Ülo Ennuste majandusartiklid

Kiri 21.VIII 17

Eesti Statistika Kvartalikiri

2/2017

Quarterly Bulletin of Statistics Estonia

Esimeses pt MAJANDUSÜLEVAADE (autor Robert Müürsepp lk 20) muu hulgas väidab:

„Euroopa Liidu majandus püsib stabiilne. Nagu ülejäänud maailmas, võis mõningast majanduskasvu

aeglustumist märgata ka EL-is. Siiski ei saa öelda, et SKP kasvutempo aeglustumine

2,2%-st 2015. aastal 1,9%-ni 2016. aastal oleks väga märkimisväärne. Samasugust kerget

aeglustumist võis näha ka euroalas – kasv vastavalt 2,0% ja 1,8%. Kolmandat aastat järjest oli

EL-i kõige kiiremini arenev majandus Iirimaal, mis kasvas 5,2%. Iirimaale järgnesid Malta (5,0%)

ja Rumeenia (4,8%). Vähim kasvas EL-is majandus Kreekas, mille varasematel aastatel

langenud SKP püsis möödunud aastal muutumatuna. Tagantpoolt järgnesid Itaalia (0,9%), Belgia

(1,2%) ja Prantsusmaa (1,2%). Regionaalselt arenesid Ida-Euroopa riigid teistest kiiremini.“

 

Sellest tekstist vist justkui järeldub nagu mullu ELis kõige kiiremini arenevate majanduste rühma kuulus nt Rumeenia (4,8%) – ja – kõige „Tagantpoolt“ rühma nt kuulusid võrdselt (1,2%) Belgia kui ka Prantsusmaa – hmm-hmm?

Muide (a) Eurostati andmetel mullu GDP p.c reaalne maht ehk majandusaktiivsus elaniku kohta 2010 püsihindades oli Rumeenias üks kõige madalamaid (kõvasti alla 10 tuhande euro p.c) – ja – Belgia ning Prantsusmaa kuulusid kõige kõrgemate hulka (kindlalt vastavalt üle 30 tuhande) (b) jääb lisada et nt Eurostat  juba aastaid  liikmesriikide majandusarengu taseme ja selle arengukiiruse hindamisel  ning liikmesriigiti võrdlemisel ei tugine populistlikult ainul ning eeskätt GDP kasvutempole sest see indeks ei ole riigiti võrreldav sest sõltub baasist – vaid teaduspõhiselt olulisemalt  nii majandusliku ebavõrdsuse dünaamikale seda nii elanike rühmiti kui ka piirkonniti ning seejuures ka GDP/GNI ja NNI suhteindeksile; ning toetusaluste väikeriikide puhul eeskätt konvergentsile/divergentsile EL keskmiste indeksite suhtes ning sh nt AIC indeksite põhjal (muide nende värkidega on Rumeenia  nagu öö ja päev erinev Belgiast ja Prantsusmaast; ka meil lood taoliste indikaatorite osas suhtkehvasti* viimatistel aastatel ja seda suuresti hübriidsõja tõttu ja mitte ainult täiesti teadustühise makromajandusliku mehhanismi tõttu sest oluline osa GDP mahust lekib kogumaisest majandusest välja) (c) kahetsusväärselt meil ka nt üldse puudub kodumajapidamiste varade kohta ametlik regulaarne statistika nagu ka rahvusliku sotsiaal- ja inim-vara kohta (nagu OECD raportites) – sest nagu selle kogumiku sissejuhatavast intervjuust selgub – siis meil statistikud teevad seda mida poliitikud ette kirjutavad – aga mitte seda mida sotsiaal-küberneetiliselt oleks otstarbekas nagu nt Eurostatis ja Eurosemestris püütakse teha (d) hübriidsõja tingimustes on eriti oluline jälgida ressursside väljavoolu riigist (eeskätt  põliselanike ja finants-investeeringute näol) ja sellega rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust erodeerivalt – kahjuks taolistest eksistentsiaalsetest probleemidest see kogumik näib mööda hiilivat.

PS: Kogumikus on ligi veerandsada peatükki ja ilmselt nendel kõigil näib ilmnevat  formaalse bürokraatliku ning teadustühisuse pitserit  ning seda eriti kogumiku lõpuosas nt nn põhinäitajate valiku osas mis hägustatud detailnäitajatega ning nt esitatud maksebilansi kvartaalset graafikut tuleb lausa mikroskoopiga uurida.

Tõsiselt – head asjatundjad püüdke oma erialadel heategevuslikult aidata.

*) http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tsdec100&plugin=1

selle Tabeli järgi 2016 nt Eesti GDP p.c lõhe EL/28 keskmisega süvenes 0.2 tuhande euro võrra.

august 21, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Märkus 16.VIII 17

EL/28 ja EL/19 majanduskasv kindlamatel alustel – eriti DFiSw alal – ilmselt erinevalt Eestist

Eurostati 16.VIII 17 13:00 News esialgsetel andmetel EL/28 ja Euroala EL/19 majanduskasv teises kvartalis kiirenes ning rohkem on riike, mis majanduse toibumisest osa saavad: EL/28 reaalne majandusaktiivsus (GDP p.c 2010 hindades) tõusis aastaga esialgsel hinnangul ligemale 0,6 tuhande euro võrra; EL/19 aga 0,7 tuhande võrra – ning Rootsi/Soome/Taani (DFiSw) alal keskmiselt kuskil 1,5 tuhande euro ringis.

Kahjuks Eesti indekseid ei ole me veel suutnud „kokku lükata“ (ÄP.ee  termin 16.VIII 17 – mis muidugi tõsises täppis e-Riigis nagu meie on andestav :==) – kuid ilmselt GDP p.c absoluutne reaalne lõhenemine/divergents – eriti meie ja DFiSw vahel jätkuvalt süveneb isegi meie kõige positiivsemate teaduspõhisemate informaalsete prognooside korral ning seda mitte ainult jooksva GDP sektoris vaid GDP potentsiaali osas.

NB: (a) ilmselt meie kodumaise majandusaktiivsuse divergentsi süvenemise peamiseks põhjuseks on parajasti hübriidsõja esirindel olek nii sanktsioonide kui ka küberrindel:

http://www.eestipank.ee/publikatsioon/toimetised/2017/52017-konstantin-kholodilin-aleksei-netsunajev-krimm-ja-karistus-sanktsioonide-moju-venemaa-ja

ja

Ülo Ennuste. 2014. Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks on Preliminary Postulates and Conjectures. – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

(b) ilmselt sõja tingimustes tuleks meil lisaks traditsioonilisele EL/28 majandusabile informaalselt majandusabi hulka FDI kirjes lugeda liitlaste abi nii raskerelvastuse osas ning inimressursside hulka lugeda liitlasvägede siinsed üksused – muide nende ressursside rahalised mahud võivad osutuda väga suurteks ning seega oluliselt tõsta Eesti heidutusvõimet:

https://uloennuste.wordpress.com/2017/08/06/memo-6-viii-17/

 

august 17, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Memo 26.VII 17

ELi Nõukogu Eesti Eesistumiese Agenda* Peatükk III „Turvaline ja kaitstud Euroopa Liit“ –
nõuab ilmtingimata parajasti hübriidsõja tingimustes võimalike rahvuslike ning ka liiduliste katastroofide ning kriiside põhjuste mõistmist ja nende vältimise teaduspõhist sotsiaal-küberneetilist käsitlust – õnneks vastav akadeemiline uurimine ja publitseerimine näib viimastel aastakümnetel lausa vohavat – nii retrospektiivselt kui prospektiivselt (vt nt ScienceDirect.com kümneid tuhandeid vastavaid värskeid publikatsioone** – mis paari klikiga üldiselt odavalt kättesaadaval – ja – saaks meie Eesistujatele suureks abiks olla – eriti Teadus- ja Rahandus-Ministritele) – mis eetiliselt (mitte populistlikult ja partokraatlikult) käsitlevad nii vastavaid võimalikke olulisi riske kui ka nende tagajärgede ratsionaalse leevendamise võimalusi (sh nii rahvusliku sotsiaalkapitalide kui ka teadmusvarade edendamisega) ning liikmesriikide rahvuslike jätkusuutlikkuse kestlikkuste tõenäosuste harmoonilist optimeerimist.

*) http://www.consilium.europa.eu/en/council-eu/presidency-council-eu/ – Lk. 18 lõik:

” … Estonia supports and contributes to the discussions on
Permanent Structured Cooperation (PESCO), the Coordinated Annual Review on Defence (CARD) and
a European Defence Action Plan (EDAP). Estonia supports the Commission’s initiatives, in particular in
the field of defence research and development and in strengthening the European defence industrial
base in order to create better opportunities for involving and
funding the small and medium size enterprises operating in the sector.
In a new security environment, identifying hybrid threats, increasing the awareness of such threats and stepping up resilience measures have become essential to enable
timely responses to threats. Estonia continues to contribute to the European Union’s early warning system and to promote exchanges of experience between institutions and
Member States. All the tools at the disposal of the European Union and NATO are required to tackle hybrid
and cyber threats. Estonia supports EU-NATO cooperation through practical actions in accordance
with the EU-NATO joint declaration of 2016 and contributes to the cooperation objectives in the field of cyber defence, including organising mutually open and coordinated
exercises.” (Pt III lõpp)

**) https://yloennuste.wordpress.com/2017/07/24/sotsiaal-kuber-kiri-24-vii-17/
ja
https://uloennuste.wordpress.com/2017/07/20/draft-20-vii-17-do-not-quote/
ja
https://www.hsaj.org/articles/595

P.S.: ilmselt moodsa sotsiaal-küberneetika valgusel tuleb “turvalisuse ja kaitstuse” kriteeriumeid täiendada veel heidutuse kriteeriumiga ning elanike hirmu faktori (katastroofide võimalikkus) ilmutatud arvestamisega – vt nt:

Chichilnisky, Graciela (2009) „The topology of fear“ – Journal of Mathematical Economics, 45: 807–816: http://www.elsevier.com/locate/jmateco

Ab s t r a c t

For many years experimental observations have raised questions about the rationality of

economic agents—for example, the Allais Paradox or the Equity Premium Puzzle. The problem is a narrow notion of rationality that disregards fear. This article extends the notion

of rationality with new axioms of choice under uncertainty and the decision criteria they

imply (Chichilnisky, G., 1996a. An axiomatic approach to sustainable development. Social

Choice andWelfare 13, 257–321; Chichilnisky, G., 2000. An axiomatic approach to choice

under uncertainty with Catastrophic risks. Resource and Energy Economics; Chichilnisky,

G., 2002. Catastrophical Risk. Encyclopedia of Environmetrics, vol. 1. John Wiley & Sons, Ltd.,

Chicester).

In the absence of catastrophes, the old and the newapproach coincide, and both

lead to standard expected utility. A sharp difference emerges when facing rare events with

important consequences, or catastrophes. Theorem 1 establishes that a classic axiom of

choice under uncertainty – Arrow’s Monotone Continuity axiom, or its relatives introduced

by DeGroot, Villegas, Hernstein and Milnor – postulate rational behavior that is ‘insensitive’

to rare events as defined in (Chichilnisky, G., 1996a. An axiomatic approach to sustainable

development. Social Choice andWelfare 13, 257–321; Chichilnisky, G., 2000. An axiomatic

approach to choice under uncertainty with Catastrophic risks. Resource and Energy Economics; Chichilnisky, G., 2002. Catastrophical Risk. Encyclopedia of Environmetrics, vol. 1.

John Wiley & Sons, Ltd., Chicester). Theorem 2 replaces this axiom with another that allows

extreme responses to extreme events, and characterizes the implied decision criteria as a

combination of expected utility with extremal responses.

Theorems 1 and 2 offer a new understanding of rationality consistent with previously unexplained observations about decisions involving rare and catastrophic events, decisions involving fear, the Equity Premium Puzzle, ‘jump diffusion’ processes and ‘heavy tails’, and it agrees with (Debreu, G., 1953. Valuation equilibrium and Pareto optimum. Proceedings of the National Academy of Sciences, 40, 588–592) formulation of market behavior and his proof of Adam Smith’s Invisible Hand theorem.

© 2009 Elsevier B.V. All rights reserved.

Ja

Robert S. Pindyck, Robert S. and Neng Wang (2013) „The Economic and Policy Consequences of Catastrophes“ – American Economic Journal: Economic Policy, 5(4): 306–339: http://dx.doi.org/10.1257/pol.5.4.306

Abstract

How likely is a catastrophic event that would substantially reduce

the capital stock, GDP, and wealth? How much should society be

willing to pay to reduce the probability or impact of a catastrophe?

We answer these questions and provide a framework for policy

analysis using a general equilibrium model of production, capital

accumulation, and household preferences. Calibrating the model to

economic and financial data, we estimate the mean arrival rate of

shocks and their size distribution, the tax on consumption society

would accept to limit the maximum size of a catastrophic shock, and

the cost to insure against its impact. (JEL D81, E22, E23, E32, G22,

H25, Q54)

Ja

Fleurbaey, Marc; Stéphane Zuber (2017) „Fair management of social risk“ – Journal ofEconomicTheory, 169): 666–706:  http://www.elsevier.com/locate/jet

 

Abstract

We provide a general method for extending social preferences defined for riskless economic environments to the context of risk and uncertainty. We apply the method to the problems of managing unemployment allowances (in the context of macroeconomic fluctuations) and catastrophic risks (in the context of climate change). The method guarantees expost fairness and pays attention to individuals’ risk attitudes, while ensuring rationality properties for social preferences, revisiting basic ideas from Harsanyi’s celebrated ag-gregation theorem (Harsanyi, 1955). The social preferences that we obtain do not always take the form of an expected utility criterion, but they always satisfy statewise dominance. When we require social preferences to be expected utilities, we obtain a variant of Harsanyi’s result under a weak version of the Pareto principle, and a maximin criterion under a stronger Pareto requirement, whenever the expost social ordering does not depend on people’s risk attitudes. We also show how non-expected utility individual preferences can be accommodated in the approach.

©2017 Elsevier Inc. All rights reserved.

NB!: asjatundjale meeldetuletuseks et nt ülaltoodu alusel sotsiaal-küberneetiliselt näib et kremlistide ratsionaalsus on inimkonnale katastroofiks – nagu oli ka Stalin’i ratsionaalsus:  vt nt Gregory, Paul R., Philipp J.H. Schröder, Konstantin Sonin (2011) „Rational dictators and the killing of innocents: Data from Stalin’s archives“ – Journal of Comparative Economics 39 (2011) 34–42. 

Ja  Chanel, Oliver; Graciela Chichilnisky (2013) „Valuing life: Experimental evidence using sensitivity to rare events“ – Ecological Economics 85: 198–205: doi:10.1016/j.ecolecon.2012.03.004

Chanel, Oliver; Graciela Chichilnisky (2013) „Valuing life: Experimental evidence using sensitivity to rare events“ – Ecological Economics 85: 198–205: doi:10.1016/j.ecolecon.2012.03.004

 

A b s t r a c t

Global environmental phenomena like climate change, major extinction events or flutype pandemics can have catastrophic consequences. By properly assessing the outcomes involved – especially those concerning human life – economic theory of choice under uncertainty is expected to help people take the best decision. However, the widely used expected utility theory values life in terms of the low probability of death someone

would be willing to accept in order to receive extra payment. Common sense and experimental evidence refute this way of valuing life, and here we provide experimental evidence of people’s unwillingness to accept a low probability of death, contrary to expected utility predictions. This work uses new axioms of choice defined by Chichilnisky (2000), especially an axiom that allows extreme responses to extreme events, and the choice criterion that they imply (U.S. Environmental Protection Agency, 2004). The implied decision criteria are a combination of expected utility

with extreme responses, and seem more consistent with observations.

© 2012 Elsevier B.V. All rights reserved.

 

P.S.P.S.: teatavasti ELi Lissaboni Strateegia üks olulisemaid üleskutseid oli ja siiani on:

kutsub kõiki liikmesriike üles kohustuma kevadisel [2005] Euroopa Ülemkogul võtma

meetmeid, mida on vaja, et tõsta kulutusi uurimis- ja arendustegevusele vähemalt 3 %-ni

riigi tuludest (2% era- ja 1% avalikule sektorile), kindlustades samal ajal kõikide

edendamismeetmete kontrollimise Lissaboni eesmärkide suhtes; rõhutab, et samas

seoses tuleb kahekordistada uurimis- ja arendustegevusele antavaid Euroopa rahalisi

vahendeid kooskõlas Lissaboni eesmärkidega, sealhulgas kiita heaks Euroopa

teadusnõukogu kui sõltumatu teadusküsimuste nõuandekomitee loomine;“

 

Kahetsusväärselt Eurostati viimaste andmete järgi* 2016 EL/28 oli selle indikaatori osas keskmiselt saavutatud tase ainult 2% . Ning veelgi kahetsusväärsemalt Eesti osas mahajäämus veelgi suurem – ligikaudu 1,5%: seega kui ELis keskmiselt kulutati 2016 aastal 2010 püsihindades keskmiselt elaniku kohta ligikaudu 0,6 tuhat eurot ja Soomes ligemale tuhat eurot p.c – siis Eestis keskmiselt ainult 0,3 tuhat eurot: mida oleks meie Eesistujatel enesekiitlemise puhul sobiv arvestada.

 

*) http://ec.europa.eu/eurostat/web/europe-2020-indicators/europe-2020-strategy/headline-indicators-scoreboard

juuli 26, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Sotsiaal-Küber kiri 24.VII 17

Määramatuste ja riskide laienedes mittestandardsete Türanniseerivate Katastroofiliste Riskide sotsiaal-küber rakendusteooriate käsitlemine muutub eetilistes sotsiaal-teadustes eeskätt rahvuslike jätkusuutlikkuste kestlikkuse tõenäosuste kindlustamisel parajasti üha olulisemaks nt:

 

Chichilnisky, Graciela (2010) “The foundations of statistics with black swans” – Mathematical Social Sciences Volume 59 Issue 2: 184-192:

https://doi.org/10.1016/j.mathsocsci.2009.09.007Get rights and content

Abstract

We extend the foundation of statistics to integrate rare events that are potentially catastrophic, called black swans.These include natural hazards, regime change in complex systems, market crashes, catastrophic climate change and major episodes of species extinction. Classic statistics and physics treat such events as ‘outliers’ and often disregard them. We propose a new axiomatization of subjective probability requiring equal treatment for rare and frequent events, and characterize the likelihoods or subjective probabilities that the axioms imply. These coincide with countably additive measures and yield normal distributions when the sample has no black swans. When the sample includes black swans, the new likelihoods are represented by a combination of countable and finitely additive measures with both parts present. The axioms were introduced in Chichilnisky (2000, 2002); they extend the axiomatic foundations of Savage (1954)Villegas (1964) and Arrow (1971) and they are valid for bounded and unbounded samples (Chichilnisky, 1996b). The finitely additive measures assign more weight to rare events than do standard distributions and in that sense explain the persistent observation of power laws and ‘heavy tails’ that eludes classic theory.

Grechuk, Bogdan; Michael Zabarankin (2014) „Risk averse decision making under catastrophic risk“ – European Journal of Operational Research 239: 166–176.

A b s t r a c t

A nonstandard probabilistic setting for modeling of the risk of catastrophic events is presented. It allows random variables to take on infinitely large negative values with non-zero probability, which correspond to catastrophic consequences unmeasurable in monetary terms, e.g. loss of human lives. Thanks to this extension, the safety-first principle is proved to be consistent with traditional axioms on a preference relation, such as monotonicity, continuity, and risk aversion. Also, a robust preference relation is

introduced, and an example of a monotone robust preference relation, sensitive to catastrophic events in the sense of Chichilnisky (2002), is provided. The suggested setting is demonstrated in evaluating nuclear power plant projects when the probability of a catastrophe is itself a random variable. _ 2014 Elsevier B.V. All rights reserved.

Buchholz, Wolfgang; Michael Sch,ymura (2012) „Expected utility theory and the tyranny of catastrophic risks“ – Ecological Economics 77: 234–239.

Abstract

Expected Utility theory is not only applied to individual choices but also to social decisions, e.g. in cost–benefit analysis of climate change policymeasures that affect future generations and hence incorporate an ethical dimension. In this context the crucial question arises whether EU theory is able to deal with “catastrophic risks”, i.e. risks of high, but very unlikely losses, in an ethically appealing way. In this paper we show that this is not the case. Rather, if in the framework of EU theory a plausible level of risk aversion is assumed, a “tyranny of catastrophic risk” (TCR) emerges, i.e. project evaluation is dominated by the catastrophic event. Or, contrary to that, with

low degrees of risk aversion, the catastrophic risk eventually has no impact at all (“negligence of catastrophic risk” (NCR)) which is ethically not acceptable as well.

© 2012 Elsevier B.V. All rights reserved.

Shao, Jia; Apostolos D. Papaioannou, Athanasios A. Pantelous (2017) „Pricing and simulating catastrophe risk bonds in a Markov-dependent environment“ –

A b s t r a c t

At present, insurance companies are seeking more adequate liquidity funds to cover the insured property losses related to natural and manmade disasters. Past experience shows that the losses caused by catastrophic events, such as earthquakes, tsunamis, floods, or hurricanes, are extremely high. An alternative method for covering these extreme losses is to transfer part of the risk to the financial markets by issuing catastrophe-linked bonds. In this paper, we propose a contingent claim model for pricing catastrophe risk bonds (CAT bonds). First, using a two-dimensional semi-Markov process, we derive analytical bond pricing formulae in a stochastic interest rate environment with aggregate claims that follow compound forms, where the claim inter-arrival times are dependent on the claim sizes. Furthermore, we obtain explicit CAT bond prices formulae in terms of four different payofffunctions. Next, we estimate and calibrate the parameters of the pricing models us- ing catastrophe loss data provided by Property Claim Services from 1985 to 2013. Finally, we use Monte Carlo simulations to analyse the numerical results obtained with the CAT bond pricing formulae. ©2017 Elsevier Inc. All rights reserved.

Roberts, Patrick (2008) “Catastrophe: Risk and Response, by Richard A. Posner.” – Homeland Security Affairs 4, Article 5: https://www.hsaj.org/articles/595

Abstract

Catastrophe: Risk and Response, Richard Posner makes the case that the risk of global catastrophe is higher than most people think, and he analyzes the reasons why the U.S. under-prepares for natural, technological, and terrorist catastrophe. Attempts to mitigate the risk of catastrophe will incur heavy costs, whether economic (as in proposals to reduce the effects of climate change) or civic (as in policing reforms that infringe on civil liberties). How might the U.S. and the world weigh the extraordinary costs and uncertain future benefits of avoiding catastrophe? Posner advocates economic tools, especially cost-benefit analysis, as a guide in determining which catastrophes are worth protecting against and which are so unlikely to happen or so trivial that they are not worth the cost of defense

juuli 24, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Kom 8.VII 17

Kom: Kersti Kaljulaid (5.VII 2017) Riia StratCom-Dialogue Avakõne*

ScienceDirect.com järgi nt** kuulub strateegiline kommunikatsioon eeskätt institutsionaal- ja sotsiaal-küberneetika valdkonda ning seega matemaatiliselt formaliseeritav stohhastiliste antagonistlike mänguteoreetiliste mudelitega.

Kaljulaid oma tekstis õigesti rõhutab tõerääkimise olulisust kommunikatsiooni usaldusväärsuse kindlustamisel ning tuginemist kindlatele faktidele ning mitte faktoididele (vt ka nt Akerlof, Georg, Robert Shiller (2015) Phishing for Phools: The Economics of Manipulation and Deception, ISBN: 9781400873265 Princeton University Press, Princeton, NJ. (Kindle) ja

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen)  School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

ja: StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications).

Antud kaasuses näib meil siiski vajaka jäävat kogu tõe ilmutamise vajaduse käsitlemine ja selles peituvad lüngad (eeskätt paljude erialade meie rahvuslike ning rahvusvaheliste tippteadlaste (Kissinger, Fukuyama jne) strateegiliste tööde mahavaikimine).

Nt on meie Teise Vabadussõja kangelaslikkuse (Lindmäe (2015)***) üldine mahavaikimine kommunikatsiooniteoreetiliselt äärmiselt ebakompetentne ning rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust erodeeriv. Mis veelgi olulisem et Lindmäe magnum opus mahavaikimisega varjatakse ka soveti okupatsiooni kogu jälkust ning kogu rahvuslikku köndistamist nii füüsiliselt kui vaimselt (muide nt HTMi partner ETIS.ee jaoks prof Lindmäe on oma suurteosega „Suvesõda … 1941“ IX Köidet (ligemale viie tuhande leheküljega) tühi  koht – mis muide arvestades viimatiste teadusministrite kompetentsi ning maailmavaateid on täiesti mõistetav – nagu ka paljude Eesti tippteadlaste asjakohaste strateegiliste uurimuste mahavaikimine: nt Lippmaa ja Mereste, kelle kohta puudub info nt nende osalemises ELiga ja Euroalaga liitumises mis hübriidsõjaga seoses on strateegiliselt olulised jne). Jääb lisada et mahavaikijad ei pruugi kõik olla kremlimeelsed vaid kannatada nt okupatsioonist tingitud kauakestva nn Stockholmi sündroomi all (vt nt Noor, Heino (2005) “Permanent Health Damages” In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers: 58-73: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192)

Eriti problemaatiline on siinjuures hübriidsõja tingimustes  ja eriti eesrindel küberdimensoonis ning trollide kolonnide olemasolul – on täieliku pressivabaduse üle vaba (sh ScienceDirect mõistes mitteasjatundjate) dialoogi pidamine****.

P.S.: tähelpanu väärib et strateegilise kommunikatsiooni teaduspõhine käsitlemine on äärmiselt keerukas ning nõuab väga paljude erialade sõltumatute ning ausameelsete spetsialistide koostööd (nt viitel** on pooltosinat autorit) – nt eriti kompleksne on tänapäeval rahaliselt hinnata okupatsioonide poolt tekitatud  täielikke sotsiaalmajanduslikke ning küberneetilis-institutsionaalseid kahjustusi: lisaks traditsioonilistele majanduskapitalide kaotustele on tänapäeval Post-GDP ajastul asutud hindama ka rahvuslikke inimkapitali ning sotsiaalkapitali kaotusi samuti institutsionaalvarade kaotusi nii otseselt kui kaudselt (nt rahvusliku etnilise struktuuri köndistamise kui ka kultuuri ning hariduse ja teaduse varade hävitamise ja seega rahvusliku teadvuse hägustamise pikaajaliste kahjude hindamist (https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/)

Muide taoliste probleemide demokraatlikud arutelud antagonistlike poliitiliste rühmituste seltskondades ei too teadusloogilist konstruktiivset selgust (nt Riigikogu komisjonides – vt nt Dr Uibu: http://arvamus.postimees.ee/4148947/jaak-uibu-kuidas-riik-on-rahvastikupoliitikas-aastaga-edasi-liikunud) vaid hägustavad veelgi rohkem vastupidiselt ausatele teadusuuringutele – seda on korduvalt väitnud nii Lippmaa kui ka nt Akerlof&Shiller (2015).

*) https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13447-vabariigi-president-strateegilise-kommunikatsiooni-konverentsi-avamisel-riias/index.html

https://www.president.ee/en/official-duties/speeches/13437-president-of-the-republic-at-the-opening-of-the-riga-stratcom-dialogue/index.html

http://www.cvent.com/events/the-riga-stratcom-dialogue-2017/agenda-d47b2cc5272e4ad4a969cc73e97a8f47.aspx

**) Falkheimer, Jesper; Mats HeideHoward NothhaftSara von Platen, Rickard Andersson  (2017) Is Strategic Communication too important to be left o Communication Professionals?: Managers’ and coworkers’ attitudes towards strategic communication and communication professionals – Public Relations Review, Volume 43, Issue 1, March 2017: 91-101.

 

References

Ashforth, B. (2001). Role transitions in organizational life: An identity-based perspective. Mahwah, NJ: Lawrence Earlbaum.Axley, S. R. (1984). Managerial and organizational communication in terms of the conduit metaphor. Academy of Management Review, 9(3), 428–437.Brønn, P. S. (2001). Communication managers as strategists? Can they make the grade? Journal of Communication Management, 5(4), 313–326.Brønn, P. S. (2014). How others see us: Leaders’ perceptions of communication and communication managers. Journal of Communication Management,18(1), 58–79. http://dx.doi.org/10.1108/JCOM-03-2013-0028Cheney, G., & Christensen, L. T. (2001). Organizational identity: Linkages between internal and external communication. In F. M. Jablin, & L. L. Putnam(Eds.), Organizational communication: Advances in theory, research, and methods (pp. 231–269). Thousand Oaks, CA: Sage.Cowan, D. (2014). Strategic internal communication: How to build employee engagement and performance. London: Kogan Page.Dewey, J. (1916). (1916/2004) democracy and education. Mineola, NY: Dover.Falkheimer, J., & Heide, M. (2014a). From public relations to strategic communication in sweden: The emergence of a transboundary field of knowledge.Nordicom Review, 35(2), 123–139.Falkheimer, J., & Heide, M. (2014b). Strategisk kommunikation: En introduktion (2nd ed. strategic communication: An introduction). Lund: Studentlitteratur.Falkheimer, J., Heide, M., Simonsson, C., Zerfass, A., & Verhoeven, P. (2016). Doing the right things or doing things right? Paradoxes and swedishcommunication professionals’ roles and challenges. Corporate Communications: An International Journal, 21(2), 142–159.http://dx.doi.org/10.1108/CCIJ-06-2015-0037Flyvbjerg, B. (2006). Five misunderstandings about case-study research. Qualitative Inquiry, 12(2), 219–245. http://dx.doi.org/10.1177/1077800405284363Global Alliance. (2010). Stockholm accords: Final text. Retrieved from. www.stockholmaccords.org/accords-text6https

***) Herbert Lindmäe (1999-2015) SUVESÕDA  … 1941, IX Köidet, OÜ Greif, 1999-2015: kokku 4825lk.

****) Ennuste, Ü. (2008) Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. Kirch, Aksel; Kerikmäe, Tanel; Talts, Mait (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: a collection of research articles dedicated to the 10th Anniversary of the Institute for European Studies, Tallinn: Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

https://yloennuste.wordpress.com/2017/07/08/kom-8-vii-17/

References and Related Papers
Adam, K. 2004. On the Relation between Robust and Bayesian Decision
Making. – Journal of Economic Dynamics & Control, 28, 2105-117.
Antonelly, C. 2005. Models of Knowledge and Systems of Governance.
Journal of Institutional Economics, 1, 51-73.
36
Aoyagi, M. 1998. Correlated Types and Bayesian Incentive Compatible
Mechanisms with Budget Balance. – Journal of Economic theory, 79,
142-151.
d’Aspremont, C., Crémer, J. and Gerard-Varet, L.-A. 2004. Balanced
Bayesian Mechanisms. – Journal of Economic Theory, 115, 2, 385-
395.
Azrieli, Y. and Lehrer, E. 2008. The value of the stochastic information
structure. – Games and Economic Behavior, Vol. 62 (in press).
Baliga, S. 1999. Interactive Implementation. – Games and Economic
Behavior, 27, 38-63.
Callander, S and Wilkie, S. 2007. Lies, Damned Lies, and Political
Campaigns. – Games and Economic Behavior, 60, 262-86.
Chakraborty, A. and Yilmaz, B, 2004. Informed Manipulations. – Journal
of Economic Theory, 114, 132-52.
Chambers, C. 2004. Virtual Repeated Implementation. – Economic Letters,
83, 263-268.
Eliaz, K. 2002. Fault Tolerant Implementation. – Review of Economic
Studies, 69, 589-610.
Ennuste, Ü. 1969. Uncertainty, Information and Decomposition in the
Planning of the Production System. – Economics of Planning, 9, 3,
258-266.
Ennuste, Ü. 1978. A Theory of Decomposed Optimal Planning. Tallinn:
Valgus.
Ennuste, Ü. and Matin, A. 1989. Stokhasticheskie ekonomicheskie modeli
adaptivnogo optimalnogo planirovaniia i problemy ikh koordinatsii.
Moskva: Nauka.
Ennuste, Ü. 1999. On a Bayesian Mechanism Planning Model of the Shapin
the CEECs and EU Accession and Enlargement Decisions. In: Ülo
Ennuste and Lisa Wilder (eds.) Harmonization with the Western
Economics: Estonian Developments and Related Conceptual and
Methodological Frameworks, Tallinn, 343-359.
Ennuste, Ü. 2001. Quasi-Implementing Design Mechanisms and Primary
Determinants: Estonian Empirical Illustrations. In: Ü. Ennuste and L.
Wilder (Eds.) Factors of Convergence: A Collection for the Analysis
of Estonian Socio-Economic and Institutional Evolution, Tallinn
Technical University, 325-361.
Ennuste, Ü. 2003. A Linear Planning Analysis of Institutional Structure in
the Economy. In: Ü. Ennuste and L. Wilder (Eds.), Essays in Estonia
Transformation Economics. Tallinn Technical University, 265-279.
37
Ennuste, Ü. 2006. Meta-synthesis Approach to Economic System
Implementation Mechanisms. In: Simulation and Optimisation in
Business and Industry: International Conference on Operational
Research, May 17-20, 2006, Tallinn, Estonia / Eds. H. Pranevicius et
al.]. Kaunas: Technologija, 2006, 9-12.
Ennuste, Ü. 2007. Dual Market-Transition in Estonia 1987-2007:
Institutional Mechanism Analysis Approach. In: Europe After
Historical Enlargement. The Proceedings of 5th Audentes Spring
Conference, Apr. 28 2006, Tallinn, 60-126.
http://www.ies.ee/iesp/No3/
Foster, D. and Young, H. 2003. Learning, Hypothesis Testing, and Nash
Equilibrium. – Games and Economic Behavior, 45, 73-96.
Francois, P. 2006. Norms and the Dynamic of Institution Formation.
Department of Economics, University of British Columbia and
CentER, Tilburg University and CIAR, CEPR, CMPO.
Francois, P. 2008. Norms and Institution Formation. CEPR, London.
Geoffrion, A. 1970. Primal Resource-Directive Approach for Optimizing
Nonlinear Decomposable Systems. Operations Research, 18, 375-03.
Gu, J. and Tang, X. 2005. Meta-Synthesis Approach to Complex System
Modeling. – European Journal of Operational Research, 166, 597-
614.
Hellwig, C. 2002. Public Information, Private Information, and the
Multiplicity of Equlibria in Coordination Games. – Journal of
Economic Theory, 107, 191-222.
Huxley, A. 1938, Ends and Means. London: Chatto and Windus,House of
Commons. 2007. MINUTES OF EVIDENCE. TAKEN BEFORE
TREASURY COMMITTEE – PRIVATE EQUITY – Tuesday 11
December 2007. SIR DAVID WALKER. Evidence heard in Public.
Questions 1 – 75. (www.parliament.uk/index.cfm ).
Inotai, A. 2007. Economic Patriotism Fuels Populism and Demagogy.-
EurActive, 17 July.
Kalai, E. and Ledyard, J. 1998. Repeated Implementation. – Journal of
Economic Theory, 83, 308-317.
Kaminski, M. 2004. Social Choice and Information: The Informational
Structure of Uniqueness Theorems in Axiomatic Social Theories.
– Mathematical Social Sciences, 48, 121-138.
Klass, S, 2007. Recent Developments in Liability for Nondisclosure of
Capital Market Information. – International Review of Law and
Economics, 27, 1, 70-95.
38
Koessler, F. 2004. Strategic Knowledge Sharing in Bayesian Games.-
Games and Economic Behavior, 48, 292-320.
Kornai, J. 2008. From Socialism to Capitalism. CEU Press, Budapest,
New York, XI+240.
Macchiavello, R. 2008. Public Sector Motivation and Development
Failures. – Journal of Development Economics, 86, 1, 201-213.
Marrano, M., Haskel, J. and Wallis, G. 2007. What Happened to the
Knowledge Economy? ICT, Intangible Investment and Britain’s
Productivity Record Revisited.Working Paper No. 603, Queen Mary,
University of London.
Matsushima, H. 1993. Bayesian Monotonicity with Side Payments.
Journal of Economic Theory, 59, 107-121.
Matsushima, H. 2003. Universal Mechanisms and Moral Preferences in
Implementation. Discussion Paper CIRJE-F-254, Faculty of
Economics, University of Tokyo.
Matsushima, H. 2008. Role of honesty in full implementation. – Journal of
Economic Theory, 139, 353 – 359.
Matsushima, H. 2008. Detail-free Mechanism Design in Twice Iterative
Dominance: Large economies. – Journal of Economic Theory (in
Press).
Myatt, D. and Wallace, C. 2004. Adaptive Play by Idiosyncratic Agents. –
Games and Economic Behavior, 48, 124-138.
Myatt, D. and Wallace, C. 2008. An Evolutionary Analysis of the
Volunteer’s dilemma.-Games and Economic Behavior, 62, 1, 67-76.
Nehring, K. 2004. The Veil of Public Ignorance. – Journal of Economic
Theory, 119, 247-270.
North, D. 1990. Institutions, Institutional Change and Economic
Performance. Cambridge University Press.
Parreiras, S. 2005. Correlated Information, Mechanism Design and
Informational Rents. – Journal of Economic Theory, 123, 210-217.
Persson, T, and Tabellini, G. 2002. Political Economics: Explaining
Economic Policy. MIT Press, Massachusetts Institute of Technology,
533 p.
Pryor, F. 2005: Market Economic Systems. – Journal of Comparative
Economics, 33, 1, 25-46.
Phelps, E. 2006. Macroeconomics for a Modern Economy. Prize Lecture.
Nobel Museum.
Ramazzotti, P. 2005. Knowledge and Macro-Coordination. Google.
39
Rosser, J. 2007. The Rise and Fall of Catastrophe Theory Applications in
Economics: Was the Baby Thrown out with the Bathwater? –Journal
of Economic Dynamics & Control, 31, 3255-80.
Royal Swedish Academy of Sciences. 2007. Mechanism Design Theory.
Stockholm.
Schweitzer, U. 2005. Law and Economics of Obligations. – International
Review of Law and Economics, 25, 2, 209-228.
Serrano, R. and R. Vohra. 2001. Some Limitations of Virtual Bayesian
Implementation. – Econometrica, 69, 785-792.
Vanberg, V. 2005. Markets and States: The Perspective of Constitutional
Political Economy. – Journal of Institutional Economy, 1, 23-49.
Walker, David. Guidelines for Disclosure and Transparency in Private
Equity (20 Nov 2007, see
http://walkerworkinggroup.com/?section=10366
Wallis, J. 2006. Evaluating Economic Theories of NPOs: a Case Study New
Directions for Socio-Economics – The Journal of Socio-Economics,
35, 959-979.

juuli 8, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Küsitavusi

      Makroökonoomilisi küsitavusi*

 

  1. „Ühinemisreferendumi eel tehti massilist teavitustööd. Hannes Rummi juhitud kampaanias tiirutasid kõikide Eesti erakondade poliitikud mööda Eestit sama usinasti kui mistahes valimisteks valmistudes. Tulemus on olnud vaeva väärt. Eesti õigus kuuluda läände on praeguseks ka meist läänepoolsemate riikide jaoks enesestmõistetav.“ – taevane arm: a) kessee „Rummi“ veel on – toimisid arvukad vastavad riilklikud ad hoc komisjonid, toimusid regulaarsed rahvusvahelised teadusühingute teaduskonverentsid nii meil** kui eriti mujal ja eriti seminarid ülikoolides – eriti Inglismaal ja Iirimaal liitumisvastaselt (et mitte nende pirukat piirata ja seda koos mõningate medemeestega  jne b) mitte kõikide Eesti erakondade poliitikud ei tiirutanud ringi ilma salakavaluseta ja sulitsemiseta et liitumine rentslisse keerata (nimed on avalikult  teada: vt P.S.: Endel Lippmaa tohutust panusest liitumise kujundamisel)
  2. Kas see e.k tekst on äkki konarlik tõlge ingl omast: kas nt „südames“ ei peaks olema „südamikus“; kas „liitriigid“ ei peaks olema „liikmesriigid“ – kahjuks Presidendi Koduleheküljele pole jõudnud siiani teksti ühtegi autentset  versioon jne
  3. Kas äkki ikka a) Presidendi majandusnõunik ei ole üldse kompetentne ei „Brüsseli“ värkides üldse ega nt Komisjoni teaduspõhises Projektis „GDP and Beyond“ ning eriti Komisjoni puruhambutust võitlusest korruptsioon vastu nt nii hargmaiste korporatsioonide kasumimaksudest möödahiilimisel*** ning Eurosemestri veelgi hambutumast üritusest liikmesriikide rahvuslikke majanduspoliitikaid teaduspõhilikustada sotsiaal-küberneetiliselt ning evolutsiooninstitutsionaalselt riskiarvestuslikeks vähempopulistlikeks****  ja seega suurendades ELi sotsiaalkapitali (liikmesriikide vahelist usaldust) ning heidutusvõimet b) ja kas eriti Eesti puhu ei peaks Komisjon nõudma tõelist arvestamist  hübriidsõja riskidega (sh tööjõu anomaalse väljarändega)  ja seega loobuma Maastrichti aegunud reeglitega ning nende kiire ümbervaatamisega eriti tööjõu ja kapitali absoluutselt vaba liikumise alal – rääkimata valesti mõistetud sõnavabaduse varjus lubada putinoide kolonnidel vaba trollimist – seega mitte enam taga nutma 2004. a. lihtsameelset Külma Sõja järgset ja hübriidsõja eelset  situatsiooni – vaid mõtlema rohkem heidutusvõime tõstmisele?

*) http://arvamus.postimees.ee/4161957/kersti-kaljulaid-eesti-euroopa-liidu-sudames-et-jaa-murduks?utm_source

**) Ennuste, Ü. and Rajasalu, T. 2002. Critical Probability of the EU Eastern Enlargement Project’s Institutional Failure: Aspects of Calibrated Economic Impacts of the Failure. In: Aksel Kirch and Juhan Sillaste (eds.) Monitoring Preparations of Transition Countries for EU-Accession. 4th International Conference 4-6 October, 2002 Pärnu, Estonia, The Institute for European Studies, Tallinn, 212-227: http://www.ies.ee/iesp/ennuste.pdf  (NB! riskiarvestuslik käsitlus, vt ka viiteid)

***) Ülo Ennuste. 2012. “Waiting for the Commission Strengthened Governance Coordination Leviathans: Discourse Memo for the Actors in the Macro-Game “European Semester”- Baltic Journal of European Studies“ Vol 2, No 1, 2012 p 139-164:  http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_Ulo_En

****)  Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) Economic shocks, civil war and ethnicity. – Journal of Development Economics 115 32–44.

P.S.: http://www.sekretar.ee/uudised/2011/01/26/endel-lippmaa-jouame-viie-rikkama-hulka

Oluline lõik käesolevalt:

Mis on Teile euroministriks olemise ajast meelde jäänud?

Meelde on jäänud kogu tegevusplaani tegemine, mis pani enam-vähem paika arengumudeli, mis on siiani töötanud – kas toetada riigitööstust või mitte, piiriküsimused, äristruktuuride korraldamine, õigusaktid jne.
Kõige olulisem oli Euroopa Liitu astumine ning ELiga seotud sammude fikseerimine. Siis oli ju ka vastaseid nagu tänagi. Aga sellegipoolest on iseseisev riik Euroopa Liidu süsteemis, eurorahaga ja NATO liikmelisusega parim, mis me saame antud kontekstis teha. Päris iseseisvatest asjadest ei tule midagi välja. Need ei püsi. Peab olema suuremates plokkides võimalikult mugavus tsoonis. Ja kuna Kyoto on maha kantud, on meil Euroopas väga suur vabadus. Ainult mullidest ei tohi ennast hüpnotiseerida lasta.

Kas me oleme 20 aastaga palju targemaks saanud?

Inimesed on võrratult targemad, meil oli rahvusvahelisest äritegevusest primitiivne arusaam. Õppida on samas veel palju.
Olen Eesti arenguga väga rahul. Kõik on läinud nii, nagu arvasin ja lootsin, pole millestki üllatunud, kõik on läinud õigel viisil.  Olen huvi tundnud ainult faktide vastu ja ka poliitikas lähtunud ainult teaduse reeglitest, mille järgi pole raske asju ette näha.

KES ON KES

Endel Lippmaa töötas aastatel 1995–1997 Euroministri büroos, 17. november 1995–6. august 1996 oli eurominister.

Intervjuu ilmus täna Äripäeva avaldatud 5-,10-,15-, ja 20aastaste firmade erilehes.“

 

juuni 30, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Küsitavusi

Veidi banaalseid küsitavusi: Eerik-Niiles Kross PM lk20 27.VI 17:

http://arvamus.postimees.ee/4158083/eerik-niiles-kross-globaalne-eesti-rahvusriik

1. E-NK „Pisut banaalselt öeldes on inimesed ressurss.“ – taevane arm – hübriidsõja tingimustes ning kaasaegses Post-GDP (GDP and Beyond: vt Eurostat ja Komisjoni teaduspõhist terminoloogiat) ning sotsiaal-küberneetilises kontekstis (vt Norbert Wiener (1948, e.k 1961 terminoloogiat kus sulidel ja lollidel on oluline koht) ajastul kus rahvuslike sotsiaalsete turumajanduste jätkusuutlikkuste kestlikkuse tõenäosused ning liikmesriikide konvergentside tõenäosused on peamised eksistentsiaalsed kriteeriumid lisaks tosinatele komplementaarsetele indikaatoritele (sotsiaal majanduslik ebavõrdsus, institutsionaalne kapital jne) – selles olukorras on eriti väikeriikide puhul mis asetsevad agressorimpeeriumi külje all – selles olukorras on rahvuslikud inimvarad kõige olulisemad ressursid nii inimkapitali (Nobeli preemia 2003) kui ka sotsiaalkapitali näol:

OECD (May 2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

Additional information, including the data used in this country note, can be found at: http://www.oecd.org/statistics/Better-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

OECD (2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

NB! kahjuks inimkapitali on mõistetud kitsalt turumajanduslikes formaalsetes raamides – peegeldamata nt informaalseid sateliitkontosid nii GDP loomisel kodumajapidamistes kui ka ka rahvusliku ning rahvusvahelise sotsiaalkapitali loomisel jne

2.Pisut banaalselt öeldes on E-NK vist püüdnud olla reformistlikult poliitkorrektne „tõdedes“ et „Seda olukorras, kus keskmiselt rändab Eestist välja 5000 inimest aastas“ – teaduspõhiselt see 5000 on täiesti mitteadekvaatne arv sest see on ainult nn registripõhine emigratsioon  ning viimastel aastatel on ametlikes statistikates see arv ligemale kolm korda suurem nn bilansipõhise metoodika alusel  (siinkohal autor oleks pidanud lisaks IAA aruandele vaatama vähemalt ka Dr Uibu uurimusi mis osaliselt publitseeritud isegi Riigikogus) – rääkimata sellest et väljarändajate inim- ning sotsiaalkapital kapital on oluliselt kõrgem sisserändajate  omast (vt ka Eurostati milles muide on rõhutatud et just väljarändavate põliselanike  inimvara on kõrgem ning Eurosemestri osundusi et väljarände põhjuste hulka kuuluvad nii meie palgavaesus (sest finantskonto lekib miljardites RM silme all – vt EP maksebilanssi lisaks koos tohutute inimkapitalide lekkimisega väljamaadesse ) kui ka barbaarselt süvenev majanduslik ebavõrdsus – seda on ka Uibu rõhutanud

3. Seega eriti hübriidsõja ängide ning riskide tingimustes ei saa üldse juttugi olla reformlikust populistlikust tööjõu täiesti vabast migratsioonist mis erodeerib demograafilist struktuuri eeskätt venestamisega ning vastavate vaenulike getode soetamisega – samuti nagu kapitali täiesti vabast rahvusvahelisest transfeerimisest (eriti arvestades meie täiesti teaduslagedat kasumimaksumehhanismi mis isegi võimaldab Venemaa kontrolli all olevaid siinseid tütarettevõtteid subsideerida – rääkimata täielikust sõnavabadusest putinoidtrollide kolonnidele. Muide taoliste institutsionaal-küberneetiliste palja silmnähtavate kõigile lihtsalt arusaadavate vaeguste kiired likvideerimised peaks siiski Riigikogu kompetentsi piires olema lahendatavad ilma igasuguste partokraatlike intriigideta (v.a salakavalate: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0147596717300197 )– mitte aga rahvastiku arenguprobleemidega akadeemiline tegelemine sellel ja riski prognostika ning evolutsiooni institutsionaalse disaini jne alal täiesti asjatundmatute tegelastega (siiski proffid üldiselt oma parteide huvide eest võitlemisel).

juuni 27, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Arvustus 24.VI 17

Brexit aitaks nii Maarjamaa heaolu statistikat tõsta – kui ka heidutusvõime ning jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust õõnestada: Indrek Tarand PM.ee (http://arvamus.postimees.ee/4151683/indrek-tarand-kui-suur-on-nn-kova-brexiti-hind?utm_source )

Tõepoolest nt: a) Eurostati järgi 2016 Eesti oli AIC indeksi* alusel EL/28 kontekstis 22. kohal kuid peale UK eraldumist suure tõenäosusega tõuseb 21. kohale – seega kui veel 19 tuumikriiki eralduks siis jõuaksime vähemalt selle indikaatori järgi viie rikkama hulka b) Post-GDP (GDP and Beyond**) kontekstis kus eksistentsiaalseks võtmekriteeriumiks on nii ELi kui ka Eesti puhul rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse tase: ELi puhul dünaamilises globaalses konkurentsis ning Eesti puhul teiste liikmesriikidega võrreldes (nt lähendina dünaamilise konvergentsi tõenäosus ELi keskmise AIC tasemega võrreldes) siis UK eraldumine kindlasti vähendab nimetet keskmise taset ning tõstab meie konvergentsi tõenäosust (vähendab divergentsi tõenäosust mis parajasti domineerib c) Post-GDP ajastul UK eraldumise kahjust arusaam ELile ei piirdu enam ainult fiskaalsete kaotustega (kitsalt turumajanduslikega) vaid kaotuste hulka tuleb hinnata nt*** ka rahvuslikus inimkapitali kui ressursi kaotused, lisaks veel nii liidulised kui liikmesriikide sotsiaalkapitali (sh vastastikkuse usaldusväärsuse) kaotused (nii internaalsed kui ka internatsionaalsed) pluss institutsionaalsed kaotused (nt UK liitumiseks tehti suuri kulutusi  vastava institutsiooni loomiseks investeeringutena nii traditsiooniliselt kui ka informatsioonilis-kommunikatiivselt d) selge et taolised tohutud kaotused (võrreldes fiskaalsetega mis Tarandi poolt PMis esile tõstetud) vähendavad hübriidsõjas oluliselt ELi laagri heidutusvõimet**** (UK on üks kahest EL/28 tuumarelvaga varustatust – selge et UK eraldumisel (kõva Brexit’i realiseerumisel) võib selles turbulentsis (mis suuresti esile kutsutud valede ja trollimise ning populismiga) väheneda ajutiselt ka Eesti heidutusvõime – seda eriti olles parajasti nii kaubandus- kui ka küberneetika-sõja eesrindel ning oluliselt polaarse etnilise heterogeensuse tingimustes****– tõsiselt meil tuleb väga tõsiselt võtta Eesti Presidendi Kaljulaid sõnumit võimalikest rahvuslikest riskidest (23.VI 2017 Rakverest: vt ka*****).

*) http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases (13.VI 2017)

**) http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/overview

***) OECD STATISTICS DIRECTORATE (10-Oct-2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang LiuE-mail: gang.liu@oecd.org): http://www.oecd.org/std/research ja

OECD (2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

****) Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) Economic shocks, civil war and ethnicity. – Journal of Development Economics 115 32–44.

*****)

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen)  School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

ja: StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

juuni 24, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Üks arvustus

Makroökonoomiliselt ja sotsiaalküberneetiliselt täiesti ajast ja arust asjatundmatu sonimine lumpeni lollitamiseks:

http://arvamus.postimees.ee/4153133/andrei-kuzitskini-kiri-valitsusele-eesti-hinnakriis-algab-laosest-eesti-ministrite-peas#comments

 

Tõepoolest  nt: „Eesti Panga prognoosi järgi tuleb Eesti aastane inflatsioon 3,2 protsenti, sisemajanduse kogutoodangu kasv 3,5 protsenti, nominaalpalk aga kasvab 5,7 protsenti.

Niisiis tuleb peaaegu kogu Eesti majanduse kasv hindade kasvust, see aga sööb põhijoontes ära palgatõusu. Paraku on see prognoos hakanud juba tõeks saama. Tegelikkus on palju koledam, kui inimesed tahaksid ette kujutada.“ a) kodumaise kogutoodangu kasvu arvutatakse püsihindades (ilma inflatsioonita) – seega on täitsa vale et: „Niisiis tuleb peaaegu kogu Eesti majanduse kasv hindade kasvust,“ – tõsi et inflatsioon on ainult osa jaehindade kasvust sest viimane peegeldab ka kaupade väärtuse kasvu (nt e-lugeriga saab taskusse pista terve raamatukogu) b) see on õige et Maarjamaa „Tegelikkus on palju koledam, kui inimesed tahaksid ette kujutada.“ – aga seda mitte hindade või palkade kasvust tingituna – vaid eeskätt hübriidsõja ängidest tingituna ning suhtelise palgavaesusega EL/28 kontekstid – seoses sellega ka põliselanike anomaalse väljarännuga ning elanikkonna etnilis-struktuurse kvaliteedi laostamisega – sh eriti hiiliva venestamise süvendamisega ilmselt putinoidide poolt (Eurostai andmetel siinsete venekeelsete positiivne majandusaktiivsus on madalam – negatiivne ilmvselt vastupidi) – eriti õudne on muidugi see et siiani toimub Valitsuse poolt lõmitavalt siinsete Venemaa kontrolli all olevate tütarfirmade subsideerimine (EL/28 Komisjoni terminoloogias see et need tütarfirmad maksavad siin kasumimaksu ainult paari protsendi ulatuses – see on kuritegelik subsideerimine kohalike maksumaksjate arvelt) c) tsiviliseerite maailmas ei ole enam ammu ei Friedman’id ega Bulgakov’id asjakohased autoriteedid – tõepoolest  vt nt selle sajandi sagedasemaid asjakohaseid osundusi nagu:  Mägi, Kadi; Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru, Maarten van Ham (2016) „Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential contexts“ – DEMOGRAPHIC RESEARCH VOLUME 34, ARTICLE 41, PAGES 1161−1192 PUBLISHED 28 JUNE 2016 http://www.demographic-research.org/Volumes/Vol34/41/ DOI: 10.4054/DemRes.2016.34.41:

http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/default.htm

Noor, Heino (2005) “Permanent Health Damages” In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers: 58-73: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

North, D.C. (2005)  Understanding the Process of Economic Change. Princeton University Press.

OECD (May 2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

Additional information, including the data used in this country note, can be found at: http://www.oecd.org/statistics/Better-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

OECD (2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

Ott, Attiat F. and Ulo Ennuste (1996) Anxiety as a consequence of liberalization: An analysis of opinion surveys in Estonia” – The SOCIAL SCIENCE JOURNAL, 33(2): 149–164:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-975809236&_sort=r&_st=13&view=c&md5=c8cbd80ce3c89f76826648e113e4c244&searchtype=a

 

PAGANO, UGO and MASSIMILIANO VATIERO (2015) „Costly institutions as substitutes: novelty and limits of the Coasian approach“ – Journal of Institutional Economics / Volume 11 / Issue 02 / June 2015, pp 265 – 281

DOI: 10.1017/S1744137414000198, Published online: 27 May 2014:

http://journals.cambridge.org/abstract_S1744137414000198

 

Parr, Nick and Ross Guest (2014) „A Method for Socially Evaluating the Effects of Long-Run Demographic Paths on Living Standards“ – Demographic Research, Volume 31 275-318.

Piketty, T. (2014), Capital in the Twenty-First Century. London: Belknap Press

of Harvard University Press.

Rahi-Tamm, Aigi (2005) “Human Losses In:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:25-48:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

Rajasalu, Teet (2003) “Indicators of economic freedom and economic structure as determinants of growth and convergence in enlarging EU and priorities for Estonia”:  In: Essays in Estonian transformation economics, 2003, Tallinn: 9-32.

Reigl, Nicolas (2016) Forecasting the Estonian Rate of Inflation using Factor Models. Eesti Pank. Working Paper Series, ISSN 1406-7161; 8/2016:

http://www.eestipank.ee/publikatsioon/toimetised/2016/82016-nicolas-reigl-eesti-inflatsioonimaara-prognoosimine-faktormudelite-abil

Raukas, Anto (2005) “Enormous Envirolmental Damage Caused by Occupation Army In:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:133- 140:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

Resiliency Authors (2016)“Making the Eurozone more resilient: What is needed now and what can wait?“:

http://voxeu.org/article/making-eurozone-more-resilient-what-needed-now-and-what-can-wait#

Russ, Meir (2016) „The probable foundations of sustainabilism: Information, energy and entropy based definition of capital, Homo Sustainabiliticus and the need for a “new gold” – Ecological Economics 130: 328–338.

a b s t r a c t

this conceptual, interdisciplinary paper will start with an introduction to the new-networked knowledge-based global economy and the importance of intellectual and, specifically, human, capital. Next, an advanced definition of human and other forms of capital using information, energy and entropy will be introduced. This will be followed by a discussion of the premises framing the study of economics and will focus on the role of law in the economy. Afterwards, the paper will suggest the addition of a new model of humans that should serve as the base for the concept of law, the homo sustainabiliticus. Ensuing this discussion and consistent with the newly proposed definition of capital, a proposal for a new currency (“new gold”) will be offered. This proposal suggests viewing usable, renewable energy, knowledge and data as the most important assets for the 21st century

and is seen as the building block for the new sustainabilistic economy.

© 2016 Elsevier B.V. All rights reserved.

Ecological Economics: This paper builds on and significantly enhances a chapter by Russ, M. (2014b).

E-mail address: russm@uwgb.edu.

http://dx.doi.org/10.1016/j.ecolecon.2016.07.013

Schlefer, J. (2012), The Assumptions Economists Make, Cambridge, MA: Harvard University Press.

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus and Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing: Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

STIGLITZ, Joseph E., Amartya SEN, Jean-Paul FITOUSSI (2010) Report by the Commission on the Measurement of Economic Performance and Social Progress:

http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

SUNSTEIN, CASS R. and REID HASTIE (2015) „Garbage in, garbage out? Some micro sources of macro errors“ – Journal of Institutional Economics / Volume 11 / Issue 03 / September 2015, pp 561-583

Wikipedia (n.d.) ‘Economic Sanctions.’ Retrieved from http://en.wikipedia.org/wiki/

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) Economic shocks, civil war and ethnicity. – Journal of Development Economics 115 32–44.

 

 

juuni 22, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Märgukiri

Märgukiri: 14.VI 2017 ootel

Kahtlemata üheks oluliseks teavikuks meie selle Rahvusliku Leinapäeva puhul on kogumik:

Valge raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991 (peatoim Vello Salo). Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, lk175: ning e-teavikuna

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8196

või

http://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valge-Raamat.pdf

Jääb lisada et kogumik on prii võrguteavikuna olemas ka inglise ning vene keeles ning on leidnud laia rahvusvahelist tunnustust nt http://www.communistcrimes.org/en/Database/Estonia/Estonia-Communist-Era

Teiseks hiljuti lõpetatud lähiajalooline magnum opus narratiiv:

Herbert Lindmäe: SUVESÕDA  … 1941, IX Köidet, OÜ Greif, 1999-2015: kokku 4825lk (sic! – üe).

Jääb kahetsusega lisada et viimatised Teadusministrid ning Akadeemia on pidanud poliit-korrektsusest seda rahvuslikku suurteost „mitte märkama“ (tõepoolest IX Köites (Suvesõda Harjumaal 1941 (2015 ja praegu müügil Rahva Raamat kauplustes) tõdeb prof Lindmäe ilmutatud kujul eestlaste kangelaslikkust ka Teises Vabadussõjas – mis ilmselt on paratamatult poliit-tehnoloogiliset tabuteema – arvestades Maarjamaa külgnemist barbaarse impeeriumiga).

Ning kolmandaks: Peep Varju (2013) Eesti laste küüditamine Venemaale 14. juunil 1941 kui genotsiidi- ja sõjakuritegu; [toimetajad Ülo Ennuste, Enn Tarvel ; kunstnik Endel Palmiste, kaanekujundus: Marju Veermäe] Tallinn: Valge Raamat, (Tallinna Raamatutrükikoda)
116 lk. : ill. ; ISBN/ISSN:  9789949229284 (pdf):

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:134869

NB: seda raamatut on ligemale 800 korda (sic!) Digar Arhiivist alla laaditud.

 

P.S.: vähemkättesaadavaid teavikuid

Kannatuste aastad 1940-1991. 2. raamat (2012) Herbert Lindmäe, Aigi Rahi-Tamm, Helbe Merila-Lattik … jt. ; toimetajad Ülo Ennuste, Enn Tarvel, Peep Varju ; kunstnik Endel Palmiste] ; Sihtasutus Valge Raamat (müügil e-raamatuna).

Kannatuste aastad 1940-1991. 1. vihik (2008) Jaan Kross, Peep Varju, Enn Sarv … jt. ; [toimetajad: Ülo Ennuste, Enn Tarvel, Peep Varju ; kunstnik Endel Palmiste] ; Sihtasutus Valge Raamat.

Estonia 1940-1945 : reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity / Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity ; [compiled by Toomas Hiio … et al. ; translated by Aet Varik-Ringborg … et al. ; edited by Toomas Hiio, Meelis Maripuu and Indrek Paavle ; foreword: Lennart Meri] 
Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2006 (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda)
XXX, 1337 lk. (sic! muide raamat annab hea ülevaate Juuni Küüditamise institutsionaalsest punaväelisest struktuurist ning ka selle juhtfiguuridest nt lk372 Hendrik Allik’u osalusest-tegevusest jne)
http://www.ester.ee/record=b2034384*est
Merila-Lattik, Helbe (2000) 
Eesti arstid 1940-1960 / Helbe Merila-Lattik ; [eessõnad: Helmut Piirimäe, Ilo Käbin]Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda, 1200 lk. ISBN/ISSN:  9985607996.
NB! Eesti haritlaskonna ühe osa saatusest okupatsioonides. Eessõnas Ilo Käbin “sügisel 1944. a. oli  eesti arstkonnast alles ainult umbes 10%” lk9.

P.S.: a) Publikatsioonidest on osundatud ainult viimatisi olulisemaid  – mis peaks olema aluseks Riigikogu 2002 vastava avalduse täiendamiseks:

https://uloennuste.wordpress.com/2015/06/15/riigikogu-avaldus-mis-vajab-viivitamatut-taiendamist/

b) arusaadavavalt kõik arvandmed vajavad pidevat täiendamist sest mitte kõik säilinud arhiividki pole siiani avatud

c) eriti keerukas on olukord rahvuslike majandusressurside kaotuste rahalise hindamisega sest umbes tosina aasta eest on nii EL/28 kui ka OECD on nüüd nn Post-GDP perioodis – kus ka nt nii amorfset/nähtamatut rahvuslikku inimkapitali kui ka sotsiaalkapitali ning institutsionaalkapitali hinnatakse ökonomeetriliste ja sotsiaal-küberneetiliste meetoditega ka rahaliselt  informaalsete hindadega. Arusaadavalt on sellised hinnangud informaalsed/teaduslikud sest vastavad formaalsed ametlikud regulaarsed statistilised andmebaasid reeglina puuduvad:

https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

 

juuni 9, 2017 Posted by | Uncategorized | 1 kommentaar