Ülo Ennuste majandusartiklid

Küsitavusi

      Makroökonoomilisi küsitavusi*

 

  1. „Ühinemisreferendumi eel tehti massilist teavitustööd. Hannes Rummi juhitud kampaanias tiirutasid kõikide Eesti erakondade poliitikud mööda Eestit sama usinasti kui mistahes valimisteks valmistudes. Tulemus on olnud vaeva väärt. Eesti õigus kuuluda läände on praeguseks ka meist läänepoolsemate riikide jaoks enesestmõistetav.“ – taevane arm: a) kessee „Rummi“ veel on – toimisid arvukad vastavad riilklikud ad hoc komisjonid, toimusid regulaarsed rahvusvahelised teadusühingute teaduskonverentsid nii meil** kui eriti mujal ja eriti seminarid ülikoolides – eriti Inglismaal ja Iirimaal liitumisvastaselt (et mitte nende pirukat piirata ja seda koos mõningate medemeestega  jne b) mitte kõikide Eesti erakondade poliitikud ei tiirutanud ringi ilma salakavaluseta ja sulitsemiseta et liitumine rentslisse keerata (nimed on avalikult  teada: vt P.S.: Endel Lippmaa tohutust panusest liitumise kujundamisel)
  2. Kas see e.k tekst on äkki konarlik tõlge ingl omast: kas nt „südames“ ei peaks olema „südamikus“; kas „liitriigid“ ei peaks olema „liikmesriigid“ – kahjuks Presidendi Koduleheküljele pole jõudnud siiani teksti ühtegi autentset  versioon jne
  3. Kas äkki ikka a) Presidendi majandusnõunik ei ole üldse kompetentne ei „Brüsseli“ värkides üldse ega nt Komisjoni teaduspõhises Projektis „GDP and Beyond“ ning eriti Komisjoni puruhambutust võitlusest korruptsioon vastu nt nii hargmaiste korporatsioonide kasumimaksudest möödahiilimisel*** ning Eurosemestri veelgi hambutumast üritusest liikmesriikide rahvuslikke majanduspoliitikaid teaduspõhilikustada sotsiaal-küberneetiliselt ning evolutsiooninstitutsionaalselt riskiarvestuslikeks vähempopulistlikeks****  ja seega suurendades ELi sotsiaalkapitali (liikmesriikide vahelist usaldust) ning heidutusvõimet b) ja kas eriti Eesti puhu ei peaks Komisjon nõudma tõelist arvestamist  hübriidsõja riskidega (sh tööjõu anomaalse väljarändega)  ja seega loobuma Maastrichti aegunud reeglitega ning nende kiire ümbervaatamisega eriti tööjõu ja kapitali absoluutselt vaba liikumise alal – rääkimata valesti mõistetud sõnavabaduse varjus lubada putinoide kolonnidel vaba trollimist – seega mitte enam taga nutma 2004. a. lihtsameelset Külma Sõja järgset ja hübriidsõja eelset  situatsiooni – vaid mõtlema rohkem heidutusvõime tõstmisele?

*) http://arvamus.postimees.ee/4161957/kersti-kaljulaid-eesti-euroopa-liidu-sudames-et-jaa-murduks?utm_source

**) Ennuste, Ü. and Rajasalu, T. 2002. Critical Probability of the EU Eastern Enlargement Project’s Institutional Failure: Aspects of Calibrated Economic Impacts of the Failure. In: Aksel Kirch and Juhan Sillaste (eds.) Monitoring Preparations of Transition Countries for EU-Accession. 4th International Conference 4-6 October, 2002 Pärnu, Estonia, The Institute for European Studies, Tallinn, 212-227: http://www.ies.ee/iesp/ennuste.pdf  (NB! riskiarvestuslik käsitlus, vt ka viiteid)

***) Ülo Ennuste. 2012. “Waiting for the Commission Strengthened Governance Coordination Leviathans: Discourse Memo for the Actors in the Macro-Game “European Semester”- Baltic Journal of European Studies“ Vol 2, No 1, 2012 p 139-164:  http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_Ulo_En

****)  Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) Economic shocks, civil war and ethnicity. – Journal of Development Economics 115 32–44.

P.S.: http://www.sekretar.ee/uudised/2011/01/26/endel-lippmaa-jouame-viie-rikkama-hulka

Oluline lõik käesolevalt:

Mis on Teile euroministriks olemise ajast meelde jäänud?

Meelde on jäänud kogu tegevusplaani tegemine, mis pani enam-vähem paika arengumudeli, mis on siiani töötanud – kas toetada riigitööstust või mitte, piiriküsimused, äristruktuuride korraldamine, õigusaktid jne.
Kõige olulisem oli Euroopa Liitu astumine ning ELiga seotud sammude fikseerimine. Siis oli ju ka vastaseid nagu tänagi. Aga sellegipoolest on iseseisev riik Euroopa Liidu süsteemis, eurorahaga ja NATO liikmelisusega parim, mis me saame antud kontekstis teha. Päris iseseisvatest asjadest ei tule midagi välja. Need ei püsi. Peab olema suuremates plokkides võimalikult mugavus tsoonis. Ja kuna Kyoto on maha kantud, on meil Euroopas väga suur vabadus. Ainult mullidest ei tohi ennast hüpnotiseerida lasta.

Kas me oleme 20 aastaga palju targemaks saanud?

Inimesed on võrratult targemad, meil oli rahvusvahelisest äritegevusest primitiivne arusaam. Õppida on samas veel palju.
Olen Eesti arenguga väga rahul. Kõik on läinud nii, nagu arvasin ja lootsin, pole millestki üllatunud, kõik on läinud õigel viisil.  Olen huvi tundnud ainult faktide vastu ja ka poliitikas lähtunud ainult teaduse reeglitest, mille järgi pole raske asju ette näha.

KES ON KES

Endel Lippmaa töötas aastatel 1995–1997 Euroministri büroos, 17. november 1995–6. august 1996 oli eurominister.

Intervjuu ilmus täna Äripäeva avaldatud 5-,10-,15-, ja 20aastaste firmade erilehes.“

 

Advertisements

juuni 30, 2017 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: