Ülo Ennuste majandusartiklid

NB 12.I '20 – 20.I '20

Head kõik
Läheneb Valge Roti Aasta (VRA) algus 25. jaanuaril – niipaljukest kui mina olen massimeediast tabanud on et a) mikro – ja eriti indiviidide-tasandil võib see domineerivalt hea aasta tulla: eriti – finantsistidele ning muusikutele (prelüüdina miljardärid reisivad üle kontinentide kontrabassi vutlarites :==) b) kuskilt ei kippu ega kõppu kuidas makros – eriti rahvuslike ning etniliste katastroofide tasemel – kas domineerivad negatiivsed või positiivsed (nt on kuulduseid et idiootlikult ürtiatakse meil konklomeraatset variparlamenti komplekteteerida 101 figuuriga täielikult teaduslagedalt – et – täielikult Riigikogu paralüseerida – ja – veelgi änge tekitavam on teadmine et jätkub täiesti teaduslageda 0- kasumimaksu süsteemi jõustamine ning majandusliku ebavõrdsuse süvendamine – et jätkub rahvusliku teadlaskonna hobusevarasteks (sest marksismuse järgi nemad rikkust ei loo) ja teisigi Musti Luiki (et mitte öelda Karusid ja Elevante) on eestluse jätkusuutlikkuse rannale lähenemas kerge näha sotsiaal-küberneetilisest rakursist – eeskätt hirmud seoses autoritaarsuse ning agressiivsuse ning ajalooliste võltsingute räigemaks muutumine Venemaal jne) jne.


PS: ometi oleks makrostatisilised lähendmudelid hõlpsamini kalibreeritavad nt narratiivselt ning kompleksarvuliselt (konstruktiivse matemaatika jaoks sobivalt):

Progress=Aineline/majanduslik-iAinetu/ängiline* kus i on imaginaararv

ja seda hinnata nii nii VRA puhul kui ka üldiselt ja neid tulemusi võrrelda.


*) Peamised katastroofi Ängid meil rahvuslikud parajasti näivad korreleeruvat eeskätt positiivse eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse erodeerumisega hübriidsõja eesrinnetel** – eriti räpaste rott-trollide piiramatute alatute valekampaaniate diversioonide tagajärjel (nt Nurkse Instituudi sopaga ülevalamisel nii nooremteaduri McBride ja PM poolt ning ilmselt THM toetusel (nt Akad Aaviksoo kustutati ETIS.ee veergudelt eesti teadlaskonnast nagu mitmed teisedki eestimeelesed Akadeemikud on kas kustutatud või pole neid üldse sisse võetud jne)!

Ängide hindamist vt nt:

Ott, A.F. and Ennuste, U. 1996. Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia. – Social Science Journal, 33, 2, 149-164, muide 1.1 kategooria artikkel:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S036233199690

Abstract: This article examines some of the consequences of the liberalization of command economies. It is argued that the breakdown of the pre-existing system of production and distribution, changes in political power, and the displacement of property rights introduces uncertainty into people’s lives. The article explores two questions: (1) How does the prospect for political and economic liberalization accompanied by increasing uncertainty affect people’s beliefs about their own well-being? and (2) How does the anxiety created by the process of liberalization impact different ethnic groups? Estonia’s experience during the transitional period is used to explore these questions. On the basis of two surveys, anxiety measures are calculated. To test the theoretical model a probit model is estimated. The study findings suggest that ethnicity does play a significant role in perceptions about “own” well-being and in the development of anxiety.

NB: hädasti oleks vaja taolist teksti uuesti samal teaduslikul tasemel (Probit mudel, Likert skaala, separaatselt eestlased ja venelased, ängide põhjustaja määramatuse suurenemine olude poliitilisest muutumisest jne – kuid tänapäeval oblikatoorne nt rahvuslike ängide mõõtmine nii hübriidsõjas kui ka heidutamisvõime võimalikust ebastabiilsusest – ning eriti võimalikust etnilise sotsiaalkapitali kahanemisest jne) koostada – parajasti selleks oleks meil vist ainsana suuteline rahvusvaheliset korraldama finantsiliselt TTÜ Nurkse Instituut – omal ajal koostati see eeskätt informaalses koostöös TA Majanduse Instituudis (DSc Ülo Ennuste juhendamisel nt rahvusvaheliselt tunnustet tööd sellel alal nagu: Ennuste, Ü. 1989. Some Models of Stochastic Planning Mechanisms. – Finnish Economic Papers, 2, 2, 116 – 124. http://econpapers.repec.org/article/fepjournl/v_3a2_3ay_3a1989_3ai_3a2_3ap_3a116-124.htm ja http://www.taloustieteellinenyhdisty) ja Eesti Euroopa Instituudis (PhD’s Marika ja Aksel Kirch ning nooremteadur T. Tuisk poolt nt: arvukad rahvusvaheiselt tunnustet publikatsioonid eestluse arengu sotsioloogias viidatud lk163 ning milledes sepateeritakse eesti ja vene elanikke) ning CLARK UNIVERSITY Professor ATTIAT F. OTT juhendamisel (Prof OTT teadusmonograafiad TLÜAR kataloogis:

Ott, Attiat F.
1Privatiseerimine ja majanduslik efektiivsus. / 1. osa, Arenenud ja arenguriikide privatiseerimiskogemuste võrdlev analüüs / [A. F. Ott, K. Hartley ; koostanud A. F. Ott, K. Hartley ; eestindanud M. Kuura, T. Lüll] ; Eesti Majandusjuhtide InstituuTallinn : Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1992
101 lk. : ill. ; 20 cm
RR,TalTech,TLÜARRaamat
Raamat1992
2Privatiseerimine ja majanduslik efektiivsus. arenenud ja arenguriikide privatiseerimiskogemuste võrdlev analüüs / 2. osa : [A. F. Ott, K. Hartley] ; koostanud A. F. Ott, K. Hartley ; [eestindanud M. Kuura, T. Lüll] ; Eesti Majandusjuhtide InstituTallinn : Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1992
118, [1] lk. : ill. ; 20 cm
RR,TalTech,TLÜARRaamat
Raamat1992
3Privatiseerimine ja majanduslik efektiivsus. arenenud ja arenguriikide privatiseerimiskogemuste võrdlev analüüs / 3. osa : [A. F. Ott, K. Hartley] ; koostanud A. F. Ott, K. Hartley ; [eestindanud M. Kuura, T. Lüll] ; Eesti Majandusjuhtide InstituTallinn : Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1992
144, [3] lk. ; 20 cm
RR,TalTech,TLÜARRaamat
Raamat1992
4Public sector budgets : a comparative study / Attiat F. Ott.Aldershot (Hants) ; Brookfield (Vt) : Elgar, 1993.
XV, 285 lk.
ISBN/ISSN:  1852786183TLÜARRaamat
Raamat1993Tagasi otsingutulemusseVali märgitud kirjedVali kõik selle lehekülje kirjedSalvesta kirjed kausta

Ott tegutses siin nii Earhart Foundation toetusel (lk 163) ning osaliselt ka (Ott. A.F. and Ennuste, Ü. 1995. Privatization of State Enterprises in Estonia: A Public Choice Approach. – Proc. Estonian Acad. Sci. Humanities and Social Sciences, 44, 1, 1-13.) Brüsseli toetusel – kohalikud teadlased suuresti heategevuslikult või ELi PHARE Programmi toetusel nagu tollal ikka kusjuures selle programmi raames toimus ka instituutide üldkulude (nt katuste parandamise) toetamine subsidiaarsuse/demokraatilisuse printsiibil).

Muidugi möödunud sajandi lõputöödele omaselt on selle 1996 a uuringu haare kitsalt turumajanduslik sest suurest puudusid teooriad sotsiaalsete ressursside (eeskätt inimeste väärtuste (va inimkapitali turumajandusliku), informaalsete institutsioonide (nt religioonidega seotud ja ka kakskeelsusega seotud asümmeetrilised ängid eriti katastroofide tingimustes***), patriotismi, rahvuslike teadusressusside jne väärtuste lähendite hindamiseks.

**)

Elsevier

Journal of Economic Behavior & Organization

Volume 132, Part A, December 2016, Pages 228-242

Journal of Economic Behavior & Organization

The impact of war on happiness: The case of Ukraine

Author links open overlay panelTomCoupeaMaksymObrizanbShow morehttps://doi.org/10.1016/j.jebo.2016.09.017Get rights and content

Highlights

We find:•

That the average level of happiness declined substantially in zones that experience war directly.•

That this decline is comparable to the loss of happiness a relatively well-off person would experience if he/she were to become a poor person.•

That regions that are not directly affected by the war are basically as happy as they were before the war.

Abstract

In this paper, we study how war affects happiness using data from the on-going conflict in Ukraine. Using a difference-in-difference design, we find that the average level of happiness declined substantially in areas that experience war directly, with the drop in happiness being roughly comparable to the loss of happiness a relatively well-off person would experience if he/she were to become a poor person. At the same time, despite the fact that the war in the East dominates the local media in Ukraine, respondents in other regions of Ukraine are about as happy as they were before the war.

Hoiatus: need õnne artiklid on kahjuks suuresti asjatundmatult liiglihtsustatud – sest – on liigselt kitsalt turumajanduslikul (puht majandusliku heaolu) baasil ja ei arvesta piisavalt sotsiaalse poliitilis-militaarse olukorra muutusest ning vatavatest lokaalsetest taduslagedatest rahvuslikest juhtimisvigadest tulenevaid änge (nt rahu olukorrast üleminekut hübriidsõja ja okupatsiooni taastumise hirmude ning terroristlike trollide disinformatsiooniliste diversioonide tallermaaks).

JA

Journal of Comparative Economics. Vol 46 2018

journal homepage: http://www.elsevier.com/locate/jce

Happiness convergence in transition countries☆

Sergei Guriev⁎,a,b,c, Nikita Melnikov,d

a European Bank for Reconstruction and Development, London, United Kingdom

b Sciences Po, Paris, France

c CEPR, London, United Kingdom

d Princeton University, Princeton, NJ, United States

A B S T R A C T

The “transition happiness gap” has been one of the most robust findings in the literature on life satisfaction. Until very recently, scholars using various datasets have shown that residents of post-communist countries were significantly less satisfied with their lives than their counterparts in non-transition countries (controlling for income and other socio-economic characteristics). The literature has explained this finding by the great macroeconomic instability of the 1990s, by a substantial decrease in the quality and accessibility of public goods, by the major increase in inequality, and by the rapid depreciation of pre-transition human capital. All these factors were expected to subside over time – at least after the post-Great-Recession recovery. In this paper, we consider two most recent datasets – the third wave of the Life in Transition Survey (administered in 2015–16) and the 2010–2016 waves of the annual Gallup World Poll. We find that by 2016 the transition happiness gap had closed. This convergence has taken place both due to a “happiness recovery” in post-communist countries after the Great Recession and due to a decrease in life satisfaction in comparator countries in recent years. We also find that the convergence in life satisfaction was primarily driven by middle-income young, educated individuals, regardless of gender.

***)

Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster  (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Kindle – Instant preview: http://a.co/2y0cs59: 

Location 2036:

“On July 11, 2008, the U.S. Environmental Protection Agency (EPA) received media attention for its monetary revaluation of an American human life. In May, the EPA had revised its figure from $7.8 to $6.9 million (Sic! ÜE). This ‘value of statistical life” entails that the lifesaving results of some practices can be balanced against their costs.”

Zack on piirdunud keskmise inimelu stastistilise maksumuse informaalse hindamisega rahaliselt – eristamata positiivseid ja negatiivseid tüüpe ning efektiivsemaid ja passiivsemaid ning eliiti ning pööblit. Kuid arvestab katastroofe ja selle poolest on üks tänuväärsemaid adekvaatsemaid lähendeid: vt ka LISA  B kus katastroofidena on tõlgendatavad antagonistlike rühmituste konfliktid;  muide sellises kontekstis inimelu hinda  sõltuvalt tüübi kvaliteedist ilmselt hästi lähendavad hüperboloidsed võrrandid nt mis eeskätt hindavad inimese väärtust ühiskonna seisukohalt ja mitte ainult turumajanduslikult – nt riigi heidutusvõime jätkusuutlikkuse tõenäosuse kestlikkuse seisukohalt võimalikes riikidevahelistes liitudes. Nt rahaliselt võib Akad Aavisoo rööbastelt mahavõtmise kübersõja tingimustes sotsiaalküberneetiline ootuse rahaline kaotus endogeensetes informaalsetes hindades ulatuda sadadesse miljonitesse.

ja

Palea, Vera (2014) “Fair value accounting and its usefulness to financial statement users”, Journal of Financial Reporting and Accounting, Vol. 12 Issue: 2, pp.102-116, https://doi.org/10.1108/JFRA-04-2013-0021

NB: sellel sajandil rahvuslike väärtuste ausal mõõtmisel katastroofide tingimustes sotsiaal-küberneetiselt ei saa piirduda kitsalt sisemajanduslike turumajanduslike käsitlustega: nt arvesse tuleb võtta ka rahvuslike teadusstruktuuride kapitalide küberneetilised väärtused.

JA

OECD (2011)MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

Siin küll on OECD kitsalt piirdutud ainult ja ainult puhtalt rahvusliku  formaalselt turumajandusliku sektori käsitlemisega ning rahvuslike katastroofide võimaluste elimineerimisega mis parajasti hübriidsõdade eesrinnete riikides ei ole adekvaatne rahvuslike eksistentsiaalsete jätkusuutlikkuse indikaatorite ning institutsionaalsete disainide (nt rahvuslike teadmusstruktuuride ning tõerääkimise mehhanismide) optimeerimisel – muide nii turumajandusliku satelliitsektori ja nii formaalse kui informaalse institutsionaal- ning sotsiaal-sektori kaasamisel kogu rahvusliku inimvara mahu hinnangud kasvaks kuni kümnetes kordades.

ja

Chichilnisky, Graciela (2010) “The foundations of statistics with black swans” – Mathematical Social SciencesVolume 59 Issue 2: 184-192:

https://doi.org/10.1016/j.mathsocsci.2009.09.007  Get rights and content

https://www.sciencedirect.com/journal/journal-of-comparative-economics/vol/46/issue/3

Abstract: We extend the foundation of statistics to integrate rare events that are potentially catastrophic, called black swans.These include natural hazards, regime change in complex systems, market crashes, catastrophic climate change and major episodes of species extinction. Classic statistics and physics treat such events as ‘outliers’ and often disregard them. We propose a new axiomatization of subjective probability requiring equal treatment for rare and frequent events, and characterize the likelihoods or subjective probabilities that the axioms imply. These coincide with countably additive measures and yield normal distributions when the sample has no black swans. When the sample includes black swans, the new likelihoods are represented by a combination of countable and finitely additive measures with both parts present. The axioms were introduced in Chichilnisky (2000, 2002); they extend the axiomatic foundations of Savage (1954)Villegas (1964) and Arrow (1971) and they are valid for bounded and unbounded samples (Chichilnisky, 1996b). The finitely additive measures assign more weight to rare events than do standard distributions and in that sense explain the persistent observation of power laws and ‘heavy tails’ that eludes classic theory.

VABANDUSED: ülalolevalt pole kahjuks suudetud adekvaatselt käsitleda veel VRA MITMEID AINETUID RESSURSSE – nagu demokraatlikku kapitali nig tõerääkimise institutsioonide jne väärtustest vt nt;

Ivar Petersen 1991b: „Saab konstrueerida niisuguse otsustusprotsessi abstraktse mudeli, mis vastavate, täpselt sõnastavate demokraatlikkuse eelduste (Sic! üheks dem eelduseks on siin subsidiaarsuse printsiibi rakendamine – Ü.E.) kehtimisel viib summaarsete kahjude pidevale vähenemisele … “.

NB! – https://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-18-3442_en.htm

… How are the rights of the accused person or organisation protected?

The new law aims at protecting responsible whistleblowing, genuinely intended to safeguard the public interest, while proactively discouraging malicious whistleblowing and preventing unjustified reputational damage.

Persons concerned by the reports fully enjoy the presumption of innocence, the right to an effective remedy and to a fair trial, and the rights of defence. Member States must also introduce effective, proportionate and dissuasive penalties for those who make malicious or abusive reports or disclosures.

… “

Ja – NBNB: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2019-0031_ET.html

https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2019-0031_ET.html?fbclid=IwAR3IhPHdJGCVCRdEe7gpQJjUmlHKqSbDEnuRPVbDMieqGNoNQildjbR_gwo

Muide alatu/palgasuli/vaegteaduslikult ekslik vilepuhuja – libapuhuja – identifitseerimine on suure tõenäosusega võimalik eeskätt konstruktiivse matemaatika ( https://plato.stanford.edu/entries/mathematics-constructive/ ) tundmist kontrollides – samuti hinnata libapuhujate süütute ohvriks langemiste tõenäosuseid  ka kõrvalistel Bayes’liku filtreerimise abil (allpool) – kui juhtum leiab laialdast avaldamist massimeedias nagu praegu– seda nt eeskätt avaldatud andmete nn Bayes’liku filtreerimisega: nagu parjasti Nurkse Instituudis juhtumiga seose – ja seda suurema tõenäosusega mida rohkem on avaldatud selle kahetsusväärse kaasuse kohta:

https://yloennuste.wordpress.com/2017/04/28/bayesi-kiituseks/

LISA A: Sotsiaalküberneetiliste ja makroökonoomiliste ning hieraliste institutsionaalsete probleemide puhul ekslikkuse ning eksitavate vihjete peamisteks põhjusteks on sageli a) kitsalt turumajanduslik käsitlus (vürtstpoodlik mis sobilik/kohane ainult rahvusliku majandus-hierarhia kõige madalamatel tasemetel) ilma sotsiaal- ning inim-kapitalide (vaimsete ja bioloogiliste) ning rahvusliku teadmusstruktuuri kvaliteedi/negentroopia arvestamiseta mis oblikatoorsed esindusdemoktaatia kõrgematel tasemetel sotsiaalküberneetiliselt (Wiener’i mõistes) on tsivilisatsiooni jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse huvides turukapitalid kolmandajärgu tähtsusega b) ei mõisteta implimeteerivate küberneetiliste mehhanismide  hierarhilisust ning subsidiaarsust (Mereste II 2003 lk285) esindusdemokraatia tingimustes:

Available online at http://www.sciencedirect.com
1877-0428 © 2016 The Authors. Published by Elsevier Ltd. This is an open access article under the CC BY-NC-ND license
(http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/).
Peer-review under responsibility of the Ardabil Industrial Management Institute
doi: 10.1016/j.sbspro.2016.09.014
ScienceDirect
3rd International Conference on New Challenges in Management and Organization: Organization
and Leadership, 2 May 2016, Dubai, UAE
General theory of systems, cybernetics and evaluation of human
competence by solving present crisis problems of civilisation
Ján Porvazník, Ivana Ljudvigová*
University of Economics in Bratislava, Dolnozemská cesta 1/b, 852 35 Bratislava, Slovakia
Abstract: Present crisis problems of civilisation create the opportunity and need to analyse the possibilities of use of knowledge from
system theory of cybernetics and evaluation of human competence, which has been accumulated and published up to now. Use of
this knowledge should help, among other non-elaborated scientific knowledge to stop the impact of the global crisis and to ensure
sustainable development of human civilization. Uses of this knowledge allude to several facts. Primarily, use of knowledge of
cybernetics is in practice frequently connected with natural and scientific problems and their solving. Use of knowledge of the
general theory of systems, however not all, collides with notional problems. Nevertheless, this knowledge can be used in wider
scope of activities. And in expertise, even if knowledge is oriented mainly on evaluation of “non-living objects” and intellectual
property, the evaluations of working competence occur more and more.
© 2016 The Authors. Published by Elsevier Ltd.
Peer-review under responsibility of the Ardabil Industrial Management Institute.
Keywords: object, system, holism, unit, parts, relations between parts, homeostasis, equifinality, feedback, variety, repertory.

Ekstra hierarhiliste küberneetiliste disainide arhidektuuri ja informatsiooniliste funktsioonide kohta vt nt:

Heo,S. and Daoutidis, P. (2016).Control-relevantde-compositionofprocessnetworksviaoptimization-basedhierarchicalclustering.AIChEJournal,62,3177–3188.

Heo,S.,Marvin,W.A.,andDaoutidis,P.(2015).Au-tomatedsynthesisofcontrolconfigurationsforprocessnetworksbasedonstructuralcoupling.ChemicalEngi-neeringScience,136,76–87.

Jilg,M. and Stursberg, O. (2013).Hierarchicaldistributedcontrolforinterconnectedsystems.IFACProceedingsVolumes,46(13),419–425.

Jogwar,S.S.,Rangarajan,S.,andDaoutidis,P.(2015).Re-ductionofcomplexenergy-integratedprocessnetworksusinggraphtheory.Computers&ChemicalEngineer-ing,79,46–58.

Kang,L.,Tang,W.,Liu,Y.,and Daoutidis,P.(2016).Controlconfigurationsynthesisusingagglomerativehi-erarchicalclustering:Agraph-theoreticapproach.Jour-nalofProcessControl,46,43–54.

Liu,J.,Mu˜nozdelaPe˜na,D.,and Christofides,P.D.(2009).Distributedmodelpredictivecontrolofnonlin-earprocesssystems.AIChEJournal,55(5),1171–1184.

Pichai,V.,Sezer,M.E.,andˇSiljak,D.D.(1983).Agraph-theoreticalgorithmforhierarchicaldecompositionofdynamicsystemswithapplicationstoestimationandcontrol.IEEETransactionsonSystems,Man,andCybernetics,(2),197–207.Scattolini,R.(2009).Architecturesfordistributedandhierarchicalmodelpredictivecontrol–areview.JournalofProcessControl,19(5),723–731.Sezer,M.E.andˇ
Siljak,D.(1986).Nested-decompositions and clusteringofcomplexsystems.Automatica,22(3), 321-331.

Ennuste, Ü. 1991. Tõerääkimise (Sic! Ü.E.) tagamisest ja tingitud riskikartuse vähendamisest sotsiaal – majanduslikes juhtimissüsteemides. Rmt.: J. Laas (toim) Demokraatia. Diskussioon. Demagoogia. Tallinn, 43-54.

DP14087 Imperfect Information, Social Norms, and Beliefs in Networks

Author(s)Theodoros Rapanos, Marc Sommer, Yves Zenou

Date of Publication: October 2019 Programme Area(s): IO

Keyword(s): Bayesian games, beliefs, networks, Conformism, value of information, crime

Abstract: We develop a simple Bayesian network game in which players, embedded in a network of social interactions, bear a cost from deviating from the social norm of their peers. All agents face uncertainty about the private benefits and the private and social costs of their actions. We prove the existence and uniqueness of a Bayesian Nash equilibrium and characterize players’ optimal actions. We then show that denser networks do not necessary increase agents’ actions and welfare. We also find that, in some cases, it is optimal for the planner to affect the payoffs of selected individuals rather than all agents in the network. We finally show that having more information is not always beneficial to agents and can, in fact, reduce their welfare. We illustrate all our results in the context of criminal networks in which offenders do not know with certitude the probability of being caught and do not want to be different from their peers in terms of criminal activities.

c) Liiglihtsustatult hinnatakse eeskätt rahvastiku kaotusi (pöördumatuid ning viktimisatsioonilisi) nt okupatsioonide katastroofides:

https://uloennuste.wordpress.com/2016/01/18/projekti-orurkvalgeraamat-uurimuste-taienduslaiendus-lahte-kontsepsioon-visand-18-i-2016-taiendamiseks-mitte-levitamiseks-voi-viitamiseks/

Üheks viimatiseks uurimuseks kohanduvate ootuste uurimisel rahvuslikus fiskaal alal on:

DP14096 Taxation and the External Wealth of Nations: Evidence from Bilateral Portfolio Holdings Author(s): Harry Huizinga, Maximilian Todtenhaupt, Johannes Voget, Wolf WagnerDate of Publication: November 2019Programme Area(s): FE Keyword(s): asset allocation, Capital income taxation, Foreign portfolio investment:
Abstract: This paper examines the impact of capital income taxation on the composition of foreign portfolio investment. Studying bilateral portfolio positions among a sample of 37 countries over the period 2001-2015, we find that capital gains and dividend taxation reduce the share of equities in foreign investments, while interest taxation increases this share. The results suggest that domestic capital income taxation affects the worldwide asset allocation of domestic investors. The estimated tax sensitivities imply a significant increase in country’s external wealth following a tax policy change that stimulates investors to hold higher-yielding equity investments.
Siin tuleb aga hoiatada et EP maksebilansi statistikas esitatav neto välislaenu maht ei ole tegelikkusele vastav ja seega eksitav – vaid on selle lähend nn kontseptuaalne tasakaalu mahu hinnang – meil ilmselt eksitavalt väiksem ja mis rahvuslikku jätkusuutlikkust ilmselt oluliselt õõnestab.

LISA B: Paradokse vilepuhujate kompetentsi hõngitsemiseks

Osakaalu paradoks: kompleks kindel- ja ootus-otsused

Olgu aritmeetiliselt toote väärtus:

Q=(a+b)(c+d)=ac+ad+bc+bd,  

kus a ja c on otsekulud ning b ja d kaudkulud (e üldkulud; Mereste 2003)  – kui suur on kaudkulude osakaal Q mahus? Aritmeetiliselt sellele küsimusele vastus puudub

Üks võimalus sellele küsimusele paushaalseks (Mereste 2003) konstruktiivseks vastamiseks on kompleksarvutusele üleminek imaginaararvu i abil:

Q=(a+ib)(c+id)=(ac-bd)+(ad+cb)i,

siin on imaginaarosa maht separeeritav ja osakaalu üks lähend leitav.

Teine võimalus oleks siirdumine logaritmilisse ruumi jne ( Bridges, D.S., 1999, “Constructive methods in mathematical economics”, in Zeitschrift für Nationalökonomie (Supplement), 8: 1–21).

LISA C: Adaptiivootuse (Mereste 2003 I vt adaptiivsus) paradokse: kompleks kindel-lepingud ja adaptiiv-lepingud

See on juhuslik ootus mis sõltub nii kindlatest tuleviku võimalikest kuid ka juhuslikest tingimustest seega deterministlikult mittekonstruktiivne ja nt konstruktiivsed lepingud tulevad hierarhia kõrgematel tasemel juhtimissõlmida paushaalselt tõenäosuslikena nn dzentelmenlike suusõnaliste kokkulepetena (nt soomlane usaldab stsoomlast sest soome sotsiaalkapitali tase on kõrge) ja see võib tunduda alatule libapuhujale paradoksaalse väärtegevusliku skeemitamisena.

Negatiivsete ressursside ja katastroofide paradoksid: kompleks demokraatlikest ja hierarhilistest mehhanismidest ning libapuhujate bandede identifitseerimisest.

Üldiselt klassikalises  makroökonoomikas neid paradokse välditakse käsitluste liiglihtsustustega – nt välditakse sulide/petiste ning ka kiskjalike impeeriumide tegevuste modelleerimist komplekselt – kui mudelite ingredientide arvestamist ja samuti ainetute (sotsiaalsete) väärtuste ning funktsioonide katkevuse (tegeliku mittemonotoonsuse ning stohhastilisuse) adekvaatset kirjeldamist.  Tulemuseks on deontoloogiliselt liiglihtsustatud lahendid ja veidrad institutsionaalsed disainid – vähemalt moodsa sotsiaalküberneetika rakursist: nt põhiseadused eriolukordade arvestamiseta või isegi klauslitega et tsensuuri ei ole isegi sulide ning kisjasimpeeriumide keskkonnas ning ka liitlaste laagris. Samas kui teaduspõhiselt tuleks rohkem tähelpanu pöörata nt hübriid agressorriikide sanktsioneerimise hierarhilisele koordineerimisele tsiviliseeritud riikide laagris:

Ülo Ennuste. 2014. Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks on Preliminary Postulates and Conjectures. – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

LÕPETUSEKS: http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjhttps://www.theguardian.com/world/2020/jan/23/doomsday-clock-100-seconds-to-midnight-nuclear-climatees-2014-0021.xml?f

PhD Anon Laur’i kommentaar 23.I ‘20

Paraku tuleb prof. Ennustega nõustuda, et makrotasandil on (lähi)tulevik üsna määramatu. Loogiline on ka siin seos juhtstruktuuridega, eeskätt Parlamendiga. Ei oska küll kommenteerida võimaliku variparlamendi teemat, aga minu arust on probleeme ka olemasolevaga (nagu varasemategagi). Palju on räägitud Valimisseaduse muutmisest, aga asi jätkub samamoodi. Nii satuvadki nn “häälemagnetite” minekul ministriteks, ametikohtadele Brüsselis vms asendusliikmetena Riigikokku inimesed, kelle mandaat (häälte arv valimistel) on marginaalne. Tihtipeale ei tea üldsus neist midagi ja samas ei ole neil reeglina mingit väljapaistvat panust ka Parlamendi töös. Nii on varem juhtunud. Omaette naljanumber on nt hr Repinski varasemalt ministrina põrumise ja mitmete skandaalidega, viimane nt https://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/kogu-tode-armuplakatist-martin-repinski-avaldab-endiselt-armastust-siretile-mees-on-juba-kuus-korda-jekaterina-maha-jatnud?id=88726015.

Eks on ka üks objektiivne põhjus – Eesti väiksuse tõttu on “pink liiga lühike”. Julgen väita, et meie nutikamad ja võimekamad inimesed tegutsevad edukalt oma ärides nii siin kui välismaal. Suht tänamatu poliitika neid lihtsalt ei koti. Nad on saavutanud ka sellise jõukuse taseme, et ka parlamendiliikme tasu on neile peaaegu, et peenraha. Sellest on muidugi kahju, et meie parim potentsiaal jääb riigi juhtimisel kasutamata.

Kahjuks häirivad praegust olukorda märksõnad “kius” ja “viha”. Sellist “andmist” ei ole minu arust kogu taasiseseisvumise ajal olnud. Omavahel kraaklevad koalitsiooniparteid, aga arutut kisklemist on ka nende parteide sees. Viimane markantne näide hr Tootsi “viljakas” tegevus Tartus. Ega palju parem ei ole ka opsitsiooni leeris. Ning mis on tulemus: näeme kõige selle peegeldust tavakodanike seas, st tüdimust ja masendust sellest lõputust jurast. Ja nii kurdamegi perevägivalla pidevat suurenemist, liiklusraev on muutunud talumatuks jne, jne, Seega suur osa ühiskonnast on paraku üsna suures stressis ja tigetseb. Ja seda olukorras, kus peamine välisoht/ÄNG on ootamatult kiiresti eskaleeruv. Loomulikult pean silmas Putini äsjaalanud trikitamist VF võimustruktuurides ilmse eesmärgiga taastada tsarism ja vene imperium (ülistades sealjuures Stalinit ja keerates peapeale senised hinnangud MRP-le). Lisaks väidab ta juba lausa otse, et mingi rahvusvaheline õigus ei tähenda muhvigi kui Venemaa huvid on mängus:

https://maailm.postimees.ee/6878837/putin-venemaa-vajab-tugevat-presidendivoimu

https://arvamus.postimees.ee/6879844/karmo-tuur-putin-viib-ellu-oma-ajaloolist-missiooni?_ga=2.70897296.1881861153.1579450674-1355305357.1558975901

Kõnekas on siin ka uudis, et Lukashenko laskis eile (22.01.20) lahti kaitseministri ja kindralstaabi ülema. Ilmselgelt on siin seos Putini trikkidega.

Seega just praegu peaks meil olema tugevam üksmeel ja tuleks lõpetada igasugune jabur omavaheline tümitamine.

Nurkse Instituudist. Ka mina vihkan vilepuhujaid, eriti nii tobedat nagu hr McBride. Noormees ei olnud ilmselt projektijuhtimise juures ja tal ei olnud aimu ei projekti eelarvest, selle eelarve kasutamise reeglitest ja üldse üle mõistuse tohutust bürokraatiast, mis nende projektidega kaasas käib. Eeskätt finantskontrolli osas nii TTÜ tasemel, Eesti-sisese koordineeriva SA poolt kui ka Brüsseli tasemel. Jõudu Nurkse Instituudile  oma väärikuse kaitsmisel ja taastamisel.

Anton Laur (digiallkiri)

.

jaanuar 12, 2020 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Märgukiri 7.I '20

TORM TEEKLAASIS KAHANEB

Arvamus
• Postimees rikkus head ajakirjandustava

Gunnar Siiner Pressinõukogu esimees

Pressinõukogu arutas Ralf-Martin Soe kaebust Postimehes 22. augustil 2019 ilmunud artikli «TTÜ hämar saladus: tippteadlased petsid süsteemselt välja euroraha», 24. augustil ilmunud artiklite «Nurkse instituudi teadlane: doktorant ei pea teadma, kust palk tuleb» ja «Edumeelsed bandiitharitlased» peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Artiklid räägivad Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudis toimunust, kus väidetavalt projektis mitteosalenud teadurid (teiste seas ka kaebaja) said teadusprojekti jaoks eraldatud Euroopa Liidu rahast palka.
Ralf-Martin Soe kaebas pressinõukogule, et artiklid sisaldavad tema kohta moonutatud ja eksitavat infot. Kaebaja ei ole rahul, et leht tema vastulauset ega täpsustusi ei avaldanud. Kaebaja märkis, et teda on näidatud kui petuskeemist teadlikku kasusaajat, kes on saanud palka ilmaasjata ja üritanud seda varjata.
Postimees vastas pressinõukogule, et leht andis kaebajale piisava etteteatamise ajaga võimaluse teda puudutava osa kommenteerimiseks. Leht lisas, et osa väiteid parandati esimesel võimalusel ja enne kaebuse esitamist. Postimees märkis, et artiklites esitatud faktid on täpsed ja põhinevad dokumentaalsetel tõenditel.
Pressinõukogu käsitles eespool viidatud artiklites vaid otseselt kaebajat puudutavaid osi ning leidis, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4, mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogule esitatud materjalidest nähtub, et Ralf-Martin Soed ning tema töölepingulist tegevust puudutav käsitlus ei olnud faktitäpne.

Andi Hektor: minu Suur Aastahoroskoop – PM 6.I ‘20

2020 on valge roti aasta. Juba vanad hiinlased teadsid, et rott on laboriloom. See on hea märk meie teadlastele ja ülikoolidele, kirjutab füüsik ja kolumnist Andi Hektor.
Loe lähemalt: https://leht.postimees.ee/…/andi-hektor-minu-suur-aastahoro…

Minu Arvamus 7.I ’20 11:30

PM’i Oraakel Hektor tabas Märki – tõepoolest PM’i Pressinõukogu Esimehe Gunnar Siiner’i avalduses 6.I ’20 viimane lõik kinnitab et PM’i käsitlus TTÜ Nurkse Instituudi nn bandiitteadlaste sulitegeveusest oli kaugel faktitäpsusest – ilmselt subsidiaarsuse (vt Mereste 2003 ja LISA) asjus asjatundmatu vilepuhuja alatust üritusest laimata meie tippteadlasi ja seega kiilu taguda teadusrahastamise koostööle EL’i ja Eesti vahel – muide – on kerge näha kellede alatutes huvides.
Oraakel on seekord õnnelikult prognoosinud et Valge Roti Aasta vabastab meid sellest needusest – ka parajasti tuulte pöördumine ka PM’i arvamusveergudes aususe ja tõerääkimise poole aitab sellele progressile kaasa.2020 on valge roti aasta. Juba vanad hiinlased teadsid, et rott on laboriloom. See on hea märk meie teadlastele ja ülikoolidele, kirjutab füüsik ja kolumnist Andi Hektor.About this websiteLEHT.POSTIMEES.EEAndi Hektor: minu Suur Aastahoroskoop2020 on valge roti aasta. Juba vanad hiinlased teadsid, et rott on laboriloom. 

LISA

jaanuar 7, 2020 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Märgukiri 17.X ’19

Prognoositantsud* Pensilaekaga Versioonis 14.X ’19

  1. Eriti meisterlik on arvandmete Slaidis 5 esitatud Rahvastiku prognoos – 60 a horisondil on see 1 (ühe!) inimese täpsusega fikseeritud ja ainut ühes stsenaariumis – seega peaaegu olematu tõenäosusega: küll on väidetud et kui elanikkond väheneb rohkem kui prognoositud siis see on mõnedele pensionisammastele kasulik. Väga huvitav on veel see et arvandmete hulgas ei ole majandusliku ebavõrdsuse ega sotsiaalkapitali ebavõrdsuse dünaamika analüüse – samuti  nagu NNI analüüse – mis arvestavad GNI turutõrkelist väljamaale lekitamist ja seega tegelikku kodumaale jääva turumajandusliku tulu mahtu. Veel väga huvitav et selle eelnimetatud tohutu täpsusega rahvastiku prognoosimisel – on järgmise real kasutatud tohutult hägusat indikaatorit PPS valuutat – muide Eurostat ei luba seda prognoosides üldse kasutada sest see poliit-populistlikult suurendab ligemale kolmandiku võrra meie rahvuslikke turumajanduslikke indikaatoreid mahuliselt
  2. Autoritel on täpselt teada et reformimine suurendab ainult pingeid sotsiaalmaksu (niigi ebaoptimaalselt kõrge) tõstmisele – ei muud midagi muutu 60 a jooksul maksustamise alal: nt ei pingesta talitsemaks maksustamata kasumite väljamaadesse slikerdamist (nt viimatise aasta jooksul on EP rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika järgi see summa ligemale 2 miljardit eurot – aga sellest tabuteemast peab meie Keskpank seaduse alusel vaikima et mitte paanikat tekitada – sest on selge kui majandusliidu väikemajanduse väljalekitamised  on suuremad kui välistoetused – siis konvergents pöördub ja …
  3. Väga oskuslikult on üldse välditud üldiste rahandusprognooside: nt maksulaekumiste ning investeeringute väljavoolu probleemide suhtes vaikimise tantsu esitamine. Huvitaval kombel EP kas ei prognoosi üldse avalda kodumaiste olulisemate finatsvarade olemeid ja voogusid – nii et selles sektoris täielikus pimeduses justkui kobatakse
  4. Tõsiselt –  meie avalikkus peaks nõudma selle eksitava Versiooni* käibelt viivitamatut kõrvaldamist – ning samas uue teaduspõhise (mitte poliit-populistliku) rahvusvaheliste tunnustatud ekspertide konsiiliumi poolt ingl analüüsi käivitamist EL’i Semestri juhtimisel ja ka rahastamisel paushaal-lepinguliselt
  5. Viivitamatus on tingitud eeskätt sellest et sotsiaal-küberneetiliselt on käsitlus rängalt vigane ning eksitav: nt täielikult puudub rahvusliku sotsiaalkapitali mahu ja ebavõrdsuse heitlikkuse käsitlemine sõltuvalt pensionireformi tüübist.

*) https://www.eestipank.ee/press/kavandatud-muudatused-pensionisusteemis-suurendaksid-majanduse-heitlikkust-14102019

oktoober 17, 2019 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Ettevaatust libapuhujatega ja nende bandedega

Selle Memo (see 14. nov visand kuulub edasisele täiendamisele – eeskätt vajavad täpsustamist märksõnad: kontseptuaalne vale, hädavale, valgevale, mudelivale, süvariik, ahnus, institutsionaalne kiskjalikkus (Nobelist Tirole‘ mõistes), rahvuslik teadmuskapital, tõerääkimine, institutsionaalne lojaalsus (Rektor Aaviksoo järgi TTÜ’s kogu teadlaskonnale deontoloogiline kohustus), demokraatiakapital (Petersen 1991ab järgi positiivne ressurss), armas luiskaja (ilmselt nt M.J.-K.), valetamislitsents, väärseadus, subsidiaarsus jne – eeskätt Aldred (2000) ja Powell (2018) põhjal) – on mõeldud eeskätt matemaatilise sotsiaalküberneetika asjalistele meenutamaks et libaagentide poliitilise destabiliseerimise tegevuse matemaatilist uurimist meil alustas matemaatik DSc Ivar Petersen juba möödunud sajandi lõpul – vt nt tema publikatsioone 1988 ja 1991ab – ja – mis veelgi olulisem – väita et seoses suure teaduslagedusega meie poliitikas ning lünklikkusega seadusandluses (nt sotsiaal-küberneetiliselt 0-teaduslik 0-kasumimaks mis hõlbustab rahvusvahelist rahapesu ning maksustamata kapitalide väljavedu ning seega sotsiaalküberneetilises mõistes väärtegevuslik – nt RM Kantsleri Jegorov’i värske rakenduslik Raport 0-kasumimaksust:

https://www.case-research.eu/files/?id_plik=6273

ei tugine ühelegi tõsiteaduslikule allikale ega nt ei hinda selle mõju nt kodumaise kapitali väljasahkerdamisele; sama väide kehtib ka Riigikogu 19.XI ’19 Arutelu kohta

http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201911191000#PKP-25297

Meil on loodud praeguseks eriti soodus kliima libategelastele – seda eeskätt IT ja e-residentsuste käperdliku arendustega igat masti ja kaliibrit trollide ja libapuhurite ning rahvusvaheliste rahapesejate ja diversantide jne tarbeks – ja peaaegu ei mingeid vastavaid vettpidavaid komplementaarseid institutsioone nende tüüpide süütute ohvrite kaitseks mistahes riikliku hierarhia mistahes korrusel (vt NB!). Muide mööda vaadata ei tohi ka et pikaajalise terroristliku okupatsiooniperioodi jooksul pealekaebamise juurutamine oligi üks peamisi poliitsüsteemi ingrediente (vt nt Paavo Kangur “Mängur … ” 2019 lk23 kui kasutada uuriva ajakirjaniku monograafiat mis muide sisaldab üsna korralikku NIMEREGISTER’it – teadlastest puudub sealt vist ainult dr Baranov kelle Savisaar lõi Tallinna Aukodanikuks – vt ETIS.ee) ning teiseks okupatsiooni kui kolonisatsiooni inimsusvastaste kuritegude märgatav mahavaikimine ( http://communistcrimes.org/et/kas-kommunismiohvrid-ja-kommunismikuriteod-korrektsed-moisted?fbclid=IwAR2HJC6t7wsWbj5xhjr-5JkjDP0rBFGd1gUnknCrA37Tq_knHoZU6Gnua2A ) ja nii anastatud riikide sotsiaalkapitali hävitamine kui ka inimohvrite väärtuse väärikas hindamine – ja demokraatlike Lääne-laagrite ja -leeride laimamine – meil siiani püütakse maha vaikida ka nt Teise Vabadussõja kangelaslikkust ning ohvreid (nt Prof Herbert Lindmäe “Suvesõda … ” Köide IX (Sic! Ü.E.) 2015 lk458 – muide HTM haldusalas ETIS.ee arhiivis H.L. puudub nagu ka mitmed teisedki eestlusmeelsed tippteadlased nagu nt: Uno Mereste, Ivar-Heldur Petersen, Jaak Uibu, Jaak Aaviksoo (Akad J.A. kõrvaldati ilmselt süvariiklikult äsja päevapealt peale alatut avalikku pealekaebamist asjatundmatu (riikidevahelises teaduskoostöös ning seejuures otse- ja üld-kulude mõistest ning deontoloogilisest teaduslikust lojaalsuset jne) nooremteaduri (0,5) poolt oma akadeemiliste ülemuste peale … seda ilmselt teadmatusest et ka Nurkse Instituut vajab “katuseid” mis läbi ei tilgu (üld/kaud kulusid ja kõrgeid nõukogusid rahvusvahelistest professoritest millede all saab EL grantide taotlusi treida ja Raporteid läbi arutada – teaduslikus mõistes on grantoritel täiesti kama kas nende kulud lähevad raamatupidamises otse või kaudsetena kirja sest üldiselt on dzentelmenlik kokkulepe granteede rahvuslike koordinaatoritega (olen ise viis aastat 1992-7 selles rollis olnud heategevuslikul: näis et Komisjonil oli eeskätt soov et teadusgrantid ei maanduks nt Riigikogu liikmetele ja mitte- eestikeelsetele, vaikiv kokkulepe oli et EL’i arvuteid tuleb protektonistlikult eelistada usa omadele ja tõlkida eeskätt EL’i autorite monograafiaid, et e.k tundmine on kohustuslik jne: et eurograntide puhul palkade osakaal peab jääma mõõdukaks mitteahneks ning eeskätt raamatuid ja ajakirju tellides ei tohi koonerdada – ja seda vastavalt küberneetiliste hierarhiate subsidiaarsuse printsiibile (vt Mereste 2003); mis kõige tähtsam et vastutustundeline vihjeandja peab tundma kohalikku poliitilisi telgitaguseid (Aldred 2000): nt et Akad Aaviksoo peale nõiajahti on HTM juba ammu alustanud sest ta oli pronksmäsu ajal Kaitseminister ja parajasti on vaja teda (hobuse)vargaks kuulutada et fiskaalseid teadusinvesteeringuid kärpida ja sellega rahvusliku teadmusstruktuuri negentroopiat ja segadust suurendada – ning koos libapuhujaga asjatundmatu J.M. poolt üle EL’i: https://www.postimees.ee/6825587/jaak-madison-poordus-seoses-taltechi-juhtumiga-euroopa-komisjoni-poole/comments – ilmselt et eestluse venestamisvastast sotsiaalkapitali/patriotismi hävitada.

NB Amazon.com: Licensed to Lie  – October 9, 2018 by Sidney Powell  (Author) –

Amazon: This true legal thriller debunks everything the media and the government told us about the Department of Justice’s destruction and prosecution of the venerable accounting firm Arthur Andersen, Merrill Lynch executives who did one business transaction with Enron,  Alaska Senator Ted Steven’s,  and more.  The common thread through it all is a cabal of narcissistic federal prosecutors who broke all the rules and rose to great power.  Still in the news today―Robert Mueller s “pitbull” Andrew Weissmann and other members of Obama’s inner circle―are wreaking havoc on our Republic.  This is the book that began exposing “the Deep State.”

ja

Licence to be Bad: How Economics Corrupted Us – 2000 by Jonathan Aldred  (Author)

 Amazon: Over the past fifty years, the way we value what is ”good” and ”right” has changed dramatically. Behaviour that to our grandparents” generation might have seemed stupid, harmful or simply wicked now seems rational, natural, woven into the very logic of things. And, asserts Jonathan Aldred in this revelatory new book, it”s economics that”s to blame. Licence to be Bad tells the story of how a group of economics theorists changed our world, and how a handful of key ideas, from free-riding to Nudge, seeped into our decision-making and, indeed, almost all aspects of our lives. Aldred reveals the extraordinary hold of economics on our morals and values. Economics has corrupted us. But if this hidden transformation is so recent, it can be reversed. Licence to be Bad shows us where to begin. 

NB Amazon.com:

Mottoks küberneetika isa Norbert Wiener’i maksiim tema 1948 monograafia homoöstaatilistes demokraatilistes tekstides: Kus palju lolle – seal palju sulisid – sest lollidele sulid meeldivad.

Ja

Ivar Petersen 1991b: „Saab konstrueerida niisuguse otsustusprotsessi abstraktse mudeli, mis vastavate, täpselt sõnastavate demokraatlikkuse eelduste (Sic! üheks dem eelduseks on siin subsidiaarsuse printsiibi rakendamine – Ü.E.) kehtimisel viib summaarsete kahjude pidevale vähenemisele … “.

NB! – https://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-18-3442_en.htm

How are the rights of the accused person or organisation protected?

The new law aims at protecting responsible whistleblowing, genuinely intended to safeguard the public interest, while proactively discouraging malicious whistleblowing and preventing unjustified reputational damage.

Persons concerned by the reports fully enjoy the presumption of innocence, the right to an effective remedy and to a fair trial, and the rights of defence. Member States must also introduce effective, proportionate and dissuasive penalties for those who make malicious or abusive reports or disclosures.

… “

Ja – NBNB: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2019-0031_ET.html

https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2019-0031_ET.html?fbclid=IwAR3IhPHdJGCVCRdEe7gpQJjUmlHKqSbDEnuRPVbDMieqGNoNQildjbR_gwo

Muide alatu/palgasuli/vaegteaduslikult ekslik vilepuhuja – libapuhuja – identifitseerimine on suure tõenäosusega võimalik eeskätt konstruktiivse matemaatika ( https://plato.stanford.edu/entries/mathematics-constructive/ ) tundmist kontrollides – samuti hinnata libapuhujate süütute ohvriks langemiste tõenäosuseid  ka kõrvalistel Bayes’liku filtreerimise abil (allpool) – kui juhtum leiab laialdast avaldamist massimeedias nagu praegu– seda nt eeskätt avaldatud andmete nn Bayes’liku filtreerimisega: nagu parjasti Nurkse Instituudis juhtumiga seose – ja seda suurema tõenäosusega mida rohkem on avaldatud selle kahetsusväärse kaasuse kohta:

https://yloennuste.wordpress.com/2017/04/28/bayesi-kiituseks/

LISA A: Sotsiaalküberneetiliste ja makroökonoomiliste ning hieraliste institutsionaalsete probleemide puhul ekslikkuse ning eksitavate vihjete peamisteks põhjusteks on sageli a) kitsalt turumajanduslik käsitlus (vürtstpoodlik mis sobilik/kohane ainult rahvusliku majandus-hierarhia kõige madalamatel tasemetel) ilma sotsiaal- ning inim-kapitalide (vaimsete ja bioloogiliste) ning rahvusliku teadmusstruktuuri kvaliteedi/negentroopia arvestamiseta mis oblikatoorsed esindusdemoktaatia kõrgematel tasemetel sotsiaalküberneetiliselt (Wiener’i mõistes) on tsivilisatsiooni jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse huvides turukapitalid kolmandajärgu tähtsusega b) ei mõisteta implimeteerivate küberneetiliste mehhanismide  hierarhilisust ning subsidiaarsust (Mereste II 2003 lk285) esindusdemokraatia tingimustes:

Available online at http://www.sciencedirect.com
1877-0428 © 2016 The Authors. Published by Elsevier Ltd. This is an open access article under the CC BY-NC-ND license
(http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/).
Peer-review under responsibility of the Ardabil Industrial Management Institute
doi: 10.1016/j.sbspro.2016.09.014
ScienceDirect
3rd International Conference on New Challenges in Management and Organization: Organization
and Leadership, 2 May 2016, Dubai, UAE
General theory of systems, cybernetics and evaluation of human
competence by solving present crisis problems of civilisation
Ján Porvazník, Ivana Ljudvigová*
University of Economics in Bratislava, Dolnozemská cesta 1/b, 852 35 Bratislava, Slovakia
Abstract: Present crisis problems of civilisation create the opportunity and need to analyse the possibilities of use of knowledge from
system theory of cybernetics and evaluation of human competence, which has been accumulated and published up to now. Use of
this knowledge should help, among other non-elaborated scientific knowledge to stop the impact of the global crisis and to ensure
sustainable development of human civilization. Uses of this knowledge allude to several facts. Primarily, use of knowledge of
cybernetics is in practice frequently connected with natural and scientific problems and their solving. Use of knowledge of the
general theory of systems, however not all, collides with notional problems. Nevertheless, this knowledge can be used in wider
scope of activities. And in expertise, even if knowledge is oriented mainly on evaluation of “non-living objects” and intellectual
property, the evaluations of working competence occur more and more.
© 2016 The Authors. Published by Elsevier Ltd.
Peer-review under responsibility of the Ardabil Industrial Management Institute.
Keywords: object, system, holism, unit, parts, relations between parts, homeostasis, equifinality, feedback, variety, repertory.

Ekstra hierarhiliste küberneetiliste disainide arhidektuuri ja informatsiooniliste funktsioonide kohta vt nt:

Heo,S. and Daoutidis, P. (2016).Control-relevantde-compositionofprocessnetworksviaoptimization-basedhierarchicalclustering.AIChEJournal,62,3177–3188.

Heo,S.,Marvin,W.A.,andDaoutidis,P.(2015).Au-tomatedsynthesisofcontrolconfigurationsforprocessnetworksbasedonstructuralcoupling.ChemicalEngi-neeringScience,136,76–87.

Jilg,M. and Stursberg, O. (2013).Hierarchicaldistributedcontrolforinterconnectedsystems.IFACProceedingsVolumes,46(13),419–425.

Jogwar,S.S.,Rangarajan,S.,andDaoutidis,P.(2015).Re-ductionofcomplexenergy-integratedprocessnetworksusinggraphtheory.Computers&ChemicalEngineer-ing,79,46–58.

Kang,L.,Tang,W.,Liu,Y.,and Daoutidis,P.(2016).Controlconfigurationsynthesisusingagglomerativehi-erarchicalclustering:Agraph-theoreticapproach.Jour-nalofProcessControl,46,43–54.

Liu,J.,Mu˜nozdelaPe˜na,D.,and Christofides,P.D.(2009).Distributedmodelpredictivecontrolofnonlin-earprocesssystems.AIChEJournal,55(5),1171–1184.

Pichai,V.,Sezer,M.E.,andˇSiljak,D.D.(1983).Agraph-theoreticalgorithmforhierarchicaldecompositionofdynamicsystemswithapplicationstoestimationandcontrol.IEEETransactionsonSystems,Man,andCybernetics,(2),197–207.Scattolini,R.(2009).Architecturesfordistributedandhierarchicalmodelpredictivecontrol–areview.JournalofProcessControl,19(5),723–731.Sezer,M.E.andˇ
Siljak,D.(1986).Nested-decompositions and clusteringofcomplexsystems.Automatica,22(3), 321-331.

Ennuste, Ü. 1991. Tõerääkimise (Sic! Ü.E.) tagamisest ja tingitud riskikartuse vähendamisest sotsiaal – majanduslikes juhtimissüsteemides. Rmt.: J. Laas (toim) Demokraatia. Diskussioon. Demagoogia. Tallinn, 43-54.

DP14087 Imperfect Information, Social Norms, and Beliefs in Networks

Author(s): Theodoros Rapanos, Marc Sommer, Yves Zenou

Date of Publication: October 2019 Programme Area(s): IO

Keyword(s): Bayesian games, beliefs, networks, Conformism, value of information, crime

Abstract: We develop a simple Bayesian network game in which players, embedded in a network of social interactions, bear a cost from deviating from the social norm of their peers. All agents face uncertainty about the private benefits and the private and social costs of their actions. We prove the existence and uniqueness of a Bayesian Nash equilibrium and characterize players’ optimal actions. We then show that denser networks do not necessary increase agents’ actions and welfare. We also find that, in some cases, it is optimal for the planner to affect the payoffs of selected individuals rather than all agents in the network. We finally show that having more information is not always beneficial to agents and can, in fact, reduce their welfare. We illustrate all our results in the context of criminal networks in which offenders do not know with certitude the probability of being caught and do not want to be different from their peers in terms of criminal activities.

c) Liiglihtsustatult hinnatakse eeskätt rahvastiku kaotusi (pöördumatuid ning viktimisatsioonilisi) nt okupatsioonide katastroofides:

https://uloennuste.wordpress.com/2016/01/18/projekti-orurkvalgeraamat-uurimuste-taienduslaiendus-lahte-kontsepsioon-visand-18-i-2016-taiendamiseks-mitte-levitamiseks-voi-viitamiseks/

Üheks viimatiseks uurimuseks kohanduvate ootuste uurimisel rahvuslikus fiskaal alal on:

DP14096 Taxation and the External Wealth of Nations: Evidence from Bilateral Portfolio Holdings Author(s): Harry Huizinga, Maximilian Todtenhaupt, Johannes Voget, Wolf WagnerDate of Publication: November 2019Programme Area(s): FE Keyword(s): asset allocation, Capital income taxation, Foreign portfolio investment:
Abstract: This paper examines the impact of capital income taxation on the composition of foreign portfolio investment. Studying bilateral portfolio positions among a sample of 37 countries over the period 2001-2015, we find that capital gains and dividend taxation reduce the share of equities in foreign investments, while interest taxation increases this share. The results suggest that domestic capital income taxation affects the worldwide asset allocation of domestic investors. The estimated tax sensitivities imply a significant increase in country’s external wealth following a tax policy change that stimulates investors to hold higher-yielding equity investments.
Siin tuleb aga hoiatada et EP maksebilansi statistikas esitatav neto välislaenu maht ei ole tegelikkusele vastav ja seega eksitav – vaid on selle lähend nn kontseptuaalne tasakaalu mahu hinnang – meil ilmselt eksitavalt väiksem ja mis rahvuslikku jätkusuutlikkust ilmselt oluliselt õõnestab.

LISA B: Paradokse vilepuhujate kompetentsi hõngitsemiseks

Osakaalu paradoks: kompleks kindel- ja ootus-otsused

Olgu aritmeetiliselt toote väärtus:

Q=(a+b)(c+d)=ac+ad+bc+bd,  

kus a ja c on otsekulud ning b ja d kaudkulud (e üldkulud; Mereste 2003)  – kui suur on kaudkulude osakaal Q mahus? Aritmeetiliselt sellele küsimusele vastus puudub

Üks võimalus sellele küsimusele paushaalseks (Mereste 2003) konstruktiivseks vastamiseks on kompleksarvutusele üleminek imaginaararvu i abil:

Q=(a+ib)(c+id)=(ac-bd)+(ad+cb)i,

siin on imaginaarosa maht separeeritav ja osakaalu üks lähend leitav.

Teine võimalus oleks siirdumine logaritmilisse ruumi jne ( Bridges, D.S., 1999, “Constructive methods in mathematical economics”, in Zeitschrift für Nationalökonomie (Supplement), 8: 1–21).

LISA C: Adaptiivootuse (Mereste 2003 I vt adaptiivsus) paradokse: kompleks kindel-lepingud ja adaptiiv-lepingud

See on juhuslik ootus mis sõltub nii kindlatest tuleviku võimalikest kuid ka juhuslikest tingimustest seega deterministlikult mittekonstruktiivne ja nt konstruktiivsed lepingud tulevad hierarhia kõrgematel tasemel juhtimissõlmida paushaalselt tõenäosuslikena nn dzentelmenlike suusõnaliste kokkulepetena (nt soomlane usaldab stsoomlast sest soome sotsiaalkapitali tase on kõrge) ja see võib tunduda alatule libapuhujale paradoksaalse väärtegevusliku skeemitamisena.

Negatiivsete ressursside ja katastroofide paradoksid: kompleks demokraatlikest ja hierarhilistest mehhanismidest ning libapuhujate bandede identifitseerimisest.

Üldiselt klassikalises  makroökonoomikas neid paradokse välditakse käsitluste liiglihtsustustega – nt välditakse sulide/petiste ning ka kiskjalike impeeriumide tegevuste modelleerimist komplekselt – kui mudelite ingredientide arvestamist ja samuti ainetute (sotsiaalsete) väärtuste ning funktsioonide katkevuse (tegeliku mittemonotoonsuse ning stohhastilisuse) adekvaatset kirjeldamist.  Tulemuseks on deontoloogiliselt liiglihtsustatud lahendid ja veidrad institutsionaalsed disainid – vähemalt moodsa sotsiaalküberneetika rakursist: nt põhiseadused eriolukordade arvestamiseta või isegi klauslitega et tsensuuri ei ole isegi sulide ning kisjasimpeeriumide keskkonnas ning ka liitlaste laagris. Samas kui teaduspõhiselt tuleks rohkem tähelpanu pöörata nt hübriid agressorriikide sanktsioneerimise hierarhilisele koordineerimisele tsiviliseeritud riikide laagris:

Ülo Ennuste. 2014. Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks on Preliminary Postulates and Conjectures. – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

LISA C: Ivar Petersen’i (1991a) sotsiaalküberneetiline panus mis võimaldab libaagentide poolset poliitilise süsteemi destabiliseerimist analüüsida: Stability of equilibria in multi-party political systems

  1. Mathematical Social Sciences
  2. Volume 21, Issue 1, 
  3. February 1991, 
  4. Pages 81-93
  1. I. Petersen
  2. Abstract: A simple model of a multi-party political system is considered consisting of a distribution in Euclidean n-space, Rn the distribution of voters’ political views, and of k parties, determined at every time instant through their policies, k points in the same space Rn. At an equilibrium every voter supports the party whose policy is closest to him, and the policies of all parties equal the means of their supporters’ political views. The stability of such equilibria is investigated. (Selle PDF artikli tellimine maksab $20 – on olemas ka e.k varasem versioon ilmunud küll hiljem) Petersen, Ivar. 1988. Demokraatliku arengu matemaatilisest mudelist. // Eesti Matemaatika Seltsi aastaraamat 1988. Tartu 1993 – kuid ilmselt selles ilmselt poulaarsemas publikatsioonis nt libapoliitikute jõukude võimuhaaramist valimiste kaudu on hägusam uurida/analüüsida:


Ülo Ennuste‎ (2012) Eesti Koostöö Kogu (Jääkeldri Arhiivi publikatsioon)

25. november 2012 · 

“Küberneetik Ivar Petersen’i (1998) tulemustest demokraatiamehhanismide modelleerimisel”

Jääkeldri Protsessi käivitumisega seisame vastusrikkalt silmitsi väga suuremõõtmeliste väga aegaviitvate demokraatia alaste institutsionaalsete otsustusülesannete lahendamisega (aegaviitev sest demokraatiale on omane otsustusprotsessi lülitada võimalikult palju indiviide vaatamata nende kompetentsile või moraalile). Taoliste ülesannete kontseptuaalse püstitamise ning andmetöötlemise mehhaniseerimise ja kulutuste vähendamise juures oleks kindlasti oluliselt abistavaks Ivar Petersen’i tulemused selles valdkonnas.*

Minule kättesaadavast (1991b) – kuigi poolpopulaarne (nt teoreemid ja viited puuduvad) nt loeme lk 37:

„Saab konstrueerida niisuguse otsustusprotsessi abstraktse mudeli, mis vastavate, täpselt sõnastavate demokraatlikkuse (Sic! Ü.E.) eelduste kehtimisel viib summaarsete kahjude pidevale vähenemisele … “.

Kirjutises on rida taolisi väga lihtsustatud mudeleid matemaatiliselt formaliseeritud ja seega arvutite abil analüüsitavaks tehtud. Huvitav on seejuures et Petersen kasutab demokraatia puhul minimeerimise kriteeriumit (mis teadusloogiliselt üldiselt tugevam maksimeerimisest) – mida võiks mõista kui nt: keskkonnakvaliteedi minimaalset kahjustamist, rahvusliku vaenamise ja ebaõigluse leevendamist (sotsiaalse kadeduse ja ebaõigluse minimeerimist vt nt ka Varian (1978 lk 225) ja loomulikult peaks nende kriteeriumide hulka kuuluma rahvusliku teadmusruumi negentroopia minimeerimine (just viimase vaegus võib viia sellisele taandarengule et riigi asemel peavad demokraatia murenemise ja kaaperdamise vastu võitlusesse asuma heategevuslikult isetegvuslikud/vabakondlikud Jääkeldrid jne.

Seega Petersen ei sea siinkohal esiplaanilent kapitalifundamentalistile omaselt kasumi ja majanduskasvu maksimeerimist ja väliskapitali meelitamist kõlvatu konkurentsiga (0-kasumimaks) ning pensionite kaotamist. Tõepoolest võivad viimased kriteeriumid viia üldise vaegteadmusliku sotsiaalpoliitika ja tõrgetega demokraatlike mehhanismide puhul rahvuslikule taandarengule (seda eriti korruptsiooni vohamisega:

Näide teaduslikus mõistes faktoidi rahvusvahelise levitamisega
mBank and CASE – Center for Social and Economic Research
cordially invite you to
  the 163rd mBank – CASE Seminar:
 Estonia’s corporate tax: Lessons for Poland
Speakers: Dmitri Jegorov – Ministry of Finance (Estonia) Dr. Anna Leszczyłowska – Poznań University of Economics and Business Aleksander Łożykowski – Warsaw School of Economics

The seminar will take place on November 7, 2019 at 3:00 pm
at mBank S.A. head office, Senatorska 18, room 5.3, 5th floor, Warsaw.

Language of the seminar: Polish (simultaneous translation to English will be provided).
 Register for the Seminar
About the seminar: Estonia is famous for widespread digitalization, Skype, modern administration and the world’s largest percentage of people with blue eyes. But people who are interested in taxes know that Estonia also has Europe’s most transparent tax system (while Poland is second-to-last, in 35th place), and is also known for its pioneering approach to taxation of legal persons’ income. Since 2000, payers of Estonian corporate tax don’t pay tax on their profits as long as they don’t realize them. In principle, this approach should make access to capital easier, spark investment by companies and contribute to faster economic growth. Are these and other positive effects really noticeable in Estonia? Have other countries followed in this country’s footsteps? Would deferment of income tax be possible and beneficial for Poland? How would this affect revenue from tax on corporate profits? Would investors come to see Poland as a tax haven? Does the Estonian system limit tax avoidance and evasion, or actually the opposite? Is such a system fair? Are intermediate solutions possible, which would combine the strengths or limit the weaknesses of the classical and Estonian models of profit tax? These questions will be discussed at an mBank-CASE seminar by Dimitrij Jegorov, deputy general secretary of the Estonian Finance Ministry, who directs the country’s tax and customs policy. Our guest’s comments will be supplemented by thoughts from Dr. Anna Leszczyłowska of the Poznań University of Economics and Business and Aleksander Łożykowski of the Warsaw School of Economics.
Cezary Stypułkowski
President of the Management Board of mBank S.A.

Ewa Balcerowicz
Chairwoman of the CASE Supervisory CouncilDear Subscriber,
You have received the following information, since you agreed before to acquire information on CASE events or you are a part of CASE Network. Regarding the General Data Protection Regulation (GDPR) of European Parliament and Council of the EU (2016/679, 27 April 2016), concerning the individual’s right protection in terms of processing and freedom of distributing their personal data, we would like to remind you that you have the right to resign from receiving further information on CASE activities. We would like also to inform you that your e-mail address is used purely for the communication purposes listed above, it is stored on the CASE server and is not distributed to any other party.
Click here to resign from the subscription.
(vt eelmise päeva seminari https://bankier.tv/gospodarka/estonski-cit-lekcja-dla-polski-6672/ ja https://www.case-research.eu/files/?id_plik=6273

ja/või „nullsummaga majanduskasvuni“ (nt oluline osa rahvuslikust netotulu kaheldava kvaliteediga juurdekasvust mahhineeritakse kõlvatult ilma maksustamata väljamaadesse – nagu meil viimatistel aastatel tavaks (vt EP Statistika maksebilanss 2009-11).

P.S.: Muide Jegorov’i üritust võib kerge tõenäsusega tõlgendada kui kiilulõõmise katset EL Komisjoni ja Poola vahele teaduslikus mõttes faktoidiga – seda nii vastavate tippteaduslike uurimuste alusel nagu:

The Case for a Progressive Tax by Peter Diamond&Emmanuel Saez
http://elsa.berkeley.edu/~saez/diamond-saezJEP11opttax.pdf

The Case for a Progressive Tax: From Basic
Research to Policy Recommendations
Peter Diamond
Emmanuel Saez
CESIFO WORKING PAPER NO. 3548

CATEGORY 1: PUBLIC FINANCE

AUGUST 2011

Abstract

This paper presents the case for tax progressivity based on recent results in optimal tax theory.

We consider the optimal progressivity of earnings taxation and whether capital income should

be taxed. We critically discuss the academic research on these topics and when and how the

results can be used for policy recommendations. We argue that a result from basic research is

relevant for policy only if (a) it is based on economic mechanisms that are empirically

relevant and first order to the problem, (b) it is reasonably robust to changes in the modeling

assumptions, (c) the policy prescription is implementable (i.e., is socially acceptable and is

not too complex). We obtain three policy recommendations from basic research that satisfy

these criteria reasonably well. First, very high earners should be subject to high and rising

marginal tax rates on earnings. Second, low income families should be encouraged to work

with earnings subsidies, which should then be phased-out with high implicit marginal tax

rates. Third, capital income should be taxed. We explain why the famous zero marginal tax

rate result for the top earner in the Mirrlees model and the zero capital income tax rate results

of Chamley-Judd and Atkinson-Stiglitz are not policy relevant in our view.

JEL-Code: H210.

……

References (in part, üe)

Atkinson, Anthony, Thomas Piketty, and Emmanuel Saez. 2011. “Top Incomes in the Long Run of History”, forthcoming Journal of Economic Literature.

Auerbach, Alan J. 1988. “Capital Gains Taxation in the United States.” Brookings Papers on Economic Activity, 2: 595-631.

Banks, James and Peter Diamond. 2010 “The Base for Direct Taxation,” in Dimensions of Tax Design: The Mirrlees Review, Edited by The Institute for Fiscal Studies (IFS), Oxford University Press for The Institute for Fiscal Studies (Oxford). Chapter 6, p.548-648.

Chamley, Christophe. 2001 “Capital Income Taxation, Wealth Distribution and Borrowing Constraints,” Journal of Public Economics 79, 55–69.

Christiansen, Vidar, and Matti Tuomala. 2008. “On taxing capital income with income shifting.” International Tax and Public Finance, 15: 527–545.

Cremer, Helmuth, and Pierre Pestieau. 2004. “Wealth Transfer Taxation: A Survey of the Theoretical Literature.” in S.C. Kolm and J. Mercier Ythier, eds, Handbook on

Altruism, Giving and Reciprocity, North Holland, Amsterdam.

Diamond, Peter. 1973 “Taxation and Public Production in a Growth Setting,” in J.A.

Mirrlees and N. H. Stern, eds., Models of Economic Growth, MacMillan, London.

Diamond, Peter. 1980. “Income Taxation with Fixed Hours of Work,” Journal of

Public Economics 13, February, 101-110.

Diamond, Peter. 1998. “Optimal Income Taxation: An Example with a U-Shaped

Pattern of Optimal Marginal Tax Rates.” American Economic Review, 88(1): 83-95.

Diamond, Peter. 2003, Taxation, Incomplete Markets and Social Security, the 2000

Munich Lectures, Cambridge: MIT Press.

Diamond, Peter and James Mirrlees. 1986. “Payroll-Tax Financed Social Insurance

with Variable Retirement,” Scandinavian Journal of Economics 88 (1): 25-50.

Diamond, Peter and James Mirrlees. 2000. “Adjusting One’s Standard of Living: Two

Period Models,” in P. J. Hammond and G. D. Myles (eds.), Incentives, Organization, and

Public Economics, papers in Honour of Sir James Mirrlees, Oxford; Oxford University

Diamond, Peter and Johannes Spinnewijn. 2010. “Capital Income Taxes with

Heterogeneous Discount Rates,” MIT working paper, forthcoming American Economic Journal: Economic Policy.

Farhi, Emmanuel and Iván Werning. 2010a. “Progressive Estate Taxation,” Quarterly Journal of Economics 125(2), 635-673.

Farhi, Emmanuel and Iván Werning. 2010b. “Insurance and Taxation over the Life

Cycle”, MIT Working Paper.

Golosov, Mikhail, Narayana Kocherlakota and Aleh Tsyvinski. 2003. “Optimal

Indirect and Capital Taxation.” Review of Economic Studies, 70(3): 569-87.

Golosov, Mikhail and Aleh Tsyvinski. 2006. “Designing Optimal Disability Insurance:

A Case for Asset Testing.” Journal of Political Economy, 114(2): 257-69.

Golosov, Mikhail, Maxim Troshkin, and Aleh Tsyvinski. 2009. “A Quantitative Exploration in the Theory of Dynamic Optimal Taxation,” Yale University working

Golosov, Mikhail, Aleh Tsyvinski, and Matthew Weinzierl. 2009. “Preference Heterogeneity and Optimal Commodity Taxation” Yale Working Paper.

Goolsbee, Austan. 2000. “What Happens When You Tax the Rich? Evidence from Executive Compensation.” Journal of Political Economy, 108(1): 352-378.

Gordon, Roger H., and Jeffrey K. MacKie-Mason. 1995. “Why is There Corporate Taxation in a Small Open Economy?” In The Effects of Taxation on Multinational Corporations, eds. Martin Feldstein, James R. Hines, Jr., and R. Glenn Hubbard. Chicago: University of Chicago Press.

Gordon, Roger and Joel Slemrod. 2000. “Are ‘Real’ Responses to Taxes Simply Income Shifting Between Corporate and Personal Tax Bases?” In Joel Slemrod, ed., Does Atlas Shrug? The Economic Consequences of Taxing the Rich, Harvard University Press:

Gruber, Jonathan and Emmanuel Saez. 2002. “The Elasticity of Taxable Income: Evidence and Implications”, Journal of Public Economics, 84: 1-32.

Holmstrom, Bengt. 1979. “Moral Hazard and Observability,” The Bell Journal of Economics, 10(1): 74-91.

Internal Revenue Service. 2009. Statistics of Income: Individual Income Tax Returns for Year 2007, Publication No. 1304, (Washington, DC: Government Printing Press).

Internal Revenue Service. 2009b. “The 400 Individual Income Tax Returns Reporting the Highest Adjusted Gross Incomes Each Year, 1992-2007”, (Washington, DC: Government Printing Press).

Judd, Kenneth. 1985. “Redistributive Taxation in a Simple Perfect Foresight Model.” Journal of Public Economics, 28(1): 59–83.

Judd, Kenneth L. 1999. “Optimal taxation and spending in general competitive growth models,” Journal of Public Economics, 71: 1-26.

Kaplow, Louis. 2006. “On the Undesirability of Commodity Taxation Even When Income Taxation Is Not Optimal.” Journal of Public Economics, 90(6-7): 1235-50.

Kocherlakota, Narayana. 2005. “Zero Expected Wealth Taxes: A Mirrlees Approach to Dynamic Optimal Taxation.” Econometrica, 73(5): 1587-621.

Kocherlakota, Narayana R. 2010. The New Dynamic Public Finance, Princeton, Princeton University Press.

Kopczuk, Wojciech. 2005. “Tax Bases, Tax Rates and the Elasticity of Reported Income,” Journal of Public Economics, 89(11-12): 2093-2119.

Laroque, Guy R. 2005. “Indirect Taxation is Superfluous under Separability and Taste Homogeneity: A Simple Proof.” Economics Letters, 87(1): 141-4.

Mankiw, N. Gregory, and Matthew Weinzierl. 2010. “The Optimal Taxation of Height: A Case Study of Utilitarian Income Redistribution.” American Economic Journal: Economic Policy, 2(1), 155–76.

Mankiw, N. Gregory, Matthew C. Weinzierl, and Danny Yagan. 2009. “Optimal Taxation in Theory and Practice.” Journal of Economic Perspectives 23(4): 147-174.

Meade, James Edward. 1978. The Structure and Reform of Direct Taxation, Report of a Committee chaired by Professor J. E. Meade. London: George Allen & Unwin.

Meyer, Bruce. 2010. “The Effects of the EITC and Recent Reforms”, Tax Policy and the Economy, ed. Jeffrey Brown, (Cambridge: MIT Press), Volume 24.

Pareto, Vilfredo. 1896. “La courbe de la répartition de la richesse”, Ecrits sur la courbe de la répartition de la richesse, (writings by Pareto collected by G. Busino, Librairie Droz, 1965), 1-15.

Piketty, Thomas and Emmanuel Saez. 2003. “Income Inequality in the United States, 1913-1998”, Quarterly Journal of Economics, 118(1), 1-39, series updated to 2007 in August 2009.

Piketty, Thomas and Emmanuel Saez. 2007 “How Progressive is the U.S. Federal Tax System? A Historical and International Perspective”, Journal of Economic Perspectives, 21(1), 3-24.

Pirttilä, Jukka, and Håkan Selin. 2011. “Income Shifting within a Dual Income Tax System: Evidence from the Finnish Tax Reform of 1993.” Scandinavian Journal of Economics, 113(1), 120–144.

Reis, Catarina. 2007. “Entrepreneurial Labour Taxation.” Dissertation chapter, MIT.

Saez, Emmanuel. 2001. “Using Elasticities to Derive Optimal Income Tax Rates”, Review of Economic Studies, 68: 205-229.

Saez, Emmanuel. 2002a. “Optimal Income Transfer Programs: Intensive Versus Extensive Labour Supply Responses.” Quarterly Journal of Economics, 117(2): 1039-73.

Saez, Emmanuel. 2002b. “The Desirability of Commodity Taxation under Non-linear Income Taxation and Heterogeneous Tastes.” Journal of Public Economics, 83(2): 217–

Saez, Emmanuel. 2004. “The Optimal Treatment of Tax expenditures”, Journal of Public Economics, 88(12): 2657-2684.

Saez, Emmanuel, Joel Slemrod, and Seth Giertz. 2011. “The Elasticity of Taxable Income with Respect to Marginal Tax Rates: A Critical Review”, forthcoming in the Journal of Economic Literature.

Comment: in the present Estonian tax mechanism design situation – anomalously no capital income tax and flat income earning tax in general – the most important effective policy recommendation in this Paper are in short given on pp 2-3 as First and Third:
“We obtain three policy recommendations from basic research that we believe can

satisfy these three criteria reasonably well. First, very high earners should be subject to

high and rising marginal tax rates on earnings. In particular, we discuss why the famous

zero marginal tax rate at the top of the earnings distribution is not policy relevant.

Second, the earnings of low income families should be subsidized and those subsidies

should then be phased-out with high implicit marginal tax rates. This result follows

because labor supply responses of low earners are concentrated along the margin of

whether to participate in labor markets at all (the extensive as opposed to the intensive

margin). These two results combined imply that the optimal profile of transfers and taxes

is highly nonlinear and cannot be well approximated by a flat tax along with lump sum

“demogrants.” Third, we argue that capital income should be taxed. We will review

certain theoretical results—in particular, those of Atkinson and Stiglitz (1976), Chamley

(1986), and Judd (1985)—implying no capital income taxes, and argue that these findings

are not robust enough to be policy relevant. In the end, persuasive arguments for taxing

capital income are that there are difficulties in practice in distinguishing between capital

and labor incomes, that borrowing constraints make full reliance on labor taxes less efficient, and that savings rates are heterogeneous.”

(Sic! – Also most important for us in References is a excellent collection of the some rigorous publications in this field.


Hoiatusena tuleks meeles pidada et puhtdemokraatlike mehhanismidega (nt iga kodanik või esindusklike sõltumata kompetentsist ja moraalist valib oma lahenduse) ei ole lahendatavad siiski mitte kõik rahvuslikult olulised probleemid nagu seda sätestab ka meie PS: eeskätt nt maksustamise ja välislepingute probleemid. Arusaadavalt kuuluvad taoliste kompleksprobleemide alla nii perspektiivse arengu sihistamised – tuumajaamade rajamised kui ka tüvirakkude uuringud ning ka – universaalsemate otsustusmehhanismide disainimine nagu ümberjaotusmehhanismide disain jne – ratsionaalselt need kuuluvad ekspertide konsiiliumite kompetentsi (muidugi on taoliste probleemide lahendusmehhanismide esoteerilisi mudeleid viljeletud nt ** Royal Swedish … 2007 ja https://iweb.cerge-ei.cz/pdf/gdn/RRCII_34_paper_01.pdf aastast 2002 jne). Neid eeskätt iseloomustab kõrvalmaksete (ainelised ja moraalsed) kasutamine koordineerimisel, hierarhilisus ja Bayes’likkus/õppimine jne.

NB: iseenesest mõistetavalt tuleb taoliste mudelite kasutamise juures andmeedastusel komplementaarsete mehhanismidega kindlustada toimijate poolt teadmuspõhine tõerääkimine – seda eeskätt moraalselt.***

PS: Head Jääkeldri Protsessi osalised ning asjalised ja teised demokraadid – palun, ehk lahkelt annetaksite protsessikohase ühe teaviku PDF täisteksti oma arhiividest:

I. Petersen. Stability of equilibria in multi-party political systems. – Mathematical Social Sciences, Volume 21 Issue 1 Pages 81-93, 1991.

(see on ka müügil http://www.sciencedirect.com/science/journal/01654896/21/1) või on kontakte Ivari venna Karl’iga kes näib olevat tegev matemaatikateadlane USAs)

********************************************************

*) Petersen, I. 1991a. Stability of equilibria in multi-party political systems. – Math. Social Sci 21.

Petersen, I. 1991b. Demokraatia otsustusteooria vaatevinklist. Rmt : „Demokraatia.Diskussioon.Demagoogia“ Jaan Laas (toim) Tallinn lk 21-37. NB see publikatsioon on poolesti populaarne.

Petersen, I. 1993. Demokraatliku arengu matemaatilisest mudelist. Rmt: „EMatS aastaraamat 1988“ Tartu.

**) Rothstein, B. 2009. Preventing Markets from Self-Destruction: The Quality of Government Factor. Department of Political Science, University of Gothenburg, Working Paper Series 2009, Vol. 2. Royal Swedish Academy of Sciences. 2007. Mechanism Design Theory. Stockholm.

Schweitzer, U. 2005. Law and Economics of Obligations. – International Review of Law and Economics, 25, 2, 209-228.

Sapir, A. (Editor) 2009 Sept. Bruegel Memos to the new Commission:

Europe’s economic priorities 2010-2015.

Serrano, R. and R. Vohra. 2001. Some Limitations of Virtual Bayesian

Implementation. – Econometrica, 69, 785-792.

Vanhanen, M. 2009. Europe will need to raise taxes in harmony. FT June

17 2009.

Vanberg, V. 2005. Markets and States: The Perspective of Constitutional

Political Economy. – Journal of Institutional Economy, 1, 23-49.

Varian, H. 1978. Microeconomic Analysis. W.W NORTON & COMPANY.

Walker, David. Guidelines for Disclosure and Transparency in Private

Equity (20 Nov 2007).

***) http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

LISA D: Banditismi rahvusliku teadusruumi hävitamiseks libapuhujate aktsioonides on antud juhul kerge märgata: nt mais algas akadeemiliste tegelaste reputatsiooni murendamisest siseministri poolt kui hobusevarastest ja on jõudnud HTM poolt teadustoetuste jaotamise hägustamisele ning kiilu lõõmiseni EL’i teadustoetustele ning meie teadlaste petisteks tembeldamisega kooris kogu libapuhujate bande poolt nii massimeedias trollimisega kui ka sotsiaalmeedias laimamisega – seda kõike tänu teaduslagedusele nii poliitikas kui ka lünkadele institutsioonide disainis nagu tõrgetega maksusüsteemid või valesti mõistetud sõnavabaduse seadustamisele jne.

MORAAL: igat masti ja kaliibrit libapuhujate negatiivne mõju rahvusliku kõikidel sotsiaalse hierarhia tasemetel sotsiaal-küberneetiliselt (informaalsetes kübroptimumhindades) tõenäoselt magnituudides ületab turumajanduslikke: nt kui kitsalt turuhindades jooksvates eurodes on meil aastased teadusinvesteeringud parajasti suure tõenäosusega vahemikus [0,2&0,3] miljardit ja PPS vääringus sammuke kõrgemal – siis – CPPS (informaalsetes küberostujõupariteedistandardi) vääringus suure tõenäosusega võiks hinnata et tegemist on ligemale kümme korda suurema summaga (arvestades imaginaarosa mahtu mis toimub sotsiaalsfääris}; samas kui vastavad jooksvad turumajanduslikud kasumid on nulli lähedased (alles pikemas perspektiivis turumajanduslik kasum kordades ületab neid investeeringuid) – siis vastavad sotsiaalküberneetilised kasumid võivad kiiresti ulatuda miljarditesse (soses meie rahvusliku reputatsiooni tõsuga ingl teadusmaailmas ja vastava rahvusliku potentsiaalse heidutusvõime tõenäosuse tõusuga (eriti inimvara osas seoses parema koostööga Läänelaagris) ja hübriidsõja eesrindel jne. Muide libainfo levitamine suurendab eeskätt rahvuslikus teadus/teadmus struktuuris määramatust ja seega katastroofide tingimustes elanike seas arvukaid änge ning rahvuslikku pessimismi ja etnilisi pingeid – mis samuti sotsiaalküberneetilistes hindades peegelduvad:

Ott, A.F. and Ennuste, U. 1996. Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia. – Social Science Journal, 33, 2, 149-164: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362331996900336

Selles tekstis on lähtutud Petersen’i maatriksi ühest komplitseeritud versioonist ning analüüsitud seda nn Lickert’i skaalal (1932). Oluline järeldus on et nii eformide jõustamisest kui ka alatute libaagentide poolt süütutele tekitatavad ängid ja ainelised kaotused tulevad valitsusel kompenseerida ning süüdlasedased represseerida – demokraatia jätkusuutlikkuse kestlikkuse/stabiilsuse tõenäosuse optimeerimiseks.

Muideks mõned aastad tagasi J. Stiglitz: “Rootsi Riigis on midagi mittemäda” – vaevalt et ainult midagi – kuid kindlasti ka see et teadusinvesteeringud on pc vähemasti kümme korda suuremad kui meil ja Gini’ indeks palju madalamal – ning Rootsis on teaduspõhiselt mõistetud et teatavatel tingimustel demokraatia võib muutuda endale ohtlikuks (nt Rothstein. 2009. Preventing Markets from Self-Destruction: The Quality of Government Factor.) jne.

Pertesen (1991b lk23): “küllalt arenenud teadvusega indiviididega. … ” – seega kahjuks ei mingeid sulisid ega libabapuhureid tema teooriates ei eksisteeri ja mingit tõerääkimise tagamise mehhanismi samuti mitte pole vaja ja hierarhilist subsidiaarsust saab rakendada ning rakendas ka iteratiivsust mis toetab tõerääkimist (vt nt Ennuste 1993) – kuid ta oli oma ajast ees valides kriteeriumiks kaotuste minimiseerimise omamoodi min/maks – seda eriti arvestades inimkaotuste sotsiaal küberneetilise olulisuse puhul mida majandusteatealased üldiselt ei oska hinnata: eriti ei osatud möödunud sajandil ka sotsiaalkapitali väärtust rahaliselt hinnata (v.a inimkapital Nobelist Becker’i mõistes kitsalt turumajanduslikult):

Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster  (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Kindle – Instant preview: http://a.co/2y0cs59: 

Location 2036:

“On July 11, 2008, the U.S. Environmental Protection Agency (EPA) received media attention for its monetary revaluation of an American human life. In May, the EPA had revised its figure from $7.8 to $6.9 million (Sic! ÜE). This ‘value of statistical life” entails that the lifesaving results of some practices can be balanced against their costs.”

Zack on piirdunud keskmise inimelu stastistilise maksumuse informaalse hindamisega rahaliselt – eristamata positiivseid ja negatiivseid tüüpe ning efektiivsemaid ja passiivsemaid ning eliiti ning pööblit. Kuid arvestab katastroofe ja selle poolest on üks tänuväärsemaid adekvaatsemaid lähendeid: vt ka LISA  B kus katastroofidena on tõlgendatavad antagonistlike rühmituste konfliktid;  muide sellises kontekstis inimelu hinda  sõltuvalt tüübi kvaliteedist ilmselt hästi lähendavad hüperboloidsed võrrandid nt mis eeskätt hindavad inimese väärtust ühiskonna seisukohalt ja mitte ainult turumajanduslikult – nt riigi heidutusvõime jätkusuutlikkuse tõenäosuse kestlikkuse seisukohalt võimalikes riikidevahelistes liitudes. Nt rahaliselt võib Akad Aavisoo rööbastelt mahavõtmise kübersõja tingimustes sotsiaalküberneetiline ootuse rahaline kaotus endogeensetes informaalsetes hindades ulatuda sadadesse miljonitesse.

ja

Palea, Vera (2014) “Fair value accounting and its usefulness to financial statement users”, Journal of Financial Reporting and Accounting, Vol. 12 Issue: 2, pp.102-116, https://doi.org/10.1108/JFRA-04-2013-0021

ja

OECD (2011)MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

Siin küll on OECD kitsalt piirdutud ainult ja ainult puhtalt rahvusliku  formaalselt turumajandusliku sektori käsitlemisega ning rahvuslike katastroofide võimaluste elimineerimisega mis parajasti hübriidsõdade eesrinnete riikides ei ole adekvaatne rahvuslike eksistentsiaalsete jätkusuutlikkuse indikaatorite ning institutsionaalsete disainide (nt rahvuslike teadmusstruktuuride ning tõerääkimise mehhanismide) optimeerimisel – muide nii turumajandusliku satelliitsektori ja nii formaalse kui informaalse institutsionaal- ning sotsiaal-sektori kaasamisel kogu rahvusliku inimvara mahu hinnangud kasvaks kuni kümnetes kordades.

ja

Chichilnisky, Graciela (2010) “The foundations of statistics with black swans” – Mathematical Social SciencesVolume 59 Issue 2: 184-192:

https://doi.org/10.1016/j.mathsocsci.2009.09.007  Get rights and content

https://www.sciencedirect.com/journal/journal-of-comparative-economics/vol/46/issue/3

Abstract: We extend the foundation of statistics to integrate rare events that are potentially catastrophic, called black swans.These include natural hazards, regime change in complex systems, market crashes, catastrophic climate change and major episodes of species extinction. Classic statistics and physics treat such events as ‘outliers’ and often disregard them. We propose a new axiomatization of subjective probability requiring equal treatment for rare and frequent events, and characterize the likelihoods or subjective probabilities that the axioms imply. These coincide with countably additive measures and yield normal distributions when the sample has no black swans. When the sample includes black swans, the new likelihoods are represented by a combination of countable and finitely additive measures with both parts present. The axioms were introduced in Chichilnisky (2000, 2002); they extend the axiomatic foundations of Savage (1954)Villegas (1964) and Arrow (1971) and they are valid for bounded and unbounded samples (Chichilnisky, 1996b). The finitely additive measures assign more weight to rare events than do standard distributions and in that sense explain the persistent observation of power laws and ‘heavy tails’ that eludes classic theory.

Petersen oli oma ajast ees a) eriti selles mõttes et pidas silmas demokraatia eelduste järgimist mis tänapäeval tähendab eeskätt subsidiaarsuse printsiibi rakendamist – ja nt teadusrahastaimise juures grantorite demokraatlikkust/mittediktaatorlikkust (mis libadele eriti ei näi eriti meeldivat) b)ka selles mõttes et sisuliselt rakendas mittepidevat stsenaariumite valikut (konstruktiivset matemaatikat ning seega paljude paradokside vältimist mis seotud klassikalise monotoonse matemaatikaga: Chichilnisky, Graciela. 2010. “The foundations of statistics with black swans” – Mathematical Social Sciences Volume 59 Issue 2 184-192 (sama ajakiri kus I.P. publikatsioon Köites 21) – seega väga suure dimensionaalsete komplitseeritud stohhastiliste objektide valikut – mis jõukohane ainult asjatundjate rühmadele – ja mitte üksikutele – isegi kui need on noored/vanad … .

Võhikluse ja ülbuse haisu on justkui räigelt tunda

Nt a) GDP üks põhikomponente on ametlik palk sõltumata tegevusalast – seega … b) kollektiivide innustamise ning nende institutsionaalse patriotism ja sotsiaalkapitali suurendamise mõttes võib teatud tingimustes (nt suure majandusliku ebavõrdsuse korral) olla võrdsustav premeerimine olla õigustatud – seega … jne c)* … seega vilepuhujal näib antud kaasuses teaduspõhisust ja enesekriitikat nappivat räigelt.

*) Available online at http://www.sciencedirect.com

1877-0428 © 2015 Published by Elsevier Ltd. This is an open access article under the CC BY-NC-ND license

(http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/).

Peer-review under responsibility of the Sakarya University

doi: 10.1016/j.sbspro.2015.01.1141

ScienceDirect

INTE 2014

Managerial competency of crisis managers

Marek Tomastika, Jan Strohmandlb, Petr Cechc *

a,b,c Tomas Bata University in Zlín, nam. T. G. Masaryka 5555, 760 01 Zlin, Faculty of Logistics and Crisis Management, Czech Republic

Abstract

Crisis management is at the time of dramatic changes external settings to current issues. In today’s tough competitive setting we

can assume that organizations will increasingly compete for the most able employees who continue to deepen their knowledge,

which are able to use not only normal but also crisis management. The managerial competency consist of skills and abilities

contribute to the excellent performance of crisis managers. Crisis manager must be a strong managerial personality is able to

cope with mentally and physically demanding process recovery company. Crisis manager has to deal with crisis situations well, it

is necessary to constantly develop their managerial competency.

© 2014 The Authors. Published by Elsevier Ltd.

Peer-review under responsibility of the Sakarya University.Keywords: crisis manager; crisis situation; competence; professional knowledge; practical skills

RAHAPESULA PÕNEVIK:

Sulev Vedler (2019) PESTUD MILJONID. Kuidas Eestist sai Põhjamaa pankade rahapesula. KAVA Kirjastus. Tallinn 376lk.

Ah et miks PÕNEVIK – ja – miks mitte MONOGRAAFIA: a) sellepärast et on loetav kriminaalromaanina kus kuritegu järgneb teisega ilma põhjuseid ega tagajärgi jahumata b) lugejat ei koormata eriti arvudega ega ametliku statistikaga – eriti mitte EP ega RM Statistikaga ega Prognoosidega – eriti mitte pikaajalistega kui viimased üldse on olemas c) ei koormata ka muude arvukate varade pesemise ega määrimisega d) tänuväärselt suure delikaatselt valitud tegelaskonnaga ning väga suure arvu viidetega nii Prokuratuuri, Ajalehtede eriti EE, advokaatide, kohtute, Riigikogu jne publiatatsiionidele – ei ülearu tüütuid viiteid majandusteadlastele (v.a üks viide Akadeemik Mereste’le – kuid PhD kraadiga tegelaste sissetoomisele S.V. üldiselt ei lasku kuid Isikunimede register lk371-6 on siiski muljetavaldavalt lai.

Lõpetuseks

Vilepuhuja vs Libapuhuja

Libapuhuja: “ … andsin neile [TTÜ] ligi 350 MB andmeid.”

PM 7.XII ’19: Vilepuhuja: TTÜ ametlik raport kubiseb valedest

“Kuigi TTÜ vilepuhuja Keegan McBride pole alates suve lõpust Nurkse skandaali kohta ametlikke kommentaare jaganud, on ta nördinud, et ülikool peab teda jätkuvalt ebalojaalseks. McBride’i sõnul on ülikooli raport valedest tulvil.”

Loe lähemalt: https://www.postimees.ee/6844314/vilepuhuja-ttu-ametlik-raport-kubiseb-valedest

P.S.:  USB 350MB on trükimahult võrdne sadade entsüklopeediate köidetega– seega  Nurkse Instituudi finantskuritegu näikse ületavat McBride’i arust magnituudides meie Rahapesula katastroofi – muide Sulev Vedleri (2019) “Pestud miljonid” järgi põhiliselt veemafiate poolt siin korraldatud ja teostatud sadades miljardites mahhinatsioonid.

Kui nii siis vist päris kindlasti Mc’i afääri taga  peab peaaegu kindlasti olema vähemalt ka vene must kapital – aga võibolla ka hiina ovõtminema – sest mängus on ka Akad Aaviksoo rööbastelt maha võtmine (oli pronksmäsu mahasurumisel Kaitseminister poolt ja on juba HTM ETIS.ee poolt kohe peale Mc’i kitumist eesti teadlaskonnast häbiväärselt ära kustutatud) kui ka meie rahvusliku teadusstruktuuri rahastamise ja  Brüsseli vahele kiilu löömine ja meie rahvusliku teadusstruktuuri lõplik hävitamine.

Muide Rahvusvahelistest Digi Teadusplatvormidest võib minutitega leida GB’des uurimusi mis tõestavad – et Mc’i taolised tüübid on üldiselt asjatundmatud sulid.

oktoober 11, 2019 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Vihje NB

Küberfinantsiline vihje maksuteoreetikutele

6. Oktoober 09:47 · 

The Case for a Progressive Tax by Peter Diamond&Emmanuel Saez
http://elsa.berkeley.edu/~saez/diamond-saezJEP11opttax.pdf

The Case for a Progressive Tax: From Basic
Research to Policy Recommendations
Peter Diamond
Emmanuel Saez
CESIFO WORKING PAPER NO. 3548

CATEGORY 1: PUBLIC FINANCE

AUGUST 2011

Abstract

This paper presents the case for tax progressivity based on recent results in optimal tax theory.

We consider the optimal progressivity of earnings taxation and whether capital income should

be taxed. We critically discuss the academic research on these topics and when and how the

results can be used for policy recommendations. We argue that a result from basic research is

relevant for policy only if (a) it is based on economic mechanisms that are empirically

relevant and first order to the problem, (b) it is reasonably robust to changes in the modeling

assumptions, (c) the policy prescription is implementable (i.e., is socially acceptable and is

not too complex). We obtain three policy recommendations from basic research that satisfy

these criteria reasonably well. First, very high earners should be subject to high and rising

marginal tax rates on earnings. Second, low income families should be encouraged to work

with earnings subsidies, which should then be phased-out with high implicit marginal tax

rates. Third, capital income should be taxed. We explain why the famous zero marginal tax

rate result for the top earner in the Mirrlees model and the zero capital income tax rate results

of Chamley-Judd and Atkinson-Stiglitz are not policy relevant in our view.

JEL-Code: H210.

……

References (in part, üe)

Atkinson, Anthony, Thomas Piketty, and Emmanuel Saez. 2011. “Top Incomes in the Long Run of History”, forthcoming Journal of Economic Literature.

Auerbach, Alan J. 1988. “Capital Gains Taxation in the United States.” Brookings Papers on Economic Activity, 2: 595-631.

Banks, James and Peter Diamond. 2010 “The Base for Direct Taxation,” in Dimensions of Tax Design: The Mirrlees Review, Edited by The Institute for Fiscal Studies (IFS), Oxford University Press for The Institute for Fiscal Studies (Oxford). Chapter 6, p.548-648.

Chamley, Christophe. 2001 “Capital Income Taxation, Wealth Distribution and Borrowing Constraints,” Journal of Public Economics 79, 55–69.

Christiansen, Vidar, and Matti Tuomala. 2008. “On taxing capital income with income shifting.” International Tax and Public Finance, 15: 527–545.

Cremer, Helmuth, and Pierre Pestieau. 2004. “Wealth Transfer Taxation: A Survey of the Theoretical Literature.” in S.C. Kolm and J. Mercier Ythier, eds, Handbook on

Altruism, Giving and Reciprocity, North Holland, Amsterdam.

Diamond, Peter. 1973 “Taxation and Public Production in a Growth Setting,” in J.A.

Mirrlees and N. H. Stern, eds., Models of Economic Growth, MacMillan, London.

Diamond, Peter. 1980. “Income Taxation with Fixed Hours of Work,” Journal of

Public Economics 13, February, 101-110.

Diamond, Peter. 1998. “Optimal Income Taxation: An Example with a U-Shaped

Pattern of Optimal Marginal Tax Rates.” American Economic Review, 88(1): 83-95.

Diamond, Peter. 2003, Taxation, Incomplete Markets and Social Security, the 2000

Munich Lectures, Cambridge: MIT Press.

Diamond, Peter and James Mirrlees. 1986. “Payroll-Tax Financed Social Insurance

with Variable Retirement,” Scandinavian Journal of Economics 88 (1): 25-50.

Diamond, Peter and James Mirrlees. 2000. “Adjusting One’s Standard of Living: Two

Period Models,” in P. J. Hammond and G. D. Myles (eds.), Incentives, Organization, and

Public Economics, papers in Honour of Sir James Mirrlees, Oxford; Oxford University

Diamond, Peter and Johannes Spinnewijn. 2010. “Capital Income Taxes with

Heterogeneous Discount Rates,” MIT working paper, forthcoming American Economic

Journal: Economic Policy.

Farhi, Emmanuel and Iván Werning. 2010a. “Progressive Estate Taxation,” Quarterly

Journal of Economics 125(2), 635-673.

Farhi, Emmanuel and Iván Werning. 2010b. “Insurance and Taxation over the Life

Cycle”, MIT Working Paper.

Golosov, Mikhail, Narayana Kocherlakota and Aleh Tsyvinski. 2003. “Optimal

Indirect and Capital Taxation.” Review of Economic Studies, 70(3): 569-87.

Golosov, Mikhail and Aleh Tsyvinski. 2006. “Designing Optimal Disability Insurance:

A Case for Asset Testing.” Journal of Political Economy, 114(2): 257-69.

Golosov, Mikhail, Maxim Troshkin, and Aleh Tsyvinski. 2009. “A Quantitative Exploration in the Theory of Dynamic Optimal Taxation,” Yale University working

Golosov, Mikhail, Aleh Tsyvinski, and Matthew Weinzierl. 2009. “Preference Heterogeneity and Optimal Commodity Taxation” Yale Working Paper.

Goolsbee, Austan. 2000. “What Happens When You Tax the Rich? Evidence from Executive Compensation.” Journal of Political Economy, 108(1): 352-378.

Gordon, Roger H., and Jeffrey K. MacKie-Mason. 1995. “Why is There Corporate Taxation in a Small Open Economy?” In The Effects of Taxation on Multinational Corporations, eds. Martin Feldstein, James R. Hines, Jr., and R. Glenn Hubbard. Chicago: University of Chicago Press.

Gordon, Roger and Joel Slemrod. 2000. “Are ‘Real’ Responses to Taxes Simply Income Shifting Between Corporate and Personal Tax Bases?” In Joel Slemrod, ed., Does Atlas Shrug? The Economic Consequences of Taxing the Rich, Harvard University Press:

Gruber, Jonathan and Emmanuel Saez. 2002. “The Elasticity of Taxable Income: Evidence and Implications”, Journal of Public Economics, 84: 1-32.

Holmstrom, Bengt. 1979. “Moral Hazard and Observability,” The Bell Journal of Economics, 10(1): 74-91.

Internal Revenue Service. 2009. Statistics of Income: Individual Income Tax Returns for Year 2007, Publication No. 1304, (Washington, DC: Government Printing Press).

Internal Revenue Service. 2009b. “The 400 Individual Income Tax Returns Reporting the Highest Adjusted Gross Incomes Each Year, 1992-2007”, (Washington, DC: Government Printing Press).

Judd, Kenneth. 1985. “Redistributive Taxation in a Simple Perfect Foresight Model.” Journal of Public Economics, 28(1): 59–83.

Judd, Kenneth L. 1999. “Optimal taxation and spending in general competitive growth models,” Journal of Public Economics, 71: 1-26.

Kaplow, Louis. 2006. “On the Undesirability of Commodity Taxation Even When Income Taxation Is Not Optimal.” Journal of Public Economics, 90(6-7): 1235-50.

Kocherlakota, Narayana. 2005. “Zero Expected Wealth Taxes: A Mirrlees Approach to Dynamic Optimal Taxation.” Econometrica, 73(5): 1587-621.

Kocherlakota, Narayana R. 2010. The New Dynamic Public Finance, Princeton, Princeton University Press.

Kopczuk, Wojciech. 2005. “Tax Bases, Tax Rates and the Elasticity of Reported Income,” Journal of Public Economics, 89(11-12): 2093-2119.

Laroque, Guy R. 2005. “Indirect Taxation is Superfluous under Separability and Taste Homogeneity: A Simple Proof.” Economics Letters, 87(1): 141-4.

Mankiw, N. Gregory, and Matthew Weinzierl. 2010. “The Optimal Taxation of Height: A Case Study of Utilitarian Income Redistribution.” American Economic Journal: Economic Policy, 2(1), 155–76.

Mankiw, N. Gregory, Matthew C. Weinzierl, and Danny Yagan. 2009. “Optimal Taxation in Theory and Practice.” Journal of Economic Perspectives 23(4): 147-174.

Meade, James Edward. 1978. The Structure and Reform of Direct Taxation, Report of a Committee chaired by Professor J. E. Meade. London: George Allen & Unwin.

Meyer, Bruce. 2010. “The Effects of the EITC and Recent Reforms”, Tax Policy and the Economy, ed. Jeffrey Brown, (Cambridge: MIT Press), Volume 24.

Pareto, Vilfredo. 1896. “La courbe de la répartition de la richesse”, Ecrits sur la courbe de la répartition de la richesse, (writings by Pareto collected by G. Busino, Librairie Droz, 1965), 1-15.

Piketty, Thomas and Emmanuel Saez. 2003. “Income Inequality in the United States, 1913-1998”, Quarterly Journal of Economics, 118(1), 1-39, series updated to 2007 in August 2009.

Piketty, Thomas and Emmanuel Saez. 2007 “How Progressive is the U.S. Federal Tax System? A Historical and International Perspective”, Journal of Economic Perspectives, 21(1), 3-24.

Pirttilä, Jukka, and Håkan Selin. 2011. “Income Shifting within a Dual Income Tax System: Evidence from the Finnish Tax Reform of 1993.” Scandinavian Journal of Economics, 113(1), 120–144.

Reis, Catarina. 2007. “Entrepreneurial Labour Taxation.” Dissertation chapter, MIT.

Saez, Emmanuel. 2001. “Using Elasticities to Derive Optimal Income Tax Rates”, Review of Economic Studies, 68: 205-229.

Saez, Emmanuel. 2002a. “Optimal Income Transfer Programs: Intensive Versus Extensive Labour Supply Responses.” Quarterly Journal of Economics, 117(2): 1039-73.

Saez, Emmanuel. 2002b. “The Desirability of Commodity Taxation under Non-linear Income Taxation and Heterogeneous Tastes.” Journal of Public Economics, 83(2): 217–

Saez, Emmanuel. 2004. “The Optimal Treatment of Tax expenditures”, Journal of Public Economics, 88(12): 2657-2684.

Saez, Emmanuel, Joel Slemrod, and Seth Giertz. 2011. “The Elasticity of Taxable

Income with Respect to Marginal Tax Rates: A Critical Review”, forthcoming in the Journal of Economic Literature.

Comment: in the present Estonian tax mechanism design situation – anomalously no capital income tax and flat income earning tax in general – the most important effective policy recommendation in this Paper are in short given on pp 2-3 as First and Third:
“We obtain three policy recommendations from basic research that we believe can

satisfy these three criteria reasonably well. First, very high earners should be subject to

high and rising marginal tax rates on earnings. In particular, we discuss why the famous

zero marginal tax rate at the top of the earnings distribution is not policy relevant.

Second, the earnings of low income families should be subsidized and those subsidies

should then be phased-out with high implicit marginal tax rates. This result follows

because labor supply responses of low earners are concentrated along the margin of

whether to participate in labor markets at all (the extensive as opposed to the intensive

margin). These two results combined imply that the optimal profile of transfers and taxes

is highly nonlinear and cannot be well approximated by a flat tax along with lump sum

“demogrants.” Third, we argue that capital income should be taxed. We will review

certain theoretical results—in particular, those of Atkinson and Stiglitz (1976), Chamley

(1986), and Judd (1985)—implying no capital income taxes, and argue that these findings

are not robust enough to be policy relevant. In the end, persuasive arguments for taxing

capital income are that there are difficulties in practice in distinguishing between capital

and labor incomes, that borrowing constraints make full reliance on labor taxes less efficient, and that savings rates are heterogeneous.”

(Sic! – Also most important for us in References is a excellent collection of the some rigorous publications in this field.
The problems of modelling of connected uncertainties and moral hazards fees catastgroare perhaps needed some more considerations in the conditions of hybrid war and cooperative states camps – in the first place! -ÜE).

oktoober 8, 2019 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Märge 3.X ’19

https://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20190917IPR61204/europe-must-remember-its-past-to-build-its-future

Ja

https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2019-0021_EN.html

Selle Resolutsiooni meile kõige olulisemad mõned lõppväited on:

13.  kinnitab, et Euroopa integratsioon kui rahu ja leppimise mudel on Euroopa rahvaste vaba valik, mis tähendab valmidust tegutseda ühise tuleviku nimel, ning et Euroopa Liidul on eriline vastutus edendada ja kaitsta demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet mitte ainult liidus endas, vaid ka väljaspool seda;

14.  juhib tähelepanu sellele, et ELi ja NATO‑ga ühinenud Ida‑ ja Kesk‑Euroopa riigid mitte ainult ei naasnud Euroopa vabade demokraatlike riikide perre, vaid on ELi abiga saavutanud ka erakordselt suurt edu reformide elluviimisel ja sotsiaal-majanduslikus arengus; rõhutab aga, et see võimalus peaks jääma avatuks ka teistele Euroopa riikidele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 49;

15.  on seisukohal, et Venemaa on ikka veel kommunistliku totalitarismi (Sic! Kremli – ÜE) suurim ohver ja Venemaa kujunemine demokraatlikuks riigiks on pärsitud seni, kuni sealne valitsus, poliitiline eliit ja poliitiline propaganda jätkavad kommunistlike kuritegude „valgeks rääkimist“ ja totalitaarse nõukogude režiimi ülistamist (Sic! jätkavad siiani Venemaa inimsusvastaste kuritegude/barbarismi valgeks rääkimist ning ajaloo võltsimist – seega tsivilisatsiooni tõelise progressi pärssimist ning inikonnale initekkeliste katastroofide kaskaadide kaela tõmbamist – ÜE); kutsub seetõttu kõiki Venemaa ühiskonnarühmi üles Venemaa traagilises minevikus selgusele jõudma (Sic! seda ka Venemaa Saatkondadele eriti Eestis – ÜE);

16.  peab äärmiselt murettekitavaks Venemaa praeguse juhtkonna püüdeid ajaloolisi fakte moonutada ja totalitaarse nõukogude režiimi kuritegusid valgeks rääkida ning peab neid katseid demokraatliku Euroopa vastu peetava infosõja ohtlikuks koostisosaks, mille eesmärk on Euroopa lõhestamine (Sic! ka liikmesriikide sisemine lõhestamine ning nendes rahvusliku positiivse sotsiaalkapitali/patriotismi erodeerimine – ÜE) , ja kutsub seetõttu komisjoni üles otsustavalt nende vastu võitlema;

17.  juhib tähelepanu totalitaarsete režiimide sümbolite jätkuvale kasutamisele avalikus ruumis ja ärilistel eesmärkidel ning tuletab meelde, et mitmed Euroopa riigid on nii natsistlike kui ka kommunistlike sümbolite kasutamise keelanud;

18.  märgib, et totalitaarseid režiime ülistavate mälestusmärkide püsimine mõne liikmesriigi avalikus ruumis (parkides, väljakutel, tänavatel jm) annab soodsa pinnase Teise maailmasõja tagajärgi tõendavate ajalooliste faktide moonutamiseks ja totalitaarse poliitilise süsteemi propageerimiseks;

19.  peab taunitavaks asjaolu, et Euroopa äärmuslikud ja ksenofoobsed poliitilised jõud võtavad üha sagedamini appi ajalooliste faktide moonutamise ning kasutavad sümboolikat ja retoorikat, mis jäljendavad totalitaarse propaganda teatavaid aspekte, sealhulgas rassismi, antisemitismi ning viha seksuaal- ja muude vähemuste vastu (Sic! Eestis ka põlisrahvastiku ning ELi vastu – nt Riigikogu ees peksti Valitsuse äärmuslaste kappide poolt jalgadega EP lugupeetavat liiget ja valati viina kraevahele – ÜE);

20.  nõuab, et liikmesriigid tagaksid nõukogu raamotsuse sätete järgimise selleks, et tõrjuda selliseid organisatsioon, kes õhutavad avalikus ruumis ja internetis viha ja vägivalda, ning keelustaksid resoluutselt neofašistide ja neonatside rühmitused ning muud organisatsioonid või ühendused, mis kiidavad ja ülistavad natsismi ja fašismi või totalitarismi muud vormi (Sic! ja pärsivad teaduspõhise info levitamist – ning takistaks taolistele trollidele ning fileinnovaatoritele massimeedias platsdarmide võimaldamist – ÜE), ja nõuab, et sealjuures järgitaks riigi õiguskorda ja õiguspädevust (Sic! kiiret efektiivset reageerimist – nt meil PSi klausli “tsensuuri ei ole” kõrvaldamine nt ka eriolukorras – nõudvat demokraatlikus korras kaheksa aastat – ÜE);

21.  rõhutab, et Euroopa traagiline minevik peaks jääma moraalseks ja poliitiliseks õppetunniks tänaste probleemide lahendamisel, sealhulgas võitluses parema maailma eest, et luua avatud ja salliv ühiskond ning kogukonnad, kuhu oleksid kaasatud etnilised, usu- ja seksuaalvähemused ja kus Euroopa väärtustest oleks kasu kõigile inimestele (Sic! et luua kõrge postiivse sotsiaalkapitaliga küberneetiliselt efektiivsed sootsiumid – ÜE);

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele (Sic! ka liikmesriikide avalikkusele – ÜE), Venemaa Riigiduumale ning idapartnerluses osalevate riikide parlamentidele.

P.S.: väärt dokumendid – kuid vajavad veel täiendavalt eestlusmeelseid patriootilisi positiivseid sovietiokupatsiooni inimsusvastaste kuritegude paljastamisi (vt nt https://uloennuste.wordpress.com/2015/06/15/riigikogu-avaldus-mis-vajab-viivitamatut-taiendamist/ eriti inimkaotuste ja sotsiaalkapitali ressursside kaotuste hindamisel arvestades praeguses hübriidsõja katastroofiriskide tõenäosuste suurenemist; inimkaotuse hinnangute osas tuleb eeskuju võtta nt:

Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster  (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Kindle – Instant preview: http://a.co/2y0cs59: 

Location 2036:

“On July 11, 2008, the U.S. Environmental Protection Agency (EPA) received media attention for its monetary revaluation of an American human life. In May, the EPA had revised its figure from $7.8 to $6.9 million (Sic! ÜE). This ‘value of statistical life” entails that the lifesaving results of some practices can be balanced against their costs.”) – Balti-Riikides eriti peale 1944 kuni tänaseni – eriti Kremli tuumarünnakute ohu tõenäsuste suurendamisel ja  taoliste katastroofide tõenäosuste vähendamiseks viivitamatult vastavate erakordsete institutsionaalsete/konstitutsiooniliste mehhanismide jõustamist (nt täielikult teaduspõhiseta 0-kasumimaksu mehhanismi likvideerimist; positiivse tsensuuri viivitamatut jõustamist jne – ÜE) – vt nt:

Bjørnskov, Christian; Stefan Voigt (2018) “… On the Determinants of using emergency constitutions” – European Journal of Political Economy 54 (2018) 110–123Europ*

A R T I C L E I N F O – JEL classification:

K40

Z13

Keywords:

State of emergency

Emergency constitutions

Natural disasters

Power-maximizing politicians

A B S T R A C T: States of emergency do not only imply a significant change in the balance of powers between the three branches of government, they are also very frequently declared: between 1985 and 2014, at least 137 countries were subject to at least one such event. This contribution is the first to systematically inquire into the factors determining such declarations. We find that constitutions matter and that descriptive statistics indicate that countries without constitutionalized emergency provisions declare states of emergency significantly more often than countries with such provisions. Further analysis shows that it is crucial to distinguish between states of emergency declared as a consequence of a natural disaster from those declared as a consequence of political turmoil.istinguishing between the costs of declaring an emergency and its benefits, we find that the less costly it is to declare an emergency, the more emergencies will be called on the grounds of natural disasters but not on the grounds of political turmoil. This is, hence, more evidence that constitutions matter. Finally, emergencies based on political turmoil are more likely to be declared if an economic crisis is hitting the country, large natural disasters are more likely to lead to an SOE when more powers are allocated to the legislature, and results suggest that even military coup governments are subject to constitutional constraints.

*) https://reader.elsevier.com/reader/sd/pii/S0176268017304779?token=DA0211FDDEEA4019E517B1374B5EF19FB45B03A4D91AA85799B484A68C1D698F29A8DF62F023B40EA18F501F694C6ACF

PS.PS.: ilmselt Resulutsioonis vihjatud katastroofide piiril on eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse huvides mitte niivõrd 4-rajaliste magistraalidega õiendamine – kuivõrd rahvuslike teadusinvesteeringute (nende teadusuuringute tasuvus on on väljaspool kahtlust sest väheneb rahvusliku teadmusruumi negentroopia – väheneb rahvuslik lollus ning petislus ning suureneb positiivne sotsiaalkapital ning inimkapital) ning positiivse rahvusliku positiivse patriotism neljakordistamine – ning – samuti Idapiiri neljakordne tarastamine – vt nt ühte ilmselt kõige värskemat e-allikat selle teemal:

DIGAR Eesti artiklid

 > Vali väljaanne > Proceedings of the Estonian Institute of Historical Memory = Eesti Mälu Instituudi toimetised
Proceedings of the Estonian Institute of Historical Memory = Eesti Mälu Instituudi toimetised Otsi ainult kättesaadavaidDetailne otsingOTSITäistekstOtsingute ajaluguPüsilink: http://dea.digar.ee/publication/JVproceedingseihmJuurdepääsPiiratud juurdepääsTäistekstid on kättesaadavad autoriseeritud töökohtadel Eesti Rahvusraamatukogus, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus, Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogus ja Tartu Ülikooli Raamatukogus
Lisainfo Väljaande tüüp:JätkväljaanneISSN:2613-5981Kirjastus:University of Tartu PressIlmumiskoht:Tartu (2018-)Kategooria:HumanitaariaKeel:inglise
E-kataloog ESTER: http://www.ester.ee/record=b5151488*est

NB selle publikatsiooni kättesaamine on pikkade pingutustega suudetud võimalikult raskelt kättesaadavaks teha sest tegemist Eestis peale sõda teostatud inimsusvastase vägivaldse sovietiseerimise/russifitseerimisega ning Teise Vabadussõja (vt nt H. Lindmäe suurteost (1999-2015)) võltsimatu kajastamisega.Lindmäe’d ETIS.ee ei märka – ja Akad Aaaviksoo sai minuti pealt ETIS’sest kustutet peale vilepuhumist.

oktoober 3, 2019 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Märge 27. VIII ’19

Kõigile keda see võib puudutada: viivitamatult PSis asendada lause „tsensuuri ei ole“ lausega „alatu vale on kuritegelik“

PS: Tõenäoselt piisavalt põhjendavat teaduskirjandust suure tõenäosusega positiivse falsifitseerimise (Popper’i mõistes) vältimiseks vt nt –

Ennuste, Ü. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. Kirch, Aksel; Kerikmäe, Tanel; Talts, Mait (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: a collection of research articles dedicated to the 10th Anniversary of the Institute for European Studies, Tallinn: Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

Kuna tekst on Võrgus priilt – siis ei pea vajalikuks seda selles erialases Märkes täiendavalt selgitama hakata + LISAd – ühtlasi paluks järgnevalt arvukaid skisofreenilise arvuti skeemitsemisi vabandada. Muide artikli tekst on tippteadusele ommaselt korduvalt kompetentselt eelretsenseeritud/tsensuuritud ka rahvusvaheliselt kopetensete Teadusühingute poolt – sh nii Ungari TA’s (v.a teksti) kui Amsterdamis:

Ennuste, Ü. 2009. Towards Synthetic Design of Implementing Socio-Economic Communication Mechanisms for Building Optimal Public Socio-Economic Knowledge Spaces. – EAEPE Conference in Amsterdam (available online at the EAEPE Conference homepage).

Jääb veel lisada teadusloogikas Tõde on Bayes’likult tõenäosuslik (LISA B) ning falsifitseerimisel nullhüpoteesiks üldiselt on et “tekst on ekslik ning eksitav” – vilepuhuja kaasuses aga et tegemist on aprioorselt/intuitiiselt/subjektiivselt vähemalt 50 protsendise tõenäsusega tüübiga: kiduja/lokulööja/suli/võhik/kuritahtlik jne. Samas kui kriminaalõiguses lähteoletuseks üldiselt on kindlalt/deterministlikult “süütuse presumptsioon” – selline vastuolu võib avalikkuses tekitada suuri segadusi (nt parajasti Nurkse Instituudi kaasus) + mõned teadusfondid loevad autorite hulka ka isikuid kellele on tekstides nt ainult tänu avaldatud – seega ei lähtuta väärast Marx’istlikust tööväärtuse teooriast – vaid moodsast sotsiaalküberneetilise adaptiivse optimeerimise teooriast ( http://www.ies.ee/iesp/ennuste.pdf ) – milles uurimuse tulemuste väärtust määrab peamiselt mittehägusalt absorbeeritav globaalteaduse maht – seega Instituudi kogu Professuuri kvalifikatsioon jne. Mõned fondid annavad ainult grandi summa ja rapordi lk arvu (nt GDN aastal 2003 kui olin GDN PARTNER ning ühe projektilõigu juhendaja ning samas raha jagamine ning autorite valik kuulus reeglite järgi TTÜ Instituudi Direktori pädevusse:

Ülo Ennuste, Teet Rajasalu, Kalev Kukk, et al. (2003) Understanding Estonian Reforms to Capitalist Market: an Economics Narrative: GDN Report:

https://www.researchgate.net/publication/268060086_Understanding_Estonian_Reforms_to_Capitalist_Market_an_Economics_Narrative)

NB: a) tegelikult meil nii eel- kui ka järel-vormis tsensuur eksisteerib salamisi ka mitmes negatiivses vormis nii et: eeskätt nt domineerivate võimkondade kohortide korruptsioonis on kokkuleppel kogu riiklikult salamisi tabuteemadeks kuulutatud mitmed rahvusliku jätksuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust õõnestavad faktorid – eeskätt nt 0-kasumimaksu mehhanism mis iga aastaga tekitab miljardeid rahvuslikke kaotusi – või siis nt kvalifitseeritud tööjõu väljarännu probleemid samuti – või siis barbaarne majanduslik ebavõrdsus mis kaudselt õõnestab rahvusliku sotsiaalkübreneetilise jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust – vt nt:

QoG WORKING PAPER SERIES 2009:2 THE QUALITY OF GOVERNMENT INSTITUTE

Department of Political Science University of Gothenburg January 2009

                                                             Abstract

Four interrelated arguments are presented to form a theory about the relation between the logic of markets, social efficiency and the quality of government.

The first is that competitive markets with a certain set of characteristics are the most efficient organizational form for creating a utilitarian based economic efficiency for the production of most goods and services.

The second argument is that in order to reach this utilitarian based social efficiency, markets need large and complicated set of institutions, formal as well as informal. Since such institutions will in the long run make all market agents better off, they are labelled efficient institutions.

The third argument is that it is unlikely that such institutions will be created endogenously by market agents. Moreover, if such institutions have been created, we should expect market agents to try to destroy them. Based on insights from various approaches (institutional economics and research on neo-corporatism, clientilism, and corruption) there is no reason to expect that efficient institutions will evolve by any selection mechanism that is generated from the sum of agency that exists in markets. The conclusion reached is that if left to themselves, markets are inherently self-destructive.

 The fourth argument is that markets can only reach social efficiency if the agents that reproduce the necessary efficient type of institutions act according to a logic that is different from the logic that market agents use when operating in the market. This operational logic is the ethical dimensions of what should count as quality of government.

 (kokku 25 30 lk, sh 4 lk viiteid, vabalt Google’is)

Ettevaatust – a) autor on piirdunud ainult endogeensete negatiivsete faktoritega – Eesti puhul on parajasti oluline ka eksternaarsed diversandid/trollid arvesse võtta – sh russifitseerimise suunalised b) kahjuks on piirdutud ka eeskätt turumajanduslike ingredientidega ja puudub nt sotsiaalkapitali/rahvuslikuteadusvara jne käsitlus

b) samas täiesti valesti tõlgendatavat sõnanavabadust kasutavad diversantlikud trollid vabalt negatiivselt: nt parajasti seoses Nurkse Instituudi ümber fabritseeritud skandaaliga lendavad rahvuslike haritlaste kohta massimeedias (eriti sotsiaalses) avalikult alatult sellised metafoorid nagu hobusevargad, bandiidid, pätid, sulid, vargad, punaprofessorid, klaasjunni püstitajad, brüsseli sabarakud, herilase pesad, pundid laiali peksta, ing. keeleruumist välja/vabaks jne – seda nii meie akadeemikute kui presidentide kohta – ja seda üldiselt asjatundmatute vilepuhujate või vilevendade (ka palgatud asjatundmatute kuritahtlike sulide) poolt: seejuures täiesti ignoreerides täielikult meie nende prominentide teaduspõhist kompetentsi ja nende loodud kontseptsioonide rahvuslikku väärtust (parajasti just nt Akad Aaviksoo (ilmselt omab süvateadmisi ka tuumaenergeetika alal (muide ka kontra-venestamise positsioon nagu tema juhtiv osalus Kaitseministrina kremlimeelse nn Pronksmäsu mahasurumisel) puhul – muide asjatundmatute/palgatud vilevendade puhul tuleb teaduspõhiselt esmalt püüda nende teateid positiivselt falsifitseerida ja siis positiivsuse tuvastamisel neid tüüpe represeerida nii moraalselt kui materiaalselt/kriminaalselt – aga mitte kohe võimalikke valevilesid laialt publitseerida nagu seda Nurkse Instituudi kaasuses toimus – sest nagu nad ütlevad et tänapäeval digiajastul Vale jõuab teha mitu ringi ümber Maailma enne kui Tõde saab … Muide siin tegi Aaviksoo vea et välkkiirelt ei asunud teaduslikult/Bayes’likult Tõde välja selgitama ning nii massimeedia kui ka THM Marx’istlikke tööväärtuse väiteid naeruvääristama: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0165176517302422

file:///C:/Users/%C3%9Clo/Downloads/DringVoigt2006FederalismReform%20(4).pdf

Üheks kuritegelikuks tsentsuuri vormiks on meie päevil kahtlemata nt rahvuslikes teadmus-struktuurides toimuvad võltsingud: nt parajasti on ETIS’es kustutatud Akadeemik Aaviksoo looming (või sokutatud raskelt leitavasse positsiooni – ilmselt suuresti selle pärast et Akadeemikul võib olla suure tõenäosusega tuumaenergeetika alaseid süvateadmisi mis oleks venestamisvastaseks faktoriks – muide ka nt suuresti eesti teaduskeelt ja majandusteaduse osas e.k ingl’ga seostamist arendanud Akadeemik Mereste on ETIS’es vist suuresti kuritegelikult peidetud kujul (seejuures tuleb tõdeda et kääbusriigi tingimustes on teadustegevus eeskätt globaal/ingl baasteaduse absorbeerimiseks ning teaduspõhiseks/Bayes’likuks transformeerimiseks meie rahvuslikku rakendusteadusse – osaliselt J. Aaviksoo kontseptsioon)- samuti puudub D.Sc Uibu kes on parajasti üks eestluse jätkusuutlikkuse eestvõitlejaid. Kusjuures nt mitmed klounteadlased või ETIS’es klaunistatud on seatud esiplaanile (nt ilmselt eksitavalt vk tadusruumis kajääritegemise reklaamimiseks on ühe meie teaduskandidaadi kohta järgmist:

Lisainfo

1997 – Rahvusvahelise Turismi Akadeemia auprofessor (Moskva)2007 – Riikliku Insener-Majandus Ülikooli audoktor (Sankt-Peterburg)2009 – Uraali Riikliku Ülikooli auprofessor (Jekaterinburg)2009 – Kasahstani Majanduse uuringute instituudi auprofessor (Astana)Paljude rahvusvaheliste teadusajakirjade toimetusnõukogu liigeKõrgkooli Rahvusvahelise Teaduste Akadeemia akadeemik2002 – Biosfääri teaduste Rahvusvahelkise Akadeemia akadeemikEuroopa Akadeemia Riteila akadeemikVenemaa Loodusteaduste Akadeemia välisliigeN.Liidu TA akadeemiku L.Melentjevi energeetiliste lugemiste „Uued ideed energeetikas“ laureaatEuraasia teadlaste majanduskluubi esimehe asetäitjaEesti Vene Akadeemilise Seltsi esimehe asetäitjaTeaduslike uuringute valdkonnad -energeetika majandus” – Muide ilmselt suure tõenäosusega kõik on bluff – ning seega rahvusliku teadmusstruktuuri alatu häbistamine)

Sageli on ülikoolides märgata ka lähiajaloo võltsinguid sõjajärgsete kommunismikuritegude kremlimeelse varjamise suunas ning eestluse positiivse patriotismi ning euroliidu patriotismi hävitamisele suunavais kommentaarides (nt on üldiselt ilmselt ametlikult täielikult maha vaikitud Teise Vabadussõja kangelaslikkused – vt H. Lindmäe suurteost 1999-2015. TÜ Prof Lindmäe ETISes ei eksisteeri – nagu ka Akad Mereste’gi kogu oma rahvuslikult suure teadusväätusega loominguga – mis on tinginud suuri rahvuslikke kaotusi. Muide ka Tartu Ülikooli Kirjastuse e-väljaandele

“Sovietesation and Violence” Proceedings of the Estonian Institute of Historical Memory = Eesti Mälu Instituudi toimetised / edited by Meelis Saueauk and Toomas Hiio. Tartu : University of Tartu Press, 2018-
24 cm SBN/ISSN:  2613-5981.E-ressursid

– on täiesti kuritahtlikult seatud juurdepääsu piirangud)

PSPS: 27.VIII ’19 – olen täiesti teadlik et institutsionaalse evolutsiooni käigus on meil kujunenud anomaalne institutsionaalne idiosünkraatia kus status quo on võimuritele mugav ning tõerääkimisele tagasipöördumine väga vaevaline: vt nt –

https://www.theatlantic.com/ideas/archive/2019/08/free-speech-cliches-media-should-stop-using/596506/?fbclid=IwAR3KyVFziwVudxTEKHasD08lZwWK-G-Ct2dj81uyLaDwI8E1xR3nRPxL-H8

Ja:

file:///C:/Users/%C3%9Clo/Downloads/DringVoigt2006FederalismReform.pdf

NB 9.IX ’19: Tänane PM on nt minu arust D.Sc A. Hektor’i teksti avaldanud ilmselt sotsiaalküberneetilisest rakursist moonutatult (vabandan kui autori taotlus oligi populistlik).

LISA A: värskemaid publikatsioone

1) European Economic Review 101 (2018) 605–624
Contents lists available at ScienceDirect
European Economic Review
journal homepage: http://www.elsevier.com/locate/euroecorev
Inequality, financial development and economic growth in the OECD, 1870–2011
Jakob B. Madsen a , ∗, Md. Rabiul Islam a , Hristos Doucouliagos b
a Department of Economics, Monash University, 900 Dandenong Road, Caulfield East, Victoria 3145, Australia b Department of Economics and the Alfred Deakin Institute for Citizenship and Globalisation, Deakin University, 221 Burwood Highway, Burwood, Victoria 3125, Australia
a r t i c l e i n f o Article history: Received 5 October 2016 Accepted 10 November 2017 Available online 28 November 2017 JEL classifications: E20 O15 O40 Keywords: Inequality Financial development Transmission channels
A b s t r a c t: Inequality’s effect on growth remains elusive, largely due to endogeneity, complex interactions, and lead–lag relationships. We revisit this issue by examining the four main channels through which inequality transmits to growth: savings, investment, education, and knowledge production. We construct new panel data for 21 OECD countries spanning 142 years. External communist influence is used as a new time-varying instrument for inequality and the effects of inequality on the outcome variables are made conditional on the stage of financial development. Our results show that inequality hampers growth at low to moderate levels of financial development but has little effect on growth at advanced levels of financial development. ©2017 Elsevier B.V. All rights reserved.

2) BUCHANAN, JOHN; DOMINIC HEESANG CHAI and SIMON DEAKIN (2014) „Empirical analysis of legal institutions and institutional change: multiple-methods approaches and their application to corporate governance research“ – Journal of Institutional Economics / Volume 10 / Issue 01 / March 2014, pp 1-20.

3) Kubiszewski, Ida; Robert Costanza, Carol Franco, Philip Lawn,, John Talberth, Tim Jackson, Camille Aylmer (2013) „GDP: Measuring and achieving global genuine progress“ – Ecological Economics 93: 57–68.

 Abstract: While global Gross Domestic Product (GDP) has increased more than three-fold since 1950, economic welfare, as estimated by the Genuine Progress Indicator (GPI), has actually decreased since 1978. We synthesized estimates of GPI over the 1950–2003 time period for 17 countries for which GPI has been estimated. These 17 countries contain 53% of the global population and 59% of the global GDP. We compared GPI with Gross Domestic Product (GDP), Human Development Index (HDI), Ecological Footprint, Biocapacity, Gini coefficient, and Life Satisfaction scores. Results show a significant variation among these countries, but some major trends. We also estimated a global GPI/capita over the 1950–2003 period. Global GPI/capita peaked in 1978, about the same time that global Ecological Footprint exceeded global Biocapacity. Life Satisfaction in almost all countries has also not improved significantly since 1975. Globally, GPI/capita does not increase beyond a GDP/capita of around $7000/capita. If we distributed income more equitably around the planet, the current world GDP ($67 trillion/yr) could support 9.6 billion people at $7000/capita. While GPI is not the perfect economic welfare indicator, it is a far better approximation than GDP. Development policies need to shift to better account for real welfare and not merely GDP growth.

© 2013 Elsevier B.V. All rights reserved.

NB: This GPI concept is still fragmental and not adequate as National Sustainability Factor indicator – National Macro-Assets (Capital Stocks: Human Capital, National Costly Institutional Capital etc) are missing: so some kind of dual complex indicator should be designed.

  • 4) Russ, Meir (2016) „The probable foundations of sustainabilism: Information, energy and entropy based definition of capital, Homo Sustainabiliticus and the need for a “new gold” – Ecological Economics 130: 328–338.

 A b s t r a c t: This conceptual, interdisciplinary paper will start with an introduction to the new-networked knowledge-based global economy and the importance of intellectual and, specifically, human, capital. Next, an advanced definition of human and other forms of capital using information, energy and entropy will be introduced. This will be followed by a discussion of the premises framing the study of economics and will focus on the role of law in the economy. Afterwards, the paper will suggest the addition of a new model of humans that should serve as the base for the concept of law, the homo sustainabiliticus. Ensuing this discussion and consistent with the newly proposed definition of capital, a proposal for a new currency (“new gold”) will be offered. This proposal suggests viewing usable, renewable energy, knowledge and data as the most important assets for the 21st century

and is seen as the building block for the new sustainabilistic  economy.

© 2016 Elsevier B.V. All rights reserved.

Ecological Economics: This paper builds on and significantly enhances a chapter by Russ, M. (2014b).

E-mail address: russm@uwgb.edu.

http://dx.doi.org/10.1016/j.ecolecon.2016.07.013

  • 5) Brada, Josef C., Ali M. Kutan and Goran Vukšić (2009) The Costs of Moving Money across Borders and the Volume of Capital Flight: The Case of Russia and Other CIS Countries.  EMG Working Paper Series, WP-EMG-28-2009.

Abstract: The residual method estimates capital flight indirectly, using balance of payment and international asset data. It weighs the country’s sources of funds, as given by the net increase in external debt and the net inflow of foreign investment against the uses of these funds as given by the current account deficit and the change in foreign reserves. If the recorded sources are greater than the recorded uses then there is capital flight from the country. Thus

Capital Flight = ΔED + NFI – CA – ΔR (Eq. 1)

where ΔED is the change in the stock of gross external debt, NFI is the net foreign investment inflow, CA is the current account deficit and ΔR is the change in the stock of official foreign reserves.“

„The residual method estimates capital flight indirectly, using balance of payment and international asset data. It weighs the country’s sources of funds, as given by the net increase in external debt and the net inflow of foreign investment against the uses of these funds as given by the current account deficit and the change in foreign reserves. If the recorded sources are greater than the recorded uses then there is capital flight from the country. Thus

 Capital Flight = ΔED + NFI – CA – ΔR (Eq. 1)

where ΔED is the change in the stock of gross external debt, NFI is the net foreign investment inflow, CA is the current account deficit and ΔR is the change in the stock of official foreign reserves.“

  • 6) Le, Quan Vu; Paul J. Zak (2016) „Political risk and capital flight“ – Journal of International Money and Finance 25 (2006) 308e329.

Abstract: Capital flight often amounts to a substantial proportion of GDP in developing countries. This paper presents a portfolio choice model that relates capital flight to return differentials, risk aversion, and three types of risk: economic risk, political instability, and policy variability. Estimating the equilibrium capital flight equation for a panel of 45 developing countries over 16 years, all three types of risk have a statistically significant impact on capital flight. Quantitatively, political instability is the most important factor associated with capital flight. We also identify several political factors that reduce capital flight, ostensibly by signalling that market-oriented reforms are imminent.

_ 2005 Elsevier Ltd. All rights reserved.

7) Jang, S. Mo; Tieming Geng, Jo-Yun Queenie Li, Ruofan Xia, Chin-Tser Huang, Hwalbin Kim, Jijun Tang (2018) “A computational approach for examining the roots and spreading patterns of fake news: Evolution tree analysis” – Computers in Human Behavior, 84 103e113:

http://www.elsevier.com/locate/comphumbeh

https://doi.org/10.1016/j.chb.2018.02.032

A b s t r a c t

To improve the flow of quality information and combat fake news on social media, it is essential to identify the origins and evolution patterns of false information. However, scholarship dedicated to this area is lacking (P.S. – ÜE). Using a recent development in the field of computational network science (i.e., evolution tree analysis), this study examined this issue in the context of the 2016 US presidential election. By retrieving 307,738 tweets about 30 fake and 30 real news stories, we examined the root content, producers of original source, and evolution patterns. The findings revealed that root tweets about fake news were mostly generated by accounts from ordinary users, but they often included a link to non-credible news websites. Additionally, we observed significant differences between real and fake news stories in

terms of evolution patterns. In our evolution tree analysis, tweets about real news showed wider breadth and shorter depth than tweets about fake news. The results also indicated that tweets about real news spread widely and quickly, but tweets about fake news underwent a greater number of modifications in content over the spreading process.

© 2018 Elsevier Ltd. All rights reserved.

8) IFAC PapersOnLine 50-1 (2017) 12015–12020

2405-8963 © 2017, IFAC (International Federation of Automatic Control) Hosting by Elsevier Ltd. All rights reserved.

Peer review under responsibility of International Federation of Automatic Control.

10.1016/j.ifacol.2017.08.2128 Distributed/Hierarchical Control Architecture Design _ Wentao Tang, Prodromos Daoutidis _ _ Department of Chemical Engineering and Materials Science, University of Minnesota, Minneapolis, Minnesota 55455, USA (e-mail: tangx647@umn.edu, daout001@umn.edu):

Abstract: Distributed and/or hierarchical control strategies occupy a central role in controlling complex networks effectively. A systematic decomposition method for designing the correspond-ing architectures is currently lacking. In this paper, we propose a network theoretic method to design distributed/hierarchical control architectures. The system digraph is first simplified through unimportant edge removal and node agglomeration. The connected components of the simplified network form a subsystem in a distributed control architecture. For each subsystem, hierarchical input-output subnetworks are detected using the Pichai-Sezer-ˇSiljak algorithm, thus generating a hierarchical architecture. The proposed method is illustrated through a reaction-separation process. Keywords: Control architecture design, hierarhical control, distributed control.

© 2017, IFAC (International Federation of Automatic Control) Hosting by Elsevier Ltd. All rights reserved.

 Available online at www.sciencedirect.com

file:///C:/Users/%C3%9Clo/Downloads/1-s2.0-S2405896317327970-main.pdf

9) Decision Support Systems (Aug. 2019)

 “Social capital and knowledge contribution in online user communities: Oneway or two-way relationship?” – Jie Yan (Kevin)a,⁎, Dorothy E. Leidnerb, Hind Benbyac, Weifei Zoud

a Dalton State College, 650 College Drive, Dalton, GA 30720, United States of America

b Baylor University and Lund University, 1 Bear Place #98005, Waco, TX 76798-8005, United States of America

c Montpellier Business School, 2300, Avenue des Moulins Cedex 4, Montpellier, France

d Temple University, 1801 N Broad St, Philadelphia, PA 19122, United States of America

A B S T R A C T: Firms have been increasingly relying on online user communities to access external, distant knowledge and expertise. Previous research on online user communities has largely investigated the influence of users’ social capital on their knowledge sharing behavior. In this study, we propose a two-way relationship between social capital and knowledge contribution of users in online user communities. To test our proposition, we collected and analyzed participation data of 1766 users from the online user community of BMC, a global leader in innovative software solutions. Overall, our study shows evidence of significant bi-directional relationships between social capital (structural, cognitive and relational) and knowledge contribution, while the bi-directional relationships mainly exist among peripheral participants. We discuss the theoretical and practical implications of our study for the online user community literature as well as the broader context of online community.

LISA B (tekst vajab korrigeerimist 12.IX ’19 sest viimastel päevadel on ilmunud rida analoogilis publikatsioone)

Tekstide Bayes’lik filtreering on teadusloogiliselt efektiivne

Tõepoolest: parajasti nt Sciensedirect.com annab märksõnale „Bayesian“ üldiseks vastuseks üle saja tuhande osunduse (sic! tippteaduslikud kõgusaldusväärsed artiklid nt Rinderknecht et al.* kus usaldusväärsust tõstab nt ka autorite arv – kuus!) mis mõne klikiga kättesaadavad ning Amazon.com kümneid lehekülgi teadusmonograafiate loetelusid (enamuses ka Kindle formaadis mis samuti paari klikiga kättesaadavad nt populaarne bestseller algajatele mis palja silmaga nähtamatuid tõenäosuseid püüab Bayes’i  matemaatika abiga visualiseerida: Morris (2016). Ja ka Bayes’likkusega kaudselt seotud nagu nt üks hiljutine Nobelistide Akerlof&Shiller’i makromajanduslik läbimurdeuurimus mis juhib tähelpanu et e-kaubanduse (seega ka vist e-residentsuse) laienemine toob kaasa petiste ning sulide tegevuse elavdamise koos kaasnevate nähtavate ning nähtamatude rahvuslike sotsiaalmajanduslike kaotuste ning krahhidega. Ka Eurostati hiljutistes publikatsioonide pealkirjades on vilksatanud nimi Bayes ja muidugi Google pakub arvukaid seotud populaarseid artikleid sh e.k.

Bayes’i printsiibi sajandite pikkuse ekspansiooni saladus seisneb eelkõige selles et selle teoreetilises valemis on sünteesitud nii aprioorse/intuitiivse/subjektiivse kui ka aposterioorse/süsteemivälise tõenäosuse indikaatorid – ning veelgi keerukamaks muutmiseks on siiani arenguruumi  – teiseks selles et rakendusteks on nii väga lihtsaid valemeid kui ka keerukamaid – kolmandaks sotsiaal-teaduste vallas selles et seoses sotsiaal-küberneetika levikuga administratiivsed rahvuslikud statistikad jäävad nappideks ja paratamatult tuleb puudvaid andmeid hakata looma nii et saaks rakendada aprioorseid ebamääraseid ning subjektiivseid/intuitiivseid tõenäosusi – neljandaks et 2007-2015 hübriidsõda intensiivistus eriti strateegilise kommunikatsiooni vallas ning nõudis stohhastilises operatsioonanalüüsis ning otsustusteooria lõplikku üleminekut elementaarselt klassikaliset tõenäosusteoorialt Bayes’likule tinglik-subjektiivsele tõenäosusele.

Lihtsustatud näiteid Bayes’likult subjektiivse aprioorse tõenäosuse integreerimisest analüüsidesse

Nt tekstide filtreerimisse: olgu antud teksti kohta endogeenselt aprioorselt teada uskumus et selle teksti autori sulest tuleb tõenäosusega P(X)=0,5 oodata spämmi S (nt teaduslikult hägusmõiste “skeemitsemine” ehk mõni muu teatavat liiki kuritahtlikku rämpsu finantside jaotuse kohta, nt kus sulilikult on teaduslikult adaptiivset finantside optimum jaotamist on ümbernimetatud “skeemitamiseks” ehk ka fantoomide rahastamiseks) ja olgu samuti teada et eksogeenselt/subjektiivselt et aprioorselt tõenäosusega 0,9 selle teksti eelseisva analüüsi tulemuseks saab ilmselt olema vastuseks – „suure tõenäosusega spämm“.

Bayes’i valemi järgi aposterioorne (analüüsi järgne) et tinglik  aposterioornetõenäosus X/S on et spämm:

Pr (X/S)=Pr(X)Pr(S/X)/Pr(S) – kus Pr(S/X) on aprioorne tinglik tõenäosus et spämmi puhul S ilmumine antud juhul tõenäoselt 0,9: seega ka Pr((X/S)=0,5×0,9/0,5=0,9.

Ja nüüd jääb filtreerimise otsuseks üle vaadata et kas see tõenäosus ületab  ette antud kriitilist piiri (sõltuvalt teksti rahvuslikust kahjulikkusest mitmetel hierarhia tasemetel : indiviidi, organisatsiooni, rahvuse, rahvaste liidu jne) – nt kui selleks oli rahvusriiklikul tasemel 0,7 – siis tekst kuulub kajulikuks rämpsuks kvalifitseerimisele ning viivitamatult tuleb teksti levitjat püüda represseerida  – aga mitte lasta kituja eksitavat teksti võimendada massimeedial ning silmakirjalikult vabandada.

Seejuures rahvuslikus teadusstruktuuris tekitatud kahju hinnang peab olema kompleksne: moraalne+materiaalne seega saama kompleksarvuna ka analüüsitud (muide kompeksarvude jagatis võimaldab ka vektoreid omavahel hinnata), nii ohvri kui ka kiskja poolne**.

Muide analoogiliselt ülalolevale teksti filtreerimise mudelile on Bayes’likult analüüsitavad ka täielikult kahjulikud mõttetused nagu “Tõde on surnud” – kui samas suure tõenäosusega püütakse Teaduslikku Tõde uputada alatute valede voogudesse – koos sellega kaasnevate kaotustega rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäsuse õõnestamisega.

*) Rinderknecht, Simon L.; Carlo Albert, Mark E. Borsuk, Nele Schuwirth, Hans R. Künsch, Peter Reichert (2014) „The effect of ambiguous prior knowledge on Bayesian model parameter inference and prediction“ – Environmental Modelling & Software 62 (2014) 300e315

**)

Representative evidence on lying costs

Johannes Abeler a,⁎, Anke Becker b, Armin Falk b

a University of Oxford, United Kingdom

b University of Bonn, Germany

Representative experiment

A central assumption in economics is that people misreport their private information if this is to their material

benefit. Several recent models depart from this assumption and posit that some people do not lie or at least do

not lie maximally. These models invoke many different underlying motives including intrinsic lying costs, altruism,

efficiency concerns, or conditional cooperation. To provide an empirically-validated microfoundation for

these models, it is crucial to understand the relevance of the different potential motives. We measure the extent

of lying costs among a representative sample of the German population by calling them at home. In our setup,

participants have a clear monetary incentive to misreport, misreporting cannot be detected, reputational concerns

are negligible and altruism, efficiency concerns or conditional cooperation cannot play a role. Yet, we

find that aggregate reporting behavior is close to the expected truthful distribution suggesting that lying costs

are large and widespread. Further lab experiments show that this result is not driven by the mode of communication.

© 2014 The Authors. Published by Elsevier B.V. This is an open access article under the CC BY license

(http://creativecommons.org/licenses/by/3.0/).

august 29, 2019 Posted by | Uncategorized | 1 kommentaar

Hoiatus 27.VII ’19

HOIATUS – https://tehnika.postimees.ee/6737982/helme-kahtleb-koka-valemites?utm_source=facebook.com&utm_medium=social&utm_campaign=share-buttons&utm_content=6737982&fbclid=IwAR0VibXMkysy60WLd6sNI9Oe2TJ7G-BTR-Kp-cXWFffKakUYyOlr_zotswM

Taevane arm – iga meie raketiteadlane teab et majanduspoliitiliste indikaatorite mõõtmine peab toimuma nii et korruptsiooni kuskilt nähtavale ei ilmuks* (nt viidatud J.J. (2019) on ilmselt meie kaasaegne Kafka&Orwell ja seega meie jaoks sisaldab palju õpetlikke metafoore – nt kasvõi et parajasti meil krüptorahade dekriminaliseerimise vihjed haakuvad hästi selles ilukirjanduslikus pamfletis lõiguga kus Rumeenias justkui dekriminaliseeriti korruptsioon kuna ei suudetud sellega võidelda jne) – seega mõõtmine peab olema hägus (fuzzy – mitte mingeid otseseid detailseid radiaatoreid vaid kaudsed ümbermõõdud ei tea missugustest perimeetritest jne) ning tulemus peab iga kell jääma nt RM HELME poolt etteantud piiridesse.

Seejuures soovitav et mõõtmine toimuks musta kasti meetodil või ka kontseptuaalselt: nt Eesti Panga maksebilansi statistikas netovälislaenamist ei mõõdeta otse vid ikka kaudselt – kontseptuaalselt IMF/WB manuaalide alusel millede järgi selle maht võrdub jooksevkonto pluss kapitalikonto ja ideaalsel juhul seega väljamaale netolaenamine oleks võrdne välistoetuste saamise mahuga (mitte mingil juhul tegeliku statistikaga mis võib sisaldada ka rahapesu jne)

*} “SAJA ÜHE AASTANE, KES MÕTLES, ET TA MÕTLEB LIIGa palju”

Autor: JONAS JONASSON

RRi poolne tutvustus

Allan istub koos sõber Juliusega Bali saarel paradiisirannal. Tal on peaaegu sama igav nagu aasta tagasi, kui ta päev enne oma sajandat sünnipäeva hooldekodust akna kaudu ära põgenes. Tulemas on järgmine sünnipäev. Julius otsustab Allani tähtsat päeva tähistada õhupallisõiduga. Allan leiab, et kaasa tuleks varuda ka jooki puhuks, kui neid peaks ootamatult tabama tuulevaikus. Neid ei taba aga tuulevaikus, vaid korralikumat sorti torm. Tuul ja asjaolud viivad sõbrad pikale reisile läbi hullunud maailma. Selle keskpunktis on tuumavõidurelvastumine, maailma liidrite vaheline kukepoks, inimlik lollus ja salakavalus. Nende teele jäävad Kim Jong-un, Donald Trump, Vladimir Putin, Angela Merkel ja Rootsi välisminister, kes ei jõua ära imestada, kas see, mis toimub, juhtub ikka päriselt. „Saja ühe aastane, kes mõtles, et ta mõtleb liiga palju” on iseseisev järg Jonas Jonassoni menuromaanile saja-aastasest Allan Karlssonist. Kirjanik lahkab taas inimkonna puudusi ja teeb seda oma kordumatu stiili, huumori ja soojusega. Esimest raamatut Allan Karlssonist pealkirjaga „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus” on müüdud 45 riigis kokku üle kümne miljoni eksemplari.

ISBN 9789985346754
ILMUMISAASTA 2019
KEEL eestikeelne
TÕLKIJA(D) KADRI PAPP
KIRJASTUS VARRAK
LISAMISE AEG: 30.04.2019

P.S.: arvatavasti J.J.  järgmises kõites (202? – kaks ei jää ilma kolmandat) on kah: PM BORIS, ORBAN, PM HELME, ESTCOIN&E-RESIDENT, KESSLER (“RAHA on ÕIGUSE LAPS” ja seega Tema pesemine on normaalne), PhD Kitt (“asjad on keerulised”) jne jne.

juuli 28, 2019 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Küsitavuste korduseid

Küsitavusi

Idu-riigi* riskid hübriidsõjas – T. Kotka „E-residentsus, riiklik idufirma“ MP 12.X 15 lk13

  • SA tabelist kõige viimaste andmete alusel 2013 kohta:

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/12Valismaised_tutarettevotted/12Valismaised_tutarettevotted.asp

näeme et juba enne hübriidsõja algust 2013 Venemaa kontrolli all olevad ettevõtted Eestis tulumaksu praktiliselt ei maksnud – samas kui keskmiselt välismaised ettevõtted tegid seda 11% ulatuses – seega juba siis ropult koorisid Eesti rahvuslikku majandust meie maksuseaduste auke kasutades (muide EL Komisjoni terminites on see EV poolne subsideerimine hübriidsõja antagonisti siinsetele ettevõtetele); EP Statistikas on olemas kah juba 2014 maksebilansi statistika:

http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1950/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/145/436

millest näeme et hübriidsõja esimesel aastal toimus tohutu hüpe Eestist nt muude investeeringute välismaale slikerdamise (nt õiglasest kasumimaksust möödahiilimisega) osas (ligemale 1,5 miljardit eurot juurdekasvu võrreldes 2013 aastaga – palju sellest läks Venemaale seda EP ei avalda) ning sh ligemale pool miljardit netolaene välismaale antud – muide 2015 juba teise kvartali jooksul samas kaliibris neto-laene välismaale antud

  • Seega Kotka’ laused:

„Eesti riik on rikkam, kui Eesti majandus kasvab. Eesti majandus kasvab, kui tuleb juurde uusi ettevõtteid ja juba olemasolevad paisuvad veelgi. … Rikkamad ettevõtted = rikkam riik, nii lihtne see ongi. “ –

On üdini valed ja seda eriti juba kuumas hübriidsõjas sulgkaalus rinderiigi olukorras – sest kui  Eesti majandus (praeguse käpardliku teaduslageda tasakaalutu maksusüsteemi kehtimisel) kasvab üleliigselt (sic!)  välismaalaste/antagonistide/pagulaste kontrolli all olevates ettevõtetes – seda vaesemaks Eesti rahvuslik kodumaine majandus jääb – rääkimata usaldusväärsuse kärbumisest ning niigi seega kidura konkurentsivõime langusest – potentsiaalse GDP kahanemisest seoses majandusliku ebavõrdsuse suurenemisega ja sotsiaalkapitali langusest tööjõu- ning investeeringute pagemisega sõnaga jätkusuutlikkuse ketlikkuse riskide süvenemisega

  • Kotka’ ainuke viide kui suurvaimule on ühele poliitajakirjanikule E.L. kui „majandusajakirjanikule“ on samuti mitmes mõttes eksitav:

Samas nii Keynes juba 1936 kui Wiener 1948 („kus on palju sulisid (sh poliitikud) seal on ka palju lolle“ seda sotsiaalküberneetilisest rakursist) ja viimati Stiglitz 2015 on hoiatanud eriti väikeriike ülemäärase/ülejõukäiva innovatsiooni eest ning liigse majandustegevuse laiendamise eest sh lahkesti igat masti rahvusvaheliste sulide ning eriti hübriidsõjas kiskjalike antagonistagentide kokkukutsumise ning moosimise (maksuparadiisina) arvel.

Igal juhul Kotka peaks silmas pidama Fukuyama’ õpetust et reformid/innovatsioonid tulevad teha ratsionaalses järjekorras – seega Eestis esmalt likvideerida rahvuslikku kodumaist majandust vaesustav  ja konkurensivõimekuse illusioone ** kehitav 0-kasumimaks ja alles sellejärgi asuma majandust laiendama – ja – seda mitte mingil juhul hägus sõja riskidele liituvate täiendavate riskidega nt kriminaalsete suunitlustega e-residentide masside kohalemeelitamisega – eeskätt jätkusuutmatute kasumimaksu paradiisi loosungite lehvitamisega.

*) https://et.wikipedia.org/wiki/Idufirma – igal juhul suure riskiga mis väikesele niigi liigse etnilise konfliktse etnilise heterogeensusega rahvusriigile hübriidsõja tingimustes hägusloogilise antagonistidega – tõeliste suurvaimude järgi (nagu nt tänane MajandusNobelist**)  sugugi sünnis ei pruugi olla vaesuse vähendamisel :==)

**)

Scientific Background on the Sveriges Riksbank Prize in Economic Sciences in Memory of Alfred Nobel 2015

ANGUS DEATON: CONSUMPTION, POVERTY AND WELFARE

The Committee for the Prize in Economic Sciences in Memory of Alfred Nobel

THE ROYAL SWEDISH ACADEMY OF SCIENCES, founded in 1739, is an independent organisation whose overall objective is to promote the sciences

and strengthen their influence in society. The Academy takes special responsibility for the natural sciences and mathematics, but endeavours to promote

the exchange of ideas between various disciplines.

BOX 50005 (LILLA FRESCATIVÄGEN 4 A), SE-104 05 STOCKHOLM, SWEDEN

TEL +46 8 673 95 00, INFO@KVA.SE  HTTP://KVA.SE

The consumption of goods and services is a fundamental determinant of human welfare. The

distribution of consumption among individuals has a bearing on many important issues –

including inequality and poverty – in society’s economic, political and social domains. In most

countries, aggregate consumption is the largest component of aggregate demand and, as such,

accounts for much of the time variation in economic activity. For a given level of income,

consumption determines savings and thus investment through the supply of capital. It is thus

quite natural that consumption has been at the center of economic research throughout the last

century.

Over the last three to four decades, the study of consumption has progressed enormously. While

many scholars have contributed to this progress, Angus Deaton stands out. He has made several

fundamental and interconnected contributions that speak directly to the measurement, theory,

and empirical analysis of consumption. His main achievements are three.

First, Deaton’s research brought the estimation of demand systems – i.e., the quantitative study

of consumption choices across different commodities – to a new level of sophistication and

generality. The Almost Ideal Demand System that Deaton and John Muellbauer introduced 35

years ago, and its subsequent extensions, remain in wide use today – in academia as well as in

practical policy evaluation.

Second, Deaton’s research on aggregate consumption helped break ground for the microeconometric

revolution in the study of consumption and saving over time. He pioneered the

analysis of individual dynamic consumption behavior under idiosyncratic uncertainty and

liquidity constraints. He devised methods for designing panels from repeated cross-section data,

which made it possible to study individual behavior over time, in the absence of true panel data.

He clarified why researchers must take aggregation issues seriously to understand total

consumption and saving, and later research has indeed largely come to address macroeconomic

issues through microeconomic data, as such data has increasingly become available.

Third, Deaton spearheaded the use of household survey data in developing countries, especially

data on consumption, to measure living standards and poverty. In so doing, Deaton helped

transform development economics from a largely theoretical field based on crude macro data, to

a field dominated by empirical research based on high-quality micro data. He showed the value

of using consumption and expenditure data to analyze welfare of the poor, and identified

shortcomings when comparing living standards across time and place.

Deaton’s research has addressed issues of great practical significance, and his contributions have

influenced policymaking in developing and developed countries. His work covers a wide

spectrum, from the deepest implications of theory to the grittiest detail of measurement. The

common themes are connecting theory and measurement, and linking micro and macro data by

using relevant statistical methods.

This document presents the three pillars of Deaton’s research. Section 1 surveys his analysis of

demand across commodities at a given point in time, with a focus on Deaton and Muellbauer’s

Almost Ideal Demand System. Section 2 discusses his most important contributions on aggregate

consumption across time, with a focus on the use of individual (or household-level) data and

careful handling of the aggregation problem. Section 3 deals with Deaton’s contributions to

welfare measurement in developing countries, with a focus on measurement and analysis of the

living standards of the poor. Section 4 briefly mentions a couple of related contributions.

oktoober 12, 2015 Posted by Ülo Ennuste | UncategorizedLisa kommentaar | Muuda

P.S.

Ministeriaal-panganduslik trollimine ning hägusloba

Nt kõvatroll*: „ … Minister (ilmselt J. Ligi, üe) jätkas, et teadusega loome küll tulevikueeliseid, aga see ei tähenda, et päevapoliitikas oleks teadusel tähtsust. Kahjuks ei ole. Ometi oleks vaja riigi rolli teaduses tugevdada. Seda mitte sisulisest küljest, vaid restruktureerimise kaudu. Raha selleks küll sama hästi kui ei ole, aga sellegipoolest tuleks ülikoolidele ja teadusasutustele panna rohkem vastutust. … “

Tõepoolest troll – ei mingit tõendus- ega fakti-põhisust – nt: a) rahvusvaheliselt üldtunnustet teaduslik fakt on et mistahes makro-otsustused/poliitikad põhinevad suurel määral eeskätt mingitel aegunud ebatäiuslikel liiglihtsustatud ning moonutatud teaduslikel teooriatel: seega päevapoliitikas on teadustel tähtsust küll ja küll – kahjuks ainult vananenud teadustel sest päevapoliitikud/riigid pole suutelised moodsaid tippteaduste tulemusi absorbeerima b) seega on ka täiesti põhjendamata miks peaks riigi rolli teaduses tugevdama – tõsi et see loosung tuli meile pangajuhi „Okk’i Paberist“ ja Ligi lubas seda järgima hakata – seda ta peab tegema sest Paber oli Valitsuse poolt tellitud ebakompetentselt ja rahvusliku teadusearengu aspektist ebakompetentse isiku käest – seejuures ka makromajanduslikult ignorandilt (Mereste mõistes) ning ilmselt täielikult teadusvihkajalt kes seda üldse ei püüa varjata (nt müoopilise diktumiga: Lippmaa Rahvusvaheliselt Tunnustet Inistiuut laiali kiskuda peenrahaks c) „Raha selleks küll sama hästi kui ei ole,“ – taevane arm – kuna teaduse rahastamine on investeerimine/lisandväärtus siis raha selleks on ümberjaotamise küsimus – nt piisab sellest kui Valitsus sulgeb rahvuslike nii finatsvarade lekkimise välismaale (s.h ka Venemaale 0-kasumimaksu varjus) ja ka inimkapitali (tulumaksumaksjate) väljarände jne

P:S: muideks Lippmaa disain oli eeskätt mõeldud rahvusvaheliste tippteaduslike tulemuste võimekaks kiireks komplekseks-toomiseks Maarjamaale ja niimoodi tõesti teaduspõhisele Riigile aluse panemiseks – mitte rahvusliku teadmusruumi poliithägustamiseks ning hargmaise panganduse kurgikauplemise turu lokaalseks arendamiseks :==)

Nt**: hägustrollamises hulka kuuluvad põhjendamata laused eeskätt nt „Arengu olulisemad eesmärgid, et eesti keel, Eesti meel ja Eesti riik kestaksid igavesti. Selleks vajaliku jätkusuutliku arengu peaeesmärgiks on selline Eesti riik, … , kus tulud ületavad kulusid.“ – kõik õige – kuid – juba aastaid Rahvuslikult/Kodumaiselt meie tulud ületavad kulusid sest nt EP Statistika Maksebilansi Aastaaruannetes kordub vastav lause:

Nt EP 2014 Maksebilansis on väide: „Sarnaselt varasematele aastatele oli Eesti ka 2014. aastal välismaailma netofinantseerija (sic! neto, üe) – finantskonto kaudu voolas kapitali 311 mln euro eest välja rohkem kui sisse tuli.“

Et taoline väide pidevalt kordub juba aastaid siis statistikateoreetiliselt on suure tõenäosusega tõene kahh nüüd 2016 Eelarve Eelnõu puhul konjukteerida:

„Sarnaselt varasematele aastatele saab Eesti ka 2016. Aastal olema välismaailma netofinantseerija (sic! neto, üe) – finantskonto kaudu voolab kapitali neto 500 mln euro eest välja rohkem kui sisse tuleb.“

Brutos (sic!) muidugi on väljavool suurem: Nt EP 2014 Maksebilansi aruande järgi nt Muude investeeringute bruto väljavool 2014 (HübriidSõja esimene aasta) suurenes ca 1,5 miljardi euro võrra!

Järgnevas lõigus eriti hägus:

„ … Kas jätkuvalt edukas saab olla olukorras, kus palgatase on kasvanud tööviljakusest kiiremini (sic! palgatase on jooksevhindades aga tööviljakust mõõdetakse püsihindades ja seda eksitavat hägu ajavad ammu juba mõned EP analüütikud ning professori tasemelt tuleks seda läbi näha nt Mereste (2003) alusel vähemalt) – muide ka Põhjala regioonis palgatasemed kasvad ja kui seda ei arvesta siis peatselt on Maarjamaa eestlastest tühi, üe), maapiirkondade püsielanike seas on eakate ülekaal, noored lahkuvad linnadesse ja välismaale ning rahvas tajub ebakindlust? Kindlasti saab! Selleks on vaja selget nägemust (sic! selleks on vaja mitte visjoone/„unenägusid“ – vaid sotsiaalküberneetilist teaduspõhisust, üe) –  strateegiat, mis tagaks pikaajalise jätkusuutliku arengu ka olukorras, kus lõpeb Euroopa Liidu rahaline toetus (sic! kas see ikka mastaabi efektita väikepiiririikidele ikka lõpeb loodetavalt kiiresti, üe). Samuti olukorras, kus Hiina vallutab turud oma odava (sic! rämps, üe) kaubaga ja kus Euroopa kõrgtehnoloogilised tooted (sic! kas meie omad kah nagu e-residentsi jne omad, üe) jäävad alla USA omadele (sic! Samuti olukorras kus ebakompetentsel võimurkonnal ei ole oidu majandusmehhanisme küberneetiliselt disainida nii et rohkem finantse ja inimkapitali välja ei lekiks kui toetusi Brüsselist sisse jõutakse pumbata,  üe :==)

P.S.P.S.: näib et lämbume rahvuslikust hägusteadmusest ehk peenemalt öeldes negentroopiast*** – sest – „Põhirõhk tuleks panna kogu maailma teadusest juba kasutusse jõudnud uuenduste maale toomisele ja nende rakendamisele nii, et kõik eluvaldkonnad saaksid varustatud kõrgtehnoloogiliste seadmetega ja ka tootmise tehnoloogiline tase peaks olema võimalikult kõrge. Muidu on tööviljakus madal. Seega prioriteediks number üks peaks olema kõrgetasemeline haridus, mis koos kõrgtehnoloogilise tootmisega saab olla Eesti põhiliseks arengumootoriks.“ – taevane arm – kes on võimeline tippteaduse uuendusi Maarjamaale tooma kui ei meil ole tippteaduste tasemel alusteaduste ajajakirjade autoreid: Lippmaa ilmselt valmistus Instituuti nt alusteaduslikult pisituumajaamade maaletoomiseks jne.

Nt lobatrollamisest****: „Ettevõtete kasumlikkus on viimastel aastatel langenud ja paljudel juhtudel pole ettevõtjatel kogunenud lisakapitali, mida uute ideede rakendamiseks kasutada.“

Tõepoolest viimastel aastatel on seoses seoses hübriidsõjaga paljudel juhtudel meie kodumaal residentettevõtjatel (eriti Venemaa kontrolli all olevatel) osutunud kohustulikuks kõik kasumid siit kiiremas korras piiritaha transfeerida ilma sentigi kasumimaksu maksmata – see  muidugi teeb kõvaks laused nagu: „Eesti majanduse seisund on hea, kuid mitte selline, mille üle saaksime eriliselt rõõmustada.“ – ja – „Mulle meeldis Gunnar Oki raport kõrghariduse tegevussuundade kohta, sest Eesti haridussüsteemi valud olid seal välja toodud.“

*) http://arvamus.postimees.ee/3348585/tarmo-soomere-kas-eesti-ei-olegi-teaduspohine-riik

**) http://arvamus.postimees.ee/3352641/jaan-jarvik-mis-voiks-olla-eesti-arengumootoriks

***) http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

****) http://pluss.postimees.ee/3353631/hanno-tomberg-eesti-majandus-vajab-selgeid-eesmarke

oktoober 8, 2015 Posted by Ülo Ennuste | UncategorizedLisa kommentaar | Muuda

Trollimisest

Ministeriaal-panganduslik trollimine

Nt*: „ … Minister (ilmselt J. Ligi, üe) jätkas, et teadusega loome küll tulevikueeliseid, aga see ei tähenda, et päevapoliitikas oleks teadusel tähtsust. Kahjuks ei ole. Ometi oleks vaja riigi rolli teaduses tugevdada. Seda mitte sisulisest küljest, vaid restruktureerimise kaudu. Raha selleks küll sama hästi kui ei ole, aga sellegipoolest tuleks ülikoolidele ja teadusasutustele panna rohkem vastutust. … “

Tõepoolest – ei mingit tõendus- ega fakti-põhisust – nt: a) rahvusvaheliselt üldtunnustet teaduslik fakt on et mistahes otsustused/poliitikad põhinevad suurel määral eeskätt mingitel aegunud ebatäiuslikel liiglihtsustatud ning moonutatud teaduslikel teooriatel: seega päevapoliitikas on teadustel tähtsust küll ja küll – kahjuks ainult vananenud teadustel sest päevapoliitikud/riigid pole suutelised moodsaid tippteaduste tulemusi absorbeerima b) seega on ka täiesti põhjendamata miks peaks riigi rolli teaduses tugevdama – tõsi et see loosung tuli meile pangajuhi „Okk’i Paberist“ ja Ligi lubas seda järgima hakata – seda ta peab tegema sest Paber oli Valitsuse poolt tellitud ebakompetentselt ja rahvusliku arengu aspektist ebakompetentse isiku käest – seejuures ka makromajanduslikult ignorandilt (Mereste mõistes) ning ilmselt täielikult teadusvihkajalt kes seda üldse ei püüa varjata (nt müoopilise diktumiga: Lippmaa Rahvusvaheliselt Tunnustet Inistiuut laiali kiskuda peenrahaks

P:S: muideks Lippmaa disain oli eeskätt mõeldud rahvusvaheliste tippteaduslike tulemuste võimekaks kiireks komplekseks toomiseks Maarjamaale ja niimoodi tõesti teaduspõhisele Riigile aluse panemiseks – mitte rahvusliku teadmusruumi poliithägustamiseks ning hargmaise panganduse kurgikauplemise turu arendamiseks :==)

*) http://arvamus.postimees.ee/3348585/tarmo-soomere-kas-eesti-ei-olegi-teaduspohine-riik

oktoober 7, 2015 Posted by Ülo Ennuste | UncategorizedLisa kommentaar | Muuda

Vastust ei oota

Head EP spetsialistid

PM 24.IX 2015 lk9 tekstides Te väidate et äsjased pangandussegadused tekkisid justkui ainult tõrgete/vigade tõttu – kuid – kas ikka ainult: nt 21.IX 2015 maksin Swedi kaudu AS Tallinna Vesi arvele oma võlga (määratud maks punases – miks Swed tähtajaliselt seda ei tasunud ei ole minul teada) 35.29 eurot ning see laekus sinna õnnelikult – ja – jäin 50/60 ootama et mis edasi saab?

Oligi et järgmine päev 22.IX 2015 seesama Swed kandis minu arvelt maha 31.96 eurot Tallinna Vesi Arve nr A 2015121900 alusel – seejuures kuhu See Raha kadus on minule siiani (25.IX) teadmata + arusaamatuks jääb et miks 31.96 sest nimetatud Arve järgi tuli maksta 35.29?

Ootus 50/60 ei ole antud seigas mingi nali sest aastaid-aastaid olen taolisi strateegiaid (mitte tõrkeid/vigu) märganud et näiteks nii on pank vist lihtsalt tehingute arvu suurendamiseks või käibe suurendamiseks või ka ettemaksena mõneks kuuks trikitanud …

Finantsinspektsiooni poole pöördusin korra kui 2011 Nordea võttis minu arvelt maha 400+ eurot teenustasu petunime all  – FI vastus oli muljetavaldavalt professionaalne mitu A4 lk ja summeeris umbes et Nordea ei rikkunud oma tegevusega Eesti Võlaõiguse Seadust (nagu see oleks ainus seadus selles kaasuses) – ise olete süüdi et sellise pangaga Lepingu sõlmisite (tegelt ma sõlmisin SYPiga Turus :==).

Vastust ei oota

september 25, 2015 Posted by Ülo Ennuste | UncategorizedLisa kommentaar | Muuda

Memo 23.IX 15

Memo PM’ile 23.IX 15

Tõsiselt – PM – kuidas Teil pole piinlik selliseid rahvusliku teadmusruumi hägustavaid anakronisme avaldada (PM 22.IX 15 lk12 A. Rüütel (venepiimandusmajandus dr 1991 kusjuures oli avalik saladus et nomenlkatuurale doktoritööd kirjutati valmis teadusasutustes parteitruude professorite poolt) vilosoveerib Marx’i aegsel polöki tasemel kapitalismi majanduskorralduse institutsioonide ning sotsiaal-küberneetiliste mehhanismide evolutsiooni üle (see on isegi õudsem sellest hiljutisest tekstist kus kolumnist Pajula samas stiilis lahmis samuti anakronistliku „Okk’i Paberiga“ et eesti teadlastel ei ole endil oidu ega moraali omi tegemisi korraldada ja seda peavad meil ärinduspoliitikud ning poliitpankurid riiklikult tegema ja nt Rahvusvaliselt Legendaarse Lippmaa Instituudi kurgipoodideks laiali kiskuma – täpselt samuti nagu Rüütel’i mitteliberaalse lehmakarja pidamisega)

Nt A. Rüütel lk12:

„Adam Smithi (1723–1790) poolt defineeritud liberaalne turumajandus on lihtne ja arusaadav: «Riik on kui öövaht, kes ainult valvab turgu.» Nüüd, ligi kaks ja pool sajandit hiljem, on aga selline lähenemisviis liiga lihtsustatud. Meie arengukogemus (sic! üe) lubab väita, et õigus on nendel, kes tõdevad, et vabaturupõhine iseregulatsioon jätab kängu sotsiaalprogrammid. Seda kinnitavad rahva tervise üldine seisund, kuritegevuse ohjamise raskused, erinevate meetmete rakendamise mittetulemuslikkus rahva toimetuleku leevendamiseks jne.“

Taevane arm – „Meie arengukogemus lubab väita“ – a) kas meie juhuslikult ei kuulu teaduspõhisesse sotsiaalsete turumajandustega rahvusriikide liitu b) seejuures rahvusvaheline teadusareng rahvuslike stohhastiliste sotsiaal-küberneetiliste mehhanismide disaini alal on sellest meie Rüütel’ikust arengukogemusest juba teaduslikult astronoomilisel kaugusel vt nt MajandusNobeliste 2007 mehhanismide disaini alal nt:

http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/2007/hurwicz-bio.html

ja täpsemalt veel ja täiesti kättesaadaval monograafiaid mitte ainult nomenklatuurale* ning ajakirjadest nt**

Või samast nt veelgi õudsem tsitaat –

„meie  rahva kõige rahumeelsem ja lojaalsem osa“ – on  põllumehed – ei õpetajad ega arstid ega kaitseväelased

Edasi –

„90nendate algul Eesti kõrgete tootmisnäitajatega põllumajandus sisuliselt likvideeriti.“ – taevane arm – nii teadustedoktorid kui ka arstid ning insenerid jne aeti looma moodi regulaarselt kolhoosidesse potisiniseid kartuleid korjama, tegelt kõrged tootmisnäitajad saavutati rämpskvaliteedi arvel (poelettidel olid udarad ning rasvaga kondid) ning eelkõide “sisemise devalveerimise” ehk kolhoosnike kasnikustamise ning padu-alkohoolistamise arvel

Kirss tordil –

Rüütel: „ – tõusev täht on India, kus juba praegu on lehmi rohkem kui USAs autosid“ – kommentaarid vist oleks liigsed sest ilmselt peale dr A. Rüütel’i vaevalt keegi teab kui palju Indias lehmi on (võib-olla ka EL Komisjoni Eesti Esindus teab) – kuid kus on lauses selge loogika: “juba praegu (sic!) on lehmi rohkem” kas juba sajandeid tagasi ei olnud pühi lehmi seal rohkem kui usas autosid (ma ise ise nägin küll ainult ühte kes keslinnas plankaeda näsis – ja kes üldse seal KEREs kirjutab kokku taolisi hämasid mis risustavad nii kogu rahvuslikku teadmusruumi ja solgivad presidentide loogikat ning seega rahvuslikku reputatsiooni rahvusvaheliselt jätkusuutlikkusest rääkimata.

*) Moodsat värsket asjakohast poliitökonoomilist teaduskirjandust nt Amazon.com riiulitelt:

1) Conceptualizing Capitalism: Institutions, Evolution, Future

by Geoffrey M. Hodgson (2015)

ISBN-13: 978-0226168005

ISBN-10: 022616800X

Buy new

$50.12

Only 9 left in stock (more on the way).

Ships from and sold by Amazon.com. Gift-wrap available.

This item ships to Tallinn, EstoniaWant it Monday, Sept. 28? Order within 14 hrs 56 mins and choose AmazonGlobal Priority Shipping at checkout. Learn more

List Price: $55.00  Save: $4.88 (9%)

2)  The Rise and Fall of Neoliberal Capitalism Hardcover – January 12, 2015

by David M. Kotz  (Author)

1 customer review

See all 2 formats and editions

**) http://journals.cambridge.org/action/displayIssue?jid=JOI&tab=currentissue  (September 2015)

P.S.:  https://uloennuste.wordpress.com/2015/09/14/wieneri-jargi-uhiskonnakuberneetiliselt-informatsiooni-moonutamise-probleemidest/

september 23, 2015 Posted by Ülo Ennuste | UncategorizedLisa kommentaar | Muuda

Hübriidsõja rinnetelt

Visand 21.IX 15

Kas on hübriidsõja rinnete teise aasta teise kvartali andmetel mingeid makro-kaotustrende märgata

Majandussõja tandril  a) on kõige märkimisväärsem et Maarjamaa andis 2015 Q2 välismaale neto-laenu ligemale kaks korda rohkem kui mullu teises kvartalis ning varemaltki: ES Tabeli RAA0014 andmetel 2015 Q2 summas ligemale 0,4 miljardit eurot vs 2014 Q2 alla 0,2 miljardi – kusjuures aastaid ja aastaid on see olnud sellel tasemel. On see trend nüüd otseselt või kaudselt seotud hübriidsõjaga ning selle hirmudega (ka sõjalise konflikti võimaluse tõenäosuse ränga suurenemisega Baltikumis jne) – ja – millisel määral on keerukas küsimus – ja veelgi keerukam kuivõrd see on meie rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse kestlikkust õõnestav (nt kodumaises majanduses vastavalt tuli kärpida investeeringuid (s.h nt teadusrahastust ning sama SA Tabeli järgi Kapitali Kogumahutus oli selles kvartalis 4-5 aasta madalaim) jne

Nende küsimuste selgitamise tarbeks oleks vaja teada ka nt brutolaenu andmise summasid aga neid avalikkusele vist otseselt ei näidata – kuid mingeid vastavaid täiendavaid andmeid leiame EP välissektori 2015 Q2 statistika tabelitest: nt Rahvusvahelise Investeerimispositsiooni Tabelist selgub et see võis olla summas 0,5-0,6 miljardit. Muide samast selgub et 2015 Q2 lõpus oli meie välisinvesteeringuid 28,5 miljardit ning aastaga tõusnud üle kahe miljardi võrra (paju sellest Venemaal – seda ei tea sest need andmed on avalikud riigiti ainult otseinvesteeringute lõikes ja selle  järgi Eesti otseinvesteeringute maht Q2 Venemaal suurenes 0.05 miljardi jagu ning Ukrainas peaktiliselt praktiliselt samaks: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/2293/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/146)

b) investeeringute väljavoolu intensiivistumine automaatselt toob kaasa kodumaise kasinuse suurenemise – aga – kas see meil hübriidsõja tingimustes süvendab ka majandusliku ebavõrdsuse süvendamist – seda kahjuks ei saa veel teda sest vastavas SA Tabelis ST11 2014 kohta meil andmed veel momendil puuduvad (naljakas on see et pooltel EL28 liikmesriikidel on need andmed juba Eurostatis võrreldaval kujul avaldatud aga meie maailmakuulsal e-Riigil toimub taoliste sotsiaalindeksite esitamine ka “kiirhinnagute” (kuid peale sündmuste toimumist) reeglina kõikse ELi sabas)

c) nii või teisiti näib meie kodumaisele investeerimiskliimale et hübriidsõda on juba raske jälje jätnud juba investeeringute/finantside suurema väljapeletamise kaudu. Kuid ühel rindel jäi meie Valitsuse positsioon selles kvartalis endiselt “raudkindlaks” – et  Venemaa kontrolli all olevate ettevõtete ning finantsinstitutsioonide subsideerimine 2015 Q2 meie Valitsuse poolt ei suurenenud – sest juba 2013 need majandusüksused ei maksnud siin praktiliselt sentigi kasumimaksu (erinevalt teiste riikide kontrolli all olevatest tütarfirmadest vt nt http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/12Valismaised_tutarettevotted/12Valismaised_tutarettevotted.asp – ning selgituseks et vastavalt EL Komisjoni terminitele on kasumimaksude soodustuste tegemine (võrreldes teaduspõhiselt õiglaste kasumimaksudega mis nt hübriidsõja tingimustes peaks sanktsioneeritava riigi firmade olema vähemasti 30-60% – on Valitsuspoolne subsideerimine ning seega ka rahvuslikult ebaõiglane väärtegu)

d) selge et lisaks kasinusele ebaõigluse ilmingud mõjutavad tööjõu väljarändu ning 2015 Q2 oli residenttootmisüksustes SA Tabeli RAL0011 järgi tööjõu hõive 621 tuhat mis jääb alla kriisieelsele 2007-8 tasemele mitmekümne tuhandega; omaette probleemid on veel meie rahvusliku majanduse kaotused nii sanktsioonide sõjas ( http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT ) kui ka oodatavas pagulaste sisserändes (samuti hübriidsõja tagajärjel kui ka eelmise okupatsiooni poolt põhjustatud etnilisest liigheterogeensusest: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=8196) – kuid 2015 Q2 andmetel on siinkohal veel vara trendilisi hüpoteese püstitada

Informatsioonisõja rindel olid 2015 Q2 Maarjamaal kindlasti suured kaotused eriti „ajaloo ümbertegemise“ rinnetel nt: a) just siis Riigikogu kodulehelt kustutati nt „Valge Raamatu“ venekeelse versiooni osundus ning likvideeriti sealt ka vastav võrguväljaanne – sest see võis nt sisserändajatest järeltulijatele riigikogulastele eriti solvav olla (õnneks karvane käsi siiski ei ulatunud veel RR arhiividesse kus see on võrguteavikuna ikka veel saadaval: Белая книга: о потерях, причиненных народу Эстонии оккупациями 1940-1991 / Государственная комиссия по расследованию репрессивной политики оккупационных сил; [перевод с эстонского: Андрей Бабаджан, Татьяна Верхоустинская, Эйнар Вяря ; редакторы Юло Эннусте … и др.; предисловие: Велло Сало] ORURK-24. Kirjastus Ilo. Tallinn, 2006: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=1604 

b) veelgi hullem lugu aga juhtus ETIS.ee arhiivis kus umbes sellel perioodil või natuke varem juba kustutati prof Herbert Lindmäe’ kõik tööd koos 9. köitelise magnum opus „SUVESÕDA … 1941“ (viimane köide trükis) mis mitmetelt karakteristikutelt võib ületada isegi „GULAGI ARHIPLAAG“ taseme nt raamaturiiulil: 25 sentimeetrit vs 10 sentimeetrit (äkki ETISe asjapulkade arvates SUVESÕDA võis solvata meie eelmist järjekordselt teadukraadita teadusministrit ning vatavalt nende kriteeriumitele on see publikatsioon väärtusetu nagunii sest pole nt “Harvard Press” väljaanne või nii) – muide ETISes on likvideeritud ka osundused nt Mereste magnum opus ca 1000lk „Majandusleksikonile“ 2003 sest äkki justkui ajalugu ümbertegevalt laimab NSVL majandust – ja et mitte kedagi solvata on nt majandusteaduse tipptegijaks ETISe arvates parajasti “9 idapoolse akadeemia” liige PHD Hanon Barabaner (teised on ainult PhD väärilised sest pole naad kah diplomitega rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliselt äritsenud nagu „Okk’i Paber“ näib soovitavat ning mida Teadusminister on juba asunud järgima sest kuuldavasti ka tema arvates eesti teadlaskond ise on vastutusvõimetu ning lollides olukordades eriti loll :==) Muide näib et ETIS on üldse rohkem huvitatud teadlaste arvu ülesbluffimisest kui rahvusliku teadusruumi kvaliteedi hindamisest ning tõstmisest

c) nagu tavaliselt hägustas ka seekordne valimiskampaania rahvuslikku teadusruumi räigelt: eriti nt “klaaslagede teooria” viljelemisega PMi nõunike hulgas; samuti Soome olukorra halvustava moonutamisega (NB: samas soome majandusliku ebavõrdsuse/ebaõigluse indeksid on peale kriisi leevendunud erinevalt meie omadest ning nüüd juulis oli nendel nt tööstustoodangu languse tempo kordades madalam meie omast nt Economisti järgi jne)

d) eriti räigelt mõjusid meie taolised moonutused teises kvartalis võrgus ilmunud J. Siglitz’i uurimuse taustal milles nt on vihjatud väikeriikide puhul võimalikule destruktiivse innovatsiooni ohule:

“Leaders and followers: Perspectives on the Nordic model and the economics of innovation”  Journal of Public EconomicsVolume 127July 2015Pages 3-16, by Joseph E. Stiglitz.

Nt selle uurimuse põhjal võib tekkida eriti hübriidsõja tingimustes küsitavusi meie nn e-residentsuse projekti turvalisus rahvuslikust vaatevinklist jne.

 Nii või teisiti hägustas rahvuslikku teadmusruumi sellel perioodil oluliselt ja täiendavalt ka valimiskampaania käigus mitmete rahvaesindajate järjekordsed täiesti teadustühised heietused rahvusliku arengu suundadest – samas justkui “unustades” meie kuuluvuse ELi  – teaduspõhise sotsiaalse turumajandusega rahvusriikide liidu – koosseisu ning seega vajadust ka meie sotsiaal-küberneetilisi mehhanisme koordineerida teaduspõhiselt partneritega – nt unustusega varjates et nt 0-kasumimas on selles kontekstis kõlvatu konkurentsi tunnus partnerriikide suhtes ning kõlvatult ebaõiglane kodumaiselt – eriti arvestades et tegemist on ELi poolt majanduslikult toetust saava riigiga jne jne.
Seega lisaks kaotustele rahvusliku majanduse reaalse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse osas toimusid ilmselt kaotused ka rahvusliku teadmusruumi kvaliteedis – ja seda suuresti informatsioonilistel rinnetel hägus-tegutsemise (lokaalne äriline poliit-nutikus vs rahvusvaheliselt koordineeritud teaduspõhisus) ning samasuguse arutlemise tõttu.

P.S.: tekst on fragmentaarne – komplekssem oleks vähegi usaldusväärselt jõukohane konsiiliumile.

september 19, 2015 Posted by Ülo Ennuste | UncategorizedLisa kommentaar | Muuda

Legendaarse Norbert Wiener’i kiituseks

Täitub 65 aastat legendaarse Norbert Wiener’i ühe olulisema ühiskonnateadusliku monograafia ilmumisest*

Rahvusvaheliselt tunnustet matemaatiku selle publikatsiooni venekeelse tõlke eessõna ja kahh e.k järelsõna (Naan) kõmisesid väidetest et Wiener ei tea ühiskonnast midagi sest ta ei ole revolutsiooniline marksist.

Tegelt mida Wiener väitis – et mistahes juhtimise juures on tähtis informatsiooni puhtus ning täius: eriti ühiskonnateaduses tuleb vältida rahvuslike teadmusruumide moonutatust, lünklikkust, mürade puudumist, risustatust populismi ja asendusteemadega ning pseudoteaduslikkust jne  jne – sest just ühiskonnateadustes on adekvaatsed aegread lühikesed (mõned sajandid) ning sulid püüavad seda ära kasutada

Nt** lk196:

„Kus kogunevad kelmid, seal leidub alati lolle; … haletsusväärsete olevustena üsna tulusaks kurnamiseks kelmidele. … See (kelmide, üe) pettuste (teadmusruumi moonutamise, üe) poliitika … ajendab teda (lolli, üe) hääletama teatud kandidaadi, mis tahes kandidaadi poolt … “

Jääb lisada et just suuresti tänu Wiener’i sotsiaalküberneetikale pöördusid Keynes-Neumann’i idealiseeritud maailmakujutlused (kus ka animaalsus oli ainult positiivses sellele teele et kuidas kindlustada kommunikatsioonides ning sotsiaalküberneetilistes mehhanismides/mängudes agentide (s.h kriminaalse orientatsiooniga ning kiskjalike (Nobelist Tirole’ termin oligopolide teoorias) agentide) tõerääkimine nii moraalse kui ka materiaalse stimuleerimise/koordineerimise kaudu ja seda kogu rahvuslikus hierarhias ning stohhastika tingimustes (muide neetult keerukas matemaatiline ülesanne siiani***)

Kahjuks Maarjamaal siiani isegi rahvuslikke teadusarenduse probleeme arutatakse ikka täiesti teaduslagedalt vürtspoodlikult-tatsherlikult (EE 16.IX lk22-3 nt kuumadel ärilehekülgedel ja PM 18.IX lk13 asjatundmatul/teadustühisel eeldusel asendusteemaliselt et finantside ja tööjõu anomaalset väljavoolu ei olevat võimalik meil kontrollida ega mängureegleid muuta – et see olevat justkui „paratamatu“ nähtus ELis): kusjuures lapsi visatakse pesuveega välja (nt kistakse lõhki Legendaarse Lippmaa Rahvusvaheliselt Tipprespekteeritet Instituuti veelgi suuremaks äritsemiseks jne – ja – seda teaduskraadita (nagu kah teadusministrid) hargmaise pangategelase poolt hägusloogilises ad hoc Okk’i Paberis – mis olla päris palju anonüümsele tellijale maksma läinud sest ikkagi pangad mängus.

*) Norbert Wiener. 1950. „Cybernetics and Society“ Riverside Press.

**) Winer, Norbert. Pariis 1948, e.k 1961. „Küberneetika ehk juhtimine ja side loomas ning masinas“ Toimetanud Helmut Riikoja, Tallinn 244lk (siinkohal masina all mõistame ka küberneetilisi mehhanisme ja mitte ainult loomas vaid ka laiemalt nagu nt sotsiaalsetes süsteemides nagu nt rahvused/sootsiumid ning  nende liidud jne).

***) http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

september 18, 2015 Posted by Ülo Ennuste | UncategorizedLisa kommentaar | Muuda

Lippmaa-Fukuyama vs Okk

Lippmaa-Fukuyama küberneetilised reformi-maksiimid vs „Okk’i Paber“

F.: „sotsiaal-küberneetilised reformid peavad toimuma õiges ajastuses/järjekorras ning – kui vastavad probleemid on piisavalt selgitatud“

L.: „arutelud ei too selgust – uurimused toovad“

O.P Soovituste seisukohast on Lippmaa Instituudi puhul tsentraalne –

„2.10. Kujundada ümber ja konsolideerida Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk, … ühendades:

– Tartu Ülikool, …osa Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (lähtudes kokkusobivatest teadusvaldkondadest ja uurimistööde spetsiifikast), …

– Tallinna Tehnikaülikool, …  osa Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (lähtudes kokkusobivatest teadusvaldkondadest ja uurimistööde spetsiifikast) … “

Kas on mingeid selgitavaid uurimusi miks rahvusvaheliselt respekteeritav Lippmaa Oivalisuse Keskus on vaja laiali peksta – ei ole – sest “lähtudes kokkusobivusest … ” on puht hägusloogiline asjatundmatu väide sest kaugele on näha et tõenäoliselt kokkusobivus kehtib ainult Instituudi kui terviku kohta (vt nt selle Rahvusliku Instituudi Rahvusvahelise Nõuandva Kogu koosseisu kui ka http://kbfi.ee/ portaaalis avaldatud Koostöö Lepigut TÜga – ning samast et 2015 Nobelistide Suvelaagrisse Lindaus oli esinema kutsutud KBFI teadur (sic!)

„Okk’i Paber“ (vt pikemalt*) on kvaliteedilt kaugel usaldusväärsest rahvuslikest uurimusest mille peamised idiosünkraatiad on:

a) kõik autorid nimeliselt b) kuskohalt finantseeriti c) ei osundata ajalehti või teisi eel-retsenseerimata tekste või poliit-plutograat kallutatud allikaid (mis üldiselt on rahvuslikke teadusruume solkivad: nt OECD vs Komisjon/Eurostat kus esimene on Hübriidsõja tingimustes osutunud venemeelseks jne) d) kõik käsitlused teadusloogiliselt ja ainult teadusloogiliselt (mitte subjektiivselt politikaanselt hägusloogiliselt/äriloogiliselt ja nt makro asjatundmatult küberneetilisi mehhanisme ja määramatuseid ning riske arvestamata ning rahvusliku teadmusruumi kvaliteeti solkides) e) märgitakse kelle poolt eel-retsenseeritud f) hoiatusteta tulemuste Usaldusväärsuse kohta – jne – ning Põhiprobleemidest mööda hiilides ning suures konkurentsiihas maha vaikides siiani sellel alal tehtud usaldusväärsed uuringud rahvusvaheliselt – täiesti andestamatu teaduseetiliselt – sest teadus ei arene mitte konkurentsist (nagu nt lisandväärtust maksimeerivad sidruniturud) vaid rahvusvaheliselt koordineeritud kooperatiivsusest (sest Mereste (2003) järgi poliitiliselt/panganduslikult manipuleerimata ning optimaalselt paralleelne (usaldusväärsuse kindlustamiseks) teadustegevus ongi lisandväärtus rahvuslikus  mõttes :==).

*) https://yloennuste.wordpress.com/2015/09/05/raport/https://yloennuste.wordpress.com/2015/09/05/raport/

september 11, 2015 Posted by Ülo Ennuste | UncategorizedLisa kommentaar | Muuda

“RAPORT”

Tõesti veider Raport: Link raportile: Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport (517.3 KB)

Tõepoolest nt:

Lk7  dotseeritakse: „Kes peaks ütlema, millised on need tänasele Eestile vajalike teadusvaldkondade optimaalsed mahud? Kindlasti ei saa seda otsustada teadlased ise, see on pigem strateegiline ja poliitiline otsus.“ – ometi osundatud kirjandusest lk25-7 midagi taolist nii veidrat väidet mitte kuskilt ei leia: tõsi et kirjanduse valik on lünklikust lünklikum nt Lippmaa’d ega  Mereste’t ei leia nagu ei leia rahvusvaheliselt suurimaid teadlasi inim- ja sotsiaal-kapitali või kultuurivarade vallast mida teadus- ning haridus-tegevused otseselt mõjutavad ning eeskätt nende kaudu kogu rahvusliku jätkusulikkuse kestlikkuse riske – näib et eeskätt on viidatud kirjandust mis käsitleb hariduse ning teaduse mõju materiaalse tootmise konkurentsivõimele välisturgudel (ja seda kah bulvarliku kerguse ning hehkenpükslusega nagu nt ilmselt sõbrameest: Rebane, Raul. 2013. Väikeriiklus. Postimees, 30. 12. 2013 – artiklit mis põhiliselt jutustab suvaliselt ümber teisi ajalehti mistahes teemadel). Veidral kombel selles kontekstis on kirjandus kallutatud institutsioonide reputatsioonilt kasumlikkusele, soomestunult viidatakse väidetavalt venemõjulisi OECD materjale aga mitte Brüsseli suuniseid, ei viidata info- ja küber-sõjaga seotud aktuaalseid e-haridusprobleeme – ei prof Kissinger’i ega E. Lucas’e Raporteid Parlamendi Ülemkojale jne)

Raporti Soovituste sektoris on tsentraalne: „2.10. Kujundada ümber ja konsolideerida Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk, eesmärgiga suurendada nende asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ning majanduslikku jätkusuutlikkust, ühendades***:

– Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Biokeskus, Tartu Observatoorium, osa Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (lähtudes kokkusobivatest teadusvaldkondadest ja uurimistööde spetsiifikast (sic! Legendaarne Lippmaa’ Instituut)), Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Eesti Keele Instituut;

– Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Eesti Mereakadeemia, Lääne-Viru rakenduskõrgkool, osa Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (lähtudes kokkusobivatest teadusvaldkondadest ja uurimistööde spetsiifikast) ja Tallinna Tehnikakõrgkool;

– Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna

Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tervise Arengu Instituut.“

Taevane arm kuidas selline bi-konsolideerimine (koos tasulise kõrghariduse seadustamisega ning meil koos tsentraalse haridus/teadus rahvusvahelise ärinduskontserni rajamisega) edasi barbariseerib niigi meie suhtviletsat (Euroliidu kontekstis) regionaalset arengut ning süvendab veelgi barbaarsemat majanduslikku ebavõrdsust maakondades rääkimata teadmusvaeguse süvendamisest nii etniliselt kui ka piirkondlikult –  ning selle ebaõiglusega sunnib veelgi rohkem tööjõudu väljamaale rändama – koos sellega kaasneva kapitalide täiendava väljavooluga ning majanduspotentsiaali langusega (muide 2014 Eesti GDP pc 2010 hindades juurdekasv jäigi juba  maha EL28 keskmisest – seega divergents) – sellest ei ole Raportis suurest riigimehelikust poliitkorrektsusest õhkagi (muide ka Rapordi väide et Eesti TA/GDP indeks alates 2011 ületab EL28 keskmist on inetu manipuleeriv asjatundmatu kelkimine partnerriikide arvel kes meie TA rahastamist suuremeelselt tugevasti toetavad)

Samuti täiesti asjatundmatu ka kohatu on väide et Eestis on viimase kümne aasta jooksul on TA rahastamise maht suurenenud viiekordselt – oleks ikka võinud Mereste (2003) rahvusvaheliselt tunnustusväärsest Leksikonist vaadata et mahu muutusid ajas ei mõõdeta koos inflatsiooniga (luftiga) ning koos metoodika muudatustega (nt 2011-12 olla väidetavalt teaduskulutuse hulka loetud meil pettuslikult mingite tehaste seadmete soetused ja laevandusele aluste hankimised jne)

Lk3 veelgi politikaansem Raporti koostaja poolt kuulutada:

Teadlikult ei ole ma tsiteerinud ühtegi minu poolt intervjuude käigus kuuldud või kirjalikest allikatest loetud konkreetset seisukohta või mõtet. Seega võtan ka vastutuse kõigi rõhuasetuste ja interpretatsioonide eest.“

Nii et kõik täielikult subjektiivsed ja mittekontrollitavad (seega täiesti ebausaldatavad seisukohad püha TANi egiidi all) ning Suur Koostaja võtab kõik teabemoonutused ja manipulatsioonid enda vastutusele. Ei tea kuidas ta vastutab kui nt Raporti alusel nt TAN korrumpeerunult likvideerib suure osa Lippmaa elutööst nagu tema Oivalise Instituudi nullimise ja et Tema Koolkonna teadusloogiliste meetoditega uuringud mistahes aladel täielikult asendatakse asjatundmatute populistlike aruteludega TV foorumites ning soolakeldrites jne (kas mitte Hollandis ei ole taolised konurentsitrikid juba läbi kukkunud).

Muideks – eriti kahetsusväärne ning rahvuslikku teadmusruumi hägustav ja rahvuslike otsustuste kvaliteeti solkiv ning rahvuslikke  jätkusuutlikkuse riske süvendav – on Raportist valla päästetud moraaliriskiliste poliitpopulistide ning valitsuspugejate poriloopimise ärgitamine õpetlaste pihta ja hosiannad Valitusele ning ilmselt Pankade huvides – ning seega rahvuslikku teadmusstruktuuri kvaliteeti õõnestav* teabemoonutamine (nagu Riik/Poliitikud/Plutokraadid peavadki lõppude lõpuks õpetlastele päitsed ohjadega pähe tõmbama, et Eesti on kõiges TA alal kõige kiiremini viiekordselt arenev ning rikas riik (pangajuht Kitt**) ja aeg on rahastamist kärpida vähese lisaväärtusega tegevustel (muide TA ongi lisandväärtus) ning tasuta kõrgharidus likvideerida sest Soomes ongi juba doktoreid liiast ja mõned ei töötagi erialal – meil samuti ei olevat külmal ajal doktoritel väljas tööd ei jätkuvat ja tuleb neid sooja tuppa lasta (vist Pajula mõtles meie rahvusvaheliselt kuulsate seeneteadlaste peale :==) – ah ja TTÜ paikeseenergia doktorid on talvel samuti toasoojas).

Järelhüüe Raportile

Akadeemik Lippmaa sotsiaal-küberneetiline raud-printsiip oli et mistahes rahvuslikult olulised (ka riiklikud, diplomaatilised) otsustused tuleb disainida teadusloogiliselt uurimuslikult (Gödel’i loogikaliselt ning falsifitseeritavalt Popper’i järgi ning statistiliselt 0-hüpoteesist lähtudes jne) ning kõiki määramatuseid ning infomürasid tõenäosuslikult kvantifitseerides ning riske (sh moraaliriske) kalibreerides ning agentide tingimisjõude objektiivselt hinnates – lahendada rahvuslikult optimaalselt kooopreratiivselt koordineeritult õiglaselt (vt nt Soome Ülikoolide raamatukogudest OtsustusteTeooria, OpratsioonAnalüüsi, InstitusionaalKüberneetika, SotsiaalKüberneetika jne rahvusvaheliselt tunnustet tosinaid akadeemilisi ajakirju mida meie Ülikoolide raamatukogudest eriti ei leia vist ühtegi).

ETIS.ee: „Mari Meel, doktorikraad, 1976, (juh) Ülo Ennuste, Eesti haridussüsteemi stohhastilise programmeerimise mudel, Eesti Teaduste Akadeemia“ – muide: seda uurimust oleks väga sobiv olnud Raportis osundada kohe kahel põhjusel – nagu selle Autoreferaat kaante vahele sai ilmus Instituuti HTM osakonnajuhataja ning resoluutselt nõudis selle üdini Lippmaa’liku uurimuse ideoloogiliselt keelatud kirjandusse saatmist riigivastasena – sest nende Ministeeriumis ei olevat mingit stohhastikat ega muud korralagedust kunagi olnud (piinlik olukord lahendati nii et bürokraadile selgitati et tegemist on Punase (prof Valge’ mõistes) Akadeemiku tütrega – ikkagi Instituut ei meeldinud läbi aegade jätkusutlikele teadusvõimuritele ning plutokraatidele ja liideti TTÜga ning Rektor Keevallik’u ajal äriti kinnisvarana maha (muide viidata oleks sobinud kah Mari Saadi viimatist romaani kus nii kõrghariduse ja teaduskorralduse tegelikkuse ning moraaliriskide kohta nii ühte kui teist tõesti õpetlikku) sest nagu Raport soovitab „ülikoolid hoolitsegu endi majandamise eest ise“.

Tosin aastat või nii tagasi telliti HTM poolt ühest UK tippülikoolist uurimus Eesti teadussüsteemi kardinaalseks reformimiseks mis ka eesti kinnistes teadusvõimurite ringkondades kuuldavasti läbi arutati: ka sellele oleks sobinud Raportis tugineda või vähemalt viidata (kuigi selles klassifitseeriti meie süsteemi Kafka’likuks – et – taolise süsteemi (laiemalt) puhul pole mõtet TAd reformida ega ka rahastamist suurendada – kui õigesti mäletan – seega ka Kafka’t oleks sobinud viidata – rääkimata nt Fukuyama monograafiaid makro-reformimise printsiipidest jne)

Arvukad Raporti nutikused on juba meie bulvarikirjanduses ning pangandusringkondades loorbereid lõiganud: eeskätt vist et Akadeemiat vist soovitatakse esimesena globaalselt reformida  rahvusvaheliseks teadus-toodangu ja -lisaväärtuse turustamise e-äriühinguks vist miljonite e-residentidega – ning – esimesena maailmas vist konsolideeritakse kunsti- ja meditsiini-institutsioone vist eeskätt hargmaise (Mereste termin) panganduse meeleheaks sest kodumaine regionaalareng nt Raportit ei näi eriti morjendavat jne.

Lõpetuseks:

Mari Meel’e 1976. aasta uurimus on üheks eeskujuks kuidas rahvuslikult olulisi sotsiaalprobleeme (nagu reformimine, makrostruktuuride muutmine jne) ausameelselt/objektiivselt lahendada vähemalt kvantifitseeritavas fragmendis teadusloogiliselt suurte adekvaatsete mudelitega – nii kõikvõimakke teadmisi kui ka teadmatuseid arvestades – nii et midagi enam populistlikult/poleemiliselt ning subjektiiv/fragmentaarselt asjatundmatutele arutada ei jää nt dr arvu osas (alusandmete taustmaatriks sisaldas sadu tuhandeid arve (koos perfokaartide indeksitega) kus iga väärtus oli määratletud usalduspiiridega – seda ka prognooside osas)

Francis Fukuyama printsiibid reformimise alal on õpetlikud selles mõttes et mõttekad reformid peavad toimuma õiges ajastuses ning järjekorras: Eestis parajasti nt on juba tosin aastat kõige põletavamaks rahvuslikuks probleemiks küpardlike maksusüsteemide teaduspõhine reformimine ja alles peale seda on mõtet haridus-teadus mehhanismide korrastamisele asuda – mis mõtet on nt rohkem doktoreid produtseerida kui need suuresti just ebaõiglase maksusüsteemi (nt 0-kasumimaks ka Venemaa kontrolli all olevatele siinsetele firmadele – seega riiklik sponsoreerimine (EL Komisjoni mõistes) isegi sanktsioneeritavatele firmadele – selge et nii ei ole Maarjamaal doktoritele võimalik kuldseid käeraudu sepitseda) – tõttu on sunnitud riigist lahkuma.

*) http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

**) https://yloennuste.wordpress.com/2015/08/28/hagusrikkus/

september 5, 2015 Posted by Ülo Ennuste | UncategorizedLisa kommentaar | Muuda

Sirp mõikab turumajandust

Tuleb välja et Sirp 28.VIII on ka suur turumajanduse asjatundja:

„ … Ekspertraportiks nimetatud tekstist leiab nii varjatumaid kui avalikke viiteid turumajanduslikust (sic! 1) loogikast lähtumisele, näiteks moodustada ülikoolide ja teadussaavutuste (sic! 2) rahvusvaheliseks turundamiseks ühine turundusettevõte, töötada välja ühine kaubamärk ning turunduskontseptsioon. Kaude viidatakse, et ehk on Eestis liiga palju kõrghariduse saanuid, ning vähemalt korra laskutakse naiivsesse õhkamisse – „Miks ei võiks korraldada regulaarseid kohtumisi maailmatasemel erakordsete inimestega Eesti ülikoolides?“.

Teema tõsidust ja kaalukust arvestades vajaks ülevaate temaatika tõsist arutelu (sic! 3). Millisest eesmärgist peaks lähtuma eesti kõrgharidus? Millisel tasemel ja millist teadust me suudame teha? Või ei vajagi need teemad avalikku arutelu, piisab sellest, et haridus- ja teadusministeerium teeb juba järgmiseks TANi koosolekuks ettepanekud, kuidas Oki raporti soovitusi ellu viima hakatakse (sic! 4)?“

  • 1) Häda on siin tekstis selles et turumajandusi on mitut tüüpi: alates „kiskjalikust“ ning lõpetades „sotsiaalse teaduspõhisega“ – seega vajaks täpsustamist et „eksperdid“ on lähtunud esmanimetatust
  • 2) Veelgi suurem häda on siin selles et tsiviliseeritud maailmas „ülikoolide ja teadussaavutuste „turgu““  tavalises mõttes (nagu sidruniturg, autoturg  jne) kui sellist pole olemas: nt põhiliselt teadusaavutused rahvusvaheliselt publitseeritakse nii et autorid peavad tulemuste publitseerimise ja retsenseerimise kulud ise kinni maksma nagu ka suuresti ülikoolikulud – sest tegemist ei ole konkurentsituruga vaid eeskätt kollektiivsete hüvede kooperatiivse/koordineeritud tootmisega rahvuslike teadmusruumide kvaliteedi tõstmiseks ja sealt kaudu rahvuslike inim- ja sotsiaal-kapitalide struktuuride kvaliteedi tõstmiseks ning sealtkaudu ka rahvuslike turgude efektiivsuse/stabiilsuse suurendamiseks ja grantide mahukuse paisutamiseks rahvusvaheliselt – seega – taolise „turundusettevõtte“ moodustamine oleks täielik absurd väikese rahvusliku sotsiaalse turumajanduse poolt eriti tsiviliseeritud majandusliidus (samas muidugi mitte täiesti nt usas kus teadusarengu suuresti kindlustab sõjatööstus ning patenteerimine :==) ning kus teadusrahastamist tsentraalselt koordineeritakse mitte-tulunduslike ühingute vahel
  • 3) Lippmaa deklareeris: mitte arutelu ei too selgust – uurimus toob: tõepoolest – sest arutelus osaleb konkurentsis nii erapoolikuid kui sõltuvaid kui ka asjatundmatuid subjektiivseid hägusloolisi tüüpe jne – kuid uurimus on koordineeritud: kõigepealt tugineb eelnenud uurimustel – teostub teadusloogiliselt objektiivselt ning samatasemeliste rahvusvaheliste sõltumatute  ekspertidega koostöös (seega ingl ning seega demokraatia huvides vajab viivitamatut e.k ümberpanekut soovitavalt automaatselt (nagu nt ELi komisjongi vahel teeb ja milleks e.k vajab kiiret kohandamist))
  • 4) Järelikult soovitada teadustühist „Okk’i Raportit“ arutama hakata on absurd nagu vihjata et selle Rapordi alusel äkki võidaksegi midagi otsustada.

september 4, 2015 Posted by Ülo Ennuste | UncategorizedLisa kommentaar | Muuda

« Vanemad kirjed     Järgmised sissekanded »

juuli 19, 2019 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Märge 16.VII ’19

  1. aasta esimeses kvartalis oli Eesti majandus netolaenuandja – kapitali väljavool ületas sissevoolu 0,14 miljardi euro võrra.

Seda väidab juunis (11.VI ’19) avaldatud EP kvartalite maksebilanss: http://statistika.eestipank.ee/#/et/p/436/r/1950/1799

Kohe tuleb öelda et a ) see summa on kontseptuaalne lähend (sisuliselt optimaalne teoreetiline tasakaalu näidu formaalne hinnang mis sisaldab ka kapitalikontos olevaid finantsilisi eurotoetusi ja välisresidentite tulusid jne) vastavale statistilisele näidule – kusjuures viimane on omakorda lähend tegelikule: nii või teisiti – võib siiski suure töenäosusega hinnata et tegelik summa asetseb null koma ühe ja null koma kahe miljardi vahel b) muide 11.VI ’19 seisuga EP rahvusvahelise investeerimispositsiooni järgi esimes kvartalis suurenes meie residentide välisinvesteeringute math brutos formaalselt 2,3 miljardi euro võrra – ületades vastavat siia siiratud välisinvesteeringute kasvu null koma kolme miljardi võrra –

http://statistika.eestipank.ee/#/et/p/146/r/1873/1721

Nii või teisiti näib et formaalselt turumajanduslikult esimeses kvartalis Eesti oli finants välistehingute osas suure tõenäsusega järjekordselt kaotusseisus. Muide nende suuresti teadusvaegustest ja väärinfost tekitatud kaotuste põhjuste  käsitlemine on riiklikult tunnisatud tabuteemadeks juba tosinate aastate eest. Muide – olen neid avaldanud tosinates Blogides nt

https://yloennuste.wordpress.com/2019/07/19/kusitavuste-korduseid/ 

P.S.:  muide sotsiaalmajandusküberneetiliselt informaalselt hübriidsõja võimalike katastroofide tingimustes väikeriigil nt rahvusliku positiivse patriotismi vara loomiseks – tuleb rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse stabiilsuse kindlustamiseks – laenude hulka arvestada ka liitlaste poolt siia laenatud militaarressurside kapitalid. Seda eeskätt nii sõjaväelaste kui ka raskerelvastuse osas – seda loomulikult mitteformaalsetes endogeensetes hindades. Vastava teoreetilise kirjanduse alusel taolised hinnad turumajanduslikest hindadest magnituudides kõrgemad – eriti võrreldes nt turumajanduslikus mõistes personaalse inimkapitali hinnangutega – nt Aldred (2019)* mainib inimese keskmist hinda arenenud riigis aastal 2019 kümne miljoni euro kanti.ja katastroofides rõhutab inimhinnangute arvestamise kohustuslikkust (muide see monograafia sisaldab rohkesti väärtuslikke ingl monograafiaviiteid)

Muide – President Juncker oli/on suur positiivsete patriotismide õhutaja agressorite heidutamiseks ning rahu kindlustamiseks – nii liikmesriigiti kui ka eriti kogu ELi ulatuses – on rõõm tõdeda et ilmselt tema järglane Ursula von der Leyen on ilmselt sama meelt – ning mõistab liikmesriikide kollektiivse/solidaarse kaitse korraldamise olulisust. Kahjuks meil on sageli parajasti seda olulisust mõista raske sest nt Teise Vabadussõja kangelasteod (vt nt H. Lindmäe’ suurteos (1999-2015) ja ka sovietiseerimise/venestamise terrorism on kuulutatud tabutemmadeks (nt – Head kõik: kuidas pääseks ligi sellele võrguteavikule PDF:

Sovetisation and violence: the case of Estonia [Võrguteavik] / edited by Meelis Saueauk and Toomas Hiio, copy editor Peeter Tammisto ; translated into English by Alias Translation Agency, Tiia Raudma, Refiner Tõlkebüroo, Peeter Tammisto ; cover design: Asko Künnap
Ilmunud Tartu : University of Tartu Press, 2018
Kirjeldus 1 võrguväljaanne (pdf ; 335 lk.)
ISBN 9789949778256 (pdf)
Sarjaandmed Proceedings of the Estonian Institute of Historical Memory = Eesti Mälu Instituudi toimetised, 2613-621X ; 1
Eesti Mälu Instituudi toimetised (võrguteavik) ; 1
Märkused EELKIRJE, RAAMAT ILMUB: AUG. 2018
Allikas: RR kirjastajaportaal
Märksõnad ajalugu
Täiendkirjed Saueauk, Meelis, 1971-, toimetaja
Hiio, Toomas, 1965-, toimetaja
Täiendpealkiri IHTEK).

*) “Licence to be Bad: How Economics Corrupted Us” Amazon Kindle Edition
by Jonathan Aldred (Author)
________________________________________
$22.84 Read with Our Free App

Amazon comments:

‘It is going to change the way in which we understand many modern debates about economics, politics, and society’ Ha Joon Chang, author of 23 Things They Don’t Tell You About Capitalism.

Over the past fifty years, the way we value what is ‘good’ and ‘right’ has changed dramatically. Behaviour that to our grandparents’ generation might have seemed stupid, harmful or simply wicked now seems rational, natural, woven into the very logic of things. And, asserts Jonathan Aldred in this revelatory new book, it’s economics that’s to blame.

Licence to be Bad tells the story of how a group of economics theorists changed our world, and how a handful of key ideas, from free-riding to Nudge, seeped into our decision-making and, indeed, almost all aspects of our lives. Aldred reveals the extraordinary hold of economics on our morals and values. Economics has corrupted us. But if this hidden transformation is so recent, it can be reversed. Licence to be Bad shows us where to begin. ‘It is going to change the way in which we understand many modern debates about economics, politics, and society’ Ha Joon Chang, author of 23 Things They Don’t Tell You About Capitalism

Over the past fifty years, the way we value what is ‘good’ and ‘right’ has changed dramatically. Behaviour that to our grandparents’ generation might have seemed stupid, harmful or simply wicked now seems rational, natural, woven into the very logic of things. And, asserts Jonathan Aldred in this revelatory new book, it’s economics that’s to blame.

Licence to be Bad tells the story of how a group of economics theorists changed our world, and how a handful of key ideas, from free-riding to Nudge, seeped into our decision-making and, indeed, almost all aspects of our lives. Aldred reveals the extraordinary hold of economics on our morals and values. Economics has corrupted us. But if this hidden transformation is so recent, it can be reversed. Licence to be Bad shows us where to begin.

HOIATUS: Aldred (2019) on väga hea peamiselt turumajandusliku makroökonoomika valdkonnas – kuid jätab soovida 21. sajandi sotsiaalmajandusküberneetika alal: nt ei käsitle sotsiaalkapitali (sh institutsionaalset) – ei käsitle sulide/trollide tegevust ega nt rahvuslike teadusvarade õõnestamist nende poolt (N, Wiener’i mõistes) jne.

juuli 16, 2019 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar