Ülo Ennuste majandusartiklid

Mitte viidata

Visand 23.IV 17 (eelretsenseerimiseks)

Ülo Ennuste (22.IV 17) Sotsiaal-küberneetiline lühiuurimus väikese rahvusriigi eksistentsiaalsete ressursside ligikaudse rahalise hindamise meetoditest, hübriid-jätkusõja tingimustes rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse kriteeriumi alusel: illustreerivaid eksperimentaal-arvutusi Eesti näitel koos eelmise poolesajandilise okupatsiooni kui ka selle pikaajaliste jäänuste kahjustuste negatiivsete mõjude ilmutatud arvestamisega

Eelmärkusi  

XXI sajandi akadeemiline sotsiaal-küberneetika peavool hindab hübriid sõja tingimustes solidaarsestesse kooperatiivsesse/koordineeritavasse suurliitudesse kuuluva rahvusliku väikeriigi majanduslikku-, sotsiaalset- ja küberneetilist-edukust eeskätt Meta-GDP põhiselt: eeskätt rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse lähendi – konvergentsi kestlikkuse tingliku Bayes’liku tõenäosuse muutude alusel – ning makro-mudelites rahvuslikke institutsioone (Hodgson (2007;1998) ja ressursse ning riske ilmutatud kujul rahaliselt kvantifitseerides nii positiivselt kui negatiivselt –  ja seda eriti inimkapitali ning ka sotsiaalkapitali mahtude rahalise mõõtmisega nii otseselt kui kaudselt – ning rahaliselt mõõtes ka viimatise pikaajalise terroristliku okupatsiooni poolt tekitatud rahvuslikke kaotusi eeskätt inim-, sotsiaal- ning kultuuri-vara jne osas – sest praeguses hübriidsõjas on agressori eesmärgiks järjekordselt eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse erodeerimine püüdes selleks ka tugineda eelnenud okupatsiooni poolt tekitatud komplikatsioonidele – optimaalsete heidutus-strateegiate ja –poliitikate kavandamine nõuab vastavate rahvuslike ressursside mahtude võrreldavat kvantitatiivset hindamist ning selleks koostööd teaduslikku koostööd liitlaste sõltumatute oivakskustega.

  • Stiglitz et al. (2010) panevad rangelt teadusloogiliselt kindlalt paika et standardsed/formaalsed GDP indikaatorid on valdavas osas kitsalt turumajanduslikel voogudel põhinevad ja seega sobimatud nii rahvusliku jätkusuutlikkuse kui ka heaolu hindamiseks – seda eriti hübriidsõja suure määramatuse ning riskide tingimustes – ning ka rahvuslike tulude teaduslagedate ümberjagamise disfunktsionaalsete institutsioonide tingimustes (nt 0-kasumimaks mis partnerriike kahjustab ja hübriidsõjas agressorit subsideerib jne); edasi jäävad turumajanduslikust arvestusest välja nii rahvusliku sotsiaal-, inim-, kultuur- jne kapitalide/varade loomise jooksvate mahtude arvestused ning ressursside varude kui faktotite arvestused: mis veelgi olulisem et standardse GDP arvestuse sisse lähevad parajasti positiivselt nt mitmed hübriidsõja poolt põhjustatud kuriteod – nt 2007 pronksmäsu purustuste taastamistööd jne (Raporti usaldusväärsust kinnitab autorite teaduslik tippkompetentsus – koosseis lisatud – selles puuduvad nii politikaanid kui ka pankurid ning plutokraadid ja muud magnaadid nagu meil tavaks jne)

NB: Tõelise (G) mitteformaalse/teaduspõhise GGDP mahtude mõningad esialgsed rakenduslikud kvantitatiivsed hinnangumeetodid ja nende esialgsed tulemused arvestades mitteformaalseid nn sateliitkontosid on kirjeldatud ülevaatlikult järgnevates uurimustes

  http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

http://ec.europa.eu/environment/beyond_gdp/index_en.html

 osundavad et akadeemilised/informaalsed GGDP mahud duaalhindades (ehk varihindades) milliseid on võimalik turuhindade puudumisel optimiseerimisteooriate võimekustega ligikaudselt rahaliselt hinnata – ületavad standardseid magnituudides ning inimressursside (laias mõistes koos põhielanikkonna reprodutseerimise kapitaliga) rahaline väärtus ületab selles kontekstis oluliselt füüsilise kapitali mahtu (vt nt OECD (2011) mis kahjuks kitsalt turumajandusliku statistika alusel ja kus Eesti kohta arvutused puuduvad – ja OECD (2016) kus leidub mõnigaid kaudseid kvantifikatsioone ka Eesti sotsiaalkapitali kohta).

  • Stiglitz et al. järgi arvestada tuleb adekvaatselt elanikkonna rahvuslikku turuvälist tegevust nii tulude hankimisel kui ka rahvuslike investeeringute soetamisel ja rahvuslike ressursside loomisel – seda eriti nii rahvusliku inim- kui ka sotsiaal- ning füüsilise- ja institutsionaal- kapitali soetamisel kodumajapidamiste ja turuväliste institutsioonide poolt – ning nende ressursside rahaliste mahtude hindamisel – ja seda suuresti informaalsete duaalhindade alusel. OECD (2011) keeruka valemi järgi inimkapitali mahu hindamine on keerukas isegi kitsalt turumajandusliku käsitluse puhul kus nt ei arvestata ka põlisrahva reproduktiivsusega seotud kodumajapidamiste inimressurssi – sama vihjavad Diamond&Saez jne; samuti ka sotsiaalkapitaliga lood eriti hübriidsõja riskide tingimustes arvestades sellega kaasnevaid rahvuslikke änge (vt nt Ott&Ennuste (1996) mis asümmeetrilised etniliste rühmade lõikes nt: eestikeelsed ja venekeelsed). Ja vt ka Chou (2006) abstrakti mis lisatud; rääkimata rahvuslikest küberneetiliste institutsionaalkapitalide rahalistest hinnanguest – KUNČIČ (2014).
  • Siinjuures on kahetsusväärne et suures osas meie rahvuslikud majandus- ning rahandus-poliitikud on poliitiliselt kitsalt motiveerituna jäänud rahvuslikult ebaadekvaatsete deterministlike GDP indikaatorite kummardajateks siiani (vt LISA) – mis moonutavad nende arusaamu tegelikust olukorrast ja riskide suurusest ning viivad neid rahvuslikult ränkadele väärotsustustele nt putinoid trollide poolt tekitatavatele rahvusliku sotsiaalkapitali kahjustustele eeskätt kiilulõõmisega ELis ning NATOs. Seda eriti hübriidsõja riskide tingimustes (vt Kissinger (2014), Lucas (2014), Toomse (2015), Kaljulaid (2017),RAND (2015): https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=hybrid+warfare+in+the+baltics.+threats+and+potential+responses

    CCDCOE (2016): https://ccdcoe.org/publications/books/legalconsiderations.pdf  jne) ning veelgi rohkem majandusküberneetiliste mehhanismide disainimisel – Diamond&Saez (2011) ja CEPR (2017) järgi nt praegune meie 0-kasumimaks on teaduslage mehhanism ning samas negatiivne institutsioon – eriti kui arvestada riskidega ning määramatustega.

  • Näiteid hübriidsõja probleemidest: strateegilise kommunikatsiooni sõjast 1) vt nt sanktsioonide sõjast Ennuste (2014) toodud kirjanduse viidetest et on vaja hierarhilist koordineerimissüsteemi kooperatiivses liidus 2) strateegilise kommunikatsiooni sõjast vt viiteid Ennuste (2008) et on vaja „sõnavabaduse“ piiranguid kremlimeelsete trollide suhtes jne 3) tähelpanu väärib ka nn ifolõhe akadeemilise ning poliitkorporatiivse leeri vahel (Januskaite&Uziene (2015) ja Kahan et al. (2017) tõdevad et seda lõhet mõnevõrra võib leevenda mõningate võimurite uudishimu) süvenemine strateegilises kommunikatsioonisõjas akadeemiliste ja poliitiliste institutsioonide vahel (vt ka StratCom COE (2015)) – seda eriti väikerahvuslike jätkusuutlikkuse kestlikkuse riskide tõenäosuslikkuse mõistmise osas 4) eriti sügav lõhe on on ühelt poolt tõenäosusliku käsitluse (teadusloogilises käsitluses tõde on tõenäosuslik ja vale ning faktoidid võivad pärineda mitte ainult pudrupäisusest vaid tõenäoselt ka sulilikust salakavalsusest (Wiener (1948)) – eriti strateegilises kommunikatsioonis) – ning teiselt poolt subjektiivse poliit-determinismi vahel (kus kasutusel hägusloogika).

Näide: NLi poolt pikaajalise okupatsiooni ja selle jäätmetega tekitatud rahvuslike täilike tõeliste kahjude rahalisest hindamisest kus arvestatakse eeskätt inimvaradega nt

 https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

NB: nt NLi pikaajalise okupatsiooni poolt Eestile tekitatud kahjude täiesti formaalne (riikliku standardese statistika alusel seega rahvuslike ressursside olemeid arvestamata) korrektne hinnang (Kukk (2005) tõenäoselt piirides (0,1;0,2)tn eurot (tn on 10 astmel 12) – seda küll 2004. a. andmete ja makroökonoomiliste peavoolu teooriate ning metodoloogiate alusel) ning – nagu tookordse Riikliku Komisjoni raames diplomaatiliselt eetiliselt korrektselt (nt Kirch et al. (2009)) oli võimalik (sh on Kukk vastutustundlikult tõdenud et NLi okupatsioon oli sisuliselt kolonisatsioon mis Fukuyama (2014 lk391) järgi seab esmaseks põlisrahvuse hävitamise) – arvestades nt et meie II Vabadussõja (Lindmäe (1999-2015) Köide IX lk542)) kaotused tulid täiesti maha vaikida – osutub nüüd parajasti hübriidsõja riskide tingimustes ning informaalsetes teaduspõhistes käsitlustes täiesti tühiseks – seda eriti meie rahvuslike inimvarade tohutute kaotuste tõttu barbaarses okupatsioonis ning pikaajaluste kahjustuste arvestuses mis jätkuvad siiani (Raukas (2005) nt radioaktiivsed jäätmed – vt ka LISA).

P.S.: On selge et ülalkirjeldatud kompleksete rahvuslike rahaliste informaalsete akadeemiliste tõenäosuslike (suuresti Bayes’like subjektiivsete hinnangute alusel: Tongeren et al. (2016) ning kaudsete makroökonoomiliste mõõtmiste tulemustel nagu nt Rajasalu (2003)) hinnangute usaldusväärsust hübriidsõja määramatuste ning strateegilise antagonistliku kommunikatsiooni tingimustes saab kindlustada – ainult ja ainult – laialdase hästi koordineeritud rahvusvahelise koostöö raames – rahvuslike teadmusstruktuuride sünergia metasünteesis. Jääb ehk vaid veel lisada et nendes rahvuslikes teadmus-struktuurides sisaldub tohutu akadeemiline vara – eeskätt sadade asjakohaste tippteaduslike ajakirjade ning sadade tuhandete tippteoreetiliste uurimuste sees peidus – kuigi mitmedki nendest uurimustest võib leida/osta mõne klikiga nt ka allolevate osunduste kirjandusviidetest – kuid ühelgi väikeriigil ei ole tippteadlaste pink küllalt pikk et kogu selles suures multi-dimensionaalsuses ning dünaamikas ja määramatuses ning komplementaarsete meetodite vallas üksi opereerida ning püüda arvukaid poliitpõhiseid korporatiivseid rahvuslikku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust õõnestavaid populistlikke väärotsuseid ära hoida – kuigi kohati oleks seda võimalik kiiresti ja kergesti teha nt: (a) nt teaduspõhiselt on  strateegilise kommunikatsiooni sõjas teatav “sõnavabaduse” piiramine absoluutselt oblikatoorne (vt nt Ennuste (2008). Nt isegi President Kaljulaid’i WaPo artiklile – https://www.washingtonpost.com/opinions/russia-is-a-threat-estonia-frets-about-its-neighbor/2017/03/24/011ad320-0f2b-11e7-9b0d-d27c98455440_story.html?utm_term=.ab0febde5386 – on ilmselt tosinad Kremli trollid diversioonilisi kommentaare lisanud (ja seda naljakam on et samas artiklis tunnistatakse ilmselt poliit-korrektsusest tõsiseltvõetavaks ilmselt kremlimeelse Y. Toom’i faktoidi nagu et venekeelses Narvas polevat parajasti mitte ühtegi putinoidi – muide Narva muudeti kiskjaliku NLi poolt venekeelseks sõjakuritegelikult etnilise puhastuse käigus ning seega parajasti eriti ohtlikus olukorras võimaliku kodusõja sütikuna Venemaa kaasabil – vt nt Thorsten&Riera-Crichton (2015)) (b) väga lihtne oleks läheneva Eesti eesistumise ajal EL/27-s jõustada teaduspõhised riske ning sulisid arvestavad maksuseadused mis liikmesriikides kõlvatute hargmaiste maksuparadiiside institutsioonid likvideeriks (vt EL Komisjoni vastavaid ettevalmistavaid Raporteid viimatistel aastatel) – ja – sellega EL/27 kui terviku nii sotsiaalkapitali kui ka kaitsevõimet suurendaks (samas kui meil teadustühiselt asendusteemasid kilplaslikult seltskonnameedias üles soojendatakse ning rahvuslikku teadmusruumi hägustatakse nt robotite sotsiaalmaksustamise dispuutidega jne :==) (c) mis selles hübriidsõjas meie jaoks eriti oluline et kiskjalik agressor eelnenud okupatsioonis kahjustas inimsusevastaselt oluliselt meie nii etnilist kui ka vaimset rahvuslikku struktuuri (vt nt Mägi et al. (2016) ja Noor (2005)) ning nüüd püüab valelikult siinse venekeelse elanikkonna inimõiguste päästmise nimel järjekordselt okupatsiooni taastada seejuures eestluse rahvuslikku sotsiaalkapitali nii rahvuslikult kui ka ideoloogiliselt lõhestades: seejuures üheks peamiseks relvaks valed valede otsa – nagu poleks okupatsiooni olnudki ja et küüditamise olid eesti rahva päästmiseks ning vene keel tuleb taastada riigikeelena jne. Täiesti kindlasti olid okupatsioonis meie põhirahvuse inimvara ja rahvusliku teadmusruumi kvaliteedi kaotused tohutud ning pikaajalised – XXI sajandi mõistes magnituudides suuremad senihinnatutest ja siiani oluliselt vähendavad eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust – kuni ajaloolisele tõele tõeliselt/teaduspõhiselt näkku ei vaadata: nt et suure tõenäosusega juba tunamullu Tallinnas v.k domineeris (uurimuse Mägi et al. (2016) järgi).

P.S.P.S.: (a) tekst on mõeldud erialase rahvusvahelise koostöö hõlbustamiseks ning selles mõttes eeskätt ingl masintõlke jaoks sobivaid termineid ning koma asemel mõttekriipse kasutades ja nt GDP (kodumaine kogutoodang ja mitte SKT/SKP jne) (b) 30.III 2017 Eurostat avaldas värske ülevaate EL/28 276 piirkonna GDP p.c ebavõrdsuste kohta: http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases. Kuigi see ülevaade on XXI sajandi makroökonoomika seisukohalt vaegteaduslik (vt nt Atkinson (2017) – nt kajastab ainult kitsalt turumajanduslikke indekseid) – siiski võib sellest ülevaatest nt ka OECD teadusosakondade raportite põhjal järeldada et ELi kui terviku sotsiaalkapitali tase on tõenäoselt vilets sest nende piirkondade majanduslike tasemete dispersioon on väga suur (seejures Balti-Riigid on piirkondadeks liigendamata jäänud. (c) vähemalt Eesti eesistumise ajal tuleks EL/27-s see probleem teaduspõhiselt Agendasse suruda  seda eriti arvestades et nt Econ.com 1.IV 2017 värske GDP prognoosi alusel 2018 kohta näib suure tõenäosusega et liikmesriikide lõikes on võimalik väita et sigma divergents näib jätkuvalt süvenevat ning seega mitmegi perifeeriariigi (eriti mis külgnevad kiskjaliku (Tirole (1992) termin oligopolide teoorias) impeeriumiga) rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosus näib eksistentsiaalselt kahanevat – kui endiselt võimurid eriti liikmesriikides (eriti kus venekeelsete kontsentreeritus kõrge) tõelistest sotsiaal-küberneetilistest (inc EL/27 kui terviku sotsiaalkapitali edendamisest) probleemidest pankurite/kröösuste juhtimisel populistlikult/teaduslagedalt mööda vaatavad (muide ajaleht The Economist omab kompetentset teadusosakonda).

Arusaadavalt peab Agendasse kuuluma ka see probleemistik:

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2016-0440&language=ET&ring=A8-2016-0317

Tänuavaldused: tänan SA VALGE RAAMAT juhatust rahalise toetuse eest mis võimaldas mul hankida ligemale poolsada tasulist värsket teaduspublikatsiooni sh väga kiiresti Amazon Kindle viimatisi suhtkalleid monograafiaid; sügav tänu Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule võimaldamaks minul tasuta juurdepääsu tuhandetele sciensdirect.com artiklitele; asjalike nõuannete ning märkuste eest avaldan tänu oma pika-ajalistele akadeemilistele kolleegidele sellel alal: Geoffrey Hodgson, Attiat F. Ott, Ilari Tyrni, Teet Rajasalu, Peep Varju, Jaak Uibu, Aigi Rahi-Tamm, Alari Purju, Aksel Kirch, Anton Laur, …

Eriti tänulik oleks oodatavatele heategevuslikele kaasautoritele –  olen täiesti teadlik et niivõrd komplitseeritud prognostilisel alal üksi tegutsemine põhimõtteliselt ei loo praktiliselt piisava tõeväärtusega tulemusi.

 

LISA (retsenseerimata ja toimetamata visand 23.IV 17 – mitte viidata)

                                            „Parem  ligikaudu õige kui täpselt vale“

                                                                                              J.M. Keynes

Rahvuslike nähtavate ja nähtamatute makro-ressursside ligikaudse rahalise hindamise näiteid ning vastavate pikaajaliste okupatsioonikahjude mõjude rahalisest hindamisest – Eesti rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse aspektist nii rahvusvaheliste liitude kui hübriidsõja tingimustes

  1. Standardne/formaalne turumajanduslik inimkapital (SMHC) elaniku kohta (p.c) keskmiselt on OECD (2011) üldistatud tulemuste ülekandmise alusel (vt Abstract väidet et kogu SMHC on 8 kuni üle 10 korra suurem standardsest GDP mahust (SGDP) – kusjuures taoliste uuringute tulemuste tõesuse tõenäosust hinnatakse vähemalt 0,9 tasemele. See OECD uuring on tehtud tosina suhteliselt rikka ning etniliselt homogeense rahvusliku suurriigi kohta ja selle tulemuste Bayes’likul ülekandmisel etniliselt polaarsele ning rikkas majandusliidus perifeersele väikeriigile nõuab nii tulemuste vastavat usaldus-tõenäosuse vähendamist kui ka usalduspiiride laiendamist (vt nt Tongeren&Picavet(2016)) ja ametliku statistika (GDP ja elanike arvu jne) andmetel saame suure ligikaudsusega ning samas ilmselt piisava subjektiivse/Bayesliku tõenäosusega (0,8) esialgselt hinnata et Eesti 2016 jooksvates turuhindades ja oodatavate turumajanduslike sissetulekute meetodil – keskmine SMHC p.c asetseb lõigus: €(0,1;0,2)M – kus 0,1 ja 0,2 on lõigu alumine ja ülemine usalduspiir ning M tähistab miljonit.

NB: (a) see on kogu elanikkonna keskmise usalduslõik kusjuures OECD (2011) järgi nt mõne eliit-kohordi keskmine võib ligemale kaks korda seda keskmist ületada ehk olla nt €(0,1;0,2)M ning vastupidiselt – on ilmselt hübriidsõja tingimustes otstarbekas defineerida negatiivse keskmisega kohorte (b) kogu rahvusliku SMHC olemi määramisel 2016. a. seisuga  kasutatava elanike neto arvu juures tuleb siinkohal arvestada ainult kodumaiste residentidega ning nt okupatsioonist tingitud elanikkonna pöördumatute kaotuste hulka kuuluvad majanduslikus mõttes ka okupatsiooni aegsed emigrandid, okupatsiooni ajal poliitiliselt diskrimineeritud isikud, okupatsiooni tõttu kaotatud haridusvõimalused ning tervisekahjustused (c) ning mis samuti oluline: kogu elanikkonna struktuuri moonutamisega (eeskätt venestamisega) tekitatud kahjustused (kuna Eurostati (2016) järgi kolmandates riikides sündinute (seega eeskätt venekeelsete) positiivne majandusaktiivsus on madalam meie põhirahvuse omast – kuid need statistilised andmed vajavad parajasti täpsustamist (sest hübriidsõja tingimustes viimastel aastatel on etniline polaarsus ilmselt süvenemas).

2. Informaalne/turuväline kodumajanduslik (sic! puhtmajanduslik kuid hinnatud standardsetes jooksvates turuhindades) IMHC p.c ehk ka nn satelliit GDP (kodune laste kasvatamine, kodune eakate hooldamine, kodused majapidamistööd jne) mahud hinnatakse statistikute (nt aktiivsete tegevustundide ametlike statistikate alusel) poolt keskmiselt 2 kuni 3 korda suuremateks kui IMHC p.c – seega €(0,2;0,6)M.

3. Rahvuslik informaalne sotsiaalkapital (amorfne=nähtav/mittenähtav ning formaalne statistika suuresti puudulik – akronüüm NISC):Eesti kohta 2013 seisuga on mõningaid kvantitatiivseid mõõtmisi tehtud sotsiaalkapitali indeksi taseme kohta OECD (2016) uurimuses – kus on küll kahjuks piirdutud ainult rahvusliku üldise koostöövalmiduse taseme hindamisega 10 punkti süsteemis ja näitaja struktuuri ilmutatud kujul ei esitata – mis olevat enam vähem EL/28 keskmisel tasemel 5,8 punkti. Seejuures eristamata/separeerimata selliseid faktoreid nagu: elanikkonna reproduktiivsus ning sellega seotud perekondlikud bioloogilised kapitalid, sotsiaalsete/seltskondlike ühenduste kapital, majanduslik ebavõrdsus, etniline heterogeensus, agressor impeeriumi strateegilise kommunikatsiooni diversioonoperatsioonide destruktiivne negatiivne mõju, hübriidsõja ängide etniline asümmeetrilisus (nt Ott&Ennuste (1996)) jne. Rahvusliku informaalse (formaalne/riiklik statistika oluliselt puudub eriti hindade osas) sotsiaalkapitali (NISC) rahalise mahu p.c hindamiseks (sh nt eriti reproduktiivsus-kapitali mahu hindamiseks) standardsed turuhinnad puuduvad ning tuleb kõrge usaldusväärsusega uuringutes esmalt siirduda informaalsete duaalhindade (varihindade) kasutamisele. Seda ideaalis suurte dünaamiliste stohhastiliste optimeerimismudelite dekomponeeritud lahendamisel kus duaalhinnad kujunevad endogeenselt (kahjuks Eesti kohta taolised kvantifitseeritud mudelid parajasti puuduvad) Siis jääb üle suurema ligikaudsusega ning väiksema usaldusväärsusega taanduda rahvusvaheliste paneelide ökonomeetriliste faktoranalüüside kasutamisele nt Rajasalu (2003) ja eeskätt nn musta kasti meetodil: kus küll otseselt (tollele Rajasalu ajale omaselt) amorfse sotsiaalkapitali faktorit rakenduslikes arvutustes ei rakendatud – kuid kaudselt saame Rajasalu (2003)järgi leida sotsiaalkapitalile lähendeid ning nende kaudu NISC p.c mahtude hindamisel toorelt kasutama vastavate rahvusvaheliste teaduspõhiste hinnangute subjektiivset (antud juhul kahetsusväärselt ainult andmete ajalise transformeerimist koos tuleviku oodatavate summade diskonteerimisega (vt OECD (2016)) ja mineviku summade ajastamisega Eesti 2016 hinna-tingimustesse (vt nt Ennuste (1996)): NISC p.c – €(0,3;1)M.

4. Rahvuslik traditsiooniline füüsiline kapital (OECD termin – siin akronüüm NTFC).  OECD (2016) uurimuse väitel TFC (loodusvarad, rahvuslikud infrastruktuuri varad koos nt raskerelvastusega ning koos kulla ja finantsvaradega) maht on üldiselt väiksem kui SMHC – seega ligikaudselt hindame esialgselt hübriid sõja tingimustes mitte kõrgemaks kui 6 kuni 12 kordne SGDP p.c ehk 2016. a. NTFC p.c on vahemikus €(0,1;0,2)M.

5. Rahvus-riikliku institutsioonkapitali (NINC) hulka kuuluvad eeskätt rahvuslike administratiivsete institutsioonide varad nagu eeskätt Fukuyama (2014) järgi: riiklikud- ja poliit-organisatsioonid, rahvusliku kaitse organisatsioonid, rahvuslik monetaar-ja fiskaal-süsteem koos maksusüsteemiga, rahvusvahelistesse liitudesse, blokkidesse, kuulumine jne. Nende rahaline olevikuväärtus on eeskätt mõõdetav nende loomiseks tehtud investeeringutega ning amortiseerumisega (Hodgson (1998)). Autori arvates nende agregeeritud makrovarade usaldusväärseks detailide vabaks rahaliseks mõõtmiseks mesoökonoomiliste agregaatide aluse) on ilmselt vaja veel mahukaid detailseid statistilisi välitöid teha mikrotasandil: väga esialgselt ning subjektiivselt/intuitiivselt võiks NINC p.c hinnang olla vahemikus €(0,1;0,2)M – vt nt Ennuste (2016).

6. Rahvuslik informaalne intellektuaalvara (NIIC) nagu rahvuslik: teadus- ja uskumusvara ning kultuurivara on samuti mõõdetavad nendesse süsteemidesse eelnevalt aegade jooksul tehtud panustuste ning vastavate varade hävitustega ning röövimistega (nt okupantide poolt ajalooliste arhitektuuri väärtuste hävitamise, raamatukogude laastamise, kunstiteoste varastamisega jne) Jällegi autori arvates nende agregeeritud makrovarade usaldusväärseks detailide vabaks rahaliseks mõõtmiseks on ilmselt vaja veel mahukaid detailseid statistilisi välitöid teha: väga esialgselt ning subjektiivselt/intuitiivselt võiks NIIC p.c hinnang olla vahemikus €(0,1;0,2)M – vt nt Ennuste (2016).

P.S.: Arusaadavalt oleks ülaltoodud subjektiivseid erineva tõeväärtusega esialgseid suure ligikaudsusega makro summade kokkuvõtteid (kaalutud erinevate ligikaudsete tõeväärtustega) laialt avaldama pole mõttekas – enne kui  uuringut ei ole vastavate rahvusvaheliste sõltumatute (sic!) oivakeskuste poolt korrigeeritud. Kuid siiski nende summade saab juba üsna suure tõenäosusega oletada nt – et Eestis seni tehtud uuringud NLi pikaajalise okupatsiooni rahvuslike majanduskahjude kohta on – tänapäeva makroökonoomika ja sotsiaalküberneetika rakursist – magnituudides allahinnatud: ja seda on hübriidsõja tingimustes rahvuslike strateegiate/poliitikate optimeerimiseks vaja numbriliselt kasvõi suure ligikaudsusega teada – sest paraku hübriidsõda on suuresti reokupeerimisele suunatud ning tugineb oluliselt eelnenud pikaajalise okupatsiooni ja selle jäätmete poolt meie rahvuslike ressursside kahjustuste ärakasutamisele (Schmid-Schmidsfelden&Potapova (2016), RAND (2017).

 

P.S.P.S.: Tõesuse tõenäosusega üle 0,7:

SMHC p.c – €(0,1;0,2)M –  E(0,2) – P(0,9)

IMHC p.c – €(0,2;0,6)M –   E(0,4) – P(0,8)

NISC p.c –   €(0,3;1)M   –    E(0,7) – P(0,7)

NTFC p.c –  €(0,1;0,2)M   – E(0,2) – (…)

NINC p.c –  €(0,1;0,2)M –   E(0,2) – (…)

NIIC p.c –    €(0,2;0,4)M –  E(0,3) – (…)

__________________________

Kokku p.c E(2,2)M ja P(0,7) – kus E on ülespoole ümardatud keskmise tähis  – ja P(…) tingliku tõesuse tõenäosuse vahemiku võimalk alampiir ning nt P(0,9) puhul eeldame keskmiselt usaldustõenäosust 95% ringis (usalduspiirides +/-15%) ning P=(0,7) puhul usalduspiirides +/-50% ja – (…) tähistab et andmete täpsustamine piisava usaldusväärsuseni jätkub. Tehniliselt Bayes’lik tinglik tõenäosus on defieeritud kui P(A/B) kus B tähistab siin parajasti kasutatava andmebaasi usaldustõenäosust.

Seega parajasti kogu rahvuslikult oleks eurodes olulisemate ressursside rahaline hinnang keskmiselt: (1,3×10*6)(2,2×10*6)=>2,5×10*12 ehk rohkem kui €2,5tn  – kus tn on triljoni tähis (triljon =10*12 – kus * on astendaja tähis) – ehk 2016 oleks eesti olulisemate rahvuslike ressursside rahalise mahu hinnang 2,5 triljoni euro ringis: (2;3)tn – P(0,7).

Samas keskmiselt ühe soomlase kohta võiks parajasti oluliste ressursside rahalist mahtu hinnata keskmiselt vähemalt kaks korda kõrgemaks ehk vähemalt viie miljoni euro ringis – seda palju kõrgemana pikaajalise otsese NLi okupatsiooni puudumise tõttu (vt nt Kukk (2005) ja Ennuste (1996)). Seega võiksime ressursside põhiselt hinnata meie pikaajalise okupatsiooni rahalist kahju p.c praegu hinnata kahe miljoni euro ringis: (1,5;2,5)M ehk rahvuslikult (2;3)tn euro piiridesse tõenäosusega P(0.7) ringis. Jääb lisada et Kukk (2005) poolt aastal avaldatud vastav hinnang mis põhines eeskätt SGDP formaalsete voogude kaotustele oli vähemasti tosin korda väiksem – sest riikliku komisjoni liikmena ei omanud moraalset vabadust informaalselt arvestada ei rahvuslike inim- ega sotsiaal-kultuuriliste- ning ka füüsiliste-varade kaotustega.

Mis veelgi olulisem et Rahi-Tamm (2005) poolt korrektselt avaldatud P(0,9) okupatsiooni pöördumatud inimkaotuste hulka (tolle ajastu käsitluse kontekstis) ei ole arvestatud ei emigratsiooni ega ka represseeritute paljude residentidest sugulaste olulist väljalangemist töövõimeliste ning elanike reproduktsiooni ressurssidest  – ometi kodumaisest makroökonoomilisest ning rahvusliku jätkusuutlikkuse aspektist on taoliste faktorite arvestamine oluline – ning – nende andmete osas vajalikud piisavad täpsustused lähematel aastatel jätkuvalt näivat Balti-Riikides toimuvat (StratCom COM ?) – seega pikaajalised rahvuslikud okupatsioonilised inimkaotuste mahtude rahalised hindamised (puuduv punkt 7.) jäävad edaspidiste uurimuste valda.

 

        OSUNDUSI (rühmitatud nende tõesuste tõenäosuste järgi kolmeks)

Tõesuse tõenäosusega üle 0,9

Diamond, Peter; Emmanuel Saez (AUGUST 2011) The Case for a Progressive Tax: From Basic Research to Policy Recommendations. CESIFO WORKING PAPER NO. 3548 CATEGORY 1: PUBLIC FINANCE: http://elsa.berkeley.edu/~saez/diamond-saezJEP11opttax.pdf
European Commission (February 2015) “What is the “Beyond GDP”:http://ec.europa.eu/environment/beyond_gdp/index_en.html
Fukuyama, Francis (2014) Political Order and Political Decay. FARRAR, STRAUS and GIROUX, New York: 658.

Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

Abstract

The main purpose of the paper is to identify challenges that occur developing strategies based on national intellectual kapital (NIC) measurements. As it can be observed from IC literature, even though there are different methods to measure NIC, they are not commonly used among policy makers as a tool for strategic management decisions to raise competiveness of nation. This paper compares different approaches to measure NIC, reveals related problems and provides possible explanations accordingly. The findings of the paper show that there is a big gap between academic research and policy makers. Four major directions of explanations to bridge this gap are highlighted in the paper: (1) poor awareness of IC concept among policy makers, (2) methodology related issues, (3) changing leadership profile and (4) collaboration related issues. The insights to possible solutions are also presented. They reveal the need to research different countries regarding their NIC policy.

© 2015 The Authors. Published by Elsevier Ltd.

Kissinger, Henry (2014 –  e.k 2017)  World Order. Allen Lane: 420  (Index  on p408:  Estonia, Russian cyberattac on  p 345).

Lindmäe, Herbert (2015-1999) SUVESÕDA  … 1941, Tartu, OÜ Greif: 4825lk (sic! IX Köidet – üe).

OECD STATISTICS DIRECTORATE (10-Oct-2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, E-mail: gang.liu@oecd.org): http://www.oecd.org/std/research

 

ABSTRACT

This paper summarizes the outcomes of the first phase of the OECD human capital project. In so doing, it shows the feasibility of applying the lifetime income approach to measuring human capital for comparative analysis, both across countries and over time. It also highlights the feasibility of applying the methodology to the categorical data (i.e. by 5-year or 10-year age group) that are typically available within the OECD statistics system, rather than to data by single year of age required by the original Jorgenson-Fraumeni methodology. The results in this paper indicate that the estimated value of human capital is substantially larger than that of traditional physical capital. Ratios of human capital to GDP are in a range from around eight to over ten across countries, broadly in line with those reported in a number of national studies. The distributions of human capital by age, gender, and education show that men dominate women in terms of their human capital holdings. In addition, people with higher education are better off than those with lower education, and the same is true for younger people compared to their older counterparts, although the detailed patterns vary across countries. Decomposition analysis of changes in the volume of human capital demonstrates that changes in population structure between men and women had little effect on the change of human capital per capita. While in all countries higher educational attainment contributed positively to the change of human capital per capita, this is not always sufficient to offset the negative effect of population ageing;

as a result, the volume of human capital per capita appeared to have declined in some countries over the observed period. Finally, sensitivity analysis confirms that estimates of the value of human capital depend on the choice of the two key parameters, i.e. annual real income growth rate and discount rate, while within-country distribution of human capital and trends of the volume of human capital are less sensitive to these assumptions.

OECD (2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

Eurostat (110/2016 – 6 June 2016) Migrant integration in the EU labour market in 2015:

http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases?p_p_id=101_INSTANCE_jtJORfNw4amk&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_delta=20&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_keywords=&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_advancedSearch=false&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_andOperator=true&p_r_p_564233524_resetCur=false&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_cur=2

Ott, A.F., U. Ennuste (1996) “Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia” – Social Science Journal, 33, 2, 149-164:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362

Rahi-Tamm, Aigi (2005) “Human Losses In:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:25-48:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

Rajasalu, Teet (2003) “Indicators of economic freedom and economic structure as determinants of growth and convergence in enlarging EU and priorities for Estonia”:  In: Essays in Estonian transformation economics, 2003, Tallinn: 9-32.

Raukas, Anto (2005) “Enormous Envirolmental Damage Caused by Occupation Army In:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:133- 140:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

STIGLITZ, Joseph E., Amartya SEN, Jean-Paul FITOUSSI et al. (2010) Report by the Commission on the Measurement of Economic Performance and Social Progress:

http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

Raporti kaalukust näitab Eurostati autorite koosseis:

Juhtivad

Professor Joseph E. STIGLITZ, Chair, Columbia University

Professor Amartya SEN, Chair Adviser, Harvard University

Professor Jean-Paul FITOUSSI, Coordinator of the Commission, IEP

http://www.stiglitz-sen-fitoussi.fr

 StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) “Economic shocks, civil war and ethnicity” – Journal of Development Economics 115: 32–44:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-1175221378&_sort=r&_st=13&view=c&md5=d185b1e7697a1a536327b241f9e4dd3b&searchtype=a

Tirole, Jean (1992) The Theory of Industrial Organizations. The MIT Press: 479.

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen)  School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus; Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing: Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

 StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) “Economic shocks, civil war and ethnicity” – Journal of Development Economics 115: 32–44:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-1175221378&_sort=r&_st=13&view=c&md5=d185b1e7697a1a536327b241f9e4dd3b&searchtype=a

Tirole, Jean (1992) The Theory of Industrial Organizations. The MIT Press: 479.

Tongeren,  Jan W., van Ruud Picavet (2016) „Bayesian estimation approach in frameworks; integration of compilation and analysis“ In  EURONA — Eurostat Review on National Accounts and Macroeconomic Indicators: 7-49.

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen)  School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

Tõenäosusega üle 0,8

Chou, Yuan (2006) “Three simple models of social capital and

economic growth “– The Journal of Socio-Economics 35  889-912:

DOI: 10.1016/j. socec. 2005.11.053

Abstract

This paper proposes three models of social capital and growth that incorporate different perspectives on the concept of social capital and the empirical evidence gathered to date. In these models, the social capital impacts growth by assisting in the accumulation of human capital, by affecting financial development through its effects is the collective trust and social norms, and by facilitating networking between firms that result in the creation and diffusion of business and technological innovations. We solve for the optimal allocation of resources channelled into the building of so::cial capital, to examine the models ‘ comparative statics and dynamics, and demonstrate how a tax and subsidy scheme may correct the resource under-allocation that results from the public good aspect of social capital creation. Observed, in the social capital across countries are explained by, in government policies and the possibility of multiple equilibria and social capital, the poverty of noughts and crosses.

© 2006 Published by Elsevier Inc.

Ennuste, Ülo  (2014) „Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks oPreliminary Postulates and Conjectures“ – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

Hodgson, G. (2007) “Evolutionary and Institutional Economics as the New Mainstream?” – Evolutionary Institutional Economics Review, 4(1): 7-25.

Hodgson, G. (1998) Institution Building as an Industrial Strategy. PHARE-ACE Research Project P95-2234-R. (co-author Ülo Ennuste) University of Cambridge Working Papers: 527.

Hurwitcz, Leonid et al. (2007): http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/2007/advanced.html

INTERNATIONAL COMMISSION FOR THE INVESTIGATION OF CRIMES AGAINST HUMANITY (2006) ESTONIA 1940-1945TALLINN 2006: http://www.historycommission.ee (NB: p1126 ).

Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

Abstract

The main purpose of the paper is to identify challenges that occur developing strategies based on national intellectual kapital (NIC) measurements. As it can be observed from IC literature, even though there are different methods to measure NIC, they are not commonly used among policy makers as a tool for strategic management decisions to raise competiveness of nation. This paper compares different approaches to measure NIC, reveals related problems and provides possible explanations accordingly. The findings of the paper show that there is a big gap between academic research and policy makers. Four major directions of explanations to bridge this gap are highlighted in the paper: (1) poor awareness of IC concept among policy makers, (2) methodology related issues, (3) changing leadership profile and (4) collaboration related issues. The insights to possible solutions are also presented. They reveal the need to research different countries regarding their NIC policy.

© 2015 The Authors. Published by Elsevier Ltd.

Kahan, Dan M., Asheley Landrum, Katie Carpenter, Laura Helft, Kathleen Hall Jamieson (2017) „Science Curiosity and Political Information Processing“ – Political Psychology“ –  38: 179–199, doi:10.1111/pops.12396, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/pops.12396/epdf

Kirch, Aksel; Marika Kirch, Tarmo Tuisk, Hanna-Hulda Reinkort and Aimar Altosaar (2008) Etics, Emics, Estonians and Russians in Contemporary Estonia: Is the Past still Dominating the Present?”

Presentation at IACCP Congress 27-31 July, 2008 Bremen, Germany: Working Papers of the Institute for European Studies International University Audentes No 1:

http://www.ies.ee/iaccp2008/Kirch_et_al_paper.pdf

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:30058

Kirch, A., Tuisk, T.; Reinkort, H.- H. (2011). Estonians and Russians in Contemporary Estonia: Is the Past still Dominating the Present? In J. Deutsch, M. Boehnke, U. Kühnen, & K. Boehnke (Eds.), Rendering borders obsolete: Cross-cultural and cultural psychology as an interdisciplinary, multi-method endeavor. Bremen : Jacobs University Bremen : International Association for Cross-Cultural Psychology. pp. 106-120.

Kissinger, Henry (2014)  World Order. Allen Lane: 420  (Index  on p 408:  Estonia, Russian cyberattac on  p 345).

KUNČIČ, ALJAŽ (2014) „Institutional quality dataset“ –  Journal of Institutional Economics / Volume 10 / Issue 01 / March 2014, pp 135-161:  http://dx.doi.org/10.1017/S1744137413000192 (About DOI

 Krugman, Paul (1990) Rethinking International Trade. The MIT Press: 282.

Kubiszewski, Ida; Robert Costanza, Carol Franco, Philip Lawn, John Talberth, Tim Jackson, Camille Aylmer (2013) “Beyond GDP: Measuring and achieving global genuine progress” – Ecological Economics 93 (2013) 57–68.

 Laitin, David (1998) Identity in Formation: the Russian-speaking Populations in the Near Abroad. Ithaca: Cornell University Press.

Lindmäe, Herbert (2015-1999) SUVESÕDA  … 1941, Tartu, OÜ Greif: 4825lk (sic! IX Köidet – üe).

Lucas, Edward (2014) The New Cold War: Putin’s Russia and the Threat to the West (Amazon.com Kindle).

Matsushima, Hitoshi (2008) „Role of honesty in full implementation“ – Journal of Economic Theory 139 2008  353 – 359: www.elsevier.com/locate/jet

 Kahan, Dan M., Asheley Landrum, Katie Carpenter, Laura Helft, Kathleen Hall Jamieson (2017) „Science Curiosity and Political Information Processing“ – Political Psychology“ –  38: 179–199, doi:10.1111/pops.12396, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/pops.12396/epdf

Kaljulaid, Kersti (2017): https://www.president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13147-qrussia-is-a-threat-estonia-frets-about-its-neighborq-the-washington-post/index.html

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

KUNČIČ, ALJAŽ (2014) „Institutional quality dataset“ –  Journal of Institutional Economics Volume 10 Issue 01 March 2014, pp 135-161:  http://dx.doi.org/10.1017/S1744137413000192 (About D

Mägi, Kadi; Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru, Maarten van Ham (2016) „Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential contexts“ – DEMOGRAPHIC RESEARCH VOLUME 34, ARTICLE 41, PAGES 1161−1192 PUBLISHED 28 JUNE 2016 http://www.demographic-research.org/Volumes/Vol34/41/ DOI: 10.4054/DemRes.2016.34.41:

http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/default.htm

Noor, Heino (2005) “Permanent Health Damages” In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers: 58-73: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

OECD (2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

OECD (2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

Ott, A.F., U. Ennuste (1996) “Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia” – Social Science Journal, 33, 2, 149-164:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362

Rajasalu, Teet (2003) “Indicators of economic freedom and economic structure as determinants of growth and convergence in enlarging EU and priorities for Estonia”:  In: Essays in Estonian transformation economics, 2003, Tallinn: 9-32.

RAND (2017) https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=hybrid+warfare+in+the+baltics.+threats+and+potential+responses

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus: Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing: Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) “Economic shocks, civil war and ethnicity” – Journal of Development Economics 115: 32–44:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-1175221378&_sort=r&_st=13&view=c&md5=d185b1e7697a1a536327b241f9e4dd3b&searchtype=a

Tirole, Jean (1992) The Theory of Industrial Organizations. The MIT Press: 479.

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

 Tõesusega üle 0,7

 Ennuste, Ülo (2016): https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

Ennuste, Ü. (2008) “Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples.” In: Kirch, Aksel et al. (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

Ennuste, Ü. (1993) „An outline for estimating long-term economic damage by means of analogy“  Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 42, 1, 1-4.

Kukk, Kalev (2005) ”Economic Damages In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers:141-171:    http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

(puudub rahvuslike ressursside kaotuste hindamine)

Rahandusministeerium (12.IV 2017) 2017. aasta kevadine majandusprognoos. RM võrguteavik: 76lk – koostaja Madis Aben.

NB: Rahvusliku jätkusuutlikkuse (RJ) aspektist on sellel prognoosil rida puuduseid mis usaldusväärsust vähendavad (a) nt Eesti RJ lähendi – konvergentsi EL/28 keskmisele (KK) „prognoos“ on siin aastani 2015! – kusjuures 2016 kohta on formaalne statistika olemas – liiati on see „prognoos“ teadustühiselt moonutatult PPS vääringus (b) prognoosil on suur lünk selles osas et puudub makro-ressursside prognoos nt maksebilansi finantskonto osa – seega jääb teadmata millises mahus jätkub finantskonto kaudu lähematel aastatel rahvuslike finantsvarade slikerdamine investeeringute petunimede all välismaale nii residentide kui ka e-residentide poolt (c) avaldatud prognooside usaldusväärsust rängalt vähendab mitmete regressandide usalduspiiride puudumine ja seega ilmselt hübriidsõja riskide (eriti sanktsioonide sõja) rahvuslikult vastutustundetu ignoreerimine.

RAND (2015): https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=hybrid+warfare+in+the+baltics.+threats+and+potential+responses

CCDCOE (2016): https://ccdcoe.org/publications/books/legalconsiderations.pdf

Advertisements

aprill 22, 2017 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: