Ülo Ennuste majandusartiklid

Märgukiri 20.I 17

Post-Veritas&Scientia&Terminus

EP Koduleheküljelt teade kuni 20.I 17: „19.01.2017 Kommentaar 2016. aasta III kvartali finantskonto kohta“  – kuid  ikka veel 20.I 17 hommikul ei veel tuhkagi  taolisest sisulisest III kvartali Kommentaarist EP Koduleheküljel näha polnud – seega Post-Terminus. Ja – parem ongi sest ei mingit täis-tõtt ega ranget teaduspõhisust EP kommentaarides finantskonto kohta pole viimatistel aastatel – alates 2009-2016 kommentaarides olnudki :==)

Tõsi küll et 19.I 17 ühest Pressiteadetest leiame lõigukese:

Eesti majandus oli eelmise aasta kolmandas kvartalis välismaa suhtes endiselt netolaenuandja. Alates 2009. aastast on Eesti residendid enamikus kvartalites paigutanud välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasanud. See näitab, et investeeringud Eesti majandusse on vähenenud ning majapidamised on rohkem säästma hakanud. Suurem säästmine ja netolaenuandja positsioon tähendab küll välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemist, kuid samas mõjub investeeringute kahanemine halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.“

Igal heal lugejal on kerge näha et lõik on üdini nii Post-Veritas kui ka Post-Scientia – sest (a) puuduvad nii laenusummade suurused (b) kui ka teadusloogika sest ei eristata residentide poolt tehtud investeeringutest kodumaist osa ning välismaist osa – samuti nagu seda kahetsusväärselt ei tee ESA kogumajanduse statistika ning teaduslikult ei põhjendata miks vaene Eesti on aastaid ja aastaid rikkamate riikide  lahke finants- toetaja (c) kuigi põhivoolu makro-ökonomistidele on ammu selge et selle nähtuse üks peamisi põhjuseid on teadustühine 0-kasumimaksu institutsioon ja seda eriti suurte määramatuste tingimustes  jne jne.

P.S.: arvestades aga et oleme juba aastaid hübriidsõja määramatuste tingimustes siis oleks huvitav teada et kas teadusloogika põhiselt ei peaks selles kontekstis nt ka meie Liitlaste poolt meie Kodumaale paigutatud raskerelvastust lugema välismaiste otseinvesteeringute hulka – aitaks nii Maarjamaa heidutusvõimet tõsta kui EL/28 kontekstis divergentsi/jätkusuutmatust vähendada?

 

jaanuar 20, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Memo 30.XII 16

Head inimesed – 22.XII PMi intervjuus President Kaljulaid ütles:

„peab oskama näha neid tendentse, kuidas püütakse mingi probleemi suhtes kallutada rahva arvamust kellelegi teisele kasulikus suunas. Sellest on kujunemas omaette sotsiaalteaduse haru, strateegiline kommunikatsioon, nende võtete mõistmine ja nende võtetega tegelemine. Lätis on muide sellealane oivakeskus (sic! üe) loodud.“

Selge (a) et taolised keskused tuleb koordineeritult luua kõigis Balti-Riikides (Poola inc.) ja (b) Balti-Riikidele NLi terroristliku okupatsiooni poolt tekitatud pikaajaliste sotsiaal-majanduslike kahjude teaduspõhine/informaalne* koordineeritud välja selgitamine peab kuuluma nende keskuste pädevusse (vt ka PM 30.XII lk3 „Reinsalu tahab Venemaale arve esitada; samas on väidetud et Läti kaotuste hinnang seisuga 2016. aasta oli 0,19 triljoni euro mahus – mis näitab et inimkapitali (eriti eliidi) ja sotsiaalkapitali ning kultuurkapitali kaotusi ei ole asjatundlikult osatud hinnata – ehk neid kaotusi ei ole hinnatud rahvuslikult tasemelt vaid kitsalt turumajanduslikult tasemelt) – (c) kusjuures strateegilise kommunikatsiooni rakursist on teaduslikus mõistes asi populistlikust strateegilisest „arve esitamisest“ kaugel – tegu on eeskätt Kremli poolelt uue okupatsiooni/ koloniseerimise ürituse teaduspõhise rahvusvaheliselt rakendatava kommunikatiivse heidutamise strateegiaga Balti-Riikide jätkusuutlikkuse kaitsemiseks – seda mitte alandlike kompromiss-factoidide produtseerimise teel – vaid Kremli üürature rahvuslike ja inimsusvastaste kuritegude pikaajaliste tagajärgede ligikaudse rahalise hindamise teel: seda eeskätt rahvuste jätkusuutlikkuse kestlikkuse erodeerimisega; mis veelgi tähtsam on rahvuslikult teada inimkaotuste tõelist mahtu ratsionaalsete kaitse poliitikate ning institutsioonide disainimiseks.

*) https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

P.S.: (a) informaalne/mittesdandartne hindamine hõlmab ka dokumenteerimata kahjude hindamist mida kaasaegsed sotsiaal-küberneetilised makro-meetodid (mikro/detailivabad ja Bayes’likud nagu Tongeren,  Jan W. van and Ruud Picavet (2016) „Bayesian estimation approach in frameworks; integration of compilation and analysis“ In  EURONA — Eurostat Review on National Accounts and Macroeconomic Indicators: 7-49) võimaldavad (vt*) ja subjektiivsetel tõenäosustel põhinevad (Harrison, Glenn W., Mart´ınez-Correa, Jimmy, Swarthout, J.Todd, Ulm, Eric R., “Scoring Rules for Subjective Probability istributions” – Journal of Economic Behavior and Organization –  http://dx.doi.org/10.1016/j.jebo.2016.12.001– sh (b) rahvuslike inimressursside kui inimkapitali kaotuse hinnangud, rahvuslike institutsioonide hävitamise kahjud (sh fertiilsete perekondade lõhkumine nt), rahvuslike teadmisruumide moonutamisega seotud kaotused nt seoses tõeliste (informaalsete/mittestandardsete) GDP mahtude kängutamisega jne), rahvuslike demograafiliste struktuuride moonutamist venestamisega jne jne (nt* oletuste järgi teaduspõhised meetodid näitavad tosinaid kordi mahukamaid rahvuslikke kaotushinnanguid kui traditsioonilised ja formaalsed (ametlikul statistikal põhinevad) hinnangud: seega mitte 100-200 miljardit eurot Balti-Riigi kohta – vaid – suure tõenäosusega 1-2 triljonit eurot – kusjuures siiani kõige kõrgem Eesti kahjude hinnang PhD Kalev Kukk’e poolt on 0.15 triljonit (VALGE RAAMAT 2005 – prii võrguteavik) – mis on nii madal selle poolest et meie rahvuslikke inimvarade ning sotsiaalkapitali ja muude rahvuslike institutsioonide hävitamise pikaajalisete kaotuste mahtu rahaliselt ei võetud formaalselt arvesse – nagu tollel ajal oli veel rahvusvaheliselt koloniaal-poliitilikate analüüsides mikro-ökonoomiliselt tavaks – õigemini peavoolu makro-ökonoomikas oli suur vastumeelsus turumajandusväliste informaalsete “amorfsete” stohhastiliste (üks näide stohhastilisest käsitlusesest mehhanismide disainis – Ennuste, Ü. 1989. Some Models of Stochastic Planning Mechanisms. – Finnish Economic Papers, 2, 2, 116 – 124. http://econpapers.repec.org/article/fepjournl/v_3a2_3ay_3a1989_3ai_3a2_3ap_3a116-124.htm ja http://www.taloustieteellinenyhdist ja teine näide agentide aktiivsuste struktuuri opimaarimisesel –

Ennuste, Ü. 1969. Uncertainty, Information and Decomposition in the Planning of a Production System. – Economics of Planning, 9, 3, 258 – 266:

https://springerlink3.metapress.com/content/apt25151401mm553/resource-secured/?target=fulltext.pdf&sid=fvfx4a45bfltmq55fcc0xk55&sh=www.springerlink.com (NB maksab ca 40 eurot). – ning hierarhiliste faktorite käsitlemise vastu – kuid mis nüüdseks on need komplikatsioonid peaaegu  täielikult ületatud ka praktiliselt nii Eurostati (vt “GDP and Beyond”) kui ka OECD poolt (vt  OECD (1998) Human Capital Investment: An International Comparison (Paris: Organization for Economic Cooperation and Development, Centre for Educational Research and Innovation) – rohkem teoreetiliselt vt nt Chou 2006 siin osundatud; Kissinger 2014, Fukuyama 2014 ja Piketty 2014 jne – need monograafiad on paari sekundiga Amazon.com abiga alla laaditavad – küll sageli kallimalt kui paberkandjatel) (c) majanduskaotuste hindamisel tuleb silmas pidada et antud juhul on ka elanike väljaränne suuresti pöördumatu kaotus sest sisserändajad on oluliselt väiksema positiivse aktiivsusega (Eurostati andmetel) – (d) mitmete rahvusvaheliste agentuuride poolt tehtud rahalised hinnangud nii inim- kui ka sotsiaalkaitali kohta ei ole siinkohal kasutatavad sest tuginevad formaal-standardsele GDP kitsalt turumajanduslikule baasile.

Lisa:

Ilmumas aktuaalne Artikkel ka hübriidsõja strateegilise kommunikatsiooni alal: mis väidab et ei tohi ära unustada et vaenulik laager püüab igati ja mitmel moel meie rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust õõnestada ning seda eeskätt rahvusliku sotsiaalkapitali mürgitamisega nii venestamise kui ka püha perekonna institutsiooni lammutamisega ning lõhkumisega ning rahvusliku teadmusruumi moonutamisega Kremlile sobivate faktoididega jne – ja – nagu artikli moto ütleb:

“War gives a sense that we can rise above our smallness and

divisiveness,” Chris Hedges (2002):

ka seda ei tohi unustada!: ja nagu Artikkel soovitab – nendes tingimustes tuleb rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse suurendamiseks – suurendada rahvuslikus majanduses avalike investeeringute osakaalu erainvesteeringute arvelt.

 

Artikkel

Jennings, Colin; Santiago Sanchez-Pages (2016-17) „Social capital, conflict and welfare“ –  Journal of Development Economics 124 (2017) 157–167: 0304-3878

A B S T R A C T (teabe levitamiseks rahvusliku sotiaalkapitali institutsiooni väärtuse hindamise küsimustes)

This paper analyzes the role of external conflict as a force that can create social capital. Hostile inter-group interactions can help to resolve intra-group social dilemmas but these potential gains must be weighed against the insecurity of hostile relations with an out-group. Our central result is that the presence of an outside threat can induce higher levels of social capital either because a protective aspect of social capital comes into play and/or as a reallocation of investments from private to social capital. Given that social capital is potentially subject to free-riding, the threat, by promoting a greater level of social capital, can be welfare improving. When the threat is severe, social capital and welfare are more likely to fall. This effect of an external threat on social capital is stronger in poor economies. These results can shed light on the sometimes contradicting empirical evidence on the relationship between conflict and social capital.

© 2016 Elsevier B.V. All rights reserved.

Available online 01 October 2016.

……………………….

Mõningaid viiteid sellest artiklist

 

Chou, Y.K., 2006. Three simple models of social capital and economic growth. J. Socio-Econ. 35, 889–912.

Coleman, J., 1988. Social capital in the creation of human capital. Am. J. Sociol. 94,

S95–S120.

Collier, P., 1999. On the economic consequences of civil war. Oxford Econ. Pap. 51 (1),

168–183.

De Luca, G., Verpoorten, M., 2015. Civil war, social capital and resilience in Uganda.

Oxford Econ. Pap. 67 (3), 661–686.

Deng, L.B., 2010. Social capital and civil war: the dinka communities in Sudan’s civil war.

Afr. Affairs 109 (435), 231–250.

DiPasquale, D., Glaesar, E., 1999. Incentives and social capital: are homeowners better

citizens? J. Urban Econ. 45 (2), 354–384.

Durlauf, S., Fafchamps, M., 2006. Social capital. In: Aghion, P., Durlauf, S. (Eds.),

Handbook of Economic Growth. North-Holland, Amsterdam.

Estrella-Lopez, O., 2003. Social Capital and Government in the Production of Public Goods. Universitat Autonoma de Barcelona, Department of Economics, Mimeo.

Üks varasem oluline artikkel (vt Sissejuhatuse alguslõiku)

Chou, Yuan K. (2006) „Three simple models of social capital and

economic growth“ – The Journal of Socio-Economics 35 (2006) 889–912:

doi:10.1016/j.socec.2005.11.053

 

 

Abstract

This paper proposes three models of social capital and growth that incorporate different perspectives on the concept of social capital and the empirical evidence gathered to date. In these models, social capital impacts growth by assisting in the accumulation of human capital, by affecting financial development through its effects on collective trust and social norms, and by facilitating networking between firms that result in the creation and diffusion of business and technological innovations. We solve for the optimal allocation of resources channelled into the building of social capital, examine the models’ comparative statics and dynamics, and demonstrate how a tax and subsidy scheme may correct the resource under-allocation that results from the public good aspect of social capital creation. Observed differences in social capital across countries are explained by differences in government policies and the possibility of multiple equilibria and social capital poverty traps.

© 2006 Published by Elsevier Inc.

JEL classification: G20; I20; O31; O33; O41

Keywords: Economic growth; Social capital; Human capital; Financial development; Technological change

  1. Introduction

The concept of social capital, which refers to features of social organizations, such as networks, norms and trust, that facilitate coordination and cooperation for mutual benefit, has found rising albeit grudging acceptance within the economics profession in recent years. Like other sociological concepts, its amorphous nature initially elicited deep skepticism from mainstream economists, who questioned the validity of classifying social interactions as a form of capital. …

Chou’ formaliseerimise näide

Y.K. Chou / The Journal of Socio-Economics 35 (2006) 889–912 895

… Mathematically, the model may be summarized as follows:
˙K= Y − C − δKK, (1)
˙H= E(uHH)1−ψSψ − δHH, (2)
˙S= P(uSH)1−σSσ − δSS, (3)
Y = AKα(uYH)1−α, (4)
where K is the aggregate physical capital stock, Y the aggregate output, the aggregate consumption, H the stock of human capital, S the stock of social capital, δK the physical capital depreciation rate, δH the human capital depreciation rate, and δS is the social capital depreciation rate. uH, uS and uY denote the share of the human capital stock that is allocated to accumulating new human
capital, building social capital, and producing goods, respectively. A, E and P are productivity parameters, while α, σ and ψ are elasticity parameters constrained to lie on the (0,1) interval.
While ψ measures the extent of social capital spillovers on human capital formation, σ measures the externalities in social capital building, that is the extent to which community-wide stocks of
social capital influences an individual’s social capital formation. The above equations describe in turn the evolution of the physical, human, and social capital stocks. For example, Eq. (1) states
that the change in the physical capital stock per unit time, ˙K , is equal to new investment (which is equal to savings, Y − C) minus depreciated old capital. Eq. (4) is the production function for the
consumption good. The model collapses to the Lucas (1988) model of human capital and growth if ψ = 0 since S and the ˙S equation then become irrelevant. …

 

Axtle-Ortiz, Miguel Angel  (2013) „Perceiving the value of intangible assets in context“ – Journal of Business Research 66 (2013) 417–424: doi:10.1016/j.jbusres.2012.04.008

 

Keywords:

Intangible assets valuation

Intellectual capital

Context

Culture

 

Perceptions of the intangible assets of worldwide organizations vary according to context. The sample

population in the study discussed in this paper includes eight geographical regions, 16 types of industries,

two types of operations, and three organization sizes. The study demonstrates that geographical region,

industry sector and organization size are statistically significant factors that influence the weighting of

intangible assets. This paper identifies the principal components that shape intellectual capital and the way

it is characterized.

© 2012 Published by Elsevier Inc.

 

Mõnigaid viiteid sellest 2013 artiklist

 

Axtle Ortiz, M. A. (2009). Analysis and valuation of intellectual capital according to its context. Journal of Intellectual Capital, Volume 10, No. 4, . : Emerald Publishing.

(NB: kahjuks ajakiri Journal of Inellectual Capital ei ole memo autorile täies ulatuses kättesaadav)

Brooking, A. (1996). Intellectual capital: Core asset for the third millennium enterprise. Thomson International Business Press, New York, NY.

 

Chaminade, C., & Johanson, U. (2003). 2003. Can guidelines for intellectual capital management and reporting be considered without addressing cultural differences?.

Journal of Intellectual Capital, Vol. 4, Iss. 4. (pp. 528) : Bradford.

 

Flamholtz, E. (1971). A model for human resource valuation: a stochastic process with

service rewards. The Accounting Review, 46, 253–267 [Apr.].

 

Flamholtz, E. (1972). Toward a theory of human resource value in formal organizations. The Accounting Review, 47, 666–678 [Oct.].

 

Flamholtz, E. (1973). Human Resource Accounting: Measuring Positional Replacement Cost. Human Resource Measurement. 1st. 8-16. In Edvinsson, L.and Malone, M.,

(1997). Intellectual capital, realizing your company’s true value by finding its hidden brainpower. NY, EUA: Harper Collins.

Lev, B. (1999). Seeing is believing. A better approach to estimating knowledge capital. Boston,MA: CFO Magazine, CFO Publishing Corporation February.

 

Lev, B., & Schwartz, A. (1971). On the use of the economic concept of human capital in financial statements. The Accounting Review(52), 3–5 [March].

 

Rodov, I., & Leliaert, P. (2002). FiMIAM: Financial method of intangible assets measurement. Journal of Intellectual Capital, 3(3), 323–336.

 

Stewart, T. (1998). Intellectual capital: The new wealth of organizations. Currency/Doubleday, NY, USA.

 

Täiendavaid osundusi 

Memo 27.XI 16: Euroopa Parlamendi 23.XI 16 Rapordi A8-2016-0317* kohta

Selle Punkt 6 nõuab EL/28-s eeskätt kolmandatest riikidest siia suunatud terroristliku propaganda vastase ennetava tegevuse tõhustamist ja seda eriti veebis.

Meil levitatakse taolist propagandat eeskätt Kremli ajaloovõltsingute faktoididena nagu: Eesti Vabariigi militaarset sovjeti okupatsiooni pole kunagi olnud ja eestlusele ega selle rahvuslikule majandusele pole mingit kahju  NLi poolt kunagi tekitatud.

Õienduseks tuleb öelda a) alles mullu valmis viimane IX köide prof  Herbert Lindmäe „Suvesõda … 1941“ (629lk – kokku üheksa köidet 4852lk) mis käsitleb Eestis 1941 toimunud lahinguid lahinguid kus Eesti Vabariigi ohvitseride juhtimisel eesti partisanid lõid Punaväge Maalt välja. – Kremli propaganda vastase võitluse raames jääb aga soovida et vähemasti Haridus- ja Teadus-ministeerium vähemalt ETISes nõuaks Herbert Lindmäe tööde märkimist b) Sovjeti genotsiidiline ning sõjakuritegelik ja inimsusvaenulik okupatsioon 1939-1991 tekitas nii eestlusele kui ka meie rahvusliku majanduse jätkusuutlikkusele tohutuid kaotusi** – ja mille jätted nüüd hübriidsõdade käigus uuesti radikaliseeruvad uuesti russifitseerimiseks.*** – Kahetsusväärselt ei suuda meie võimurid korraldada EL liikmesriikidega vastavat koostööd et ühiselt neid kaotusi usaldusväärselt ja teaduspõhiselt hinnata. http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2016-0440&language=ET&ring=A8-2016-0317

White Book (2005): The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”(2005) State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn: Estonian Encyclopaedia Publishers: 171:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

and/or

http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/TheWhiteBook

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

 

 

 

http://www.economist.com/news/europe/21710862-militia-moms-are-practicing-their-marksmanship-just-case-estonia-counts-nato-worries

 

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus: Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing:

Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

Naevdal, Eric (2016) „Catastrophes and ex post shadow prices — How the value of the last fish in a lake is infinity and why we should not care (much)“ – Journal of Economic Behavior & Organization Volume 132, Part B, December 2016, Pages 153–160: http://dx.doi.org/10.1016/j.jebo.2016.04.021

Abstract

Catastrophic risk is currently a hotly debated topic. This paper contributes to this debate by showing two results. First, it is shown that for a certain class of optimal control problems, the derivative of the value function with respect to the initial state may approach infinity as the state variable goes to zero, even when the first-order partial derivatives of the integrand and transition functions are finite. In the process, it is shown that standard phase diagrams used in optimal control theory contain more information than generally recognized and that the value function itself may be easily illustrated in these diagrams. Second, we show that even if the value function has an infinite derivative at some point, it is not correct to avoid this point in finite time at almost any cost. The results are illustrated in a simple linear-quadratic fisheries model and proven for a more general class of growth functions.

Siin moraal on – et nt katastroofide kompensserimise seisukohast oluline on kahjustuste taastamiseks vajalike summade väljaselgitamine – seega okupatsioonikahjustuste puhul tänapäeva seisukohat nende taastamiseks vajalike summade ligikaudne hindamine jooksvates sisulistes (informaalsetes) tõelistes hindades.

NB! võrdlemisi värske populaarne ülevaade sotsiaalkapitali kontseptsioonist: https://en.wikipedia.org/wiki/Social_capital

detsember 30, 2016 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Tõesti aktuaalne artikkel

Aktuaalne artikkel eriti hübriidsõja strateegilises kommunikatsioonis – ei tohi ära unustada et vaenulik laager püüab igati ja mitmel moel meie rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust õõnestada ning seda eeskätt rahvusliku sotsiaalkapitali mürgitamisega nii venestamise kui ka püha perekonna institutsiooni lammutamisega ning lõhkumisega ning rahvusliku teadmusruumi moonutamisega faktoididega jne – ja – nagu artikli moto ütleb:

“War gives a sense that we can rise above our smallness and divisiveness,”                    Chris Hedges (2002):

 

ka seda ei tohi unustada!

Artikkel:

Jennings, Colin; Santiago Sanchez-Pages (2016-17) „Social capital, conflict and welfare“ –                                    Journal of Development Economics 124 (2017) 157–167 0304-3878.

 

 

A B S T R A C T

This paper analyzes the role of external conflict as a force that can create social capital. Hostile inter-group interactions can help to resolve intra-group social dilemmas but these potential gains must be weighed against the insecurity of hostile relations with an out-group. Our central result is that the presence of an outside threat can induce higher levels of social capital either because a protective aspect of social capital comes into play and/or as a reallocation of investments from private to social capital. Given that social capital is potentially subject to free-riding, the threat, by promoting a greater level of social capital, can be welfare improving. When the threat is severe, social capital and welfare are more likely to fall. This effect of an external threat on social capital is stronger in poor economies. These results can shed light on the sometimes contradicting empirical evidence on the relationship between conflict and social capital.

© 2016 Elsevier B.V. All rights reserved.

Available online 01 October 2016.

 

……………………….

 

Mõningaid viiteid sellest artiklist

 

Chou, Y.K., 2006. Three simple models of social capital and economic growth. J. Socio-

Econ. 35, 889–912.

Coleman, J., 1988. Social capital in the creation of human capital. Am. J. Sociol. 94,

S95–S120.

Collier, P., 1999. On the economic consequences of civil war. Oxford Econ. Pap. 51 (1),

168–183.

De Luca, G., Verpoorten, M., 2015. Civil war, social capital and resilience in Uganda.

Oxford Econ. Pap. 67 (3), 661–686.

Deng, L.B., 2010. Social capital and civil war: the dinka communities in Sudan’s civil war.

Afr. Affairs 109 (435), 231–250.

DiPasquale, D., Glaesar, E., 1999. Incentives and social capital: are homeowners better

citizens? J. Urban Econ. 45 (2), 354–384.

Durlauf, S., Fafchamps, M., 2006. Social capital. In: Aghion, P., Durlauf, S. (Eds.),

Handbook of Economic Growth. North-Holland, Amsterdam.

Estrella-Lopez, O., 2003. Social Capital and Government in the Production of Public

Goods. Universitat Autonoma de Barcelona, Department of Economics, Mimeo.

 

detsember 29, 2016 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Head uudised?

Head uudised PM.ee poolt 16.XII 16*:

“Euroopa Liidu liidrid jõudsid Ülemkogul kokkuleppele, … kiitsid heaks Vene-vastaste sanktsioonide pikendamise poole aasta võrra, ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressiteate vahendusel (?  -üe).

EL-i sanktsioonid, mis kehtestati 2014. aasta juulis pärast lennufirma Malaysia Airlines reisilennuki allatulistamist Ida-Ukraina kohal, on suunatud Vene energeetika-, kaitse- ja finantssektori vastu. EL-i liidrite otsus tähendab, et sanktsioonid jäävad kehtima 2017. aasta juuli lõpuni.”

 

Tänud PM Ratas’ele nende teadete avaldamise eest – kuid sooviks täpseid osundusi Ülemkogu vastavatele Resolutsioonidele – eriti Vene-vastasre sanktsioonide pikendamise kohta kuni juuli lõpuni 2017 – sest nt** seda „2017.aasta lõpuni“ väidet on raske sealt leida?

 

*) http://maailm.postimees.ee/3948393/ratas-el-i-liidrid-leppisid-kokku-vene-sanktsioonide-pikendamise?utm_source

**) http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/12/15-euco-conclusions-final/

detsember 17, 2016 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Makromärgukiri 9.XII 16

Üht-teist avaldati makrostatistikat QIII.2016 kohta:

  1. ESA Tabel RAA0014: KOGUMAJANDUSE … NETOLAENUANDMINE: välismaailmale 0,33 (nb EAS andmed ei ühti EP omadega sest metoodikad on erinevad) miljardit eurot – seega  6% kvartali SKP mahust – mis on suurem kui mitmetel eelmistel aastatel samas kvartalis, seejuures kapitali kogumahutus on väiksem kui eelmistel aastatel ning kahjuks pole eristatav kui palju kapitali kogumahutusest siirati välismaailma – muide see 6% on ligemale samas kaliibris summaga mida parajasti RMil on kavas välismaalt laenu võtta
  2. http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1873/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/146: selle järgi tänavu QIII lõpus oli Eesti residentide investeeringuid välismaailmas 1,62 miljardi euro jagu rohkem kui mullu sama kvartali lõpus – tähendab et aasta jooksul on SKP mahust ligemale 8% läinud kodumaisest majandusest välja – ehk ligemale kaks korda rohkem EL/28 Komisjoni toetustest meile samal perioodil – kokku on meil praeguseks välismaailmas deklareeritult ligemale 30 miljardi mahus
  3. juba mõnevõrra varem teatati ESA poolt: Tabel EM060: ETTEVÕTETE (20 JA ENAMA HÕIVATUGA) MAJANDUSNÄITAJAD — Aasta, Tegevusala (EMTAK 2008), Kontrolliv riik/regioon ning Näitaja – et tunamullu (kõige värskemad andmed) välismaalt kontrollitavad vastavad ettevõtted maksid Eestis keskmiselt kasumimaksu 9% – ning sh Venemaa kontrolli all olevad 3%: seega Komisjoni terminoloogias meie Valitsus subsideeris välismaa mittefinantskontserne ligemale 0,1 miljardi euro ulatuses – sh ka sanktsioneeritavaid Venemaa omasid.

MORAAL: Suure tõenäosusega viimatistel aastatel meie rahvusliku majanduse negatiivne divergents EL/28 keskmise suhtes ja seega rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse kahanemine (vt viimaste aastate Komisjoni Prognoose – meie RM konvergentsi prognoosid on populistlikult lakeeritud PPS vääringu abil) – on suuresti tingitud finantskapitalide anomaalsest väljalekkimisest (mida ei EP ega RM poolt ei prognoosita) lisaks inimkapitali pagemisele (ESA andmetel QIII 2016 tööhõive oli  7 tuhat madalam kui mullu samas kvartalis http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp) – ja  seega majanduspotentsiaali langusest. Suure tõenäosusega olulisteks negatiivseteks regressoriteks on siin nii Kremli agressiivse poliitika määramatus (eriti finantskapital kardab eksistentsiaalseid riske nii sise- kui välis-poliitilisi) – ja mis veelgi olulisem inimvara pagemise puhul et üldine majanduslik ebavõrdsus (sh piirkondlik ja kodumajapidamiste varade osas sh ka inimkapitali kui ka sotsiaalkapitali osas) süveneb seoses täiesti teadustühise regressiivse ning tasakaalutu maksusüsteemi kehtimisel (eriti jooksva kasumimaksu baasi nullimine ärgitab dividendide maksust kõrvalehiilimist ja petunimetuste all finantside maksustamata kujul väljasulimist ja seda isegi Venemaa kontrolli all olevate sanktsioneerimisele kuuluvate siinsete korporatsioonide poolt).

detsember 9, 2016 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Hästi aheldatud Prometheus’ed – Mihkel Mutt (2016) „EESTI ÜMBRLÕIKAJA“ Fabian, 206lk

 

Juba esimestest lehekülgedest on tunda kalvinistlikku stiilset vaimusugulust Andre Gide’i (1925 Pariis) „HALVASTI AHELDATUD PROMETHEUS“ „LOOMINGU“ RAAMATUKOGU 1969 Prantsuse keelest tõlkinud Jaan Kaplinski 47lk jutustusega –  mõlemad algavad episoodidega Euroopa suurlinnade sumedatel bulvaritel Prometheus’likus kaliibris vaimumagnaatide aktsioonidega.

M.M. romaanis lk178 situatsioon jõuab dilemmani: „Aga migrandid? Eestisse saabus esialgu kuusteist pagulast. Toompeal toimus meeleavaldus, kus osales sada viiskümmend inimest, kes nõudsid, et neil kuueteistkümnel ei lubataks ühte ja samasse kohta elama jääda, sest niimoodi võivad nad getostuda.“ – siinkohal M.M. poliitkorrektsusega kindlalt aheldatud euro-Prometheustel on sünnis suud kinni hoida selle fakti koha pealt et Eestis on arvukalt venekeelseid getosid tuhandeid kordi suuremate asukate arvuga – selge et sellelt leheküljelt kogu romaan muutub poliitkorrektorlikuks absurdiks eriti hübriidsõja määramatustes** –  vähemal kalvinistlikult ning võrreldes A.G. halvasti aheldatud vaimuhiidude suhtes – ja – seda veelgi enam eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse püsimise suhtes***.

*) Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) Economic shocks, civil war and ethnicity. – Journal of Development Economics 115 32–44.

ja

Mägi, Kadi; Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru, Maarten van Ham (2016) „Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential contexts“ – DEMOGRAPHIC RESEARCH VOLUME 34, ARTICLE 41, PAGES 1161−1192 PUBLISHED 28 JUNE 2016 http://www.demographic-research.org/Volumes/Vol34/41/ DOI: 10.4054/DemRes.2016.34.41:

http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/default.htm

ja

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus: Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing:

Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

 

**) Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

 

 

***) Ennuste, Ülo (2016) https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

P.S.: Tõsi – Mihkel Mutt on siin romaani formaati täiendanud: lõpetades päevakkajalise romaani kaasaegsetest etnilis-poliitilistest konfliktidest hoopiski poliitiliselt korrektse asendusteemaga Rooma Riigi lagunemise populaarse narratiiviga – erinevalt Andre Gide’i novellist mis jääb idiosünkraatsesse kaasaega. Ometi oleks võinud leida teema kohta paljude skolaaride värskeid uurimusi mis teaduspõhiselt ei piirdu prognoosimisel ainult protsessi eeslmiste seisundite regressiooniga – vaid eeskätt arvestavad tänapäeva tingimusi (mitte enam antiik kotkad ei tiirle Ateena kohal vaid droonid) riikidevaheliste suurte paneelide regresseerimise teel analüüsitakse olulisi faktoreid – nt:

 Ethnic diversity and conflict
Abstract

We argue that the reason why it has proved hard to determine whether negative effects on economic performance and conflict are more strongly associated with polarized rather than fractionalized societies is because the distinction between polarization and fractionalization is only relevant for societies with ethnic diversity above a certain threshold. In addition, high levels of ethnic fractionalization at a country level are generally associated with regional concentration of minorities, and as a result, many regions may have a very different ethnic composition from the national average, and in particular, they may have much higher levels of ethnic polarization than the national level. Because of the very different ethnic composition of different regions in this situation, conflict is more likely to be confined to a limited geographical area.

Copyright
Corresponding author
*Email: michael.bleaney@nottingham.ac.uk
**Email: a.dimico@qub.ac.uk
Linked references
HideAll

This list contains references from the content that can be linked to their source. For a full set of references and notes please see the PDF or HTML where available.

D.Acemoglu , S.Johnson , and J. A.Robinson (2002), ‘Reversal of Fortune: Geography and Institutions in the Making of the Modern World Income Distribution’, Quarterly Journal of Economics, 117: 12311294.

A.Alesina , R.Baqir , and W.Easterly (1999), ‘Public Goods and Ethnic Divisions’, Quarterly Journal of Economics, 114 (4): 12431284.

A.Alesina , A.Devleeschauwer , W.Easterly , S.Kurlat , and R.Wacziarg (2004), ‘Fractionalization’, Journal of Economic Growth, 8: 155194.

R. J.Barro (1991), ‘Economic Growth in a Cross-Section of Countries’, Quarterly Journal of Economics, 106 (2): 407433.

P.Barron , K.Kaiser , and PradhanMenno , (2009), ‘Understanding Variations in Local Conflict: Evidence and Implications from Indonesia’, World Development, 37 (3): 698713.

L.Becchetti , P.Conzo , and A.Romeo (2014), ‘Violence, Trust, and Trustworthiness: Evidence from a Nairobi Slum’, Oxford Economic Papers, 66 (1): 283305.

C.Blattman and E.Miguel (2010), ‘Civil War’, Journal of Economic Literature, 48 (1): 357.

M. F.Bleaney and A.Dimico (2011), ‘How Different are the Correlates of Onset and Continuation of Civil Wars?’, Journal of Peace Research, 48 (2): 145155.

P.Collier and A.Hoeffler (1998), ‘On Economic Causes of Civil War’, Oxford Economic Papers, 50 (4): 563573.

P.Collier and A.Hoeffler (2004), ‘Greed and Grievance in Civil War’, Oxford Economic Papers, 56 (4): 563595.

P.Collier , A.Hoeffler , and D.Rohner (2009), ‘Beyond Greed and Grievance: Feasibility and Civil War’, Oxford Economic Papers, 61 (1): 127.

P.Collier , A.Hoeffler , and M.Söderbom (2004), ‘On the Duration of Civil War’, Journal of Peace Research, 41 (3): 253273.

W.Easterly and R.Levine (1997), ‘Africa’s Growth Tragedy: Policies and Ethnic Divisions’, Quarterly Journal of Economics, 112 (4): 12031250.

J.Esteban and D.Ray (1994), ‘On the Measurement of Polarization’, Econometrica, 62 (4): 819851.

J.Esteban and D.Ray (2011), ‘Linking Conflict to Inequality and Polarization’, American Economic Review, 101: 13451374.

J.Esteban , L.Mayoral , and D.Ray (2012), ‘Ethnicity and Conflict: An Empirical Study’, American Economic Review, 102: 13101342.

J. D.Fearon (2003), ‘Ethnic and Cultural Diversity by Country’, Journal of Economic Growth, 8(2): 195222.

J. D.Fearon (2004), ‘Why Do Some Civil Wars Last So Much Longer than Others?’, Journal of Peace Research, 41 (3): 275301.

J. D.Fearon and D. D.Laitin (2003), ‘Ethnicity, Insurgency, and Civil War’, The American Political Science Review, 97 (1): 7590.

J. D.Fearon and D. D.Laitin (2011), ‘Sons of the Soil, Migrants, and Civil War’, World Development, 39 (2): 199211.

J.Gardeazabal (2011), ‘Linguistic Polarization and Conflict in the Basque Country’, Public Choice, 149: 405425.

J.Heckman (1979), ‘Sample Selection Bias as a Specification Error’, Econometrica, 47: 153161.

H.Hegre and N.Sambanis (2006), ‘Sensitivity Analysis of the Empirical Literature on Civil War Onset’, Journal of Conflict Resolution, 50 (4): 508535.

R.Kanbur , P. K.Rajaram , and A.Varshney (2011), ‘Ethnic Diversity and Ethnic Strife. An Interdisciplinary Perspective’, World Development, 39 (2): 147158.

P.Lujala , N. P.Gleditsch , and E.Gilmore (2005), ‘A Diamond Curse? Civil War and a Lootable Resource’, Journal of Conflict Resolution, 49 (4): 538556.

E.Miguel and M. G.Gugerty (2005), ‘Ethnic Diversity, Social Sanctions, and Public Goods in Kenya’, Journal of Public Economics, 89 (11–12): 23252368.

E.Miguel , S.Satyanath , and E.Sergenti . (2004), ‘Economic Shocks and Civil Conflict: An Instrumental Variables Approach’, Journal of Political Economy, 112 (4): 725753.

J.Montalvo and M.Reynal-Querol (2005a), ‘Ethnic Polarization, Potential Conflict, and Civil Wars’, American Economic Review, 95 (3): 769813.

J.Montalvo and M.Reynal-Querol (2005b), ‘Fractionalization, Polarization and Economic Development’, Journal of Development Economics, 76 (2): 293323.

J.Montalvo and M.Reynal-Querol (2010), ‘Ethnic Polarization and the Duration of Civil Wars’, Economics of Governance, 11 (2): 123143.

D.Rohner , M.Thoenig , and F.Zilibotti (2013), ‘Seeds of Distrust: Conflict in Uganda’, Journal of Economic Growth, 18: 217252.

N.Sambanis (2004), ‘What is Civil War? Conceptual and Empirical Complexities of an Operational Definition’, Journal of Conflict Resolution, 48 (6): 814859.

G.Schneider and N.Wiesehomeier (2010), ‘Diversity, Conflict and Growth: Theory and Evidence’, Diversity, 2: 10971117.

A. F.Tollefsen , H.Strand , and H.Buhaug (2012), ‘PRIO-GRID: A Unified Spatial Data Structure’, Journal of Peace Research, 49 (2): 363375.

A.Wimmer and L. E.Cederman (2009), ‘Ethnic Politics and Armed Conflict: A Configurational Analysis of a New Global Data Set’, American Sociological Review, 74 (2): 316337.

P.S.P.S.: Rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse konjektuurimise ja projitseerimise rakursist jääb ilmselt autori kompetents kahvatuks kaasaegse sotsio-küberneetilisest rakursist nt: a) Maarjamaalt ei page kapitalid (sh inim- ja finants-kapital) parasjagu eeskätt mitte selle poolest et siin suhthead ingl pidgini oskust Ida-Euroopa kontekstis – vaid ikkagi ilmselt rohkem Kremli uue kolonisatsiooni ning tuumarünnakute hirmust b) seejuures putinoidid toetuvad sellele et eelmises poolesajandilises okupatsioonis suudeti siin elanikkonna rahvuslik struktuur suuresti paduvenestada ja rahvuslik teadmusstruktuur kahetsusväärselt hägustada obskurantistlikuks nt et natsionalism olevat igal juhul kurjast ja rahvusriik olevat dystoopia ning küüditamine olevat ratsionaalne jne (tõenduseks vt ülalolevaid tosinaid teadusosundusi mida autor ei ole enda teksti Bayes’likult endogeneseerinud) c) M.M. postuleerib et Alam-Kolkaküla on täielikult eestikeelne – seega liiglihtsustab ja kahetsusväärselt heidab kõrvale hübriidsõja määramatuste tingimuses meile siin praegu eksistentsiaalse idiosünkraatia (vt A.G. 1969 lk9) mis moodsas sootsiumide teoorias on tuntud kui polaarne/diametraalne (täieliselt vastandlik) etniline hetrogeensus – faktor millega Kreml manipuleerib.

detsember 4, 2016 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Caritas in Veritas …

 

„Caritas in Veritate“ v. „Post-Veritas“

Üks viimatisi sügavaimaid esseesid tõerääkimise (standard termin otsustusteooriates) filosoofiast turumajanduslikus kontekstis on kirja pandud Paavst Benedictus’e XVI poolt* (seda küll ainult usuteadusliku õpetuse raames) – ning taolise käsitluse vastasuse ning vääramise kohta leiame arvukalt definitsioone ning teoreeme ja seotud osundusi nt Google’ist nt eeskätt märksõna all „Post-truth politics“ ja „Factoids“**

Mis meil selles vallas parajasti eriti aktuaalne on et Euroopa Parlamendis hiljuti vastu võetud Raport*** nõuab EL/28 liikmesriikidelt tugevamaid ennetavaid vastulööke igasugusele terroristlikule propagandale ning selle levitamisele – ja – seda eriti seltskonnaveebides.

Makroökonoomilise ja sotsiaalküberneetilise poliitika teooria kaasaegses kontekstis ning Eesti näidetel oleme Post-Veritas poliitikate vääramise ning tõerääkimise mehhanismide disaini püüdnud arendada**** ja tõenduspõhiselt väidame: a) peamine viga mis on tehtud rahvusliku teadmusruumi kvaliteedi ja selle negentroopia arendamisel – on see et paljude petispoliitikute ning muude taoliste magnaatide poolt – on demokraatlikku sõnavabadust moonutatult/omaksupüüdlikult tõlgendatud rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse õõnestamiseks b) arvestades hübriidsõja tingimusi ning erilist arvukate trollide kolonnide kiskjalikkust – on teatava positiivse ennetava demokraatliku tsensuuri kehtestamine paratamatu c) tuleb rakendada hübriidelt nii moraalseid kui ka materiaalseid stiimuleid tõerääkimise edendamiseks ja seda nii administratiivsete kui ka seltskondlike institutsioonide poolt ja seda teaduspõhiselt demokraatlikku kaalutletust väärtustades*****.

*) Pope Benedict XVI’s “Caritas in Veritate”: The Problem with

Globalization is Man’s Selfish Use of Markets

The Pope on “Love in Truth” by Father Robert Sirico from the Wall Street

Journal (2009) is a penetrating analysis of Pope Benedict XVI’s latest encyclical on

the economic crisis, “Caritas in Veritate”.

Sirico points out that Pope Benedict doesn’t condemn markets, globalization

– but rather man’s selfish uses of these instruments.

Caritas in Veritate by Pope Benedict XVI

Democrats Link Pope’s ‘Economic Justice’ Plea With Obama Agenda

Caritas in Veritate is an eloquent restatement of old truths casually

dismissed in modern times. The pope is pointing to a path neglected in all

the talk of economic stimulus, namely a global embrace of truth-filled

charity.

Benedict rightly attributes the crisis itself to “badly managed and largely

speculative financial dealing.” But he resists the current fashion of blaming

all existing world problems on the market economy. “The Church,” he

writes, “has always held that economic action is not to be regarded as

something opposed to society.” Further: “Society does not have to protect

itself from the market, as if the development of the latter were ipso facto to

entail the death of authentically human relations.”

The market is rather shaped by culture. “Economy and finance . . . can be

used badly when those at the helm are motivated by purely selfish ends.”

**) https://en.wikipedia.org/wiki/Post-truth_politics

***) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2016-0440&language=ET&ring=A8-2016-0317

****) Ennuste, Ü. (2008) „Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples“  –  In Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: a collection of research articles dedicated to the 10th Anniversary of the Institute for European Studies, Tallinn: Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

*****) SUNSTEIN, CASS R. and REID HASTIE (2015) „Garbage in, garbage out? Some micro sources of macro errors“ – Journal of Institutional Economics Volume 11 Issue 3: 561-583:

https://doi.org/10.1017/S1744137413000398

 

Abstract

Many institutions, large or small, make their decisions through some process of deliberation. Nonetheless, deliberating institutions often fail, in the sense that they make judgments that are false or that fail to take advantage of the information that their members have. Micro mistakes can lead to macro blunders or even catastrophes. There are four such failures; all of them have implication for large-scale institutions as well as small ones. (1) Sometimes the predeliberation errors of an institution’s members are amplified, not merely propagated, as a result of deliberation. (2) Institutions fall victim to cascade effects, as the initial speakers or actors are followed by their successors, who do not disclose what they know. Non-disclosure, on the part of those successors, may be a product of either informational or reputational cascades. (3) As a result of group polarization, deliberating institutions sometimes end up in a more extreme position in line with their predeliberation tendencies. Sometimes group polarization leads in desirable directions, but there is no assurance to this effect. (4) In deliberating institutions, shared information often dominates or crowds out unshared information, ensuring that institutions do not learn what their members know. Informational signals and reputational pressure help to explain all four errors. The results can be harmful to numerous institutions, including large ones, and to societies as a whole. Markets are able to correct some of these problems, but cascade effects occur there as well.

 

P.S.:  unustada ei tohi et majandusliidu liikmesriigi rahvusriikliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse (lähend indikaator võiks olla eeskätt nt konvergents* kogu liidu keskmise kontekstis) tõenäosus sõltub suuresti poliitilistest riskidest ning määramatustest – nii rahvuse lokaalsetest, kogu majandusliidulistest kui ka liiduvälistest **: selge et mida suuremad need lokaalselt on seda rohkem on sootsiumid hirmutatud nii reaalselt kui ka lisaks trollide poolt faktide kaskaadidega – ja seda suurem on nii põhielanike pagemine välismaale (Eestist olevat viimaste kümnendite jooksul ligemale 6% põhiliselt põhielanikkonnast lahkunud (CEED Report „One Way Ticket“ 2016  andmetel: seega vastavad rahvuslike inimvarade kaotuste informaalsed hinnangud võivad ulatuda kuni sadade miljardite eurodeni*) ning Eurostati järgi immigrantide positiivne aktiivsus on vähemefektiivne – negatiivsest aktiivsusest pole poliitkorrektne hingitseda) – eriti aga finantskapitalide lekkimine kodumaisest rahvuslikust majandusest sest finantsistid on eriti riskikartlikud (EP Statistika järgi on Eesti juba pooltosinat aastat olnud välismaale neto-laenu andjaks ning meie residentide poolt on deklareerituna välismaal ligemale 30 miljardi euro mahus investeeringuid) – kõik see muidugi õõnestab meie rahvuslikku majanduspotentsiaali ning erodeerib rahvusliku jätkusuutlikkuse tõenäosust.

*) Ennuste, Ülo (2016) https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

**) Le, Quan Vu; Paul J. Zak (2016) „Political risk and capital flight“ – Journal of International Money and Finance 25 (2006) 308-329 (NB: Political risks cause first of all especially human and financial – and especially by Kremlin predatory foreign policy towards Near Abroad Countries – especially threatening with nuclear attacks).

 

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) Economic shocks, civil war and ethnicity. – Journal of Development Economics 115 32–44 (NB: Absolutely actual for Baltic-Countries and Poland+Finland).

Mägi, Kadi; Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru, Maarten van Ham (2016) „Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential contexts“ – DEMOGRAPHIC RESEARCH VOLUME 34, ARTICLE 41, PAGES 1161−1192 PUBLISHED 28 JUNE 2016 http://www.demographic-research.org/Volumes/Vol34/41/ DOI: 10.4054/DemRes.2016.34.41:

http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/default.htm

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus: Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing:

Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

 

 

 

 

 

 

 

 

november 30, 2016 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Memo 27.XI 16

Memo 27.XI 16: Euroopa Parlamendi 23.XI 16 Rapordi A8-2016-0317* kohta

Selle Punkt 6 nõuab EL/28-s eeskätt kolmandatest riikidest siia suunatud terroristliku propaganda vastase ennetava tegevuse tõhustamist ja seda eriti veebis.

Meil levitatakse taolist propagandat eeskätt Kremli ajaloovõltsingute faktoididena nagu: Eesti Vabariigi militaarset sovjeti okupatsiooni pole kunagi olnud ja eestlusele ega selle rahvuslikule majandusele pole mingit kahju  NLi poolt kunagi tekitatud.

Õienduseks tuleb öelda a) alles mullu valmis viimane IX köide prof  Herbert Lindmäe „Suvesõda … 1941“ (629lk – kokku üheksa köidet 4852lk) mis käsitleb Eestis 1941 toimunud lahinguid lahinguid kus Eesti Vabariigi ohvitseride juhtimisel eesti partisanid lõid Punaväge Maalt välja. – Kremli propaganda vastase võitluse raames jääb aga soovida et vähemasti Haridus- ja Teadus-ministeerium vähemalt ETISes nõuaks Herbert Lindmäe tööde märkimist b) Sovjeti genotsiidiline ning sõjakuritegelik ja inimsusvaenulik okupatsioon 1939-1991 tekitas nii eestlusele kui ka meie rahvusliku majanduse jätkusuutlikkusele tohutuid kaotusi** – ja mille jätted nüüd hübriidsõdade käigus uuesti radikaliseeruvad uuesti russifitseerimiseks.*** – Kahetsusväärselt ei suuda meie võimurid korraldada EL liikmesriikidega vastavat koostööd et ühiselt neid kaotusi usaldusväärselt ja teaduspõhiselt hinnata.****

*) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2016-0440&language=ET&ring=A8-2016-0317

**)  White Book (2005): The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”(2005) State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn: Estonian Encyclopaedia Publishers: 171:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

and/or

http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/TheWhiteBook

***) Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

ja

Ennuste, Ü. (2014) “Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks oPreliminary Postulates and Conjectures” – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

 

****) Ennuste, Ü. (2016) https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

 

P.S.: a) siin ingl osundused on mõeldud rahvusvahelise koostöö süvendamise huvides et eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust tõsta b) hirmutab muidugi see et meie seltskondlikus meedias (nt fb) üha enam näib vohavat kremli trollide ja hargmaiste pankurite post-factual eestluse nii majandusliku ebavõrdsuse lõhestamise ja venestamise ning ELi laimav mulin – ja ei mingit teaduspõhist vastuseisu ega ennetavat positiivset tsensuuri sellele (parajasti läheb võimurite kogu aur kitsendusele).

november 27, 2016 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Kiri 25.XI 16

 

Head Kolleegid: PM 24.XI 16 lk13 loeme „Läti Seim võttis eile vastu haridusseaduse muudatuse, mis kehtestab reeglid Läti Riigile ebalojaalsete õpetajate vallandamiseks.“ – kahjuks Seimi ingl Koduleheküljelt mina ei suutnud leida selle kohta midagi – kas keegi saaks avitada – ette tänades üe

Muide mõned läti ühiskonnateadlased olevat hiljuti paaril korral külastanud meie Justiits Ministeeriumi et püüda kooskõlastada sovjeti okupatsiooni poolt tekitatud vahvuslike tõeliste makromajanduslike kaotuste kogusuurust tänapäeva makroökonoomika ja sotsiaalküberneetika rakursist (sh rahvusliku inim- ja sotsiaal-kapitali ning rahvuslike institutsioonide (nt haridus- ja teadus-süstteemi ning rahandus- ning riigikaitse-süsteemi jne hävitamisega tekitatud kahjusid –  ning seda eeskätt rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse aspektist) – arusaadavalt lojaalsete õpetajate kohustuste hulka peab kuuluma nende tohutute rahvuslike kahjude tõeliste mahtude teaduspõhiste hinnangute valgustamine.

Seega oleks meil nii rahvuslikult ning ka teaduslikult tarvilik kontakteeruda nende õpetlastega kes Seimis selle haridusseaduse muudatusega tegelesid ja oleks nõus koostööd tegema meie vastavate teaduspõhiste uurimustega vt nt:

  • White Book (2005): The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”(2005) State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn: Estonian Encyclopaedia Publishers: 171:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

and/or

http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/TheWhiteBook

  • Toomse, Rene(2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

november 25, 2016 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Meem 19.XI 16

Infosõja inimsusvastasest koletluslikkusest

  1. Parajasti Maarjamaa rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse/stabiilsuse tõenäosuse üheks peamiseks õõnestajaks on Kremli trollid – tõepoolest: sajandi makroökonoomika ning sotsiaalküberneetika rakursist Maarjamaa kontekstis* on selle kestlikkuse riskide üheks parimaks operatsionaalseks lähendiks on üldine divergents EL28 eksistentsiaalsete indikaatorite keskmiste väärtuste suhtes
  2. arvukate usaldusväärsete rahvusvaheliste makroprognooside järgi 2016 aasta kohta EL28 liikmesriikide lõikes ning arvukate makroindikaatorite taustal – suure tõenäosusega näib et et aastal 2016 Eesti divergents EL28 keskmiste näitude suhtes süveneb allapoole**
  3. nt GDP juurdekasvu tempo järgi konvergentsiks peaks meie tempo tänavu olema vähemasti üle 4% kuid on alla 2% (lohutame ennast sellega et Lätil ja vist kah Leedul minevat veelgi kehvemini) – majanduslikku ebavõrdust ei tohiks meil enam süvendada (kuid seda tehakse asjatundmatu maksupoliitikaga hoolega – seda eriti kõlvatu 0-kasumimaksu kahjustava toime mahavaikimisega***) – teadusmahutusi ei tohi vähendada nagu seda viimatised täiesti obskurantlikud ministrid on teinud (sh eesti keele ja ajaloo alaseid ning venekeelsust toetavate ja ingliskeelseid ning Lääne-meelseid halvustavate kasuks) jne jne
  4. üldise divergentsi peamiste regressoritena näivat eeskätt toimivat kapitalide (eeskätt inim- ja finants-kapitalide jne) kodumaisest rahvuslikust majandusest väljalekkeimised anomaalsetes kogustes juba mitmeid-mitmeid aastaid – kusjuures mis eriti oluline – tänapäeva makoökonoomika**** rakursist nende nähtuste põhjustaja suuresti on  välispoliitilised riskid nt ka Kremli trollide poolsed hirmutamised siin nii tuumarelvade kasutuselvõtuga kui ka küberrünnakute intensiivistamisega – mis veelgi olulisem on venemeelsuse (nt inimsusvastased genotsiidid eestluse hävitamiseks on õigustatud jne ning seejuures divergents/vaesustumine soodustavad etniliste kodusõdade tekkimist Kremli tpotusel*****) ning vene keelsuse domineerivaks disainimine Maarjamaal****** – olevat globaalse ajaloolise progressi paratamatus (nii nagu arvukad siinsed sovieti okupantidest jättete kolonnid siin infosõjas  täiesti vabalt levitavad) ja niimoodi Maarjamaa sotsiaalkapitali laastavad koos sellega kaasneva põlisrahvastiku kahandamisega ning peamiselt venekeelse positiivselt vähemaktiivse aktiivse sisserändajate osakaalu suurendamisega (venekeelsete negatiivse aktiivsuse mainimist peetakse Kremlimeelsete siinsete magnaatide poolt natsimiskiks******).

 

Socio-Cybernetic Reference Memo 16.XI 16 (Professional – not Executive)

 

*) Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

(NB: Actual idiosyncratic National situation)

 

**) http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2016_autumn_forecast_en.htm

 

http://ec.europa.eu/eurostat/web/sdi/indicators (NB: more than many dozens of aggregated macro indicators per member county considered as significant existentially – especially genuine converging indicators).

 

***) Diamond, Peter; Emmanuel Saez (AUGUST 2011) The Case for a Progressive Tax: From Basic Research to Policy Recommendations. CESIFO WORKING PAPER NO. 3548 CATEGORY 1: PUBLIC FINANCE: http://elsa.berkeley.edu/~saez/diamond-saezJEP11opttax.pdf (NB: Obscurant and predatory regressive Tax Policies cause national macroeconomic decay).

****) Le, Quan Vu; Paul J. Zak (2016) „Political risk and capital flight“ – Journal of International Money and Finance 25 (2006) 308-329 (NB: Political risks cause capital flights – especially human and financial – and especially by Kremlin predatory foreign policy towards Near Abroad Countries – especially thretening with nuclear attacks).

 

*****) Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) Economic shocks, civil war and ethnicity. – Journal of Development Economics 115 32–44 (NB: Absolutely actual for Baltic-Countries and Poland+Finland).

******)  Mägi, Kadi; Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru, Maarten van Ham (2016) „Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential contexts“ – DEMOGRAPHIC RESEARCH VOLUME 34, ARTICLE 41, PAGES 1161−1192 PUBLISHED 28 JUNE 2016 http://www.demographic-research.org/Volumes/Vol34/41/ DOI: 10.4054/DemRes.2016.34.41:

http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/default.htm

ja

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus: Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing:

Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

november 19, 2016 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar