Ülo Ennuste majandusartiklid

Kiri 29.I 17+1.II 17

Vaene tillurahvus ei ole hübriidsõja tingimuses jätkusuutlik kui resoluutselt ei hülga ning likvideeri strateegilise kommunikatsiooni agressor-trollide horde – meil eeskätt post-okupatsioonilisi jäänukeid

Norbert Wiener* on selle kohta 1956. kirjutanud nt järgmist:

„Lihtsamalt öeldes: nii teadet edasiandval isikurühmal kui ka segavatel (agressor – üe) jõududel on vabadus rakendada blufitehnikat, et teist poolt segadusse ajada, … ja üldiselt kasutatakse seda tehnikat selleks, et võtta vastasel tegutseda kindla teadmisega ... “ (B. Kabur’i tõlge 1969 lk155)

Teadmise täiendav võtmine aga küberneetiliselt tähendab igasuguse tegutsemise efektiivsuse langust ning täiendavaid kulutusi – seda eriti hübriidsõja tingimustes** – sh eeskätt väikerahvuse teadmusruumi hägustamise/mürgitamise puhul rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse/stabiilsuse tõenäosuse kahandamist – kui ei rakendata resoluutselt täiendavaid investeeringuid rahvusliku majanduspotentsiaali ja kaitsevõime kiiremaks tõstmiseks nii maksude tõstmise kui ka liitlaslaagri poolsete netotoetuste suurendamisega.

Oluline küberneetiline maksiim on siin Wiener’il järgmine: blufitehnikate kasutamisel vastase vastu tuleb silmas pidada – et kodumaises teadmusstruktuuris ei kaoks selge teaduspõhine arusaam tegelikust olukorrast – et oleks selge arusaam et mis on strateegilises kommunikatsioonis müra/pettus ja mis on tõeline signaal – ning kuidas müra/pettust kõrvaldada.

Väikeriigi puhul ITK ja Interneti tingimustes tuleneb eelöeldust küberneetiliselt et eeskätt tuleb strateegilises kommunikatsioonis pöörata tähelpanu vaenulike info-trollide elimineerimisele ning seejärgi teadusloogika põhiselt (st informaalselt ehk mitte poliitiliselt korrektselt ja ametliku sageli aegunud ning lünkliku makrostatistika alusel analüüside koostamisele – ja seda mitte poliit- ja pangandus-analüütikute juhtimisel.

Mis veelgi olulisem on Wiener’i 1948. monograafias printsiip et sotsiaal-küberneetilistes homoöostaatilistes mudelites tuleb agentide hulgas ilmutatud kujul eristada sulisid, lolle, ahnepäiseid kiskjalisi, müüdavaid eksperte jne: ja kus on palju sulisid ning müüdavaid seal on ka palju lolle – sest lollidele sulid ning korruptandid meeldivad ja neid nad valivad (e.k 1961 monograafias VII Peatükk „Küberneetika ja Psühhopatoloogia“ lk178) Selge see et taoline Wiener’lik käsitlus on  adekvaatsem ning võimaldab teaduspõhiselt täiuslikumaid täiendavaid sotsiaal-küberneetilisi mehhanisme disainida (nt ELis kriisijärgses tarkuses ESM ja Eurosemester) ning sh rahvuslikke tõerääkimise mehhanisme teaduspõhiselt disainida.

Akad Soomere olevat väidetavalt hiljuti eetris dotseerinud et temal kui matemaatikul olevat majandusteadusest/majandusest raske aru saada: siinkohal võiks meelde tuletada et Wiener oli üdini raskekaaluline matemaatik ning sotsiaal-küberneetiliste kompleksprobleemide lahendamisel juhtimise mehhanismide alal töötas ta efektiivselt eeskätt koos meedikute ning ka psühholoogidega ning mitte pankuritega – sest mudelleerida tuli erinevalt teoreetilisest füüsikast mitte ainult negentroopiat (kvantfüüsika eeskujul) vaid ka igas kaliibris sharlatane (sh kiskjalikke ning ka magnaatide hulgast) ning sh nende tegevusi strateegilises kommunikatsioonis nii rahvuslike füüsiliste struktuuride indikaatorite egotsentrilistes huvides hägustamisel – kui ka sotsiaal-küberneetiliste hierarhiliste mehhanismidega populistlikus manipuleerimises. Muide sellistes mudelites on nii inimkapitali kui ka fertiilsete perekondade “hinnad” informaalselt olulised indikaatorid – ja seda eriti nii tõenäoste potentsiaalsete katastroofide vältimiste – kui ka nt retrospektiivsete post-okupatsioonilise rahvuslike kaotuste ligikaudsel teaduspõhise hindamisel – sh lisaks inimvarade kaotustele nii rahvuslike sotsiaalvarade ning kultuurilis-varade kui ka institutsioon-küberneetiliste ning rahvuslike majanduslike kapitalide pikaajalisi pöördumatuid kaotusi hinnates.

Muide huvitav on see et meie akadeemikud kipuvad enamikes küsimustes (ka nt sotsiaalse käitumise või teaduse juhtimise alal nt “Okk’i Raport”) viitama ja juhinduma pankuritest – aga mitte vastupidi – kahetsusväärselt selle tulemusel nt meie rahvuslikult üks legendaarne oivakeskus – Lippmaa Instituut on ilmselt määratud dekomponeeritult hajuma.

Ka akad Ubar (PM 4.II 17 AK lk7) rahumeeli puht formaalselt ning makroökonoomiliselt ignorantselt dotseerib nt “kuna teadusest saadav praktiline tulu on selle tegemisega kaasnevate kulutustega võrreldes üha enam maha jäämas” – see  on täiesti kitsalt turumajanduslikult/panganduslikult pädev filosoofia – mis on kaugel kaasaegsest sotsiaal-küberneetikast – eriti hübriidsõjas rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse kaotust kannatavas kontekstis (LISA A) -ja – seda suuresti tingitud rahvusliku teadusstruktuuri vaegusest*** – muide tõeliselt on rahvuslikud teaduskulutused investeerinud nii rahvuslikku kui ka sotsiaalsesesse teadusvarasse – ning mitte mingid investeeringud ei anna kohest “praktilist” kasu. Muide nii ka laulupeod (vt nt Mari Saat’i viimatist raamatut) ja ka Rahvusmuuseomide ning Härmatalude taastamised – rääkimata Rahvuskangelate skulptuuride taastamisest – on suuresti rahvusliku sotsiaalkapitali edendamise ning seega rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse suurendamise meetmed.

Kersti Kaljulaid on selles kontekstis äsja meie avalikkust teavitanud järgmiselt nt:

 „peab oskama näha neid tendentse, kuidas püütakse mingi probleemi suhtes kallutada rahva arvamust kellelegi teisele kasulikus suunas. Sellest on kujunemas omaette sotsiaalteaduse haru, strateegiline kommunikatsioon, nende võtete mõistmine ja nende võtetega tegelemine. Lätis on muide sellealane oivakeskus (sic! üe) loodud.“  (22.XII 16 PMi intervjuu)

Muide midagi taolist on loodud ka Eestis koostöös lätlastega – küll parajast rahvuslikult väga olulisel alal – viimatise pikaajalise okupatsiooni makro-majanduskahjude hindamiseks – küll ilmset kahjuks ainult formaalselt/vaegteaduslikult (nt ametliku statistika alusel kus näiteks põlisrahvusest inimesete/fertiilsete-perede kaotuse hind traditsioonilisel loetakse  nullilähedaseks – nagu ka ümberrahvustamisega (venestamisega) seotud kaotusi ei arvestata; siiani nt ka EAS ei tee kodumajapidamiste varade regulaarset statistikat, siiani ei EP ega RM ei prognoosi maksebilansi finantskontot mis rahvusliku jätkusuutlikkuse üks olulisemaid faktoreid; samuti Eesti rahvuslike institutsioonide/struktuuride (eeskätt jõustruktuuride) ning paljude muude varade (sh eriti nn nähtamatute/kompamatute nt sotsiaal, kultuuri, teadmusstruktuuri jne) pikaajalisi kaotusi piisavalt ei hinnata – ja – seega piirdutakse tõelistest teaduspõhistest/informaalsetest majanduskaotustest magnituudides madalamate mahtudega (vt esialgselt tehtud skemaatilise visandit** ja sellele siin Täiendavat kirjandust***) Oluline on siin ka see et 2016 ilmus prof Lindmäe sulest ligi viietuhande leheküljelise “Suvesõda … 1941” viimane IX Köide –  mis pakuks okupatsioonikahjude hindamise uuendamise seisukohalt ökonomeetrilise analüüsi tarbeks väärtuslikku tõepõhist andmestikku – kahjuks aga HTM ei näi seda suurteost Teise Vabadussõja kohta märkavat (ETIS ei näi prof Lindmäe loominut märkavat)

Kuid kõige selle juures ei tohiks unustada et meil paljuski valesti mõistetud sõnavabaduse all ei või siiski hetkekekski unustada eestlusele vaenulike mistahes trollide ranget talitsemist mistahes sektorites ja mistahes tehnikatega – talitsemist nii moraalselt kui materiaalselt – nii riiklikult kui seltskondlikult (Ennuste 2008) – kasvõi Päts’u „vaikiva ajastu“ jälgedes – arvestades praegust hübriidsõja olukorda ning parajasti Eesti sotsiaal-majanduslikku divergentsi EL/28 kontekstis (tõenduseks vt ka nt LISA A).

Muide Kaljulaid on huvitavalt püüdnud võrrelda meie praeguseid rahvusliku iseseisvumise säilitamise riske Lääne-Berlini omadega Külma-Sõja perioodil: muide siinkohal oleks eriti kohane jälgida ka le Carre’ memuaare sellest perioodist.  Isegi kui ei suudeta riiklikult midagi radikaalset sellel alal ette võtta kas poliitilise korrektsuse või küberneetilis-teoreetilise ebakompetentsuse tõttu – ikkagi teaduskirjandus soovitab strateegilise kommunikatsiooni käigus vähemalt bluffida et kohe-kohe tulevad reformid (nagu seda lubab FB – vt ka Le, Quan Vu; Paul J. Zak (2006) LISA B).

 ******************

*) Norbert Wiener (1956) THE HUMAN USE 0F HUMAN BEINGS, New York (e.k 1969)

    Norbert Wiener (1948) CYBERNETICS, Paris (e.k 1961)

**) Ennuste, Ü. (1969) „Uncertainty, Information and Decomposition in the Planning of a Production System“ – Economics of Planning, 9, 3, 258 – 266:

https://springerlink3.metapress.com/content/apt25151401mm553/resource-secured/?target=fulltext.pdf&sid=fvfx4a45bfltmq55fcc0xk55&sh=www.springerlink.com

Ennuste, Ü. (1989) “Some Models of Stochastic Planning Mechanisms” – Finnish Economic Papers, 2, 2, 116 –  124: http://econpapers.repec.org/article/fepjournl/v_3a2_3ay_3a1989_3ai_3a2_3ap_3a116-124.htm ja http://www.taloustieteellinenyhdisty

Ennuste, Ü. (2008) „ Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples“  – Aksel Kirch et al. (eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim … Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

     Ennuste,Ü. (2014) „Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks oPreliminary Postulates and Conjectures“ – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

    

***) https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

Ja täendavalt

Memo to 27.16 XI: XI, of the European Parliament of 23 October 16 Report A8-2016-0317

This paragraph 6 requires the EU/28-s here, particularly from third countries targeted for terrorist propaganda and the improvement of preventive action against it, especially on the Web:

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2016-0440&language=ET&ring=A8-2016-0317

The White Book (2005): Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes in 1940-1991 “(2005), the State Committee on the Investigation into the Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonia: the Estonian Encyclopaedia Publishers: 171:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

ja/või

http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/TheWhiteBook

P.S.: Rahvusvahlise koostöö huvides siin ingl versioon – on raamatukogudest saadaval priilt ka e.k ja v.k võrguteavikud.

Toomse, Rene (2015) in Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus: Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing: Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens, Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

LISA A: EP Pressiteate 16.I 17 lõike üe  kommentaaridega # … #

IMFi direktorite nõukogu lõpetas 2016. aasta artikkel IV konsultatsiooni Eesti Vabariigiga

… Ehkki Eesti majanduslikud ja institutsionaalsed põhialused on kindlad, riigirahandus üks tugevamaid Euroopas ning majanduskeskkond ettevõtjasõbralik, on Eesti majandus viimasel ajal tagasihoidlikult kasvanud. Tööviljakus on kahanenud ja väline konkurentsivõime nõrgenenud. 2016. aasta majanduskasvuks kujuneb hinnanguliselt vaid 1,3% ning kasvu mootoriks on peamiselt eratarbimine, mis toetub pingelisemas tööturu olukorras aset leidvale palgakasvule. Eksport on tasapisi toibumas, kuid investeeringud vähenevad jätkuvalt. Ka impordikasv on sellele vastavalt vilets ning hoiab jooksevkontot väikeses ülejäägis. Inflatsioon suurenes mõõdukalt umbes ühe protsendini.

# majanduskasv 1,3% näitab parajasti Eesti majanduse divergentsi EL/28 keskmiste indikaatorite kontekstis (vt http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tsdec100&plugin=1 ja GDP up by 0.5% in the euro area and by 0.6% in the EU28 – millest viimase järgi EL/28 GDP juurdekasvu tempo oli esialgse kiirhinnangu järgi 1,9% – seega juurdekasv GDP p.c 2016 Eestis ca 200 euro ringis ning EL/28 puhul ca 500 euro ringis) millest pääsemiseks pole vähenevate investeeringute puhul mingit pääsu – eriti arvestades et Eesti on hübriidsõja eesrindel – millest IMF püüab kramplikult mööda vaadata – üe #

… Kuna investeeringud koguvad jõudu ja tarbimine püsib endiselt tugev, peaks jooksevkonto langema pisikesse puudujääki. Risk väljavaatele on siiski peamiselt negatiivne, sh. on oht,  et välisnõudlus ei elavne ja kiire palgaralli jätkub, kahjustades veelgi riigi konkurentsivõimet.     # IMF püüab kramplikult mööda vaadata Eesti finantskonto katastroofilisest olukorrast eriti investeeringute väljavooluga seoses  – Eesti on alates 2009 enamikus kvartalites välimaailmale netolaenu andjaks – seda eeskätt teadustühise 0-kasumimaksu mehhanismi tõttu – mis tuleks teaduspõhiselt viivitamatult ümber disainida; ning teiseks eriti oluliselt poliitilise määramatuste suurenemisega hübriidsõja tingimustes (vt LISA B) – ka sellest püüab IMF mööda vaadata. Muide kas ei peaks teaduspõhiselt hübriidsõja tingimustes meie liitlaste poolt siia paigutatud raskerelavastust EP rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikas näitama kui FDI mahtusid – aitaks välismaailma silmis meie maksebilansi fiskaal-konto positsiooni jätkusuutlikuma näidata? (vt ka LISA Y 2.) – üe #

Direktorite nõukogu pidas kiiduväärseks Eesti institutsionaalset tugevust … Sellegipoolest hoiatasid nad, et valdavad on siiski langusriskid ning ees ootavad mitmed väljakutsed. Direktorid tõid välja kiire palgakasvu ja soikunud tootlikkuse koosmõju, mis on hakanud kahandama konkurentsivõimet. Nad rõhutasid, et vaja on tootlikkust kasvatavaid struktuurireforme, mida toetavad mõistlik eelarvepoliitika ja meetmed finantssektori riskide leevendamiseks. # Direktorid „unustavad“ koos EPga et ilma kiire palgakasvuta Eesti jooksekeks kvalifitseeritud kohalikust efektiivsest tööjõust tühjaks – üe #

… Direktorid kiitsid heaks valitsuse meetmed sissetulekute ebavõrdsusega võitlemiseks ja võtsid teadmiseks ametivõimude plaani reformida tulumaksusüsteemi, et seda eesmärki saavutada. # ebavõrdsus on viimatistel aastatel süvenenud – seda eriti piirkondlikult; tulumaksusüsteemi reformimine toimub populistlikult ja eklektiliselt ning eeskätt hargmaiste pankade huvides ja mitte kooskõlastatult ehk konfliktselt EL/28 Komisjoni vastavate teaduspõhiste põhivoolu printsiipidega – üe #

Direktorite nõukogu on seda meelt, et … Nad hoiatasid Põhjamaade emapankadest tulenevate haavatavuste võimaliku ülekandumise eest ning soovitasid seda ohtu leevendada koostöö tugevdamise abil emapankade koduriikide ning Euroopa institutsioonide vahel, uuendades Põhja-Balti stabiilsusgrupi toimimist. # väga hägus hoiatus – eriti selles kontekstis et meil kõik magnaadid kiidavad et tänu panganduse tugevusele need kriisis ei kannatanud – unustades et seejuures just Läti ja Eesti rahvuslikud majandused kannatasid kriisis rekordiliselt – üe #

 

LISA B

Le, Quan Vu; Paul J. Zak (2006) „Political risk and capital flight“ – Journal of International Money and Finance 25, 308e329: www.elsevier.com/locate/econbase

Abstract

Capital flight often amounts to a substantial proportion of GDP in developing countries. This paper presents a portfolio choice model that relates capital flight to return differentials, risk aversion, and three types of risk: economic risk, political instability, and policy variability. Estimating the equilibrium kapital flight equation for a panel of 45 developing countries over 16 years, all three types of risk have a statistically significant impact on capital flight. Quantitatively, political instability is the most important factor associated with capital flight. We also identify several political factors that reduce capital flight, ostensibly by signaling that market-oriented reforms are imminent.

_ 2005 Elsevier Ltd. All rights reserved.

 

Keywords: Capital flight; Economic risk; Political instability; Policy uncertainty; Portfolio choice

 

Why is it that when an American puts money abroad it is called ‘‘foreign investment’’ and

when an Argentinean does the same it is called ‘‘capital flight’’? Why is it that when an

American company puts 30 percent of its equity abroad it is called ‘‘strategic diversification’’

and when a Bolivian businessman puts only 4 percent abroad it is called ‘‘lack of

confidence’’?

Stephen Charles Kanitz in The Wall Street Journal, September 21, 1984, p. 45.

 

P.S.: Muide ka Eesti rahvusliku kvalifitseeritud tööjõu väljaränne ja ning majanduslik ebavõrdsus ning rahvuslik majanduspotentsiaal ja jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosus ning konvergents EL/28 kontekstis jne – on poliitiliste määramatuste ning riskide poolt regresseeritavad: siinjuures tuleb tööjõu puhul arvestada et siin immigrantidega kompenseerimine ei ole üks-ühene – sest sisserändajate positiivne majanduslik aktiivsus on üldiselt madalam nt Eurostati järgi (vt** viiteid) praegu nii olla Eestis – kusjuures Eurostat pigistab samuti silma kinni immigrantide ilmselt kõrgema kriminaalsuse suhtes.

Kindel on see et agressor-trollide ja teadustühiste magnaatide ning hiromantide poolt igasugused võimalused strateegilise kommunikatsiooni käigus meie rahvusliku teadmuststruktuuri hägustada/mürgitada ning määramatuseid ning riske suurendada – tulevad eos viivitamatult likvideerida ja mitte jääda naiivselt lootma/ootama võimaliku mittehambutu vastupropaganda viljelemisele.

LISA Y – Strateegilise kommunikatsiooni optimaalmodelleerimise metoodikalisi küsimusi

Ilmselt nende küsimuste käsitlemiseks leiab rahvusvahelisest sotsiaal-kübrneetilisest kirjandusest arvukalt tulemusi – nt juba ülalesitatutele ning ka tekstis*** toodutele – üldiselt kontseptuaalsetele – kitsamalt tehnilisest küljest lisaks vääriks märkimist äsjailmunute hulgast järgmised:

1. Nævdal, Eric (2016) „Catastrophes and ex post shadow prices – How the value of the last fish in a lake is infinity and why we should not care(much)“ – Journal of Economic Behavior & Organization 132 (2016) 153–160 : http://www.elsevier.com/locate/jebo

a b s t r a c t

Catastrophic risk is currently a hotly debated topic. This paper contributes to this debate by showing two results. First, it is shown that for a certain class of optimal control problems,the derivative of the value function with respect to the initial state may approach infinity as the state variable goes to zero, even when the first-order partial derivatives of the integrand and transition functions are finite. In the process, it is shown that standard phase diagrams used in optimal control theory contain more information than generally recognized and  that the value function itself may be easily illustrated in these diagrams. Second, we showthat even if the value function has an infinite derivative at some point, it is not correct to avoid this point in finite time at almost any cost. The results are illustrated in a siple linear-quadratic fisheries model and proven for a more general class of growth functions.

© 2016 Elsevier B.V. All rights reserved.

PS: siin on väärtuslik et (1) mudelis on adekvaatselt katastroofi võimalusega arvestatud – kusjuures selle realiseerumise tõenäosus on jaotatud üle kogu perioodi mis eriti sobiv heidutus-kommunikatsiooni planeerimiseks (2) mudeli lahendamiseks esitatud meetodiga endogeenselt tekkivad ressursside varihinnad – nt ka igat kvaliteeti inimressursside hinnad ning seega on võimalik hinnata inimvarade mahtusid sellises kontekstis (3) mõningaseks puuduseks on pideva aja kasutamine – paremaks läbipaistvuseks ning hõlpsamaks statistiliseks kvatntifitseerimiseks ning dekomponeerimiseks oleks ilmselt kasulik mudel transformeerida diskreetsesse aega

2. Tamai, Toshiki (2016) „Public investment, the rate of return, and optimal fiscal policy in a stochastically growing economy“ – Journal of Macroeconomics 49 1–17.

 

a b s t r a c t

This study examines the optimal fiscal policy in a stochastic endogenous growth model with private and public capital. The government is willing to actualize a socially optimal equilibrium using a lump-sum tax and government debt linked to public investments, sub- ject to the budget constraint under the golden rule of public finance. A socially optimal fis- cal policy states that a deterministic rate of return on government bonds sets the marginal product of public capital. Moreover, public investments optimally adjust the ratio of private capital to public capital to equate the rates of return on such capital. The presence of stochastic disturbances results in a disparity between the optimal marginal products of the two types of capital, as reported in previous empirical studies. This disparity significantly affects the socially optimal growth rate in response to investment risk.

©2016 Elsevier Inc. All rights reserved.

 

PS: väärtuslik et (1) määramatus/stohhastilisus on domineerivalt arvestatud mis hübriidsõja, Brexit’i, Trump’i jne esinemisel eriti adekvaatne (2) on eristatud avalikud- ja era-kapitalid mis on oluline sest heidutusstrateegiate planeerimisel need kapitalid käituvad erinevalt – ja ilmselt oleks otstarbekas antud kontekstis nt liitlaste poolt kohale toodud raskerelvastust arvestada avalikult kohalike avalike investeeringute hulka et agressorit efektiivsemalt relvarahu säilitamisele sundida – sama ka liitlaste siia paigutatud elavjõu kontingendi avaliku arvestamisega kohalike vägede hulka jne.

 

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements

jaanuar 29, 2017 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: