 45 (2), 354–384.

Durlauf, S., Fafchamps, M., 2006. Social capital. In: Aghion, P., Durlauf, S. (Eds.),

Handbook of Economic Growth. North-Holland, Amsterdam.

Estrella-Lopez, O., 2003. Social Capital and Government in the Production of Public Goods. Universitat Autonoma de Barcelona, Department of Economics, Mimeo.

Üks varasem oluline artikkel (vt Sissejuhatuse alguslõiku)

Chou, Yuan K. (2006) „Three simple models of social capital and

economic growth“ – The Journal of Socio-Economics 35 (2006) 889–912:

doi:10.1016/j.socec.2005.11.053

 

 

Abstract

This paper proposes three models of social capital and growth that incorporate different perspectives on the concept of social capital and the empirical evidence gathered to date. In these models, social capital impacts growth by assisting in the accumulation of human capital, by affecting financial development through its effects on collective trust and social norms, and by facilitating networking between firms that result in the creation and diffusion of business and technological innovations. We solve for the optimal allocation of resources channelled into the building of social capital, examine the models’ comparative statics and dynamics, and demonstrate how a tax and subsidy scheme may correct the resource under-allocation that results from the public good aspect of social capital creation. Observed differences in social capital across countries are explained by differences in government policies and the possibility of multiple equilibria and social capital poverty traps.

© 2006 Published by Elsevier Inc.

JEL classification: G20; I20; O31; O33; O41

Keywords: Economic growth; Social capital; Human capital; Financial development; Technological change

  1. Introduction

The concept of social capital, which refers to features of social organizations, such as networks, norms and trust, that facilitate coordination and cooperation for mutual benefit, has found rising albeit grudging acceptance within the economics profession in recent years. Like other sociological concepts, its amorphous nature initially elicited deep skepticism from mainstream economists, who questioned the validity of classifying social interactions as a form of capital. …

Chou’ formaliseerimise näide

Y.K. Chou / The Journal of Socio-Economics 35 (2006) 889–912 895

… Mathematically, the model may be summarized as follows:
˙K= Y − C − δKK, (1)
˙H= E(uHH)1−ψSψ − δHH, (2)
˙S= P(uSH)1−σSσ − δSS, (3)
Y = AKα(uYH)1−α, (4)
where K is the aggregate physical capital stock, Y the aggregate output, the aggregate consumption, H the stock of human capital, S the stock of social capital, δK the physical capital depreciation rate, δH the human capital depreciation rate, and δS is the social capital depreciation rate. uH, uS and uY denote the share of the human capital stock that is allocated to accumulating new human
capital, building social capital, and producing goods, respectively. A, E and P are productivity parameters, while α, σ and ψ are elasticity parameters constrained to lie on the (0,1) interval.
While ψ measures the extent of social capital spillovers on human capital formation, σ measures the externalities in social capital building, that is the extent to which community-wide stocks of
social capital influences an individual’s social capital formation. The above equations describe in turn the evolution of the physical, human, and social capital stocks. For example, Eq. (1) states
that the change in the physical capital stock per unit time, ˙K , is equal to new investment (which is equal to savings, Y − C) minus depreciated old capital. Eq. (4) is the production function for the
consumption good. The model collapses to the Lucas (1988) model of human capital and growth if ψ = 0 since S and the ˙S equation then become irrelevant. …

 

Axtle-Ortiz, Miguel Angel  (2013) „Perceiving the value of intangible assets in context“ – Journal of Business Research 66 (2013) 417–424: doi:10.1016/j.jbusres.2012.04.008

 

Keywords:

Intangible assets valuation

Intellectual capital

Context

Culture

 

Perceptions of the intangible assets of worldwide organizations vary according to context. The sample

population in the study discussed in this paper includes eight geographical regions, 16 types of industries,

two types of operations, and three organization sizes. The study demonstrates that geographical region,

industry sector and organization size are statistically significant factors that influence the weighting of

intangible assets. This paper identifies the principal components that shape intellectual capital and the way

it is characterized.

© 2012 Published by Elsevier Inc.

 

Mõnigaid viiteid sellest 2013 artiklist

 

Axtle Ortiz, M. A. (2009). Analysis and valuation of intellectual capital according to its context. Journal of Intellectual Capital, Volume 10, No. 4, . : Emerald Publishing.

(NB: kahjuks ajakiri Journal of Inellectual Capital ei ole memo autorile täies ulatuses kättesaadav)

Brooking, A. (1996). Intellectual capital: Core asset for the third millennium enterprise. Thomson International Business Press, New York, NY.

 

Chaminade, C., & Johanson, U. (2003). 2003. Can guidelines for intellectual capital management and reporting be considered without addressing cultural differences?.

Journal of Intellectual Capital, Vol. 4, Iss. 4. (pp. 528) : Bradford.

 

Flamholtz, E. (1971). A model for human resource valuation: a stochastic process with

service rewards. The Accounting Review, 46, 253–267 [Apr.].

 

Flamholtz, E. (1972). Toward a theory of human resource value in formal organizations. The Accounting Review, 47, 666–678 [Oct.].

 

Flamholtz, E. (1973). Human Resource Accounting: Measuring Positional Replacement Cost. Human Resource Measurement. 1st. 8-16. In Edvinsson, L.and Malone, M.,

(1997). Intellectual capital, realizing your company’s true value by finding its hidden brainpower. NY, EUA: Harper Collins.

Lev, B. (1999). Seeing is believing. A better approach to estimating knowledge capital. Boston,MA: CFO Magazine, CFO Publishing Corporation February.

 

Lev, B., & Schwartz, A. (1971). On the use of the economic concept of human capital in financial statements. The Accounting Review(52), 3–5 [March].

 

Rodov, I., & Leliaert, P. (2002). FiMIAM: Financial method of intangible assets measurement. Journal of Intellectual Capital, 3(3), 323–336.

 

Stewart, T. (1998). Intellectual capital: The new wealth of organizations. Currency/Doubleday, NY, USA.

 

Täiendavaid osundusi 

Memo 27.XI 16: Euroopa Parlamendi 23.XI 16 Rapordi A8-2016-0317* kohta

Selle Punkt 6 nõuab EL/28-s eeskätt kolmandatest riikidest siia suunatud terroristliku propaganda vastase ennetava tegevuse tõhustamist ja seda eriti veebis.

Meil levitatakse taolist propagandat eeskätt Kremli ajaloovõltsingute faktoididena nagu: Eesti Vabariigi militaarset sovjeti okupatsiooni pole kunagi olnud ja eestlusele ega selle rahvuslikule majandusele pole mingit kahju  NLi poolt kunagi tekitatud.

Õienduseks tuleb öelda a) alles mullu valmis viimane IX köide prof  Herbert Lindmäe „Suvesõda … 1941“ (629lk – kokku üheksa köidet 4852lk) mis käsitleb Eestis 1941 toimunud lahinguid lahinguid kus Eesti Vabariigi ohvitseride juhtimisel eesti partisanid lõid Punaväge Maalt välja. – Kremli propaganda vastase võitluse raames jääb aga soovida et vähemasti Haridus- ja Teadus-ministeerium vähemalt ETISes nõuaks Herbert Lindmäe tööde märkimist b) Sovjeti genotsiidiline ning sõjakuritegelik ja inimsusvaenulik okupatsioon 1939-1991 tekitas nii eestlusele kui ka meie rahvusliku majanduse jätkusuutlikkusele tohutuid kaotusi** – ja mille jätted nüüd hübriidsõdade käigus uuesti radikaliseeruvad uuesti russifitseerimiseks.*** – Kahetsusväärselt ei suuda meie võimurid korraldada EL liikmesriikidega vastavat koostööd et ühiselt neid kaotusi usaldusväärselt ja teaduspõhiselt hinnata. http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2016-0440&language=ET&ring=A8-2016-0317

White Book (2005): The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”(2005) State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn: Estonian Encyclopaedia Publishers: 171:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

and/or

http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/TheWhiteBook

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

 

 

 

http://www.economist.com/news/europe/21710862-militia-moms-are-practicing-their-marksmanship-just-case-estonia-counts-nato-worries

 

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus: Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing:

Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

Naevdal, Eric (2016) „Catastrophes and ex post shadow prices — How the value of the last fish in a lake is infinity and why we should not care (much)“ – Journal of Economic Behavior & Organization Volume 132, Part B, December 2016, Pages 153–160: http://dx.doi.org/10.1016/j.jebo.2016.04.021

Abstract

Catastrophic risk is currently a hotly debated topic. This paper contributes to this debate by showing two results. First, it is shown that for a certain class of optimal control problems, the derivative of the value function with respect to the initial state may approach infinity as the state variable goes to zero, even when the first-order partial derivatives of the integrand and transition functions are finite. In the process, it is shown that standard phase diagrams used in optimal control theory contain more information than generally recognized and that the value function itself may be easily illustrated in these diagrams. Second, we show that even if the value function has an infinite derivative at some point, it is not correct to avoid this point in finite time at almost any cost. The results are illustrated in a simple linear-quadratic fisheries model and proven for a more general class of growth functions.

Siin moraal on – et nt katastroofide kompensserimise seisukohast oluline on kahjustuste taastamiseks vajalike summade väljaselgitamine – seega okupatsioonikahjustuste puhul tänapäeva seisukohat nende taastamiseks vajalike summade ligikaudne hindamine jooksvates sisulistes (informaalsetes) tõelistes hindades.

NB! võrdlemisi värske populaarne ülevaade sotsiaalkapitali kontseptsioonist: https://en.wikipedia.org/wiki/Social_capital
Advertisements

detsember 30, 2016 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: