Ülo Ennuste majandusartiklid

Memo 22.II 18

Head sõltumatud asjatundjad –  küber-deontoloogiliselt ei tohiks praegu enam meil sellel murrangulisel perioodil mööda vaadata ka küberneetilisest demograafiast ning inimkonna vananemise faktoritest – seega Kondratieff’i lainete lakkamisest (vt Grinin et al.  ’16) ja GDP aeglustumisest ning elanikkonna vähenemisest ning selle struktuuri nõrgenemisest ja robotiseerimisest ning seega ka inim- ning sotsiaal-kapitalide + muude ainetute kapitalide ning ka rahvustevaheliste animaalsete/kiskjalike faktorite mõjust – kui Maarjamaa rahvusliku jätkusuutlikkuse nii positiivsete kui ka negatiivsete (sic!) arenguressursside hindamisest informaalsetes küberhindades (v. kitsalt formaalsetes turuhindades ja eriti inimese väärtuse küberhindamist – vt nt Zack ‘9) – ning  seda kõike institutsionaalsete rahvuslike liitude hierarhilistes süsteemides mis eeldavad liikmesriikide ratsionaalsust ka katastroofide tingimustes – seega ka määramatustes rahvuslike riikide riskide tasakaalustamist arvestades liitudesse kuulumist – jne – nt:

 

Grinin, Leonid E., Anton L. Grinin, Andrey Korotayev (2016 online) „Forthcoming Kondratieff wave, Cybernetic Revolution, and global ageing“ – Technological Forecasting & Social Change 115 (2017) 52–68:

Abstract: In the present article we analyze the relationships between K-waves and major technological breakthroughs in

history and offer forecasts about features of the sixth Kondratieff wave. We use for our analysis the basic ideas

of long cycles’ theory and related theories (theories of the leading sector, technological styles etc.) as well as

the ideas of our own theory of production principles and production revolutions. The latest of production

revolution is the Cybernetic Revolution that, from our point of view, started in the 1950s. We assume that in

the 2030s and 2040s the sixth K-wave will merge with the final phase of the Cybernetic Revolution (which we

call a phase of self-regulating systems). This period will be characterized by the breakthrough inmedical technologies

which will be capable to combine many other technologies into a single system of MANBRIC-technologies

(medico-additive-nano-bio-roboto-info-cognitive technologies). The article also presents a forecast of the process

of global ageing and argues why the technological breakthrough will occur in health care sector and connected

spheres.

© 2016 Elsevier Inc. All rights reserved.

 

Shena, Yi, Stefanie Zastrowa, Johannes Grafb, Gunther Reinharta (2016) „An uncertainty-based evaluation approach for human-robot-cooperation

within production systems“ – doi: 10.1016/j.procir.2015.12.023

Procedia CIRP 41: 376 – 381

 

Abstract: The rising global trend towards mass customization embodies a major challenge for future production systems in terms of reconciling productivity with flexibility. Moreover, external factors such as varying lifecycles and shifting boundary conditions due to the demographic change intensify the severity on determining a suitable level of automation and changeability. Within this context, human-robot-cooperation offers a promising solution in order to cope with future demands towards flexible production systems. While most assembly design methods focus on interrelations between functionality and performance, the dependency of a varying economical feasibility due to an increased changeability potential within human-robot-cooperation is not considered so far and furthermore cannot be represented using conventional methodologies. Hence, the consistent comparability between system alternatives with variable degrees of automation is aggravated, representing the primary problem. This work presents a methodology for an uncertainty-based economical evaluation of flexible human-robotcooperation workplaces in assembly systems that catches the intricate nature and interrelations of internal and external factors and hence, comprising varying flexibility demands. The comprehensive cost model design takes into account uncertainties and thus, incorporating a more

robust monetary evaluation within the scope of turbulent environment. Consistent reference scenarios are generated using a scenario-driven approach for quantitative uncertainties comprising both descriptive as well as prescriptive methods within the definition stage of prospective influencing parameters. Based on simulations a comprehensive analysis and interpretation of inherent risks and chances can be derived and consolidated enabling the overall quantitative assessment of system alternatives. The application of the uncertainty-based evaluation model is

exemplarily shown using an automotive case study. The potential for the methodology supporting the planning and design phase is demonstrated via the assessment of the internal flexibility provided by alternative systems and matched with probability-based scenario attributes in order to obtain an optimized operation point.

© 2015 The Authors. Published by Elsevier B.V.

 

Weiss, Martin, Claudio Cattaneo (2017) „Degrowth – Taking Stock and Reviewing an Emerging Academic Paradigm“ – Ecological Economics 137 :  220–230

 

a b s t r a c t: Degrowth has evolved within a decade from an activist movement into a multi-disciplinary academic paradigm. However, an overview taking stock of the peer-refereed degrowth literature is yet missing. Here, we review 91 articles that were published between 2006 and 2015. We find that the academic degrowth discourse occupies a small

but expanding niche at the intersection of social and applied environmental sciences. The discourse is shaped by authors

from high-income, mainly Mediterranean, countries. Until 2012, articles largely constitute conceptual essays

endorsed by normative claims. More recently, degrowth has branched out into modelling, empirical assessments,

and the study of concrete implementations. Authors tend to agree in that economic growth cannot be sustained

ad infinitum on a resource constraint planet and that degrowth requires far reaching societal change. Whether

degrowth should be considered as a collectively consented choice or an environmentally-imposed inevitability constitutes

amajor debate among degrowth thinkers.We argue that the academic discourse could benefit fromrigid hypotheses

testing through input-outputmodelling, material flow analysis, life-cycle assessments, or social surveys. By

analyzing the potentials for non-market value creation and identifying concrete well-being benefits, the degrowth

discourse could receive wider public support and contribute to a paradigmatic change in the social sciences.

© 2017 The Authors. Published by Elsevier B.V. This is an open access article under the CC BY license

(http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/).

Koch, Max, Hubert Buch-Hansen, Martin Fritz  (2017) „Shifting Priorities in Degrowth Research: An Argument for the Centrality of Human Needs“ – Ecological Economics 138: 74–81:

a b s t r a c t: We present an argument for the deprioritization of subjective well-being and a prioritization of human needs within degrowth research. First, we discuss empirical evidence, methodological problems and theoretical shortcomings of subjectivewell-being concepts. While data for one country over time suggest a flattening of the happiness curve relative to GDP growth, cross country comparisons reveal that the richest and most environmentally

unsustainable countries are also the ‘happiest’. Methodologically,we point to the issue of adaptability. A limitation

in the use of ‘positional goods’ is unlikely to be accompanied by short-termincreases in subjectivewell-being. Theoretically, we question ‘happiness’,where it helps promote growth and disguise structural relationships of inequality.

Secondly, we sketch out an alternative degrowth research agenda oriented at the satisfaction of human needs.

Here,Doyal and Gough’s theory of human needs is especially useful due to its systematic account of environmental

limits and the ‘policy-auditing’ approach that follows from it. Finally, we illustrate such a needs-based research

agenda at the example of food by reviewing recent research on the environmental impacts of different diets and

kinds of food production and on how these forms compare in terms of scale and land-use.

© 2017 Elsevier B.V. All rights reserved.

 

Clausena, Saskia, Stefan Hirthb (2016) „Measuring the value of intangibles“ – Journal of Corporate Finance 40:110–127:

A B S T R A C T: We propose a new earnings-based measure for the value of intangibles. To validate this measure,

we compare it to commonly used proxies for intangible intensity, such as R&D expenses.

While R&D expenses measure the investment in new intangibles, our new measure gauges

the productivity of already existing intangibles. We show that our new measure serves as an

additional factor to explain firm value, measured either as market capitalization or acquisition

prices in M&A transactions. Moreover, it captures the increasing importance of intangibles

over time. Finally, we present a specific application of our intangible-intensity measure in

the context of capital structure. We find that more intangible-intensive firms have lower

leverage.

© 2016 Elsevier B.V. All rights reserved.

 

Matsushima, Hitoshi (esmasavaldus võrgus 4.I 2018* isikliku kontaktiga) „Efficient Combinatorial Allocations: Individual Rationality versus Stability“ – DE GRUYTER The B.E. Journal of Theoretical Economics. 2017; 20170072 (trükis ilmub ilmselt 2018 esimeses kv):

*) https://www.degruyter.com/view/j/bejte.ahead-of-print/bejte-2017-0072/bejte-2017-0072.xml

Abstract: We investigate combinatorial allocations with opt-out types and clarify the possibility of achieving efficiency under incomplete information. We introduce two distinct collective decision procedures. The first procedure assumes that the central planner designs a mechanism and players have the option to exit. The mechanism requires interim individual rationality. The second procedure assumes that players design a mechanism by committing themselves to participate. The mechanism requires marginal stability against blocking behavior by the largest proper coalitions. We show that the central planner can earn non-negative revenue in the first procedure, if and only if he cannot do so in the second.

Acemoglu, D. and J. A. Robinson (2012), Why Nations Fail: The Origins of Power, Prosperity,

and Poverty, New York: Crown Business.

Akerlof, G. and R. Shiller (2009), Animal Spirits: How Human Psychology Drives the

Economy, and Why It Matters for Global Capitalism, Princeton: Princeton University Press.

Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster  (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Kindle – Instant preview: http://a.co/2y0cs59: Location 2036:

“On July 11, 2008, the U.S. Environmental Protection Agency (EPA) received media attention for its monetary revaluation of an American human life. In May, the EPA had revised its figure from $7.8 to $6.9 million. This „value of statistical life” entails that the lifesaving results of some practices can be balanced against their costs.”

P.S. 24.II 18

Päevakohane on parajasti silmas pidada ühte lõigukest Eesti PS Kommenteeritud Väljaande 2017 (peatoimetaja dr. jur. Ülle Madise) Preambuli Peatüki Punkt 11. seest:

„Seepärast tuleb tunnistada õiglusearusaamade relatiivsust ja pluralismi. Erinevate, vahel koguni vastandlike õiglusearusaamade piirides hoidmiseks on vajalik alati otsustaja – õiguse looja, õiguse rakendaja – mõttetegevus, mis aitab jõuda selgusele õigusele vastavuses (õigluses) ühes või teises situatsioonis. Püüe realiseerida õigluse ideed tähendab seetõttu alati ajaga kaasaskäimist, tegelikkuse tundmist ja sellega arvestamist. Unustada ei tohiks seejuures I. Tammelo* tähelepanekut selle kohta, et inimkonna eksistentsi kindlustamine nõuab meilt kõigilt küllaldast jõudu (sic! kohustust – üe), et taluda hulka ebaõiglust, millest inimesele pole antud vist mitte kunagi täielikult vabaneda. Küll aga tuleb meil kõigil (sic! kohustuda – üe) õiglust nõuda ja selle teostamiseks pühendunult töötada, selleks et elada inimväärset elu.“

Kahjuks aga „Tammelo tähelepanekut“ ei ole peetud vajalikuks täpsustada – nagu üldse ei ole Kommenteeritud Väljaandes deontoloogilisi probleeme peetud vajalikuks õiglusarusaamade juures täpsustada kui selles kontekstis poliitiliselt liialt mittepopulistlike v. nt PSi diktumiga „Tsensuur i ei ole“ (mis muidugi on hübriidsõja eesrindel on sellises resoluutsuses täiesti absurdne).

Siinkohal oleks soovinud deontoloogilisi selgitusi nii  “Tammelo tähelepaneku” filosoofiliste aluste kohta ja seda eriti tänapäeva kontekstis (hübriidsõdade ning IT pilvede (nt FT.com 19.I 18 “The case for ending Amazon’s dominance”) ning trollikolonnide ning siseriikike etniliste polaarsuste kontekstis – ja – sellest tulenevaid kohustusi nii kodanikele kui institutsioonidele ning vajadust eristada nii positiivseid kui negatiivseid tüüpe (nii sulisid (Wiener ’48 ingl ja e.k ’61 lk220 homoöostaasi mudelites) kui ka kiskjaid (Tirole) nii valetavaid trolle kui ka diversante ning terroriste jne) ning vajalikke ratsionaalseid rahvusriiklikke regulatsioone nii institutsionaalseid kui eetilisi siseriikliku sotsiaal-küberneetilise dünaamilise tasakaalu saavutamiseks – seda liikmesriigina liitudes ning laagrites.

Siinkohal on asjakohane eriti  märkida et küberdeontoloogiliselt eriti oluline on eksistentsiaalselt ja sotsiaal-küberneetiliselt rahvuslikult kollektiivselt koos liitlastega võidelda omavahelise kommunikatsioonis igasuguse hägustamise vastu ning ebaratsionaalsuse vastu – nagu nt et meil justkui kehtivat 20% kasumimaksu määr: samas kui teaduspõhiselt on juba teaduspõhiselt ülemääraselt N-kordselt  tõestatud et see määr kehtib ainult paberi peal ning sedagi firmade poolt suvaliselt rängalt erodeeritaval baasil ainult dividendide kohta.

Moraal –  hea lugeja näeb et a) teadusfoobsed  makroinstitutsionaalsed disainid põhjustavad kümneid kordi suuremaid rahvuslikke majanduskaotusi kui nt mingid mesotasemelised pensionimaksustamise äpardreformid – ning seega viimastele kontsentreerumist tuleb pidada hägustavaks asendustegevuseks teaduspõhisele b) hea lugeja näeb samuti et tsivilisatsiooni kaitsmine määramatuses nõuab indiviidide ja rahvuste  hierarhilistes struktuurides teaduspõhist ratsionaalsust – sh ausust/eetikat  ja tõerääkimist et eriti hübriidsõdade tingimustes.

*) Ilmar Tammelo (dr. jur. 1944 Marburgi Ülikool) kohta vt nt EE 9 lk256 – ja ilmselt tema osundamine siinkohal pärineb Preambuli Pt ühe peaaegu Tammelo’ga sama põlvkonna toimetaja dr. jur. H. Schneider’i (EE 8) sulest.

 

 

 

 

Advertisements

veebruar 22, 2018 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Memo 30.I 18

Katastroofi pole

taevane arm: ELi Komisjonis ja OECD teadusringkondades jne on taolised Ukraina PMi poolt osundatud rahvusvaheliselt kõlvatud ning lihtsa pettusega sooritatavad kasumimaksu rahvuslikud kuriteod* –  rahvusvaheliselt kõlvatud kasumimaksu-baaside erodeerimise ning maksustamata kasumite petislikud nihutamised (nt korporatsioonisiseste laenude (tegelt kingituste) petunimede all) – on juba üle tosina aasta jagu peegli peal – vt nt ühte värsket raportit taolise praktikate rahvuslikele fiskaal-majandustele tekitatavatest iga aastest kümnetesse miljarditesse ulatuvatest kahjustustest (EP maksebilansi järgi meil kuni paar miljardit aastas) –

DP12637 How Large is the Corporate Tax Base Erosion and Profit Shifting? A General Equilibrium Approach

Author(s): Maria Alvarez-Martinez, Salvador Barrios, Diego d’Andria, Maria Gesualdo, Gaëtan Nicodème, Jonathan Pycroft

Date of Publication: January 2018**

P.S.: kahjuks** on momendil veel tasuline ja seega minule kättesaamatu: kuid lisan osundusi vanematele taolistele teaduspõhistele Maksu-Raportitele***. Muide meil on see teadusvaramu poliit-plutokraatilult kuulutatud riigivastaseks sest kogu poliitika peab toimuma populistlikult et võimurid säiliks – koos sellest otsusest tulenevate tohutute kaotustega eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosusele – seejuures ei tohiks mööda vaadata ka deontoloogilistest probleemidest****.

P.S.P.S.: Siinkohal ** Abstrakt on ära toodud selle tõttu et sisaldab mõnigaid rahvusvahelisi kõige värskemaid statistilisi turumajanduslikke andmeid rahvuslikest kaotustest seoses BEPS protsessidega – andmeid mida  ei ole võimalik vähegi usaldusväärselt hinnata ilma mitmete erialade sõltumatute asjatundjate konsiiliumiteta: väga ligikaudselt keskelt läbi mõned miljardid riigi kohta aastas. Tuleb rõhutada et need kaotuste hinnangud ei sisalda rahvuslikke inimvarade kui jätkusuutlikkuse ressursside kaotusi seoses põliselanike väljarännuga – mis väärtuselt võivad kümnetes kordades ületada turumajanduslikke (Zack ’09 ja OECD ’11) – ja mis Maarjamaa puhul eksistentsiaalselt eriti oluline kõrvuti  riiklikust teaduslagedust tulenevate mitmete muude rahvuslike sotsiaalkapitalide erosiooniga.

*) a. Ukraina peaminister: Ukraina residendid võivad Eestit kasutada maksudest kõrvale hiilimiseks

Ukraina peaministri Volodõmõr Groismani sõnul puudutab niinimetatud maksuparadiiside nimekiri (milles ka Eesti – ilmselt eriti seoses e-Residentsusega – üe) vaid Ukraina residente, kes deklareerivad oma…

MAJANDUS24.POSTIMEES.EE  30.I  18.

ja

b. https://tehnika.postimees.ee/4393767/ukraina-nimekirjade-tagajarg-pangad-hakkasid-eesti-firmasid-valtima?_ga=2.176294822.2045722932.1516964125-219461728.1498803748 –

“Konkreetselt Eesti suhtes oli asetsemine nimekirjas asekantsleri (Jegorov – üe) sõnul selgelt ekslik, sest üks kriteeriumitest, mille alusel nimekirja oli võimalik sattuda, puudutab maksumäära.

Nimelt pidi maksumäär olema 5 või rohkem protsenti madalam kui Ukraina maksumäär 18 protsenti, ja Eesti puhul arvati selleks olevat 0 protsenti. See aga ei vasta tõele ja Eestis on jätkuvalt 20 (sic! aga mitte kogu kasumi baasil – üe) protsendiline kasumimaks.

Eesti kaudu ei ole – teatud kurbade tagajärgedeta (sic! Ukrainale ja Eestile – üe) võimalik Ukraina maksustamata kasumeid välja viia mis tahes teistesse piirkondadesse, nagu Ukraina võimud oletasid,» kinnitas Jegorov vastuseks Postimehe küsimusele, kui kindlad saame me olla selles, et Eesti maksusüsteemi välisfirmade poolt ikkagi ära ei kasutata.

Ukraina tegelikult jätkab tõhustatud kontrolle.”

Jääb lisada et Jegorov’i viimane väide on populistlikult absoluutselt poliit-korrektne – kuid teaduspõhiselt*** EL Komisjoni terminoloogias*** nii rahvusvaheliselt kui rahvuslikult eksitav sest pigistab silmad kinni kasumimaksu baasi petisliku erodeerimise võimaluse suhtes koos “teatud kurbade tagajärgedega” nii rahvusvaheliselt kui ka rahvuslikult.

NB! tõsiselt – kogu ELi sõltumatu majandusteadlaskond peaks liikmesriikide rahvuslike majanduste nimel Ukrainale tänu avaldama selle kogu ELis levinud kõlvatu populistliku “maksuparadiisluse” nähtuse peale järjekordse tähelpanu juhtimise eest!

**) DP12637 How Large is the Corporate Tax Base Erosion and Profit Shifting? A General Equilibrium Approach

Author(s): Maria Alvarez-Martinez, Salvador Barrios, Diego d’Andria, Maria Gesualdo, Gaëtan Nicodème, Jonathan Pycroft

Date of Publication: January 2018

Programme Area(s): PE

Keyword(s): BEPS, Corporate taxation, Profit shifting, Tax avoidance, CGE model

Abstract: This paper estimates the size and macroeconomic effects of base erosion and profit shifting (BEPS) using a computable general equilibrium model designed for corporate taxation and multinationals. Our central estimate of the impact of BEPS on corporate tax losses for the EU amounts to €36 billion annually or 7.7% of total corporate tax revenues. The USA and Japan also appear to loose tax revenues respectively of €101 and €24 billion per year or 10.7% of corporate tax revenues in both cases. These estimates are consistent with gaps in bilateral multinationals’ activities reported by creditor and debtor countries using official statistics for the EU. Our results suggest that by increasing the cost of capital, eliminating profit shifting would slightly reduce investment and GDP. It would however raise corporate tax revenues thanks to enhanced domestic production. This in turn could reduce other taxes and increase welfare.

***) TAXATION PAPERS

Taxation Papers can be accessed and downloaded free of charge at the following address:

http://ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/gen_info/economic_analysis/tax_papers/index_en.htm

The following papers have been issued.

Taxation paper No 65 (2016): The Effects of Tax Reforms to Address the Debt-Equity Bias on the Cost

of Capital and on Effective Tax Rates. Written by Centre For European Economic Research (ZEW)

Gmbh

Taxation paper No 64 (2016): The Impact of Tax Planning on Forward-Looking Effective Tax Rates.

Written by Centre For European Economic Research (ZEW) Gmbh

Taxation paper No 63 (2016): Study on The Effect of Inflation and Interest Rates on Forward-Looking

Effective Tax Rates. Written by Centre For European Economic Research (ZEW) Gmbh

Taxation paper No 62 (2016): Financial Transaction Taxes in the European Union. Written by Thomas

Hemmelgarn, Gaëtan Nicodème, Bogdan Tasnadi and Pol Vermote

Taxation paper No 61 (2016): Study on Structures of Aggressive Tax Planning and Indicators. Final

report. Written by Ramboll Management Consulting and Corit Advisory

Taxation paper No 60 (2015): Wealth distribution and taxation in EU Members. Written by Anna Iara

Taxation paper No 59 (2015): Tax Shifts. Written by Milena Mathé, Gaëtan Nicodème and Savino Ruà

Taxation paper No 58 (2015): Tax Reforms in EU Member States: 2015 Report. Written by Directorate

General for Taxation and Customs Union and Directorate General for Economic and Financial Affairs

Taxation Paper No 57 (2015): Patent Boxes Design, Patents Location and Local R&D Written by

Annette Alstadsæter, Salvador Barrios, Gaetan Nicodeme, Agnieszka Maria Skonieczna and Antonio

Vezzani

Taxation Paper No 56 (2015): Study on the effects and incidence of labour taxation. Final Report.

Written by CPB in consortium with: CAPP, CASE, CEPII, ETLA, IFO, IFS, IHS.

Taxation Paper No 55 (2015): Experiences with cash-flow taxation and prospects. Final report. Written

by Ernst & Young

Taxation Paper No 54 (2015): Revenue for EMU: a contribution to the debate on fiscal union. Written

by Anna Iara

Taxation Paper No 53 (2015): An Assessment of the Performance of the Italian Tax Debt Collection

System. Written by Margherita Ebraico and Savino Ruà

Taxation Paper No 52 (2014): A Study on R&D Tax Incentives. Final report. Written by CPB in

consortium with: CAPP, CASE, CEPII, ETLA, IFO, IFS, IHS.

Taxation Paper No 51 (2014): Improving VAT compliance – random awards for tax compliance.

Written by Jonas Fooken, Thomas Hemmelgarn, Benedikt Herrmann

Taxation Paper No 50 (2014): Debt Bias in Corporate Taxation and the Costs of Banking Crises in the

  1. Written by Sven Langedijk, Gaëtan Nicodème, Andrea Pagano, Alessandro Rossi

Taxation Paper No 49 (2014): A wind of change? Reforms of Tax Systems since the launch of Europe

  1. Written by Gaëlle Garnier , Endre György, Kees Heineken, Milena Mathé, Laura Puglisi, Savino

Ruà, Agnieszka Skonieczna and Astrid Van Mierlo

Taxation Paper No 48 (2014): Tax reforms in EU Member States: 2014 Report. Written by Directorate-

General for Taxation and Customs Union and Directorate-General for Economic and Financial Affairs,

European Commission

Taxation Paper No 47 (2014): Fiscal Devaluations in the Euro Area: What has been done since the

crisis? Written by Laura Puglisi

Taxation Paper No 46 (2014): Tax Compliance Social Norms and Institutional Quality: An Evolutionary

Theory of Public Good Provision. Written by Panayiotis Nicolaides

Taxation Paper No 45 (2014): Effective Corporate Taxation, Tax Incidence and Tax Reforms:

Evidence from OECD Countries. Written by Salvador Barrios, Gaëtan Nicodème, Antonio Jesus

Sanchez Fuentes

Taxation Paper No 44 (2014): Addressing the Debt Bias: A Comparison between the Belgian and the

Italian ACE Systems. Written by Ernesto Zangari

Taxation Paper No 43 (2014): Financial Activities Taxes, Bank Levies and Systemic Risk. Written by

Giuseppina Cannas, Jessica Cariboni, Massimo Marchesi, Gaëtan Nicodème, Marco Petracco Giudici,

Stefano Zedda

Taxation Paper No 42 (2014): Thin Capitalization Rules and Multinational Firm Capital Structure.

Written by Jennifer Blouin, Harry Huizinga, Luc Laeven and Gaëtan Nicodème

Taxation Paper No 41 (2014): Behavioural Economics and Taxation. Written by Till Olaf Weber, Jonas

Fooken and Benedikt Herrmann.

Taxation Paper No 40 (2013): A Review and Evaluation of Methodologies to Calculate Tax

Compliance Costs. Written by The Consortium consisting of Ramboll Management Consulting, The

Evaluation Partnership and Europe Economic Research

Taxation Paper No 39 (2013): Recent Reforms of Tax Systems in the EU: Good and Bad News.

Written by Gaëlle Garnier, Aleksandra Gburzynska, Endre György, Milena Mathé, Doris Prammer,

Savino Ruà, Agnieszka Skonieczna.

Taxation Paper No 38 (2013): Tax reforms in EU Member States: Tax policy challenges for economic

growth and fiscal sustainability, 2013 Report. Written by Directorate-General for Taxation and

Customs Union and Directorate-General for Economic and Financial Affairs, European Commission

Taxation Paper No 37 (2013): Tax Reforms and Capital Structure of Banks. Written by Thomas

Hemmelgarn and Daniel Teichmann

Taxation Paper No 36 (2013): Study on the impacts of fiscal devaluation. Written by a consortium

under the leader CPB

Taxation Paper No 35 (2013): The marginal cost of public funds in the EU: the case of labour versus

green taxes Written by Salvador Barrios, Jonathan Pycroft and Bert Saveyn

Taxation Paper No 34 (2012): Tax reforms in EU Member States: Tax policy challenges for economic

growth and fiscal sustainability. Written by Directorate-General for Taxation and Customs Union and

Directorate-General for Economic and Financial Affairs, European Commission.

Taxation Paper No 33 (2012): The Debt-Equity Tax Bias: consequences and solutions. Written by

Serena Fatica, Thomas Hemmelgarn and Gaëtan Nicodème

Taxation Paper No 32 (2012): Regressivity of environmental taxation: myth or reality? Written by Katri

Kosonen

Taxation Paper No 31 (2012): Review of Current Practices for Taxation of Financial Instruments,

Profits and Remuneration of the Financial Sector. Written by PWC

Taxation Paper No 30 (2012): Tax Elasticities of Financial Instruments, Profits and Remuneration.

Written by Copenhagen Economics.

Taxation Paper No 29 (2011): Quality of Taxation and the Crisis: Tax shifts from a growth perspective.

Written by Doris Prammer.

Taxation Paper No 28 (2011): Tax reforms in EU Member States. Written by European Commission

Taxation Paper No 27 (2011): The Role of Housing Tax Provisions in the 2008 Financial Crisis.

Written by Thomas Hemmelgarn, Gaetan Nicodeme, and Ernesto Zangari

Taxation Paper No 26 (2010): Financing Bologna Students’ Mobility. Written by Marcel Gérard.

Taxation Paper No 25 (2010): Financial Sector Taxation. Written by European Commission.

Taxation Paper No 24 (2010): Tax Policy after the Crisis – Monitoring Tax Revenues and Tax Reforms

in EU Member States – 2010 Report. Written by European Commission.

Taxation Paper No 23 (2010): Innovative Financing at a Global Level. Written by European

Commission.

Taxation Paper No 22 (2010): Company Car Taxation. Written by Copenhagen Economics.

Taxation Paper No 21 (2010): Taxation and the Quality of Institutions: Asymmetric Effects on FDI.

Written by Serena Fatica.

Taxation Paper No 20 (2010): The 2008 Financial Crisis and Taxation Policy. Written by Thomas

Hemmelgarn and Gaëtan Nicodème.

Taxation Paper No 19 (2009): The role of fiscal instruments in environmental policy.’ Written by Katri

Kosonen and Gaëtan Nicodème.

Taxation Paper No 18 (2009): Tax Co-ordination in Europe: Assessing the First Years of the EUSavings

Taxation Directive. Written by Thomas Hemmelgarn and Gaëtan Nicodème.

Taxation Paper No 17 (2009): Alternative Systems of Business Tax in Europe: An applied analysis of

ACE and CBIT Reforms. Written by Ruud A. de Mooij and Michael P. Devereux.

Taxation Paper No 16 (2009): International Taxation and multinational firm location decisions. Written

by Salvador Barrios, Harry Huizinga, Luc Laeven and Gaëtan Nicodème.

Taxation Paper No 15 (2009): Corporate income tax and economic distortions. Written by Gaëtan

Nicodème.

Taxation Paper No 14 (2009): Corporate tax rates in an enlarged European Union. Written by

Christina Elschner and Werner Vanborren.

Taxation Paper No 13 (2008): Study on reduced VAT applied to goods and services in the Member

States of the European Union. Final report written by Copenhagen Economics.

Taxation Paper No 12 (2008): The corporate income tax rate-revenue paradox: evidence in the EU.

Written by Joanna Piotrowska and Werner Vanborren.

Taxation Paper No 11 (2007): Corporate tax policy and incorporation in the EU. Written by Ruud A. de

Mooij and Gaëtan Nicodème.

Taxation Paper No 10 (2007): A history of the ‘Tax Package’: The principles and issues underlying the

Community approach. Written by Philippe Cattoir.

Taxation Paper No 9 (2006): The Delineation and Apportionment of an EU Consolidated Tax Base for

Multi-jurisdictional Corporate Income Taxation: a Review of Issues and Options. Written by Ana

Agúndez-García.

Taxation Paper No 8 (2005): Formulary Apportionment and Group Taxation in the European Union:

Insights from the United States and Canada. Written by Joann Martens Weiner.

Taxation Paper No 7 (2005): Measuring the effective levels of company taxation in the new member

States : A quantitative analysis. Written by Martin Finkenzeller and Christoph Spengel.

Taxation Paper No 6 (2005): Corporate income tax and the taxation of income from capital. Some

evidence from the past reforms and the present debate on corporate income taxation in Belgium.

Written by Christian Valenduc.

Taxation Paper No 5 (2005): An implicit tax rate for non-financial corporations: Definition and

comparison with other tax indicators. Written by Claudius Schmidt-Faber.

Taxation Paper No 4 (2005): Examination of the macroeconomic implicit tax rate on labour derived by

the European Commission. Written by Peter Heijmans and Paolo Acciari.

Taxation Paper No 3 (2005): European Commission Staff Working Paper.

Taxation Paper No 2 (2004): VAT indicators. Written by Alexandre Mathis.

Taxation Paper No 1 (2004): Tax-based EU own resources: an assessment. Written by Philippe

Cattoir.

 

HOW TO OBTAIN EU PUBLICATIONS

Free publications:

  • one copy:

via EU Bookshop (http://bookshop.europa.eu);

  • more than one copy or posters/maps:

from the European Union’s representations (http://ec.europa.eu/represent_en.htm);

from the delegations in non-EU countries (http://eeas.europa.eu/delegations/index_en.htm);

by contacting the Europe Direct service (http://europa.eu/contact/index_en.htm) or

calling 00 800 6 7 8 9 10 11 (freephone number from anywhere in the EU) (*).

(*) The information given is free, as are most calls (though some operators, phone boxes or hotels may charge you).

Priced publications:

****) Deontoloogiline* sotsiaal-küberneetiline märkus maksunduse asjus

Siinkohal on parajasti sobiv silmas pidada ühte lõigukest Eesti PS Kommenteeritud Väljaande 2017 (peatoimetaja dr. jur. Ülle Madise) Preambuli Peatüki Punkt 11. seest:

„Seepärast tuleb tunnistada õiglusearusaamade relatiivsust ja pluralismi. Erinevate, vahel koguni vastandlike õiglusearusaamade piirides hoidmiseks on vajalik alati otsustaja – õiguse looja, õiguse rakendaja – mõttetegevus, mis aitab jõuda selgusele õigusele vastavuses (õigluses) ühes või teises situatsioonis. Püüe realiseerida õigluse ideed tähendab seetõttu alati ajaga kaasaskäimist, tegelikkuse tundmist ja sellega arvestamist. Unustada ei tohiks seejuures I. Tammelo tähelepanekut selle kohta, et inimkonna eksistentsi kindlustamine nõuab meilt kõigilt küllaldast jõudu (sic! kohustust – üe), et taluda hulka ebaõiglust, millest inimesele pole antud vist mitte kunagi täielikult vabaneda. Küll aga tuleb meil kõigil (sic! kohustuda – üe) õiglust nõuda ja selle teostamiseks pühendunult töötada, selleks et elada inimväärset elu.“

Ilmar Tammelo (dr. jur. 1944 Marburgi Ülikool) kohta vt nt EE 9 lk256 – ja ilmselt tema osundamine siinkohal pärineb Preambuli Pt ühe peaaegu Tammelo’ga sama põlvkonna toimetaja dr. jur. H. Schneider’i (EE 8) sulest.

Kahjuks aga „Tammelo tähelepanekut“ ei ole peetud vajalikuks täpsustada – nagu üldse ei ole Kommenteeritud Väljaandes deontoloogilisi probleeme peetud vajalikuks õiglusarusaamade juures täpsustada kui selles kontekstis poliitiliselt liialt mittepopulistlike v. nt PSi diktumiga „Tsensuur i ei ole“ (mis muidugi on hübriidsõja eesrindel on sellises resoluutsuses täiesti absurdne).

Siinkohal oleks soovinud deontoloogilisi selgitusi nii  “Tammelo tähelepaneku” filosoofiliste aluste kohta ja seda eriti tänapäeva kontekstis (hübriidsõdade ning IT pilvede (nt FT.com 19.I 18 “The case for ending Amazon’s dominance”) konteksis – ja – sellest tulenevaid kohustusi nii kodanikele kui institutsioonidele ning vajadust eristada nii positiivseid kui negatiivseid tüüpe (nii sulisid (Wiener) kui ka kiskjaid (Tirole) nii valetavaid trolle kui ka diversante ning terroriste jne) ning vajalikke ratsionaalseid riiklikke regulatsioone sotsiaal-küberneetilise globaalse tasakaalu saavutamiseks.

Siinkohal on asjakohane eriti *) b. suhtes märkida et deontoloogiliselt eriti oluline on eksistentsiaalselt ja sotsiaal-küberneetiliselt rahvuslikult kollektiivselt koos liitlastega võidelda omavahelise kommunikatsioonis igasuguse hägustamise vastu ning ebaratsionaalsuse vastu – nagu nt et meil justkui kehtivat 20% kasumimaksu määr: samas kui teaduspõhiselt on juba teaduspõhiselt ülemäätaselt N-kordselt** tõestatud et see määr kehtib ainult paberi peal ning sedagi firmade poolt suvaliselt rängalt erodeeritaval baasil.

Moraal – a) hea lugeja näeb et BEPS tegevused põhjustavad kümneid kordi suuremaid rahvuslikke majanduskaotusi kui nt mingid pensionimaksustamise äpardreformid – ning seega viimastele kontsentreerumist tuleb pidada hägustavaks asendustegevuseks teaduspõhisele b) hea lugeja näeb samuti et tsivilisatsiooni kaitsmine nõuab indiviidide ja rahvuste  hierarhilistes struktuurides teaduspõhist ratsionaalsust – sh ausust ja tõerääkimist et eriti hübriidsõdade tingimuste korraldada ressursside ümberjaotust (vt nt** kus ka liitude liikmesriikide valitsustele on ratsionaalsuse kohustus – seega ei mineid teadustühiseid kasumibaasi erodeerimisi ega finantside väljaslikerdamisi) c) Maarjamaal seega ei minit katastroofi – ainult katastroofiline teadusfoobiline populism koos võimalike katastroofiprobleemide vastutustundetu elimineerimisega – aga mitte deontoloogilise likvideerimisega.

 

*)  https://en.wikipedia.org/wiki/Deontological_ethics

**) https://uloennuste.wordpress.com/2018/01/28/memento-4-i-18/

Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster  (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Kindle – Instant preview: http://a.co/2y0cs59: 

Location 2036:

“On July 11, 2008, the U.S. Environmental Protection Agency (EPA) received media attention for its monetary
revaluation of an American human life. In May, the EPA had revised its figure from $7.8 to $6.9 million. This
‘value of statistical life” entails that the lifesaving results of some practices can be balanced against their costs.”

OECD (2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

 

 

 

jaanuar 30, 2018 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Akadeemilistest vasturääkivustest

Vasturääkivustest akadeemilistes väitlustes inimese väärtuse hindamisel*

Ka Boettke ’12 kinnitab et ilmselt juba Friedman’i ajast on akadeemilistes ringkondades selge et rahvusriikide kitsalt turumajanduslikud teooriad ei ole adekvaatsed tsiviliseeritud riikide arenguid kirjeldama – seda eriti tänapäeva turbulentsetes tingimustes ning Meta-GDP ajastul SDG tingimustes (Eurostat ’17*) – ja seda eriti inimese informaalse küberneetilise piirväärtuse hindamisel küberneetilise ressursina nii positiivses kui negatiivses dimensioonis rahvusliku järkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse optimeerimisel.

Nt Zack ’9 väidab et katastroofide tingimustes ameeriklase väärtust statistilis-makroökonoomiliselt (st ca. 95% tõenäosusega) hinnati rahvuslikult tosin aastat tagasi Keskkonna Kaitse Ameti poolt keskmiselt 7 M dollari kanti  – see on keskmiselt arvestades nii positiivse- kui ka negatiivse-käitumisega tüüpide tegutsemiste tulemuste kokkukaalumist ja nende nii aineliste kui ka ainetute (Mereste ’3 terminid)  kus viimase hulka kuuluvad ka sotsiaakapitalid Pühade perede bioloogilised kapitalid.

Moodsate rahvuslike sotsiaalküberneetiliste optimeerimismudelite alusel (Wiener‘i mõistes) aga kujunevad endogeenselt ka inimressurssidele informaalsed küberneetilised varihinnad (Lagrange’i kordajad, duaalhinnad) mis turbulentsetes tingimustes ja rahvuslike jätkusuutlikkuste kestlikkuste tõenäosuste optimeerimisel võivad järsku osutuda üllatavalt kõrgeteks – ja nt transitsioonis majandusliku ebavõrdsuse suurenemisega etnilisi konflikte süvendada ning seega ka immigrantidega seotud koormuseid tõsta ning ka põliselanike ängisid suurendada (Ott&Ennuste ’96) ja nende väljarännet anomaalselt suuremdada – taoliselt Zack’i hindadega: seega tänapäeva Post-GDP teooriate alusel** võivad nt meie okupatsiooniliste inimkaotustega (eriti eliidiga ja rahvusliku sotsiaalkapitaliga seotud: nt ca 10 M eurot p.c) seotud kaotuste mahtude kaasa arvamine küberhindades – tõsta rahvuslike kogukaotusi ligemale kümnekordseteks võrreldes kitsalt turumajanduslikega .

Muide OECD on analüüsinud puhtalt turumajanduslikke hinnanguid*** mõnedes ELi liikmesriikides ja saanud tulemuseks et keskelt läbi mõnisada tuhat eurot p.c: mis ligilähedane PM 13. I 18 AK lk2-3 Eamets&Järvan tulemustele (seejuures ülelihtsustatult (Wiener) mingeid rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse riske arvestamata (nt väljarännet) – lihtsalt ülililihtsustatult prognosilise- lineaarselt paremuse poole kuni 2060 – selge et taolise hinnangute usaldusväärsus jääb nullilähedaseks).

P.S.: Eriti “kuum kartul” on sotsiaalkapitali (positiivse rahvusluse) hindamise problemaatika: nt selle kohta võib mitme teadusplatvormi vahendusel leida paari klikiga kümneid tuhandeid värskeid akadeemilisi publikatsioone – ja siinkohal oleme sunnitud nendest mööda hiilima.

 *) Boettke, Peter (2012) „A behavioral approach to the political and economic inquiry into the nature and causes of the wealth of nations“ – The Journal of Socio-Economics 41: 753– 756.

a b s t r a c t

Deirdre McCloskey’s Bourgeois Dignity (2010) represents another breakthrough work in her career, and the second volume in a multi-volume work on the economic and intellectual history of western civilization. In a sense, the subtitle of the book explains well what this volume is all about – why economics cannot explain the modern world. An important modifier would be – modern economics cannot explain the modern world – because much of what McCloskey argues is the resurrection of an older argument that was associated with classical liberal political economists from Smith, Bastiat, Mises, Hayek and Friedman. undamentally, she reasserts the power of ideas to shape the world. McCloskey’s narrative is

simple and compelling – materialist stories (whether technological, genetic, or institutional) do not work; incentive based stories do not provide a complete picture of why some countries grew rich while others remained poor, let alone for the exact timing for the divergence in the wealth and poverty of nations with the Industrial Revolution in the 18th and 19th century. McCloskey proposes that incentive based explanations must reside within a broader narrative that addresses values and beliefs, as well as institutions,

technologies, and material conditions. In doing so, McCloskey paves the way for a true behavioral approach to a political and economic inquiry into the nature and causes of the wealth of nations.

© 2012 Elsevier Inc. All rights reserved.

Eurosat (2017) Sustainable Development in the European Union — Monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context (2017):

http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-statistical-books/-/KS-04-17-780?inheritRedirect=true&redirect=%2Feurostat%2Fpublications%2Fstatistical-books

Sustainable development is firmly anchored in the European Treaties and has been at the heart of European policy for a long time. The 2030 Agenda for Sustainable Development and its 17 Sustainable Development Goals (SDGs), adopted by the UN General Assembly in September 2015, gives a new impetus to global efforts for achieving sustainable development. The EU is fully committed to playing an active role to maximise progress towards the Sustainable Development Goals. This publication marks the beginning of Eurostat’s regular monitoring of progress towards the SDGs in an EU context. The analysis in this publication builds on the EU SDG indicator set, developed in cooperation with a large number of stakeholders. The indicator set comprises 100 indicators and is structured along the 17 SDGs. For each SDG, it focuses on aspects which are relevant from an EU perspective. The monitoring report provides a statistical presentation of trends relating to the SDGs in the EU over the past five years (‘short-term’) and, when sufficient data are available, over the past 15 years (‘long-term’). The indicator trends are described on the basis of a set of specific quantitative rules.

**) Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster  (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Kindle – Instant preview: http://a.co/2y0cs59: 

Location 2036:

“On July 11, 2008, the U.S. Environmental Protection Agency (EPA) received media attention for its monetary
revaluation of an American human life. In May, the EPA had revised its figure from $7.8 to $6.9 million. This
‘value of statistical life” entails that the lifesaving results of some practices can be balanced against their costs.”

***)

OECD (2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

+

VT  LISAKS RISKIDE KOHTA

Ott, Attiat F.; Ulo Ennuste (1996) “Anxiety as a consequence of liberalization: An analysis of opinion surveys in Estonia” – The SOCIAL SCIENCE JOURNAL, 33(2): 149–164:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-975809236&_sort=r&_st=13&view=c&md5=c8cbd80ce3c89f76826648e113e4c244&searchtype=a

Kättesaadaval ca. 40 euro eest.

Parr, Nick and Ross Guest (2014) „A Method for Socially Evaluating the Effects of Long-Run Demographic Paths on Living Standards“ – Demographic Research, Volume 31: 275-318.

Ennuste, Ü.; Rajasalu, T. (2002) “Critical Probability of the EU Eastern Enlargement Project’s Institutional Failure: Aspects of Calibrated Economic Impacts of the Failure”. In: Aksel Kirch and Juhan Sillaste (eds.) Monitoring Preparations of Transition Countries for EU-Accession. 4th International Conference 4-6 October, 2002 Pärnu, Estonia, The Institute for European Studies, Tallinn, 212-227: http://www.ies.ee/iesp/ennuste.pdf

 

jaanuar 13, 2018 Posted by | Uncategorized | 1 kommentaar

NB: SDG

EL/28 rahvusriikide jätkusuutlikkuse näitajate Eurostati Aastaraamat* Valge Elevandi moodi**

 “Rootsi Riigis peab midagi mittemäda olema” – J.Stiglitz

See Aastaraaraamat 2017 on Eurostatil esmakordne omataoline monograafia sellel temaatikal ning käsitleb 28 rahvusliku (sic!) liikmesriigi jätkusuutlikkuse tosinate hoolivalt valitud (sic!) näitajate formaalselt võrreldavaid hinnanguid kuni 2016 aasta seisuga eelneval seitseaastakul. Valituid selles mõttes et Eurostati andmebaasides on kordades rohkemate rahvuslike liikmesriikide kohta vastavaid sisuliselt võrreldavaid andmeid – kuid nendest on populistlikult välja valitud lakeerivad ning elimineeritud kompleksemad ja riskilisemad mis helget tulevikku justkui kindla peale ei näi kinnitavat**.

Seejuures tuleb arvestada et ka juba Eurostati andmebaasid ei sisalda isegi mitmeid väga olulisi eksistentsiaalseid indikaatoreid mida nt OECD andmebaasid sisaldavad: nt rahvuslikke sotsiaalkapitali kui rahvuslike jätkusuutlikkuse ressursside (rahvusliku taastoote, inimkapitali, rahvusliku teadmusstruktuuri patriotismi ja positiivse natsionalismi ning solidaarsuse küberneetilisi hinnanguid***) hinnanguid – kahjuks küll kitsalt formaalsest turumajanduslikust aspektist – ja seda ka inimvarade väärtuse hindamisel (seega ainult alla miljoni dollari keskmiselt p,c) –   mis omakorda jäävad kordades alla USAs arvestatavatele informaalsele nt keskmise elaniku (arvestades nii positiivsete kui negatiivsete tüüpidega) statistilisele hinnale. Nt Zack ’9*** järgi kriiside tingimustes ca. 7 miljonit dollarit – mis ei piirdu ainult kitsalt turumajanduslikele väärtustele vaid suuresti rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse kindlustamise ressursside mõistele katastroofide tingimustes – olles ilmselt heaks lähendiks vastavale sotsiaal-küberneetilisele informaalsele endogeensele hinnangule nn küberneetiliste varihindade mõistes***. Samuti ei sisalda Eurostati andmebaasid rahvuslike institutsionaalsete struktuuride väärtushinnanguid – eriti nende deontoloogilise kvaliteedi seisukohast kriiside tingimustes (nt Konstitutsioonis ilma klausliteta positiivse tsensuuri elimineerimine on sotsiaal-küberneetiliselt ebaefektiivne – arvestades eeskätt nt vaenulike poliitbandede trollimise aktiviseerumist).

Kokkuvõttes – Aastaraamat suures osas keskendub SDGs eeskätt mitmesuguste formaalsete vaesuste indikaatorite leevendumisele EL/28 ja ka EL/27 lõikes kuid seda kahjuks sageli solgitud teaduslageda populistliku imaginaarse PPS vääringuga – kusjuures elimineeritakse mitmete eksistentsiaaslete valdkondade riskiolukordade käsitlemine nt: rahvastiku- ja rahanduse- (Maarjamaal eriti inim- ja finants-kapitalide lekkimine hübriidsõja ängides ning teaduslagetatest poliitikateest ning samuti teaduslagetatest institutsioonidest****) kriiside või isegi tuumakatastroofide võimaluste tõenäosuste suurenemine*****. Kahetsusväärselt on elimineeritud sotsiaalkapitali ja institutsioonkapitali (sh nt rahvuslike teadusstruktuuride ja seadusandluse kui ressursside mahtude hindamine) ning ka konvergentsi monitooring; samuti on elimineeritud Eurostati andmebaasides olevad mitmed mitmed uuringud nagu nt et päriselanike efektiivsus on oluliselt kõrgem immigrantide omast jne.

Kuigi indikaatorite repertuaar on teaduslagedalt ja populistlikult ülelihtsustatud – ikkagi Maarjamaa näib ka sellel lakeeritud taustal kuuluvat sotsiaal-küberneetilisest rakursist üsna kindlalt viimase viiendiku rühma reaalselt – ning sellest aspektist ikkagi esmapilgul näib et põhjuseks siiani on suuresti juhtimise teadusladedus (nt 2008 teaduslage sisemine devalveerimine viis rahvusliku majanduse rekordlangusesse ning põlisrahvusest kvalifitseeritud tööjõu anomaalsele väljarännule) – muide ka parasjagu toimuvat maksureformi  teostatakse täiesti teaduslagedalt: nt siinsed Venemaa/Kremli kontrolli all olevad tütarfirmad on juba pikka aega maksnud kasumimaksu ainult alla paari protsendi jagu (ESA statistika: EM060: ETTEVÕTETE (20 JA ENAMA HÕIVATUGA) MAJANDUSNÄITAJAD TEGEVUSALA (EMTAK 2008) JA KONTROLLIVA RIIGI JÄRGI) ning seega meie Valitsuse poolt subsideerituna – samas jätkavad need edasi siit maksustamata kasumite kuritegelikku väljaslikerdamist miljonites ning eelarvelaekumiste erodeerimist – ning samas püüab Valitsus täiesti teaduslagedalt seda lünka kompenseerida vägagi vaeste pensionäride FIEde peaaegu olematute tulude täiendava maksustamise trikkidega kümnete eurode mahus – neile fiktiivseid palgatulusid (miinimumpalga määraga) omistades ja seega majanduslikku ebavõrdsust süvendades ja EL/27 keskmiste näitude suhtes divergentsi suurendades – Rootsist rääkimata (kus kasumimaksust kõrvalehiilimine ja maksustamata kasumite välismaale slikerdamine on rangelt karistav – ning erinevalt meist formaalne majanduslik ebavõrdsus pole viimatistel aastatel süvenenud*).

*) Sustainable Development in the European Union — Monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context (2017):

http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-statistical-books/-/KS-04-17-780?inheritRedirect=true&redirect=%2Feurostat%2Fpublications%2Fstatistical-books

Sustainable development is firmly anchored in the European Treaties and has been at the heart of European policy for a long time. The 2030 Agenda for Sustainable Development and its 17 Sustainable Development Goals (SDGs), adopted by the UN General Assembly in September 2015, gives a new impetus to global efforts for achieving sustainable development. The EU is fully committed to playing an active role to maximise progress towards the Sustainable Development Goals. This publication marks the beginning of Eurostat’s regular monitoring of progress towards the SDGs in an EU context. The analysis in this publication builds on the EU SDG indicator set, developed in cooperation with a large number of stakeholders. The indicator set comprises 100 indicators and is structured along the 17 SDGs. For each SDG, it focuses on aspects which are relevant from an EU perspective. The monitoring report provides a statistical presentation of trends relating to the SDGs in the EU over the past five years (‘short-term’) and, when sufficient data are available, over the past 15 years (‘long-term’). The indicator trends are described on the basis of a set of specific quantitative rules.

**) DP12557 The Simple Economics of White Elephants

Author(s): Juan Jose Ganuza Fernandez, Gerard Llobet

Date of Publication: January 2018

Programme Area(s): IO

Keyword(s): Concession contracts, Information Acquisition, flexible-term concessions

Abstract: This paper shows that the concession model discourages firms from acquiring information about the future profitability of a project. Uniformed contractors carry out good and bad projects because they are profitable in expected terms even though it would have been optimal to invest in screening them out according to their value. White elephants are identified as avoidable negative net present-value projects that are nevertheless undertaken. Institutional arrangements that limit the losses that firms can bear exacerbate this distortion. We characterize the optimal concession contract, which fosters the acquisition of information and achieves the first best by conditioning the duration of the concession to the realization of the demand and includes payments for not carrying out some projects.

***) https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

+

Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster. U.S. Environmental Protection Agency (EPA):164, Kindle.

Ethics for Disaster addresses the moral aspects of hurricanes, earthquakes, tornadoes, plane crashes, Avian Flu pandemics, and other disasters. Naomi Zack explores how these catastrophes illuminate the existing inequalities in society. By employing the moral systems of utilitarianism, deontology, and virtue ethics to analyze the consequences of recent natural disasters, Zack reveals the special plight of the poor, disabled, and infirm when tragedy strikes. Zack explores the political foundations of social contract theory and dignitarianism and invites readers to rethink the distinction between risk in normal times and risk in disaster. Using both real life and fictional examples, Zack forcefully argues for the preservation of normal moral principles in times of national crisis and emergency, stressing the moral obligation of both individuals and government in preparing for and responding to disaster (https://books.google.ee/books?isbn=0742564959  )

****) Le, Quan Vu; Paul J. Zak (2006) „Political risk and capital flight“ – Journal of International Money and Finance 25, 308e329: www.elsevier.com/locate/econbase

*****)

https://www.japantimes.co.jp/news/2018/01/01/world/politics-diplomacy-world/guterres-issues-yearend-red-alert-world-divided-facing-perils-even-nuclear-war/#.WlSPbFSRrDd

jaanuar 9, 2018 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Ühest mullusest uurimusest ja selle ümbert

Bjørnskov, Christian; Stefan Voigt (2017) „Why Do Governments Call a State of Emergency? – On the Determinants of Using Emergency Constitutions“:

https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=2988014   

Abstract:

States of emergency do not only imply a significant change in the balance of powers between the three branches of government, they are also very frequently declared: between 1985 and 2014, at least 137 countries were subject to at least one such event. This contribution is the first to systematically inquire into the factors determining such declarations. We find that constitutions matter. Countries without constitutionalized emergency provisions declare states of emergency significantly more often than countries with such provisions. We further find that it is crucial to distinguish between states of emergency declared as a consequence of a natural disaster from those declared as a consequence of political turmoil. Distinguishing between the costs of declaring an emergency and its benefits, we find that the less costly it is to declare an emergency, the more emergencies will be called on the grounds of natural disasters but not on the grounds of political turmoil. This is, hence, more evidence that constitutions matter. Finally, emergencies based on political turmoil are more likely to be declared if an economic crisis is hitting the country.

JEL classification: K40, Z13

Key Words: state of emergency, emergency constitutions, natural disasters, power-maximizing politicians.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

References
Acemoglu, D., J. Robinson and R. Torvik (2013). Why Do Voters Dismantle Checks and Balances? Review of Economic Studies 80:845-875.
Ackerman, B. (2004). The Emergency Constitution. Yale Law Journal 113(5):1029-1091.
Banks, Arthur S. (2004). Banks’ Cross-National Time-Series Data Archive. Binghamton, NY: Databanks International [distributor].
Bjørnskov, C., M. Rode. (2016). Regime Types and Regime Change: A New Dataset. Working paper, Aarhus University and Universidad de Navarra.
Bjørnskov, C. and S. Voigt (2017a). The Architecture of Emergency Constitutions. Forthcmoing in International Journal of Constitutional Law.
Bjørnskov, C. and S. Voigt (2017b). Determinants of Emergency Constitutions. Paperavailable at ….
Buchanan, J.M. and G. Tullock. (1962). The Calculus of Consent: Logical Foundations of Constitutional Democracy. Ann Arbor: University of Michigan Press.
Cheibub, J. A., J. Gandhi and J. R. Vreeland (2010). Democracy and dictatorship revisited. Public Choice 143 (1-2): 67-101.
Drury, C. and R. Olson (1998). Disasters and Political Unrest: An Empirical Investigation. Journal of Contingencies and Crisis Management. 6(3): 153-161.
Dyzenhaus, David (2006). The Constitution of Law. Legality in a Time of Emergency. Cambidge: Cambridge University Press.
Fish, M.S. and M. Kroenig (2009). The Handbook of National Legislatures: A Global Survey. Cambridge University Press.
Friedrich, Carl J. (1968). Constitutional Government and Democracy. Waltham, Ma.: Blaisdell
27
Garrett, T. A., & Sobel, R. S. (2003). The Political Economy of FEMA Disaster Payments. Economic Inquiry, 41(3), 496-509.
Guha-Sapir, D., R. Below, P. Hoyois (2014). EM-DAT: International Disaster Database. Université Catholique de Louvain, Brussels. Available at: emdat.be.
Hafner-Burton, Emilie, Laurence Helfer and Christopher Fariss (2011). Emergency and Escpae: Explaining Derogations from Human Rights Treaties. International Organization 65(4): 673-707.
Henisz, W. (2002). ThePpolitical Constraint Index (POLCON) dataset. Available from: www.
Heston, A., R. Summers and B. Aten. (2012). Penn World Tables Version 7.1. Center for International Comparisons of Production, Income and Prices at the University of Pennsylvania, November.
Keefer, P., D. Stasavage, D. 2002. Checks and Balances, Private Information, and the Credibility of Monetary Commitments, International Organization, 56(4): 751-774.
Linzer, D. and J. Staton (2015). A Global Measure of Judicial Independence, 1948-2012. Journal of Law and Courts 3(2):223-256.
Londregan, J. and K. Poole (1990). Poverty, the Coup Trap, and the Seizure of Executive Power. World Politics. 42(2):151-83.
Loveman, B. (1993). The Constitution of Tyranny. Regimes of Exception in Spanish America. Pittsburgh et al.: University of Pittsburgh Press.
Richards, D. and K. Clay (2012). An Umbrella with Holes: Respect for Non-Derogable Human Rights During Declared States of Emergency, 1996- 2004. Human Rights Review.
Shugart, M.S. (1998). The Inverse Relationship Between Party Strength and Executive Strength: A Theory of Politicians’ Constitutional Choices. British Journal of Political Science 28:1-29.

 

NB- meil näib et nn „Erakorralise Olukorra Konstitutsioon“ püütakse teaduslagedalt asendada (a) nii nn „EV PS Kommenteeritud Väljaannetega“ mis ajaga kaasas käivad*  – kuid nende väljaannete puuduseks on kommentaatorite suvaliselt erialaliselt kitsas ring – ning seega tulemuse puudulik teaduslik tase eriti rahvuslike riskide kuhjumisel (vt täpsemalt nt

https://yloennuste.wordpress.com/2017/11/21/nb-rahvastikupoliitika-katastroofi-tooruhm-riigikogus/  (sellest vt ka olulisi publikatsioone – eriti inimese rahvuslikku/sotsiaalset väärtust katastroofide nt Zack, 2009 (b) kui ka nt PSiga riives olevate võtetega nagu parajasti nt Riigikogus mingite Komisjonide jõustamisega teatavate parteide fraktsioonide juhtimisel (nt Rahvastikupoliitika kriisi komisjon) – kusjuures püütakse manipuleerida nii et see komisjon domineeriks kogu Riigikogu seadusandlikku tegevust (pover-maximizing politcians) – seega kriisiolukorda kasutada oma võimu maksimeerimiseks (c) muide katastroofide eriolukorras klassikalised tõenäosusteoreetilised katastroofide arvestamise otsustusteooriad ei ole adekvaatsed – mis reeglina katastroofide realiseerumise arvestamise elimineerivad (ibidem.).

 

 *) EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS

KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE

NELJAS, PARANDATUD JA TÄIENDATUD VÄLJAANNE 2017

Toimetuskolleegiumi peatoimetaja Ülle Madise

Kirjastus Juura

http://www.juura.com

juura@juura.com

Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda

ISBN 978-9985-75-474-0 (köites)

ISBN 978-9985-870-37-2 (epub)

ISBN 978-9985-870-38-9 (html)

 

NB: lk36-37 – „tunnistada võrdset ja sünnipärast väärikust inimõiguste allikana ning inimõiguste universaalsust

ja võõrandamatust, siis eeldab see ühtlasi riigi- ning positiivse õiguse eriomast käsitlust. Selles

on keskne koht üksikisikul, kelle väärikus domineerib grupi ning riigi huvide üle (sic! üe). Inimõiguste

paradigmaatilises kontseptsioonis on väärikuse ja sellest väärikusest tulenevate õiguste tunnustamine

õigluse ning seega iga end õiglaseks väitva õigussüsteemi alus. Positiivse õiguse

õigusväliste aluste esiletoomine ja õigussüsteemi modelleerimine inimõiguste austamisest lähtuvalt

takistab positiivse õiguse mandumist seadustatud õigusetuseks. See ei välista alates

Aristotelesest kuni tänapäevani tehtavat vahet jaotaval ja võrdsustaval õiglusel ning nende alusel

positiivõiguslike lahenduste vaagimist.“

– vabandage autorid et minule näib see lõik teadusloogilisest rakursist hägusena ning võimaldab mistahes õigustustel põhinevaid populistlikke avaldusi. Eriti nii moodsa sotsiaalküberneetika valguses ning katastroofiriskide tingimustes: (a) lõigus on küll mainitud positiivsust kuid ei sõnagi negatiivsusest – seega käsitlus puuduliku deontoloogilise tasemega – vt nt Zack ‘9 (b) on piirdutud indiviidi väärikuse mõistega – kuid puudub vastav väärtuse mõiste nii positiivselt kui negatiivselt – mis eriti rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse optimaalse modelleerimise puhul oluline (c) klassikalise kitsalt turumajanduslike otsustusteoreetilise teooriate raames üldiselt katastroofide käsitlemine elimineeritakse nii nendega seotud suurte määramatuste kui ka populismi tõttu – ka selles mõttes on kogu Kommenteeritud Väljaandes (üle tuhande lk) teoreetilist tasakaalustamatust jne.

 

**)  https://www.japantimes.co.jp/news/2018/01/01/world/politics-diplomacy-world/guterres-issues-yearend-red-alert-world-divided-facing-perils-even-nuclear-war/#.WkyNbkmRrDd

 

ÜRO Pealiku selles avalduses on kesksel kohal hoiatus katastroofiriskide suurenemisest seoses ebavõrdsuste suurenemisega – muide Eestis parajasti näivad majanduslikud ebavõrdsused suurenevad suhtkiiremini nii riigisiseselt kui ELi kontekstis***

 

***) http://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-statistical-books/-/KS-04-17-780

 

LISA

Head rahvuskaaslased: okupatsioonidest 1939-94 rahvuslikud majanduskaotused (a) ainelised turumajanduslikud olid PhD Kalev Kukk’e hinnangul 2004 seisuga ca. 0.15 triljonit dollarit (Valge raamat,  vt 1) – seega p.c ca. 1,5×10*11/1,3×10*6=vähemasti sada tuhat, kus x ja * on vastavalt korrutamine ja astendamine (b) see on formaalselt ilma informaalsete kodumajapidamisete ning ainetute (nt demokraatliku PSi ja seadusandluse elimineerimine, panganduse, teaduse, kultuuri jne hävituste arvestamisega – minu esmalähend hinnangul  (vt 2) nende arvestamisel summas seisuga 2017 p.c kümme tuhat eurot (c) see on ilma inimvara (inim- ja sotsiaal-kapital) kaotusteta hindamisteta okupatsioonide perioodil – mis minu hinnangul PhD N.Zack’i (2009) järgi võiks praeguse seisuga olla hübriidsõja riskide tingimuses siin olla informaalselt varihindades väärtusega vähemalt p.c 10×10*6 eurot – kui Maarjamaa rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse optimeerimisest lähtuda – mis rahvuslikult ulatub summani üle 1,3×10*6x10x10*6=> üle triljoni euro – mida okupantide õigusjärglased ei suudaks eluseeski kompenseerida!

1)  Valge raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991(peatoim Vello Salo). Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2005.

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8196

http://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valge-Raamat.pdf

The White Book. Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940-1991. State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Estonian Encyclopaedia Publishers, Tallinn, 2005:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/twhite+book/twhite+book/1%2C3%2C4%2CB/frameset&FF=twhite+book+losses+inflicted+on+the+estonian+nation+by+occupation+regimes+1940+1991&2%2C%2C2

http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/TheWhiteBook.pdf

Белая книга: о потерях, причиненных народу Эстонии оккупациями 1940-1991 / Государственная комиссия по расследованию репрессивной политики оккупационных сил; [перевод с эстонского: Андрей Бабаджан, Татьяна Верхоустинская, Эйнар Вяря ; редакторы Юло Эннусте … и др.; предисловие: Велло Сало] ORURK-24. Kirjastus Ilo. Tallinn, 2005 (http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=1604)

2)  nt https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

jaanuar 3, 2018 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

NB Nobel’i Rahupreemia Loeng

https://www.nobelpeaceprize.org/Press/Official-Documents

The Nobel Lecture given by The Nobel Peace Prize Laureate 2017

 

International Campaign to Abolish Nuclear Weapons (ICAN)

Delivered by Beatrice Fihn and Setsuko Thurlow

 

Oslo, December 10, 2017. Copyright © The Nobel Foundation, Stockholm, 2017.

General permission is granted for the publication in newspapers in any language.

Publication in periodicals or books, or in digital or electronic forms, otherwise than in summary,

Requires the consent of the Foundation. On all publications in full or in major parts the

above underlined copyright notice must be applied.

detsember 12, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

NB: Rahvastikupoliitika Katastroofi Töörühm Riigikogus

Riigikogu Koduleheküljelt loeme et:

„Töörühm koostab rahvastikupoliitika põhialused

20.11.2017 / Pressiteated, Probleemkomisjon rahvastikukriisi lahendamiseks

Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustatud rahvastikupoliitika töörühm koguneb täna esimest korda ja peab avaliku istungi. Töörühm on kokku kutsutud rahvastikupoliitika põhialuste koostamiseks aastateks 2018–2035, millest peavad hakkama lähtuma kõik seadused ja arengukavad.

Töörühma juhib probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski ja selle liikmeteks on kutsutud teadlased ning huvigruppide ja riigiametite esindajad.

Töörühma koosolek toimub täna algusega kell 13 Riigikogu konverentsisaalis. Istung on avalik ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Rahvastikupoliitika põhialused aastateks 2018–2035 soovitakse esitada Riigikogule hiljemalt 2018. aasta veebruariks.

Lisainfo: Siret Kotka-Repinski, 5211278

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 Tõepoolest: (a) Töörühma agenda näib esmalt katastroofiline selle pärast et rühm on seatud adamantselt otselt ülemaks Põhiseaduset ja Riigikogust ning kaudselt ka Presidendist. Tõepoolest – „Töörühm on kokku kutsutud rahvastikupoliitika põhialuste koostamiseks aastateks 2018–2035, millest peavad hakkama lähtuma kõik seadused (Sic! üe) ja arengukavad.“ – aga kui need on ilmselt vastuolus PSiga? ning täispopulistlikult teaduslagedad (nt nagu moodsa institutsionaalküberneetika seisukohalt täiesti absurdne disain* et ka ERM peaks olema ka nt ESA üks administraatoreid jms – seega imperatiivne ning täielikus vastuolus moodsa institutsionaalküberneetikaga: väidan seda eeskätt sciencedirect.com aluselt: muide nt tehes päringu “sotsiaalkapital” saame vastuseks mitkümend tuhat ingl teaduslikult eeltsenseeritud osundust – eeskätt selle sajandi vastavatest pariteetselt eelretsenseeritud publikatsioonisest – veelgi enam – kui täpsustada küsimust tuleb vastuseks kitsam ring vastavatest lähedaset publikatsioonidest) – ning samuti vastuolus intellektuaalsete Euroopa ideaalidega (vt nt Pariisi Memorandumit (mai 2017):

http://objektiiv.ee/pariisi-manifest-euroopa-millesse-tahame-uskuda/ )

Eriti  hübriidsõja turbulentsetes  tingimustes peavad seadused olema kiirelt adaptiivsed ja pidevad ning partneritega koordineeritud – vt nt ka amazon.comKissinger (2014; võimalikke tuumakatastroofe arvestav) ja Fukuyama (2o14; koloniseerimise/okupatsiooni põhieesmärgiks on põliselanike hävitamine) ning Zack ‘9 (vt detailsemalt kommenteeritud osundust allpool) jne. Seega eeskätt peame olema valvsad meid ähvardavaid rahvuslikke katastroofe (nt tuumakatastroofe Läänemere äärises suhtes ning vastava heidutusjõu võimendamiseks ja etnilisi kodusõdasid Balti-Riikides vältides eriti seoses anomaalselt suure etnilise polaarsusega mis eeskätt tingitud poolesajandilisest terroristlikust Soveti okupatsioonist (b) seda enam et 20.IX 17 koosoleku alusdokumendis* on nn „Ideepaberis“ kirjas et „Rahvastiku kasv toimub ühtlaselt (sic! üe) kogu Eesti territooriumil ja ka diasporaades (sic! sic!).“ – taevane arm – kui edasine kasv „diasporaades“ –  kui see ei vii Maarjamaad etnilistele katastroofide tõenäosuste suurenemisele** siis mis veel puudu jääb? Nimelt ühe hiljutise uurimuse*** alusel oli venelaste diasporaa keel juba 2015 Tallinnas domineeriv (c) edasi on dokumendis dirigeeritud vastuoluliselt eelmisega et Eesti rahva juurdekasv tuleb kindlustada prioriteetselt immigratsiooniga – mis loogilises vastuolus nn „ühtlase“ kasvuga sest samuti on prioriteetide hulgas igasuguste perevormide toetamine ja igakülgne soodustamine – seega vist  kah steriilsete perevormide (samasooliste?) igakülgne soodustamine mis põhirahvuse vaegkasvu veelgi süvendab ning immigratsiooni veelgi rohkem vähemefektiivse ning sageli isegi negatiivse kontingendiga suurendab ning  Maarjamaa rahvastiku struktuuri deformeerib jätkusuutmatumaks – muide juba aastaid on Eesti divergentsi kursil EL/28 keskmise GDP p.c suhtes – vaatamata ELi olulistele toetustele – rääkimata majandusliku ebavõrdsuse suht suurest süvenemisest ELi kontekstis (d) tõsi – töörühmas on ka mõnede meie tunnustatud teadlase nimed – kuid ilmselt Ideepaberi koostajad ei ole nende tulemustest huvitatud – sest “paberi” Bayes-Popper’likul filtreerimisl (vt LISA tekstile blogis:  https://yloennuste.wordpress.com/2017/09/15/nb-15-ix-2017/ on kerge näha et skolaaride kaasamisel oleks Ideepaberis pidanud kõlama “tõenäosused ja riskid ning rahvusliku sotsiaalkapitali jätkusuutlikkuse kestlikkus” sest oleme parajasti hübriidsõja turbulentside küüsis ning esmaoluline ei ole 17 a peale rahvuslike poliitikate ette determineerimine vaid Maarjamaa heidutusvõime kiire suurendamine: si vis pacem, para bellum (kui tahad rahu, valmistu sõjaks – vt ka nt Zack ‘9 katastroofide preventatsiooni projitseerimise maksiime ning ka Toomse ’15 monograafiat (e) Riigikogule omaselt on Ideepaber teaduskauge ka selle poolest et absoluutselt puuduvad osundused suurvaimudele (vt nt Zack ‘9: Location 1147) ning pre-retsenseeritud teooriatele ja nii otseselt demograafilistele kui ka kaudsemat sotsiaalpoliitiliselt olulistele – eriti sotsiaalkapitali kui ka inimkapitali ning küberneetilis-institutsionaalsetele; sümptomaatiliselt ei ole töörühma kooseisus märgata ei ajaloolasi, riigiteadlasi, matemaatikuid-küberneetikuid, institutsioonide disainijaid, prognoosijaid-futuriste, makroökonomiste, statistika teoreetikuid, rahandusteadlasi,  ei meedikuid (väga mitmelt erialat) ega kirjanikke jne. Arusaadavalt peavad taolise mõttekoja liikmed olema vähemalt informaalselt Nobelist/Prof/Dr tasemel – vt nt – https://ec.europa.eu/research/sam/index.cfm?pg=hlg

PS: Kahtlemata esmasülesandeks peab teaduspõhiselt seadma positiivse eestluse tähtsustamise ning eriti eestlaste kangelaslikkuse väärtustamise – eriti Teises Vabadussõjas (sic!) kommunistliku okupatsiooni vastu – ning selles vallas monograafiliste suursaavutuste eest meie rahvusliku sotsiaalklapitali/positiivse natsionalismi tähtsustamisel ning Maarjamaa heidutusvõime kindlustamisel – Dr Herbert Lindmäe’le Maarjamaa Risti omistamise (analoogiliselt Courtois, Stéphane kaasusega 2005****  ning seoses EP Raportiga võitluseks kremlistlike trollide terroristliku kommunikatsiooniga:

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2016-0440&language=ET&ring=A8-2016-0317 ) – on vaja viivitamatult rakendada täiendavaid kübermehhanisme positiivse eestluse stigmatiseerimise katsete kriminaliseerimiseks – ning mis veelgi olulisem – rahvusliku positiivse tsensuuri kehtestamine (http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf) sest meediainstitutsioonid peavad samuti vastutama oma tegevuse eest nagu sootsiumi mistahes teised liikmed

Vaja on täiendavalt meetmeid Riigi küberturvalisuse tõstmiseks ning riiklike kübeteenuste kvaliteedi/kompetentsuse parendamiseks: nt parajasti nii ID kaartide ümber sertifitseerimise kui ka e-residentsuse korraldamise tase jätab soovida suuremat asjatundlikkust – rääkimata ametliku rahvusliku statistika aeglusest ning vaega tasemest (nt 1941-49 on isegi Eesti elanike arv siiamaani ametlikult teadmatu)

Viivitamatult tuleb Valitsusel likvideerida ränk finantside lekkimine Maarjamaalt – mis on eeskätt palgavaesuse ning seega anomaalse väljarände põhjustaja: 

Eesti Pank (2017) Maksebilansi aastaraamat 2016: lk23:

„ … FINANTSKONTO

  1. aasta maksebilansi finantskonto järgi investeeriti välismaale 386 mln eurot (sic! üe) rohkem

kui Eestisse. Eesti majandus on alates 2009. aastast (sic! üe) olnud püsivalt netolaenuandja. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid finantsvahendusettevõtete grupisiseste laenude tagasimaksed ja pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. … “

NB: Eesti finantsmajandus lekib rängalt isegi netos kumulatiivselt miljardites alates ’9. aastast – põhjuseks eeskätt täiesti teaduslage maksusüsteem (vt nt Diamond, Peter; Emmanuel Saez (2011) The Case for a Progressive Tax: From Basic Research to Policy Recommendations. CESIFO WORKING PAPER NO. 3548)

Lõpetuseks: teaduspõhiselt näib et turbulentsetes tingimustes (nt Zack ‘9 järgi) peaaegu kindlasti tuleb meil eeskätt teha kõikvõimalik rahvastikukatastroofide vältimiseks – nende võimalikkuse tõenäosuste minimiseerimiseks – ja – selleks teha nii rahvusvahelist poliitilist kui ka institutsionaal-küberneetilist koostööd eeskätt rahvuste positiivsete sotsiaalkapitalide tõusuks ja heidutusvõimete tõhustamiseks – ning seega nende jätkusuutlikkuse kestlikkuste tõenäosuste suurendamiseks.

Teadusliku koostöö tegemiseks on töörühm kohustatud viivitamatult kontakteeruma vähemalt EL Komisjoni SAM vastava vennasrühmaga:

 https://ec.europa.eu/research/sam/index.cfm?pg=hlg

Muide – SAM on nõuandev (sõltumatu) teadusmehhanism – mille juhtivad liikmed on rahvusvahelised tegevprofessorid rahvusvaheliselt respekteeritud ülikoolides – seega informaalselt teadusekeskuste juhid.

Ühest kohalikust kommentaarist:

“… positiivse õiguse õigusväliste aluste esiletoomine ja õigussüsteemi modelleerimine inimõiguste austamisest lähtuvalt takistab positiivse õiguse mandumist seadustatud õigusetuseks. See ei välista alates Aristotelesest kuni tänapäevani tehtavat vahet jaotaval ja võrdsustaval õiglusel ning nende alusel positiivõiguslike lahenduste vaagimist. … ” *****

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Lekko õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Erkki Sven Margna 693 8430 ErkkiSven.Margna@oiguskantsler.ee
(NB! kogu terviktekstile on ÕK poolt piiratud juurdepääs kuni 2092 (sic! 65 aastat, üe) – lubage märkida et räpase hübriidsõja tingimustes ning Kremli strateegilise kommunikatsiooni kübertrollide efektiivses tegutsemisruumis Aristoteles’i “jaotaval ja võrdsustaval õiglusel ning nende alusel positiivõiguslike lahenduste vaagmist” kõigi indiviidide vahel – ei saa pidada ratsionaalseks – kas ei oleks vaja  ka nt vähemalt Kafka’le toetuma – rääkimata Wiener’ist (1948) – sest kõigi indiviidide ja nende rühmade hulgas leidub ka igas kaliibris negatiivseid tüüpe – ja – ka neid tuleb Wiener’i
järgi sotsiaalküberneetilistes mudelites ilmutatud kujul kehastada koos mehhanismide disainiga nende tüüpide vabaduste ilmutatud piiramiseks meie rahvuslikes jätkusuutlikkuse kestlikkuse huvides.
 *****************************

*) Rahvastikupoliitika põhialused 2018-2035

Ideepaber
I Rahvastikupoliitika visioon

Eesti rahvastik kasvab sündide arvu suurenemise, surmade vähenemise, väljarändajete tagasipöördumise ja sisserände suurenemise tõttu. Rahvastiku kasv toimub ühtlaselt kogu Eesti territooriumil ja ka diasporaades. Eestis väärtustatakse rahvusvahelise kogemusega inimeste tagasipöördumist ja ollakse avatud muust rahvusest sisserändajate vastu. Ühiskond on sidus ja erineva kultuuriga inimesed on ühiskonda hästi lõimitud. Eesti ühiskond on loodust säästev, jõukas, loominguline ja õnnelik.

II Rahvastikupoliitika eesmärk

Rahvastikupoliitika eesmärk on tagada Eesti rahva kestmine ning kasv, väärtustades laste saamist ja kasvatamist, toetades igakülgselt tervet ja täisväärtuslikku eluviisi, teostades läbimõeldult tööjõu säilimiseks vajalikku sisserännet, edendades sisserändajate lõimumist Eesti ühiskonda, hoides tihedaid sidemeid väljarännanud eestlastega ning kasvatades kogu Eesti elanikkonna sidusust ja heaolu.

III Prioriteetsed arengusuunad

Sotsiaal- ja tervisepoliitika

Laste- ja perede poliitika

  • väärtustada laste kasvatamist ja lasterohkeid peresid
  • parandada laste ja lastega perede elukvaliteeti tagades lastele ja noortele turvalise elu- ja kasvukeskkonna olemasolu ning kindlustades perede turvatunne soodustamaks perede poolt soovitud arvu laste sündi
  • tõhustada lastekaitset, koolisotsiaaltööd ja pere- ning suhtenõustamist, vähendades psühholoogilistest probleemidest tingitud kahjusid inimesele endale, tema lähedastele ja ühiskonnale
  • toetada töö- ja pereelu ühitamisvõimalusi sh võimaldada paindlikke töösuhteid ning parandada lastehoiuteenuse kättesaadavust kõikides Eesti piirkondades, soodustades väikelaste vanemate tööturule naasmist
  • toetada/aktsepteerida võrdselt kõiki perevorme (abielud, vabaabielud, üksikvanemad, lapsi kasvatavad vanavanemad jne)

 

Rahvatervis ja vananemine

  • rakendada meetmeid inimeste eluea sh tervena elatud aastate pikendamiseks ning riskikäitumise (sh enneaegsete surmade) vähendamiseks
  • soosida tervislike eluviiside harrastamist laste ja noorte hulgas, et need saaks osaks tulevaste täiskasvanute elustiilist
  • vähendada terviseriske sotsiaalse sidususe suurendamise ja ebavõrdsuse vähendamise kaudu ühiskonnas
  • suurendada elanikkonna kehalist aktiivsust ja muuta inimeste toitumisharjumused tervislikumaks
  • planeerida tervislikke eluviiside harrastamist soosivat keskkonda, pöörates eraldi tähelepanu jalgiskäidava ruumi ja kergliikluse arendamisele
  • tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus
  • tagada sotsiaalkindlustuse ja pensionisüsteemide stabiilsus ning usaldatavus

 

Rände- ja lõimumispoliitika

Sisserändepoliitika

  • töötada välja paindlik ja vajaduspõhine immigratsioonipoliitika
  • suurendada ministeeriumide omavahelist koostööd rändepoliitika kujundamisel ning luua rände- ja hargmaisuspoliitika riikliku poliitiliselt sõltumatu vastutaja
  • parandada Eesti kui sihtriigi kuvandit

Lõimumispoliitika

  • tagada sisserändajate võimalikult kiire ja mitmekülgne (keel, kultuur, töö) integreerimine Eesti ühiskonda läbi lasteaedade, (huvi-)koolide, avaliku sektori asutuste, kohalike kogukondade, sotsiaalse ettevõtluse ja tööandjate võimekuse suurendamise sisserändajaid vastu võtta
  • kasvatada püsielanike ühtekuuluvustunnet
  • kohelda Eesti elanikke võrdselt sõltumata rahvusest, emakeelest ja/või elukohast
  • teha pidevat selgitustööd ühiskonnas esineva sallimatuse, hirmude ja vastuseisu vähendamiseks
  • tagada Eesti kultuuri säilimine multikultuurses ühiskonnas

 

Rahvastiku areng ja hargmaisuspoliitika

 

Tagasirände- ja hargmaisuspoliitika

  • täiendada rahvuskaaslaste poliitikat nõnda, et see hõlmaks lisaks kultuurilistele ka ühiskondlikke, hariduslikke ja majanduslikke meetmeid
  • toetada igakülgselt eestlaste tagasipöördumist sh tugevdada kontakte väliseestlaste kogukondadega

Hariduspoliitika

  • tagada ligipääs kvaliteetsele haridusele ja kõigile alaealistele õppimisvõimalused üle Eesti
  • juurutada koolide komplekshindamist
  • tagada suurem õpetus- ja õpimotivatsioon
  • tagada Eesti kõrghariduse rahvusvaheline konkurentsivõime
  • viia hariduse sisu ja proportsioonid vastavusse Eesti tulevikuvajaduste ja võimalustega
  • kaardistada ühiskondliku andekuse ressurss eestlaste hulgas
  • luua rahvusliku innovatsiooni süsteem (koolid, täiendõppeasutused, arenduskeskused), mis arvestaks ühiskondliku andekuse ressursse ja tuleviku vajadusi
  • uuendada haridussüsteeme tagamaks loominguliste, innovaatiliste ja ettevõtlike kodanike kujunemine (motiveerida innovatiivsust ja loovust)
  • tagada igale vanuserühmale juurdepääs loomingulistele praktikatele
  • rakendada ühtluskoolide süsteemi leidmaks ebasoodsama stardiplatvormiga talendid
  • ümber- ja elukestva õppe kaudu tagada haritud inimeste tööga hõivatus
  • arvestada vanemaealiste (45-aastaste ja vanemate) ja immigrantide koolitamise eripäradega

Regionaalpoliitika

  • propageerida osakoormusega töökohti tööandjate hulgas ja tagada kaugtöö võimalused maapiirkondades
  • tagada ääremaalistel aladel elementaarsete kommunikatsiooni-, transpordi- ja sotsiaalteenuste ning kohalike kultuurikogukondade ja külatasandi ühenduste elujõulisus
  • rakendada pikaajalisi arenguprogramme sh vähendada taotluspõhiste meetmete osakaalu regionaalpoliitiliste meetmete hulgas
  • tugevdada piirkondlikke haldus- ja arendusstruktuure sh algatada ettevõtluse piirkondlike strateegiate koostamine
  • rakendada võrgustikmajanduse (klasterdumise) põhimõtteid

 

IV Korrapärane aruandlus

  • omada pidevat ülevaadet rändeandmetest ja selle baasil luua täpne rändearvestussüsteem; omada pidevat ülevaadet lõimumisandmetest; omada pidevat ülevaadet väljarännanud ja tagasirännanud kaasmaalastest
  • Rahvastikupoliitika rakendamises on vajalik selle valdkonna aruandluskohustus koondada ühe institutsiooni kätte
  • Rahvastikupoliitikat jälgib ning aruandlust korraldab a) riigihalduse minister b) peaminister c) Eesti Rahva Muuseum.

 

**) Thorsten, Janus; Daniel Riera-Crichton (2015) Economic shocks, civil war and ethnicity.   – Journal of Development Economics 115 32–44.

ja

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

***) Mägi, Kadi; Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru, Maarten van Ham (2016) „Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential contexts“ – DEMOGRAPHIC RESEARCH VOLUME 34, ARTICLE 41, PAGES 1161−1192 PUBLISHED 28 JUNE 2016 http://www.demographic-research.org/Volumes/Vol34/41/ DOI: 10.4054/DemRes.2016.34.41:

http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/default.htm

ja

Kirch, Aksel; Marika Kirch, Tarmo Tuisk, Hanna-Hulda Reinkort and Aimar Altosaar (2008) “Etics, Emics, Estonians and Russians in Contemporary Estonia: Is the Past still Dominating the Present?”

Presentation at IACCP Congress 27-31 July, 2008 Bremen, Germany: Working Papers of the Institute for European Studies International University Audentes No 1:

http://www.ies.ee/iaccp2008/Kirch_et_al_paper.pdf

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:30058

Kirch, A.; Tuisk, T.; Reinkort, H.- H. (2011). Estonians and Russians in Contemporary Estonia: Is the Past still Dominating the Present? In J. Deutsch, M. Boehnke, U. Kühnen, & K. Boehnke (Eds.), Rendering borders obsolete: Cross-cultural and cultural psychology as an interdisciplinary, multi-method endeavor. Bremen : Jacobs University Bremen : International Association for Cross-Cultural Psychology. pp. 106-120.

****) (a) Courtois, Stéphane, et al (2017) THE BLACK BOOK OF COMMUNISM: Crimes, Terror, Repressions.   BLUE Edition, Kindle (ca 6 eurot).

NB: (a) sellest ilmselt seitsmendast ingl väljaandest (kõvakaaneline 1064lk – muide ingl esmaväljaande maht oli vist 860lk ringis ning vist ka kaasautoreid oli kordades vähem) Eesti kohta üksikuid episoodilisi osundusi leiame lehekülgedelt – 208, 211, 236, 278-279, 372 – kahjuks vist Eesti autoritele ning allikatele viited näivad kahjuks puuduvat – sh nt 2006 ilmunud „ESTONIA 1940-1945“ XXX+1337lk (b) muide 1997 väljaande e.k täiendatud esmatrükk ilmus 2000 Lennart Meri’ Eessõnaga ja Mart Laar’i lisapeatükiga Eesti kohta;  ja 2005 omistati monsieur Courtois’ile Maarjamaa Rist (c) märkimisväärne on et 2017 väljaandes on küll täpsustatud eeskätt arvulisi inimkaotusi kommunismiterrori läbi – kuid üldse mitte pööratud mingitki olulist suuremat tähelpanu kommunistlikule hävitustööle rahvuslike materiaalsete ja institutsionaalsete ning kultuuri ressursside vallas – erinevalt nt kuidas on komponeeritud meie „VALGE RAAMAT“ 2005: milles on meile perioodil 1939-91 okupatsioonide poolt tekitatud rahvuslikke turumajanduslikke kaotusi on hinnatud ligikaudu vahemikus 0,2 kuni o,1 triljoni dollari mahus – seisuga 2005 ning seejuures ilma inimkaotusi majanduslikult hindamata – kitsalt turumajanduslikult.

P.S.: Moodsate rahvuslike sotsiaalküberneetiliste optimeerimismudelite alusel (Wiener‘i mõistes) aga kujunevad endogeenselt ka inimressurssidele informaalsed varihinnad (Lagrange’i kordajad) mis turbulentsetes tingimustes ja rahvuslike jätkusuutlikkuste kestilkkuste tõenäosuste optimeerimisel võivad osutuda üllatavalt kõrgeteks: seega tänapäeva Post-GDP teooriate alusel võivad okupatsiooniliste inimkaotustega (eriti eliidiga ja rahvusliku sotsiaalkapitaliga seotud: nt ca 10M eurot p.c) seotud kaotuste mahtude kaasa arvamine küberhindades – tõsta rahvuslike kogukaotusi ligemale kümnekordseteks võrreldes kitsalt turumajanduslikega:

Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Kindle – Instant preview: http://a.co/2y0cs59: 

Location 2036:

“On July 11, 2008, the U.S. Environmental Protection Agency (EPA) received media attention for its monetary
revaluation of an American human life. In May, the EPA had revised its figure from $7.8 to $6.9 million. This
‘value of statistical life” entails that the lifesaving results of some practices can be balanced against their costs.” –

NB need on Zack ‘9 järgi ameeriklaste keskmised statistilised hinnangud katastroofide tingimustes – seega ilmselt madalamad kui vastavad prognostilised informaalsed küberhinnad eliidi p.c kohta parajasti EL/28 puhul hübriidsõja tingimustes sanktsioonide sõja eesrindel.

Location 1138:

“Perhaps the real questions are these: How much protection from danger do we want for which we are willing to
pay with the liberties we take for granted? What risks would or should we choose to take to safeguard our
liberties?”

Location 1147:

“If prevention is confused with preparation and response, then the civilian rights and risks in those phases are
easily overlooked. In this chapter, I develop an optimistic application of classic social contract theory to disaster
preparation and response. I then consider a dismissal from postmodern pessimists and attempt to address that
position with the help of Art Spiegelman. SOCIAL CONTRACT THEORY For the United States, the idea of a
social contract at the foundation of civil society, or society under government, dates back to John Locke and
Thomas Hobbes in the seventeenth century. Of course, theirs are not the only ideas as to how government
originated and can be justified. This chapter began with reference to the tradition of naturalistic political
theories, dating from Aristotle’s Politics, whereby government is understood to have developed from smaller
forms of human organization.6 There are also supernatural political theories, whereby government is a creation
of God (St. Augustine’), and grand historical political theories, whereby government is the expression of other
principles guiding the natural, human, and social order (G. W. F Hegel and Karl Marx”). There are utopian,
Manichean, and anarchistic theories of government, and so forth. Moreover, Hobbes and Locke are not the sole
architects of social contract theory. Thomas Aquinas, despite his debt to Aristotle, mentions the obligations of
rulers in an early social contract manner.9 JeanJacques Rousseau provided a variation on Locke’s ideas in the
eighteenth century, substituting the elusive notion of the general will for the will of the majority.10 John Rawls,
during the second half of the twentieth century, extended social contract theory to more egalitarian ideals than
envisioned by Hobbes or Locke with his conception of justice as fairness.”

Vt lisaks nt kirjandust:  (a) https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/ teksti lõpust ja

(b) https://yloennuste.wordpress.com/2015/04/29/memo-29-iv-15-riigikogule-ajaliselt-jalgu-jaanud-kodulehekulje-asendamise-kohta/

*****) —– Forwarded message —–
Subject: vastus
Date: 22. november 2017 16:26.21
From: <info.okk@oiguskantsler.ee>
To: Ülo Ennuste <ylo.ennuste@mail.ee>

Õiguskantsleri Kantselei

Tere!

Teile on saadetud Õiguskantsleri Kantselei dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Ülo Ennuste_vastus, mis on registreeritud 22.11.2017, registreerimisnumbriga 14-3/171464/1705313.

Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida aadressilt http://www.id.ee

NB! Dokumendile on kehtestatud juurdepääsupiirang alates 22.11.2017 kuni 22.11.2092 [Sic! üe], vastavalt ÕKS § 23 lg 8, AvTS § 35 lg 1 p 12,19.

Kontaktinfo
E-R 09.00-17.00
Kohtu 8, 15193 TALLINN
e-post: info@oiguskantsler.ee
telefon 693 8404
 P.S.: Siinkohal olen veendumusel et Kafka’lik juurdepääsu piirang 65-ks aastaks sellele tekstile on mingi arusaamatuse tõttu või häbiväärne pärand Soveti okupatsiooni ajast! Muide huvitav on veel see et dokumendi kogumaht kB-des näib olevat suurusjärgu suurem kui selles leiduva vastuskirja maht – ning omakorda selle kirja asjakohasus sisuliselt näib olevat peaaegu nulli lähedane :==)

Memo 5.XII 17

Kõigile kes on huvitatud sellest kuidas tsiviliseeritult/mittepopulistlikult koostada teaduspõhiselt usaldusväärseid rahvuspoliitilisi uuringuid: neid tuleb teha eeskätt rahvusvaheliselt teaduspõhiselt ning ajaliselt katkematult – aga mitte kitsalt kodukootult poliitkampade mahitamisel ning ilmselt barbaarsetel/korrumpeerunud kaalutlustel – ilma rahvusvaheliste ning kodumaiste etniliste kiskjalike riskide muutumistega arvestamiseta.

Vt nt eeskujuks lõike ühest teaduspõhisest lühiuurimusest väikese transiidiriigi näitel (mis kõigetähtsam koos kohustuslike osundustega):

Kuhelj, Alenka (2011) „Rise of xenophobic nationalism in Europe: A case of Slovenia“ – Communist and Post-Communist Studies 44 (2011) 271–282

 

Keywords:

Minority rights

Nationalism

Post-communism

Citizenship policy

Erased

Slovenia

 

A b s t r a c t

The article focuses on rise of nationalism and xenophobia in Slovenia. It starts by

considering the issue of unrecognized minorities in Slovenia (former Yugoslavia nations)

that have no minority rights, despite being large groups, as many international organizations

for the protection of minorities have pointed out. A particular issue in this relation

for Slovenia is the ‘Erased’ – the individuals who did not acquire Slovenian citizenship

when Slovenia seceded from federal Yugoslavia – and despite the European Court of

Human Rights (ECHR) decision, the Slovenian state has still not recognized their rights,

which were violated in the post-independence period. The article also examines two other

minorities in Slovenia, the Jews and the Roma. The article finds Slovenia to be a closed,

non-globalised society which, in spite of its constitutional declaration to protect the rights

of minorities and other national communities, is seeking to retain a politically and

culturally homogeneous nation state.

©_ 2011 The Regents of the University of California. Published by Elsevier Ltd. All rights

reserved.

::::::::::::

References

 

Amnesty International Report, 2010. Annual report, Slovenia. Available at: http://thereport.amnesty.org/sites/default/files/AIR2010_AZ_EN.pdf#page¼236

(accessed 12.07.11.).

Berend, I., 2007. Save our Land and our Ancestral Race: From Xenophobia to Ethnic Cleansing in Central and Eastern Europe. (Unpublished manuscript).

Block, H., 2009. The restitution of holocaust-era Jewish communal property: an unfinished item on the Jewish diplomatic agenda. Israel Journal of Foreign

Affairs III (1) Available at: http://fodz.pl/download/issue7_block.pdf (accessed 23.10.11.).

Bugaric, B., 2008. Populism, liberal democracy, and the rule of law in central and Eastern Europe. Communist and Post-Communist Studies 41, 191–203.

Bugaric, B., 2011. Trpka resnica o levici Mladina, [online] 22 April. Available at: http://www.mladina.si/tednik/201116/trpka_resnica_o_levici (accessed 23.10.11.).

Council Directive 2000/43/EC of 29 June 2000 implementing the principle of equal treatment between persons irrespective of racial or ethnic origin.

Council Directive 2000/78/EC of 27 November 2000 establishing a general framework for equal treatment in employment and occupation.

Council of Europe, 1995. Framework Convention for the Protection of National Minorities (Strasbourg).

Government of the Republic of Slovenia, 2001. Statement of Good Intent Available at: http://www.slovenija2001.gov.si/10years/path/documents/goodintent

(accessed 12.07.11.).

Kern, S., 2011. Spain: the ‘Most Anti-Semitic Country in Europe’ Hudson New York, 7 April. Available at: http://www.hudson-ny.org/2020/spain-anti-semitic

(accessed 04.05.11.).

Kymlicka, W., 2002. Multiculturalism and minority rights: West and East. Journal on Ethnopolitics and Minority Issues in Europe 4, 16–21.

Klop_ci_c, V., Komac, M., Kr_zi_snik- Buki_c, V., 2003. Albanians, Bosniacs, Montenegrins, Croats, Macedonians and Serbs in the Republic of Slovenia. Institute for

Ethnic Studies. ECHR, Ljubljana. Kuric and Others v. Slovenia (2010), (Application no 26828/06).

Medved, F., 2007. From civic to ethnic community? The evolution of Slovenian citizenship. In: Bauböck, R., Perchinig, B., Sievers, W. (Eds.), Citizenship

Policies in the New Europe. Amsterdam University Press, Amsterdam, pp. 216–217.

Müller, J.-W., 2011. The Hungarian Tragedy Dissent, Available at: http://www.princeton.edu/wjmueller/DISSENT-Hungary-JWMueller.pdf (accessed 12.07.11.).

Amending Act to the Law Regulating the Status of Citizens of Other Successor Countries to the Former Socialist Federative Republic of Yugoslavia (SFRY) in

the Republic of Slovenia (ZUSDDD-B). OGRS 50/2010.

Aliens Act. OGRS 61/99, 30 July 1999a. Available at:http://www.unhcr.org/refworld/docid/3ae6b59c14.html (accessed 29.10.11.).

Law Regulating the Status of Citizens of Other Successor Countries to the Former Socialist Federative Republic of Yugoslavia (SFRY) in the Republic of

Slovenia (ZUSDDD). OGRS 61/1999b.

Constitution of the Republic of Slovenia. OGRS 33/1991, 23 December 1991. Available at: http://www.unhcr.org/refworld/docid/3ae6b59d0.html. (accessed

29.10.11.).

Citizenship Act of the Republic of Slovenia. OGRS 1/1991. Available at: http://www.unhcr.org/refworld/docid/3ae6b59118.html. (accessed 29.10.11.).

STA, 2010. Pahor: Dol_zni smo ohraniti spomin na grozote holokavsta (Anon., 2010). 27 January. Available at: http://www.siol.net/Slovenija/Aktualno/2010/

01/Holokavst.aspx (accessed 05.05.11.).

Persin, S., 2011. The Virtual Jewish History Tour, Slovenia: These Sentiments and the Holocaust Both Contributed to the Tiny Jewish Population in Slovenia at

Present. Jewish Virtual Library [online]. Available at: http://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/slovenia.htm (accessed 11.07.11.).

Recommendation no 1201 (1993) of the Parliamentary Assembly of the council of Europe on an additional Protocol on the rights of minorities to the

European Convention on human rights.

Sarrazin, T., 2010. Der Bundesbanker schafft sich ab. FastBook Publishing. Religions, Jews Get Torah, First Rabbi and Synagogue (Anon., 2003). Slovenia

News, 27 February. Available at: http://slonews.sta.si/index.php?id¼672&s¼29 (accessed 05.05.11.).

Spritzer, D., 2009. Last Chance for Holocaust Restitution, 10 European Countries that Pose Obstacles for Restitution-Seekers. New Jersey Jewish Standard

[online] 3 July. Available at: http://www.jstandard.com/index.php/content/item/last_chance_for_holocaust_restitution3/ (accessed 12.07.11.).

Sylvetsky, R., Kempinsky, Y., 2011. Anti-Semitism, Circa 2010. IsraelNationalNews. 23 January. Available at: http://www.israelnationalnews.com/News/News.

aspx/141896 (accessed 15.07.11.). References

Amnesty International Report, 2010. Annual report, Slovenia. Available at: http://thereport.amnesty.org/sites/default/files/AIR2010_AZ_EN.pdf#page¼236

(accessed 12.07.11.).

Law Regulating the Status of Citizens of Other Successor Countries to the Former Socialist Federative Republic of Yugoslavia (SFRY) in the Republic of

Slovenia (ZUSDDD). OGRS 61/1999b.

Constitution of the Republic of Slovenia. OGRS 33/1991, 23 December 1991. Available at: http://www.unhcr.org/refworld/docid/3ae6b59d0.html. (accessed

29.10.11.).

Citizenship Act of the Republic of Slovenia. OGRS 1/1991. Available at: http://www.unhcr.org/refworld/docid/3ae6b59118.html. (accessed 29.10.11.).

STA, 2010. Pahor: Dol_zni smo ohraniti spomin na grozote holokavsta (Anon., 2010). 27 January. Available at: http://www.siol.net/Slovenija/Aktualno/2010/

01/Holokavst.aspx (accessed 05.05.11.).

Persin, S., 2011. The Virtual Jewish History Tour, Slovenia: These Sentiments and the Holocaust Both Contributed to the Tiny Jewish Population in Slovenia at

Present. Jewish Virtual Library [online]. Available at: http://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/vjw/slovenia.htm (accessed 11.07.11.).

Recommendation no 1201 (1993) of the Parliamentary Assembly of the council of Europe on an additional Protocol on the rights of minorities to the

European Convention on human rights.

Sarrazin, T., 2010. Der Bundesbanker schafft sich ab. FastBook Publishing. Religions, Jews Get Torah, First Rabbi and Synagogue (Anon., 2003). Slovenia

News, 27 February. Available at: http://slonews.sta.si/index.php?id¼672&s¼29 (accessed 05.05.11.).

Spritzer, D., 2009. Last Chance for Holocaust Restitution, 10 European Countries that Pose Obstacles for Restitution-Seekers. New Jersey Jewish Standard

[online] 3 July. Available at: http://www.jstandard.com/index.php/content/item/last_chance_for_holocaust_restitution3/ (accessed 12.07.11.).

Sylvetsky, R., Kempinsky, Y., 2011. Anti-Semitism, Circa 2010. IsraelNationalNews. 23 January. Available at: http://www.israelnationalnews.com/News/News.

aspx/141896 (accessed 15.07.11.).

 

 

november 21, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

NB: Courtois, Stéphane, et al ’17

Courtois, Stéphane, et al (2017) THE BLACK BOOK OF COMMUNISM: Crimes, Terror, Repressions.   BLUE Edition, Kindle (ca 6 eurot).

NB: (a) sellest ilmselt seitsmendast ingl väljaandest (kõvakaaneline 1064lk – muide ingl esmaväljaande maht oli vist 860lk ringis ning vist ka kaasautoreid oli kordades vähem) Eesti kohta üksikuid episoodilisi osundusi leiame lehekülgedelt – 208, 211, 236, 278-279, 372 – kahjuks vist Eesti autoritele ning allikatele viited näivad kahjuks puuduvat – sh nt 2006 ilmunud „ESTONIA 1940-1945“ XXX+1337lk (b) muide 1997 väljaande e.k täiendatud esmatrükk ilmus 2000 Lennart Meri’ Eessõnaga ja Mart Laar’i lisapeatükiga Eesti kohta;  ja 2005 omistati monsieur Courtois’ile Maarjamaa Rist (c) märkimisväärne on et 2017 väljaandes on küll täpsustatud eeskätt arvulisi inimkaotusi kommunismiterrori läbi – kuid üldse mitte pööratud mingitki olulist suuremat tähelpanu kommunistlikule hävitustööle rahvuslike materiaalsete ja institutsionaalsete ning kultuuri ressursside vallas – erinevalt nt kuidas on komponeeritud meie „VALGE RAAMAT“ 2005: milles on meile perioodil 1939-91 okupatsioonide poolt tekitatud rahvuslikke turumajanduslikke kaotusi on hinnatud ligikaudu vahemikus 0,2 kuni o,1 triljoni dollari mahus – seisuga 2005 ning seejuures ilma inimkaotusi majanduslikult hindamata – kitsalt turumajanduslikult.

P.S.: Moodsate rahvuslike sotsiaalküberneetiliste optimeerimismudelite alusel (Wiener’i mõistes) aga kujunevad endogeenselt ka inimressurssidele informaalsed varihinnad (Lagrange’i kordajad) mis turbulentsetes tingimustes ja rahvuslike jätkusuutlikkuste kestilkkuste tõenäosuste optimeerimisel võivad osutuda üllatavalt kõrgeteks: seega tänapäeva Post-GDP teooriate alusel võivad okupatsiooniliste inimkaotustega (eriti eliidiga ja rahvusliku sotsiaalkapitaliga seotud: nt ca 10M eurot p.c) seotud kaotuste mahtude kaasa arvamine küberhindades – tõsta rahvuslike kogukaotusi ligemale kümnekordseteks võrreldes kitsalt turumajanduslikega:

Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Free Kindle instant preview: http://a.co/2y0cs59
Location 2036:

“On July 11, 2008, the U.S. Environmental Protection Agency (EPA) received media attention for its monetary
revaluation of an American human life. In May, the EPA had revised its figure from $7.8 to $6.9 million. This
‘value of statistical life” entails that the lifesaving
results of some practices can be balanced against their costs.” – NB need on Zack ‘9 järgi ameeriklaste keskmised statistilised hinnangud katastroofide tingimustes – seega ilmselt madalamad kui vastavad prognostilised informaalsed küberhinnad eliidi p.c kohta parajasti EL/28 puhul hübriidsõja tingimustes sanktsioonide sõja eesrindel.

Vt lisaks nt kirjandust:  https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/ teksti lõpust.

 

november 15, 2017 Posted by | Uncategorized | 1 kommentaar

Küberohtude olukorrast narratiiv-fiktsiooniliselt

“The Code Thief ” Kindle Edition


  Amazon:
THE CODE THIEF is a fast paced, cyber, espionage thriller.

A young computer hacker, Dylan Charles, is entrapped by CIA Agent John McGovern.

Charles is forced to give up his expertise in order to secure the release of his brother from jail.

Developing a sophisticated computer virus, to halt the Iranian Nuclear program, things get out of hand along with the virus.
From Iran to Iraq to Wall Street, this action-packed story of two men who despise each other, but who must work together for the common good, has all the attributes of a modern-day espionage classic.

THE CODE THIEF is a must read (Sic! üe) for all fiction/thriller fans.

NB: tõepoolest – seda põnevusromaani võib pidada kohustuslikuks kirjanduseks väga laiale publikule informeerivalt selgitamaks et: (a) sotsiaalküber katastroofide tingimustes kitsad formaal turumajanduslikud/vürtspoodlikud kalkulatsioonid on täiesti ebakohased – selles narratiivromaanis andeka IT-mehe hind võib ulatuda miljardini ja alla miljoni summadest üldse ei räägita – nt vt ka Zack ‘9 viidet kus nt ameeriklase elu keskmine statistiline hind katastroofi situatsioonides oli 2006 ligemale 7M dollarit (keskmine) – vt ka nt http://www.inderscience.com/info/inarticle.php?artid=45588 (b) ikkagi olulised on inimfaktorid (oma võimete ülehindamine, lurjuslikkus, lollus, empaatilisus jne) ka küberviiruste tõrje süsteemide disainimise meeskondades – tehnilisi detaile vt nt Cvrcek&Svenda ‘6kusjuures teine autor on meile juba mitu kuud vana tuttav (c) tõepoolest – küberviiruste tõrje pulul kiirustamine mõnede funktsionääride ID kaartide turvariskide kõrvaldamisel võib osutuda obligatoorseks – seda eriti meie tingimustes (hübriidsõja eesrindel kommunikatsiooni- ning sanktsioonide-sõjas ning samas ilmselt mõningate kahtlaste etniliste ning e-residentide bandedega silmitsi – kuid muidugi mitte kõigi ID kaardi omanike kiirustamine korraga ei ole mõttekas.

Vt lisaks

Cvrcek, Daniel; Petr Svenda (2006) „Smart Dust Security – Key Infection Revisited“ – Electronic Notes in Theoretical Computer Science, Volume 157, Issue 3, 25 May ’6, Pages 11-25.

Abstract

Sensor network is a notion denoting an interesting subset of self-organising wireless networks. These networks are rather dense as each node have typically more than dozen neighbours, and large – with tens to hundreds thousands of nodes. Applications of such networks assume distributed environmental sensing performed by each sensor in the network, where data from a particular sensor gain value only when combined with data from a relatively high number of other sensors. One of the open security questions in this specific environment is a possibility to lower requirements on key distribution and key management and thus decrease production costs. One of the possible ways is “key infection”. The paper recaps a protocol and already published results. It also elaborates the concept of key infection by introducing a new variant of security amplification protocol, and presents some interesting results obtained by simulations.

Vt ka http://www.inderscience.com/info/inarticle.php?artid=45588

ja

Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster. U.S. Environmental Protection Agency (EPA):164, Kindle.

Ethics for Disaster addresses the moral aspects of hurricanes, earthquakes, tornadoes, plane crashes, Avian Flu pandemics, and other disasters. Naomi Zack explores how these catastrophes illuminate the existing inequalities in society. By employing the moral systems of utilitarianism, deontology, and virtue ethics to analyze the consequences of recent natural disasters, Zack reveals the special plight of the poor, disabled, and infirm when tragedy strikes. Zack explores the political foundations of social contract theory and dignitarianism and invites readers to rethink the distinction between risk in normal times and risk in disaster. Using both real life and fictional examples, Zack forcefully argues for the preservation of normal moral principles in times of national crisis and emergency, stressing the moral obligation of both individuals and government in preparing for and responding to disaster (https://books.google.ee/books?isbn=0742564959  )

november 5, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Kiri 1.XI 17

Lugupeetud Ülle Madise

JM kirjast* Dr Uibu’le leiame lõigu:

„Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise põhieesmärki saab teostada üksnes neid aluspõhimõtteid järgides. Tänapäevasest inimõiguskontseptsioonist lähtuvalt on positiivses õiguses „keskne koht üksikisikul, kelle väärikus domineerib grupi ning riigi huvide üle“ (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2017), Preambul, p 11; kättesaadav: www.pohiseadus.ee). Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise nimel ei saa piirata üksikisikute põhiõigusi.“

NB: „Preambul, p 11“ ei ütle mitte midagi selle kohta et:

„keskne koht üksikisikul, kelle väärikus domineerib grupi ning riigi huvide üle“

– samuti on midagi taolist Nietzsche’likku raske leida kogu Kommenteeritud väljaande (2017) teistelt lehekülgedelt – ja – seega kogu kirja sisu jääb rahvale esoteeriliseks – ehk leiaksite minuti abistamiseks?

Ette tänades vastuse eest – Ülo Ennuste (vt ka https://uloennuste.wordpress.com/2017/10/09/remark-9-x-17/ )

*) Justiitsministeerium: nr 10-4/6964-2

Eesti rahvastiku toetusrühma Riigikogus koostatud dokumendi “Eesti rahvastikupoliitika” kavand

Lugupeetud härra Uibo

Pöördusite Justiitsministeeriumi poole selgitustaotlusega, milles soovisite saada tagasisidet Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma poolt koostatud dokumendi „Eesti rahvastikupoliitika kavand“ kohta. Justiitsministeeriumi pädevuses on anda õiguslikke selgitusi Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) kohta, kuid rahvastikupoliitika kujundamine kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse. Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma poolt koostatud dokumendis „Eesti rahvastikupoliitika kavand“ (edaspidi kavand) on välja toodud üldised eesmärgid, suunad ja meetmed. Kavandis käsitletud meetmed on niivõrd üldised, et neid ei ole võimalik õiguslikult analüüsida. Seetõttu ei saa Justiitsministeerium kavandi suhtes anda konkreetseid õiguslikke selgitusi. Juhin Teie tähelepanu paarile seisukohtadele kavandis, mis eelkõige vajavad põhjalikumat läbitöötamist.
1. Põhistate kavandi seisukohad järgmisele väliavõttele põhiseaduse preambulist: „Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, … mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade …“ Juhin Teie tähelepanu sellele, et põhiseaduse preambuli tekst moodustab ühtse terviku. Lisaks kavandis väljatoodule, nimetatakse põhiseaduse preambulis ka vabadust, õiglust ja õigust kui Eesti Vabariigi aluspõhimõtteid. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise põhieesmärki saab teostada üksnes neid aluspõhimõtteid järgides. Tänapäevasest inimõiguskontseptsioonist lähtuvalt on positiivses õiguses „keskne koht üksikisikul, kelle väärikus domineerib grupi ning riigi huvide üle“ (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2017), Preambul, p 11; kättesaadav: www.pohiseadus.ee). Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise nimel ei saa piirata üksikisikute põhiõigusi. 2. …

Eesti Vabariigi põhiseaduse 25. aastapäevaks ilmub põhiseaduse kommentaaride neljas, parandatud ja täiendatud väljaanne. Toimetuskolleegium tunneb rõõmu, et käesolevad kommentaarid ilmuvad ühtlasi Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva künnisel.
POHISEADUS.EE

 

 

 

november 1, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar