Ülo Ennuste majandusartiklid

Mitte viidata

Visand 23.IV 17 (eelretsenseerimiseks)

Ülo Ennuste (22.IV 17) Sotsiaal-küberneetiline lühiuurimus väikese rahvusriigi eksistentsiaalsete ressursside ligikaudse rahalise hindamise meetoditest, hübriid-jätkusõja tingimustes rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse kriteeriumi alusel: illustreerivaid eksperimentaal-arvutusi Eesti näitel koos eelmise poolesajandilise okupatsiooni kui ka selle pikaajaliste jäänuste kahjustuste negatiivsete mõjude ilmutatud arvestamisega

Eelmärkusi  

XXI sajandi akadeemiline sotsiaal-küberneetika peavool hindab hübriid sõja tingimustes solidaarsestesse kooperatiivsesse/koordineeritavasse suurliitudesse kuuluva rahvusliku väikeriigi majanduslikku-, sotsiaalset- ja küberneetilist-edukust eeskätt Meta-GDP põhiselt: eeskätt rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse lähendi – konvergentsi kestlikkuse tingliku Bayes’liku tõenäosuse muutude alusel – ning makro-mudelites rahvuslikke institutsioone (Hodgson (2007;1998) ja ressursse ning riske ilmutatud kujul rahaliselt kvantifitseerides nii positiivselt kui negatiivselt –  ja seda eriti inimkapitali ning ka sotsiaalkapitali mahtude rahalise mõõtmisega nii otseselt kui kaudselt – ning rahaliselt mõõtes ka viimatise pikaajalise terroristliku okupatsiooni poolt tekitatud rahvuslikke kaotusi eeskätt inim-, sotsiaal- ning kultuuri-vara jne osas – sest praeguses hübriidsõjas on agressori eesmärgiks järjekordselt eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse erodeerimine püüdes selleks ka tugineda eelnenud okupatsiooni poolt tekitatud komplikatsioonidele – optimaalsete heidutus-strateegiate ja –poliitikate kavandamine nõuab vastavate rahvuslike ressursside mahtude võrreldavat kvantitatiivset hindamist ning selleks koostööd teaduslikku koostööd liitlaste sõltumatute oivakskustega.

  • Stiglitz et al. (2010) panevad rangelt teadusloogiliselt kindlalt paika et standardsed/formaalsed GDP indikaatorid on valdavas osas kitsalt turumajanduslikel voogudel põhinevad ja seega sobimatud nii rahvusliku jätkusuutlikkuse kui ka heaolu hindamiseks – seda eriti hübriidsõja suure määramatuse ning riskide tingimustes – ning ka rahvuslike tulude teaduslagedate ümberjagamise disfunktsionaalsete institutsioonide tingimustes (nt 0-kasumimaks mis partnerriike kahjustab ja hübriidsõjas agressorit subsideerib jne); edasi jäävad turumajanduslikust arvestusest välja nii rahvusliku sotsiaal-, inim-, kultuur- jne kapitalide/varade loomise jooksvate mahtude arvestused ning ressursside varude kui faktotite arvestused: mis veelgi olulisem et standardse GDP arvestuse sisse lähevad parajasti positiivselt nt mitmed hübriidsõja poolt põhjustatud kuriteod – nt 2007 pronksmäsu purustuste taastamistööd jne (Raporti usaldusväärsust kinnitab autorite teaduslik tippkompetentsus – koosseis lisatud – selles puuduvad nii politikaanid kui ka pankurid ning plutokraadid ja muud magnaadid nagu meil tavaks jne)

NB: Tõelise (G) mitteformaalse/teaduspõhise GGDP mahtude mõningad esialgsed rakenduslikud kvantitatiivsed hinnangumeetodid ja nende esialgsed tulemused arvestades mitteformaalseid nn sateliitkontosid on kirjeldatud ülevaatlikult järgnevates uurimustes

  http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

http://ec.europa.eu/environment/beyond_gdp/index_en.html

 osundavad et akadeemilised/informaalsed GGDP mahud duaalhindades (ehk varihindades) milliseid on võimalik turuhindade puudumisel optimiseerimisteooriate võimekustega ligikaudselt rahaliselt hinnata – ületavad standardseid magnituudides ning inimressursside (laias mõistes koos põhielanikkonna reprodutseerimise kapitaliga) rahaline väärtus ületab selles kontekstis oluliselt füüsilise kapitali mahtu (vt nt OECD (2011) mis kahjuks kitsalt turumajandusliku statistika alusel ja kus Eesti kohta arvutused puuduvad – ja OECD (2016) kus leidub mõnigaid kaudseid kvantifikatsioone ka Eesti sotsiaalkapitali kohta).

  • Stiglitz et al. järgi arvestada tuleb adekvaatselt elanikkonna rahvuslikku turuvälist tegevust nii tulude hankimisel kui ka rahvuslike investeeringute soetamisel ja rahvuslike ressursside loomisel – seda eriti nii rahvusliku inim- kui ka sotsiaal- ning füüsilise- ja institutsionaal- kapitali soetamisel kodumajapidamiste ja turuväliste institutsioonide poolt – ning nende ressursside rahaliste mahtude hindamisel – ja seda suuresti informaalsete duaalhindade alusel. OECD (2011) keeruka valemi järgi inimkapitali mahu hindamine on keerukas isegi kitsalt turumajandusliku käsitluse puhul kus nt ei arvestata ka põlisrahva reproduktiivsusega seotud kodumajapidamiste inimressurssi – sama vihjavad Diamond&Saez jne; samuti ka sotsiaalkapitaliga lood eriti hübriidsõja riskide tingimustes arvestades sellega kaasnevaid rahvuslikke änge (vt nt Ott&Ennuste (1996) mis asümmeetrilised etniliste rühmade lõikes nt: eestikeelsed ja venekeelsed). Ja vt ka Chou (2006) abstrakti mis lisatud; rääkimata rahvuslikest küberneetiliste institutsionaalkapitalide rahalistest hinnanguest – KUNČIČ (2014).
  • Siinjuures on kahetsusväärne et suures osas meie rahvuslikud majandus- ning rahandus-poliitikud on poliitiliselt kitsalt motiveerituna jäänud rahvuslikult ebaadekvaatsete deterministlike GDP indikaatorite kummardajateks siiani (vt LISA) – mis moonutavad nende arusaamu tegelikust olukorrast ja riskide suurusest ning viivad neid rahvuslikult ränkadele väärotsustustele nt putinoid trollide poolt tekitatavatele rahvusliku sotsiaalkapitali kahjustustele eeskätt kiilulõõmisega ELis ning NATOs. Seda eriti hübriidsõja riskide tingimustes (vt Kissinger (2014), Lucas (2014), Toomse (2015), Kaljulaid (2017),RAND (2015): https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=hybrid+warfare+in+the+baltics.+threats+and+potential+responses

    CCDCOE (2016): https://ccdcoe.org/publications/books/legalconsiderations.pdf  jne) ning veelgi rohkem majandusküberneetiliste mehhanismide disainimisel – Diamond&Saez (2011) ja CEPR (2017) järgi nt praegune meie 0-kasumimaks on teaduslage mehhanism ning samas negatiivne institutsioon – eriti kui arvestada riskidega ning määramatustega.

  • Näiteid hübriidsõja probleemidest: strateegilise kommunikatsiooni sõjast 1) vt nt sanktsioonide sõjast Ennuste (2014) toodud kirjanduse viidetest et on vaja hierarhilist koordineerimissüsteemi kooperatiivses liidus 2) strateegilise kommunikatsiooni sõjast vt viiteid Ennuste (2008) et on vaja „sõnavabaduse“ piiranguid kremlimeelsete trollide suhtes jne 3) tähelpanu väärib ka nn ifolõhe akadeemilise ning poliitkorporatiivse leeri vahel (Januskaite&Uziene (2015) ja Kahan et al. (2017) tõdevad et seda lõhet mõnevõrra võib leevenda mõningate võimurite uudishimu) süvenemine strateegilises kommunikatsioonisõjas akadeemiliste ja poliitiliste institutsioonide vahel (vt ka StratCom COE (2015)) – seda eriti väikerahvuslike jätkusuutlikkuse kestlikkuse riskide tõenäosuslikkuse mõistmise osas 4) eriti sügav lõhe on on ühelt poolt tõenäosusliku käsitluse (teadusloogilises käsitluses tõde on tõenäosuslik ja vale ning faktoidid võivad pärineda mitte ainult pudrupäisusest vaid tõenäoselt ka sulilikust salakavalsusest (Wiener (1948)) – eriti strateegilises kommunikatsioonis) – ning teiselt poolt subjektiivse poliit-determinismi vahel (kus kasutusel hägusloogika).

Näide: NLi poolt pikaajalise okupatsiooni ja selle jäätmetega tekitatud rahvuslike täilike tõeliste kahjude rahalisest hindamisest kus arvestatakse eeskätt inimvaradega nt

 https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

NB: nt NLi pikaajalise okupatsiooni poolt Eestile tekitatud kahjude täiesti formaalne (riikliku standardese statistika alusel seega rahvuslike ressursside olemeid arvestamata) korrektne hinnang (Kukk (2005) tõenäoselt piirides (0,1;0,2)tn eurot (tn on 10 astmel 12) – seda küll 2004. a. andmete ja makroökonoomiliste peavoolu teooriate ning metodoloogiate alusel) ning – nagu tookordse Riikliku Komisjoni raames diplomaatiliselt eetiliselt korrektselt (nt Kirch et al. (2009)) oli võimalik (sh on Kukk vastutustundlikult tõdenud et NLi okupatsioon oli sisuliselt kolonisatsioon mis Fukuyama (2014 lk391) järgi seab esmaseks põlisrahvuse hävitamise) – arvestades nt et meie II Vabadussõja (Lindmäe (1999-2015) Köide IX lk542)) kaotused tulid täiesti maha vaikida – osutub nüüd parajasti hübriidsõja riskide tingimustes ning informaalsetes teaduspõhistes käsitlustes täiesti tühiseks – seda eriti meie rahvuslike inimvarade tohutute kaotuste tõttu barbaarses okupatsioonis ning pikaajaluste kahjustuste arvestuses mis jätkuvad siiani (Raukas (2005) nt radioaktiivsed jäätmed – vt ka LISA).

P.S.: On selge et ülalkirjeldatud kompleksete rahvuslike rahaliste informaalsete akadeemiliste tõenäosuslike (suuresti Bayes’like subjektiivsete hinnangute alusel: Tongeren et al. (2016) ning kaudsete makroökonoomiliste mõõtmiste tulemustel nagu nt Rajasalu (2003)) hinnangute usaldusväärsust hübriidsõja määramatuste ning strateegilise antagonistliku kommunikatsiooni tingimustes saab kindlustada – ainult ja ainult – laialdase hästi koordineeritud rahvusvahelise koostöö raames – rahvuslike teadmusstruktuuride sünergia metasünteesis. Jääb ehk vaid veel lisada et nendes rahvuslikes teadmus-struktuurides sisaldub tohutu akadeemiline vara – eeskätt sadade asjakohaste tippteaduslike ajakirjade ning sadade tuhandete tippteoreetiliste uurimuste sees peidus – kuigi mitmedki nendest uurimustest võib leida/osta mõne klikiga nt ka allolevate osunduste kirjandusviidetest – kuid ühelgi väikeriigil ei ole tippteadlaste pink küllalt pikk et kogu selles suures multi-dimensionaalsuses ning dünaamikas ja määramatuses ning komplementaarsete meetodite vallas üksi opereerida ning püüda arvukaid poliitpõhiseid korporatiivseid rahvuslikku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust õõnestavaid populistlikke väärotsuseid ära hoida – kuigi kohati oleks seda võimalik kiiresti ja kergesti teha nt: (a) nt teaduspõhiselt on  strateegilise kommunikatsiooni sõjas teatav “sõnavabaduse” piiramine absoluutselt oblikatoorne (vt nt Ennuste (2008). Nt isegi President Kaljulaid’i WaPo artiklile – https://www.washingtonpost.com/opinions/russia-is-a-threat-estonia-frets-about-its-neighbor/2017/03/24/011ad320-0f2b-11e7-9b0d-d27c98455440_story.html?utm_term=.ab0febde5386 – on ilmselt tosinad Kremli trollid diversioonilisi kommentaare lisanud (ja seda naljakam on et samas artiklis tunnistatakse ilmselt poliit-korrektsusest tõsiseltvõetavaks ilmselt kremlimeelse Y. Toom’i faktoidi nagu et venekeelses Narvas polevat parajasti mitte ühtegi putinoidi – muide Narva muudeti kiskjaliku NLi poolt venekeelseks sõjakuritegelikult etnilise puhastuse käigus ning seega parajasti eriti ohtlikus olukorras võimaliku kodusõja sütikuna Venemaa kaasabil – vt nt Thorsten&Riera-Crichton (2015)) (b) väga lihtne oleks läheneva Eesti eesistumise ajal EL/27-s jõustada teaduspõhised riske ning sulisid arvestavad maksuseadused mis liikmesriikides kõlvatute hargmaiste maksuparadiiside institutsioonid likvideeriks (vt EL Komisjoni vastavaid ettevalmistavaid Raporteid viimatistel aastatel) – ja – sellega EL/27 kui terviku nii sotsiaalkapitali kui ka kaitsevõimet suurendaks (samas kui meil teadustühiselt asendusteemasid kilplaslikult seltskonnameedias üles soojendatakse ning rahvuslikku teadmusruumi hägustatakse nt robotite sotsiaalmaksustamise dispuutidega jne :==) (c) mis selles hübriidsõjas meie jaoks eriti oluline et kiskjalik agressor eelnenud okupatsioonis kahjustas inimsusevastaselt oluliselt meie nii etnilist kui ka vaimset rahvuslikku struktuuri (vt nt Mägi et al. (2016) ja Noor (2005)) ning nüüd püüab valelikult siinse venekeelse elanikkonna inimõiguste päästmise nimel järjekordselt okupatsiooni taastada seejuures eestluse rahvuslikku sotsiaalkapitali nii rahvuslikult kui ka ideoloogiliselt lõhestades: seejuures üheks peamiseks relvaks valed valede otsa – nagu poleks okupatsiooni olnudki ja et küüditamise olid eesti rahva päästmiseks ning vene keel tuleb taastada riigikeelena jne. Täiesti kindlasti olid okupatsioonis meie põhirahvuse inimvara ja rahvusliku teadmusruumi kvaliteedi kaotused tohutud ning pikaajalised – XXI sajandi mõistes magnituudides suuremad senihinnatutest ja siiani oluliselt vähendavad eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust – kuni ajaloolisele tõele tõeliselt/teaduspõhiselt näkku ei vaadata: nt et suure tõenäosusega juba tunamullu Tallinnas v.k domineeris (uurimuse Mägi et al. (2016) järgi).

P.S.P.S.: (a) tekst on mõeldud erialase rahvusvahelise koostöö hõlbustamiseks ning selles mõttes eeskätt ingl masintõlke jaoks sobivaid termineid ning koma asemel mõttekriipse kasutades ja nt GDP (kodumaine kogutoodang ja mitte SKT/SKP jne) (b) 30.III 2017 Eurostat avaldas värske ülevaate EL/28 276 piirkonna GDP p.c ebavõrdsuste kohta: http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases. Kuigi see ülevaade on XXI sajandi makroökonoomika seisukohalt vaegteaduslik (vt nt Atkinson (2017) – nt kajastab ainult kitsalt turumajanduslikke indekseid) – siiski võib sellest ülevaatest nt ka OECD teadusosakondade raportite põhjal järeldada et ELi kui terviku sotsiaalkapitali tase on tõenäoselt vilets sest nende piirkondade majanduslike tasemete dispersioon on väga suur (seejures Balti-Riigid on piirkondadeks liigendamata jäänud. (c) vähemalt Eesti eesistumise ajal tuleks EL/27-s see probleem teaduspõhiselt Agendasse suruda  seda eriti arvestades et nt Econ.com 1.IV 2017 värske GDP prognoosi alusel 2018 kohta näib suure tõenäosusega et liikmesriikide lõikes on võimalik väita et sigma divergents näib jätkuvalt süvenevat ning seega mitmegi perifeeriariigi (eriti mis külgnevad kiskjaliku (Tirole (1992) termin oligopolide teoorias) impeeriumiga) rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosus näib eksistentsiaalselt kahanevat – kui endiselt võimurid eriti liikmesriikides (eriti kus venekeelsete kontsentreeritus kõrge) tõelistest sotsiaal-küberneetilistest (inc EL/27 kui terviku sotsiaalkapitali edendamisest) probleemidest pankurite/kröösuste juhtimisel populistlikult/teaduslagedalt mööda vaatavad (muide ajaleht The Economist omab kompetentset teadusosakonda).

Arusaadavalt peab Agendasse kuuluma ka see probleemistik:

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2016-0440&language=ET&ring=A8-2016-0317

Tänuavaldused: tänan SA VALGE RAAMAT juhatust rahalise toetuse eest mis võimaldas mul hankida ligemale poolsada tasulist värsket teaduspublikatsiooni sh väga kiiresti Amazon Kindle viimatisi suhtkalleid monograafiaid; sügav tänu Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule võimaldamaks minul tasuta juurdepääsu tuhandetele sciensdirect.com artiklitele; asjalike nõuannete ning märkuste eest avaldan tänu oma pika-ajalistele akadeemilistele kolleegidele sellel alal: Geoffrey Hodgson, Attiat F. Ott, Ilari Tyrni, Teet Rajasalu, Peep Varju, Jaak Uibu, Aigi Rahi-Tamm, Alari Purju, Aksel Kirch, Anton Laur, …

Eriti tänulik oleks oodatavatele heategevuslikele kaasautoritele –  olen täiesti teadlik et niivõrd komplitseeritud prognostilisel alal üksi tegutsemine põhimõtteliselt ei loo praktiliselt piisava tõeväärtusega tulemusi.

 

LISA (retsenseerimata ja toimetamata visand 23.IV 17 – mitte viidata)

                                            „Parem  ligikaudu õige kui täpselt vale“

                                                                                              J.M. Keynes

Rahvuslike nähtavate ja nähtamatute makro-ressursside ligikaudse rahalise hindamise näiteid ning vastavate pikaajaliste okupatsioonikahjude mõjude rahalisest hindamisest – Eesti rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse aspektist nii rahvusvaheliste liitude kui hübriidsõja tingimustes

  1. Standardne/formaalne turumajanduslik inimkapital (SMHC) elaniku kohta (p.c) keskmiselt on OECD (2011) üldistatud tulemuste ülekandmise alusel (vt Abstract väidet et kogu SMHC on 8 kuni üle 10 korra suurem standardsest GDP mahust (SGDP) – kusjuures taoliste uuringute tulemuste tõesuse tõenäosust hinnatakse vähemalt 0,9 tasemele. See OECD uuring on tehtud tosina suhteliselt rikka ning etniliselt homogeense rahvusliku suurriigi kohta ja selle tulemuste Bayes’likul ülekandmisel etniliselt polaarsele ning rikkas majandusliidus perifeersele väikeriigile nõuab nii tulemuste vastavat usaldus-tõenäosuse vähendamist kui ka usalduspiiride laiendamist (vt nt Tongeren&Picavet(2016)) ja ametliku statistika (GDP ja elanike arvu jne) andmetel saame suure ligikaudsusega ning samas ilmselt piisava subjektiivse/Bayesliku tõenäosusega (0,8) esialgselt hinnata et Eesti 2016 jooksvates turuhindades ja oodatavate turumajanduslike sissetulekute meetodil – keskmine SMHC p.c asetseb lõigus: €(0,1;0,2)M – kus 0,1 ja 0,2 on lõigu alumine ja ülemine usalduspiir ning M tähistab miljonit.

NB: (a) see on kogu elanikkonna keskmise usalduslõik kusjuures OECD (2011) järgi nt mõne eliit-kohordi keskmine võib ligemale kaks korda seda keskmist ületada ehk olla nt €(0,1;0,2)M ning vastupidiselt – on ilmselt hübriidsõja tingimustes otstarbekas defineerida negatiivse keskmisega kohorte (b) kogu rahvusliku SMHC olemi määramisel 2016. a. seisuga  kasutatava elanike neto arvu juures tuleb siinkohal arvestada ainult kodumaiste residentidega ning nt okupatsioonist tingitud elanikkonna pöördumatute kaotuste hulka kuuluvad majanduslikus mõttes ka okupatsiooni aegsed emigrandid, okupatsiooni ajal poliitiliselt diskrimineeritud isikud, okupatsiooni tõttu kaotatud haridusvõimalused ning tervisekahjustused (c) ning mis samuti oluline: kogu elanikkonna struktuuri moonutamisega (eeskätt venestamisega) tekitatud kahjustused (kuna Eurostati (2016) järgi kolmandates riikides sündinute (seega eeskätt venekeelsete) positiivne majandusaktiivsus on madalam meie põhirahvuse omast – kuid need statistilised andmed vajavad parajasti täpsustamist (sest hübriidsõja tingimustes viimastel aastatel on etniline polaarsus ilmselt süvenemas).

2. Informaalne/turuväline kodumajanduslik (sic! puhtmajanduslik kuid hinnatud standardsetes jooksvates turuhindades) IMHC p.c ehk ka nn satelliit GDP (kodune laste kasvatamine, kodune eakate hooldamine, kodused majapidamistööd jne) mahud hinnatakse statistikute (nt aktiivsete tegevustundide ametlike statistikate alusel) poolt keskmiselt 2 kuni 3 korda suuremateks kui IMHC p.c – seega €(0,2;0,6)M.

3. Rahvuslik informaalne sotsiaalkapital (amorfne=nähtav/mittenähtav ning formaalne statistika suuresti puudulik – akronüüm NISC):Eesti kohta 2013 seisuga on mõningaid kvantitatiivseid mõõtmisi tehtud sotsiaalkapitali indeksi taseme kohta OECD (2016) uurimuses – kus on küll kahjuks piirdutud ainult rahvusliku üldise koostöövalmiduse taseme hindamisega 10 punkti süsteemis ja näitaja struktuuri ilmutatud kujul ei esitata – mis olevat enam vähem EL/28 keskmisel tasemel 5,8 punkti. Seejuures eristamata/separeerimata selliseid faktoreid nagu: elanikkonna reproduktiivsus ning sellega seotud perekondlikud bioloogilised kapitalid, sotsiaalsete/seltskondlike ühenduste kapital, majanduslik ebavõrdsus, etniline heterogeensus, agressor impeeriumi strateegilise kommunikatsiooni diversioonoperatsioonide destruktiivne negatiivne mõju, hübriidsõja ängide etniline asümmeetrilisus (nt Ott&Ennuste (1996)) jne. Rahvusliku informaalse (formaalne/riiklik statistika oluliselt puudub eriti hindade osas) sotsiaalkapitali (NISC) rahalise mahu p.c hindamiseks (sh nt eriti reproduktiivsus-kapitali mahu hindamiseks) standardsed turuhinnad puuduvad ning tuleb kõrge usaldusväärsusega uuringutes esmalt siirduda informaalsete duaalhindade (varihindade) kasutamisele. Seda ideaalis suurte dünaamiliste stohhastiliste optimeerimismudelite dekomponeeritud lahendamisel kus duaalhinnad kujunevad endogeenselt (kahjuks Eesti kohta taolised kvantifitseeritud mudelid parajasti puuduvad) Siis jääb üle suurema ligikaudsusega ning väiksema usaldusväärsusega taanduda rahvusvaheliste paneelide ökonomeetriliste faktoranalüüside kasutamisele nt Rajasalu (2003) ja eeskätt nn musta kasti meetodil: kus küll otseselt (tollele Rajasalu ajale omaselt) amorfse sotsiaalkapitali faktorit rakenduslikes arvutustes ei rakendatud – kuid kaudselt saame Rajasalu (2003)järgi leida sotsiaalkapitalile lähendeid ning nende kaudu NISC p.c mahtude hindamisel toorelt kasutama vastavate rahvusvaheliste teaduspõhiste hinnangute subjektiivset (antud juhul kahetsusväärselt ainult andmete ajalise transformeerimist koos tuleviku oodatavate summade diskonteerimisega (vt OECD (2016)) ja mineviku summade ajastamisega Eesti 2016 hinna-tingimustesse (vt nt Ennuste (1996)): NISC p.c – €(0,3;1)M.

4. Rahvuslik traditsiooniline füüsiline kapital (OECD termin – siin akronüüm NTFC).  OECD (2016) uurimuse väitel TFC (loodusvarad, rahvuslikud infrastruktuuri varad koos nt raskerelvastusega ning koos kulla ja finantsvaradega) maht on üldiselt väiksem kui SMHC – seega ligikaudselt hindame esialgselt hübriid sõja tingimustes mitte kõrgemaks kui 6 kuni 12 kordne SGDP p.c ehk 2016. a. NTFC p.c on vahemikus €(0,1;0,2)M.

5. Rahvus-riikliku institutsioonkapitali (NINC) hulka kuuluvad eeskätt rahvuslike administratiivsete institutsioonide varad nagu eeskätt Fukuyama (2014) järgi: riiklikud- ja poliit-organisatsioonid, rahvusliku kaitse organisatsioonid, rahvuslik monetaar-ja fiskaal-süsteem koos maksusüsteemiga, rahvusvahelistesse liitudesse, blokkidesse, kuulumine jne. Nende rahaline olevikuväärtus on eeskätt mõõdetav nende loomiseks tehtud investeeringutega ning amortiseerumisega (Hodgson (1998)). Autori arvates nende agregeeritud makrovarade usaldusväärseks detailide vabaks rahaliseks mõõtmiseks mesoökonoomiliste agregaatide aluse) on ilmselt vaja veel mahukaid detailseid statistilisi välitöid teha mikrotasandil: väga esialgselt ning subjektiivselt/intuitiivselt võiks NINC p.c hinnang olla vahemikus €(0,1;0,2)M – vt nt Ennuste (2016).

6. Rahvuslik informaalne intellektuaalvara (NIIC) nagu rahvuslik: teadus- ja uskumusvara ning kultuurivara on samuti mõõdetavad nendesse süsteemidesse eelnevalt aegade jooksul tehtud panustuste ning vastavate varade hävitustega ning röövimistega (nt okupantide poolt ajalooliste arhitektuuri väärtuste hävitamise, raamatukogude laastamise, kunstiteoste varastamisega jne) Jällegi autori arvates nende agregeeritud makrovarade usaldusväärseks detailide vabaks rahaliseks mõõtmiseks on ilmselt vaja veel mahukaid detailseid statistilisi välitöid teha: väga esialgselt ning subjektiivselt/intuitiivselt võiks NIIC p.c hinnang olla vahemikus €(0,1;0,2)M – vt nt Ennuste (2016).

P.S.: Arusaadavalt oleks ülaltoodud subjektiivseid erineva tõeväärtusega esialgseid suure ligikaudsusega makro summade kokkuvõtteid (kaalutud erinevate ligikaudsete tõeväärtustega) laialt avaldama pole mõttekas – enne kui  uuringut ei ole vastavate rahvusvaheliste sõltumatute (sic!) oivakeskuste poolt korrigeeritud. Kuid siiski nende summade saab juba üsna suure tõenäosusega oletada nt – et Eestis seni tehtud uuringud NLi pikaajalise okupatsiooni rahvuslike majanduskahjude kohta on – tänapäeva makroökonoomika ja sotsiaalküberneetika rakursist – magnituudides allahinnatud: ja seda on hübriidsõja tingimustes rahvuslike strateegiate/poliitikate optimeerimiseks vaja numbriliselt kasvõi suure ligikaudsusega teada – sest paraku hübriidsõda on suuresti reokupeerimisele suunatud ning tugineb oluliselt eelnenud pikaajalise okupatsiooni ja selle jäätmete poolt meie rahvuslike ressursside kahjustuste ärakasutamisele (Schmid-Schmidsfelden&Potapova (2016), RAND (2017).

 

P.S.P.S.: Tõesuse tõenäosusega üle 0,7:

SMHC p.c – €(0,1;0,2)M –  E(0,2) – P(0,9)

IMHC p.c – €(0,2;0,6)M –   E(0,4) – P(0,8)

NISC p.c –   €(0,3;1)M   –    E(0,7) – P(0,7)

NTFC p.c –  €(0,1;0,2)M   – E(0,2) – (…)

NINC p.c –  €(0,1;0,2)M –   E(0,2) – (…)

NIIC p.c –    €(0,2;0,4)M –  E(0,3) – (…)

__________________________

Kokku p.c E(2,2)M ja P(0,7) – kus E on ülespoole ümardatud keskmise tähis  – ja P(…) tingliku tõesuse tõenäosuse vahemiku võimalk alampiir ning nt P(0,9) puhul eeldame keskmiselt usaldustõenäosust 95% ringis (usalduspiirides +/-15%) ning P=(0,7) puhul usalduspiirides +/-50% ja – (…) tähistab et andmete täpsustamine piisava usaldusväärsuseni jätkub. Tehniliselt Bayes’lik tinglik tõenäosus on defieeritud kui P(A/B) kus B tähistab siin parajasti kasutatava andmebaasi usaldustõenäosust.

Seega parajasti kogu rahvuslikult oleks eurodes olulisemate ressursside rahaline hinnang keskmiselt: (1,3×10*6)(2,2×10*6)=>2,5×10*12 ehk rohkem kui €2,5tn  – kus tn on triljoni tähis (triljon =10*12 – kus * on astendaja tähis) – ehk 2016 oleks eesti olulisemate rahvuslike ressursside rahalise mahu hinnang 2,5 triljoni euro ringis: (2;3)tn – P(0,7).

Samas keskmiselt ühe soomlase kohta võiks parajasti oluliste ressursside rahalist mahtu hinnata keskmiselt vähemalt kaks korda kõrgemaks ehk vähemalt viie miljoni euro ringis – seda palju kõrgemana pikaajalise otsese NLi okupatsiooni puudumise tõttu (vt nt Kukk (2005) ja Ennuste (1996)). Seega võiksime ressursside põhiselt hinnata meie pikaajalise okupatsiooni rahalist kahju p.c praegu hinnata kahe miljoni euro ringis: (1,5;2,5)M ehk rahvuslikult (2;3)tn euro piiridesse tõenäosusega P(0.7) ringis. Jääb lisada et Kukk (2005) poolt aastal avaldatud vastav hinnang mis põhines eeskätt SGDP formaalsete voogude kaotustele oli vähemasti tosin korda väiksem – sest riikliku komisjoni liikmena ei omanud moraalset vabadust informaalselt arvestada ei rahvuslike inim- ega sotsiaal-kultuuriliste- ning ka füüsiliste-varade kaotustega.

Mis veelgi olulisem et Rahi-Tamm (2005) poolt korrektselt avaldatud P(0,9) okupatsiooni pöördumatud inimkaotuste hulka (tolle ajastu käsitluse kontekstis) ei ole arvestatud ei emigratsiooni ega ka represseeritute paljude residentidest sugulaste olulist väljalangemist töövõimeliste ning elanike reproduktsiooni ressurssidest  – ometi kodumaisest makroökonoomilisest ning rahvusliku jätkusuutlikkuse aspektist on taoliste faktorite arvestamine oluline – ning – nende andmete osas vajalikud piisavad täpsustused lähematel aastatel jätkuvalt näivat Balti-Riikides toimuvat (StratCom COM ?) – seega pikaajalised rahvuslikud okupatsioonilised inimkaotuste mahtude rahalised hindamised (puuduv punkt 7.) jäävad edaspidiste uurimuste valda.

 

        OSUNDUSI (rühmitatud nende tõesuste tõenäosuste järgi kolmeks)

Tõesuse tõenäosusega üle 0,9

Diamond, Peter; Emmanuel Saez (AUGUST 2011) The Case for a Progressive Tax: From Basic Research to Policy Recommendations. CESIFO WORKING PAPER NO. 3548 CATEGORY 1: PUBLIC FINANCE: http://elsa.berkeley.edu/~saez/diamond-saezJEP11opttax.pdf
European Commission (February 2015) “What is the “Beyond GDP”:http://ec.europa.eu/environment/beyond_gdp/index_en.html
Fukuyama, Francis (2014) Political Order and Political Decay. FARRAR, STRAUS and GIROUX, New York: 658.

Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

Abstract

The main purpose of the paper is to identify challenges that occur developing strategies based on national intellectual kapital (NIC) measurements. As it can be observed from IC literature, even though there are different methods to measure NIC, they are not commonly used among policy makers as a tool for strategic management decisions to raise competiveness of nation. This paper compares different approaches to measure NIC, reveals related problems and provides possible explanations accordingly. The findings of the paper show that there is a big gap between academic research and policy makers. Four major directions of explanations to bridge this gap are highlighted in the paper: (1) poor awareness of IC concept among policy makers, (2) methodology related issues, (3) changing leadership profile and (4) collaboration related issues. The insights to possible solutions are also presented. They reveal the need to research different countries regarding their NIC policy.

© 2015 The Authors. Published by Elsevier Ltd.

Kissinger, Henry (2014 –  e.k 2017)  World Order. Allen Lane: 420  (Index  on p408:  Estonia, Russian cyberattac on  p 345).

Lindmäe, Herbert (2015-1999) SUVESÕDA  … 1941, Tartu, OÜ Greif: 4825lk (sic! IX Köidet – üe).

OECD STATISTICS DIRECTORATE (10-Oct-2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, E-mail: gang.liu@oecd.org): http://www.oecd.org/std/research

 

ABSTRACT

This paper summarizes the outcomes of the first phase of the OECD human capital project. In so doing, it shows the feasibility of applying the lifetime income approach to measuring human capital for comparative analysis, both across countries and over time. It also highlights the feasibility of applying the methodology to the categorical data (i.e. by 5-year or 10-year age group) that are typically available within the OECD statistics system, rather than to data by single year of age required by the original Jorgenson-Fraumeni methodology. The results in this paper indicate that the estimated value of human capital is substantially larger than that of traditional physical capital. Ratios of human capital to GDP are in a range from around eight to over ten across countries, broadly in line with those reported in a number of national studies. The distributions of human capital by age, gender, and education show that men dominate women in terms of their human capital holdings. In addition, people with higher education are better off than those with lower education, and the same is true for younger people compared to their older counterparts, although the detailed patterns vary across countries. Decomposition analysis of changes in the volume of human capital demonstrates that changes in population structure between men and women had little effect on the change of human capital per capita. While in all countries higher educational attainment contributed positively to the change of human capital per capita, this is not always sufficient to offset the negative effect of population ageing;

as a result, the volume of human capital per capita appeared to have declined in some countries over the observed period. Finally, sensitivity analysis confirms that estimates of the value of human capital depend on the choice of the two key parameters, i.e. annual real income growth rate and discount rate, while within-country distribution of human capital and trends of the volume of human capital are less sensitive to these assumptions.

OECD (2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

Eurostat (110/2016 – 6 June 2016) Migrant integration in the EU labour market in 2015:

http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases?p_p_id=101_INSTANCE_jtJORfNw4amk&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_delta=20&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_keywords=&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_advancedSearch=false&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_andOperator=true&p_r_p_564233524_resetCur=false&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_cur=2

Ott, A.F., U. Ennuste (1996) “Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia” – Social Science Journal, 33, 2, 149-164:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362

Rahi-Tamm, Aigi (2005) “Human Losses In:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:25-48:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

Rajasalu, Teet (2003) “Indicators of economic freedom and economic structure as determinants of growth and convergence in enlarging EU and priorities for Estonia”:  In: Essays in Estonian transformation economics, 2003, Tallinn: 9-32.

Raukas, Anto (2005) “Enormous Envirolmental Damage Caused by Occupation Army In:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:133- 140:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

STIGLITZ, Joseph E., Amartya SEN, Jean-Paul FITOUSSI et al. (2010) Report by the Commission on the Measurement of Economic Performance and Social Progress:

http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

Raporti kaalukust näitab Eurostati autorite koosseis:

Juhtivad

Professor Joseph E. STIGLITZ, Chair, Columbia University

Professor Amartya SEN, Chair Adviser, Harvard University

Professor Jean-Paul FITOUSSI, Coordinator of the Commission, IEP

http://www.stiglitz-sen-fitoussi.fr

 StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) “Economic shocks, civil war and ethnicity” – Journal of Development Economics 115: 32–44:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-1175221378&_sort=r&_st=13&view=c&md5=d185b1e7697a1a536327b241f9e4dd3b&searchtype=a

Tirole, Jean (1992) The Theory of Industrial Organizations. The MIT Press: 479.

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen)  School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus; Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing: Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

 StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) “Economic shocks, civil war and ethnicity” – Journal of Development Economics 115: 32–44:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-1175221378&_sort=r&_st=13&view=c&md5=d185b1e7697a1a536327b241f9e4dd3b&searchtype=a

Tirole, Jean (1992) The Theory of Industrial Organizations. The MIT Press: 479.

Tongeren,  Jan W., van Ruud Picavet (2016) „Bayesian estimation approach in frameworks; integration of compilation and analysis“ In  EURONA — Eurostat Review on National Accounts and Macroeconomic Indicators: 7-49.

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen)  School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

Tõenäosusega üle 0,8

Chou, Yuan (2006) “Three simple models of social capital and

economic growth “– The Journal of Socio-Economics 35  889-912:

DOI: 10.1016/j. socec. 2005.11.053

Abstract

This paper proposes three models of social capital and growth that incorporate different perspectives on the concept of social capital and the empirical evidence gathered to date. In these models, the social capital impacts growth by assisting in the accumulation of human capital, by affecting financial development through its effects is the collective trust and social norms, and by facilitating networking between firms that result in the creation and diffusion of business and technological innovations. We solve for the optimal allocation of resources channelled into the building of so::cial capital, to examine the models ‘ comparative statics and dynamics, and demonstrate how a tax and subsidy scheme may correct the resource under-allocation that results from the public good aspect of social capital creation. Observed, in the social capital across countries are explained by, in government policies and the possibility of multiple equilibria and social capital, the poverty of noughts and crosses.

© 2006 Published by Elsevier Inc.

Ennuste, Ülo  (2014) „Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks oPreliminary Postulates and Conjectures“ – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

Hodgson, G. (2007) “Evolutionary and Institutional Economics as the New Mainstream?” – Evolutionary Institutional Economics Review, 4(1): 7-25.

Hodgson, G. (1998) Institution Building as an Industrial Strategy. PHARE-ACE Research Project P95-2234-R. (co-author Ülo Ennuste) University of Cambridge Working Papers: 527.

Hurwitcz, Leonid et al. (2007): http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/2007/advanced.html

INTERNATIONAL COMMISSION FOR THE INVESTIGATION OF CRIMES AGAINST HUMANITY (2006) ESTONIA 1940-1945TALLINN 2006: http://www.historycommission.ee (NB: p1126 ).

Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

Abstract

The main purpose of the paper is to identify challenges that occur developing strategies based on national intellectual kapital (NIC) measurements. As it can be observed from IC literature, even though there are different methods to measure NIC, they are not commonly used among policy makers as a tool for strategic management decisions to raise competiveness of nation. This paper compares different approaches to measure NIC, reveals related problems and provides possible explanations accordingly. The findings of the paper show that there is a big gap between academic research and policy makers. Four major directions of explanations to bridge this gap are highlighted in the paper: (1) poor awareness of IC concept among policy makers, (2) methodology related issues, (3) changing leadership profile and (4) collaboration related issues. The insights to possible solutions are also presented. They reveal the need to research different countries regarding their NIC policy.

© 2015 The Authors. Published by Elsevier Ltd.

Kahan, Dan M., Asheley Landrum, Katie Carpenter, Laura Helft, Kathleen Hall Jamieson (2017) „Science Curiosity and Political Information Processing“ – Political Psychology“ –  38: 179–199, doi:10.1111/pops.12396, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/pops.12396/epdf

Kirch, Aksel; Marika Kirch, Tarmo Tuisk, Hanna-Hulda Reinkort and Aimar Altosaar (2008) Etics, Emics, Estonians and Russians in Contemporary Estonia: Is the Past still Dominating the Present?”

Presentation at IACCP Congress 27-31 July, 2008 Bremen, Germany: Working Papers of the Institute for European Studies International University Audentes No 1:

http://www.ies.ee/iaccp2008/Kirch_et_al_paper.pdf

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:30058

Kirch, A., Tuisk, T.; Reinkort, H.- H. (2011). Estonians and Russians in Contemporary Estonia: Is the Past still Dominating the Present? In J. Deutsch, M. Boehnke, U. Kühnen, & K. Boehnke (Eds.), Rendering borders obsolete: Cross-cultural and cultural psychology as an interdisciplinary, multi-method endeavor. Bremen : Jacobs University Bremen : International Association for Cross-Cultural Psychology. pp. 106-120.

Kissinger, Henry (2014)  World Order. Allen Lane: 420  (Index  on p 408:  Estonia, Russian cyberattac on  p 345).

KUNČIČ, ALJAŽ (2014) „Institutional quality dataset“ –  Journal of Institutional Economics / Volume 10 / Issue 01 / March 2014, pp 135-161:  http://dx.doi.org/10.1017/S1744137413000192 (About DOI

 Krugman, Paul (1990) Rethinking International Trade. The MIT Press: 282.

Kubiszewski, Ida; Robert Costanza, Carol Franco, Philip Lawn, John Talberth, Tim Jackson, Camille Aylmer (2013) “Beyond GDP: Measuring and achieving global genuine progress” – Ecological Economics 93 (2013) 57–68.

 Laitin, David (1998) Identity in Formation: the Russian-speaking Populations in the Near Abroad. Ithaca: Cornell University Press.

Lindmäe, Herbert (2015-1999) SUVESÕDA  … 1941, Tartu, OÜ Greif: 4825lk (sic! IX Köidet – üe).

Lucas, Edward (2014) The New Cold War: Putin’s Russia and the Threat to the West (Amazon.com Kindle).

Matsushima, Hitoshi (2008) „Role of honesty in full implementation“ – Journal of Economic Theory 139 2008  353 – 359: www.elsevier.com/locate/jet

 Kahan, Dan M., Asheley Landrum, Katie Carpenter, Laura Helft, Kathleen Hall Jamieson (2017) „Science Curiosity and Political Information Processing“ – Political Psychology“ –  38: 179–199, doi:10.1111/pops.12396, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/pops.12396/epdf

Kaljulaid, Kersti (2017): https://www.president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13147-qrussia-is-a-threat-estonia-frets-about-its-neighborq-the-washington-post/index.html

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

KUNČIČ, ALJAŽ (2014) „Institutional quality dataset“ –  Journal of Institutional Economics Volume 10 Issue 01 March 2014, pp 135-161:  http://dx.doi.org/10.1017/S1744137413000192 (About D

Mägi, Kadi; Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru, Maarten van Ham (2016) „Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential contexts“ – DEMOGRAPHIC RESEARCH VOLUME 34, ARTICLE 41, PAGES 1161−1192 PUBLISHED 28 JUNE 2016 http://www.demographic-research.org/Volumes/Vol34/41/ DOI: 10.4054/DemRes.2016.34.41:

http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/default.htm

Noor, Heino (2005) “Permanent Health Damages” In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers: 58-73: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

OECD (2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

OECD (2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

Ott, A.F., U. Ennuste (1996) “Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia” – Social Science Journal, 33, 2, 149-164:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362

Rajasalu, Teet (2003) “Indicators of economic freedom and economic structure as determinants of growth and convergence in enlarging EU and priorities for Estonia”:  In: Essays in Estonian transformation economics, 2003, Tallinn: 9-32.

RAND (2017) https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=hybrid+warfare+in+the+baltics.+threats+and+potential+responses

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus: Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing: Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) “Economic shocks, civil war and ethnicity” – Journal of Development Economics 115: 32–44:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-1175221378&_sort=r&_st=13&view=c&md5=d185b1e7697a1a536327b241f9e4dd3b&searchtype=a

Tirole, Jean (1992) The Theory of Industrial Organizations. The MIT Press: 479.

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

 Tõesusega üle 0,7

 Ennuste, Ülo (2016): https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

Ennuste, Ü. (2008) “Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples.” In: Kirch, Aksel et al. (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

Ennuste, Ü. (1993) „An outline for estimating long-term economic damage by means of analogy“  Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 42, 1, 1-4.

Kukk, Kalev (2005) ”Economic Damages In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers:141-171:    http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

(puudub rahvuslike ressursside kaotuste hindamine)

Rahandusministeerium (12.IV 2017) 2017. aasta kevadine majandusprognoos. RM võrguteavik: 76lk – koostaja Madis Aben.

NB: Rahvusliku jätkusuutlikkuse (RJ) aspektist on sellel prognoosil rida puuduseid mis usaldusväärsust vähendavad (a) nt Eesti RJ lähendi – konvergentsi EL/28 keskmisele (KK) „prognoos“ on siin aastani 2015! – kusjuures 2016 kohta on formaalne statistika olemas – liiati on see „prognoos“ teadustühiselt moonutatult PPS vääringus (b) prognoosil on suur lünk selles osas et puudub makro-ressursside prognoos nt maksebilansi finantskonto osa – seega jääb teadmata millises mahus jätkub finantskonto kaudu lähematel aastatel rahvuslike finantsvarade slikerdamine investeeringute petunimede all välismaale nii residentide kui ka e-residentide poolt (c) avaldatud prognooside usaldusväärsust rängalt vähendab mitmete regressandide usalduspiiride puudumine ja seega ilmselt hübriidsõja riskide (eriti sanktsioonide sõja) rahvuslikult vastutustundetu ignoreerimine.

RAND (2015): https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=hybrid+warfare+in+the+baltics.+threats+and+potential+responses

CCDCOE (2016): https://ccdcoe.org/publications/books/legalconsiderations.pdf

aprill 22, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Õiendusi

Õiendusi http://pluss.postimees.ee/4073203/teadustoo-voi-soov-panna-okupandile-vastu-lougu?utm_source asjus

Eesti rahvuslikud pikaajalised kaotused NLi okupatsioonist pärinevad eeskätt okupantide  genotsiidilistest, sõjakuritegudest ja muudest inimsusvastastest (nt vägivaldsest venestamisest nii eestlaste küüditamise, vangistamise, hukkamise kui ka okupatsiooni ajal eriti väikelaste suhtkõrgest suremusest ja üldisest põliselanikkonna lühikesest elueast (tsiviliseeritud riikidega võrreldes – seda eriti nt Soomega võrreldes – rääkimata kommunistlikust venekeelsete anomaalsest immigratsioonipoliitikast ning sellega etnilise struktuuri polariseerumisest jne).

Seega eeskätt põliseesti inim-kapitali ja inim-varde ning rahvusliku sotsiaalkapitali ning ka rahvuslike  teadmus- ning kultuurivarade pöördumatutest kaotustest.

Nende kaotuste kohta on möödunud aastakümnetel arvukalt tõenduspõhiseid uurimusi tehtud – nt sellel sajandi mõningaid viimatisi publikatsioone:

 

http://www.communistcrimes.org/en/Database/Estonia/Estonia-Communist-Era

Herbert Lindmäe (2015) Suvesõda Harjumaal 1941. Köide IX (sic! kokku üheksa köidet 4852lk meie  II Vabadussõja ühe kangemasiku perioodi kohta – üe) GREIP, Tartu.

Peep Varju. Eesti laste küüditamine Venemaale 14. juunil 1941 kui genotsiidi- ja sõjakuritegu. Sihtasutus Valge Raamat, Tallinna Raamatutrükikoda, 116 lk, Tallinn 2013: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=134869

Estonia 1940-1945 (2006) – Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity, Tallinn: 1337pp.

Valge raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991 (peatoim Vello Salo). Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005 Tallinn. http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=8196  ehk

http://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valge-Raamat.pdf

Vello Salo (2005) The White Book. Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940-1991. State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Estonian Encyclopaedia Publishers, Tallinn: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=8192  ehk   http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/TheWhiteBook.pdf

Белая книга: о потерях, причиненных народу Эстонии оккупациями 1940-1991 / Государственная комиссия по расследованию репрессивной политики оккупационных сил; [перевод с эстонского: Андрей Бабаджан, Татьяна Верхоустинская, Эйнар Вяря ; редакторы Юло Эннусте … и др.; предисловие: Велло Сало] ORURK-24. Kirjastus Ilo. Tallinn, 2006: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=1604

Kuid okupatsiooni pikaajaliste kaotuste teaduspõhine hindamine peab jätkuma pidevalt sest (a) okupatsiooni jätted (nt Eesti etnilise struktuuri venestatus, siia jäänud radioaktiivne saast, siinsete okupantidest järeltulejate mõningate putinoid trollidele võimaldatud vaba vaenulik tegevus rahvusliku teadmusvara mürgitamisel jne) kahjustavad eestluse rahvuslikke jätkusuutlikkuseid siiani ja seda eriti hübriidsõja tingimustes kus kiskjalik agressorimpeerium üritab rekoloniseerimist

(b) sotsiaal-küberneetika ning makro-ökonoomika arenevad pidevalt nt XXI sajandil ELis kui OECDs on teaduspõhiselt kitsalt turumajanduslikelt GDP indikaatoritelt üle mindud Post-GDP indikaatorite hindamisele kus arvestatakse ka inimkapitali-, sotsiaalkapitali-, kultuurikapitali-, institutsionaalkapitali-loomist jne – ning GDP indikaatorite asemel eksistentsiaalsete kriteeriumitena rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse ning sigma konvergentsi tõenäosuse maksimeerimist jne – vt nt:

http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

  • jääb lisada NLi okupatsiooni ajal käsumajanduslikus süsteemis planeerimine toimus sisuliselt eeskätt naturaalnäitajate alusel ning hinnad ning rahalised näitajad olid eeskätt puhtformaalsed ning poliitilised defitsiidimajanduslikud – näitamaks et liitriigid on kõik Moskvale võlgu ja iseseisvalt hakkama ei saaks – selle saavutamiseks olid liitriikide rahvuslikud sotsiaal-majanduslikud sfäärid dekomponeeritud nn üleliidulisteks sektoriteks ja kohalikeks. Seejuures üleliidulistes sektorites toimusid tehingud suuresti nt barteri printsiibil (nt ENSV energeetikasektori ametlikus statistikas oli kirje et oluline osa siin toodetud elektrist „anti vabariigist mujale“ nagu oli ka märkus et põllumajanduse toodangu hindades ei ole kogu väärtust ja see realiseerub tööstuste kaudu – sama toimus välisekspordis jne – seega liitriikide keskpankade rahavood olid ainult osalised ja hindades mis ei omanud mitte mingit sisulist tähendust)
  • Artikli kohta niipalju et ajakirjanikud ei küsinud arvamust ajaloolase Gatis Krumins’i küsitava tõenduspõhisusega ning puuduliku asjatundlikkusega narratiivi kohta mitte ühegi meie monetaar- ega fiskaal- teadlase rääkimata meie okupatsioonikahjude uurijate käest – rääkimata nt majandusteadlase dr K. Kukk’e käest (kes on nii rahandus- kui ka okupatsioonikahjude rahvusvaheliselt tunnustet autor – vt „Valgest raamatust“ dr Kukk’e pt mis olla tõlgitud ka läti keelde) – PMi ajakirjanikud eelistasid eeskätt meie väheusaldusväärseid rusikavehkijaid eks-kommuniste küsitleda kes igal alal ja ajal ning iga kell mihklid – ning Krumins’i meeskonna teksti AVASTUSEKS tituleerida).

aprill 10, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Küsimus

Kuidas meil nende kodumaiste rahva-tulude ja –kulude bilanssidega statistiliselt lood võiks olla?

(a) Näib et mullu meie residentide poolt ainuüksi välismaale antud neto-laenude maht ulatus poole miljardi euroni: 

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RAA0013&ti=SISEMAJANDUSE+KOGUPRODUKT+JA+KOGURAHVATULU+%DCHE+ELANIKU+KOHTA+%28ESA+2010%29&path=../Database/Majandus/15Rahvamajanduse_arvepidamine/06Sisemajanduse_koguprodukt_%28SKP%29/02Pehilised_rahvamajanduse_arvepidamise_naitajad/&lang=2

(b) Lisaks eelmisele siirdati välismaale mullu nii otse- kui ka portfelli-investeeringuid kahe ja poole miljardi euro mahus: http://statistika.eestipank.ee/…

NB! SEEGA OLEKS VÕINUD TEADUSPÕHISE FINANTSPOLIITIKA RAKENDAMISEL MULLU KODUMAISEKS KASUTAMISEKS JÄÄDA TÄIENDAVALT MILJARDEID!

(c) Kõige värskemate andmete alusel 2014 maksid siinsed Venemaa kontrolli all olevad tütarettevõtted siin riigieelarvesse kasumimaksu 3%: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=EM060&ti=ETTEV%D5TETE+%2820+JA+ENAMA+H%D5IVATUGA%29+MAJANDUSN%C4ITAJAD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+JA+KONTROLLIVA+RIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/12Valismaised_tutarettevotted/&lang=2

NB! MAKROÖKONOOMILISELT OPTIMAALNE KASUMIMAKS ILMSELT OLEKS 20% ÜMBRUSES – SEEGA VALITSUS SUBSIDEERIS EELARVEST NEID VENEMAA KONTROLLI ALL OLEVAID ETTEVÕTTEID 17% ULATUSES KASUMI BAASILT – SEEGA TUNDUVAD MEIE FINANTSBOSSIDE VÄITED NAGU ET EELARVE LAEKUMISED TULEVAD MEIL ETTEVÕTJATE TASKUST – SUURESTI TEGELIKKUST MOONUTAVALT (muide finantsinstitutsioonid ei kuulu ettevõtete hulka) JA TAOLISED SUBSIIDIUMID OLEKS PIDANUD MINEMA KODUMAISTEKS FINANTSEERINGUTEKS

(d) ESA PRESSITEADEST:

Eluaseme hinnaindeksi aastakasv aeglustus 24. märts 2017 – pressiteade nr 35 Eluaseme hinnaindeks tõusis 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 4,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 4,5% ja majade hinnad 5,4%. 2011. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 8,5%, 2012. aastal 7,3%, 2013. aastal 10,7%, 2014. aastal 13,7% ja 2015. aastal 6,9%. Korterite hinnad tõusid 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 3,4%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 5,4% ning ülejäänud Eestis 8,6%. …

NB! ELUASEME HINNAINDEKS EI LÄHE INFLATSIOONI ARVESTUSE SISSE – KUID INDEKSI AASTAKASV ON ENAM VÄHEM SAMAS KALIIBRIS PALKADE KASVUGA – SEEGA MEIE MAJANDUS- JA PANGANDUSPOLIITIKUTE VÄITED NAGU OLEKS MULLU PALKADE TÕUSUD OLNUD PÖÖRASED – EI PEA PAIKA SEST REAALSELT MIDAGI PÖÖRAST EI TOIMUNUD (muide kahjuks üldist jaehindade tõusu statistikat ilmutatud kujul meil ei avaldata – seega maksumaksjale jääb saladuseks et milline mullu võis olla reaalne palgatõus – muide inflatsiooni indeks moodustab ainul ühe osa jaehindade tõusust – vt nt Mereste (2003)).

aprill 6, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Meta-Memo (visand 31.III 17 – ära viita kuid avita)

XXI sajandi akadeemiline sotsiaal-küberneetika peavool hindab hübriid sõja tingimustes solidaarsesse kooperatiivsesse/koordineeritavasse suurliitu kuuluva rahvusliku väikeriigi majanduslikku-, sotsiaalset- ja küberneetilist-edukust Meta/Post-GDP põhiselt: eeskätt rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse ning konvergentsi kestlikkuse tingliku tõenäosuse alusel – ning makro-mudelites rahvuslikke institutsioone ja ressursse ning riske ilmutatud kujul kvantifitseerides nii positiivselt kui negatiivselt –  ja seda eriti inimkapitali ning ka sotsiaalkapitali mahu rahalise mõõtmisega nii otseselt kui kaudselt – ning rahaliselt mõõtes ka viimatise pikaajalise terroristliku okupatsiooni poolt tekitatud rahvuslikke kaotusi eeskätt inim-, sotsiaal- ning kultuuri-vara osas 

  • Stigliz et al. (2010) panevad rangelt teadusloogiliselt kindlalt paika et standardsed/formaalsed GDP indikaatorid on valdavas osas kitsalt turumajanduslikel voogudel põhinevad ja seega sobimatud nii rahvusliku jätkusuutlikkuse kui ka heaolu hindamiseks – seda eriti hübriidsõja suure määramatuse ning riskide tingimustes – ning ka rahvuslike tulude teaduslagedate ümberjagamise disfunktsionaalsete institutsioonide tingimustes (nt 0-kasumimaks mis partnerriike kahjustab ja hübriidsõjas agressorit subsideerib jne); edasi jäävad turumajanduslikust arvestusest välja nii rahvusliku sotsiaal-, inim-, kultuur- jne kapitalide/varade loomise jooksvate mahtude arvestused ning ressursside varude kui faktotite arvestused: mis veelgi olulisem et standardse GDP arvestuse sisse lähevad parajasti positiivselt nt mitmed hübriidsõja poolt põhjustatud kuriteod – nt 2007 pronksmäsu purustuste taastamistööd jne (Raporti usaldusväärsust kinnitab autorite teaduslik tippkompetentsus – koosseis lisatud – selles puuduvad nii politikaanid kui ka pankurid ning plutokraadid ja muud magnaadid nagu meil tavaks jne)

NB: Tõelise (G) mitteformaalse/teaduspõhise GGDP mahtude mõningad esialgsed hinnangud arvestades ka mitteformaalseid nn sateliitkontosid

 https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

 http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

 osundavad et akadeemilised/informaalsed GGDP mahud duaalhindades (ehk varihindades milliseid on võimalik turuhindade puudumisel optimiseerimisteooriate võimekustega ligikauselt rahaliselt hinnatavad ületavad standardseid magnituudides ning inimressursside (laias mõistes koos põhielanikkonna reprodutseerimise kapitaliga) rahaline väärtus ületab selles kontekstis oluliselt füüsilise kapitali mahtu (vt nt OECD (2011) mis kahjuks kitsalt turumajandusliku statistika alusel ja kus Eesti kohta arvutused puuduvad – ja OECD (2016) kus leidub mõnigaid kaudseid kvantifikatsioone ka Eesti sotsiaalkapitali kohta).

  • Stigliz et al. järgi arvestada tuleb adekvaatselt elanikkonna rahvuslikku turuvälist tegevust nii tulude hankimisel kui ka rahvuslike investeeringute soetamisel ja rahvuslike ressursside loomisel – seda eriti nii rahvusliku inim- kui ka sotsiaal- ning füüsilise- ja institutsionaal- kapitali soetamisel kodumajapidamiste ja turuväliste institutsioonide poolt – ning nende ressursside rahaliste mahtude hindamisel – ja seda suuresti informaalsete duaalhindade alusel. OECD (2011) keeruka valemi järgi inimkapitali mahu hindamine on keerukas isegi kitsalt turumajandusliku käsitluse puhul kus nt ei arvestata ka põlisrahva reproduktiivsusega seotud kodumajapidamiste inimressurssi – sama vihjavad Diamond&Saez jne; samuti ka sotsiaalkapitaliga lood eriti hübriidsõja riskide tingimustes arvestades sellega kaasnevaid rahvuslikke änge (vt nt Ott&Ennuste (1996) mis asümmeetrilised etniliste rühmade lõikes nt: eestikeelsed ja venekeelsed). Ja vt ka Chou (2006) abstrakti mis lisatud; rääkimata rahvuslikest küberneetiliste institutsionaalkapitalide rahalistest hinnanguest – KUNČIČ (2014).
  • Siinjuures on kahetsusväärne et suures osas meie rahvuslikud majandus- ning rahandus-poliitikud on poliitiliselt kitsalt motiveerituna jäänud rahvuslikult ebaadekvaatsete GDP indikaatorite kummardajateks – mis moonutavad nende arusaamu tegelikust olukorrast ja riskide suurusest ning viivad neid rahvuslikult ränkadele väärotsustustele. Seda eriti hübriidsõja riskide tingimustes (vt Kissinger (2014), Toomse (2015), Kaljulaid (2017) jne) ning veelgi rohkem majandusküberneetiliste mehhanismide disainimisel – Diamond&Saez (2011) järgi nt praegune meie 0-kasumimaks on teaduslage mehhanism ning samas negatiivne institutsioon – eriti kui arvestada riskidega ning määramatustega.
  • Näide hübriidsõjast probleeme: strateegilise kommunikatsiooni sõjast 1) vt nt sanktsioonide sõjast Ennuste (2014) toodud kirjanduse viidetest et on vaja hierarhilist koordineerimissüsteemi kooperatiivses liidus 2) strateegilise kommunikatsiooni sõjast vt viiteid Ennuste (2008) et on vaja „sõnavabaduse“ piiranguid kremlimeelsete trollide suhtes jne 3) tähelpanu väärib ka nn ifolõhe akadeemilise ning poliitkorporatiivse leeri vahel (Januskaite&Uziene (2015) ja Kahan et al. (2017) tõdevad et seda lõhet mõnevõrra võib leevenda mõningate võimurite uudishimu) süvenemine strateegilises kommunikatsioonisõjas akadeemiliste ja poliitiliste institutsioonide vahel (vt ka StratCom COE (2015)) – seda eriti väikerahvuslike jätkusuutlikkuse kestlikkuse riskide tõenäosuslikkuse mõistmise osas 4) eriti sügav lõhe on on ühelt poolt tõenäosusliku käsitluse (teadusloogilises käsitluses tõde on tõenäosuslik ja vale ning faktoidid võivad pärineda mitte ainult pudrupäisusest vaid tõenäoselt ka sulilikust salakavalsusest (Wiener (1948)) – eriti strateegilises kommunikatsioonis) – ning teiselt poolt subjektiivse poliit-determinismi vahel (kus kasutusel hägusloogika).

 

Näide: NLi poolt pikaajalise okupatsiooni ja selle jäätmetega tekitatud rahvuslike täilike tõeliste kahjude rahalisest hindamisest kus arvestatakse eeskätt inimvaradega nt

 https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

NB: nt NLi pikaajalise okupatsiooni poolt Eestile tekitatud kahjude täiesti korrektne hinnang (Kukk (2005) tõenäoselt piirides (0,1;0,2)tr eurot, tr on 10 astmel 12) – seda küll standardse GDP riikliku statistika alusel ning – nagu tookordse Riikliku Komisjoni raames diplomaatiliselt korrektselt oli võimalik – arvestades nt et meie II Vabadussõja (Lindmäe (IX Köide 2015 lk542)) kaotused tulid täiesti maha vaikida – osutub nüüd parajasti hübriidsõja riskide tingimustes ning informaalsetes teaduspõhistes käsitlustes täiesti tühiseks – seda eriti meie rahvuslike inimvarade tohutute kaotuste tõttu barbaarses okupatsioonis – tõenäoselt duaalhindades vahemikus (1;2)tr eurot – seega kaotuste maht tõenäoselt piirides (0,1;0,2)tr eurot (sic! ka nt OECD (2011) inimkapitalide hinnangud tõdevad taolisi magnituude). Parajasti hübriidsõja tingimustes tõelistes informaalsetes/akadeemilistes hinnangutes on parajasti jooksvates duaalhindades on Kukk (2005) hinnang ilmselt vastav vaid nt ainuüksi 1949. märtsiküüditamisega seotud täielikele rahvuslikele majanduskaotustele – arvestades nii otseseid kui ka kaudseid inimkaotusi pluss kodumajapidamiste füüsiliste varade kaotusi ning rahvuslike intitutsionaalsete vadade kaotusi (millede kohta regulaarne administratiivne statistika meil siiani puudub).

P.S.: On selge et ülalkirjeldatud kompleksete rahvuslike rahaliste informaalsete akadeemiliste tõenäosuslike (suuresti Bayes’like subjektiivsete hinnangute alusel: Tongeren et al. (2016) ning kaudsete makroökonoomiliste mõõtmiste tulemustel nagu nt Rajasalu (2003)) hinnangute usaldusväärsust hübriidsõja määramatuste ning strateegilise antagonistliku kommunikatsiooni tingimustes saab kindlustada – ainult ja ainult – laialdase hästi koordineeritud rahvusvahelise koostöö raames – rahvuslike teadmusstruktuuride sünergia metasünteesis. Jääb ehk vaid veel lisada et nendes rahvuslikes teadmus-struktuurides sisaldub tohutu akadeemiline vara – eeskätt sadade asjakohaste tippteaduslike ajakirjade ning sadade tuhandete tippteoreetiliste uurimuste sees peidus – kuigi mitmedki nendest uurimustest võib leida/osta mõne klikiga nt ka allolevate osunduste kirjandusviidetest – kuid ühelgi väikeriigil ei ole tippteadlaste pink küllalt pikk et kogu selles suures multi-dimensionaalsuses ning dünaamikas ja määramatuses ning komplementaarsete meetodite vallas üksi opereerida ning püüda arvukaid poliitpõhiseid korporatiivseid rahvuslikku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust õõnestavaid populistlikke väärotsuseid ära hoida – kuigi kohati oleks seda võimalik kiiresti ja kergesti teha nt: (a) nt teaduspõhiselt on  strateegilise kommunikatsiooni sõjas teatav “sõnavabaduse” piiramine absoluutselt oblikatoorne (vt nt Ennuste (2008)

Nt isegi President Kaljulaid’i WaPo artiklile – https://www.washingtonpost.com/opinions/russia-is-a-threat-estonia-frets-about-its-neighbor/2017/03/24/011ad320-0f2b-11e7-9b0d-d27c98455440_story.html?utm_term=.ab0febde5386 – on ilmselt tosinad Kremli trollid diversioonilisi kommentaare lisanud (ja seda naljakam on et samas artiklis tunnistatakse ilmselt poliit-korrektsusest tõsiseltvõetavaks ilmselt kremlimeelse Y. Toom’i faktoidi nagu et venekeelses Narvas polevat parajasti mitte ühtegi putinoidi – muide Narva muudeti kiskjaliku NLi poolt venekeelseks sõjakuritegelikult etnilise puhastuse käigus ning seega parajasti eriti ohtlikus olukorras võimaliku kodusõja sütikuna Venemaa kaasabil – vt nt Thorsten&Riera-Crichton (2015)) (b) väga lihtne oleks läheneva Eesti eesistumise ajal EL/27-s jõustada teaduspõhised riske ning sulisid arvestavad maksuseadused mis liikmesriikides kõlvatute hargmaiste maksuparadiiside institutsioonid likvideeriks (vt EL Komisjoni vastavaid ettevalmistavaid Raporteid viimatistel aastatel) – ja – sellega EL/27 kui terviku nii sotsiaalkapitali kui ka kaitsevõimet suurendaks (samas kui meil teadustühiselt asendusteemasid kilplaslikult seltskonnameedias üles soojendatakse ning rahvuslikku teadmusruumi hägustatakse nt robotite sotsiaalmaksustamise dispuutidega jne :==) (c) mis selles hübriidsõjas meie jaoks eriti oluline et kiskjalik agressor eelnenud okupatsioonis kahjustas inimsusevastaselt oluliselt meie nii etnilist kui ka vaimset rahvuslikku struktuuri (vt nt Mägi et al. (2016) ja Noor (2005)) ning nüüd püüab valelikult siinse venekeelse elanikkonna inimõiguste päästmise nimel järjekordselt okupatsiooni taastada seejuures eestluse rahvuslikku sotsiaalkapitali nii rahvuslikult kui ka ideoloogiliselt lõhestades: seejuures üheks peamiseks relvaks valed valede otsa – nagu poleks okupatsiooni olnudki ja et küüditamise olid eesti rahva päästmiseks ning vene keel tuleb taastada riigikeelena jne. Täiesti kindlasti olid okupatsioonis meie põhirahvuse inimvara ja rahvusliku teadmusruumi kvaliteedi kaotused tohutud ning pikaajalised – XXI sajandi mõistes magnituudides suuremad senihinnatutest ja siiani oluliselt vähendavad eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust – kuni ajaloolisele tõele tõeliselt/teaduspõhiselt näkku ei vaadata: nt et suure tõenäosusega juba tunamullu Tallinnas v.k domineeris (uurimuse Mägi et al. (2016) järgi).

P.S.P.S.: (a) tekst on mõeldud erialase rahvusvahelise koostöö hõlbustamiseks ning selles mõttes eeskätt ingl masintõlke jaoks sobivaid termineid ning koma asemel mõttekriipse kasutades ja nt GDP (kodumaine kogutoodang ja mitte SKT/SKP jne) (b) 30.III 2017 Eurostat avaldas värske ülevaate EL/28 276 piirkonna GDP p.c ebavõrdsuste kohta: http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases. Kuigi see ülevaade on XXI sajandi makroökonoomika seisukohalt vaegteaduslik (vt nt Atkinson (2017) – nt kajastab ainult kitsalt turumajanduslikke indekseid) – siiski võib sellest ülevaatest nt ka OECD teadusosakondade raportite põhja järeldada et ELi kui terviku sotsiaalkapitali tase on tõenäoselt vilets sest nende piirkondade majanduslike tasemete dispersioon on väga suur (seejures Balti-Riigid on piirkondadeks liigendamata jäänud. (c) vähemalt Eesti eesistumise ajal tuleks EL/27-s see probleem teaduspõhiselt Agendasse suruda  seda eriti arvestades et nt Econ.com 1.IV 2017 värske GDP prognoosi alusel 2018 kohta näib suure tõenäosusega et liikmesriikide lõikes on võimalik väita et sigma divergents näib jätkuvalt süvenevat ning seega mitmegi perifeeriariigi (eriti mis külgnevad kiskjaliku (Tirole (1992) termin oligopolide teoorias) impeeriumiga) rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosus näib eksistentsiaalselt kahanevat – kui endiselt võimurid eriti liikmesriikides (eriti kus venekeelsete kontsentreeritus kõrge) tõelistest sotsiaal-küberneetilistest (inc EL/27 kui terviku sotsiaalkapitali edendamisest) probleemidest pankurite/kröösuste juhtimisel populistlikult/teaduslagedalt mööda vaatavad (muide ajaleht The Economist omab kompetentset teadusosakonda).

Arusaadavalt peab Agendasse kuuluma ka see probleemistik:

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2016-0440&language=ET&ring=A8-2016-0317

Tänuavaldused: tänan SA VALGE RAAMAT juhatust rahalise toetuse eest mis võimaldas mul hankida ligemale poolsada tasulist värsket teaduspublikatsiooni sh väga kiiresti Amazon Kindle viimatisi suhtkalleid monograafiaid; sügav tänu Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule võimaldamaks minul tasuta juurdepääsu tuhandetele sciensdirect.com artiklitele; asjalike nõuannete ning märkuste eest avaldan tänu akadeemilistele kolleegidele: Peep Varju, Jaak Uibu, Aigi Rahi-Tamm, Alari Purju, Aksel Kirch, …

 Osundusi 

Atkinson, Anthony B., (2015) Inequality: What Can Be Done? Harward University Press: 400.

Chou, Yuan (2006) “Three simple models of social capital and

economic growth “– The Journal of Socio-Economics 35  889-912:

DOI: 10.1016/j. socec. 2005.11.053

Abstract

This paper proposes three models of social capital and growth that incorporate different perspectives on the concept of social capital and the empirical evidence gathered to date. In these models, the social capital impacts growth by assisting in the accumulation of human capital, by affecting financial development through its effects is the collective trust and social norms, and by facilitating networking between firms that result in the creation and diffusion of business and technological innovations. We solve for the optimal allocation of resources channelled into the building of so::cial capital, to examine the models ‘ comparative statics and dynamics, and demonstrate how a tax and subsidy scheme may correct the resource under-allocation that results from the public good aspect of social capital creation. Observed, in the social capital across countries are explained by, in government policies and the possibility of multiple equilibria and social capital, the poverty of noughts and crosses.

© 2006 Published by Elsevier Inc.

Diamond, Peter; Emmanuel Saez (AUGUST 2011) The Case for a Progressive Tax: From Basic Research to Policy Recommendations. CESIFO WORKING PAPER NO. 3548 CATEGORY 1: PUBLIC FINANCE: http://elsa.berkeley.edu/~saez/diamond-saezJEP11opttax.pdf

Ennuste, Ü. (2014) „Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks oPreliminary Postulates and Conjectures“ – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

Ennuste, Ü. (2008) “Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples.” In: Kirch, Aksel et al. (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

Abstract

The main purpose of the paper is to identify challenges that occur developing strategies based on national intellectual kapital (NIC) measurements. As it can be observed from IC literature, even though there are different methods to measure NIC, they are not commonly used among policy makers as a tool for strategic management decisions to raise competiveness of nation. This paper compares different approaches to measure NIC, reveals related problems and provides possible explanations accordingly. The findings of the paper show that there is a big gap between academic research and policy makers. Four major directions of explanations to bridge this gap are highlighted in the paper: (1) poor awareness of IC concept among policy makers, (2) methodology related issues, (3) changing leadership profile and (4) collaboration related issues. The insights to possible solutions are also presented. They reveal the need to research different countries regarding their NIC policy.

© 2015 The Authors. Published by Elsevier Ltd.

Kahan, Dan M., Asheley Landrum, Katie Carpenter, Laura Helft, Kathleen Hall Jamieson (2017) „Science Curiosity and Political Information Processing“ – Political Psychology“ –  38: 179–199, doi:10.1111/pops.12396, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/pops.12396/epdf

Kaljulaid, Kersti (2017): https://www.president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13147-qrussia-is-a-threat-estonia-frets-about-its-neighborq-the-washington-post/index.html

Kissinger, Henry (2014 –  e.k 2017)  World Order. Allen Lane: 420  (Index  on p408:  Estonia, Russian cyberattac on  p 345).

Kukk, Kalev (2005) ”Economic Damages – In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991. State Committee on the Investigation. Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers:141-171:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

KUNČIČ, ALJAŽ (2014) „Institutional quality dataset“ –  Journal of Institutional Economics Volume 10 Issue 01 March 2014, pp 135-161:  http://dx.doi.org/10.1017/S1744137413000192 (About D

Mägi, Kadi; Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru, Maarten van Ham (2016) „Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential contexts“ – DEMOGRAPHIC RESEARCH VOLUME 34, ARTICLE 41, PAGES 1161−1192 PUBLISHED 28 JUNE 2016 http://www.demographic-research.org/Volumes/Vol34/41/ DOI: 10.4054/DemRes.2016.34.41:

http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/default.htm

Noor, Heino (2005) “Permanent Health Damages” In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991, State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers: 58-73: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

OECD (2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

OECD (2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

Ott, A.F., U. Ennuste (1996) “Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia” – Social Science Journal, 33, 2, 149-164:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362

Rajasalu, Teet (2003) “Indicators of economic freedom and economic structure as determinants of growth and convergence in enlarging EU and priorities for Estonia”:  In: Essays in Estonian transformation economics, 2003, Tallinn: 9-32.

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus: Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing: Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

STIGLITZ, Joseph E., Amartya SEN, Jean-Paul FITOUSSI et al. (2010) Report by the Commission on the Measurement of Economic Performance and Social Progress:

http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

Raporti kaalukust näitab Eurostati autorite koosseis:

Juhtivad

Professor Joseph E. STIGLITZ, Chair, Columbia University

Professor Amartya SEN, Chair Adviser, Harvard University

Professor Jean-Paul FITOUSSI, Coordinator of the Commission, IEP

http://www.stiglitz-sen-fitoussi.fr

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) “Economic shocks, civil war and ethnicity” – Journal of Development Economics 115: 32–44:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-1175221378&_sort=r&_st=13&view=c&md5=d185b1e7697a1a536327b241f9e4dd3b&searchtype=a

Tirole, Jean (1992) The Theory of Industrial Organizations. The MIT Press: 479.

Tongeren,  Jan W. van and Ruud Picavet (2016) „Bayesian estimation approach in frameworks; integration of compilation and analysis“ In  EURONA — Eurostat Review on National Accounts and Macroeconomic Indicators: 7-49.

 

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

 StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

 

 

märts 23, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Komisjoni VALGE RAAMATU asjus

Tuleks vist arvata et ÄP* püüdis Komisjoni VALGE RAAMAT (VR)** EL/27 viie alternatiivse arengu-stsenaariumi esitamise tekstis – meile neid alternatiive tähtsustada ja seda vaatamata ÄPi artikli veidrale pealkirjale (ilmselt mõnitavalt pandud mõne aferistlikult toimetaja poolt) – tahtis tähtsustada nagu nt seda on tehtud juba korduvalt vastutustundeliselt nt Frankfurter Allgemaine veergudel nt***

Tõepoolest VRis on huvitavaid lõike nt Eesti arengute seisukohat (a) Eesti on tsiviliseeritud riikide hulgas tulude ebavõrdsuse poolest esirinnas koos USAga (Geni’ indeksi järgi) ning seega arvestades meie anomaalse etnilise heterogeensuse ning hübriidsõja eesrinde olukorda – eriti suures määramatuses ning rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse kahanemise riskides (b) et eurooplaste suhtumine võrgustatud autodesse saab selle teksti järgi olulisest sõltuma stsenaariumide valikust (üks meie IKT asjatundja pidas seda seisukohta mitmete riskide arvessevõtmisel täiesti mõttekaks) jne jne

Üks meie MEP kes olla EP Saalis juhtunud Komisjoni ettekannet kohapeal kuulma – kinnitas et ettekandja küll purjus ei olnud – erinevalt prantslaste arvamusest. Kuigi ettekandest jäi justkui veidralt kõlama midagi taolist nagu oleks vaja EL/27 efektiivsust vähendada – et sellega saaks ehk igat masti populistlikke ja kremli- ning trumpismi-meelseid barbaarseid rünnakuid ELi vastu (nagu ka ÄPi selle artikli pealkiri) ehk leevendada ja seega paljusid Komisjoni poliitikaid jõustada ning rakendada senisest veelgi paremini. Tõepoolest ettekandest võis oletada et osa stsenaariume on strateegilised ning ikkagi viies nendest on parim sest kõige ilmsemalt seab esiplaanile ELi kui 27 rahvusriigi kaitseliidu edendamise

Tuleb arvata et ilmselt efektiivsuse näiliseks vähendamiseks ja populistide peletamiseks  ongi stsenaariumid koostatud hägusloogiliselt (kattuvalt ja mittetäielikult) ning mis veelgi olulisem et ilma institutsionaalsete reformideta – ja – mis meie suhtes eriti oluline et kahetsusväärselt esimeses stsenaariumis mis peaks seniseid trende jätkama – on kahetsusväärselt „ära unustatud“ düsfunktsionaalsete 0-kasumimaksude mehhanismide likvideerimine (et mitte häirida mistahes „ettevõtlust“ ja ka rahvusvaheliselt kõlvatut konkurentsivõimet kohaliku maksumaksja kurnamise najal jne****) – seega meil anomaalne majandusliku ebavõrdsuse suurendamine ja maksustamata kasumite kantimine nt laenude petunimetuste all piiritaha jätkub (ESA andmetel 2016 Eestist anti netos http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2017/03/06/maksuametnikud-koduses-seinakontaktislaene välismaale ligemale kahe kolmandiku miljardi euro mahus – brutos pole veel ametlikke andmeid avaldatud aga küllap nagu tavaliselt kordades rohkem ehk paari tuhande ringis p.c)

*) http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/03/03/krimpsus-vanamehe-brusseli-vark

**) https://ec.europa.eu/commission/white-paper-future-europe-avenues-unity-eu-27_en

***) http://www.faz.net/aktuell/politik/juncker-praesentiert-ideen-fuer-die-zukunft-der-eu-14904657.html ja

http://www.faz.net/aktuell/politik/ausland/merkel-hollande-werben-fuer-europa-verschiedener-geschwindigkeiten-14912622.html

****) https://uloennuste.wordpress.com/2012/06/02/letter-to-the-commissioner/

 

 

 

 

märts 6, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Säuts 27.II 17

Tagasihoidlik soovitus Presidendi nõunikele: kas ei oleks XXI sajandi hübriidsõdade strateegilise kommunikatsiooni ning küber- ja etnilis-konfliktide turbulentsis – otstarbekas Presidendi kõnedes hõlmata ning mõõta ka rahvuslikke kultuur- ja sotsiaal-kapitali mahtude rahalisi indikaatoreid – kui rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse olulisi regressoreid – nt:
A) “Algorithms can’t do that“ – Basel Institute of Commons and Economics: http://www.commons.ch „ Why Social Capita 2016? Updatedversion by Alexander Dill, April2016 The roots: ‘We felt we’d mostly done what we could do’ From 1985 on, when French sociologist Pierre Bourdieu started to introduce cultural capital and humancapital become en vogue, Social Capital expressed the idea that social relations and goods represent a value as well. But how to measuring a non-material asset? While social scientists love to do their surveys from the desk, for a long while measuring Social Capital meant to identify existing indicators and to use these aggregated data.Robert Putnam, the most famous American researcher on SocialCapital, gatheredthe data on the percentage of the people volunteering and compared them with economic data. While the Northern US States and Northern Italy showed the strongest correlation …. “
ja
B) Journal of Intellectual Capital – sealt nt: Zambon, Stefano (2016) „Ten years after: the past, the present and the future of scholarly investigation on intangibles and intellectual capital (IC)” – Journal of Intellectual Capital, Vol. 17 Iss: 1: http://dx.doi.org/10.1108/JIC-11-2015-0093
P.S.P.S: mis veelgi olulisem on see et Nõunikud peaks jälgima et ka Majandusnõunik oleks küberajastu tasemel unisoonis Presidendiga (a) et teaks et ELis sotsiaal-küberneetika põhiselt tõestatult (mitte poliit-populistlikult) tuleb seadustada reegliks et isikud maksavad makse tegutsemise kohas – aga mitte vabalt selle järgi kus nende moblad resideeruvad (b) et Bismarck’i aegne maailmakord ei pidanud arvestama ei tuumarakettide ega kiskjalike trollide kolonnide küberrünnakutega eriti seltskonnameedias  – et küberajastu riigimeestest on taolist olukorda rahvusvaheliselt silmapaistvamalt analüüsinud Prof Kissinger oma 2014. aasta monograafias mis nüüd ka e.k olemas – muide ka  tema osundab luulelise TS Eliot’i värsse aga mitte lilillede teemal – “teadmus on kadunud informatsiooni sisse/informatsioon on kadunud müra sisse/jnejne (c) et Wiener’i poolt vermitud “küberneetika” tuleneb kreeka keelsest “tüürimees” ja pole seega modelleeritav jõel ilma laevata – laevata mis loodud sajandite jooksul ning mis nõuab siin ja praegu igapäevast innoveerimist et tsiviliseeritet riikidega konvergentsis püsida – ja mida ei saa keegi e-resident kuskilt Palmisaarelt mingi nutimoblaga teha – eriti kui ta seal peab oma makse maksma või kui mõni e-eestlane seal oma kontoga on maksudest kõrvalehiilimiseks (d) et Wiener’i (1948 ja e.k 1961) järgi sotsiaal-küberneetilistes käsitlustes on obligatoorne rahvuslikult negatiivsete aktiivsuste ja sulide ilmutatud kujul arvesse võtmine – selge et see on eriti oluline nii kiskjalike trollide tegevuse talitsemises kui ka rahvuslike sotsiaal-küberneetiliste partokraatlike ignorantide (kes nt suuda mõista ei rahvuslike sotsiaal- ega inim- ega institutsionaal-kapitalide jne olemust ning olulisust rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse tagatistena – ning arvavad et ainult kasumi kasv on oluline vaatamata sellele et kuidas see koos teiste rahvuslike ressurssidega lastakse kodumaisest rahvuslikust majandusesest välja kantida) poliitikate vääramiseks ning rahvusliku teadmusruumi kvaliteedi tõstmiseks.

veebruar 27, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Remark 16.II 17

Rahvusliku intellektuaalkapiatali (sic! nähtamatute kapitalide nagu inimkapitali, sotsiaalkapitali jne – Mereste 2003 I lk226 ja II lk261 p4) mõõtmisest ja rahvusliku kommunikatsiooni strateegia disainimisest* – väärtuslik käsitlus hübriidsüjas agressiivse trollimise teaduspõhise ohjamise mehhanismide konstrueerimiseks ning tõerääkimise ärgitamiseks – eriti post-veritas ajastul – vt ka**

 

             „Sinu vaikimine ei kaitse sind“ Audre Lordealt (Sofi Oksanen PM 14.II 17 lk17)

 

*) Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

 

Abstract

The main purpose of the paper is to identify challenges that occur developing strategies based on national intellectual kapital (NIC) measurements. As it can be observed from IC literature, even though there are different methods to measure NIC, they are not commonly used among policy makers as a tool for strategic management decisions to raise competiveness of nation. This paper compares different approaches to measure NIC, reveals related problems and provides possible explanations accordingly. The findings of the paper show that there is a big gap between academic research and policy makers. Four major directions of explanations to bridge this gap are highlighted in the paper: (1) poor awareness of IC concept among policy makers, (2) methodology related issues, (3) changing leadership profile and (4) collaboration related issues. The insights to possible solutions are also presented. They reveal the need to research different countries regarding their NIC policy.

© 2015 The Authors. Published by Elsevier Ltd.

**) Ennuste, Ü. (2008) “Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples.” Kirch, Aksel et al. (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: Tallinn University of Technology, 9 –39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

veebruar 16, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

EL/28 2016 GDP juurdekasvu tempost

EL/28 GDP juurdekasvu tempo tervikuna Eurostati 14.II 17 Kiirhinnangu* järgi oli 2016 mõõdukalt edukas – suure tõenäosusega ilmselt vahemikus (1,6;1,9)% – seda eriti arvestades nii intensiivse hübriidsõja ja immigratsiooni kriisi juba kolmanda aasta seisukorraga:

Tõepoolest – nt keskmiselt olla 2016 aastal p.c (elaniku kohta) keskmiselt aastane juurdekasv 2010 püsihindades olnud ligemale € 0,5 th (siin 0,5 võiks ligikaudu tähendada standardarvude mõistes vahemikku (0,45;0,55) sest tegemist on kiirhinnanguga puudulike andmete alusel ning kus lühend th – tuhat) – ja ka see oleks keskmiselt nt 2% ümbruses kaitsekulutusi p.c kohta olnud aastas keskmiselt kuskil € 0,5 th (2010 püsihindades) ümbruses.

Kuid kahjuks liikmesriikide lõikes on pilt mõõdukusest ning tasakaalukusest kaugel ja seda eriti perifeeriariikide puhul mis üldiselt nii hübriidsõja ja immigratsiooni eesrinnetel:

Nt Eesti GDP juurdekasvu tempo ilmselt 1,1%** (Q4 kohta andmed Eurostatil* veel siiani puuduvad) – mis suhtmadala baasi tõttu teeks keskmiselt p.c juurdekasvu ainult ringis ja kaitsekulud samuti p.c kohta madalad nii € 0,2 th – samas kui mitteperifeeria/jõukas liikmes riigis Soomes (kuid hübriidsõjas samuti mitmeti eesrindel) olla p.c juurdekasv olnud € 0,3 th ringis nagu kah kaitsekulud kõrgemad p.c kuskil € 0,6 th ringis (seega EL/28 keskmise suhtes kergelt üle 2%) – rääkimata investeeringute (eriti teadusinvesteeringute) ebavõrdsusest p.c meie kahjuks (andmed mis kahjuks ametlikest kitsukestest avalikest GDP statistikatest jäävad üldse välja)

Nii või teisiti – kahetsusväärselt ilmselt näib et selle Kiirstatistika põhjal Eesti rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse kestlikkuse/stabiilsuse tõenäosus kahaneb isegi selles kitsas EL/28 keskmiste eksistentsiaalsete indeksite kontekstis (kitsas selles mõttes et ei hõlmata meie kodumaises majanduses ei ebavõrdsuse mitmekülgset (elanike rühmiti + piirkonniti + leibkondade rühmade varakuselt jne) süvenemist – ega finantskapitalide anomaalset lekkimist välismaale (eeskätt seoses sub-optimaalse kasumimaksu mehhanismiga) ega kvalifitseeritud tööjõu pagemist samuti jne – seda kõike ka suuresti seoses hübriidsõja järelmitena) – ega arvesta ka nt liitlasvägede poolt  siia paigutatud raskerelavastuse maksumust kui meile FDI panustust jne.

PS: näib et Komisjoni Prognoos** on suhtoptimistlik nt Venemaa GDP positiivse kasvu suhtes juba tänavu.

*) Eurostati kiirhinnang GDP Q4/2016, 14.II 2017:

http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases

**) EL Komisjoni 2017 talvine prognoos, 13.II 2017:

http://ec.europa.eu/info/files/winter-2017-economic-forecast-statistical-annex_en

 

 

eu/eurostat/news/news-releases

veebruar 14, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

9.II 17

Remark 9.II 17

Jäätmeveo teenuste hinna märgatavat alanemist ei ole Nõmmel ilmselt oodata

Tõepoolest: Tallinna Keskkonna[a]meti jäätmeveolepingu tüüptingimused (14.II 17)* kinnitavad lõigus 9.4 et „Kui hinnakirja muudatused seisnevad toote või teenuse hinna alandamises … siis ei pea  amet muudatustest ette teatama.“- seega ilmselt jäävad need muudatused klientidel märkamata.

Eriti arvestades et lõigus 9.2 on kirjas „Ametil on õigus muuta hinnakirja ühepoolselt … “ – see lause muide vihjab sellele et amet on peenemalt öeldes monopoolses seisundis ja seega antud leping ei pruugi olla optimaalne ning mõlemale poolele kasulik ning seega täielik (nt puudub force majeure klausel jne) ja kestlik (sõltuvalt kas ameti tsiviliseeritusest või barbaarsusest**)

Muide on ajaleht Nõmme Sõnumid 10.II 17 mitmel-mitmel leheküljel väitnud et tsiviliseeritud riikides ja kah Tallinna rikkamates kõrghoonestusega linnaosades on taoline leping osutunud efektiivseks – kuid see veel ei tõenda et taoline leping oleks adekvaatne kõrghaljastusega suuresti ahjuküttega linnaosas kus nt palju tuhavedu – ja eakatel eramajaomanikel võiks nt äkki ülejõu osutuda prügiveole talvel lumevallidest vaba juurdepääsu kindlustamine – nagu see leping täpselt ette näeb ilma force majeure klauslita jne.

PS: muide analoogseid sub-optimaalseid** nähte näib esinevat ka parajasti toimuvas riikliku niigi oluliselt monopoolse elektrilevi teenustasude veelgi monopoolsemas peitmises elektrimüüjate kontodele – mis tsiviliseerimatu käitumise korral ilmselt võimaldaks valikuliselt mõningaid müügikonkurente rahvuslikult turult välja suruda ning seega turu efektiivsust vähendada?

*) http://www.prugi.ee

**) http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/2016/press.html

veebruar 9, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Kiri 29.I 17+1.II 17

Vaene tillurahvus ei ole hübriidsõja tingimuses jätkusuutlik kui resoluutselt ei hülga ning likvideeri strateegilise kommunikatsiooni agressor-trollide horde – meil eeskätt post-okupatsioonilisi jäänukeid

Norbert Wiener* on selle kohta 1956. kirjutanud nt järgmist:

„Lihtsamalt öeldes: nii teadet edasiandval isikurühmal kui ka segavatel (agressor – üe) jõududel on vabadus rakendada blufitehnikat, et teist poolt segadusse ajada, … ja üldiselt kasutatakse seda tehnikat selleks, et võtta vastasel tegutseda kindla teadmisega ... “ (B. Kabur’i tõlge 1969 lk155)

Teadmise täiendav võtmine aga küberneetiliselt tähendab igasuguse tegutsemise efektiivsuse langust ning täiendavaid kulutusi – seda eriti hübriidsõja tingimustes** – sh eeskätt väikerahvuse teadmusruumi hägustamise/mürgitamise puhul rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse/stabiilsuse tõenäosuse kahandamist – kui ei rakendata resoluutselt täiendavaid investeeringuid rahvusliku majanduspotentsiaali ja kaitsevõime kiiremaks tõstmiseks nii maksude tõstmise kui ka liitlaslaagri poolsete netotoetuste suurendamisega.

Oluline küberneetiline maksiim on siin Wiener’il järgmine: blufitehnikate kasutamisel vastase vastu tuleb silmas pidada – et kodumaises teadmusstruktuuris ei kaoks selge teaduspõhine arusaam tegelikust olukorrast – et oleks selge arusaam et mis on strateegilises kommunikatsioonis müra/pettus ja mis on tõeline signaal – ning kuidas müra/pettust kõrvaldada.

Väikeriigi puhul ITK ja Interneti tingimustes tuleneb eelöeldust küberneetiliselt et eeskätt tuleb strateegilises kommunikatsioonis pöörata tähelpanu vaenulike info-trollide elimineerimisele ning seejärgi teadusloogika põhiselt (st informaalselt ehk mitte poliitiliselt korrektselt ja ametliku sageli aegunud ning lünkliku makrostatistika alusel analüüside koostamisele – ja seda mitte poliit- ja pangandus-analüütikute juhtimisel.

Mis veelgi olulisem on Wiener’i 1948. monograafias printsiip et sotsiaal-küberneetilistes homoöostaatilistes mudelites tuleb agentide hulgas ilmutatud kujul eristada sulisid, lolle, ahnepäiseid kiskjalisi, müüdavaid eksperte jne: ja kus on palju sulisid ning müüdavaid seal on ka palju lolle – sest lollidele sulid ning korruptandid meeldivad ja neid nad valivad (e.k 1961 monograafias VII Peatükk „Küberneetika ja Psühhopatoloogia“ lk178) Selge see et taoline Wiener’lik käsitlus on  adekvaatsem ning võimaldab teaduspõhiselt täiuslikumaid täiendavaid sotsiaal-küberneetilisi mehhanisme disainida (nt ELis kriisijärgses tarkuses ESM ja Eurosemester) ning sh rahvuslikke tõerääkimise mehhanisme teaduspõhiselt disainida.

Akad Soomere olevat väidetavalt hiljuti eetris dotseerinud et temal kui matemaatikul olevat majandusteadusest/majandusest raske aru saada: siinkohal võiks meelde tuletada et Wiener oli üdini raskekaaluline matemaatik ning sotsiaal-küberneetiliste kompleksprobleemide lahendamisel juhtimise mehhanismide alal töötas ta efektiivselt eeskätt koos meedikute ning ka psühholoogidega ning mitte pankuritega – sest mudelleerida tuli erinevalt teoreetilisest füüsikast mitte ainult negentroopiat (kvantfüüsika eeskujul) vaid ka igas kaliibris sharlatane (sh kiskjalikke ning ka magnaatide hulgast) ning sh nende tegevusi strateegilises kommunikatsioonis nii rahvuslike füüsiliste struktuuride indikaatorite egotsentrilistes huvides hägustamisel – kui ka sotsiaal-küberneetiliste hierarhiliste mehhanismidega populistlikus manipuleerimises. Muide sellistes mudelites on nii inimkapitali kui ka fertiilsete perekondade “hinnad” informaalselt olulised indikaatorid – ja seda eriti nii tõenäoste potentsiaalsete katastroofide vältimiste – kui ka nt retrospektiivsete post-okupatsioonilise rahvuslike kaotuste ligikaudsel teaduspõhise hindamisel – sh lisaks inimvarade kaotustele nii rahvuslike sotsiaalvarade ning kultuurilis-varade kui ka institutsioon-küberneetiliste ning rahvuslike majanduslike kapitalide pikaajalisi pöördumatuid kaotusi hinnates.

Muide huvitav on see et meie akadeemikud kipuvad enamikes küsimustes (ka nt sotsiaalse käitumise või teaduse juhtimise alal nt “Okk’i Raport”) viitama ja juhinduma pankuritest – aga mitte vastupidi – kahetsusväärselt selle tulemusel nt meie rahvuslikult üks legendaarne oivakeskus – Lippmaa Instituut on ilmselt määratud dekomponeeritult hajuma.

Ka akad Ubar (PM 4.II 17 AK lk7) rahumeeli puht formaalselt ning makroökonoomiliselt ignorantselt dotseerib nt “kuna teadusest saadav praktiline tulu on selle tegemisega kaasnevate kulutustega võrreldes üha enam maha jäämas” – see  on täiesti kitsalt turumajanduslikult/panganduslikult pädev filosoofia – mis on kaugel kaasaegsest sotsiaal-küberneetikast – eriti hübriidsõjas rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse kaotust kannatavas kontekstis (LISA A) -ja – seda suuresti tingitud rahvusliku teadusstruktuuri vaegusest*** – muide tõeliselt on rahvuslikud teaduskulutused investeerinud nii rahvuslikku kui ka sotsiaalsesesse teadusvarasse – ning mitte mingid investeeringud ei anna kohest “praktilist” kasu. Muide nii ka laulupeod (vt nt Mari Saat’i viimatist raamatut) ja ka Rahvusmuuseomide ning Härmatalude taastamised – rääkimata Rahvuskangelate skulptuuride taastamisest – on suuresti rahvusliku sotsiaalkapitali edendamise ning seega rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse suurendamise meetmed.

Kersti Kaljulaid on selles kontekstis äsja meie avalikkust teavitanud järgmiselt nt:

 „peab oskama näha neid tendentse, kuidas püütakse mingi probleemi suhtes kallutada rahva arvamust kellelegi teisele kasulikus suunas. Sellest on kujunemas omaette sotsiaalteaduse haru, strateegiline kommunikatsioon, nende võtete mõistmine ja nende võtetega tegelemine. Lätis on muide sellealane oivakeskus (sic! üe) loodud.“  (22.XII 16 PMi intervjuu)

Muide midagi taolist on loodud ka Eestis koostöös lätlastega – küll parajast rahvuslikult väga olulisel alal – viimatise pikaajalise okupatsiooni makro-majanduskahjude hindamiseks – küll ilmset kahjuks ainult formaalselt/vaegteaduslikult (nt ametliku statistika alusel kus näiteks põlisrahvusest inimesete/fertiilsete-perede kaotuse hind traditsioonilisel loetakse  nullilähedaseks – nagu ka ümberrahvustamisega (venestamisega) seotud kaotusi ei arvestata; siiani nt ka EAS ei tee kodumajapidamiste varade regulaarset statistikat, siiani ei EP ega RM ei prognoosi maksebilansi finantskontot mis rahvusliku jätkusuutlikkuse üks olulisemaid faktoreid; samuti Eesti rahvuslike institutsioonide/struktuuride (eeskätt jõustruktuuride) ning paljude muude varade (sh eriti nn nähtamatute/kompamatute nt sotsiaal, kultuuri, teadmusstruktuuri jne) pikaajalisi kaotusi piisavalt ei hinnata – ja – seega piirdutakse tõelistest teaduspõhistest/informaalsetest majanduskaotustest magnituudides madalamate mahtudega (vt esialgselt tehtud skemaatilise visandit** ja sellele siin Täiendavat kirjandust***) Oluline on siin ka see et 2016 ilmus prof Lindmäe sulest ligi viietuhande leheküljelise “Suvesõda … 1941” viimane IX Köide –  mis pakuks okupatsioonikahjude hindamise uuendamise seisukohalt ökonomeetrilise analüüsi tarbeks väärtuslikku tõepõhist andmestikku – kahjuks aga HTM ei näi seda suurteost Teise Vabadussõja kohta märkavat (ETIS ei näi prof Lindmäe loominut märkavat)

Kuid kõige selle juures ei tohiks unustada et meil paljuski valesti mõistetud sõnavabaduse all ei või siiski hetkekekski unustada eestlusele vaenulike mistahes trollide ranget talitsemist mistahes sektorites ja mistahes tehnikatega – talitsemist nii moraalselt kui materiaalselt – nii riiklikult kui seltskondlikult (Ennuste 2008) – kasvõi Päts’u „vaikiva ajastu“ jälgedes – arvestades praegust hübriidsõja olukorda ning parajasti Eesti sotsiaal-majanduslikku divergentsi EL/28 kontekstis (tõenduseks vt ka nt LISA A).

Muide Kaljulaid on huvitavalt püüdnud võrrelda meie praeguseid rahvusliku iseseisvumise säilitamise riske Lääne-Berlini omadega Külma-Sõja perioodil: muide siinkohal oleks eriti kohane jälgida ka le Carre’ memuaare sellest perioodist.  Isegi kui ei suudeta riiklikult midagi radikaalset sellel alal ette võtta kas poliitilise korrektsuse või küberneetilis-teoreetilise ebakompetentsuse tõttu – ikkagi teaduskirjandus soovitab strateegilise kommunikatsiooni käigus vähemalt bluffida et kohe-kohe tulevad reformid (nagu seda lubab FB – vt ka Le, Quan Vu; Paul J. Zak (2006) LISA B).

 ******************

*) Norbert Wiener (1956) THE HUMAN USE 0F HUMAN BEINGS, New York (e.k 1969)

    Norbert Wiener (1948) CYBERNETICS, Paris (e.k 1961)

**) Ennuste, Ü. (1969) „Uncertainty, Information and Decomposition in the Planning of a Production System“ – Economics of Planning, 9, 3, 258 – 266:

https://springerlink3.metapress.com/content/apt25151401mm553/resource-secured/?target=fulltext.pdf&sid=fvfx4a45bfltmq55fcc0xk55&sh=www.springerlink.com

Ennuste, Ü. (1989) “Some Models of Stochastic Planning Mechanisms” – Finnish Economic Papers, 2, 2, 116 –  124: http://econpapers.repec.org/article/fepjournl/v_3a2_3ay_3a1989_3ai_3a2_3ap_3a116-124.htm ja http://www.taloustieteellinenyhdisty

Ennuste, Ü. (2008) „ Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples“  – Aksel Kirch et al. (eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim … Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

     Ennuste,Ü. (2014) „Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks oPreliminary Postulates and Conjectures“ – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

    

***) https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

Ja täendavalt

Memo to 27.16 XI: XI, of the European Parliament of 23 October 16 Report A8-2016-0317

This paragraph 6 requires the EU/28-s here, particularly from third countries targeted for terrorist propaganda and the improvement of preventive action against it, especially on the Web:

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2016-0440&language=ET&ring=A8-2016-0317

The White Book (2005): Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes in 1940-1991 “(2005), the State Committee on the Investigation into the Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonia: the Estonian Encyclopaedia Publishers: 171:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

ja/või

http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/TheWhiteBook

P.S.: Rahvusvahlise koostöö huvides siin ingl versioon – on raamatukogudest saadaval priilt ka e.k ja v.k võrguteavikud.

Toomse, Rene (2015) in Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus: Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing: Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens, Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

LISA A: EP Pressiteate 16.I 17 lõike üe  kommentaaridega # … #

IMFi direktorite nõukogu lõpetas 2016. aasta artikkel IV konsultatsiooni Eesti Vabariigiga

… Ehkki Eesti majanduslikud ja institutsionaalsed põhialused on kindlad, riigirahandus üks tugevamaid Euroopas ning majanduskeskkond ettevõtjasõbralik, on Eesti majandus viimasel ajal tagasihoidlikult kasvanud. Tööviljakus on kahanenud ja väline konkurentsivõime nõrgenenud. 2016. aasta majanduskasvuks kujuneb hinnanguliselt vaid 1,3% ning kasvu mootoriks on peamiselt eratarbimine, mis toetub pingelisemas tööturu olukorras aset leidvale palgakasvule. Eksport on tasapisi toibumas, kuid investeeringud vähenevad jätkuvalt. Ka impordikasv on sellele vastavalt vilets ning hoiab jooksevkontot väikeses ülejäägis. Inflatsioon suurenes mõõdukalt umbes ühe protsendini.

# majanduskasv 1,3% näitab parajasti Eesti majanduse divergentsi EL/28 keskmiste indikaatorite kontekstis (vt http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tsdec100&plugin=1 ja GDP up by 0.5% in the euro area and by 0.6% in the EU28 – millest viimase järgi EL/28 GDP juurdekasvu tempo oli esialgse kiirhinnangu järgi 1,9% – seega juurdekasv GDP p.c 2016 Eestis ca 200 euro ringis ning EL/28 puhul ca 500 euro ringis) millest pääsemiseks pole vähenevate investeeringute puhul mingit pääsu – eriti arvestades et Eesti on hübriidsõja eesrindel – millest IMF püüab kramplikult mööda vaadata – üe #

… Kuna investeeringud koguvad jõudu ja tarbimine püsib endiselt tugev, peaks jooksevkonto langema pisikesse puudujääki. Risk väljavaatele on siiski peamiselt negatiivne, sh. on oht,  et välisnõudlus ei elavne ja kiire palgaralli jätkub, kahjustades veelgi riigi konkurentsivõimet.     # IMF püüab kramplikult mööda vaadata Eesti finantskonto katastroofilisest olukorrast eriti investeeringute väljavooluga seoses  – Eesti on alates 2009 enamikus kvartalites välimaailmale netolaenu andjaks – seda eeskätt teadustühise 0-kasumimaksu mehhanismi tõttu – mis tuleks teaduspõhiselt viivitamatult ümber disainida; ning teiseks eriti oluliselt poliitilise määramatuste suurenemisega hübriidsõja tingimustes (vt LISA B) – ka sellest püüab IMF mööda vaadata. Muide kas ei peaks teaduspõhiselt hübriidsõja tingimustes meie liitlaste poolt siia paigutatud raskerelavastust EP rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikas näitama kui FDI mahtusid – aitaks välismaailma silmis meie maksebilansi fiskaal-konto positsiooni jätkusuutlikuma näidata? (vt ka LISA Y 2.) – üe #

Direktorite nõukogu pidas kiiduväärseks Eesti institutsionaalset tugevust … Sellegipoolest hoiatasid nad, et valdavad on siiski langusriskid ning ees ootavad mitmed väljakutsed. Direktorid tõid välja kiire palgakasvu ja soikunud tootlikkuse koosmõju, mis on hakanud kahandama konkurentsivõimet. Nad rõhutasid, et vaja on tootlikkust kasvatavaid struktuurireforme, mida toetavad mõistlik eelarvepoliitika ja meetmed finantssektori riskide leevendamiseks. # Direktorid „unustavad“ koos EPga et ilma kiire palgakasvuta Eesti jooksekeks kvalifitseeritud kohalikust efektiivsest tööjõust tühjaks – üe #

… Direktorid kiitsid heaks valitsuse meetmed sissetulekute ebavõrdsusega võitlemiseks ja võtsid teadmiseks ametivõimude plaani reformida tulumaksusüsteemi, et seda eesmärki saavutada. # ebavõrdsus on viimatistel aastatel süvenenud – seda eriti piirkondlikult; tulumaksusüsteemi reformimine toimub populistlikult ja eklektiliselt ning eeskätt hargmaiste pankade huvides ja mitte kooskõlastatult ehk konfliktselt EL/28 Komisjoni vastavate teaduspõhiste põhivoolu printsiipidega – üe #

Direktorite nõukogu on seda meelt, et … Nad hoiatasid Põhjamaade emapankadest tulenevate haavatavuste võimaliku ülekandumise eest ning soovitasid seda ohtu leevendada koostöö tugevdamise abil emapankade koduriikide ning Euroopa institutsioonide vahel, uuendades Põhja-Balti stabiilsusgrupi toimimist. # väga hägus hoiatus – eriti selles kontekstis et meil kõik magnaadid kiidavad et tänu panganduse tugevusele need kriisis ei kannatanud – unustades et seejuures just Läti ja Eesti rahvuslikud majandused kannatasid kriisis rekordiliselt – üe #

 

LISA B

Le, Quan Vu; Paul J. Zak (2006) „Political risk and capital flight“ – Journal of International Money and Finance 25, 308e329: www.elsevier.com/locate/econbase

Abstract

Capital flight often amounts to a substantial proportion of GDP in developing countries. This paper presents a portfolio choice model that relates capital flight to return differentials, risk aversion, and three types of risk: economic risk, political instability, and policy variability. Estimating the equilibrium kapital flight equation for a panel of 45 developing countries over 16 years, all three types of risk have a statistically significant impact on capital flight. Quantitatively, political instability is the most important factor associated with capital flight. We also identify several political factors that reduce capital flight, ostensibly by signaling that market-oriented reforms are imminent.

_ 2005 Elsevier Ltd. All rights reserved.

 

Keywords: Capital flight; Economic risk; Political instability; Policy uncertainty; Portfolio choice

 

Why is it that when an American puts money abroad it is called ‘‘foreign investment’’ and

when an Argentinean does the same it is called ‘‘capital flight’’? Why is it that when an

American company puts 30 percent of its equity abroad it is called ‘‘strategic diversification’’

and when a Bolivian businessman puts only 4 percent abroad it is called ‘‘lack of

confidence’’?

Stephen Charles Kanitz in The Wall Street Journal, September 21, 1984, p. 45.

 

P.S.: Muide ka Eesti rahvusliku kvalifitseeritud tööjõu väljaränne ja ning majanduslik ebavõrdsus ning rahvuslik majanduspotentsiaal ja jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosus ning konvergents EL/28 kontekstis jne – on poliitiliste määramatuste ning riskide poolt regresseeritavad: siinjuures tuleb tööjõu puhul arvestada et siin immigrantidega kompenseerimine ei ole üks-ühene – sest sisserändajate positiivne majanduslik aktiivsus on üldiselt madalam nt Eurostati järgi (vt** viiteid) praegu nii olla Eestis – kusjuures Eurostat pigistab samuti silma kinni immigrantide ilmselt kõrgema kriminaalsuse suhtes.

Kindel on see et agressor-trollide ja teadustühiste magnaatide ning hiromantide poolt igasugused võimalused strateegilise kommunikatsiooni käigus meie rahvusliku teadmuststruktuuri hägustada/mürgitada ning määramatuseid ning riske suurendada – tulevad eos viivitamatult likvideerida ja mitte jääda naiivselt lootma/ootama võimaliku mittehambutu vastupropaganda viljelemisele.

LISA Y – Strateegilise kommunikatsiooni optimaalmodelleerimise metoodikalisi küsimusi

Ilmselt nende küsimuste käsitlemiseks leiab rahvusvahelisest sotsiaal-kübrneetilisest kirjandusest arvukalt tulemusi – nt juba ülalesitatutele ning ka tekstis*** toodutele – üldiselt kontseptuaalsetele – kitsamalt tehnilisest küljest lisaks vääriks märkimist äsjailmunute hulgast järgmised:

1. Nævdal, Eric (2016) „Catastrophes and ex post shadow prices – How the value of the last fish in a lake is infinity and why we should not care(much)“ – Journal of Economic Behavior & Organization 132 (2016) 153–160 : http://www.elsevier.com/locate/jebo

a b s t r a c t

Catastrophic risk is currently a hotly debated topic. This paper contributes to this debate by showing two results. First, it is shown that for a certain class of optimal control problems,the derivative of the value function with respect to the initial state may approach infinity as the state variable goes to zero, even when the first-order partial derivatives of the integrand and transition functions are finite. In the process, it is shown that standard phase diagrams used in optimal control theory contain more information than generally recognized and  that the value function itself may be easily illustrated in these diagrams. Second, we showthat even if the value function has an infinite derivative at some point, it is not correct to avoid this point in finite time at almost any cost. The results are illustrated in a siple linear-quadratic fisheries model and proven for a more general class of growth functions.

© 2016 Elsevier B.V. All rights reserved.

PS: siin on väärtuslik et (1) mudelis on adekvaatselt katastroofi võimalusega arvestatud – kusjuures selle realiseerumise tõenäosus on jaotatud üle kogu perioodi mis eriti sobiv heidutus-kommunikatsiooni planeerimiseks (2) mudeli lahendamiseks esitatud meetodiga endogeenselt tekkivad ressursside varihinnad – nt ka igat kvaliteeti inimressursside hinnad ning seega on võimalik hinnata inimvarade mahtusid sellises kontekstis (3) mõningaseks puuduseks on pideva aja kasutamine – paremaks läbipaistvuseks ning hõlpsamaks statistiliseks kvatntifitseerimiseks ning dekomponeerimiseks oleks ilmselt kasulik mudel transformeerida diskreetsesse aega

2. Tamai, Toshiki (2016) „Public investment, the rate of return, and optimal fiscal policy in a stochastically growing economy“ – Journal of Macroeconomics 49 1–17.

 

a b s t r a c t

This study examines the optimal fiscal policy in a stochastic endogenous growth model with private and public capital. The government is willing to actualize a socially optimal equilibrium using a lump-sum tax and government debt linked to public investments, sub- ject to the budget constraint under the golden rule of public finance. A socially optimal fis- cal policy states that a deterministic rate of return on government bonds sets the marginal product of public capital. Moreover, public investments optimally adjust the ratio of private capital to public capital to equate the rates of return on such capital. The presence of stochastic disturbances results in a disparity between the optimal marginal products of the two types of capital, as reported in previous empirical studies. This disparity significantly affects the socially optimal growth rate in response to investment risk.

©2016 Elsevier Inc. All rights reserved.

 

PS: väärtuslik et (1) määramatus/stohhastilisus on domineerivalt arvestatud mis hübriidsõja, Brexit’i, Trump’i jne esinemisel eriti adekvaatne (2) on eristatud avalikud- ja era-kapitalid mis on oluline sest heidutusstrateegiate planeerimisel need kapitalid käituvad erinevalt – ja ilmselt oleks otstarbekas antud kontekstis nt liitlaste poolt kohale toodud raskerelvastust arvestada avalikult kohalike avalike investeeringute hulka et agressorit efektiivsemalt relvarahu säilitamisele sundida – sama ka liitlaste siia paigutatud elavjõu kontingendi avaliku arvestamisega kohalike vägede hulka jne.

 

 

 

 

 

 

 

 

jaanuar 29, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar