Ülo Ennuste majandusartiklid

Remark 16.II 17

Rahvusliku intellektuaalkapiatali (sic! nähtamatute kapitalide nagu inimkapitali, sotsiaalkapitali jne – Mereste 2003 I lk226 ja II lk261 p4) mõõtmisest ja rahvusliku kommunikatsiooni strateegia disainimisest* – väärtuslik käsitlus hübriidsüjas agressiivse trollimise teaduspõhise ohjamise mehhanismide konstrueerimiseks ning tõerääkimise ärgitamiseks – eriti post-veritas ajastul – vt ka**

 

             „Sinu vaikimine ei kaitse sind“ Audre Lordealt (Sofi Oksanen PM 14.II 17 lk17)

 

*) Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

 

Abstract

The main purpose of the paper is to identify challenges that occur developing strategies based on national intellectual kapital (NIC) measurements. As it can be observed from IC literature, even though there are different methods to measure NIC, they are not commonly used among policy makers as a tool for strategic management decisions to raise competiveness of nation. This paper compares different approaches to measure NIC, reveals related problems and provides possible explanations accordingly. The findings of the paper show that there is a big gap between academic research and policy makers. Four major directions of explanations to bridge this gap are highlighted in the paper: (1) poor awareness of IC concept among policy makers, (2) methodology related issues, (3) changing leadership profile and (4) collaboration related issues. The insights to possible solutions are also presented. They reveal the need to research different countries regarding their NIC policy.

© 2015 The Authors. Published by Elsevier Ltd.

**) Ennuste, Ü. (2008) “Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples.” Kirch, Aksel et al. (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: Tallinn University of Technology, 9 –39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

veebruar 16, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

EL/28 2016 GDP juurdekasvu tempost

EL/28 GDP juurdekasvu tempo tervikuna Eurostati 14.II 17 Kiirhinnangu* järgi oli 2016 mõõdukalt edukas – suure tõenäosusega ilmselt vahemikus (1,6;1,9)% – seda eriti arvestades nii intensiivse hübriidsõja ja immigratsiooni kriisi juba kolmanda aasta seisukorraga:

Tõepoolest – nt keskmiselt olla 2016 aastal p.c (elaniku kohta) keskmiselt aastane juurdekasv 2010 püsihindades olnud ligemale € 0,5 th (siin 0,5 võiks ligikaudu tähendada standardarvude mõistes vahemikku (0,45;0,55) sest tegemist on kiirhinnanguga puudulike andmete alusel ning kus lühend th – tuhat) – ja ka see oleks keskmiselt nt 2% ümbruses kaitsekulutusi p.c kohta olnud aastas keskmiselt kuskil € 0,5 th (2010 püsihindades) ümbruses.

Kuid kahjuks liikmesriikide lõikes on pilt mõõdukusest ning tasakaalukusest kaugel ja seda eriti perifeeriariikide puhul mis üldiselt nii hübriidsõja ja immigratsiooni eesrinnetel:

Nt Eesti GDP juurdekasvu tempo ilmselt 1,1%** (Q4 kohta andmed Eurostatil* veel siiani puuduvad) – mis suhtmadala baasi tõttu teeks keskmiselt p.c juurdekasvu ainult ringis ja kaitsekulud samuti p.c kohta madalad nii € 0,2 th – samas kui mitteperifeeria/jõukas liikmes riigis Soomes (kuid hübriidsõjas samuti mitmeti eesrindel) olla p.c juurdekasv olnud € 0,3 th ringis nagu kah kaitsekulud kõrgemad p.c kuskil € 0,6 th ringis (seega EL/28 keskmise suhtes kergelt üle 2%) – rääkimata investeeringute (eriti teadusinvesteeringute) ebavõrdsusest p.c meie kahjuks (andmed mis kahjuks ametlikest kitsukestest avalikest GDP statistikatest jäävad üldse välja)

Nii või teisiti – kahetsusväärselt ilmselt näib et selle Kiirstatistika põhjal Eesti rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse kestlikkuse/stabiilsuse tõenäosus kahaneb isegi selles kitsas EL/28 keskmiste eksistentsiaalsete indeksite kontekstis (kitsas selles mõttes et ei hõlmata meie kodumaises majanduses ei ebavõrdsuse mitmekülgset (elanike rühmiti + piirkonniti + leibkondade rühmade varakuselt jne) süvenemist – ega finantskapitalide anomaalset lekkimist välismaale (eeskätt seoses sub-optimaalse kasumimaksu mehhanismiga) ega kvalifitseeritud tööjõu pagemist samuti jne – seda kõike ka suuresti seoses hübriidsõja järelmitena) – ega arvesta ka nt liitlasvägede poolt  siia paigutatud raskerelavastuse maksumust kui meile FDI panustust jne.

PS: näib et Komisjoni Prognoos** on suhtoptimistlik nt Venemaa GDP positiivse kasvu suhtes juba tänavu.

*) Eurostati kiirhinnang GDP Q4/2016, 14.II 2017:

http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases

**) EL Komisjoni 2017 talvine prognoos, 13.II 2017:

http://ec.europa.eu/info/files/winter-2017-economic-forecast-statistical-annex_en

 

 

eu/eurostat/news/news-releases

veebruar 14, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

9.II 17

Remark 9.II 17

Jäätmeveo teenuste hinna märgatavat alanemist ei ole Nõmmel ilmselt oodata

Tõepoolest: Tallinna Keskkonna[a]meti jäätmeveolepingu tüüptingimused (14.II 17)* kinnitavad lõigus 9.4 et „Kui hinnakirja muudatused seisnevad toote või teenuse hinna alandamises … siis ei pea  amet muudatustest ette teatama.“- seega ilmselt jäävad need muudatused klientidel märkamata.

Eriti arvestades et lõigus 9.2 on kirjas „Ametil on õigus muuta hinnakirja ühepoolselt … “ – see lause muide vihjab sellele et amet on peenemalt öeldes monopoolses seisundis ja seega antud leping ei pruugi olla optimaalne ning mõlemale poolele kasulik ning seega täielik (nt puudub force majeure klausel jne) ja kestlik (sõltuvalt kas ameti tsiviliseeritusest või barbaarsusest**)

Muide on ajaleht Nõmme Sõnumid 10.II 17 mitmel-mitmel leheküljel väitnud et tsiviliseeritud riikides ja kah Tallinna rikkamates kõrghoonestusega linnaosades on taoline leping osutunud efektiivseks – kuid see veel ei tõenda et taoline leping oleks adekvaatne kõrghaljastusega suuresti ahjuküttega linnaosas kus nt palju tuhavedu – ja eakatel eramajaomanikel võiks nt äkki ülejõu osutuda prügiveole talvel lumevallidest vaba juurdepääsu kindlustamine – nagu see leping täpselt ette näeb ilma force majeure klauslita jne.

PS: muide analoogseid sub-optimaalseid** nähte näib esinevat ka parajasti toimuvas riikliku niigi oluliselt monopoolse elektrilevi teenustasude veelgi monopoolsemas peitmises elektrimüüjate kontodele – mis tsiviliseerimatu käitumise korral ilmselt võimaldaks valikuliselt mõningaid müügikonkurente rahvuslikult turult välja suruda ning seega turu efektiivsust vähendada?

*) http://www.prugi.ee

**) http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/2016/press.html

veebruar 9, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Kiri 29.I 17+1.II 17

Vaene tillurahvus ei ole hübriidsõja tingimuses jätkusuutlik kui resoluutselt ei hülga ning likvideeri strateegilise kommunikatsiooni agressor-trollide horde – meil eeskätt post-okupatsioonilisi jäänukeid

Norbert Wiener* on selle kohta 1956. kirjutanud nt järgmist:

„Lihtsamalt öeldes: nii teadet edasiandval isikurühmal kui ka segavatel (agressor – üe) jõududel on vabadus rakendada blufitehnikat, et teist poolt segadusse ajada, … ja üldiselt kasutatakse seda tehnikat selleks, et võtta vastasel tegutseda kindla teadmisega ... “ (B. Kabur’i tõlge 1969 lk155)

Teadmise täiendav võtmine aga küberneetiliselt tähendab igasuguse tegutsemise efektiivsuse langust ning täiendavaid kulutusi – seda eriti hübriidsõja tingimustes** – sh eeskätt väikerahvuse teadmusruumi hägustamise/mürgitamise puhul rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse/stabiilsuse tõenäosuse kahandamist – kui ei rakendata resoluutselt täiendavaid investeeringuid rahvusliku majanduspotentsiaali ja kaitsevõime kiiremaks tõstmiseks nii maksude tõstmise kui ka liitlaslaagri poolsete netotoetuste suurendamisega.

Oluline küberneetiline maksiim on siin Wiener’il järgmine: blufitehnikate kasutamisel vastase vastu tuleb silmas pidada – et kodumaises teadmusstruktuuris ei kaoks selge teaduspõhine arusaam tegelikust olukorrast – et oleks selge arusaam et mis on strateegilises kommunikatsioonis müra/pettus ja mis on tõeline signaal – ning kuidas müra/pettust kõrvaldada.

Väikeriigi puhul ITK ja Interneti tingimustes tuleneb eelöeldust küberneetiliselt et eeskätt tuleb strateegilises kommunikatsioonis pöörata tähelpanu vaenulike info-trollide elimineerimisele ning seejärgi teadusloogika põhiselt (st informaalselt ehk mitte poliitiliselt korrektselt ja ametliku sageli aegunud ning lünkliku makrostatistika alusel analüüside koostamisele – ja seda mitte poliit- ja pangandus-analüütikute juhtimisel.

Mis veelgi olulisem on Wiener’i 1948. monograafias printsiip et sotsiaal-küberneetilistes homoöostaatilistes mudelites tuleb agentide hulgas ilmutatud kujul eristada sulisid, lolle, ahnepäiseid kiskjalisi, müüdavaid eksperte jne: ja kus on palju sulisid ning müüdavaid seal on ka palju lolle – sest lollidele sulid ning korruptandid meeldivad ja neid nad valivad (e.k 1961 monograafias VII Peatükk „Küberneetika ja Psühhopatoloogia“ lk178) Selge see et taoline Wiener’lik käsitlus on  adekvaatsem ning võimaldab teaduspõhiselt täiuslikumaid täiendavaid sotsiaal-küberneetilisi mehhanisme disainida (nt ELis kriisijärgses tarkuses ESM ja Eurosemester) ning sh rahvuslikke tõerääkimise mehhanisme teaduspõhiselt disainida.

Akad Soomere olevat väidetavalt hiljuti eetris dotseerinud et temal kui matemaatikul olevat majandusteadusest/majandusest raske aru saada: siinkohal võiks meelde tuletada et Wiener oli üdini raskekaaluline matemaatik ning sotsiaal-küberneetiliste kompleksprobleemide lahendamisel juhtimise mehhanismide alal töötas ta efektiivselt eeskätt koos meedikute ning ka psühholoogidega ning mitte pankuritega – sest mudelleerida tuli erinevalt teoreetilisest füüsikast mitte ainult negentroopiat (kvantfüüsika eeskujul) vaid ka igas kaliibris sharlatane (sh kiskjalikke ning ka magnaatide hulgast) ning sh nende tegevusi strateegilises kommunikatsioonis nii rahvuslike füüsiliste struktuuride indikaatorite egotsentrilistes huvides hägustamisel – kui ka sotsiaal-küberneetiliste hierarhiliste mehhanismidega populistlikus manipuleerimises. Muide sellistes mudelites on nii inimkapitali kui ka fertiilsete perekondade “hinnad” informaalselt olulised indikaatorid – ja seda eriti nii tõenäoste potentsiaalsete katastroofide vältimiste – kui ka nt retrospektiivsete post-okupatsioonilise rahvuslike kaotuste ligikaudsel teaduspõhise hindamisel – sh lisaks inimvarade kaotustele nii rahvuslike sotsiaalvarade ning kultuurilis-varade kui ka institutsioon-küberneetiliste ning rahvuslike majanduslike kapitalide pikaajalisi pöördumatuid kaotusi hinnates.

Muide huvitav on see et meie akadeemikud kipuvad enamikes küsimustes (ka nt sotsiaalse käitumise või teaduse juhtimise alal nt “Okk’i Raport”) viitama ja juhinduma pankuritest – aga mitte vastupidi – kahetsusväärselt selle tulemusel nt meie rahvuslikult üks legendaarne oivakeskus – Lippmaa Instituut on ilmselt määratud dekomponeeritult hajuma.

Ka akad Ubar (PM 4.II 17 AK lk7) rahumeeli puht formaalselt ning makroökonoomiliselt ignorantselt dotseerib nt “kuna teadusest saadav praktiline tulu on selle tegemisega kaasnevate kulutustega võrreldes üha enam maha jäämas” – see  on täiesti kitsalt turumajanduslikult/panganduslikult pädev filosoofia – mis on kaugel kaasaegsest sotsiaal-küberneetikast – eriti hübriidsõjas rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse kaotust kannatavas kontekstis (LISA A) -ja – seda suuresti tingitud rahvusliku teadusstruktuuri vaegusest*** – muide tõeliselt on rahvuslikud teaduskulutused investeerinud nii rahvuslikku kui ka sotsiaalsesesse teadusvarasse – ning mitte mingid investeeringud ei anna kohest “praktilist” kasu. Muide nii ka laulupeod (vt nt Mari Saat’i viimatist raamatut) ja ka Rahvusmuuseomide ning Härmatalude taastamised – rääkimata Rahvuskangelate skulptuuride taastamisest – on suuresti rahvusliku sotsiaalkapitali edendamise ning seega rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse suurendamise meetmed.

Kersti Kaljulaid on selles kontekstis äsja meie avalikkust teavitanud järgmiselt nt:

 „peab oskama näha neid tendentse, kuidas püütakse mingi probleemi suhtes kallutada rahva arvamust kellelegi teisele kasulikus suunas. Sellest on kujunemas omaette sotsiaalteaduse haru, strateegiline kommunikatsioon, nende võtete mõistmine ja nende võtetega tegelemine. Lätis on muide sellealane oivakeskus (sic! üe) loodud.“  (22.XII 16 PMi intervjuu)

Muide midagi taolist on loodud ka Eestis koostöös lätlastega – küll parajast rahvuslikult väga olulisel alal – viimatise pikaajalise okupatsiooni makro-majanduskahjude hindamiseks – küll ilmset kahjuks ainult formaalselt/vaegteaduslikult (nt ametliku statistika alusel kus näiteks põlisrahvusest inimesete/fertiilsete-perede kaotuse hind traditsioonilisel loetakse  nullilähedaseks – nagu ka ümberrahvustamisega (venestamisega) seotud kaotusi ei arvestata; siiani nt ka EAS ei tee kodumajapidamiste varade regulaarset statistikat, siiani ei EP ega RM ei prognoosi maksebilansi finantskontot mis rahvusliku jätkusuutlikkuse üks olulisemaid faktoreid; samuti Eesti rahvuslike institutsioonide/struktuuride (eeskätt jõustruktuuride) ning paljude muude varade (sh eriti nn nähtamatute/kompamatute nt sotsiaal, kultuuri, teadmusstruktuuri jne) pikaajalisi kaotusi piisavalt ei hinnata – ja – seega piirdutakse tõelistest teaduspõhistest/informaalsetest majanduskaotustest magnituudides madalamate mahtudega (vt esialgselt tehtud skemaatilise visandit** ja sellele siin Täiendavat kirjandust***) Oluline on siin ka see et 2016 ilmus prof Lindmäe sulest ligi viietuhande leheküljelise “Suvesõda … 1941” viimane IX Köide –  mis pakuks okupatsioonikahjude hindamise uuendamise seisukohalt ökonomeetrilise analüüsi tarbeks väärtuslikku tõepõhist andmestikku – kahjuks aga HTM ei näi seda suurteost Teise Vabadussõja kohta märkavat (ETIS ei näi prof Lindmäe loominut märkavat)

Kuid kõige selle juures ei tohiks unustada et meil paljuski valesti mõistetud sõnavabaduse all ei või siiski hetkekekski unustada eestlusele vaenulike mistahes trollide ranget talitsemist mistahes sektorites ja mistahes tehnikatega – talitsemist nii moraalselt kui materiaalselt – nii riiklikult kui seltskondlikult (Ennuste 2008) – kasvõi Päts’u „vaikiva ajastu“ jälgedes – arvestades praegust hübriidsõja olukorda ning parajasti Eesti sotsiaal-majanduslikku divergentsi EL/28 kontekstis (tõenduseks vt ka nt LISA A).

Muide Kaljulaid on huvitavalt püüdnud võrrelda meie praeguseid rahvusliku iseseisvumise säilitamise riske Lääne-Berlini omadega Külma-Sõja perioodil: muide siinkohal oleks eriti kohane jälgida ka le Carre’ memuaare sellest perioodist.  Isegi kui ei suudeta riiklikult midagi radikaalset sellel alal ette võtta kas poliitilise korrektsuse või küberneetilis-teoreetilise ebakompetentsuse tõttu – ikkagi teaduskirjandus soovitab strateegilise kommunikatsiooni käigus vähemalt bluffida et kohe-kohe tulevad reformid (nagu seda lubab FB – vt ka Le, Quan Vu; Paul J. Zak (2006) LISA B).

 ******************

*) Norbert Wiener (1956) THE HUMAN USE 0F HUMAN BEINGS, New York (e.k 1969)

    Norbert Wiener (1948) CYBERNETICS, Paris (e.k 1961)

**) Ennuste, Ü. (1969) „Uncertainty, Information and Decomposition in the Planning of a Production System“ – Economics of Planning, 9, 3, 258 – 266:

https://springerlink3.metapress.com/content/apt25151401mm553/resource-secured/?target=fulltext.pdf&sid=fvfx4a45bfltmq55fcc0xk55&sh=www.springerlink.com

Ennuste, Ü. (1989) “Some Models of Stochastic Planning Mechanisms” – Finnish Economic Papers, 2, 2, 116 –  124: http://econpapers.repec.org/article/fepjournl/v_3a2_3ay_3a1989_3ai_3a2_3ap_3a116-124.htm ja http://www.taloustieteellinenyhdisty

Ennuste, Ü. (2008) „ Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples“  – Aksel Kirch et al. (eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim … Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

     Ennuste,Ü. (2014) „Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks oPreliminary Postulates and Conjectures“ – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

    

***) https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

Ja täendavalt

Memo to 27.16 XI: XI, of the European Parliament of 23 October 16 Report A8-2016-0317

This paragraph 6 requires the EU/28-s here, particularly from third countries targeted for terrorist propaganda and the improvement of preventive action against it, especially on the Web:

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2016-0440&language=ET&ring=A8-2016-0317

The White Book (2005): Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes in 1940-1991 “(2005), the State Committee on the Investigation into the Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonia: the Estonian Encyclopaedia Publishers: 171:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

ja/või

http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/TheWhiteBook

P.S.: Rahvusvahlise koostöö huvides siin ingl versioon – on raamatukogudest saadaval priilt ka e.k ja v.k võrguteavikud.

Toomse, Rene (2015) in Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus: Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing: Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens, Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

LISA A: EP Pressiteate 16.I 17 lõike üe  kommentaaridega # … #

IMFi direktorite nõukogu lõpetas 2016. aasta artikkel IV konsultatsiooni Eesti Vabariigiga

… Ehkki Eesti majanduslikud ja institutsionaalsed põhialused on kindlad, riigirahandus üks tugevamaid Euroopas ning majanduskeskkond ettevõtjasõbralik, on Eesti majandus viimasel ajal tagasihoidlikult kasvanud. Tööviljakus on kahanenud ja väline konkurentsivõime nõrgenenud. 2016. aasta majanduskasvuks kujuneb hinnanguliselt vaid 1,3% ning kasvu mootoriks on peamiselt eratarbimine, mis toetub pingelisemas tööturu olukorras aset leidvale palgakasvule. Eksport on tasapisi toibumas, kuid investeeringud vähenevad jätkuvalt. Ka impordikasv on sellele vastavalt vilets ning hoiab jooksevkontot väikeses ülejäägis. Inflatsioon suurenes mõõdukalt umbes ühe protsendini.

# majanduskasv 1,3% näitab parajasti Eesti majanduse divergentsi EL/28 keskmiste indikaatorite kontekstis (vt http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tsdec100&plugin=1 ja GDP up by 0.5% in the euro area and by 0.6% in the EU28 – millest viimase järgi EL/28 GDP juurdekasvu tempo oli esialgse kiirhinnangu järgi 1,9% – seega juurdekasv GDP p.c 2016 Eestis ca 200 euro ringis ning EL/28 puhul ca 500 euro ringis) millest pääsemiseks pole vähenevate investeeringute puhul mingit pääsu – eriti arvestades et Eesti on hübriidsõja eesrindel – millest IMF püüab kramplikult mööda vaadata – üe #

… Kuna investeeringud koguvad jõudu ja tarbimine püsib endiselt tugev, peaks jooksevkonto langema pisikesse puudujääki. Risk väljavaatele on siiski peamiselt negatiivne, sh. on oht,  et välisnõudlus ei elavne ja kiire palgaralli jätkub, kahjustades veelgi riigi konkurentsivõimet.     # IMF püüab kramplikult mööda vaadata Eesti finantskonto katastroofilisest olukorrast eriti investeeringute väljavooluga seoses  – Eesti on alates 2009 enamikus kvartalites välimaailmale netolaenu andjaks – seda eeskätt teadustühise 0-kasumimaksu mehhanismi tõttu – mis tuleks teaduspõhiselt viivitamatult ümber disainida; ning teiseks eriti oluliselt poliitilise määramatuste suurenemisega hübriidsõja tingimustes (vt LISA B) – ka sellest püüab IMF mööda vaadata. Muide kas ei peaks teaduspõhiselt hübriidsõja tingimustes meie liitlaste poolt siia paigutatud raskerelavastust EP rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikas näitama kui FDI mahtusid – aitaks välismaailma silmis meie maksebilansi fiskaal-konto positsiooni jätkusuutlikuma näidata? (vt ka LISA Y 2.) – üe #

Direktorite nõukogu pidas kiiduväärseks Eesti institutsionaalset tugevust … Sellegipoolest hoiatasid nad, et valdavad on siiski langusriskid ning ees ootavad mitmed väljakutsed. Direktorid tõid välja kiire palgakasvu ja soikunud tootlikkuse koosmõju, mis on hakanud kahandama konkurentsivõimet. Nad rõhutasid, et vaja on tootlikkust kasvatavaid struktuurireforme, mida toetavad mõistlik eelarvepoliitika ja meetmed finantssektori riskide leevendamiseks. # Direktorid „unustavad“ koos EPga et ilma kiire palgakasvuta Eesti jooksekeks kvalifitseeritud kohalikust efektiivsest tööjõust tühjaks – üe #

… Direktorid kiitsid heaks valitsuse meetmed sissetulekute ebavõrdsusega võitlemiseks ja võtsid teadmiseks ametivõimude plaani reformida tulumaksusüsteemi, et seda eesmärki saavutada. # ebavõrdsus on viimatistel aastatel süvenenud – seda eriti piirkondlikult; tulumaksusüsteemi reformimine toimub populistlikult ja eklektiliselt ning eeskätt hargmaiste pankade huvides ja mitte kooskõlastatult ehk konfliktselt EL/28 Komisjoni vastavate teaduspõhiste põhivoolu printsiipidega – üe #

Direktorite nõukogu on seda meelt, et … Nad hoiatasid Põhjamaade emapankadest tulenevate haavatavuste võimaliku ülekandumise eest ning soovitasid seda ohtu leevendada koostöö tugevdamise abil emapankade koduriikide ning Euroopa institutsioonide vahel, uuendades Põhja-Balti stabiilsusgrupi toimimist. # väga hägus hoiatus – eriti selles kontekstis et meil kõik magnaadid kiidavad et tänu panganduse tugevusele need kriisis ei kannatanud – unustades et seejuures just Läti ja Eesti rahvuslikud majandused kannatasid kriisis rekordiliselt – üe #

 

LISA B

Le, Quan Vu; Paul J. Zak (2006) „Political risk and capital flight“ – Journal of International Money and Finance 25, 308e329: www.elsevier.com/locate/econbase

Abstract

Capital flight often amounts to a substantial proportion of GDP in developing countries. This paper presents a portfolio choice model that relates capital flight to return differentials, risk aversion, and three types of risk: economic risk, political instability, and policy variability. Estimating the equilibrium kapital flight equation for a panel of 45 developing countries over 16 years, all three types of risk have a statistically significant impact on capital flight. Quantitatively, political instability is the most important factor associated with capital flight. We also identify several political factors that reduce capital flight, ostensibly by signaling that market-oriented reforms are imminent.

_ 2005 Elsevier Ltd. All rights reserved.

 

Keywords: Capital flight; Economic risk; Political instability; Policy uncertainty; Portfolio choice

 

Why is it that when an American puts money abroad it is called ‘‘foreign investment’’ and

when an Argentinean does the same it is called ‘‘capital flight’’? Why is it that when an

American company puts 30 percent of its equity abroad it is called ‘‘strategic diversification’’

and when a Bolivian businessman puts only 4 percent abroad it is called ‘‘lack of

confidence’’?

Stephen Charles Kanitz in The Wall Street Journal, September 21, 1984, p. 45.

 

P.S.: Muide ka Eesti rahvusliku kvalifitseeritud tööjõu väljaränne ja ning majanduslik ebavõrdsus ning rahvuslik majanduspotentsiaal ja jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosus ning konvergents EL/28 kontekstis jne – on poliitiliste määramatuste ning riskide poolt regresseeritavad: siinjuures tuleb tööjõu puhul arvestada et siin immigrantidega kompenseerimine ei ole üks-ühene – sest sisserändajate positiivne majanduslik aktiivsus on üldiselt madalam nt Eurostati järgi (vt** viiteid) praegu nii olla Eestis – kusjuures Eurostat pigistab samuti silma kinni immigrantide ilmselt kõrgema kriminaalsuse suhtes.

Kindel on see et agressor-trollide ja teadustühiste magnaatide ning hiromantide poolt igasugused võimalused strateegilise kommunikatsiooni käigus meie rahvusliku teadmuststruktuuri hägustada/mürgitada ning määramatuseid ning riske suurendada – tulevad eos viivitamatult likvideerida ja mitte jääda naiivselt lootma/ootama võimaliku mittehambutu vastupropaganda viljelemisele.

LISA Y – Strateegilise kommunikatsiooni optimaalmodelleerimise metoodikalisi küsimusi

Ilmselt nende küsimuste käsitlemiseks leiab rahvusvahelisest sotsiaal-kübrneetilisest kirjandusest arvukalt tulemusi – nt juba ülalesitatutele ning ka tekstis*** toodutele – üldiselt kontseptuaalsetele – kitsamalt tehnilisest küljest lisaks vääriks märkimist äsjailmunute hulgast järgmised:

1. Nævdal, Eric (2016) „Catastrophes and ex post shadow prices – How the value of the last fish in a lake is infinity and why we should not care(much)“ – Journal of Economic Behavior & Organization 132 (2016) 153–160 : http://www.elsevier.com/locate/jebo

a b s t r a c t

Catastrophic risk is currently a hotly debated topic. This paper contributes to this debate by showing two results. First, it is shown that for a certain class of optimal control problems,the derivative of the value function with respect to the initial state may approach infinity as the state variable goes to zero, even when the first-order partial derivatives of the integrand and transition functions are finite. In the process, it is shown that standard phase diagrams used in optimal control theory contain more information than generally recognized and  that the value function itself may be easily illustrated in these diagrams. Second, we showthat even if the value function has an infinite derivative at some point, it is not correct to avoid this point in finite time at almost any cost. The results are illustrated in a siple linear-quadratic fisheries model and proven for a more general class of growth functions.

© 2016 Elsevier B.V. All rights reserved.

PS: siin on väärtuslik et (1) mudelis on adekvaatselt katastroofi võimalusega arvestatud – kusjuures selle realiseerumise tõenäosus on jaotatud üle kogu perioodi mis eriti sobiv heidutus-kommunikatsiooni planeerimiseks (2) mudeli lahendamiseks esitatud meetodiga endogeenselt tekkivad ressursside varihinnad – nt ka igat kvaliteeti inimressursside hinnad ning seega on võimalik hinnata inimvarade mahtusid sellises kontekstis (3) mõningaseks puuduseks on pideva aja kasutamine – paremaks läbipaistvuseks ning hõlpsamaks statistiliseks kvatntifitseerimiseks ning dekomponeerimiseks oleks ilmselt kasulik mudel transformeerida diskreetsesse aega

2. Tamai, Toshiki (2016) „Public investment, the rate of return, and optimal fiscal policy in a stochastically growing economy“ – Journal of Macroeconomics 49 1–17.

 

a b s t r a c t

This study examines the optimal fiscal policy in a stochastic endogenous growth model with private and public capital. The government is willing to actualize a socially optimal equilibrium using a lump-sum tax and government debt linked to public investments, sub- ject to the budget constraint under the golden rule of public finance. A socially optimal fis- cal policy states that a deterministic rate of return on government bonds sets the marginal product of public capital. Moreover, public investments optimally adjust the ratio of private capital to public capital to equate the rates of return on such capital. The presence of stochastic disturbances results in a disparity between the optimal marginal products of the two types of capital, as reported in previous empirical studies. This disparity significantly affects the socially optimal growth rate in response to investment risk.

©2016 Elsevier Inc. All rights reserved.

 

PS: väärtuslik et (1) määramatus/stohhastilisus on domineerivalt arvestatud mis hübriidsõja, Brexit’i, Trump’i jne esinemisel eriti adekvaatne (2) on eristatud avalikud- ja era-kapitalid mis on oluline sest heidutusstrateegiate planeerimisel need kapitalid käituvad erinevalt – ja ilmselt oleks otstarbekas antud kontekstis nt liitlaste poolt kohale toodud raskerelvastust arvestada avalikult kohalike avalike investeeringute hulka et agressorit efektiivsemalt relvarahu säilitamisele sundida – sama ka liitlaste siia paigutatud elavjõu kontingendi avaliku arvestamisega kohalike vägede hulka jne.

 

 

 

 

 

 

 

 

jaanuar 29, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Märgukiri 20.I 17

Post-Veritas&Scientia&Terminus

EP Koduleheküljelt teade kuni 20.I 17: „19.01.2017 Kommentaar 2016. aasta III kvartali finantskonto kohta“  – kuid  ikka veel 20.I 17 hommikul ei veel tuhkagi  taolisest sisulisest III kvartali Kommentaarist EP Koduleheküljel näha polnud – seega Post-Terminus. Ja – parem ongi sest ei mingit täis-tõtt ega ranget teaduspõhisust EP kommentaarides finantskonto kohta pole viimatistel aastatel – alates 2009-2016 kommentaarides olnudki :==)

Tõsi küll et 19.I 17 ühest Pressiteadetest leiame lõigukese:

Eesti majandus oli eelmise aasta kolmandas kvartalis välismaa suhtes endiselt netolaenuandja. Alates 2009. aastast on Eesti residendid enamikus kvartalites paigutanud välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasanud. See näitab, et investeeringud Eesti majandusse on vähenenud ning majapidamised on rohkem säästma hakanud. Suurem säästmine ja netolaenuandja positsioon tähendab küll välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemist, kuid samas mõjub investeeringute kahanemine halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.“

Igal heal lugejal on kerge näha et lõik on üdini nii Post-Veritas kui ka Post-Scientia – sest (a) puuduvad nii laenusummade suurused (b) kui ka teadusloogika sest ei eristata residentide poolt tehtud investeeringutest kodumaist osa ning välismaist osa – samuti nagu seda kahetsusväärselt ei tee ESA kogumajanduse statistika ning teaduslikult ei põhjendata miks vaene Eesti on aastaid ja aastaid rikkamate riikide  lahke finants- toetaja (c) kuigi põhivoolu makro-ökonomistidele on ammu selge et selle nähtuse üks peamisi põhjuseid on teadustühine 0-kasumimaksu institutsioon ja seda eriti suurte määramatuste tingimustes  jne jne.

P.S.: arvestades aga et oleme juba aastaid hübriidsõja määramatuste tingimustes siis oleks huvitav teada et kas teadusloogika põhiselt ei peaks selles kontekstis nt ka meie Liitlaste poolt meie Kodumaale paigutatud raskerelvastust lugema välismaiste otseinvesteeringute hulka – aitaks nii Maarjamaa heidutusvõimet tõsta kui EL/28 kontekstis divergentsi/jätkusuutmatust vähendada?

 

jaanuar 20, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Memo 30.XII 16

Head inimesed – 22.XII PMi intervjuus President Kaljulaid ütles:

„peab oskama näha neid tendentse, kuidas püütakse mingi probleemi suhtes kallutada rahva arvamust kellelegi teisele kasulikus suunas. Sellest on kujunemas omaette sotsiaalteaduse haru, strateegiline kommunikatsioon, nende võtete mõistmine ja nende võtetega tegelemine. Lätis on muide sellealane oivakeskus (sic! üe) loodud.“

Selge (a) et taolised keskused tuleb koordineeritult luua kõigis Balti-Riikides (Poola inc.) ja (b) Balti-Riikidele NLi terroristliku okupatsiooni poolt tekitatud pikaajaliste sotsiaal-majanduslike kahjude teaduspõhine/informaalne* koordineeritud välja selgitamine peab kuuluma nende keskuste pädevusse (vt ka PM 30.XII lk3 „Reinsalu tahab Venemaale arve esitada; samas on väidetud et Läti kaotuste hinnang seisuga 2016. aasta oli 0,19 triljoni euro mahus – mis näitab et inimkapitali (eriti eliidi) ja sotsiaalkapitali ning kultuurkapitali kaotusi ei ole asjatundlikult osatud hinnata – ehk neid kaotusi ei ole hinnatud rahvuslikult tasemelt vaid kitsalt turumajanduslikult tasemelt) – (c) kusjuures strateegilise kommunikatsiooni rakursist on teaduslikus mõistes asi populistlikust strateegilisest „arve esitamisest“ kaugel – tegu on eeskätt Kremli poolelt uue okupatsiooni/ koloniseerimise ürituse teaduspõhise rahvusvaheliselt rakendatava kommunikatiivse heidutamise strateegiaga Balti-Riikide jätkusuutlikkuse kaitsemiseks – seda mitte alandlike kompromiss-factoidide produtseerimise teel – vaid Kremli üürature rahvuslike ja inimsusvastaste kuritegude pikaajaliste tagajärgede ligikaudse rahalise hindamise teel: seda eeskätt rahvuste jätkusuutlikkuse kestlikkuse erodeerimisega; mis veelgi tähtsam on rahvuslikult teada inimkaotuste tõelist mahtu ratsionaalsete kaitse poliitikate ning institutsioonide disainimiseks.

*) https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

P.S.: (a) informaalne/mittesdandartne hindamine hõlmab ka dokumenteerimata kahjude hindamist mida kaasaegsed sotsiaal-küberneetilised makro-meetodid (mikro/detailivabad ja Bayes’likud nagu Tongeren,  Jan W. van and Ruud Picavet (2016) „Bayesian estimation approach in frameworks; integration of compilation and analysis“ In  EURONA — Eurostat Review on National Accounts and Macroeconomic Indicators: 7-49) võimaldavad (vt*) ja subjektiivsetel tõenäosustel põhinevad (Harrison, Glenn W., Mart´ınez-Correa, Jimmy, Swarthout, J.Todd, Ulm, Eric R., “Scoring Rules for Subjective Probability istributions” – Journal of Economic Behavior and Organization –  http://dx.doi.org/10.1016/j.jebo.2016.12.001– sh (b) rahvuslike inimressursside kui inimkapitali kaotuse hinnangud, rahvuslike institutsioonide hävitamise kahjud (sh fertiilsete perekondade lõhkumine nt), rahvuslike teadmisruumide moonutamisega seotud kaotused nt seoses tõeliste (informaalsete/mittestandardsete) GDP mahtude kängutamisega jne), rahvuslike demograafiliste struktuuride moonutamist venestamisega jne jne (nt* oletuste järgi teaduspõhised meetodid näitavad tosinaid kordi mahukamaid rahvuslikke kaotushinnanguid kui traditsioonilised ja formaalsed (ametlikul statistikal põhinevad) hinnangud: seega mitte 100-200 miljardit eurot Balti-Riigi kohta – vaid – suure tõenäosusega 1-2 triljonit eurot – kusjuures siiani kõige kõrgem Eesti kahjude hinnang PhD Kalev Kukk’e poolt on 0.15 triljonit (VALGE RAAMAT 2005 – prii võrguteavik) – mis on nii madal selle poolest et meie rahvuslikke inimvarade ning sotsiaalkapitali ja muude rahvuslike institutsioonide hävitamise pikaajalisete kaotuste mahtu rahaliselt ei võetud formaalselt arvesse – nagu tollel ajal oli veel rahvusvaheliselt koloniaal-poliitilikate analüüsides mikro-ökonoomiliselt tavaks – õigemini peavoolu makro-ökonoomikas oli suur vastumeelsus turumajandusväliste informaalsete “amorfsete” stohhastiliste (üks näide stohhastilisest käsitlusesest mehhanismide disainis – Ennuste, Ü. 1989. Some Models of Stochastic Planning Mechanisms. – Finnish Economic Papers, 2, 2, 116 – 124. http://econpapers.repec.org/article/fepjournl/v_3a2_3ay_3a1989_3ai_3a2_3ap_3a116-124.htm ja http://www.taloustieteellinenyhdist ja teine näide agentide aktiivsuste struktuuri opimaarimisesel –

Ennuste, Ü. 1969. Uncertainty, Information and Decomposition in the Planning of a Production System. – Economics of Planning, 9, 3, 258 – 266:

https://springerlink3.metapress.com/content/apt25151401mm553/resource-secured/?target=fulltext.pdf&sid=fvfx4a45bfltmq55fcc0xk55&sh=www.springerlink.com (NB maksab ca 40 eurot). – ning hierarhiliste faktorite käsitlemise vastu – kuid mis nüüdseks on need komplikatsioonid peaaegu  täielikult ületatud ka praktiliselt nii Eurostati (vt “GDP and Beyond”) kui ka OECD poolt (vt  OECD (1998) Human Capital Investment: An International Comparison (Paris: Organization for Economic Cooperation and Development, Centre for Educational Research and Innovation) – rohkem teoreetiliselt vt nt Chou 2006 siin osundatud; Kissinger 2014, Fukuyama 2014 ja Piketty 2014 jne – need monograafiad on paari sekundiga Amazon.com abiga alla laaditavad – küll sageli kallimalt kui paberkandjatel) (c) majanduskaotuste hindamisel tuleb silmas pidada et antud juhul on ka elanike väljaränne suuresti pöördumatu kaotus sest sisserändajad on oluliselt väiksema positiivse aktiivsusega (Eurostati andmetel) – (d) mitmete rahvusvaheliste agentuuride poolt tehtud rahalised hinnangud nii inim- kui ka sotsiaalkaitali kohta ei ole siinkohal kasutatavad sest tuginevad formaal-standardsele GDP kitsalt turumajanduslikule baasile.

Lisa:

Ilmumas aktuaalne Artikkel ka hübriidsõja strateegilise kommunikatsiooni alal: mis väidab et ei tohi ära unustada et vaenulik laager püüab igati ja mitmel moel meie rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust õõnestada ning seda eeskätt rahvusliku sotsiaalkapitali mürgitamisega nii venestamise kui ka püha perekonna institutsiooni lammutamisega ning lõhkumisega ning rahvusliku teadmusruumi moonutamisega Kremlile sobivate faktoididega jne – ja – nagu artikli moto ütleb:

“War gives a sense that we can rise above our smallness and

divisiveness,” Chris Hedges (2002):

ka seda ei tohi unustada!: ja nagu Artikkel soovitab – nendes tingimustes tuleb rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse suurendamiseks – suurendada rahvuslikus majanduses avalike investeeringute osakaalu erainvesteeringute arvelt.

 

Artikkel

Jennings, Colin; Santiago Sanchez-Pages (2016-17) „Social capital, conflict and welfare“ –  Journal of Development Economics 124 (2017) 157–167: 0304-3878

A B S T R A C T (teabe levitamiseks rahvusliku sotiaalkapitali institutsiooni väärtuse hindamise küsimustes)

This paper analyzes the role of external conflict as a force that can create social capital. Hostile inter-group interactions can help to resolve intra-group social dilemmas but these potential gains must be weighed against the insecurity of hostile relations with an out-group. Our central result is that the presence of an outside threat can induce higher levels of social capital either because a protective aspect of social capital comes into play and/or as a reallocation of investments from private to social capital. Given that social capital is potentially subject to free-riding, the threat, by promoting a greater level of social capital, can be welfare improving. When the threat is severe, social capital and welfare are more likely to fall. This effect of an external threat on social capital is stronger in poor economies. These results can shed light on the sometimes contradicting empirical evidence on the relationship between conflict and social capital.

© 2016 Elsevier B.V. All rights reserved.

Available online 01 October 2016.

……………………….

Mõningaid viiteid sellest artiklist

 

Chou, Y.K., 2006. Three simple models of social capital and economic growth. J. Socio-Econ. 35, 889–912.

Coleman, J., 1988. Social capital in the creation of human capital. Am. J. Sociol. 94,

S95–S120.

Collier, P., 1999. On the economic consequences of civil war. Oxford Econ. Pap. 51 (1),

168–183.

De Luca, G., Verpoorten, M., 2015. Civil war, social capital and resilience in Uganda.

Oxford Econ. Pap. 67 (3), 661–686.

Deng, L.B., 2010. Social capital and civil war: the dinka communities in Sudan’s civil war.

Afr. Affairs 109 (435), 231–250.

DiPasquale, D., Glaesar, E., 1999. Incentives and social capital: are homeowners better

citizens? J. Urban Econ. 45 (2), 354–384.

Durlauf, S., Fafchamps, M., 2006. Social capital. In: Aghion, P., Durlauf, S. (Eds.),

Handbook of Economic Growth. North-Holland, Amsterdam.

Estrella-Lopez, O., 2003. Social Capital and Government in the Production of Public Goods. Universitat Autonoma de Barcelona, Department of Economics, Mimeo.

Üks varasem oluline artikkel (vt Sissejuhatuse alguslõiku)

Chou, Yuan K. (2006) „Three simple models of social capital and

economic growth“ – The Journal of Socio-Economics 35 (2006) 889–912:

doi:10.1016/j.socec.2005.11.053

 

 

Abstract

This paper proposes three models of social capital and growth that incorporate different perspectives on the concept of social capital and the empirical evidence gathered to date. In these models, social capital impacts growth by assisting in the accumulation of human capital, by affecting financial development through its effects on collective trust and social norms, and by facilitating networking between firms that result in the creation and diffusion of business and technological innovations. We solve for the optimal allocation of resources channelled into the building of social capital, examine the models’ comparative statics and dynamics, and demonstrate how a tax and subsidy scheme may correct the resource under-allocation that results from the public good aspect of social capital creation. Observed differences in social capital across countries are explained by differences in government policies and the possibility of multiple equilibria and social capital poverty traps.

© 2006 Published by Elsevier Inc.

JEL classification: G20; I20; O31; O33; O41

Keywords: Economic growth; Social capital; Human capital; Financial development; Technological change

  1. Introduction

The concept of social capital, which refers to features of social organizations, such as networks, norms and trust, that facilitate coordination and cooperation for mutual benefit, has found rising albeit grudging acceptance within the economics profession in recent years. Like other sociological concepts, its amorphous nature initially elicited deep skepticism from mainstream economists, who questioned the validity of classifying social interactions as a form of capital. …

Chou’ formaliseerimise näide

Y.K. Chou / The Journal of Socio-Economics 35 (2006) 889–912 895

… Mathematically, the model may be summarized as follows:
˙K= Y − C − δKK, (1)
˙H= E(uHH)1−ψSψ − δHH, (2)
˙S= P(uSH)1−σSσ − δSS, (3)
Y = AKα(uYH)1−α, (4)
where K is the aggregate physical capital stock, Y the aggregate output, the aggregate consumption, H the stock of human capital, S the stock of social capital, δK the physical capital depreciation rate, δH the human capital depreciation rate, and δS is the social capital depreciation rate. uH, uS and uY denote the share of the human capital stock that is allocated to accumulating new human
capital, building social capital, and producing goods, respectively. A, E and P are productivity parameters, while α, σ and ψ are elasticity parameters constrained to lie on the (0,1) interval.
While ψ measures the extent of social capital spillovers on human capital formation, σ measures the externalities in social capital building, that is the extent to which community-wide stocks of
social capital influences an individual’s social capital formation. The above equations describe in turn the evolution of the physical, human, and social capital stocks. For example, Eq. (1) states
that the change in the physical capital stock per unit time, ˙K , is equal to new investment (which is equal to savings, Y − C) minus depreciated old capital. Eq. (4) is the production function for the
consumption good. The model collapses to the Lucas (1988) model of human capital and growth if ψ = 0 since S and the ˙S equation then become irrelevant. …

 

Axtle-Ortiz, Miguel Angel  (2013) „Perceiving the value of intangible assets in context“ – Journal of Business Research 66 (2013) 417–424: doi:10.1016/j.jbusres.2012.04.008

 

Keywords:

Intangible assets valuation

Intellectual capital

Context

Culture

 

Perceptions of the intangible assets of worldwide organizations vary according to context. The sample

population in the study discussed in this paper includes eight geographical regions, 16 types of industries,

two types of operations, and three organization sizes. The study demonstrates that geographical region,

industry sector and organization size are statistically significant factors that influence the weighting of

intangible assets. This paper identifies the principal components that shape intellectual capital and the way

it is characterized.

© 2012 Published by Elsevier Inc.

 

Mõnigaid viiteid sellest 2013 artiklist

 

Axtle Ortiz, M. A. (2009). Analysis and valuation of intellectual capital according to its context. Journal of Intellectual Capital, Volume 10, No. 4, . : Emerald Publishing.

(NB: kahjuks ajakiri Journal of Inellectual Capital ei ole memo autorile täies ulatuses kättesaadav)

Brooking, A. (1996). Intellectual capital: Core asset for the third millennium enterprise. Thomson International Business Press, New York, NY.

 

Chaminade, C., & Johanson, U. (2003). 2003. Can guidelines for intellectual capital management and reporting be considered without addressing cultural differences?.

Journal of Intellectual Capital, Vol. 4, Iss. 4. (pp. 528) : Bradford.

 

Flamholtz, E. (1971). A model for human resource valuation: a stochastic process with

service rewards. The Accounting Review, 46, 253–267 [Apr.].

 

Flamholtz, E. (1972). Toward a theory of human resource value in formal organizations. The Accounting Review, 47, 666–678 [Oct.].

 

Flamholtz, E. (1973). Human Resource Accounting: Measuring Positional Replacement Cost. Human Resource Measurement. 1st. 8-16. In Edvinsson, L.and Malone, M.,

(1997). Intellectual capital, realizing your company’s true value by finding its hidden brainpower. NY, EUA: Harper Collins.

Lev, B. (1999). Seeing is believing. A better approach to estimating knowledge capital. Boston,MA: CFO Magazine, CFO Publishing Corporation February.

 

Lev, B., & Schwartz, A. (1971). On the use of the economic concept of human capital in financial statements. The Accounting Review(52), 3–5 [March].

 

Rodov, I., & Leliaert, P. (2002). FiMIAM: Financial method of intangible assets measurement. Journal of Intellectual Capital, 3(3), 323–336.

 

Stewart, T. (1998). Intellectual capital: The new wealth of organizations. Currency/Doubleday, NY, USA.

 

Täiendavaid osundusi 

Memo 27.XI 16: Euroopa Parlamendi 23.XI 16 Rapordi A8-2016-0317* kohta

Selle Punkt 6 nõuab EL/28-s eeskätt kolmandatest riikidest siia suunatud terroristliku propaganda vastase ennetava tegevuse tõhustamist ja seda eriti veebis.

Meil levitatakse taolist propagandat eeskätt Kremli ajaloovõltsingute faktoididena nagu: Eesti Vabariigi militaarset sovjeti okupatsiooni pole kunagi olnud ja eestlusele ega selle rahvuslikule majandusele pole mingit kahju  NLi poolt kunagi tekitatud.

Õienduseks tuleb öelda a) alles mullu valmis viimane IX köide prof  Herbert Lindmäe „Suvesõda … 1941“ (629lk – kokku üheksa köidet 4852lk) mis käsitleb Eestis 1941 toimunud lahinguid lahinguid kus Eesti Vabariigi ohvitseride juhtimisel eesti partisanid lõid Punaväge Maalt välja. – Kremli propaganda vastase võitluse raames jääb aga soovida et vähemasti Haridus- ja Teadus-ministeerium vähemalt ETISes nõuaks Herbert Lindmäe tööde märkimist b) Sovjeti genotsiidiline ning sõjakuritegelik ja inimsusvaenulik okupatsioon 1939-1991 tekitas nii eestlusele kui ka meie rahvusliku majanduse jätkusuutlikkusele tohutuid kaotusi** – ja mille jätted nüüd hübriidsõdade käigus uuesti radikaliseeruvad uuesti russifitseerimiseks.*** – Kahetsusväärselt ei suuda meie võimurid korraldada EL liikmesriikidega vastavat koostööd et ühiselt neid kaotusi usaldusväärselt ja teaduspõhiselt hinnata. http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2016-0440&language=ET&ring=A8-2016-0317

White Book (2005): The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”(2005) State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn: Estonian Encyclopaedia Publishers: 171:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

and/or

http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/TheWhiteBook

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

 

 

 

http://www.economist.com/news/europe/21710862-militia-moms-are-practicing-their-marksmanship-just-case-estonia-counts-nato-worries

 

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus: Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing:

Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

Naevdal, Eric (2016) „Catastrophes and ex post shadow prices — How the value of the last fish in a lake is infinity and why we should not care (much)“ – Journal of Economic Behavior & Organization Volume 132, Part B, December 2016, Pages 153–160: http://dx.doi.org/10.1016/j.jebo.2016.04.021

Abstract

Catastrophic risk is currently a hotly debated topic. This paper contributes to this debate by showing two results. First, it is shown that for a certain class of optimal control problems, the derivative of the value function with respect to the initial state may approach infinity as the state variable goes to zero, even when the first-order partial derivatives of the integrand and transition functions are finite. In the process, it is shown that standard phase diagrams used in optimal control theory contain more information than generally recognized and that the value function itself may be easily illustrated in these diagrams. Second, we show that even if the value function has an infinite derivative at some point, it is not correct to avoid this point in finite time at almost any cost. The results are illustrated in a simple linear-quadratic fisheries model and proven for a more general class of growth functions.

Siin moraal on – et nt katastroofide kompensserimise seisukohast oluline on kahjustuste taastamiseks vajalike summade väljaselgitamine – seega okupatsioonikahjustuste puhul tänapäeva seisukohat nende taastamiseks vajalike summade ligikaudne hindamine jooksvates sisulistes (informaalsetes) tõelistes hindades.

NB! võrdlemisi värske populaarne ülevaade sotsiaalkapitali kontseptsioonist: https://en.wikipedia.org/wiki/Social_capital

detsember 30, 2016 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Tõesti aktuaalne artikkel

Aktuaalne artikkel eriti hübriidsõja strateegilises kommunikatsioonis – ei tohi ära unustada et vaenulik laager püüab igati ja mitmel moel meie rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust õõnestada ning seda eeskätt rahvusliku sotsiaalkapitali mürgitamisega nii venestamise kui ka püha perekonna institutsiooni lammutamisega ning lõhkumisega ning rahvusliku teadmusruumi moonutamisega faktoididega jne – ja – nagu artikli moto ütleb:

“War gives a sense that we can rise above our smallness and divisiveness,”                    Chris Hedges (2002):

 

ka seda ei tohi unustada!

Artikkel:

Jennings, Colin; Santiago Sanchez-Pages (2016-17) „Social capital, conflict and welfare“ –                                    Journal of Development Economics 124 (2017) 157–167 0304-3878.

 

 

A B S T R A C T

This paper analyzes the role of external conflict as a force that can create social capital. Hostile inter-group interactions can help to resolve intra-group social dilemmas but these potential gains must be weighed against the insecurity of hostile relations with an out-group. Our central result is that the presence of an outside threat can induce higher levels of social capital either because a protective aspect of social capital comes into play and/or as a reallocation of investments from private to social capital. Given that social capital is potentially subject to free-riding, the threat, by promoting a greater level of social capital, can be welfare improving. When the threat is severe, social capital and welfare are more likely to fall. This effect of an external threat on social capital is stronger in poor economies. These results can shed light on the sometimes contradicting empirical evidence on the relationship between conflict and social capital.

© 2016 Elsevier B.V. All rights reserved.

Available online 01 October 2016.

 

……………………….

 

Mõningaid viiteid sellest artiklist

 

Chou, Y.K., 2006. Three simple models of social capital and economic growth. J. Socio-

Econ. 35, 889–912.

Coleman, J., 1988. Social capital in the creation of human capital. Am. J. Sociol. 94,

S95–S120.

Collier, P., 1999. On the economic consequences of civil war. Oxford Econ. Pap. 51 (1),

168–183.

De Luca, G., Verpoorten, M., 2015. Civil war, social capital and resilience in Uganda.

Oxford Econ. Pap. 67 (3), 661–686.

Deng, L.B., 2010. Social capital and civil war: the dinka communities in Sudan’s civil war.

Afr. Affairs 109 (435), 231–250.

DiPasquale, D., Glaesar, E., 1999. Incentives and social capital: are homeowners better

citizens? J. Urban Econ. 45 (2), 354–384.

Durlauf, S., Fafchamps, M., 2006. Social capital. In: Aghion, P., Durlauf, S. (Eds.),

Handbook of Economic Growth. North-Holland, Amsterdam.

Estrella-Lopez, O., 2003. Social Capital and Government in the Production of Public

Goods. Universitat Autonoma de Barcelona, Department of Economics, Mimeo.

 

detsember 29, 2016 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Head uudised?

Head uudised PM.ee poolt 16.XII 16*:

“Euroopa Liidu liidrid jõudsid Ülemkogul kokkuleppele, … kiitsid heaks Vene-vastaste sanktsioonide pikendamise poole aasta võrra, ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressiteate vahendusel (?  -üe).

EL-i sanktsioonid, mis kehtestati 2014. aasta juulis pärast lennufirma Malaysia Airlines reisilennuki allatulistamist Ida-Ukraina kohal, on suunatud Vene energeetika-, kaitse- ja finantssektori vastu. EL-i liidrite otsus tähendab, et sanktsioonid jäävad kehtima 2017. aasta juuli lõpuni.”

 

Tänud PM Ratas’ele nende teadete avaldamise eest – kuid sooviks täpseid osundusi Ülemkogu vastavatele Resolutsioonidele – eriti Vene-vastasre sanktsioonide pikendamise kohta kuni juuli lõpuni 2017 – sest nt** seda „2017.aasta lõpuni“ väidet on raske sealt leida?

 

*) http://maailm.postimees.ee/3948393/ratas-el-i-liidrid-leppisid-kokku-vene-sanktsioonide-pikendamise?utm_source

**) http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/12/15-euco-conclusions-final/

detsember 17, 2016 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Makromärgukiri 9.XII 16

Üht-teist avaldati makrostatistikat QIII.2016 kohta:

  1. ESA Tabel RAA0014: KOGUMAJANDUSE … NETOLAENUANDMINE: välismaailmale 0,33 (nb EAS andmed ei ühti EP omadega sest metoodikad on erinevad) miljardit eurot – seega  6% kvartali SKP mahust – mis on suurem kui mitmetel eelmistel aastatel samas kvartalis, seejuures kapitali kogumahutus on väiksem kui eelmistel aastatel ning kahjuks pole eristatav kui palju kapitali kogumahutusest siirati välismaailma – muide see 6% on ligemale samas kaliibris summaga mida parajasti RMil on kavas välismaalt laenu võtta
  2. http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1873/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/146: selle järgi tänavu QIII lõpus oli Eesti residentide investeeringuid välismaailmas 1,62 miljardi euro jagu rohkem kui mullu sama kvartali lõpus – tähendab et aasta jooksul on SKP mahust ligemale 8% läinud kodumaisest majandusest välja – ehk ligemale kaks korda rohkem EL/28 Komisjoni toetustest meile samal perioodil – kokku on meil praeguseks välismaailmas deklareeritult ligemale 30 miljardi mahus
  3. juba mõnevõrra varem teatati ESA poolt: Tabel EM060: ETTEVÕTETE (20 JA ENAMA HÕIVATUGA) MAJANDUSNÄITAJAD — Aasta, Tegevusala (EMTAK 2008), Kontrolliv riik/regioon ning Näitaja – et tunamullu (kõige värskemad andmed) välismaalt kontrollitavad vastavad ettevõtted maksid Eestis keskmiselt kasumimaksu 9% – ning sh Venemaa kontrolli all olevad 3%: seega Komisjoni terminoloogias meie Valitsus subsideeris välismaa mittefinantskontserne ligemale 0,1 miljardi euro ulatuses – sh ka sanktsioneeritavaid Venemaa omasid.

MORAAL: Suure tõenäosusega viimatistel aastatel meie rahvusliku majanduse negatiivne divergents EL/28 keskmise suhtes ja seega rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse kahanemine (vt viimaste aastate Komisjoni Prognoose – meie RM konvergentsi prognoosid on populistlikult lakeeritud PPS vääringu abil) – on suuresti tingitud finantskapitalide anomaalsest väljalekkimisest (mida ei EP ega RM poolt ei prognoosita) lisaks inimkapitali pagemisele (ESA andmetel QIII 2016 tööhõive oli  7 tuhat madalam kui mullu samas kvartalis http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp) – ja  seega majanduspotentsiaali langusest. Suure tõenäosusega olulisteks negatiivseteks regressoriteks on siin nii Kremli agressiivse poliitika määramatus (eriti finantskapital kardab eksistentsiaalseid riske nii sise- kui välis-poliitilisi) – ja mis veelgi olulisem inimvara pagemise puhul et üldine majanduslik ebavõrdsus (sh piirkondlik ja kodumajapidamiste varade osas sh ka inimkapitali kui ka sotsiaalkapitali osas) süveneb seoses täiesti teadustühise regressiivse ning tasakaalutu maksusüsteemi kehtimisel (eriti jooksva kasumimaksu baasi nullimine ärgitab dividendide maksust kõrvalehiilimist ja petunimetuste all finantside maksustamata kujul väljasulimist ja seda isegi Venemaa kontrolli all olevate sanktsioneerimisele kuuluvate siinsete korporatsioonide poolt).

detsember 9, 2016 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Hästi aheldatud Prometheus’ed – Mihkel Mutt (2016) „EESTI ÜMBRLÕIKAJA“ Fabian, 206lk

 

Juba esimestest lehekülgedest on tunda kalvinistlikku stiilset vaimusugulust Andre Gide’i (1925 Pariis) „HALVASTI AHELDATUD PROMETHEUS“ „LOOMINGU“ RAAMATUKOGU 1969 Prantsuse keelest tõlkinud Jaan Kaplinski 47lk jutustusega –  mõlemad algavad episoodidega Euroopa suurlinnade sumedatel bulvaritel Prometheus’likus kaliibris vaimumagnaatide aktsioonidega.

M.M. romaanis lk178 situatsioon jõuab dilemmani: „Aga migrandid? Eestisse saabus esialgu kuusteist pagulast. Toompeal toimus meeleavaldus, kus osales sada viiskümmend inimest, kes nõudsid, et neil kuueteistkümnel ei lubataks ühte ja samasse kohta elama jääda, sest niimoodi võivad nad getostuda.“ – siinkohal M.M. poliitkorrektsusega kindlalt aheldatud euro-Prometheustel on sünnis suud kinni hoida selle fakti koha pealt et Eestis on arvukalt venekeelseid getosid tuhandeid kordi suuremate asukate arvuga – selge et sellelt leheküljelt kogu romaan muutub poliitkorrektorlikuks absurdiks eriti hübriidsõja määramatustes** –  vähemal kalvinistlikult ning võrreldes A.G. halvasti aheldatud vaimuhiidude suhtes – ja – seda veelgi enam eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse püsimise suhtes***.

*) Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) Economic shocks, civil war and ethnicity. – Journal of Development Economics 115 32–44.

ja

Mägi, Kadi; Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru, Maarten van Ham (2016) „Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential contexts“ – DEMOGRAPHIC RESEARCH VOLUME 34, ARTICLE 41, PAGES 1161−1192 PUBLISHED 28 JUNE 2016 http://www.demographic-research.org/Volumes/Vol34/41/ DOI: 10.4054/DemRes.2016.34.41:

http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/default.htm

ja

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus: Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing:

Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

 

**) Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

 

 

***) Ennuste, Ülo (2016) https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

P.S.: Tõsi – Mihkel Mutt on siin romaani formaati täiendanud: lõpetades päevakkajalise romaani kaasaegsetest etnilis-poliitilistest konfliktidest hoopiski poliitiliselt korrektse asendusteemaga Rooma Riigi lagunemise populaarse narratiiviga – erinevalt Andre Gide’i novellist mis jääb idiosünkraatsesse kaasaega. Ometi oleks võinud leida teema kohta paljude skolaaride värskeid uurimusi mis teaduspõhiselt ei piirdu prognoosimisel ainult protsessi eeslmiste seisundite regressiooniga – vaid eeskätt arvestavad tänapäeva tingimusi (mitte enam antiik kotkad ei tiirle Ateena kohal vaid droonid) riikidevaheliste suurte paneelide regresseerimise teel analüüsitakse olulisi faktoreid – nt:

 Ethnic diversity and conflict
Abstract

We argue that the reason why it has proved hard to determine whether negative effects on economic performance and conflict are more strongly associated with polarized rather than fractionalized societies is because the distinction between polarization and fractionalization is only relevant for societies with ethnic diversity above a certain threshold. In addition, high levels of ethnic fractionalization at a country level are generally associated with regional concentration of minorities, and as a result, many regions may have a very different ethnic composition from the national average, and in particular, they may have much higher levels of ethnic polarization than the national level. Because of the very different ethnic composition of different regions in this situation, conflict is more likely to be confined to a limited geographical area.

Copyright
Corresponding author
*Email: michael.bleaney@nottingham.ac.uk
**Email: a.dimico@qub.ac.uk
Linked references
HideAll

This list contains references from the content that can be linked to their source. For a full set of references and notes please see the PDF or HTML where available.

D.Acemoglu , S.Johnson , and J. A.Robinson (2002), ‘Reversal of Fortune: Geography and Institutions in the Making of the Modern World Income Distribution’, Quarterly Journal of Economics, 117: 12311294.

A.Alesina , R.Baqir , and W.Easterly (1999), ‘Public Goods and Ethnic Divisions’, Quarterly Journal of Economics, 114 (4): 12431284.

A.Alesina , A.Devleeschauwer , W.Easterly , S.Kurlat , and R.Wacziarg (2004), ‘Fractionalization’, Journal of Economic Growth, 8: 155194.

R. J.Barro (1991), ‘Economic Growth in a Cross-Section of Countries’, Quarterly Journal of Economics, 106 (2): 407433.

P.Barron , K.Kaiser , and PradhanMenno , (2009), ‘Understanding Variations in Local Conflict: Evidence and Implications from Indonesia’, World Development, 37 (3): 698713.

L.Becchetti , P.Conzo , and A.Romeo (2014), ‘Violence, Trust, and Trustworthiness: Evidence from a Nairobi Slum’, Oxford Economic Papers, 66 (1): 283305.

C.Blattman and E.Miguel (2010), ‘Civil War’, Journal of Economic Literature, 48 (1): 357.

M. F.Bleaney and A.Dimico (2011), ‘How Different are the Correlates of Onset and Continuation of Civil Wars?’, Journal of Peace Research, 48 (2): 145155.

P.Collier and A.Hoeffler (1998), ‘On Economic Causes of Civil War’, Oxford Economic Papers, 50 (4): 563573.

P.Collier and A.Hoeffler (2004), ‘Greed and Grievance in Civil War’, Oxford Economic Papers, 56 (4): 563595.

P.Collier , A.Hoeffler , and D.Rohner (2009), ‘Beyond Greed and Grievance: Feasibility and Civil War’, Oxford Economic Papers, 61 (1): 127.

P.Collier , A.Hoeffler , and M.Söderbom (2004), ‘On the Duration of Civil War’, Journal of Peace Research, 41 (3): 253273.

W.Easterly and R.Levine (1997), ‘Africa’s Growth Tragedy: Policies and Ethnic Divisions’, Quarterly Journal of Economics, 112 (4): 12031250.

J.Esteban and D.Ray (1994), ‘On the Measurement of Polarization’, Econometrica, 62 (4): 819851.

J.Esteban and D.Ray (2011), ‘Linking Conflict to Inequality and Polarization’, American Economic Review, 101: 13451374.

J.Esteban , L.Mayoral , and D.Ray (2012), ‘Ethnicity and Conflict: An Empirical Study’, American Economic Review, 102: 13101342.

J. D.Fearon (2003), ‘Ethnic and Cultural Diversity by Country’, Journal of Economic Growth, 8(2): 195222.

J. D.Fearon (2004), ‘Why Do Some Civil Wars Last So Much Longer than Others?’, Journal of Peace Research, 41 (3): 275301.

J. D.Fearon and D. D.Laitin (2003), ‘Ethnicity, Insurgency, and Civil War’, The American Political Science Review, 97 (1): 7590.

J. D.Fearon and D. D.Laitin (2011), ‘Sons of the Soil, Migrants, and Civil War’, World Development, 39 (2): 199211.

J.Gardeazabal (2011), ‘Linguistic Polarization and Conflict in the Basque Country’, Public Choice, 149: 405425.

J.Heckman (1979), ‘Sample Selection Bias as a Specification Error’, Econometrica, 47: 153161.

H.Hegre and N.Sambanis (2006), ‘Sensitivity Analysis of the Empirical Literature on Civil War Onset’, Journal of Conflict Resolution, 50 (4): 508535.

R.Kanbur , P. K.Rajaram , and A.Varshney (2011), ‘Ethnic Diversity and Ethnic Strife. An Interdisciplinary Perspective’, World Development, 39 (2): 147158.

P.Lujala , N. P.Gleditsch , and E.Gilmore (2005), ‘A Diamond Curse? Civil War and a Lootable Resource’, Journal of Conflict Resolution, 49 (4): 538556.

E.Miguel and M. G.Gugerty (2005), ‘Ethnic Diversity, Social Sanctions, and Public Goods in Kenya’, Journal of Public Economics, 89 (11–12): 23252368.

E.Miguel , S.Satyanath , and E.Sergenti . (2004), ‘Economic Shocks and Civil Conflict: An Instrumental Variables Approach’, Journal of Political Economy, 112 (4): 725753.

J.Montalvo and M.Reynal-Querol (2005a), ‘Ethnic Polarization, Potential Conflict, and Civil Wars’, American Economic Review, 95 (3): 769813.

J.Montalvo and M.Reynal-Querol (2005b), ‘Fractionalization, Polarization and Economic Development’, Journal of Development Economics, 76 (2): 293323.

J.Montalvo and M.Reynal-Querol (2010), ‘Ethnic Polarization and the Duration of Civil Wars’, Economics of Governance, 11 (2): 123143.

D.Rohner , M.Thoenig , and F.Zilibotti (2013), ‘Seeds of Distrust: Conflict in Uganda’, Journal of Economic Growth, 18: 217252.

N.Sambanis (2004), ‘What is Civil War? Conceptual and Empirical Complexities of an Operational Definition’, Journal of Conflict Resolution, 48 (6): 814859.

G.Schneider and N.Wiesehomeier (2010), ‘Diversity, Conflict and Growth: Theory and Evidence’, Diversity, 2: 10971117.

A. F.Tollefsen , H.Strand , and H.Buhaug (2012), ‘PRIO-GRID: A Unified Spatial Data Structure’, Journal of Peace Research, 49 (2): 363375.

A.Wimmer and L. E.Cederman (2009), ‘Ethnic Politics and Armed Conflict: A Configurational Analysis of a New Global Data Set’, American Sociological Review, 74 (2): 316337.

P.S.P.S.: Rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse konjektuurimise ja projitseerimise rakursist jääb ilmselt autori kompetents kahvatuks kaasaegse sotsio-küberneetilisest rakursist nt: a) Maarjamaalt ei page kapitalid (sh inim- ja finants-kapital) parasjagu eeskätt mitte selle poolest et siin suhthead ingl pidgini oskust Ida-Euroopa kontekstis – vaid ikkagi ilmselt rohkem Kremli uue kolonisatsiooni ning tuumarünnakute hirmust b) seejuures putinoidid toetuvad sellele et eelmises poolesajandilises okupatsioonis suudeti siin elanikkonna rahvuslik struktuur suuresti paduvenestada ja rahvuslik teadmusstruktuur kahetsusväärselt hägustada obskurantistlikuks nt et natsionalism olevat igal juhul kurjast ja rahvusriik olevat dystoopia ning küüditamine olevat ratsionaalne jne (tõenduseks vt ülalolevaid tosinaid teadusosundusi mida autor ei ole enda teksti Bayes’likult endogeneseerinud) c) M.M. postuleerib et Alam-Kolkaküla on täielikult eestikeelne – seega liiglihtsustab ja kahetsusväärselt heidab kõrvale hübriidsõja määramatuste tingimuses meile siin praegu eksistentsiaalse idiosünkraatia (vt A.G. 1969 lk9) mis moodsas sootsiumide teoorias on tuntud kui polaarne/diametraalne (täieliselt vastandlik) etniline hetrogeensus – faktor millega Kreml manipuleerib.

detsember 4, 2016 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar