Ülo Ennuste majandusartiklid

Kom 8.VII 17

Kom: Kersti Kaljulaid (5.VII 2017) Riia StratCom-Dialogue Avakõne*

ScienceDirect.com järgi nt** kuulub strateegiline kommunikatsioon eeskätt institutsionaal- ja sotsiaal-küberneetika valdkonda ning seega matemaatiliselt formaliseeritav stohhastiliste antagonistlike mänguteoreetiliste mudelitega.

Kaljulaid oma tekstis õigesti rõhutab tõerääkimise olulisust kommunikatsiooni usaldusväärsuse kindlustamisel ning tuginemist kindlatele faktidele ning mitte faktoididele (vt ka nt Akerlof, Georg, Robert Shiller (2015) Phishing for Phools: The Economics of Manipulation and Deception, ISBN: 9781400873265 Princeton University Press, Princeton, NJ. (Kindle) ja

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen)  School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

ja: StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications).

Antud kaasuses näib meil siiski vajaka jäävat kogu tõe ilmutamise vajaduse käsitlemine ja selles peituvad lüngad (eeskätt paljude erialade meie rahvuslike ning rahvusvaheliste tippteadlaste (Kissinger, Fukuyama jne) strateegiliste tööde mahavaikimine).

Nt on meie Teise Vabadussõja kangelaslikkuse (Lindmäe (2015)***) üldine mahavaikimine kommunikatsiooniteoreetiliselt äärmiselt ebakompetentne ning rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust erodeeriv. Mis veelgi olulisem et Lindmäe magnum opus mahavaikimisega varjatakse ka soveti okupatsiooni kogu jälkust ning kogu rahvuslikku köndistamist nii füüsiliselt kui vaimselt (muide nt HTMi partner ETIS.ee jaoks prof Lindmäe on oma suurteosega „Suvesõda … 1941“ IX Köidet (ligemale viie tuhande leheküljega) tühi  koht – mis muide arvestades viimatiste teadusministrite kompetentsi ning maailmavaateid on täiesti mõistetav – nagu ka paljude Eesti tippteadlaste asjakohaste strateegiliste uurimuste mahavaikimine: nt Lippmaa ja Mereste, kelle kohta puudub info nt nende osalemises ELiga ja Euroalaga liitumises mis hübriidsõjaga seoses on strateegiliselt olulised jne). Jääb lisada et mahavaikijad ei pruugi kõik olla kremlimeelsed vaid kannatada nt okupatsioonist tingitud kauakestva nn Stockholmi sündroomi all (vt nt Noor, Heino (2005) “Permanent Health Damages” In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers: 58-73: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192)

Eriti problemaatiline on siinjuures hübriidsõja tingimustes  ja eriti eesrindel küberdimensoonis ning trollide kolonnide olemasolul – on täieliku pressivabaduse üle vaba (sh ScienceDirect mõistes mitteasjatundjate) dialoogi pidamine****.

P.S.: tähelpanu väärib et strateegilise kommunikatsiooni teaduspõhine käsitlemine on äärmiselt keerukas ning nõuab väga paljude erialade sõltumatute ning ausameelsete spetsialistide koostööd (nt viitel** on pooltosinat autorit) – nt eriti kompleksne on tänapäeval rahaliselt hinnata okupatsioonide poolt tekitatud  täielikke sotsiaalmajanduslikke ning küberneetilis-institutsionaalseid kahjustusi: lisaks traditsioonilistele majanduskapitalide kaotustele on tänapäeval Post-GDP ajastul asutud hindama ka rahvuslikke inimkapitali ning sotsiaalkapitali kaotusi samuti institutsionaalvarade kaotusi nii otseselt kui kaudselt (nt rahvusliku etnilise struktuuri köndistamise kui ka kultuuri ning hariduse ja teaduse varade hävitamise ja seega rahvusliku teadvuse hägustamise pikaajaliste kahjude hindamist (https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/)

Muide taoliste probleemide demokraatlikud arutelud antagonistlike poliitiliste rühmituste seltskondades ei too teadusloogilist konstruktiivset selgust (nt Riigikogu komisjonides – vt nt Dr Uibu: http://arvamus.postimees.ee/4148947/jaak-uibu-kuidas-riik-on-rahvastikupoliitikas-aastaga-edasi-liikunud) vaid hägustavad veelgi rohkem vastupidiselt ausatele teadusuuringutele – seda on korduvalt väitnud nii Lippmaa kui ka nt Akerlof&Shiller (2015).

*) https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13447-vabariigi-president-strateegilise-kommunikatsiooni-konverentsi-avamisel-riias/index.html

https://www.president.ee/en/official-duties/speeches/13437-president-of-the-republic-at-the-opening-of-the-riga-stratcom-dialogue/index.html

http://www.cvent.com/events/the-riga-stratcom-dialogue-2017/agenda-d47b2cc5272e4ad4a969cc73e97a8f47.aspx

**) Falkheimer, Jesper; Mats HeideHoward NothhaftSara von Platen, Rickard Andersson  (2017) Is Strategic Communication too important to be left o Communication Professionals?: Managers’ and coworkers’ attitudes towards strategic communication and communication professionals – Public Relations Review, Volume 43, Issue 1, March 2017: 91-101.

 

References

Ashforth, B. (2001). Role transitions in organizational life: An identity-based perspective. Mahwah, NJ: Lawrence Earlbaum.Axley, S. R. (1984). Managerial and organizational communication in terms of the conduit metaphor. Academy of Management Review, 9(3), 428–437.Brønn, P. S. (2001). Communication managers as strategists? Can they make the grade? Journal of Communication Management, 5(4), 313–326.Brønn, P. S. (2014). How others see us: Leaders’ perceptions of communication and communication managers. Journal of Communication Management,18(1), 58–79. http://dx.doi.org/10.1108/JCOM-03-2013-0028Cheney, G., & Christensen, L. T. (2001). Organizational identity: Linkages between internal and external communication. In F. M. Jablin, & L. L. Putnam(Eds.), Organizational communication: Advances in theory, research, and methods (pp. 231–269). Thousand Oaks, CA: Sage.Cowan, D. (2014). Strategic internal communication: How to build employee engagement and performance. London: Kogan Page.Dewey, J. (1916). (1916/2004) democracy and education. Mineola, NY: Dover.Falkheimer, J., & Heide, M. (2014a). From public relations to strategic communication in sweden: The emergence of a transboundary field of knowledge.Nordicom Review, 35(2), 123–139.Falkheimer, J., & Heide, M. (2014b). Strategisk kommunikation: En introduktion (2nd ed. strategic communication: An introduction). Lund: Studentlitteratur.Falkheimer, J., Heide, M., Simonsson, C., Zerfass, A., & Verhoeven, P. (2016). Doing the right things or doing things right? Paradoxes and swedishcommunication professionals’ roles and challenges. Corporate Communications: An International Journal, 21(2), 142–159.http://dx.doi.org/10.1108/CCIJ-06-2015-0037Flyvbjerg, B. (2006). Five misunderstandings about case-study research. Qualitative Inquiry, 12(2), 219–245. http://dx.doi.org/10.1177/1077800405284363Global Alliance. (2010). Stockholm accords: Final text. Retrieved from. www.stockholmaccords.org/accords-text6https

***) Herbert Lindmäe (1999-2015) SUVESÕDA  … 1941, IX Köidet, OÜ Greif, 1999-2015: kokku 4825lk.

****) Ennuste, Ü. (2008) Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. Kirch, Aksel; Kerikmäe, Tanel; Talts, Mait (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: a collection of research articles dedicated to the 10th Anniversary of the Institute for European Studies, Tallinn: Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

https://yloennuste.wordpress.com/2017/07/08/kom-8-vii-17/

References and Related Papers
Adam, K. 2004. On the Relation between Robust and Bayesian Decision
Making. – Journal of Economic Dynamics & Control, 28, 2105-117.
Antonelly, C. 2005. Models of Knowledge and Systems of Governance.
Journal of Institutional Economics, 1, 51-73.
36
Aoyagi, M. 1998. Correlated Types and Bayesian Incentive Compatible
Mechanisms with Budget Balance. – Journal of Economic theory, 79,
142-151.
d’Aspremont, C., Crémer, J. and Gerard-Varet, L.-A. 2004. Balanced
Bayesian Mechanisms. – Journal of Economic Theory, 115, 2, 385-
395.
Azrieli, Y. and Lehrer, E. 2008. The value of the stochastic information
structure. – Games and Economic Behavior, Vol. 62 (in press).
Baliga, S. 1999. Interactive Implementation. – Games and Economic
Behavior, 27, 38-63.
Callander, S and Wilkie, S. 2007. Lies, Damned Lies, and Political
Campaigns. – Games and Economic Behavior, 60, 262-86.
Chakraborty, A. and Yilmaz, B, 2004. Informed Manipulations. – Journal
of Economic Theory, 114, 132-52.
Chambers, C. 2004. Virtual Repeated Implementation. – Economic Letters,
83, 263-268.
Eliaz, K. 2002. Fault Tolerant Implementation. – Review of Economic
Studies, 69, 589-610.
Ennuste, Ü. 1969. Uncertainty, Information and Decomposition in the
Planning of the Production System. – Economics of Planning, 9, 3,
258-266.
Ennuste, Ü. 1978. A Theory of Decomposed Optimal Planning. Tallinn:
Valgus.
Ennuste, Ü. and Matin, A. 1989. Stokhasticheskie ekonomicheskie modeli
adaptivnogo optimalnogo planirovaniia i problemy ikh koordinatsii.
Moskva: Nauka.
Ennuste, Ü. 1999. On a Bayesian Mechanism Planning Model of the Shapin
the CEECs and EU Accession and Enlargement Decisions. In: Ülo
Ennuste and Lisa Wilder (eds.) Harmonization with the Western
Economics: Estonian Developments and Related Conceptual and
Methodological Frameworks, Tallinn, 343-359.
Ennuste, Ü. 2001. Quasi-Implementing Design Mechanisms and Primary
Determinants: Estonian Empirical Illustrations. In: Ü. Ennuste and L.
Wilder (Eds.) Factors of Convergence: A Collection for the Analysis
of Estonian Socio-Economic and Institutional Evolution, Tallinn
Technical University, 325-361.
Ennuste, Ü. 2003. A Linear Planning Analysis of Institutional Structure in
the Economy. In: Ü. Ennuste and L. Wilder (Eds.), Essays in Estonia
Transformation Economics. Tallinn Technical University, 265-279.
37
Ennuste, Ü. 2006. Meta-synthesis Approach to Economic System
Implementation Mechanisms. In: Simulation and Optimisation in
Business and Industry: International Conference on Operational
Research, May 17-20, 2006, Tallinn, Estonia / Eds. H. Pranevicius et
al.]. Kaunas: Technologija, 2006, 9-12.
Ennuste, Ü. 2007. Dual Market-Transition in Estonia 1987-2007:
Institutional Mechanism Analysis Approach. In: Europe After
Historical Enlargement. The Proceedings of 5th Audentes Spring
Conference, Apr. 28 2006, Tallinn, 60-126.
http://www.ies.ee/iesp/No3/
Foster, D. and Young, H. 2003. Learning, Hypothesis Testing, and Nash
Equilibrium. – Games and Economic Behavior, 45, 73-96.
Francois, P. 2006. Norms and the Dynamic of Institution Formation.
Department of Economics, University of British Columbia and
CentER, Tilburg University and CIAR, CEPR, CMPO.
Francois, P. 2008. Norms and Institution Formation. CEPR, London.
Geoffrion, A. 1970. Primal Resource-Directive Approach for Optimizing
Nonlinear Decomposable Systems. Operations Research, 18, 375-03.
Gu, J. and Tang, X. 2005. Meta-Synthesis Approach to Complex System
Modeling. – European Journal of Operational Research, 166, 597-
614.
Hellwig, C. 2002. Public Information, Private Information, and the
Multiplicity of Equlibria in Coordination Games. – Journal of
Economic Theory, 107, 191-222.
Huxley, A. 1938, Ends and Means. London: Chatto and Windus,House of
Commons. 2007. MINUTES OF EVIDENCE. TAKEN BEFORE
TREASURY COMMITTEE – PRIVATE EQUITY – Tuesday 11
December 2007. SIR DAVID WALKER. Evidence heard in Public.
Questions 1 – 75. (www.parliament.uk/index.cfm ).
Inotai, A. 2007. Economic Patriotism Fuels Populism and Demagogy.-
EurActive, 17 July.
Kalai, E. and Ledyard, J. 1998. Repeated Implementation. – Journal of
Economic Theory, 83, 308-317.
Kaminski, M. 2004. Social Choice and Information: The Informational
Structure of Uniqueness Theorems in Axiomatic Social Theories.
– Mathematical Social Sciences, 48, 121-138.
Klass, S, 2007. Recent Developments in Liability for Nondisclosure of
Capital Market Information. – International Review of Law and
Economics, 27, 1, 70-95.
38
Koessler, F. 2004. Strategic Knowledge Sharing in Bayesian Games.-
Games and Economic Behavior, 48, 292-320.
Kornai, J. 2008. From Socialism to Capitalism. CEU Press, Budapest,
New York, XI+240.
Macchiavello, R. 2008. Public Sector Motivation and Development
Failures. – Journal of Development Economics, 86, 1, 201-213.
Marrano, M., Haskel, J. and Wallis, G. 2007. What Happened to the
Knowledge Economy? ICT, Intangible Investment and Britain’s
Productivity Record Revisited.Working Paper No. 603, Queen Mary,
University of London.
Matsushima, H. 1993. Bayesian Monotonicity with Side Payments.
Journal of Economic Theory, 59, 107-121.
Matsushima, H. 2003. Universal Mechanisms and Moral Preferences in
Implementation. Discussion Paper CIRJE-F-254, Faculty of
Economics, University of Tokyo.
Matsushima, H. 2008. Role of honesty in full implementation. – Journal of
Economic Theory, 139, 353 – 359.
Matsushima, H. 2008. Detail-free Mechanism Design in Twice Iterative
Dominance: Large economies. – Journal of Economic Theory (in
Press).
Myatt, D. and Wallace, C. 2004. Adaptive Play by Idiosyncratic Agents. –
Games and Economic Behavior, 48, 124-138.
Myatt, D. and Wallace, C. 2008. An Evolutionary Analysis of the
Volunteer’s dilemma.-Games and Economic Behavior, 62, 1, 67-76.
Nehring, K. 2004. The Veil of Public Ignorance. – Journal of Economic
Theory, 119, 247-270.
North, D. 1990. Institutions, Institutional Change and Economic
Performance. Cambridge University Press.
Parreiras, S. 2005. Correlated Information, Mechanism Design and
Informational Rents. – Journal of Economic Theory, 123, 210-217.
Persson, T, and Tabellini, G. 2002. Political Economics: Explaining
Economic Policy. MIT Press, Massachusetts Institute of Technology,
533 p.
Pryor, F. 2005: Market Economic Systems. – Journal of Comparative
Economics, 33, 1, 25-46.
Phelps, E. 2006. Macroeconomics for a Modern Economy. Prize Lecture.
Nobel Museum.
Ramazzotti, P. 2005. Knowledge and Macro-Coordination. Google.
39
Rosser, J. 2007. The Rise and Fall of Catastrophe Theory Applications in
Economics: Was the Baby Thrown out with the Bathwater? –Journal
of Economic Dynamics & Control, 31, 3255-80.
Royal Swedish Academy of Sciences. 2007. Mechanism Design Theory.
Stockholm.
Schweitzer, U. 2005. Law and Economics of Obligations. – International
Review of Law and Economics, 25, 2, 209-228.
Serrano, R. and R. Vohra. 2001. Some Limitations of Virtual Bayesian
Implementation. – Econometrica, 69, 785-792.
Vanberg, V. 2005. Markets and States: The Perspective of Constitutional
Political Economy. – Journal of Institutional Economy, 1, 23-49.
Walker, David. Guidelines for Disclosure and Transparency in Private
Equity (20 Nov 2007, see
http://walkerworkinggroup.com/?section=10366
Wallis, J. 2006. Evaluating Economic Theories of NPOs: a Case Study New
Directions for Socio-Economics – The Journal of Socio-Economics,
35, 959-979.

juuli 8, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Küsitavusi

      Makroökonoomilisi küsitavusi*

 

  1. „Ühinemisreferendumi eel tehti massilist teavitustööd. Hannes Rummi juhitud kampaanias tiirutasid kõikide Eesti erakondade poliitikud mööda Eestit sama usinasti kui mistahes valimisteks valmistudes. Tulemus on olnud vaeva väärt. Eesti õigus kuuluda läände on praeguseks ka meist läänepoolsemate riikide jaoks enesestmõistetav.“ – taevane arm: a) kessee „Rummi“ veel on – toimisid arvukad vastavad riilklikud ad hoc komisjonid, toimusid regulaarsed rahvusvahelised teadusühingute teaduskonverentsid nii meil** kui eriti mujal ja eriti seminarid ülikoolides – eriti Inglismaal ja Iirimaal liitumisvastaselt (et mitte nende pirukat piirata ja seda koos mõningate medemeestega  jne b) mitte kõikide Eesti erakondade poliitikud ei tiirutanud ringi ilma salakavaluseta ja sulitsemiseta et liitumine rentslisse keerata (nimed on avalikult  teada: vt P.S.: Endel Lippmaa tohutust panusest liitumise kujundamisel)
  2. Kas see e.k tekst on äkki konarlik tõlge ingl omast: kas nt „südames“ ei peaks olema „südamikus“; kas „liitriigid“ ei peaks olema „liikmesriigid“ – kahjuks Presidendi Koduleheküljele pole jõudnud siiani teksti ühtegi autentset  versioon jne
  3. Kas äkki ikka a) Presidendi majandusnõunik ei ole üldse kompetentne ei „Brüsseli“ värkides üldse ega nt Komisjoni teaduspõhises Projektis „GDP and Beyond“ ning eriti Komisjoni puruhambutust võitlusest korruptsioon vastu nt nii hargmaiste korporatsioonide kasumimaksudest möödahiilimisel*** ning Eurosemestri veelgi hambutumast üritusest liikmesriikide rahvuslikke majanduspoliitikaid teaduspõhilikustada sotsiaal-küberneetiliselt ning evolutsiooninstitutsionaalselt riskiarvestuslikeks vähempopulistlikeks****  ja seega suurendades ELi sotsiaalkapitali (liikmesriikide vahelist usaldust) ning heidutusvõimet b) ja kas eriti Eesti puhu ei peaks Komisjon nõudma tõelist arvestamist  hübriidsõja riskidega (sh tööjõu anomaalse väljarändega)  ja seega loobuma Maastrichti aegunud reeglitega ning nende kiire ümbervaatamisega eriti tööjõu ja kapitali absoluutselt vaba liikumise alal – rääkimata valesti mõistetud sõnavabaduse varjus lubada putinoide kolonnidel vaba trollimist – seega mitte enam taga nutma 2004. a. lihtsameelset Külma Sõja järgset ja hübriidsõja eelset  situatsiooni – vaid mõtlema rohkem heidutusvõime tõstmisele?

*) http://arvamus.postimees.ee/4161957/kersti-kaljulaid-eesti-euroopa-liidu-sudames-et-jaa-murduks?utm_source

**) Ennuste, Ü. and Rajasalu, T. 2002. Critical Probability of the EU Eastern Enlargement Project’s Institutional Failure: Aspects of Calibrated Economic Impacts of the Failure. In: Aksel Kirch and Juhan Sillaste (eds.) Monitoring Preparations of Transition Countries for EU-Accession. 4th International Conference 4-6 October, 2002 Pärnu, Estonia, The Institute for European Studies, Tallinn, 212-227: http://www.ies.ee/iesp/ennuste.pdf  (NB! riskiarvestuslik käsitlus, vt ka viiteid)

***) Ülo Ennuste. 2012. “Waiting for the Commission Strengthened Governance Coordination Leviathans: Discourse Memo for the Actors in the Macro-Game “European Semester”- Baltic Journal of European Studies“ Vol 2, No 1, 2012 p 139-164:  http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_Ulo_En

****)  Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) Economic shocks, civil war and ethnicity. – Journal of Development Economics 115 32–44.

P.S.: http://www.sekretar.ee/uudised/2011/01/26/endel-lippmaa-jouame-viie-rikkama-hulka

Oluline lõik käesolevalt:

Mis on Teile euroministriks olemise ajast meelde jäänud?

Meelde on jäänud kogu tegevusplaani tegemine, mis pani enam-vähem paika arengumudeli, mis on siiani töötanud – kas toetada riigitööstust või mitte, piiriküsimused, äristruktuuride korraldamine, õigusaktid jne.
Kõige olulisem oli Euroopa Liitu astumine ning ELiga seotud sammude fikseerimine. Siis oli ju ka vastaseid nagu tänagi. Aga sellegipoolest on iseseisev riik Euroopa Liidu süsteemis, eurorahaga ja NATO liikmelisusega parim, mis me saame antud kontekstis teha. Päris iseseisvatest asjadest ei tule midagi välja. Need ei püsi. Peab olema suuremates plokkides võimalikult mugavus tsoonis. Ja kuna Kyoto on maha kantud, on meil Euroopas väga suur vabadus. Ainult mullidest ei tohi ennast hüpnotiseerida lasta.

Kas me oleme 20 aastaga palju targemaks saanud?

Inimesed on võrratult targemad, meil oli rahvusvahelisest äritegevusest primitiivne arusaam. Õppida on samas veel palju.
Olen Eesti arenguga väga rahul. Kõik on läinud nii, nagu arvasin ja lootsin, pole millestki üllatunud, kõik on läinud õigel viisil.  Olen huvi tundnud ainult faktide vastu ja ka poliitikas lähtunud ainult teaduse reeglitest, mille järgi pole raske asju ette näha.

KES ON KES

Endel Lippmaa töötas aastatel 1995–1997 Euroministri büroos, 17. november 1995–6. august 1996 oli eurominister.

Intervjuu ilmus täna Äripäeva avaldatud 5-,10-,15-, ja 20aastaste firmade erilehes.“

 

juuni 30, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Küsitavusi

Veidi banaalseid küsitavusi: Eerik-Niiles Kross PM lk20 27.VI 17:

http://arvamus.postimees.ee/4158083/eerik-niiles-kross-globaalne-eesti-rahvusriik

1. E-NK „Pisut banaalselt öeldes on inimesed ressurss.“ – taevane arm – hübriidsõja tingimustes ning kaasaegses Post-GDP (GDP and Beyond: vt Eurostat ja Komisjoni teaduspõhist terminoloogiat) ning sotsiaal-küberneetilises kontekstis (vt Norbert Wiener (1948, e.k 1961 terminoloogiat kus sulidel ja lollidel on oluline koht) ajastul kus rahvuslike sotsiaalsete turumajanduste jätkusuutlikkuste kestlikkuse tõenäosused ning liikmesriikide konvergentside tõenäosused on peamised eksistentsiaalsed kriteeriumid lisaks tosinatele komplementaarsetele indikaatoritele (sotsiaal majanduslik ebavõrdsus, institutsionaalne kapital jne) – selles olukorras on eriti väikeriikide puhul mis asetsevad agressorimpeeriumi külje all – selles olukorras on rahvuslikud inimvarad kõige olulisemad ressursid nii inimkapitali (Nobeli preemia 2003) kui ka sotsiaalkapitali näol:

OECD (May 2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

Additional information, including the data used in this country note, can be found at: http://www.oecd.org/statistics/Better-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

OECD (2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

NB! kahjuks inimkapitali on mõistetud kitsalt turumajanduslikes formaalsetes raamides – peegeldamata nt informaalseid sateliitkontosid nii GDP loomisel kodumajapidamistes kui ka ka rahvusliku ning rahvusvahelise sotsiaalkapitali loomisel jne

2.Pisut banaalselt öeldes on E-NK vist püüdnud olla reformistlikult poliitkorrektne „tõdedes“ et „Seda olukorras, kus keskmiselt rändab Eestist välja 5000 inimest aastas“ – teaduspõhiselt see 5000 on täiesti mitteadekvaatne arv sest see on ainult nn registripõhine emigratsioon  ning viimastel aastatel on ametlikes statistikates see arv ligemale kolm korda suurem nn bilansipõhise metoodika alusel  (siinkohal autor oleks pidanud lisaks IAA aruandele vaatama vähemalt ka Dr Uibu uurimusi mis osaliselt publitseeritud isegi Riigikogus) – rääkimata sellest et väljarändajate inim- ning sotsiaalkapital kapital on oluliselt kõrgem sisserändajate  omast (vt ka Eurostati milles muide on rõhutatud et just väljarändavate põliselanike  inimvara on kõrgem ning Eurosemestri osundusi et väljarände põhjuste hulka kuuluvad nii meie palgavaesus (sest finantskonto lekib miljardites RM silme all – vt EP maksebilanssi lisaks koos tohutute inimkapitalide lekkimisega väljamaadesse ) kui ka barbaarselt süvenev majanduslik ebavõrdsus – seda on ka Uibu rõhutanud

3. Seega eriti hübriidsõja ängide ning riskide tingimustes ei saa üldse juttugi olla reformlikust populistlikust tööjõu täiesti vabast migratsioonist mis erodeerib demograafilist struktuuri eeskätt venestamisega ning vastavate vaenulike getode soetamisega – samuti nagu kapitali täiesti vabast rahvusvahelisest transfeerimisest (eriti arvestades meie täiesti teaduslagedat kasumimaksumehhanismi mis isegi võimaldab Venemaa kontrolli all olevaid siinseid tütarettevõtteid subsideerida – rääkimata täielikust sõnavabadusest putinoidtrollide kolonnidele. Muide taoliste institutsionaal-küberneetiliste palja silmnähtavate kõigile lihtsalt arusaadavate vaeguste kiired likvideerimised peaks siiski Riigikogu kompetentsi piires olema lahendatavad ilma igasuguste partokraatlike intriigideta (v.a salakavalate: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0147596717300197 )– mitte aga rahvastiku arenguprobleemidega akadeemiline tegelemine sellel ja riski prognostika ning evolutsiooni institutsionaalse disaini jne alal täiesti asjatundmatute tegelastega (siiski proffid üldiselt oma parteide huvide eest võitlemisel).

juuni 27, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Arvustus 24.VI 17

Brexit aitaks nii Maarjamaa heaolu statistikat tõsta – kui ka heidutusvõime ning jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust õõnestada: Indrek Tarand PM.ee (http://arvamus.postimees.ee/4151683/indrek-tarand-kui-suur-on-nn-kova-brexiti-hind?utm_source )

Tõepoolest nt: a) Eurostati järgi 2016 Eesti oli AIC indeksi* alusel EL/28 kontekstis 22. kohal kuid peale UK eraldumist suure tõenäosusega tõuseb 21. kohale – seega kui veel 19 tuumikriiki eralduks siis jõuaksime vähemalt selle indikaatori järgi viie rikkama hulka b) Post-GDP (GDP and Beyond**) kontekstis kus eksistentsiaalseks võtmekriteeriumiks on nii ELi kui ka Eesti puhul rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse tase: ELi puhul dünaamilises globaalses konkurentsis ning Eesti puhul teiste liikmesriikidega võrreldes (nt lähendina dünaamilise konvergentsi tõenäosus ELi keskmise AIC tasemega võrreldes) siis UK eraldumine kindlasti vähendab nimetet keskmise taset ning tõstab meie konvergentsi tõenäosust (vähendab divergentsi tõenäosust mis parajasti domineerib c) Post-GDP ajastul UK eraldumise kahjust arusaam ELile ei piirdu enam ainult fiskaalsete kaotustega (kitsalt turumajanduslikega) vaid kaotuste hulka tuleb hinnata nt*** ka rahvuslikus inimkapitali kui ressursi kaotused, lisaks veel nii liidulised kui liikmesriikide sotsiaalkapitali (sh vastastikkuse usaldusväärsuse) kaotused (nii internaalsed kui ka internatsionaalsed) pluss institutsionaalsed kaotused (nt UK liitumiseks tehti suuri kulutusi  vastava institutsiooni loomiseks investeeringutena nii traditsiooniliselt kui ka informatsioonilis-kommunikatiivselt d) selge et taolised tohutud kaotused (võrreldes fiskaalsetega mis Tarandi poolt PMis esile tõstetud) vähendavad hübriidsõjas oluliselt ELi laagri heidutusvõimet**** (UK on üks kahest EL/28 tuumarelvaga varustatust – selge et UK eraldumisel (kõva Brexit’i realiseerumisel) võib selles turbulentsis (mis suuresti esile kutsutud valede ja trollimise ning populismiga) väheneda ajutiselt ka Eesti heidutusvõime – seda eriti olles parajasti nii kaubandus- kui ka küberneetika-sõja eesrindel ning oluliselt polaarse etnilise heterogeensuse tingimustes****– tõsiselt meil tuleb väga tõsiselt võtta Eesti Presidendi Kaljulaid sõnumit võimalikest rahvuslikest riskidest (23.VI 2017 Rakverest: vt ka*****).

*) http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases (13.VI 2017)

**) http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/overview

***) OECD STATISTICS DIRECTORATE (10-Oct-2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang LiuE-mail: gang.liu@oecd.org): http://www.oecd.org/std/research ja

OECD (2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

****) Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) Economic shocks, civil war and ethnicity. – Journal of Development Economics 115 32–44.

*****)

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen)  School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

ja: StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

juuni 24, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Üks arvustus

Makroökonoomiliselt ja sotsiaalküberneetiliselt täiesti ajast ja arust asjatundmatu sonimine lumpeni lollitamiseks:

http://arvamus.postimees.ee/4153133/andrei-kuzitskini-kiri-valitsusele-eesti-hinnakriis-algab-laosest-eesti-ministrite-peas#comments

 

Tõepoolest  nt: „Eesti Panga prognoosi järgi tuleb Eesti aastane inflatsioon 3,2 protsenti, sisemajanduse kogutoodangu kasv 3,5 protsenti, nominaalpalk aga kasvab 5,7 protsenti.

Niisiis tuleb peaaegu kogu Eesti majanduse kasv hindade kasvust, see aga sööb põhijoontes ära palgatõusu. Paraku on see prognoos hakanud juba tõeks saama. Tegelikkus on palju koledam, kui inimesed tahaksid ette kujutada.“ a) kodumaise kogutoodangu kasvu arvutatakse püsihindades (ilma inflatsioonita) – seega on täitsa vale et: „Niisiis tuleb peaaegu kogu Eesti majanduse kasv hindade kasvust,“ – tõsi et inflatsioon on ainult osa jaehindade kasvust sest viimane peegeldab ka kaupade väärtuse kasvu (nt e-lugeriga saab taskusse pista terve raamatukogu) b) see on õige et Maarjamaa „Tegelikkus on palju koledam, kui inimesed tahaksid ette kujutada.“ – aga seda mitte hindade või palkade kasvust tingituna – vaid eeskätt hübriidsõja ängidest tingituna ning suhtelise palgavaesusega EL/28 kontekstid – seoses sellega ka põliselanike anomaalse väljarännuga ning elanikkonna etnilis-struktuurse kvaliteedi laostamisega – sh eriti hiiliva venestamise süvendamisega ilmselt putinoidide poolt (Eurostai andmetel siinsete venekeelsete positiivne majandusaktiivsus on madalam – negatiivne ilmvselt vastupidi) – eriti õudne on muidugi see et siiani toimub Valitsuse poolt lõmitavalt siinsete Venemaa kontrolli all olevate tütarfirmade subsideerimine (EL/28 Komisjoni terminoloogias see et need tütarfirmad maksavad siin kasumimaksu ainult paari protsendi ulatuses – see on kuritegelik subsideerimine kohalike maksumaksjate arvelt) c) tsiviliseerite maailmas ei ole enam ammu ei Friedman’id ega Bulgakov’id asjakohased autoriteedid – tõepoolest  vt nt selle sajandi sagedasemaid asjakohaseid osundusi nagu:  Mägi, Kadi; Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru, Maarten van Ham (2016) „Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential contexts“ – DEMOGRAPHIC RESEARCH VOLUME 34, ARTICLE 41, PAGES 1161−1192 PUBLISHED 28 JUNE 2016 http://www.demographic-research.org/Volumes/Vol34/41/ DOI: 10.4054/DemRes.2016.34.41:

http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/default.htm

Noor, Heino (2005) “Permanent Health Damages” In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers: 58-73: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

North, D.C. (2005)  Understanding the Process of Economic Change. Princeton University Press.

OECD (May 2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

Additional information, including the data used in this country note, can be found at: http://www.oecd.org/statistics/Better-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

OECD (2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

Ott, Attiat F. and Ulo Ennuste (1996) Anxiety as a consequence of liberalization: An analysis of opinion surveys in Estonia” – The SOCIAL SCIENCE JOURNAL, 33(2): 149–164:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-975809236&_sort=r&_st=13&view=c&md5=c8cbd80ce3c89f76826648e113e4c244&searchtype=a

 

PAGANO, UGO and MASSIMILIANO VATIERO (2015) „Costly institutions as substitutes: novelty and limits of the Coasian approach“ – Journal of Institutional Economics / Volume 11 / Issue 02 / June 2015, pp 265 – 281

DOI: 10.1017/S1744137414000198, Published online: 27 May 2014:

http://journals.cambridge.org/abstract_S1744137414000198

 

Parr, Nick and Ross Guest (2014) „A Method for Socially Evaluating the Effects of Long-Run Demographic Paths on Living Standards“ – Demographic Research, Volume 31 275-318.

Piketty, T. (2014), Capital in the Twenty-First Century. London: Belknap Press

of Harvard University Press.

Rahi-Tamm, Aigi (2005) “Human Losses In:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:25-48:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

Rajasalu, Teet (2003) “Indicators of economic freedom and economic structure as determinants of growth and convergence in enlarging EU and priorities for Estonia”:  In: Essays in Estonian transformation economics, 2003, Tallinn: 9-32.

Reigl, Nicolas (2016) Forecasting the Estonian Rate of Inflation using Factor Models. Eesti Pank. Working Paper Series, ISSN 1406-7161; 8/2016:

http://www.eestipank.ee/publikatsioon/toimetised/2016/82016-nicolas-reigl-eesti-inflatsioonimaara-prognoosimine-faktormudelite-abil

Raukas, Anto (2005) “Enormous Envirolmental Damage Caused by Occupation Army In:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:133- 140:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

Resiliency Authors (2016)“Making the Eurozone more resilient: What is needed now and what can wait?“:

http://voxeu.org/article/making-eurozone-more-resilient-what-needed-now-and-what-can-wait#

Russ, Meir (2016) „The probable foundations of sustainabilism: Information, energy and entropy based definition of capital, Homo Sustainabiliticus and the need for a “new gold” – Ecological Economics 130: 328–338.

a b s t r a c t

this conceptual, interdisciplinary paper will start with an introduction to the new-networked knowledge-based global economy and the importance of intellectual and, specifically, human, capital. Next, an advanced definition of human and other forms of capital using information, energy and entropy will be introduced. This will be followed by a discussion of the premises framing the study of economics and will focus on the role of law in the economy. Afterwards, the paper will suggest the addition of a new model of humans that should serve as the base for the concept of law, the homo sustainabiliticus. Ensuing this discussion and consistent with the newly proposed definition of capital, a proposal for a new currency (“new gold”) will be offered. This proposal suggests viewing usable, renewable energy, knowledge and data as the most important assets for the 21st century

and is seen as the building block for the new sustainabilistic economy.

© 2016 Elsevier B.V. All rights reserved.

Ecological Economics: This paper builds on and significantly enhances a chapter by Russ, M. (2014b).

E-mail address: russm@uwgb.edu.

http://dx.doi.org/10.1016/j.ecolecon.2016.07.013

Schlefer, J. (2012), The Assumptions Economists Make, Cambridge, MA: Harvard University Press.

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus and Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing: Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

STIGLITZ, Joseph E., Amartya SEN, Jean-Paul FITOUSSI (2010) Report by the Commission on the Measurement of Economic Performance and Social Progress:

http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

SUNSTEIN, CASS R. and REID HASTIE (2015) „Garbage in, garbage out? Some micro sources of macro errors“ – Journal of Institutional Economics / Volume 11 / Issue 03 / September 2015, pp 561-583

Wikipedia (n.d.) ‘Economic Sanctions.’ Retrieved from http://en.wikipedia.org/wiki/

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) Economic shocks, civil war and ethnicity. – Journal of Development Economics 115 32–44.

 

 

juuni 22, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Märgukiri

Märgukiri: 14.VI 2017 ootel

Kahtlemata üheks oluliseks teavikuks meie selle Rahvusliku Leinapäeva puhul on kogumik:

Valge raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991 (peatoim Vello Salo). Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, lk175: ning e-teavikuna

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8196

või

http://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valge-Raamat.pdf

Jääb lisada et kogumik on prii võrguteavikuna olemas ka inglise ning vene keeles ning on leidnud laia rahvusvahelist tunnustust nt http://www.communistcrimes.org/en/Database/Estonia/Estonia-Communist-Era

Teiseks hiljuti lõpetatud lähiajalooline magnum opus narratiiv:

Herbert Lindmäe: SUVESÕDA  … 1941, IX Köidet, OÜ Greif, 1999-2015: kokku 4825lk (sic! – üe).

Jääb kahetsusega lisada et viimatised Teadusministrid ning Akadeemia on pidanud poliit-korrektsusest seda rahvuslikku suurteost „mitte märkama“ (tõepoolest IX Köites (Suvesõda Harjumaal 1941 (2015 ja praegu müügil Rahva Raamat kauplustes) tõdeb prof Lindmäe ilmutatud kujul eestlaste kangelaslikkust ka Teises Vabadussõjas – mis ilmselt on paratamatult poliit-tehnoloogiliset tabuteema – arvestades Maarjamaa külgnemist barbaarse impeeriumiga).

Ning kolmandaks: Peep Varju (2013) Eesti laste küüditamine Venemaale 14. juunil 1941 kui genotsiidi- ja sõjakuritegu; [toimetajad Ülo Ennuste, Enn Tarvel ; kunstnik Endel Palmiste, kaanekujundus: Marju Veermäe] Tallinn: Valge Raamat, (Tallinna Raamatutrükikoda)
116 lk. : ill. ; ISBN/ISSN:  9789949229284 (pdf):

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:134869

NB: seda raamatut on ligemale 800 korda (sic!) Digar Arhiivist alla laaditud.

 

P.S.: vähemkättesaadavaid teavikuid

Kannatuste aastad 1940-1991. 2. raamat (2012) Herbert Lindmäe, Aigi Rahi-Tamm, Helbe Merila-Lattik … jt. ; toimetajad Ülo Ennuste, Enn Tarvel, Peep Varju ; kunstnik Endel Palmiste] ; Sihtasutus Valge Raamat (müügil e-raamatuna).

Kannatuste aastad 1940-1991. 1. vihik (2008) Jaan Kross, Peep Varju, Enn Sarv … jt. ; [toimetajad: Ülo Ennuste, Enn Tarvel, Peep Varju ; kunstnik Endel Palmiste] ; Sihtasutus Valge Raamat.

Estonia 1940-1945 : reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity / Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity ; [compiled by Toomas Hiio … et al. ; translated by Aet Varik-Ringborg … et al. ; edited by Toomas Hiio, Meelis Maripuu and Indrek Paavle ; foreword: Lennart Meri] 
Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2006 (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda)
XXX, 1337 lk. (sic! muide raamat annab hea ülevaate Juuni Küüditamise institutsionaalsest punaväelisest struktuurist ning ka selle juhtfiguuridest nt lk372 Hendrik Allik’u osalusest-tegevusest jne)
http://www.ester.ee/record=b2034384*est
Merila-Lattik, Helbe (2000) 
Eesti arstid 1940-1960 / Helbe Merila-Lattik ; [eessõnad: Helmut Piirimäe, Ilo Käbin]Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda, 1200 lk. ISBN/ISSN:  9985607996.
NB! Eesti haritlaskonna ühe osa saatusest okupatsioonides. Eessõnas Ilo Käbin “sügisel 1944. a. oli  eesti arstkonnast alles ainult umbes 10%” lk9.

P.S.: a) Publikatsioonidest on osundatud ainult viimatisi olulisemaid  – mis peaks olema aluseks Riigikogu 2002 vastava avalduse täiendamiseks:

https://uloennuste.wordpress.com/2015/06/15/riigikogu-avaldus-mis-vajab-viivitamatut-taiendamist/

b) arusaadavavalt kõik arvandmed vajavad pidevat täiendamist sest mitte kõik säilinud arhiividki pole siiani avatud

c) eriti keerukas on olukord rahvuslike majandusressurside kaotuste rahalise hindamisega sest umbes tosina aasta eest on nii EL/28 kui ka OECD on nüüd nn Post-GDP perioodis – kus ka nt nii amorfset/nähtamatut rahvuslikku inimkapitali kui ka sotsiaalkapitali ning institutsionaalkapitali hinnatakse ökonomeetriliste ja sotsiaal-küberneetiliste meetoditega ka rahaliselt  informaalsete hindadega. Arusaadavalt on sellised hinnangud informaalsed/teaduslikud sest vastavad formaalsed ametlikud regulaarsed statistilised andmebaasid reeglina puuduvad:

https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

 

juuni 9, 2017 Posted by | Uncategorized | 1 kommentaar

Makro-Memo 8.IV 17

Nagu makroökonoomika õpetab et ühe kvartali GDP juurdekavu tempode andmetel* usaldusväärseid kaalukaid otsustusi ei saa otseselt teha – küll saab nende andmete alusel värskendada nn anualiseeritud prognoose. Economist.com** ongi 2017 Q1 andmetel prognoosinud nii EL/28 kui ka Eesti kohta GDP aastased juurdekasvu tempod: vastavalt 2,0% ja 3,3% (NB: erinevalt Eurostati 4.0% on Economist kasutanud meie SA positiivsemat kasvutempo hinnangut 4,4%).

Nüüd on väga kerge Eurostati*** poolt 2016 kohta avaldatud GDP p.c (keskmiselt elaniku kohta) andmete alusel  – EL eurotsooni (kuhu UK ei kuulu) ja Eesti kohta vastavalt €29,9th ja €13,5th – kerge hinnata kui palju keskmiselt elaniku kohta tänavu on kodumaise kogutoodangu juurdekasv: vastavalt ligemale 600 eurot ning 450 eurot – seega vaatamata meie suhtkõrgele Q1 juurdekasvutempole jääb kehtima meie kodumaise kogutoodangu viimatiste aastate sigma divergentsi  trend EL/19 keskmise p.c suhtes (vt nt RMi 2017 Kevadprognoosi milles divergentsi on „prognoositud 2015. aastani :==).

Mis puutub aga meie rahvusliku koguprodukti (GNP) ning ka netoprodukti (NNI) p.c kohta – eriti aga kogumaiseks kasutamiseks jääva NNI p.c kohta – siis selles osas on divergents veelgi intensiivsem. Selle põhjuseid on palju: esiteks meie täiesti teaduslage ning kõlvatu kasumimaksu süsteem mis ärgitab maksustamata kasumite anomaalset siirdamist väljamaadesse*** ning peale seda ka majandusliku ebavõrdsuse süvenemist kodumaises rahvuslikus majanduses ning seega ka anomaalset põlisrahvuse väljarännet (mis on tegelt parajasti  hübriidsõja eesrindel meile kõige tõsisem eksistentsiaalne probleem eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse erosioonis – mitte immigratsioon) – ja muidugi ka nt Venemaa kontrolli all olevate siinsete tütarettevõtete subsideerimine meie Valitsuse poolt seoses sellega et need maksavad siin kasumimakse ainult paari protsendi ulatuses**** ning seega pärsivad siin nii investeeringuid kui ka töötasusid ja süvendavad vaesumist jne).

 

*) http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases  – 8.VI 2017

**) http://www.economist.com/news/economic-and-financial-indicators/21722849-output-prices-and-jobs

***) http://www.eestipank.ee/press/jooksevkonto-ulejaak-pusib-tugeva-ekspordi-najal-08062017

****) http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/12Valismaised_tutarettevotted/12Valismaised_tutarettevotted.asp – Tabel EM060

juuni 8, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Memo 2.VI 17

Kuidas meil nende rahvuslike rände ja hargmaistumise probleemidega tegelikult ikka on

Inimarengu Aruandes 2017 võetakse kokku järgmised rände ja lõimumise olulisemad järeldused nt nagu:

  • „Eesti arengul on kaks külge: heaolu on kasvanud kiiresti, kuid jaotub inimeste vahel endiselt ebaühtlaselt.“ – tegelt mitte enam „endiselt ebaühtlaselt“ – vaid viimatistel aastatel üha ebaühtlasemalt (Eurostat) vastupidiselt EL/28 üldistele suundumustele. Muide – karta on et Aruandes heaolu mõistetakse ebakompetentselt/teadusvaegselt sest nt Eestis puudub siiani nt kodumajapidamiste varade regulaarne ametlik statistika sh inimkapitali statistika, samuti puudub rahvusliku sotsiaalkapitali statistika (suurest teadusvaegusest) – ja mis veelgi hullem – GDPst oluline osa lekib kodumaisest majandusest väljamaadesse nagu samas ka kõige olulisem rahvuslik ressurss: põlisrahvuse anomaalse väljarände näol (seda nii eeskätt terroristlikust okupatsioonist pärineva majanduskitsikuse kui ka rahvusliku struktuuri venestatuse invaliidsuse tõttu + jõustatud sotsiaal-küberneetilise süsteemi teaduslageduse tõttu (tohutu lõhe meil makroökonoomika ning teadusvaenuliku populistlik-partokraatliku majanduspoliitika vahel + ängid hübriidsõja rünnakutest (eesätt informatsioonilistest) ning eksistentsiaalsetest riskidest jne: vt nt https://yloennuste.wordpress.com/ )
  • „Eesti rahvastik püsiks praegusel tasemel, kui kasvaks sündimus ning ka saabujaid peab olema rohkem kui lahkujaid. Seda nimetame rändesõltuvuseks. Rändesõltuvus on eriti tuntav tööturul, sest isegi kui sündimus kasvab, jõuavad täna sündivad lapsed tööturule 25 aasta pärast.“ – „eesti rahvastik püsiks praegusel tasemel“ – esiteks seda ainult elanike arvu poolest – inimvara poolest aga teaduspõhiselt mitte sest immigrantide positiivne aktiivsus on madalam põhielanikkonnast ning negatiivne vastupidiselt – seda eriti hübriidsõja eesrindel kus osa venekeelsest elanikkonnast on vaenulikult meelestatud. Suur häda on selles nn diplomaatiliselt parketi-kõlbliku poliitika peab mööda hiilima igasuguste sulide ning negatiivsete diasporaade tegevuse ilmutatud käsitlemisest (ibidem)
  • „Eesti- ja venekeelse elanikkonna sotsiaalsed sidemed on endiselt puudulikud. Ühtne eesti lasteaed ja kool saavad olla lõimumise käivitajad, tööturg elluviija ning lõimumise edukust mõõdab see, kui eri rahvusest inimesed soovivad ja saavad elada samades piirkondades.“ – prof Tammaru et al. ühe hiljutise ingl uurimuse alusel (mida Aruandes ei osundata: Mägi, Kadi; Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru, Maarten van Ham (2016) „Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential contexts“ – DEMOGRAPHIC RESEARCH VOLUME 34, ARTICLE 41, PAGES 1161−1192 PUBLISHED 28 JUNE 2016 http://www.demographic-research.org/Volumes/Vol34/41/ DOI: 10.4054/DemRes.2016.34.41: http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/default.htm  ) näib et venekeelne elanikkond eelistab kontsentreeruda (ilmselt arvestades ka hübriidsõja arenguid) – seega ei soovi elada „samades piirkondades“- sellest tõsiasjast aga Aruanne püüab mööda hiilida ning nt NLi okupatsiooni aegsed inimsusevastased kuriteod suuresti mahavaikida (nt küüditamised ja muud genotsiidi ning sõjakuriteod põliselanike kallal nt Peep Varju (2013) Eesti laste küüditamine Venemaale 14. juunil 1941 kui genotsiidi- jasõjakuritegu. Sihtasutus Valge Raamat, Talinna Raamatutrükikoda, 116 lk, Tallinn 2013: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:134869 ) kuid Aruandes nähtavasti püütakse kommunistlikust terrorist mõnevõrra mööda vaadata.
  • „Avatud maailmas ei kattu enam riikide territooriumid, kodanike elukohad ning inimeste ja ettevõtete tegevusruumid. Tänapäeva Eesti on hargmaine, kus omavahel tihedalt suhtlevad kogukonnad ja inimesed asuvad nii Eestis kui ka välismaal. Ka paljud Eesti ettevõtted on muutunud rahvusvaheliseks ning üha rohkem on ettevõtteid, kes määratlevad oma koduturu juba sünnihetkel rahvusvahelisena.“ – hübriidsõja (eriti info- ja küber-rünnakute) tingimustes suur hargmaisus nõuab et sulide ja terroristide puhul absoluutseid elanike ning kapitalide liikumis- ja sõna-vabadusi tuleb piirata nii moraalselt kui majanduslikult ning ka jõuga (nt mitmed Euroopa Parlamendi Raportid). Kahetsusväärselt hübriidsõja tingimustes tuleb meil kui post-koloonial      (Ahlerup, Pelle; Gustav Hansson (2011) „Nationalism and government effectiveness“ – Journal of Comparative Economics Volume 39, Issue 3, September 2011, Pages 431–451 ja Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) Economic shocks, civil war and ethnicity. – Journal of Development Economics 115 32–44.) piirata ka mõningaid demokraatlikke rändeid ning kapitalide siirete mõningaid turumajanduslikke vabadusi (nt eriti Venemaa kontrolli all olevate siinsete tütarettevõtete kapitalide väljavedu maksustamata kujul – vt ES vastavaid Tabeleid).
  • Makroökonoomilisest ning sotsiaal-küberneetilisest rakursist jätab Aruanne kõvasti soovida: esiteks prognoosidel puuduvad teadusloogilised usalduspiirid (Puur näib rakendavat poliitsobivaid usalduspiire), teiseks kasutatu on vanu ja vananenud statistilisi andmeid (nt 2015 kohta kasutatakse registripõhist väljarännet 5 th elanikku – kusjuures ametlik statistika kasutab bilansipõhist 14 th) täielikult puudub institutsionaalsete ja hübriidsõjalise faktorite arvestamine väljarände mõjutamisel ning väljaränne talitsemise käsitlemine, mis kõige olulisem – „unustatud“ on mitmete eesti autorite vastavate asjakohaste oluliste publikatsioonide osundamine.
  • P.S.: soovitaks enne teksti ingl avaldamist eelrentsenseerimist nt kas Poolas/Saksamaal (kahekordselt pimedaks arvustuseks) ning selle järgi vastavat korrigeerimist.
  • LISAKS:Forrester, Jay W. (1998) Designing the FutureUniversidad de Sevilla Sevilla, Spain, December 15, 1998, Copyright © 1998 by Jay W. Forrester, Permission granted for copying and electronic distribution for non-commercial educational purposes.Fukuyama, Francis (2014) Political order and political decay. FARRAR, STRAUS AND GIROUX,  NY: 658. Gagliardi, Francesca (2016) „Institutions and economic change“ – Journal of Comparative Economics 0 0 0 (2016) 1–3  (in Press).

    Giegerenzer, Gerd (2014) Risk Savvy. ALLEN LANE: 322.

    Gregory, Paul R., Philipp J.H. Schröder, Konstantin Sonin (2011) „Rational dictators and the killing of innocents: Data from Stalin’s archives“ – Journal of Comparative Economics 39 (2011) 34–42.

      HANSEN, BRADLEY A. and MARY ESCHELBACH HANSEN (2016) „The historian’s craft and economics“ – Journal of Institutional Economics / Volume 12 / Issue 02 / June 2016, pp 349-370.

    Hansson, Ardo (2016): http://www.eestipank.ee/en/press/symbiosis-economic-policy-and-statistics-important-identifying-crises-says-ardo-hansson-25042016

    Hodgson, G. (2007) “Evolutionary and Institutional Economics as the New Mainstream?” – Evolutionary Institutional Economics Review, 4(1): 7-25.

    Hurwitcz, Leonid et al. (2007): http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/2007/advanced.html

    INTERNATIONAL COMMISSION FOR THE INVESTIGATION OF CRIMES AGAINST HUMANITY (2006) ESTONIA 1940-1945TALLINN 2006: http://www.historycommission.ee (NB: p1126 ).

    INTERNATIONAL MONETARY FUND (2009) Balance of Payments and International Investment Position Manual

    Sixth Edition (BPM6).

    Kahan, Dan M., Asheley Landrum, Katie Carpenter, Laura Helft, Kathleen Hall Jamieson (2017) „Science Curiosity and Political Information Processing“ – Political Psychology“ –  38: 179–199, doi:10.1111/pops.12396, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/pops.12396/epdf

juuni 2, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Memo 24.V 17

Nüüd Vaes-Rahvas Rõõmusta!

Sest lõpuks ometi on Brüsseli Kõrgustest Euroopa Komisjoni ja Nõukogu poolt (küll ainult Euroopa Semestri institutsiooni (ES) kaudu) avalikult meie Võõras-Valitsusele (VV – Mart Laar’i vaimus oskussõna kes äsja väitis et meie Valitsus hakkab meie rahvale võõraks jääma – seega nagu võõras-isaga vaes-laps nii ka Võõras-Valitsusega Vaes-Rahvas) näpuga viibutatud*-  et on aeg VV-l hakata leevendama eestlaste vaesustamist nii füüsiliselt kui vaimselt – ja seega eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust õõnestavalt  – seda eriti hübriidsõja eesliinil.

Tõepoolest:

  • Euroopa Komisjoni ES on juhtinud tänuväärselt tähelpanu et vahe rikaste ja vaeste vahel on Eestis anomaalselt  suurenenud EL/28 kontekstis – ning – anomaalselt kasvanud on ka sissetulekute ebavõrdsus Eestis seda nii sooliselt kui ealiselt ja ka piirkondlikult.  Selles osas Komisjon soovitab  meie Valitsusele sotsiaalpoliitikas enam mitte nendest probleemidest mööda vaadata ning teaduslagedalt populistlikult hägustada (nt RM 2017 ühes Prognoosis on prognoositud Eesti „reaalset konvergentsi“  EL/28 keskmise suhtes 2015 (sic!) aastani: kuigi see on hea lähend rahvuslikule eestluse jätkusuutlikkusele ei ole sellel prognoosil reaalsusega mingit pistmist sest on moonutatud lakeeriva teaduslageda PPS vääringuga ning siiski suure tõenäosusega näitab negatiivse sigma-konvergentsi trendi.
  • Hiljuti Rahandusministeerium pressiteates avaldas – et Eestis kujuneb tuleva aasta eelarve puudujäägiks siiski 0,5 protsenti SKP-st, mitte 0,9 protsenti SKP-st nagu prognoosib Euroopa Komisjon. Struktuurse eelarvepositsiooni hinnangute erinevused tulenevat  RMi arvates peamiselt erinevast nägemusest Eesti majandustsükli positsiooni kohta – RM hinnangu kohaselt olevat Eesti majandus oodatuvalt  veidi allpool kodumaise majanduse oodatavat  potentsiaalset  taset, kuid Komisjoni ES hinnangul veidi ülevalpool potentsiaalset taset. Taevane arm – kuidas saab see oodatav potentsiaalne tase tõenäoselt kõrgemal olla kui nii tööjõud kui ka investeeringud pagevad välismaale – osaliselt ka sõja-hirmust ja -ängidest** (nt et tuumapomme meile kraevahele sokutatakse – Riigikogulase Loone terminoloogias)  ning muide Eurostati andmetel*** on siia sisserändajate positiivne majandusaktiivsus madalam kui väljarändajatel (seejuures Eurostat ei käsitle negatiivset aktiivsust). Teiseks: nii tulevane majanduspotentsiaal kui ka GDP maht on hübriidsõja tingimustes ülimalt prognostilised – seega nende vahest/lõhest midagi kindlat rääkida komakohtade täpsuses on teadusloogiliselt täielik absurd (muide sügavalt kahtlen meie RM võimes adekvaatselt prognoosida potentsiaalset GDP mahtu arvestades hübriidsõja tingimustes võimalike majandusriskidega eeskätt sanktsioonide sõjas***** ning ka katastroofidega ja seda sõltuvalt meie liitlaste oodatavatest käitumistest sõltuvalt).
  • Dokumendi lk5 lõik:

„Teadusasutuste ja ettevõtete vahel sõlmitud lepingutest tulenevate teadusuuringute maht suurenes 2015. aastal. Nende sektorite koostöö jäi valitsuse meetmetest hoolimata siiski piiratuks. Ettevõtluskeskkond on Eestis veelgi paranenud, kuid maksujõuetusmenetluste (sic! nt Venemaa kontrolli all olevad siinsed tütarettevõtted maksavad kasumimakse alla 1% – ESA andmed) pikkus ja tagatud nõuete madal sissenõudmismäär takistavad endiselt investeerimist. 2016. aastal käivitati projekt maksujõuetusraamistiku parandamiseks, et kiirendada ja tõhustada seda protsessi ning tõsta nõuete rahuldamise määra. Sellealaseid muudatusi õigusraamistikus ei ole aga veel vastu võetud.“

Siin on selgelt kuigi varjatult öeldud et „maksujõuetusraamistiku“ parandamisega ei ole hakkama saadud – eeskätt toimub juba tosin aastat endiselt anomaalselt maksustamata kasumite väljavedu „investeeringute“ petunimetuste all ning seega ka teadusinvesteeringute ja rahvusliku teadusvara vaegarendamine EL/28 konteksis – seega VV poolt acquis communautair ja Lissaboni Strateegia mitte millekski pidamine VV poolt (nt Ansip olla justkui hiljuti väitnud et Euroopas ringi jalutades võib tihti kohata astmelist tulumaksu – kahjuks meil taolist teaduspõhist efektiivset maksu ei ole võimalik suuresti partokraatlikust teadmusvaegusest rakendada – veelgi hullem et VV ei märka et mujalt Euroopast ei leia edukaid riike mis rakendaks nii rahvusvaheliselt kui ka rahvuslikult kõlvatud 0-kasumimaksu nagu meil mis subsideerib suuresti maksusulindust (õiglasest ja ausast maksumaksmisest kõrvale hiilimist kasumi loomise asukohal) ja ilmselt seda eriti vist koos e-Residentsusega).

Lõpuks ja kõige olulisemalt tuleb võtta Komisjoni ES vihjet meie T&A vaeguse kohta: pole ammu enam Brüsselis teadlastele saladuseks et uued ELi liikmesriigid on sattunud suuresti “vaesuslõksu”**** (ka Ansip äsja väitis et Eesti ei näe enam hea välja) – suuresti kohaliku inimkapitali puude tõttu (ilmselt suuresti noorte haritud inimeste suure väljarände ning ka hübriidsõja tagajärgedel mida aitab võimendada meie täiesti teadustühine sotsiaal-küberneetiline süsteem – seda vaatamata olulistele Brüsseli toetustele).

*) https://ec.europa.eu/info/publications/2017-european-semester-country-specific-recommendations-commission-recommendations_en – ja alates 24.V 17 seal saadaval ka e.k:

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 22.5.2017 COM(2017) 506 final Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Eesti 2017. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti 2017. aasta stabiilsusprogrammi kohta

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Eesti 2017. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti 2017. aasta stabiilsusprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget lk4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,1 eriti selle artikli 5 lõiget 2,

1 EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

2 COM(2017) 506 final.

3 P8_ TA(2017)0038, P8_ TA(2017)0039 ja P8_ TA(2017)0040.

4 COM(2016) 725 final.

5 COM(2016) 728 final.

6 ELT C 92, 24.3.2017, lk 1.

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone3,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) 16. novembril 2016 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi,4 mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2017) algust. Euroopa Ülemkogu kiitis 9.–10. märtsil 2017 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. 16. novembril 2016 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande,5 milles ei nimetatud Eestit ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal päeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta. Euroopa Ülemkogu kiitis kõnealuse soovituse heaks 9.–10. märtsil 2017 ja nõukogu võttis selle vastu 21. märtsil 20176.

 lk3  

(2) Kuna Eesti rahaühik on euro ning majandus- ja rahaliidu riigid on üksteisega tihedalt seotud, peaks Eesti tagama talle esitatud soovituses 1 kajastuva euroala soovituse täieliku ja õigeaegse täitmise.

(3) 2017. aasta aruanne Eesti kohta7 avaldati 22. veebruaril 2017. Selles hinnati Eesti edusamme nõukogu poolt 12. juulil 2016 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel ja strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel ning varasematel aastatel esitatud soovituste järelmeetmeid.

(4) Eesti esitas oma 2017. aasta stabiilsusprogrammi 28. aprillil 2017 ja oma 2017. aasta riikliku reformikava 4. mail 2017. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(5) Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest 2014.–2020. aastal rahastatavates riiklikes programmides. Nagu on nähtud ette kõnealuseid fonde reguleeriva õigusaktiga,8 võib komisjon liikmesriigilt nõuda, et see vaataks läbi oma asjaomased Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavad programmid ja muudaks neid, kui see on vajalik riigipõhiste soovituste rakendamise toetamiseks. Komisjon on esitanud täiendavad suunised nende normide kohaldamiseks9.

(6) Eesti suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. Valitsuse 2017. aasta stabiilsusprogrammis on võetud struktuurse tasakaalu asemel keskpika perioodi eelarve-eesmärgiks puudujääk 0,5 % SKPst. Valitsuse kavade kohaselt langeb valitsemissektori eelarve 2016. aasta ülejäägist 0,3 % SKPst 2017. aastal puudujääki 0,5 % ja 2018. aastal 0,8 %. Stabiilsusprogrammi hinnangute kohaselt tähendab see 2017. aastal struktuurset ülejääki 0,2 % ja 2018. aastal struktuurset puudujääki 0,5 %, mis jääb keskpika perioodi eelarve-eesmärgi piiresse. Ümberarvutatud10 struktuurse eelarvepositsiooni kohaselt prognoositakse siiski 2017. aastaks puudujääki 0,1 % SKPst ja 2018. aastaks 0,9 % SKPst, mis on uuest keskpika perioodi eelarve-eesmärgist halvem. Stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse jääma 2017. ja 2018. aastal alla 10 %. 2017. ja 2018. aasta puhul on eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium usutav, kuid programmi lõpuaastatel optimistlik. Mitmesugustest 2018. aastal jõustuvatest maksumeetmetest saadavate tulude kohta tehtud eeldusi mõjutavad samal ajal riskid.

(7) Komisjoni 2017. aasta kevadprognoosi põhjal peaks struktuurne puudujääk 2017. aastal moodustama 0,3 % SKPst ning seega olema keskpika perioodi eelarve-eesmärgist parem. 2018. aastal soovitatakse Eestil keskpika perioodi eelarve-eesmärgist kinni pidada. Kui poliitikat ei muudeta, on oht sellest nõudest mõnevõrra kõrvale kalduda. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et Eesti peab olema valmis võtma 2018. aastal nõuete täitmiseks täiendavaid meetmeid.

 

7 SWD(2017) 72 final.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320)) artikkel 23.

9 COM(2014) 494 final.

10 Tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon, mille komisjon on arvutanud ümber ühiselt kokkulepitud metoodikat kasutades, pärast ühekordsete ja ajutiste meetmete arvessevõtmist. lk4

(8) Eesti on võtnud meetmeid, et tagada kohaliku omavalitsuse reformi raames kvaliteetsete teenuste, sealhulgas sotsiaalteenuste osutamine ja kättesaadavus kohalikul tasandil. Eelkõige on Eesti võtnud vastu haldusreformi seaduse, mille eesmärk on luua elujõulised kohalikud omavalitsused, mis suudavad oma tegevust rahastada, kavandada oma arengut ja kasvu ning pakkuda kvaliteetseid teenuseid. Riik lõpetas edukalt kohalike omavalitsuste vabatahtliku ühinemise etapi ja rakendab praegu sotsiaalhoolekande seadust. Kohaliku omavalitsuse reformi lõpuleviimiseks on siiski veel vaja astuda teatavad olulised sammud. Kohalike omavalitsuste rahastamiskorra muutmine on veel pooleli. Endiselt valmistatakse ette täiendavaid õigusakte riigi valitsuse ja omavalitsuste kohustuste ja ülesannete jaotuse kohta. Nende ettepanekute vastuvõtmine on määrava tähtsusega, et tagada kvaliteetsete avalike teenuste osutamine sellistes valdkondades nagu haridus, noorsootöö, tervise edendamine ja transport.

(9) Sooline palgalõhe vähenes Eestis 28,3 %-lt 2014. aastal 26,9 %-le 2015. aastal, kuid on ikka veel liidu suurim. Valitsus võtab meetmeid palgalõhe edasiseks kärpimiseks. Eelkõige on võetud vastu ja asutud rakendama heaolu arengukava aastateks 2016–2023, et võidelda tööturul soolise segregatsiooni ja stereotüüpide vastu. Veel on vastu võtmata soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatus, millega tehakse tööinspektsioonile ülesandeks jälgida rangemalt soolist võrdõiguslikkust erasektoris. Kaalutakse ka vanemapuhkuse süsteemi muutmist, et teha vanemapuhkuse kasutamine paindlikumaks. Sellealast seadusmuudatust ei ole veel vastu võetud.

(10) Sissetulekud jaotuvad Eestis ebavõrdselt. Kõige rikkama ja kõige vaesema 20 % hulka kuuluvate leibkondade sissetulekute suhe kasvas 5,4-lt 2012. aastal 6,2-le 2015. aastal ja on nüüd ELis suuruselt seitsmes. Suur palkade erinevus näib olevat peamiselt tingitud kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate sissetulekute jõulisest kasvust. Kõige vaesema 10 % hulka kuuluvate leibkondade sissetulekud jäävad absoluutarvudes mediaansissetuleku kasvust maha, mistõttu sotsiaalne turvavõrk võib osutuda ebapiisavaks. Olukorda mõjutab ka asjaolu, et hüvitised (eriti pensionid, sotsiaaltoetused ja töötushüvitised) ei suuda pidada sammu turupõhiste tulude kasvuga. Ühtlasi on selle tulemusena suhtelise vaesuse määr järk-järgult tõusnud 15,8 %-lt 2010. aastal 21,6 %-le 2015. aastal. Üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi suurendamise teel on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi selleks, et muuta maksusüsteem alates 2018. aastast eelkõige madalapalgaliste jaoks astmelisemaks.

(11) Ettevõtlussektori kulutused teadusuuringutele, tehnoloogiale ja innovatsioonile tõusid 2015. aastal 0,69 %-le, kuid nende kogutase jääb ELi keskmisest (1,3 %) selgelt maha. Kõrgtehnoloogia- ja teadmispõhiste ettevõtete osakaal on endiselt madal ja selle valdkonna doktoriõppe lõpetajate arv väike. Viimastel aastatel on palgakasv pidevalt ületanud tootlikkuse kasvu, mis mõjutab kasumlikkust ja pidurdab seetõttu investeeringute kasvu. Tagasihoidlike investeeringute tõttu tehnoloogiaarendusse võib ekspordi lisaväärtus kasvada oodatust vähem, eriti kaupade puhul, mis ohustab majanduskasvu. Teadusasutuste ja ettevõtete vahel sõlmitud lepingutest tulenevate teadusuuringute maht suurenes 2015. aastal. Nende sektorite koostöö jäi valitsuse meetmetest hoolimata siiski piiratuks. Ettevõtluskeskkond on Eestis veelgi paranenud, kuid maksujõuetusmenetluste pikkus ja tagatud nõuete madal sissenõudmismäär takistavad endiselt investeerimist. 2016. aastal käivitati projekt maksujõuetusraamistiku parandamiseks, et kiirendada ja tõhustada seda protsessi ning tõsta nõuete rahuldamise määra. Sellealaseid muudatusi õigusraamistikus ei ole aga veel vastu võetud.

lk5

(12) Komisjon on Euroopa poolaasta raames Eesti majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2017. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Eestile esitatud soovituste järelmeetmeid. Arvesse ei ole võetud üksnes nende asjakohasust Eesti eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panus ja tugevdada nii ELi üldist majandusjuhtimist.

(13) Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus11 selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1,

 

SOOVITAB Eestil võtta 2017. ja 2018. aastal järgmisi meetmeid:

  1. Järgida oma eelarvepoliitikas stabiilsuse ja kasvu pakti ennetava osa nõudeid, mis eeldab, et 2018. aastal peetakse kinni keskpika perioodi eelarve-eesmärgist. Tagada paremini sotsiaalse turvavõrgu piisavus. Võtta meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks, eelkõige palkade läbipaistvuse suurendamise ja vanemahüvitise süsteemi muutmise kaudu.
  2. Edendada erainvesteeringuid teadusuuringutesse, tehnoloogiasse ja innovatsiooni, muu hulgas teadusasutuste ja ettevõtete koostööd tugevdavate meetmete kaudu.

Brüssel,

Nõukogu nimel

Eesistuja …

P.S.: eriti tuleks meie võimkondadel silmas pidada ESi soovitust punktis (12) et Eesti tulevastesse poliitikatesse tuleb sisse viia ELi tasandi panus – tõepoolest – muidu võib olukord kujuneda analoogiliseks narratiivile:

Akerlof, Georg, Robert Shiller (2015) Phishing for Phools: The Economics of Manipulation and Deception, ISBN: 9781400873265 Princeton University Press, Princeton, NJ. (Kindle).

Ever since Adam Smith, the central teaching of economics has been that free markets provide us with material well-being, as if by an invisible hand. In Phishing for Phools, Nobel Prize–winning economists George Akerlof and Robert Shiller deliver a fundamental challenge to this insight, arguing that markets harm as well as help us. As long as there is profit to be made, sellers will systematically exploit our psychological weaknesses and our ignorance through manipulation and deception. Rather than being essentially benign and always creating the greater good, markets are inherently filled with tricks and traps and will “phish” us as “phools.”

Phishing for Phools therefore strikes a radically new direction in economics, based on the intuitive idea that markets both give and take away. Akerlof and Shiller bring this idea to life through dozens of stories that show how phishing affects everyone, in almost every walk of life. We spend our money up to the limit, and then worry about how to pay the next month’s bills. The financial system soars, then crashes. We are attracted, more than we know, by advertising. Our political system is distorted by money. We pay too much for gym memberships, cars, houses, and credit cards. Drug companies ingeniously market pharmaceuticals that do us little good, and sometimes are downright dangerous.

Phishing for Phools explores the central role of manipulation and deception in fascinating detail in each of these areas and many more. It thereby explains a paradox: why, at a time when we are better off than ever before in history, all too many of us are leading lives of quiet desperation. At the same time, the book tells stories of individuals who have stood against economic trickery—and how it can be reduced through greater knowledge, reform, and regulation.

**) Ott A.F., Ennuste, U. (1996) “The Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia” – The Social Science Journal, 33, 2, 149-164: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362

***) Eurostat (110/2016 – 6 June 2016) Migrant integration in the EU labour market in 2015: http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases?p_p_id=101_INSTANCE_jtJORfNw4amk&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_delta=20&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_keywords=&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_advancedSearch=false&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_andOperator=true&p_r_p_564233524_resetCur=false&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_cur=2

****)

Völlmecke, Dominik, Björn Jindra, Philipp Marek (2016) „FDI, human capital and income convergence – Evidence for European regions“ –  Economic Systems 40 (2016) 288–307:    http://www.elsev ier.com/locate /ecosys

A B S T R A C T

This study examines income convergence in regional GDP per capita for a sample of 269 regions within the European Union (EU) between 2003 and 2010. We use an endogenous broad capital model based on foreign direct investment (FDI) induced agglomeration economies and human capital. By applying a Markov chain approach to a new dataset that exploits micro-aggregated sub-national FDI statistics, the analysis provides insights into regional income growth dynamics within the EU. Our results indicate a weak process of overall income convergence across EU regions. This does not apply to the dynamics within Central and East European countries (CEECs), where we find indications of a poverty trap. In contrast to FDI, regional human capital seems to be associated with higher income levels. However, we identify a positive interaction of FDI and human capital in their relation with income growth dynamics. Introduction Regional disparities in per capita output and income have been a concern of the European Community since its inception. The objective of reducing income inequalities has been challenged by trade liberalization following the single market program and more enhanced by the continuous integration process of new member states. While economic growth and cohesion within the European Union (EU) tend to decrease income disparities at a national level, regional inequalities have rather deepened (Kramar, 2006). In this context, the convergence/divergence issue of per capita incomes across any set of regions in the EU has attracted considerable research interest in the last decade, but the results have been mixed. Some studies suggest the existence of convergence across all European regions (Fingleton, 1997, 1999; López-Bazo et al., 1999; Votteler, 2004), while others show evidence of convergence clubs or multiple equilibriums within the income distribution (López-Bazo et al., 1999; Ertur and Le Gallo, 2003; Canova, 2004). Within an endogenous growth framework (Romer, 1986; Lucas, 1988), the accumulation of foreign direct investment (FDI) can be regarded as an important growth driver that triggers technological progress, resulting in productivity spillovers. FDI has been perceived as a key ingredient for growth and catching-up strategies by Central and East European Countries.

All rights reserved. Economic Systems 40 (2016) 288–307 Contents lists available at ScienceDirect Economic Systems journal homepage.

ja

 

Ennuste, Ü. 2012.  “Waiting for the Commission Strengthened Governance Coordination Leviathans: Discourse Memo for the Actors in the Macro-Game “European Semester”- Baltic Journal of European Studies“ Vol 2, No 1, 2012 p 139-164:

http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_Ulo_Ennuste.

*****)

Ennuste,Ü. 2014. Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks oPreliminary Postulates and Conjectures. – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

mai 24, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Memo narratiivselt 14.V 17

Narratiivselt (mitte-populistlikult/teaduspõhiselt/informaalselt/mitte-meelelahutuslikult) mullustest rännetest nii meie rahvastiku kui finantside osas ja nende mõjudest eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosusele – hübriidsõja tingimustes ning retrospektiivselt

 

Migratsioonist

Võime üsna suure tõekindlusega (95%) hinnata et Eesti ametliku statistika (ES) järgi 2016 Eestist lahkus vahemikus 13-15 tuhat inimest ja sisse saabus 14-15 tuhat*.

Tänapäeva sotsiaal-küberneetika ning Post-GDP (ELi Komisjoni ja Eurostati ning ka OECD terminoloogia vt nt European Commission (2015)) seisukohalt tuleb meil tõdeda et a) siit väljarändajate inimvarakus inimese kohta (p.c – informaalne (ametlikus statistikas mittearvestatav) nähtamatu inimkapital + amorfne sotsiaalkapital + keskmine positiivne (sic! mittenegatiivne) ja miinus negatiivne majandusaktiivsus p.c on oluliselt suurem kui sisserändajatel b) lisaks nendele 13-15 tuhandele õnnelikult parematele jahimaadele rändajale – aga – siin saavad õnnetult viktimiseeritud-ängistatud (rahvuslikku asümmeetrilist ängistust transitsioonis vt nt Ott&Ennuste (1996)) tuhanded ja tuhanded siia maha jäänud pereliikmeid ning samuti kogu rahvuslik sotsiaalkapital – mis eriti kahetsusväärne praeguse hübriidsõja tingimustes ning kahjustab kogu eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust c) sama häda et süveneb elanikkonna etniline polariseeritus ning kontsentreeritus süveneb – sest sisserändajatest suurem osa olevat venekeelsed  (vt nt Mägi et al. (2015))  mis hõlbustab meie putinoid-trollide-kolonnide kiilu löömist nii meie ja EL/28 teiste liikmesriikide kui ka NATO vahele ja EW alatut häbivääristamist natsistliku diktatuurina ning pronksmäsu ülistamist d) tänapäeva makro-sotsiaalküberneetika seisukohalt on 13-15 tuhande lahkumine kodumaisest majandusest tohutu rahvusliku jätkusuutlikkuse ressursside kaotus mis rahalises väljenduses informaalselt ulatub suurde  numbrisse miljarditesse eurodesse e) Muide Dr Uibu väitel (omavaheliselt) SA tabelitest on võimalik suure vaevaga välja kaevata et peale Taasiseseisuvmist on kodumaalt lahkunud 6×10*3 (kus x on korrutusmärk, * on siin astendusmärk ja arv 6 on standardselt ligikaudne 6(+/-0,5)) ehk seega 55-65 tuhat eestlast – kodumaise põlisrahvusliku kogukaotusega kümnetes miljardites; et teatavasti SA rändestatistika mõõtmismetoodika sisaldab küsitavusi siis teatava tõenäosusega eestlaste tõeliselt väljarändude arv võib ulatuda palju suuremaks. Lisaks vähenes mullu kodumaiste eestlaste arv negatiivse loomuliku iibe tõttu – kokkuvõttes: kuigi mullu elanike arv killukese suurenes – siiski teaduspõhiselt rahvuslik  inimvara ressursina vähenes rahvusliku etnilise struktuuri moonutuse tõttu – sest väljarändajad olid põhiliselt eestlased ning sisserändajad põhiliselt venekeelsed (ning Eurostat (2016) andmetel positiivselt vähemaktiivsed).

P.S.: 

Ajaloo iroonia tõttu 13-15 tuhat väljarändajat 2016 näib olevat samas vahemikus 1941 otseste stalinlike/terroristlike juuniküüditatute (vt nt Gregory et al. (2011) järgi rahvusliku jätkusuutlikkuse hävitamine küüditamisel perekondade kaupa toimus nn “rahvavaenlaste” hävitamise loosungi all) ja nendega seotud sugulaste represseerimise koguarvuga (vt Rahi-Tamm VR) – rahvuslikult pöördumatute inimvarade kaotustega; kuna pöördumatute siis neid kaotusi tuleb praegu hinnata tänapäeva hübriidsõja tingimustes rahvuslike ressursside pöördumatute kaotustena ja seda tänapäeva optimummudelite endogeensetes duaalhindades rahvusliku jätkusuutlikkuse optimeerimise hindades – arvestades nii formaalseid jooksvaid kaasaegseid turumajanduslikke hindu – kui ka nn kodumajapidamislike sateliitvarade kaotusi jooksvates turuhindades (vt nt episoodilist Meriküll&Rõõm (2016) aruannet mille järgi 2013 eestlaste kodumajapidamiste traditsiooniliste füüsiliste varade maht oli vähemalt paar korda väiksem soomlaste omast ja taolise erinevuse mõju sotsiaalkapitali tasemele pere kohta) – ja mis veelgi olulisem informaalseid sotsiaalvarade kaotusi endogeensetes duaal (vari) hindades. Eriti arvestades et represseeritud kuulusid suures osas rahvusliku eliidi hulka (vt nt Merila-Lattik (2000)). Märkimist väärib seejuures asjaolu et optimeerimismudelites kus arvestatakse võimalike rahvuslike katastroofidega – taolistes mudelites võivad ressursside duaalhinnad tõusta väga kõrgele (vt nt Naevdal (2016)).

Muide natsi-Saksamaa okupatsiooni perioodi 1941-44 eesti rahva inimkaotused natside käe läbi olid kordades väiksemad kui samal perioodil kommunistide inimsusvastastest kuritegudest – (Rahi-Tamm „Valge raamat“ Tabel 2 lk38-39).

P.S.: veelkord tuleb rõhutada et Eesti on parajasti hübriidsõja eesrindel (Kissinger (2014) järgi alates 2007 aprillist) milles agressor üritab Balti-Riike taaskoloniseerida (Dr Kalev Kukk (VR 2005) järgi NLi okupatsioon vastas terroristlikule kolonisatsioonile ning Fukuyama (2014) järgi talolise kolonisatsiooni üheks eesmärgiks on põliselanikkonna hävitamine) – ise enesest mõistetavalt et sellise olukorras on tillul rahvusriigil tarvis lisaks välispoliitiliste liitudega tihedama koostöö tugevdamisele ka oma fiskaal- ja maksu-poliitikat  muuta riigikaitse huvides – ning samuti mitmeidki rahuperioodile omaseid “demokraatlikke” populistlikke vabadusi piirata – nagu nt valesti mõistetud sõnavabadust, valesti mõistetud tööjõu ja kapitali “täiesti” vaba liikumist jne – tõenduseks vt vastavaid arvukaid allolevaid ajakohaseid teaduspõhiseid Osundusi milledes püütakse arvestada ka kiskjalike agentide ning institutsioonide ja impeeriumide eksistentsiga.

Finantskontost

Eelöeldu muidugi suunab mõtlema et millises mahus samaaegselt „lahkus“ meie kodumaisest majandusest finantsressursse – EP Statistika maksebilansi tabeli andmetel:

http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1950/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/145/436

saab hinnata et lahkus-lekkis välja disfunktsionaalse teaduslageda majandus-süsteemi ning –poliitika tõttu (nt Diamond&Saez (2011))  samuti miljardite eurode  mahus** – seega nii inim- kui ka finantsressursside kahanemise tõttu suure tõenäosusega lõhenes süvenevalt ka konvergents EL/28 keskmisega võrreldes (konvergents on üks hea lähend jätkusuutlikkusele) ning ilmselt vähenes rahvuslik heaolu – seda eriti majandusliku ebavõrdsuse ning divergentsi süvenemise tõttu – mis omakorda tähendab et suure etnilise polariseerituse ning eriti hübriidsõja tingimustes võimaliku etnilise konflikti tõenäosus tõenäoselt suureneb (vt nt Thorsten&Riera-Crichton (2015), Toomse (2015), Lindmäe (2015), Mägi et al. (2015) jne).

*) http://www.stat.ee/pressiteade-2017-048 (selles on küll populistlikult andmed esitatud ühe inimese täpsusega aga statistika- ja tõenäosus-teaduse seisukohalt on õigem arvestada ligikaudsusega – muide mingite meie ametliku (formaalse) statistika veidruste tõttu on Eesti II Maailmasõja perioodi elanike arv tühi koht (kui formaalselt ühe inimese täpsusega andmed puuduvad siis ametlik statistika puudub) – ometi on meil rida usaldusväärseid autoreid kes omavad selle perioodi kohta vastavaid usaldusväärseid hinnanguid (muidugi mitte kunagi ühe inimese täpsusega) ja on neid avaldanud** nt: Rein Taagepera, Jaak Uibu, Vello Salo, Aigi Rahi-Tamm, Hendrik Lindmäe, Helbe Merila-Lattik, Peep Varju, Jaak Valge jne jne). Muide siiani meie administratiivses regulaarses statistikas puudub ka kodumajapidamiste traditsiooniliste füüsiliste varade/kapitalide statistika mis suuresti siiani moonutab vähendavalt nt perekondade küüditamisega seotud olnuid rahvuslike majanduslike kaotuste rahaliste mahtude hinnanguid – samuti nagu praegugi moonutab möödavaatamine kodumajapidamiste traditsiooniliste varade mahu rahalisest tasemest meie elatustaseme rahvusvahelisi võrdluseid (küll meid lakeerivalt nagu samuti seda tehakse sissetulekute osas phophulistlikult luhvti PPS vääringu abil – vt ka Akerlof&Shiller (2015) Phishing for Phools: …).

**) http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/12Valismaised_tutarettevotted/12Valismaised_tutarettevotted.asp

– Tabel EM060 näitab et 2014 (kõige värskemad avaliku statistika andmed) et kui siinsed välismaised tütarettevõtted (finantsinstitutsioonid on eraldi) maksid keskmiselt kasumimaksu ca 10% – siis – Venemaa kontrolli all olevad siinsed tütarettevõtted maksid keskmiselt  ca 3% ehk kolm korda vähem. EL Komisjoni terminoloogias see oleks: Eesti Valitsus subsideeris välismaiseid ettevõtteid keskmiselt ca 10% ulatuses nende kasumist ja siinseid Venemaa omasid keskmiselt 17% ulatuses – mis hübriidsõja tingimustes näib olevat eriti “kõrgetasemeline” strateegiline diplomaatia.

Nii või teisiti – igal juhul Valitsuse taoline maksupoliitika õõnestab nii ELi sisest liikmesriikide vahelist sotsiaalkapitali ning rahulolu (miks peaks ELis doteeritav väikeriik subsideerima välismaiseid eraettevõtteid mingite kahtlaste nutikustega) kui ka õõnestab meie kodumaist – sest suurendab nii liikmesriikide vahelist majanduslikku ebavõrdsust kui ka Eesti sisest tõelist ebavõrdsust (sic! nii tulurühmade lõikes kui ka varakuse lõikes ning rääkimata Eestis piirkonniti). Arvestades eriti hübriidsõja olukorda on vaja eriti harmoniseerida Eesti kasumimaksusüsteemi ELi omaga ja mitte mängida partneritega turakat nt nukataga teadustühiselt nuputatud “välislaenude pandimaksudega”. Muide mullu siiski meil tänuväärselt investeeriti ka rahvuslikku sotsiaalkapitali nii Rahvusmuuseumi rajamisega kui ka ELi sotsiaalkapitali nt RB Projekti algatamisega ja seega ka ilmselt Eesti heidutusvõime suurendamisega (kui nii suur ELi ühisprojekt saab hõlmama ka Maarjamaad).

 

Osundusi

Akerlof, Georg, Robert Shiller (2015) Phishing for Phools: The Economics of Manipulation and Deception. ISBN: 9781400873265 Princeton University Press, Princeton, NY: 280 (Kindle).

Diamond, Peter; Emmanuel Saez (AUGUST 2011) The Case for a Progressive Tax: From Basic Research to Policy Recommendations. CESIFO WORKING PAPER NO. 3548 CATEGORY 1: PUBLIC FINANCE: http://elsa.berkeley.edu/~saez/diamond-saezJEP11opttax.pdf

European Commission (February 2015) “What is the “Beyond GDP”:http://ec.europa.eu/environment/beyond_gdp/index_en.html

Eurostat (110/2016 – 6 June 2016) Migrant integration in the EU labour market in 2015:

http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases?p_p_id=101_INSTANCE_jtJORfNw4amk&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_delta=20&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_keywords=&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_advancedSearch=false&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_andOperator=true&p_r_p_564233524_resetCur=false&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_cur=2

Fukuyama, Francis (2014) Political Order and Political Decay. FARRAR, STRAUS and GIROUX, New York: 658.

Gregory, Paul R., Philipp J.H. Schröder, Konstantin Sonin (2011) „Rational dictators and the killing of innocents: Data from Stalin’s archives“ – Journal of Comparative Economics 39 (2011) 34–42.

Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

Kissinger, Henry (2014 –  e.k 2017)  World Order. Allen Lane: 420  (Index  on p408:  Estonia, Russian cyberattac on  p 345).

Lindmäe, Herbert (2015-1999) SUVESÕDA  … 1941, Tartu, OÜ Greif: 4825lk (sic! IX Köidet – üe).

Merila-Lattik, Helbe (2000) Eesti arstid 1940-1960. (Toim Anu Kell) Tallinn, 1199lk.

Meriküll, Jaanika; Tairi Rõõm (2016) The assets, liabilities and wealth of Estonian households: Results of the Household Finance and Consumption Survey. Occasional Paper Series 1/2016, Bank of Estonia.

Naevdal, Eric (2016) „Catastrophes and ex post shadow prices — How the value of the last fish in a lake is infinity and why we should not care (much)“ – Journal of Economic Behavior & Organization Volume 132, Part B, December 2016, Pages 153–160: http://dx.doi.org/10.1016/j.jebo.2016.04.021

 

 

OECD STATISTICS DIRECTORATE (10-Oct-2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, E-mail: gang.liu@oecd.org): http://www.oecd.org/std/research

OECD (2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

Ott, A.F., U. Ennuste (1996) “Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia” – Social Science Journal, 33, 2, 149-164:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362

Rahi-Tamm, Aigi (2005) “Human Losses” In:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:25-48:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

e.k: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8196

Rajasalu, Teet (2003) “Indicators of economic freedom and economic structure as determinants of growth and convergence in enlarging EU and priorities for Estonia”:  InEssays in Estonian transformation economics, 2003, Tallinn: 9-32.

Raukas, Anto (2005) “Enormous Envirolmental Damage Caused by Occupation Army” In:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:133- 140:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

STIGLITZ, Joseph E., Amartya SEN, Jean-Paul FITOUSSI et al. (2010) Report by the Commission on the Measurement of Economic Performance and Social Progress:

http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) “Economic shocks, civil war and ethnicity” – Journal of Development Economics 115: 32–44:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-1175221378&_sort=r&_st=13&view=c&md5=d185b1e7697a1a536327b241f9e4dd3b&searchtype=a

Tirole, Jean (1992) The Theory of Industrial Organizations. The MIT Press: 479.

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus; Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing: Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

Tirole, Jean (1992) The Theory of Industrial Organizations. The MIT Press: 479.

Tongeren,  Jan W., van Ruud Picavet (2016) „Bayesian estimation approach in frameworks; integration of compilation and analysis“ In  EURONA — Eurostat Review on National Accounts and Macroeconomic Indicators: 7-49.

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen)  School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

Valge raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991 (2005) Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005 Tallinn (VR):

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8196   ehk http://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valge-Raamat.pdf või ingl k http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

Varju, Peep (2013) Eesti laste küüditamine Venemaale 14. juunil 1941 kui genotsiidi- ja sõjakuritegu; [toimetajad Ülo Ennuste, Enn Tarvel ; kunstnik Endel Palmiste, kaanekujundus: Marju Veermäe] Tallinn : Valge Raamat, 2013 (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda) 116 lk. : ill. ; 21 cm
ISBN/ISSN:  9789949229284 (pdf):

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:134869

Seotud osundusi

Chou, Yuan (2006) “Three simple models of social capital and economic growth “– The Journal of Socio-Economics 35  889-912:

DOI: 10.1016/j. socec. 2005.11.053

Ennuste, Ülo  (2014) „Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks oPreliminary Postulates and Conjectures“ – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

Hodgson, G. (2007) “Evolutionary and Institutional Economics as the New Mainstream?” – Evolutionary Institutional Economics Review, 4(1): 7-25.

Hodgson, G. (1998) Institution Building as an Industrial Strategy. PHARE-ACE Research Project P95-2234-R. (co-author Ülo Ennuste) University of Cambridge Working Papers: 527.

Hurwitcz, Leonid et al. (2007): http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/2007/advanced.html

INTERNATIONAL COMMISSION FOR THE INVESTIGATION OF CRIMES AGAINST HUMANITY (2006) ESTONIA 1940-1945TALLINN 2006: http://www.historycommission.ee (NB: p1126 ).

Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

Kahan, Dan M., Asheley Landrum, Katie Carpenter, Laura Helft, Kathleen Hall Jamieson (2017) „Science Curiosity and Political Information Processing“ – Political Psychology“ –  38: 179–199, doi:10.1111/pops.12396, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/pops.12396/epdf

Kirch, Aksel; Marika Kirch, Tarmo Tuisk, Hanna-Hulda Reinkort and Aimar Altosaar (2008) “Etics, Emics, Estonians and Russians in Contemporary Estonia: Is the Past still Dominating the Present?”

Presentation at IACCP Congress 27-31 July, 2008 Bremen, Germany: Working Papers of the Institute for European Studies International University Audentes No 1:

http://www.ies.ee/iaccp2008/Kirch_et_al_paper.pdf

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:30058

Kirch, A., Tuisk, T.; Reinkort, H.- H. (2011). Estonians and Russians in Contemporary Estonia: Is the Past still Dominating the Present? In J. Deutsch, M. Boehnke, U. Kühnen, & K. Boehnke (Eds.), Rendering borders obsolete: Cross-cultural and cultural psychology as an interdisciplinary, multi-method endeavor. Bremen : Jacobs University Bremen : International Association for Cross-Cultural Psychology. pp. 106-120.

KUNČIČ, ALJAŽ (2014) „Institutional quality dataset“ –  Journal of Institutional Economics / Volume 10 / Issue 01 / March 2014, pp 135-161:  http://dx.doi.org/10.1017/S1744137413000192 (About DOI

 Krugman, Paul (1990) Rethinking International Trade. The MIT Press: 282.

Kubiszewski, Ida; Robert Costanza, Carol Franco, Philip Lawn, John Talberth, Tim Jackson, Camille Aylmer (2013) “Beyond GDP: Measuring and achieving global genuine progress” – Ecological Economics 93 (2013) 57–68.

 Laitin, David (1998) Identity in Formation: the Russian-speaking Populations in the Near Abroad. Ithaca: Cornell University Press.

Lindmäe, Herbert (2015) SUVESÕDA HARJUMAAL 1941, Tartu, OÜ Greif: 528.

Lucas, Edward (2014) The New Cold War: Putin’s Russia and the Threat to the West (Amazon.com Kindle).

Matsushima, Hitoshi (2008) „Role of honesty in full implementation“ – Journal of Economic Theory 139 2008  353 – 359: www.elsevier.com/locate/jet

Kahan, Dan M., Asheley Landrum, Katie Carpenter, Laura Helft, Kathleen Hall Jamieson (2017) „Science Curiosity and Political Information Processing“ – Political Psychology“ –  38: 179–199, doi:10.1111/pops.12396, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/pops.12396/epdf

Kaljulaid, Kersti (2017): https://www.president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13147-qrussia-is-a-threat-estonia-frets-about-its-neighborq-the-washington-post/index.html

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

Mägi, Kadi; Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru, Maarten van Ham (2016) „Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential contexts“ – DEMOGRAPHIC RESEARCH VOLUME 34, ARTICLE 41, PAGES 1161−1192 PUBLISHED 28 JUNE 2016 http://www.demographic-research.org/Volumes/Vol34/41/ DOI: 10.4054/DemRes.2016.34.41:

http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/default.htm

Noor, Heino (2005) “Permanent Health Damages” In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers: 58-73: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

OECD (2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

RAND (2017) https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=hybrid+warfare+in+the+baltics.+threats+and+potential+responses

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

 

 

mai 14, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar