Ülo Ennuste majandusartiklid

Visand 11.IV 18 (mitte viidata)

OLETUSI+LISAd – 11.IV 18

Äsja Tiit Kärner on PMi Kirjades ja Kommentaarides saanud osavalt avaldada nt taolist tähelpanekut:

„Repinski komisjoni töö (Riigikogus -üe) on eesti rahva rahvastikukriisiga seotud vaid riivamisi, tema peaeesmärgid on mujal. See on eelkõige (sic! üe) suunatud rahvusriikluse vastu.“

Tõepoolest „osavalt“ – sest kui Kärner oleks natukenegi täpsustanud et mille kõige muu vastu spetsiifiliselt veel peale eestluse „rahvusriikluse“ see „töö“ on suunatud – siis muidugi selle tähepanku avaldamise tõenäosus oleks lähenenud nullile.

Arvata on et oletavasti selle komisjoni põhieesmärkide hulka kuulub ka KE jaoks mitmetest tabuteemadest vaikselt kõrvale hiilida – nt: kui suurt kahju meie rahvusriikluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosele parajasti tekitavad sovieti okupatsiooni poolt korda saadetud inimsusvastased kuriteod ja kui suurt statistilist küberkahjusid meie põliselanike omaaegne kaotus kommunistliku terrori läbi meile praeguses olukorras teadushinnanguliselt kujutavad.

Muide – taolised küsimused on prospektiivse sotsiaal-küberneetilise (rahvastiku juhtimise) käsitluse mõttes äärmiselt keerukad – keerukad on need samuti isegi statistiliste retrospektiivsete hinnangute mõttes: nagu seda võib näha äsja ilmunud LISA põhjal.

P.S.: LISA A põhjal tuleks meil a) sovieti okupatsiooni kuritegude hindamist  alustada alates 1937. aastast ning muidugi ilmutatud kujul arvestada Teise Vabadussõja kangelaslikke ohvreid (vt nt H. Lindmäe „Suvesõda … 1941“ IX Köidet, 1999-2015) ja lõpetada jooksvalt (st praegu 2018 seisuga sest ilmselt praegu NLi taastamise käigus tegutsevad kremlimeelsed trollid siin suuri kahjustusi lisaks kahjudele mida siiani tekitavad siia jäänud loodustkahjustavad militaarsed jäätmed (LISA B; Raukas ’18)   – b) majanduskahjude hindamisel tuleks hinnata nii ainelisi kui ka ainetuid varasid (Mereste ’03 terminid – ingl „tanglibe“ ja „intanglibe“) – viimaste hindamisel on oluline kasutada nii turuhindasid kui informaalseid statistilisi ja küberneetilisi arvulisi hinnanguid c) viimaseid on praktiliselt usaldusväärselt välja arvutada ainult suurte makroökonoomiliste ning küberneetiliste optimeerimismudelite alusel – nt LISA A puhul skemaatiliselt mudel OptF(GDP, T/M) – kus indeks T/M nt ainetu rahvusliku sotsiaalkapitali määr ja selle lahendamise kujunevad endogeenselt informaalsete tasakaalustavate duaalhindade väärtused (…).

LISA A (Võrgus priilt)

Casta˜neda Dower, Paul; Andrei Markevich, ShlomoWeber (March 13, 2018) The Value of a Statistical Life in a Dictatorship: Evidence from Stalin – Electronic copy available at: https://ssrn.com/abstract=3144676

Abstract

We examine the value of a statistical life (VSL) in interwar Soviet Union.

Our approach requires to address the preferences of Stalin. We model these

on the basis of the policy of statistical repression, which was an integral part

of the Great Terror. We use regional variation in the victims generated by

this policy to structurally estimate the value that Stalin would have been

willing to accept for a reduction in citizens’ fatality risk. Our estimate of

this value is $43,151, roughly 6% of the VSL estimate in 1940’s US and 29%

of the VSL estimate in modern India.

JEL Codes: J17; I30; N44; P51.

Keywords: Value of a Statistical Life; Autocracy; Dictatorship; Stalin; Great

Terror.

 

_Contact information for authors: Casta˜neda Dower, pdower@wisc.edu; Markevich,

amarkevich@nes.ru; Weber, sweber@nes.ru. We thank Steven Durlauf, Don Filtzer, Paul Gregory,

Mark Harrison, James Heinzen, and Ekaterina Zhuravskaya for their comments.

 

The authors wish to acknowledge the support of the Ministry of Education and Science of the Russian

Federation, grant No. 14.U04.31.0002. Markevich would like to thank the Hoover Institution.

We would like to thank Ivan Susin for research assistance

 

……………….

 

 

References (valikuliselt)

 

Acemoglu, Daron and James A. Robinson. 2010. Why Nations Fail: The Origins

of Power, Prosperity and Poverty. Crown Business.

Ashenfelter, Orley. 2006. ”Measuring The Value Of A Statistical Life: Problems

And Prospects,” Economic Journal, 116(510,Mar), C10-C23.

Ashenfelter, Orley and Michael Greenstone. 2004. ”Using Mandated Speed

Limits to Measure the Value of a Statistical Life,” Journal of Political Economy,

112, (1).

Banzhaf, H. Spencer. 2014 The Cold-War Origins of the Value of Statistical

Life Journal of Economic PerspectivesVolume 28, Number 4Fall 2014Pages

213226

Banzhaf, H. Spencer. 2009. Objective or Multi- Objective? Two Historically

Competing Visions for Benefit-Cost Analysis. Land Economics 85(1): 323.

Barnett, Vincent. 2006.’Understanding Stalinism The ”Orwellian Discrepancy”

and the ”Rational Choice Dictator”,’ Europe-Asia Studies, 58(3), pp. 457-

466.

Costa, Dora L. and Matthew E. Kahn. 2004. ”Changes in the Value of Life,

1940–1980,” Journal of Risk and Uncertainty, 29(2), pp. 159-180.

Davies, Robert. 2006. The Soviet economy and the launching of the Great

Terror. In Stalins terror revisited, ed. Melanie Ilic.Houndmills: PalgraveMacmillan.

  1. 11-37.

Dreze, Jacques. 1962. ”L’utilit sociale d’une vie humaine”, Revue Francaise

de Recherche Oprationnelle, 23, 93-118.

Getty, Arch, and Oleg Naumov. 1999. The road to terror. Stalin and the selfdestruction

of the Bolsheviks, 19321939. New Haven: Yale University Press.

Gregory, Paul, and Valery Lazarev (eds.). 2003. The economics of forced labor:

Gregory, Paul R. 2009. Terror by quota. State security from Lenin to Stalin an

archival study. New Haven: Yale University Press.

Gregory, Paul, Phillip Schroder, and Konstantin Sonin. 2011. Rational dictator

and the killing innocent: Data from Stalins archives. Journal of Comparative

Economics 39: 3442.

Goldman, Wendy. 2007. Terror and Democracy in the Age of Stalin. The

Social Dynamics of Repression. Cambridge: Cambridge University Press.

Harris, James (ed.). 2013. The anatomy of terror. Political violence under

Stalin. Oxford: Oxford University Press.

Harrison, Mark. 1996. Accounting for War Soviet Production, Employment,

and the Defence Burden, 19401945. Cambridge: Cambridge University Press.

Harrison, Mark. 2006. The Rational-Choice Dictator A Reply. Europe-Asia

Studies, 58(7), pp. 1148-1154.

Harrison, Mark (ed.). 2008. Guns and rubles. The defense industry in the

Stalinist State. New Haven: Yale University Press.

Heinzen, James. 2016. The Art of the Bribe Corruption Under Stalin, 1943-

  1. New Haven: Yale University Press.

Ilic,Melanie (ed.). 2006. Stalins terror revisited. Houndmills: PalgraveMacmillan.

International Commission of Jurists. 1977. Uganda and Human Rights: Reports

to the UN Commission on Human Rights. Geneva: Commission

Leon, Gianmarco and Edward Miguel. 2017. ”Risky Transportation Choices

and the Value of a Statistical Life,” American Economic Journal: Applied Economics,

9(1), pp.202-228.

Kim, Seung-Wook and Price Fishback. 1999. The Impact of Institutional

Change on Compensating Wage Differentials for Accident Risk: South Korea,

1984-1990. Journal of Risk and Uncertainty, 18(3), pp. 231-48.

Madheswaran, S. 2007. Measuring the value of statistical life: Estimating

compensating wage differentials among workers in India, Social Indicators Research,

84, 83-96.

Manning, Roberta. 1993. The Soviet economic crisis of 1936-1940. In Getty,

Arch and RobertaManning (Eds.). In Stalinist Terror: New Perspectives.

Miller, Ted R. 2000. “Variations between Countries in Values of Statistical

Life”, Journal of Transport Economics and Policy, 34(2), pp. 169-188.

Mozokhin,Oleg. 2011. Pravo na repressii: vnesudebnie polnomochiya organov

gosudarstvennoj bezopasnosti: statisticheskie svedeniya o deyatelnosti VChKOGPU-

NKVD-MGB SSSR, 1918-1953 [The right for repressions: non-judical rights

of organizations of state: statistics on VChK-OGPU-NKVD-MGB, 1918-1953 security].

Moscow: Kuchkovo pole.

Okhotin N.G. and A.B. Roginskii. 1999. ’Iz istorii nemetskoj operatsii NKVD’

[To the history ofGerman operation of NKVD]. ”Nakazannij narod” [A repressed

ethnicity]. oscow.

Rohlfs, Chirs, Ryan Sullivan and Thomas Kniesner . 2016. Reducing Risks

in Wartime through Capital-Labor Substitution: Evidence from World War II

Journal of Risk and Uncertainty.

Schelling, T.C. 1968. ’The Life You SaveMay Be Your Own’, In: Chase, Samuel

B., ed. Problems in Public Expenditure Analysis. Studies of Government Finance.

Washington: The Brookings Institution, 1968.

Shanmugam, K.R. 2001. Self Selection Bias in the Estimates of Compensating

Viscusi, W.K. 2010. The Heterogeneity of the Value of Statistical Life: Introduction

and Overview, Journal of Risk and Uncertainty, 40(1): pp. 1-13.

Viscusi, W.K. and J.E. Aldy. 2003. The Value of a Statistical Life: A Critical

Review of Market Estimates Throughout the World. Journal of Risk and Uncertainty

27(1): 5-76.

 

………………………………………..

 

LISA B

 

Raukas, Anto (2018) „Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud“ kogumikus – Eesti okupatsioonikahjud ja inimkaotused /autorid Jaak Haud, Anto Raukas, Vello Salo, Peep Varju ; [toimetaja ja koostaja Peep Varju] Tallinn, Valge Raamat, 2018 ISBN/ISSN: 97899498829: 67-81.

 

Lk78-81: „VIII. Jääkreostust jätkub tänini

…………………………

Üksnes nõukogude sõjaväe poolt tekitatud

keskkonnakahju on hinnatud 65 miljardile eesti kroonile

ehk ligikaudu 4 miljardile USA dollarile (Raukas, 1999), kuid

ilmselt on see summa tugevasti alla hinnatud. Ja veelgi enam,

see summa jääkreostuse likvideerimise arvel päevast-päeva

kasvab.

Jääkreostus on möödanikus inimtegevuse toimel tekkinud

pinnase või veekeskkonna reostunud piirkond või keskkonda

jäetud ohtlike ainete kogum, mis ohustab lähikonna elanike

tervist ja elusloodust. Nõukogude Liidu tasakaalustamata majandussuhete

ja loodusvaenuliku tegevuse tõttu kujunes palju

selliseid inimestele ohtlikke piirkondi, millest ajastule iseloomuliku

salastatuse tõttu poldud teadlikud. Eriti suur oli salastatus

sõjaväeobjektide puhul.

  1. märtsil 1997 kinnitati Riigikogus Eesti Vabariigi esimene

keskkonnastrateegia (Raukas, 2005), mille koostamise käigus

määratleti ligikaudu 40 olulist keskkonnaprobleemi. Nende

prioriteetsuse hindamisel arvestati ohtu inimese tervisele, mõju

majanduse arengule, säästva arengu tagamist ja rahvusvaheliste

kohustuste täitmist. Olulisimate probleemide seas olid energeetika

negatiivse keskkonnamõju vähendamine, õhukvaliteedi

parandamine, jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine,

pinna- ja põhjaveevarude kaitse ning jääkreostuse

ärastamine. Jääkreostuse puhul seati eesmärgiks tegevuse lõpetanud

objektidest põhjustatud reostuse likvideerimine ja rikutud

maastike taastamine. Aastaks 2010 tuli tagada kõrgendatud

keskkonnariskiga jääkreostusobjektide isoleerimine looduskeskkonnast,

mida täielikult pole tagatud, näiteks endisel Tapa

sõjaväelennuväljal, mis endiselt ohustab Tapa elanike tervist.

Samal ajal on oluliseks saavutuseks rahvusvahelise koostöö

tulemusena korrastatud Sillamäe jäätmehoidla, mis oli suureks

ohuallikaks kogu Läänemere regioonile. Juba 2005. aastal jõuti

niikaugele, et jäätmehoidla ei kujutanud enam reaalset ohtu ei

Läänemerele ega Sillamäe elanikele. Praegu me näeme kunagise

uraanimülka kohal maastikku ilmestavat rohetavat mäeküngast,

millele on antud tuhandeaastane ohutusgarantii (Kaasik,

2006).

  1. veebruaril 2007 kiitis Riigikogu heaks Eesti Keskkonnastrateegia

aastani 2030 (RT I, 01.03.2007, 19, 96), mis seadis

eesmärgiks aastaks 2030 kõigi täna teadaolevate jääkreostuskollete

likvideerimise.

Erineva ohtlikkusega jääkreostusobjekte, sealhulgas endisi

sõjaväeobjekte, on Eestis endiselt arvukalt ja nende lõplik

ohutustamine kestab veel aastakümneid ja vaevalt on aasta

2030 lõpliku eesmärgi saavutamiseks reaalne. On koostatud

ohtlike jääkreostusobjektide nimekiri, Keskkonnaministeerium

on tellinud AS Maves, Sweco Internatioal AB ja Sweco Projekt

AS-ilt informatsiooni suuremate ohuprojektide kohta. Jääkreostusobjektide

likvideerimisega on viimastel aastatel tegeletud

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt jagatavate toetusrahade

abil. Perioodil 2000 – 2012 kasutati jääkreostuse likvideerimiseks

SA KIK keskkonnaprogrammi (siseriiklikud vahendid)

vahendeid näiteks Raadi lennuvälja puhastamiseks. …. “

 

 

Kasutatud kirjandus(t)

  1. Kaasik, T. 2006. Sillamäe jäätmehoidla oli ohuks kogu Läänemere

regioonile. Rmt.

  1. Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud (Anto Raukas koostaja ja toimetaja). Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2006: 81-90.
  2. Lepassalu, V. 2006. Läänemere reostamine mürkkemikaalidega.

Rmt.: A. Raukas (koostaja ja toimetaja). Nõukogude okupatsiooni

poolt tekitatud keskkonnakahjud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn,

101-106.

  1. Metsur, M., Salu, M. 2006. Tapa lennuväli. Rmt.: A. Raukas (koostaja

ja toimetaja). Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud.

Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 51-56.

  1. Pärn, J., Hergauk, M., Õun, M. 2006. Võõrväed Eestis 20. sajandi

lõpukümnendil. Sentinel, Tallinn, 116 lk.

  1. Ratas, R. 2005. Keskkond. Ülevaade keskkonnakahjudest. Rmt.: V.

Salo (peatoimetaja). Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide

läbi 1940 – 1991. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn,

137-142.

  1. Raukas, A. (toimetaja). 1997. Eesti Keskkonnastrateegia. Keskkonnaministeerium.

Tallinn, 96 lk.

  1. Raukas, A. (koostaja). 1999. Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus

ja selle likvideerimine. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium,

Tallinn, 192 lk.

……………

 

 

 

LISA C

 

Provoking local ethnic violence e A global study on ethnic

polarization and terrorist targeting

Andre Python a, *, Jürgen Brandsch b, Aliya Tskhay b

a School of Mathematics and Statistics, University of St Andrews, St Andrews, KY16 9SS, UK

b School of International Relations, University of St Andrews, The Scores, St Andrews, KY16 9AX, UK

a r t i c l e i n f o

Article history:

Received 24 November 2015

Received in revised form

25 January 2017

Accepted 1 February 2017

Available online 15 February 2017

Keywords:

Ethnic division

Ethnic fractionalization

Ethnic polarization

PRIO-GRID

Provocation

Terrorism

a b s t r a c t

This article theorizes and empirically investigates the link between ethnic divisions and terrorist attacks

on a local scale. We argue that terrorists in ethnic contexts can use two separate provocation strategies:

one targeting the government and one targeting opposing ethnic groups in order to stir up ethnic

conflict. Following the second strategy, terrorists should target especially highly polarized localities,

which are more prone to an escalation of ethnic conflict. Empirically, we suggest an innovative approach

to estimate ethnic division indices at sub-national level, using 55 _ 55 km grid cells as the unit of

observation. Our empirical analysis uses negative binomial regression models including a spatially lagged

dependent variable to account for spatial autocorrelation. The analysis reveals that, from 2002 to 2014,

areas with high levels of ethnic polarization encountered more terrorist attacks. The results are robust for

different model specifications and ethnic polarization remains the most robust ethnic predictor. We

conclude that the pattern of terrorist attacks is consistent with our argument that terrorism can be used

as a strategy for local ethnic provocation.

© 2017 Elsevier Ltd. All rights reserved.

 

LISA D

 

Bonaiuti, Mauro (2017 trükis) „Are we entering the age of involuntary degrowth? Promethean technologies and declining returns of innovation“ – Journal of Cleaner Production xxx (2017) 1e10.

a r t i c l e i n f o

Article history:

Received 22 January 2016

Received in revised form

12 February 2017

Accepted 28 February 2017

Available online xxx

Keywords:

Involuntary degrowth

Promethean technologies

Declining marginal returns on innovation

Georgescu-Roegen bioeconomics

Complex system theory

TFP growth

 

a b s t r a c t

 

Any reflections on an eventual transition towards a degrowth society have to take into account the current crisis in the dominant system and question whether the latter will be able to grow again or not. In order for the latter to happen, the role played by technological innovation is crucial. This paper starts by reconsidering Georgescu-Roegen’s definition of Promethean Techniques and Tainter’s principle of Declining Marginal Returns, with the aim of providing e within the common framework of the theory of complex systems – a sound theoretical basis for the analysis of the rise and fall of complex societies. The main purpose is to verify whether, after the last Promethean revolution, a “Great Wave” emerged or not.

The second part of the paper presents an initial investigation into this hypothesis, using Total Factor Productivity growth as an indicator of (marginal) returns on innovation (1750e2015). Despite the limitations implicit in the use of this indicator, data show three cycles of innovation, corresponding to the first, second and third industrial revolutions, but of different magnitude and duration. In particular, the whole cycle that began with the first industrial revolution in England around 1750, reached a peak in the U.S. in the nineteen-thirties and later declined, following a trend that basically confirms the Great Wave

hypothesis. Even recent innovations resulting from the ICT revolution, however considerable, do not seem capable of counteracting this long-term trend. Data on returns on innovation seem, therefore, to be coherent with evidence provided by research in other fields (energy, mineral resources, agriculture, health, education and scientific research), showing that advanced capitalist societies have entered a phase of declining marginal returns – or involuntary degrowth – with possible major effects on the system’s

capacity to maintain its present institutional framework.

© 2017 Elsevier Ltd. All rights reserved.

 

 

 

 

Advertisements

aprill 11, 2018 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

OLETUSI+LISA – 4.IV 18

Äsja Tiit Kärner on PMi Kirjades ja Kommentaarides saanud osavalt avaldada nt taolist tähelpanekut:

„Repinski komisjoni töö (Riigikogus -üe) on eesti rahva rahvastikukriisiga seotud vaid riivamisi, tema peaeesmärgid on mujal. See on eelkõige (sic! üe) suunatud rahvusriikluse vastu.“

Tõepoolest „osavalt“ – sest kui Kärner oleks natukenegi täpsustanud et mille kõige muu vastu spetsiifiliselt veel peale eestluse „rahvusriikluse“ see „töö“ on suunatud – siis muidugi selle tähepanku avaldamise tõenäosus oleks lähenenud nullile. Nt kui oleks väitnud et see töö käib Venekeelse Eesti Vabariigi loomiseks, seega ainult e.k rahvusriigi vastu – siis oleks viivitamatult PMis kustutatud.

Arvata on et oletavasti selle komisjoni põhieesmärkide hulka kuulub ka KE jaoks mitmetest tabuteemadest vaikselt kõrvale hiilida – nt: kui suurt kahju meie rahvusriikluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosele parajasti tekitavad sovieti (venekommunistide) okupatsiooni poolt korda saadetud inimsusvastased kuriteod ja kui suurt statistilist küberkahjusid meie põliselanike omaaegne kaotus kommunistliku terrori läbi meile praeguses olukorras teadushinnanguliselt kujutavad.

Muide – taolised küsimused on prospektiivse sotsiaal-küberneetilise (rahvastiku etnilise struktuuri arenu juhtimise) käsitluse mõttes äärmiselt keerukad – keerukad on need samuti isegi statistiliste retrospektiivsete hinnangute mõttes: nagu seda võib näha äsja ilmunud LISA põhjal – vt ka Gregory, Paul, Phillip Schroder, and Konstantin Sonin (2011) “Rational dictator and the killing innocent: Data from Stalins archives” – Journal of Comparative Economics 39: 3442.

P.S.: LISA põhjal tuleks meil sovieti okupatsiooni kuritegude hindamist  alustada alates 1937. aastast ning muidugi ilmutatud kujul arvestada Teise Vabadussõja kangelaslikke ohvreid (vt nt H. Lindmäe „Suvesõda … 1941“ IX Köidet, 1999-2015) ja seda ka NLi armees kuni 1991 vms. Ning seda hübriidsõja eesrindel võimalike katastroofide tingimustes ning vastava piisava rahvusliku heidutusjõu taseme saavutamiseks agressiivse naaberimpeeriumi vastu.

LISA (Võrgus priilt täistekst koos autorite töökohtadega sh Moskvas)

The Value of a Statistical Life in a Dictatorship: Evidence from Stalin

Paul Casta˜neda Dower

University ofWisconsin-Madison

AndreiMarkevich

New Economic School

ShlomoWeber

New Economic School

March 13, 2018

 

Abstract

We examine the value of a statistical life (VSL) in interwar Soviet Union.

Our approach requires to address the preferences of Stalin. We model these

on the basis of the policy of statistical repression, which was an integral part

of the Great Terror. We use regional variation in the victims generated by

this policy to structurally estimate the value that Stalin would have been

willing to accept for a reduction in citizens’ fatality risk. Our estimate of

this value is $43,151, roughly 6% of the VSL estimate in 1940’s US and 29%

of the VSL estimate in modern India.

JEL Codes: J17; I30; N44; P51.

Keywords: Value of a Statistical Life; Autocracy; Dictatorship; Stalin; Great

Terror.

_Contact information for authors: Casta˜neda Dower, pdower@wisc.edu; Markevich,

amarkevich@nes.ru; Weber, sweber@nes.ru. We thank Steven Durlauf, Don Filtzer, Paul Gregory,

Mark Harrison, James Heinzen, and Ekaterina Zhuravskaya for their comments. The authors

wish to acknowledge the support of theMinistry of Education and Science of the Russian

Federation, grant No. 14.U04.31.0002. Markevich would like to thank the Hoover Institution.

We would like to thank Ivan Susin for research assistance

Electronic copy available at: https://ssrn.com/abstract=3144676

……………….

 

References

 Acemoglu, Daron and James A. Robinson. 2010. Why Nations Fail: The Origins

of Power, Prosperity and Poverty. Crown Business.

Allen, Robert. 2003. From Farm to Factory: A Reinterpretation of the. Soviet

Industrial Revolution, Princeton, Princeton University Press.

Ashenfelter, Orley. 2006. ”Measuring The Value Of A Statistical Life: Problems

And Prospects,” Economic Journal, 116(510,Mar), C10-C23.

Ashenfelter, Orley and Michael Greenstone. 2004. ”Using Mandated Speed

Limits to Measure the Value of a Statistical Life,” Journal of Political Economy,

112, (1).

Banzhaf, H. Spencer. 2014 The Cold-War Origins of the Value of Statistical

Life Journal of Economic PerspectivesVolume 28, Number 4Fall 2014Pages

213226

Banzhaf, H. Spencer. 2009. Objective or Multi- Objective? Two Historically

Competing Visions for Benefit-Cost Analysis. Land Economics 85(1): 323.

Barnett, Vincent. 2006.’Understanding Stalinism The ”Orwellian Discrepancy”

and the ”Rational Choice Dictator”,’ Europe-Asia Studies, 58(3), pp. 457-

466.

Bezborodov A.B. and Khrustalev V.M. (Eds.). Istoriya Satalinskogo Gulaga,

konets 1920-h – pervaya polovina 1950-h godov [A history of Stalin’s Gulag, the

late 1920s – first half of the 1950s ]. Vol. 4 Naselenie Gulaga: chislennost i

usloviya soderzhaniya [Population: numerousity and living conditions]. Moscow;

Rosspen.

Chuev, Fedor. 1991. Sto Sorok besed s Molotovim. Iz dnevnika F. Chueva

[A hundred and forty conversations with Molotov. From the diary of F. Chuev].

40

Moscow, Terra.

Costa, Dora L. and Matthew E. Kahn. 2004. ”Changes in the Value of Life,

1940–1980,” Journal of Risk and Uncertainty, 29(2), pp. 159-180.

Davies, Robert. 2006. The Soviet economy and the launching of the Great

Terror. In Stalins terror revisited, ed. Melanie Ilic.Houndmills: PalgraveMacmillan.

  1. 11-37.

Dreze, Jacques. 1962. ”L’utilit sociale d’une vie humaine”, Revue Francaise

de Recherche Oprationnelle, 23, 93-118.

Getty, Arch, and Oleg Naumov. 1999. The road to terror. Stalin and the selfdestruction

of the Bolsheviks, 19321939. New Haven: Yale University Press.

Gregory, Paul, and Valery Lazarev (eds.). 2003. The economics of forced labor:

The Soviet Gulag. Stanford: Hoover Institution Press.

Gregory, Paul R. 2009. Terror by quota. State security from Lenin to Stalin an

archival study. New Haven: Yale University Press.

Gregory, Paul, Phillip Schroder, and Konstantin Sonin. 2011. Rational dictator

and the killing innocent: Data from Stalins archives. Journal of Comparative

Economics 39: 3442.

Goldman, Wendy. 2007. Terror and Democracy in the Age of Stalin. The

Social Dynamics of Repression. Cambridge: Cambridge University Press.

Harris, James (ed.). 2013. The anatomy of terror. Political violence under

Stalin. Oxford: Oxford University Press.

Harrison, Mark. 1996. Accounting for War Soviet Production, Employment,

and the Defence Burden, 19401945. Cambridge: Cambridge University Press.

Harrison, Mark. 2006. The Rational-Choice Dictator A Reply. Europe-Asia

Studies, 58(7), pp. 1148-1154.

41

Harrison, Mark (ed.). 2008. Guns and rubles. The defense industry in the

Stalinist State. New Haven: Yale University Press.

Heinzen, James. 2016. The Art of the Bribe Corruption Under Stalin, 1943-

  1. New Haven: Yale University Press.

Ilic,Melanie (ed.). 2006. Stalins terror revisited. Houndmills: PalgraveMacmillan.

International Commission of Jurists. 1977. Uganda and Human Rights: Reports

to the UN Commission on Human Rights. Geneva: Commission

Ivanova G.M. 2000. Labor Camp Socialism: The Gulag in the Soviet Totalitarian

System. New York, London: M.E. Sharpe.

Junge,Mark, and Rolf Binner. 2003. Kak terror stal bolshim. Sekretnij prikaz

N004447 i telhnologii ego ispolneniya [Howterror became great. A history of the

secret odere N00447 and mechanisms of its implementation]. Moscow: AIRO.

Junge, Mark, Gennadij Bordukov, and Rolf Binner. 2008. Vertikal Bolshogo

terrora. Istoriya operatsii po prikazu NKVD N00447 [Vertical of Great Terror. A

history of the operation of NKVD order N00447]. Moscow.

Leon, Gianmarco and Edward Miguel. 2017. ”Risky Transportation Choices

and the Value of a Statistical Life,” American Economic Journal: Applied Economics,

9(1), pp.202-228.

Khlevniuk O. V. 2004. The History of the GULAG. From Collectivization to

the Great Terror. L., New Haven : Yale University Press.

Khlevniuk O. V. 2009. Master of the House. Stalin and His Inner Circle. L.,

New Haven : Yale University Press.

Khlevniuk O. V. 2010. Khozyain. Stalin i utverzhdenie stalinnskoj diktaturi

[Master. Stalin and the formation of Stalin’s dictatorship]. Moscow: Rosspen.

42

Kim, Seung-Wook and Price Fishback. 1999. The Impact of Institutional

Change on Compensating Wage Differentials for Accident Risk: South Korea,

1984-1990. Journal of Risk and Uncertainty, 18(3), pp. 231-48.

Madheswaran, S. 2007. Measuring the value of statistical life: Estimating

compensating wage differentials among workers in India, Social Indicators Research,

84, 83-96.

Manning, Roberta. 1993. The Soviet economic crisis of 1936-1940. In Getty,

Arch and RobertaManning (Eds.). In Stalinist Terror: New Perspectives.

Miller, Ted R. 2000. “Variations between Countries in Values of Statistical

Life”, Journal of Transport Economics and Policy, 34(2), pp. 169-188.

Mozokhin,Oleg. 2011. Pravo na repressii: vnesudebnie polnomochiya organov

gosudarstvennoj bezopasnosti: statisticheskie svedeniya o deyatelnosti VChKOGPU-

NKVD-MGB SSSR, 1918-1953 [The right for repressions: non-judical rights

of organizations of state: statistics on VChK-OGPU-NKVD-MGB, 1918-1953 security].

Moscow: Kuchkovo pole.

Okhotin N.G. and A.B. Roginskii. 1999. ’Iz istorii nemetskoj operatsii NKVD’

[To the history ofGerman operation of NKVD]. ”Nakazannij narod” [A repressed

ethnicity]. oscow.

Petrov N.V. and A.B. Roginskii. 1997. Iz istorii ”Polskoj operatsii”, 1937-1938

[To the history of ”Polish operation”, 1937-1938]. In Petrov N.V. and A.B. Roginskii

(Eds.). Repressii protiv polyakov i polskikh grazhdan [Repressions agains

Poles and citizens of Poland]. Krasnodar.

Polyakov Yu. A. 1992. Vsesouznaya perepis naseleniya 1939 goda: osnovnie

itogi [All-Union 1939 population census]. Moscow: Nauka.

Rafiq,Muhammad andMir Kalan Shah. 2010. ”The Value of Reduced Risk of

43

Injury and Deaths in PakistanUsing Actual and Perceived Risk Estimates,” The

Pakistan Development Review, Pakistan Institute of Development Economics,

49(4), pp. 823-837.

Red Army. 1939. Red Army FieldManual,Moscow.

Rohlfs, Chirs, Ryan Sullivan and Thomas Kniesner . 2016. Reducing Risks

in Wartime through Capital-Labor Substitution: Evidence from World War II

Journal of Risk and Uncertainty.

Schelling, T.C. 1968. ’The Life You SaveMay Be Your Own’, In: Chase, Samuel

B., ed. Problems in Public Expenditure Analysis. Studies of Government Finance.

Washington: The Brookings Institution, 1968.

Shanmugam, K.R. 2001. Self Selection Bias in the Estimates of Compensating

Differentials for Job Risks in India. Journal of Risk and Uncertainty 22(3):

263-275.

Viscusi, W.K. 2010. The Heterogeneity of the Value of Statistical Life: Introduction

and Overview, Journal of Risk and Uncertainty, 40(1): pp. 1-13.

Viscusi, W.K. and J.E. Aldy. 2003. The Value of a Statistical Life: A Critical

Review of Market Estimates Throughout the World. Journal of Risk and Uncertainty

27(1): 5-76.

Vishnevskij A.G. (Ed.). 2006. Demokraticheskaya modernizatsiya Rossii, 1900-

2000 [Demographic modernization of Russia, 1900-2000]. Moscow: Novoe izdatelstvo.

Wheatcroft, Stephen. 2006. Understanding Stalinism: A Reply. Europe-Asia

Studies, 58(7), pp. 1141-1147.

 

………………………………………..

 

aprill 4, 2018 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Küsimus EP Nõukogule

Tagasihoidlik küsimus eeskätt EP Nõukogule: kas tänavune IMF Missiooni Eesti visiidi esialgne kokkuvõte* ei jäta eriti hägusat/võhiklikku muljet?

Tõsiselt nt: Teksti viimane lause –

„Samuti peaksid Eesti ametiasutused jätkuvalt (sic! üe) rakendama rahapesu ja terrorismi rahastamine tõkestamise meetmeid.“

  • kas sellestki ei jää muljet et EP President koos Inspektsiooniga ei ole isegi aastate jooksul siiani ikkagi suutnud oluliselt tõkestada meie residentide nii rahapesu kui ka terrorismi rahastamise ümber susserdamist?
  • ning kas senine susserdamine ning ka see “viimane lause” tõesti ei oma juba süsteemset negatiivset mõju meie rahvusliku majanduse reputatsioonile (vt ka *)ja…)?

 

*) https://www.eestipank.ee/press/rahvusvahelise-valuutafondi-2018-aasta-artikkel-iv-missioon-delegatsiooni-eesti-visiiti-kokku-vottev-19032018

ja

https://majandus24.postimees.ee/4451167/eesti-pank-versobanki-sulgemine-ei-mojuta-eriti-eesti-majandust

P.S.:

Kuigi see esialgne tekst* sisaldab sotsiaal-makro-küberneetilisest vaatevinklist veel arvukalt apse – siiski näib et enamusega nendest õiendamisega peaksid eeskätt tegelema nii Rahandusministeerium kui ka Riigikogu Rahanduskomisjon – nt:

A)“6. Eesti maksusüsteem on suhteliselt lihtne ja läbipaistev. Missioon avaldab ametiasutustele kiitust kulutõhusa maksusüsteemi ja üldise maksuvabastuste piiramise põhimõtte eest. See põhimõte on Eestit varem hästi teeninud. Maksusüsteemi kohandamisel uute ülesannetega – et väikese sissetulekuga inimeste maksukoorma vähendamisega innustada inimesi tööjõus osalema ja vähendada ebavõrdsust – tuleks neid üldpõhimõtteid alal hoida. Pärast mitut hiljutist maksumuudatust tuleks aga maksupoliitika kõikuvust minimeerida ja hoolikalt kaaluda maksumäärade mõju tuludele.“

– a)“üldise maksuvabastuste piiramise põhimõtte“ rakendamist Eestis on raske täheldada – sest majandamisega tegelevate institutsioonide puhul on nende nt kasumimaksudest vabastamise määr Eestis jäetud nende endi voliks (sõltuvalt nende endi eetikast/moraalist sest seda maksu realiseeritakse ainult dividendide mahu baasilt) b)“hoolikalt kaaluda maksumäärade mõju tuludele“ –  kas mitte ainult mikro tuludele vaid ka makro laekumistele**.

B)“7. Keskpikas ja pikemas perspektiivis peab maksusüsteem arenema suunas, mis aitaks sel paremini kohanduda maailmamajanduse muutustega. Kaaluda võiks linnaaladel maamaksu asendamist turuväärtusel põhineva kinnisvaramaksuga. See jätaks ruumi tööjõumaksude edasiseks alandamiseks ja aitaks edaspidi tasakaalustada Euroopa Liidu toetuste võimalikku vähenemist.“ –  a) täiesti hägusaks jääb et mis teaduspõhiselt** peaks tähendama „kohanduda maailmamajanduse muutustega“ b) kas äkki maamaksu asendamine kinnisvaramaksuga ei muuda meie maksusüsteemi hägusamaks ning vähem kulutõhusamaks – ning  ei muuda äkki linnaalasid agulite rohkemaks?

C)“2. Edaspidi majanduskasv tõenäoliselt järjest aeglustub. Missiooni prognoosi kohaselt jääb majanduskasv 2018. aastal 4% ja 2019. aastal 3,25% lähedale; kasvu veavad nii tugev eratarbimine, mida soodustavad tulumaksukärped ja jõudsalt jätkuv palgakasv, kui ka investeeringud. Inflatsioon küll järjest aeglustub, kuid jääb prognoosi järgi siiski euroala keskmisest tublisti kõrgemaks. Keskpikas vaates aga piiravad kasvuvõimekust demograafilised tegurid ja aeglane tootlikkuse kasv. Isegi kui eeldada, et investeeringute ja tootlikkuse kasv mõningal määral kiireneb ning tööjõus osalemine suureneb, jääb majanduskasv tööealise elanikkonna kahanemise tõttu pikemas vaates umbes 3% piiresse“ – a) lõigu algus demonstreerib koostajate makroökonoomilist formaalset võhiklikkust – nt „Missiooni prognoosi kohaselt jääb majanduskasv 2018. aastal 4% ja 2019. aastal 3,25% lähedale;“ seega prognoositakse tänavust kasvu +/-0,5 ligikaudsusega – aga tulevast aastat tohutult täpsemalt +/-0,005 ligikaudsusega (seega on tegemist liigtäpsustemisega) b) veelgi võhiklikum on lõigu teine osa – milles kasvuvõimet edaspidi pidurdavate tegurite hulgas puudub hübriidsõja võimalike oodatavate katastroofide/riskide arvestamine Eestile kui eesrinde riigikesele ja eriti piisava heidutusvõime rajamisele – see problemaatika puudub kogu tekstis (seega on tegemist liiglihtsustamisega ning ebaadekvaatse determinismiga (vt nt **ja…) mis eriti häirib et isegi mitte GDP lõhe käsitlemisel välditakse tõenäosusteoreetilist lähenemist c) väga piinlik on et tekstis pidevalt rõhutatakse et kõik Missiooni siinkohal esitatud seisukohad on leidnud meie vastavates institutsioonides täieliku heakskiidu (sest tosinad eksistentsiaalsed puudused nende töös jäävad regulaarselt kahesilmavahele).

**) vt nt – Diamond, Peter; Emmanuel Saez (AUGUST 2011) The Case for a Progressive Tax: From Basic Research to Policy Recommendations. CESIFO WORKING PAPER NO. 3548 CATEGORY 1: PUBLIC FINANCE: http://elsa.berkeley.edu/~saez/diamond-saezJEP11opttax.pdf

ja

https://www.facebook.com/sharer.php?u=https%3A%2F%2Fwww.ft.com%2Fcontent%2F578bbc28-2e02-11e8-9b4b-bc4b9f08f381&t=Macroeconomics%20and%20the%20unknowable%20future

 

märts 26, 2018 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Memo 20.III 18

Tänavuse õnnepäeva 20.III puhuks on ÜRO poolt avaldatud värske traditsiooniline Aasta-Raport*

milles seekord põhitähelpanu pööratud eeskätt rahvusriikide (163) mitmete migratsiooniprotsesside ning mitmete rahvuslike õnneindeksite komponentide huvitavate seoste analüüsimisele – nt: Soomes immigrandid olid 2017 soomlastest õnnelikumad; kõik Põhjala Riigid kuulusid kindlalt kümne  kõige kõrgema õnneindeksiga riigi rühma; Eesti, Leedu, Läti, Poola ja Venemaa kuulusid riikide teise kolmandiku rühma jne. Kuigi seejuures Eesti indeks on viimastel aastatel paranenud – kuid mitte niipalju kui naabritel.

Kuid kahetsusväärselt on analüüsides (vähemalt ilmutatud kujul**)  täiesti mööda hiilitud rahvusriikide etniliste struktuuride kujunemisest seoses migratsioonidega –  ning nende struktuuride muutumise mõjust rahvuslikele õnneindeksite väärtustele – võimalik et ÜRO teadagi liialdatud poliitkorrektsusest – võimalik et ka et Vatikani mõjust (Raporti esmaesitlus toimus Vatikanis 14.III 2018 ja Raport kirjeldab rahvusriike katastroofides kui lambukesi Vana Testamendi Noa laevas).

Küsimuse delikaatsus seisneb eeskätt selles – et viimatiste kümnendite sotsiaal-küberneetilised arvukad uuringud*** on sedastanud rahvuslike etniliste struktuuride muutumise olulist mõju eeskätt mitmete rahvuslike siseriiklike konfliktide süvenemisele ja seda eriti agressiivsete naaberriikide kaasmõjul – seega ka õnneindeksite erodeerimisele eeskätt mitmete ängide**** süvenemisel eriti põhirahvuse hulgas – ning eriti muude turbulentside ägenemise tingimustes.

*) UN (2018)“World Happiness Report“ 

Editors: John F. Helliwell, Richard Layard, and Jeffrey D. Sachs

Associate Editors: Jan-Emmanuel De Neve, Haifang Huang and Shun Wang

Contents

1 Happiness and Migration: An Overview. 3

John F. Helliwell, Richard Layard and Jeffrey D. Sachs

2 International Migration and World Happiness. 13

John F. Helliwell, Haifang Huang, Shun Wang and Hugh Shiplett

3 Do International Migrants Increase Their Happiness

and That of Their Families by Migrating?. 45

Martijn Hendriks, Martijn J. Burger, Julie Ray and Neli Esipova

4 Rural-Urban Migration and Happiness in China. 67

John Knight and Ramani Gunatilaka

5 Happiness and International Migration in

Latin America. 89

Carol Graham and Milena Nikolova

6 Happiness in Latin America Has Social Foundations. 115

Mariano Rojas

7 America’s Health Crisis and the Easterlin Paradox. 146

Jeffrey D. Sachs

Annex: Migrant Acceptance Index: Do Migrants Have Better

Lives in Countries That Accept Them? . 160

Neli Esipova, Julie Ray, John Fleming and Anita Pugliese.

 

**) https://www.theguardian.com/world/2018/mar/14/finland-happiest-country-world-un-report?CMP=share_btn_fb – üks vähestest kommentaaridest siiani + 20.III ilmus veel – https://www.hs.fi/hyvinvointi/art-2000005611333.html

***) https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-institutional-economics/article/ethnic-diversity-and-conflict/017437A73831FD743DBF49027C7E723B – vt kümneid teaduspõhiseid viiteid

****) Ott, A.F. and Ennuste, U. (1996) Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia. – Social Science Journal, 33, 2, 149-164:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362331996900336

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-676851855&_sort=r&_st=13&view=c&md5=3a0d8b6c6caea0a5b741d2d6a566ae7c&searchtype=a

NB: siinkohal tuleb “liberaliseerimise” all Bayes’likult ümbermõtestada rahvusliku etnilise struktuuri hägustamise (killustamise ja polariseerimise) protsessi nii kodumaiselt kui ka välismaiselt ning seda nii positiivsete kui ka negatiivsete agentide poolt.

märts 20, 2018 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

NB: UN (2018) “World Happiness Report“ 

 

Editors: John F. Helliwell, Richard Layard, and Jeffrey D. Sachs

Associate Editors: Jan-Emmanuel De Neve, Haifang Huang and Shun Wang*

SISUKORD:

1 Happiness and Migration: An Overview. 3

John F. Helliwell, Richard Layard and Jeffrey D. Sachs

2 International Migration and World Happiness. 13

John F. Helliwell, Haifang Huang, Shun Wang and Hugh Shiplett

3 Do International Migrants Increase Their Happiness

and That of Their Families by Migrating?. 45

Martijn Hendriks, Martijn J. Burger, Julie Ray and Neli Esipova

4 Rural-Urban Migration and Happiness in China. 67

John Knight and Ramani Gunatilaka

5 Happiness and International Migration in

Latin America. 89

Carol Graham and Milena Nikolova

6 Happiness in Latin America Has Social Foundations. 115

Mariano Rojas

7 America’s Health Crisis and the Easterlin Paradox. 146

Jeffrey D. Sachs

Annex: Migrant Acceptance Index: Do Migrants Have Better

Lives in Countries That Accept Them? . 160

Neli Esipova, Julie Ray, John Fleming and Anita Pugliese.

*) https://www.theguardian.com/world/2018/mar/14/finland-happiest-country-world-un-report?CMP=share_btn_fb

 

NB: a) Raport on oluliselt suunatud migratsiooni mõjude hindamisele – sh Soome näib parajasti olevat ainus rikas riik kus immigrandid on mõnevõrra õnnelikumad isegi põliselanikest  b) kõik Põhjala riigid osalevad õnnelikema esikümnes  – muide nendes Raporti  poolt hinnatud 95% usalduspiirides ei oleks teaduskorrektne riike järjestada  – vaid ainult rühmitada c) Eesti kuulub nt teise viiekümnesse koos Leedu, Läti, Poola, Ungari ja Venemaaga – aga nt Bulgaaria kuulub teise saja riikide hulka jne  – seejuures Eesti indeks on viimastel aastatel tõusnud aga mitte niipalju kui nt Lätil ja Leedul ning Poolal jne.

märts 16, 2018 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Märgukiri 9.III 18

Kas tõesti makropoliitilise tõerääkimise kevad näib ELis lõpuks terenduvat?

Tõepoolest nt:

EP (EL ECB liige) 8.III 18 Pressiteade* avaldab ilmselt esmakordselt kohe teate pealkirjas et Eesti välistasakaal 2017 halvenes (sic!). Samast tekstist loeme tõesti et:

Maksebilansi finantskonto järgi ületasid Eesti investeeringud välismaale 1 miljardi euro võrra välisriikide investeeringuid Eestisse.“

See on küll alles esialgne statistiline informaalne hinnang  (lõplik formaalne avaldatakse juunis) ning nn neto-ületus  – kuid EP investeerimispositsiooni statistikast** võime esimeses lähenduses  oletada et Eesti residentide bruto-investeeringud 2017 välismaale ulatusid vähemasti kergelt üle paari miljardi euroni – seega ligemale 10% GDP mahule ning ligemale pooleteist th euroni p.c. ehk ligemalt keskmisele kuu netopalgale.

 

Kerge asjatundjal näha et meie selline tasakaalutu disfunktsionaalne teaduskauge välismajanduse poliitika (eeskätt kõlvatu 0-kasumimaksu mehhanismi tõttu mis haiseb maksuparadiisi järgi) ahendab nii rahvuslikku makromajanduslikku jätkusuutlikkust laias mõistes (nt ka majandusliku ebavõrdsuse süvenemisel nii piirkonniti kui kohorditi jne) kui ka tekitab Põhjala kontekstis ränka palga-, pensioini- ja eelarve-vaegust – seega põliselanike anomaalset väljarännet  ning  agressiivsete e-residentide immigratsiooni jne.

 

  1. III 18 EL Komisjon koos eeskätt Euroopa Semesteriga avaldas Eesti kohta poolesaja lk Rapordi*** – mis esmakordselt senistest vähem hambutu ja vähem hägus – tõsiselt – lausa ka nagu Ukraina Valitsuse otsekohesel eeskujul vihjatakse avalikult Eesti Valitsuse makro-majanduspoliitilistele teaduskaugetele ebaratsionaalsustele mis ühe EL liikmesriigi staatusega kuidagi kokku ei sobi – nt lk2:

 The main findings of the analysis contained in this report, and the related policy challenges, are as follows:

 

Providing a more adequate social safety net supported by better service provision remains a major challenge for Estonia. Tax-cutting measures are creating employment incentives for the low income earners but will not significantly alleviate the inequality. Steps are being taken to provide more adequate pensions, subsistence allowances, and higher family allowances, yet an increasing share of the population is at risk-of-poverty. The areas with the most inadequate financing are pensions, disability benefits and long-term care services. The ongoing administrative reform could improve the delivery of high-quality services.

Estonia faces challenges in relation to occupational health and access to healthcare. The state of health of the working population suggests that working conditions do not entirely enable people to lead longer healthy working lives. Access to healthcare due to waiting times for specialised medical care remains a challenge. Measures are being taken and reforms are considered to improve the situation; however, their impact will require time to materialise.

The gender pay gap remains one of the highest in the EU despite some measures. The parental leave and benefits system will be made more flexible and will provide one month of leave exclusively for fathers. This is expected to shorten women’s long career breaks that contribute to the gender pay gap. The planned legislation to improve wage transparency would only apply to public sector entities. These measures appear to be steps into the right direction but their effectiveness remains to be seen.

Estonia is generally performing well on education and training, but a number of

challenges remain. Students possess a good level of basic skills and tertiary educational attainment is above the EU average. But the early school leaving rate remains high. Drop-out among first-year students of upper secondary vocational education and training is particularly high. Although participation in adult learning is rapidly increasing, it is rather limited among the low-skilled. The appeal of and interest in obtaining a PhD degree is rather limited but this may change as PhD allowances have been increased. Measures are underway to address the high drop-out rates in higher education.

In order to sustain growth without losing competitiveness, Estonia’s challenge is to have a sufficient productivity growth. In the medium term, convergence of domestic wages with those of higher-wage countries together with falling labour supply appears to be the main drivers of wage growth. While the risks of competitiveness losses have been contained so far, the lack of effective measures to increase labour productivity puts at risk the prospect of further income convergence towards the EU average.

Estonia’s weak productivity growth can be linked to its moderate performance on R&D and innovation. While the economy has some high value-added and knowledge-intensive activities, private R&D intensity, science-business links, and innovation and technological capacity of companies remain low, weakening Estonia’s productivity. Public sector expenditure on R&D has been traditionally above the EU average, however insufficient prioritisation of public R&D remains a challenge. Broader focus on the role of the human capital and skills in fostering innovation can be key to expanding Estonia’s growth capacity since other enabling framework conditions, including business environment and e-government perform well. However, lengthy and inefficient insolvency procedures remain an obstacle to investment“ (nb – ingl -> e.k tõlkerobotid on priilt valmis.

NB: lk12

„Some features of Estonia’s corporate tax system might be used by multinational companies for aggressive tax planning. Such features include in particular the lack of certain anti-abuse rules (12) and of withholding taxes on dividend and interest payments (13) which may lead to those payments escaping tax altogether, if they are also not subject to tax in the recipient jurisdiction. This may facilitate aggressive tax planning. In a recent study (14) on the best theoretical dividend repatriation route, Estonia appears as a possible conduit country for repatriating dividends. The provisions of the Anti-Tax Avoidance Directives will have to be transposed into national law by the end of 2018 and 2019. This will introduce new anti-abuse rules. It will be important to assess to what extent the transposition of these Directives will limit the scope for aggressive tax planning in Estonia.“

Kahetsus- ja häbi-väärselt on meie RM (Jegorov) asunud avalikult seda olulist positiivset lõiku e.k meedias sisuliselt moonutama ning risti vastupidiseks pöörama ingl mitte-populistlikele vastavatele sedastustele – nagu oleks Komisjoni käsul meil vajalik jõustada täiendavaid seadusi kasumite võimaliku rahvusvahelise topeltmaksustamise vältimiseks – aga mitte täiendavaid seadusi kasumimaksudest agressiivse kõrvalehiilimise tõkestamiseks – ja seda mitte ainult hargmaiste korporatsioonide puhul (vt nt ka https://www.ft.com/content/6f2b6c9c-1b2f-11e8-aaca-4574d7dabfb6 ).

 

*) https://www.eestipank.ee/press/eesti-majanduse-valistasakaal-2017-aastal-halvenes-08032018

**)  http://statistika.eestipank.ee/#/et/p/146/r/1873/1721

***)

COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT Country Report Estonia 2018 Accompanying the document COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN CENTRAL BANK AND THE EUROGROUP 2018 European Semester: Assessment of progress on structural reforms, prevention and correction of macroeconomic imbalances, and results of in-depth reviews under Regulation (EU) No 1176/2011 {COM(2018) 120 final}

 

 

CONTENTS

Executive summary 1

  1. Economic situation and outlook 3
  2. Progress with country-specific recommendations 8
  3. Reform priorities 11

3.1. Public finances and taxation 11

3.2. Financial sector 14

3.3. Labour market, education and social policies 17

3.4. Investment 27

3.5. Sectoral policies 33

Annex A: Overview Table 38

Annex B: Macroeconomic Imbalance Procedure Scoreboard 41

Annex C: Standard Tables 42

References 48

LIST OF TABLES

Table 1.1: Key economic, financial and social indicators ― Estonia 7

Table 2.1: CSR progress ― Estonia 9

Table 3.2.1: Financial soundness of banks 14

Table B.1: The MIP scoreboard for Estonia (AMR 2018) 41

Table C.1: Financial market indicators 42

Table C.2: Headline Social Scoreboard indicators 43

Table C.3: Labour market and education indicators 44

Table C.4: Social inclusion and health indicators 45

Table C.5: Product market performance and policy indicators 46

Table C.6: Green growth 47

LIST OF GRAPHS

Graph 1.1: Real GDP and growth contributions 3

Graph 1.2: Quarterly harmonised index of consumer prices (HICP) inflation (y-o-y % change) 3

märts 9, 2018 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Kiri 7.III 18

Kõik head asjaosalised aidake!

PM 6.III 18 lk5 „Viiendik Eestit joob radioaktiivset vett“ / reporter Villu Päärt – sisukas ja usaldusväärne tekst – sisaldab ka ühte olulist kõrvalmärkust:

„Üks radioaktiivse joogivee tõttu kaotsi läinud eluaasta maksab 60 000 eurot.“

Selle informaalse  sotsiaalküberneetilise info laialdasemaks kasutuseks (nt parajasti meie rahvastikupoliitika teaduslike aluste kavandamisel ja ka okupatsioonides inimkaotuste varaliste mahtude hindamiseks jne) oleks hädavajalik omada kontrollimiseks täpset osundust vastavale teaduspublikatsioonile kus see aastakahjude hinnang (60 000 eurot) on teadusloogiliselt tuletatud!

P.S.: ise olen taolistel juhtudel viimastel aastatel tuginenud eeskätt informaalsele statistilisele Zack ’09 uuringule – või siis vajaduse korral formaalsele (ametlikule statistikale põhinevale) kuid kitsalt turumajanduslikule OECD ’11 hinnangule:

Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster  (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Kindle – Instant preview: http://a.co/2y0cs59: 

Location 2036:

“On July 11, 2008, the U.S. Environmental Protection Agency (EPA) received media attention for its monetary revaluation of an American human life. In May, the EPA had revised its figure from $7.8 to $6.9 million. This ‘value of statistical life” entails that the lifesaving results of some practices can be balanced against their costs.”

OECD (2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

Vastuse eest ette tänades,  Ülo Ennuste

 

märts 7, 2018 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Memo 22.II 18

Head sõltumatud asjatundjad –  küber-deontoloogiliselt ei tohiks praegu enam meil sellel murrangulisel perioodil mööda vaadata ka küberneetilisest demograafiast ning inimkonna vananemise faktoritest – seega Kondratieff’i lainete lakkamisest (vt Grinin et al.  ’16) ja GDP aeglustumisest/ahenemisest (Koch et al. ’17) ning elanikkonna vähenemisest ning selle struktuuri etnilist nõrgenemisest ja robotiseerimisest ning seega ka inim- ning sotsiaal-kapitalide + muude ainetute kapitalide ning ka rahvustevaheliste animaalsete/kiskjalike faktorite mõjust – kui Maarjamaa rahvusliku jätkusuutlikkuse nii positiivsete kui ka negatiivsete (sic!) arenguressursside hindamisest informaalsetes küberhindades (v. kitsalt formaalsetes turuhindades ja eriti inimese väärtuse küberhindamist – vt nt Zack ‘9) – ning  seda kõike institutsionaalsete rahvuslike liitude hierarhilistes süsteemides mis eeldavad liikmesriikide ratsionaalsust ka katastroofide tingimustes – seega ka määramatustes rahvuslike riikide riskide (sh nt etniliste kodusõdade vältimist) tasakaalustamist arvestades liitudesse kuulumist – jne – nt:

Grinin, Leonid E., Anton L. Grinin, Andrey Korotayev (2016 online) „Forthcoming Kondratieff wave, Cybernetic Revolution, and global ageing“ – Technological Forecasting & Social Change 115 (2017) 52–68:

Abstract: In the present article we analyze the relationships between K-waves and major technological breakthroughs in

history and offer forecasts about features of the sixth Kondratieff wave. We use for our analysis the basic ideas of long cycles’ theory and related theories (theories of the leading sector, technological styles etc.) as well as the ideas of our own theory of production principles and production revolutions. The latest of production revolution is the Cybernetic Revolution that, from our point of view, started in the 1950s. We assume that in the 2030s and 2040s the sixth K-wave will merge with the final phase of the Cybernetic Revolution (which we call a phase of self-regulating systems). This period will be characterized by the breakthrough inmedical technologies which will be capable to combine many other technologies into a single system of MANBRIC-technologies (medico-additive-nano-bio-roboto-info-cognitive technologies). The article also presents a forecast of the process of global ageing and argues why the technological breakthrough will occur in health care sector and connected spheres.

© 2016 Elsevier Inc. All rights reserved.

Shena, Yi, Stefanie Zastrowa, Johannes Grafb, Gunther Reinharta (2016) „An uncertainty-based evaluation approach for human-robot-cooperation within production systems“ – doi: 10.1016/j.procir.2015.12.023

Procedia CIRP 41: 376 – 381

 Abstract: The rising global trend towards mass customization embodies a major challenge for future production systems in terms of reconciling productivity with flexibility. Moreover, external factors such as varying lifecycles and shifting boundary conditions due to the demographic change intensify the severity on determining a suitable level of automation and changeability. Within this context, human-robot-cooperation offers a promising solution in order to cope with future demands towards flexible production systems. While most assembly design methods focus on interrelations between functionality and performance, the dependency of a varying economical feasibility due to an increased changeability potential within human-robot-cooperation is not considered so far and furthermore cannot be represented using conventional methodologies. Hence, the consistent comparability between system alternatives with variable degrees of automation is aggravated, representing the primary problem. This work presents a methodology for an uncertainty-based economical evaluation of flexible human-robotcooperation workplaces in assembly systems that catches the intricate nature and interrelations of internal and external factors and hence, comprising varying flexibility demands. The comprehensive cost model design takes into account uncertainties and thus, incorporating a more

robust monetary evaluation within the scope of turbulent environment. Consistent reference scenarios are generated using a scenario-driven approach for quantitative uncertainties comprising both descriptive as well as prescriptive methods within the definition stage of prospective influencing parameters. Based on simulations a comprehensive analysis and interpretation of inherent risks and chances can be derived and consolidated enabling the overall quantitative assessment of system alternatives. The application of the uncertainty-based evaluation model is

exemplarily shown using an automotive case study. The potential for the methodology supporting the planning and design phase is demonstrated via the assessment of the internal flexibility provided by alternative systems and matched with probability-based scenario attributes in order to obtain an optimized operation point.

© 2015 The Authors. Published by Elsevier B.V.

 Weiss, Martin, Claudio Cattaneo (2017) „Degrowth – Taking Stock and Reviewing an Emerging Academic Paradigm“ – Ecological Economics 137 :  220–230

A b s t r a c t: Degrowth has evolved within a decade from an activist movement into a multi-disciplinary academic paradigm. However, an overview taking stock of the peer-refereed degrowth literature is yet missing. Here, we review 91 articles that were published between 2006 and 2015. We find that the academic degrowth discourse occupies a small

but expanding niche at the intersection of social and applied environmental sciences. The discourse is shaped by authors

from high-income, mainly Mediterranean, countries. Until 2012, articles largely constitute conceptual essays

endorsed by normative claims. More recently, degrowth has branched out into modelling, empirical assessments,

and the study of concrete implementations. Authors tend to agree in that economic growth cannot be sustained

ad infinitum on a resource constraint planet and that degrowth requires far reaching societal change. Whether

degrowth should be considered as a collectively consented choice or an environmentally-imposed inevitability constitutes

amajor debate among degrowth thinkers.We argue that the academic discourse could benefit fromrigid hypotheses

testing through input-outputmodelling, material flow analysis, life-cycle assessments, or social surveys. By

analyzing the potentials for non-market value creation and identifying concrete well-being benefits, the degrowth

discourse could receive wider public support and contribute to a paradigmatic change in the social sciences.

© 2017 The Authors. Published by Elsevier B.V. This is an open access article under the CC BY license

(http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/).

Koch, Max, Hubert Buch-Hansen, Martin Fritz  (2017) „Shifting Priorities in Degrowth Research: An Argument for the Centrality of Human Needs“ – Ecological Economics 138: 74–81:

A b s t r a c t: We present an argument for the deprioritization of subjective well-being and a prioritization of human needs within degrowth research. First, we discuss empirical evidence, methodological problems and theoretical shortcomings of subjectivewell-being concepts. While data for one country over time suggest a flattening of the happiness curve relative to GDP growth, cross country comparisons reveal that the richest and most environmentally

unsustainable countries are also the ‘happiest’. Methodologically,we point to the issue of adaptability. A limitation

in the use of ‘positional goods’ is unlikely to be accompanied by short-termincreases in subjectivewell-being. Theoretically, we question ‘happiness’,where it helps promote growth and disguise structural relationships of inequality.

Secondly, we sketch out an alternative degrowth research agenda oriented at the satisfaction of human needs.

Here,Doyal and Gough’s theory of human needs is especially useful due to its systematic account of environmental

limits and the ‘policy-auditing’ approach that follows from it. Finally, we illustrate such a needs-based research

agenda at the example of food by reviewing recent research on the environmental impacts of different diets and

kinds of food production and on how these forms compare in terms of scale and land-use.

© 2017 Elsevier B.V. All rights reserved.

 Clausena, Saskia, Stefan Hirthb (2016) „Measuring the value of intangibles“ – Journal of Corporate Finance 40:110–127:

Abstract: We propose a new earnings-based measure for the value of intangibles. To validate this measure,

we compare it to commonly used proxies for intangible intensity, such as R&D expenses.

While R&D expenses measure the investment in new intangibles, our new measure gauges

the productivity of already existing intangibles. We show that our new measure serves as an

additional factor to explain firm value, measured either as market capitalization or acquisition

prices in M&A transactions. Moreover, it captures the increasing importance of intangibles

over time. Finally, we present a specific application of our intangible-intensity measure in

the context of capital structure. We find that more intangible-intensive firms have lower

leverage.

© 2016 Elsevier B.V. All rights reserved.

 

Matsushima, Hitoshi (esmasavaldus võrgus 4.I 2018* isikliku kontaktiga) „Efficient Combinatorial Allocations: Individual Rationality versus Stability“ – DE GRUYTER The B.E. Journal of Theoretical Economics. 2017; 20170072 (trükis ilmub ilmselt 2018 esimeses kv):

*) https://www.degruyter.com/view/j/bejte.ahead-of-print/bejte-2017-0072/bejte-2017-0072.xml

Abstract: We investigate combinatorial allocations with opt-out types and clarify the possibility of achieving efficiency under incomplete information. We introduce two distinct collective decision procedures. The first procedure assumes that the central planner designs a mechanism and players have the option to exit. The mechanism requires interim individual rationality. The second procedure assumes that players design a mechanism by committing themselves to participate. The mechanism requires marginal stability against blocking behavior by the largest proper coalitions. We show that the central planner can earn non-negative revenue in the first procedure, if and only if he cannot do so in the second.

Acemoglu, D. and J. A. Robinson (2012), Why Nations Fail: The Origins of Power, Prosperity,

and Poverty, New York: Crown Business.

Akerlof, G. and R. Shiller (2009), Animal Spirits: How Human Psychology Drives the

Economy, and Why It Matters for Global Capitalism, Princeton: Princeton University Press.

Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster  (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Kindle – Instant preview: http://a.co/2y0cs59: Location 2036:

“On July 11, 2008, the U.S. Environmental Protection Agency (EPA) received media attention for its monetary revaluation of an American human life. In May, the EPA had revised its figure from $7.8 to $6.9 million. This „value of statistical life” entails that the lifesaving results of some practices can be balanced against their costs.”

Lindmäe, Herbert (2015-1999) SUVESÕDA  … 1941, Tartu, OÜ Greif jt: ligemale 4500lk (sic! IX Köidet – üe):

NB! – IX Köide juhib tähelepanu Teisele Vabadussõjale.

Varju, Peep (2018 trükis) „Eesti inimkaotused kolme okupatsiooniga“ – Kogumikus:  Jaak Haud, Anto Raukas, Vello Salo, Peep Varju (momendil vist veel trükis) EESTI OKUPATSIOONIKAHJUD JA INIMKAOTUSED (Toimetaja ja koostaja Peep Varju) Sihtasutus Valge Raamat, Trükis Dipri OÜSA, Tallinn: 131.

NB!! – Varju juhib tähelepanu kahte tüüpi rahvuslikele majanduskaotustele a) formaalsetele/statistilistele turumajanduslikele ning eeskätt GDP põhistele – ilma inimkaotuste hinda arvestamata – nagu möödunud sajandil oli rahvusvaheliselt moeks ilma positiivset ning negatiivset natsionalismi eristamata (Kukk ’5 „Valge raamat“) b) informaalsetele küberneetilistele endogeensetele hindadele – kus ka inimressursside kui rahvusliku jätkusuutlikkuse ning heidutusvõime faktorite oodatavat hinda arvestatakse – eristades nt nii positiivse kui ka negatiivse natsionalismi/patriotismiga ning nt ka trollide tüüpe – nagu 21. sajandi sotsiaal-küberneetikale omane – ja – millised võivad nt turbulentside tingimustes osutuda kümneid kordi kõrgemateks  formaalsetest – kuid on ratsionaalsed rahvuslike tulude ümberjaotamise otsususte tegemiseks (Ennuste –

https://uloennuste.wordpress.com/2018/01/28/memento-4-i-18/ – ettevaatust: lõpetamata sest taolised probleemid on usaldusväärselt käsitletavad vaid konsiiliumide poolt – muide nii minu arust lugu ka Varju selle tekstiga).

Kukk, Kalev (2005) ”Economic Damages” In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers:141-171:    http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

P.S. 24.II 18

Päevakohane on parajasti silmas pidada ühte lõigukest Eesti PS Kommenteeritud Väljaande 2017 (peatoimetaja dr. jur. Ülle Madise) Preambuli Peatüki Punkt 11. seest:

„Seepärast tuleb tunnistada õiglusearusaamade relatiivsust ja pluralismi. Erinevate, vahel koguni vastandlike õiglusearusaamade piirides hoidmiseks on vajalik alati otsustaja – õiguse looja, õiguse rakendaja – mõttetegevus, mis aitab jõuda selgusele õigusele vastavuses (õigluses) ühes või teises situatsioonis. Püüe realiseerida õigluse ideed tähendab seetõttu alati ajaga kaasaskäimist, tegelikkuse tundmist ja sellega arvestamist. Unustada ei tohiks seejuures I. Tammelo* tähelepanekut selle kohta, et inimkonna eksistentsi kindlustamine nõuab meilt kõigilt küllaldast jõudu (sic! kohustust – üe), et taluda hulka ebaõiglust, millest inimesele pole antud vist mitte kunagi täielikult vabaneda. Küll aga tuleb meil kõigil (sic! kohustuda – üe) õiglust nõuda ja selle teostamiseks pühendunult töötada, selleks et elada inimväärset elu.“

Kahjuks aga „Tammelo tähelepanekut“ ei ole peetud vajalikuks täpsustada – nagu üldse ei ole Kommenteeritud Väljaandes deontoloogilisi probleeme peetud vajalikuks õiglusarusaamade juures täpsustada kui selles kontekstis poliitiliselt liialt mittepopulistlike v. nt PSi diktumiga „Tsensuur i ei ole“ (mis muidugi on hübriidsõja eesrindel eriolukorras on sellises resoluutsuses täiesti absurdne – vt ka FT.com 27.II 18: Tighten the rules of engagement on free speech). Siinkohal oleks soovinud deontoloogilisi selgitusi nii  “Tammelo tähelepaneku” filosoofiliste aluste kohta ja seda eriti tänapäeva kontekstis (hübriidsõdade ning IT pilvede (nt FT.com 19.I 18 “The case for ending Amazon’s dominance”) ning trollikolonnide ning siseriikike etniliste polaarsuste kontekstis – ja – sellest tulenevaid kohustusi nii kodanikele kui institutsioonidele ning vajadust eristada nii positiivseid kui negatiivseid tüüpe (nii sulisid (Wiener ’48 ingl ja e.k ’61 lk220 homoöostaasi mudelites) kui ka kiskjaid (Tirole) nii valetavaid trolle kui ka diversante ning terroriste jne) ning vajalikke ratsionaalseid rahvusriiklikke regulatsioone nii institutsionaalseid kui eetilisi siseriikliku sotsiaal-küberneetilise dünaamilise tasakaalu saavutamiseks – seda liikmesriigina liitudes ning laagrites.

Siinkohal on asjakohane eriti  märkida et küberdeontoloogiliselt eriti oluline on eksistentsiaalselt ja sotsiaal-küberneetiliselt rahvuslikult kollektiivselt koos liitlastega võidelda omavahelise kommunikatsioonis igasuguse hägustamise vastu ning ebaratsionaalsuse vastu – nagu nt et meil justkui kehtivat 20% kasumimaksu määr: samas kui teaduspõhiselt on juba teaduspõhiselt ülemääraselt N-kordselt  tõestatud et see määr kehtib ainult paberi peal ning sedagi firmade poolt suvaliselt rängalt erodeeritaval baasil ainult dividendide kohta.

Moraal –  hea lugeja näeb et a) teadusfoobsed  makroinstitutsionaalsed disainid põhjustavad kümneid kordi suuremaid rahvuslikke majanduskaotusi kui nt mingid mesotasemelised pensionimaksustamise äpardreformid – ning seega viimastele kontsentreerumist tuleb pidada hägustavaks asendustegevuseks teaduspõhisele b) hea lugeja näeb samuti et tsivilisatsiooni kaitsmine määramatuses nõuab indiviidide ja rahvuste  hierarhilistes struktuurides teaduspõhist ratsionaalsust – sh ausust/eetikat  ja tõerääkimist et eriti hübriidsõdade tingimustes (vt nt Lindmäe ’15 -’99)

*) Ilmar Tammelo (dr. jur. 1944 Marburgi Ülikool) kohta vt nt EE 9 lk256 – ja ilmselt tema osundamine siinkohal pärineb Preambuli Pt ühe peaaegu Tammelo’ga sama põlvkonna toimetaja dr. jur. H. Schneider’i (EE 8) sulest.

 

 

 

 

veebruar 22, 2018 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Memo 30.I 18

Katastroofi pole

taevane arm: ELi Komisjonis ja OECD teadusringkondades jne on taolised Ukraina PMi poolt osundatud rahvusvaheliselt kõlvatud ning lihtsa pettusega sooritatavad kasumimaksu rahvuslikud kuriteod* –  rahvusvaheliselt kõlvatud kasumimaksu-baaside erodeerimise ning maksustamata kasumite petislikud nihutamised (nt korporatsioonisiseste laenude (tegelt kingituste) petunimede all) – on juba üle tosina aasta jagu peegli peal – vt nt ühte värsket raportit taolise praktikate rahvuslikele fiskaal-majandustele tekitatavatest iga aastest kümnetesse miljarditesse ulatuvatest kahjustustest (EP maksebilansi järgi meil kuni paar miljardit aastas) –

DP12637 How Large is the Corporate Tax Base Erosion and Profit Shifting? A General Equilibrium Approach

Author(s): Maria Alvarez-Martinez, Salvador Barrios, Diego d’Andria, Maria Gesualdo, Gaëtan Nicodème, Jonathan Pycroft

Date of Publication: January 2018**

P.S.: kahjuks** on momendil veel tasuline ja seega minule kättesaamatu: kuid lisan osundusi vanematele taolistele teaduspõhistele Maksu-Raportitele***. Muide meil on see teadusvaramu poliit-plutokraatilult kuulutatud riigivastaseks sest kogu poliitika peab toimuma populistlikult et võimurid säiliks – koos sellest otsusest tulenevate tohutute kaotustega eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosusele – seejuures ei tohiks mööda vaadata ka deontoloogilistest probleemidest****.

P.S.P.S.: Siinkohal ** Abstrakt on ära toodud selle tõttu et sisaldab mõnigaid rahvusvahelisi kõige värskemaid statistilisi turumajanduslikke andmeid rahvuslikest kaotustest seoses BEPS protsessidega – andmeid mida  ei ole võimalik vähegi usaldusväärselt hinnata ilma mitmete erialade sõltumatute asjatundjate konsiiliumiteta: väga ligikaudselt keskelt läbi mõned miljardid riigi kohta aastas. Tuleb rõhutada et need kaotuste hinnangud ei sisalda rahvuslikke inimvarade kui jätkusuutlikkuse ressursside kaotusi seoses põliselanike väljarännuga – mis väärtuselt võivad kümnetes kordades ületada turumajanduslikke (Zack ’09 ja OECD ’11) – ja mis Maarjamaa puhul eksistentsiaalselt eriti oluline kõrvuti  riiklikust teaduslagedust tulenevate mitmete muude rahvuslike sotsiaalkapitalide erosiooniga.

*) a. Ukraina peaminister: Ukraina residendid võivad Eestit kasutada maksudest kõrvale hiilimiseks

Ukraina peaministri Volodõmõr Groismani sõnul puudutab niinimetatud maksuparadiiside nimekiri (milles ka Eesti – ilmselt eriti seoses e-Residentsusega – üe) vaid Ukraina residente, kes deklareerivad oma…

MAJANDUS24.POSTIMEES.EE  30.I  18.

ja

b. https://tehnika.postimees.ee/4393767/ukraina-nimekirjade-tagajarg-pangad-hakkasid-eesti-firmasid-valtima?_ga=2.176294822.2045722932.1516964125-219461728.1498803748 –

“Konkreetselt Eesti suhtes oli asetsemine nimekirjas asekantsleri (Jegorov – üe) sõnul selgelt ekslik, sest üks kriteeriumitest, mille alusel nimekirja oli võimalik sattuda, puudutab maksumäära.

Nimelt pidi maksumäär olema 5 või rohkem protsenti madalam kui Ukraina maksumäär 18 protsenti, ja Eesti puhul arvati selleks olevat 0 protsenti. See aga ei vasta tõele ja Eestis on jätkuvalt 20 (sic! aga mitte kogu kasumi baasil – üe) protsendiline kasumimaks.

Eesti kaudu ei ole – teatud kurbade tagajärgedeta (sic! Ukrainale ja Eestile – üe) võimalik Ukraina maksustamata kasumeid välja viia mis tahes teistesse piirkondadesse, nagu Ukraina võimud oletasid,» kinnitas Jegorov vastuseks Postimehe küsimusele, kui kindlad saame me olla selles, et Eesti maksusüsteemi välisfirmade poolt ikkagi ära ei kasutata.

Ukraina tegelikult jätkab tõhustatud kontrolle.”

Jääb lisada et Jegorov’i viimane väide on populistlikult absoluutselt poliit-korrektne – kuid teaduspõhiselt*** EL Komisjoni terminoloogias*** nii rahvusvaheliselt kui rahvuslikult eksitav sest pigistab silmad kinni kasumimaksu baasi petisliku erodeerimise võimaluse suhtes koos “teatud kurbade tagajärgedega” nii rahvusvaheliselt kui ka rahvuslikult.

NB! tõsiselt – kogu ELi sõltumatu majandusteadlaskond peaks liikmesriikide rahvuslike majanduste nimel Ukrainale tänu avaldama selle kogu ELis levinud kõlvatu populistliku “maksuparadiisluse” nähtuse peale järjekordse tähelpanu juhtimise eest!

**) DP12637 How Large is the Corporate Tax Base Erosion and Profit Shifting? A General Equilibrium Approach

Author(s): Maria Alvarez-Martinez, Salvador Barrios, Diego d’Andria, Maria Gesualdo, Gaëtan Nicodème, Jonathan Pycroft

Date of Publication: January 2018

Programme Area(s): PE

Keyword(s): BEPS, Corporate taxation, Profit shifting, Tax avoidance, CGE model

Abstract: This paper estimates the size and macroeconomic effects of base erosion and profit shifting (BEPS) using a computable general equilibrium model designed for corporate taxation and multinationals. Our central estimate of the impact of BEPS on corporate tax losses for the EU amounts to €36 billion annually or 7.7% of total corporate tax revenues. The USA and Japan also appear to loose tax revenues respectively of €101 and €24 billion per year or 10.7% of corporate tax revenues in both cases. These estimates are consistent with gaps in bilateral multinationals’ activities reported by creditor and debtor countries using official statistics for the EU. Our results suggest that by increasing the cost of capital, eliminating profit shifting would slightly reduce investment and GDP. It would however raise corporate tax revenues thanks to enhanced domestic production. This in turn could reduce other taxes and increase welfare.

***) TAXATION PAPERS

Taxation Papers can be accessed and downloaded free of charge at the following address:

http://ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/gen_info/economic_analysis/tax_papers/index_en.htm

The following papers have been issued.

Taxation paper No 65 (2016): The Effects of Tax Reforms to Address the Debt-Equity Bias on the Cost

of Capital and on Effective Tax Rates. Written by Centre For European Economic Research (ZEW)

Gmbh

Taxation paper No 64 (2016): The Impact of Tax Planning on Forward-Looking Effective Tax Rates.

Written by Centre For European Economic Research (ZEW) Gmbh

Taxation paper No 63 (2016): Study on The Effect of Inflation and Interest Rates on Forward-Looking

Effective Tax Rates. Written by Centre For European Economic Research (ZEW) Gmbh

Taxation paper No 62 (2016): Financial Transaction Taxes in the European Union. Written by Thomas

Hemmelgarn, Gaëtan Nicodème, Bogdan Tasnadi and Pol Vermote

Taxation paper No 61 (2016): Study on Structures of Aggressive Tax Planning and Indicators. Final

report. Written by Ramboll Management Consulting and Corit Advisory

Taxation paper No 60 (2015): Wealth distribution and taxation in EU Members. Written by Anna Iara

Taxation paper No 59 (2015): Tax Shifts. Written by Milena Mathé, Gaëtan Nicodème and Savino Ruà

Taxation paper No 58 (2015): Tax Reforms in EU Member States: 2015 Report. Written by Directorate

General for Taxation and Customs Union and Directorate General for Economic and Financial Affairs

Taxation Paper No 57 (2015): Patent Boxes Design, Patents Location and Local R&D Written by

Annette Alstadsæter, Salvador Barrios, Gaetan Nicodeme, Agnieszka Maria Skonieczna and Antonio

Vezzani

Taxation Paper No 56 (2015): Study on the effects and incidence of labour taxation. Final Report.

Written by CPB in consortium with: CAPP, CASE, CEPII, ETLA, IFO, IFS, IHS.

Taxation Paper No 55 (2015): Experiences with cash-flow taxation and prospects. Final report. Written

by Ernst & Young

Taxation Paper No 54 (2015): Revenue for EMU: a contribution to the debate on fiscal union. Written

by Anna Iara

Taxation Paper No 53 (2015): An Assessment of the Performance of the Italian Tax Debt Collection

System. Written by Margherita Ebraico and Savino Ruà

Taxation Paper No 52 (2014): A Study on R&D Tax Incentives. Final report. Written by CPB in

consortium with: CAPP, CASE, CEPII, ETLA, IFO, IFS, IHS.

Taxation Paper No 51 (2014): Improving VAT compliance – random awards for tax compliance.

Written by Jonas Fooken, Thomas Hemmelgarn, Benedikt Herrmann

Taxation Paper No 50 (2014): Debt Bias in Corporate Taxation and the Costs of Banking Crises in the

  1. Written by Sven Langedijk, Gaëtan Nicodème, Andrea Pagano, Alessandro Rossi

Taxation Paper No 49 (2014): A wind of change? Reforms of Tax Systems since the launch of Europe

  1. Written by Gaëlle Garnier , Endre György, Kees Heineken, Milena Mathé, Laura Puglisi, Savino

Ruà, Agnieszka Skonieczna and Astrid Van Mierlo

Taxation Paper No 48 (2014): Tax reforms in EU Member States: 2014 Report. Written by Directorate-

General for Taxation and Customs Union and Directorate-General for Economic and Financial Affairs,

European Commission

Taxation Paper No 47 (2014): Fiscal Devaluations in the Euro Area: What has been done since the

crisis? Written by Laura Puglisi

Taxation Paper No 46 (2014): Tax Compliance Social Norms and Institutional Quality: An Evolutionary

Theory of Public Good Provision. Written by Panayiotis Nicolaides

Taxation Paper No 45 (2014): Effective Corporate Taxation, Tax Incidence and Tax Reforms:

Evidence from OECD Countries. Written by Salvador Barrios, Gaëtan Nicodème, Antonio Jesus

Sanchez Fuentes

Taxation Paper No 44 (2014): Addressing the Debt Bias: A Comparison between the Belgian and the

Italian ACE Systems. Written by Ernesto Zangari

Taxation Paper No 43 (2014): Financial Activities Taxes, Bank Levies and Systemic Risk. Written by

Giuseppina Cannas, Jessica Cariboni, Massimo Marchesi, Gaëtan Nicodème, Marco Petracco Giudici,

Stefano Zedda

Taxation Paper No 42 (2014): Thin Capitalization Rules and Multinational Firm Capital Structure.

Written by Jennifer Blouin, Harry Huizinga, Luc Laeven and Gaëtan Nicodème

Taxation Paper No 41 (2014): Behavioural Economics and Taxation. Written by Till Olaf Weber, Jonas

Fooken and Benedikt Herrmann.

Taxation Paper No 40 (2013): A Review and Evaluation of Methodologies to Calculate Tax

Compliance Costs. Written by The Consortium consisting of Ramboll Management Consulting, The

Evaluation Partnership and Europe Economic Research

Taxation Paper No 39 (2013): Recent Reforms of Tax Systems in the EU: Good and Bad News.

Written by Gaëlle Garnier, Aleksandra Gburzynska, Endre György, Milena Mathé, Doris Prammer,

Savino Ruà, Agnieszka Skonieczna.

Taxation Paper No 38 (2013): Tax reforms in EU Member States: Tax policy challenges for economic

growth and fiscal sustainability, 2013 Report. Written by Directorate-General for Taxation and

Customs Union and Directorate-General for Economic and Financial Affairs, European Commission

Taxation Paper No 37 (2013): Tax Reforms and Capital Structure of Banks. Written by Thomas

Hemmelgarn and Daniel Teichmann

Taxation Paper No 36 (2013): Study on the impacts of fiscal devaluation. Written by a consortium

under the leader CPB

Taxation Paper No 35 (2013): The marginal cost of public funds in the EU: the case of labour versus

green taxes Written by Salvador Barrios, Jonathan Pycroft and Bert Saveyn

Taxation Paper No 34 (2012): Tax reforms in EU Member States: Tax policy challenges for economic

growth and fiscal sustainability. Written by Directorate-General for Taxation and Customs Union and

Directorate-General for Economic and Financial Affairs, European Commission.

Taxation Paper No 33 (2012): The Debt-Equity Tax Bias: consequences and solutions. Written by

Serena Fatica, Thomas Hemmelgarn and Gaëtan Nicodème

Taxation Paper No 32 (2012): Regressivity of environmental taxation: myth or reality? Written by Katri

Kosonen

Taxation Paper No 31 (2012): Review of Current Practices for Taxation of Financial Instruments,

Profits and Remuneration of the Financial Sector. Written by PWC

Taxation Paper No 30 (2012): Tax Elasticities of Financial Instruments, Profits and Remuneration.

Written by Copenhagen Economics.

Taxation Paper No 29 (2011): Quality of Taxation and the Crisis: Tax shifts from a growth perspective.

Written by Doris Prammer.

Taxation Paper No 28 (2011): Tax reforms in EU Member States. Written by European Commission

Taxation Paper No 27 (2011): The Role of Housing Tax Provisions in the 2008 Financial Crisis.

Written by Thomas Hemmelgarn, Gaetan Nicodeme, and Ernesto Zangari

Taxation Paper No 26 (2010): Financing Bologna Students’ Mobility. Written by Marcel Gérard.

Taxation Paper No 25 (2010): Financial Sector Taxation. Written by European Commission.

Taxation Paper No 24 (2010): Tax Policy after the Crisis – Monitoring Tax Revenues and Tax Reforms

in EU Member States – 2010 Report. Written by European Commission.

Taxation Paper No 23 (2010): Innovative Financing at a Global Level. Written by European

Commission.

Taxation Paper No 22 (2010): Company Car Taxation. Written by Copenhagen Economics.

Taxation Paper No 21 (2010): Taxation and the Quality of Institutions: Asymmetric Effects on FDI.

Written by Serena Fatica.

Taxation Paper No 20 (2010): The 2008 Financial Crisis and Taxation Policy. Written by Thomas

Hemmelgarn and Gaëtan Nicodème.

Taxation Paper No 19 (2009): The role of fiscal instruments in environmental policy.’ Written by Katri

Kosonen and Gaëtan Nicodème.

Taxation Paper No 18 (2009): Tax Co-ordination in Europe: Assessing the First Years of the EUSavings

Taxation Directive. Written by Thomas Hemmelgarn and Gaëtan Nicodème.

Taxation Paper No 17 (2009): Alternative Systems of Business Tax in Europe: An applied analysis of

ACE and CBIT Reforms. Written by Ruud A. de Mooij and Michael P. Devereux.

Taxation Paper No 16 (2009): International Taxation and multinational firm location decisions. Written

by Salvador Barrios, Harry Huizinga, Luc Laeven and Gaëtan Nicodème.

Taxation Paper No 15 (2009): Corporate income tax and economic distortions. Written by Gaëtan

Nicodème.

Taxation Paper No 14 (2009): Corporate tax rates in an enlarged European Union. Written by

Christina Elschner and Werner Vanborren.

Taxation Paper No 13 (2008): Study on reduced VAT applied to goods and services in the Member

States of the European Union. Final report written by Copenhagen Economics.

Taxation Paper No 12 (2008): The corporate income tax rate-revenue paradox: evidence in the EU.

Written by Joanna Piotrowska and Werner Vanborren.

Taxation Paper No 11 (2007): Corporate tax policy and incorporation in the EU. Written by Ruud A. de

Mooij and Gaëtan Nicodème.

Taxation Paper No 10 (2007): A history of the ‘Tax Package’: The principles and issues underlying the

Community approach. Written by Philippe Cattoir.

Taxation Paper No 9 (2006): The Delineation and Apportionment of an EU Consolidated Tax Base for

Multi-jurisdictional Corporate Income Taxation: a Review of Issues and Options. Written by Ana

Agúndez-García.

Taxation Paper No 8 (2005): Formulary Apportionment and Group Taxation in the European Union:

Insights from the United States and Canada. Written by Joann Martens Weiner.

Taxation Paper No 7 (2005): Measuring the effective levels of company taxation in the new member

States : A quantitative analysis. Written by Martin Finkenzeller and Christoph Spengel.

Taxation Paper No 6 (2005): Corporate income tax and the taxation of income from capital. Some

evidence from the past reforms and the present debate on corporate income taxation in Belgium.

Written by Christian Valenduc.

Taxation Paper No 5 (2005): An implicit tax rate for non-financial corporations: Definition and

comparison with other tax indicators. Written by Claudius Schmidt-Faber.

Taxation Paper No 4 (2005): Examination of the macroeconomic implicit tax rate on labour derived by

the European Commission. Written by Peter Heijmans and Paolo Acciari.

Taxation Paper No 3 (2005): European Commission Staff Working Paper.

Taxation Paper No 2 (2004): VAT indicators. Written by Alexandre Mathis.

Taxation Paper No 1 (2004): Tax-based EU own resources: an assessment. Written by Philippe

Cattoir.

 

HOW TO OBTAIN EU PUBLICATIONS

Free publications:

  • one copy:

via EU Bookshop (http://bookshop.europa.eu);

  • more than one copy or posters/maps:

from the European Union’s representations (http://ec.europa.eu/represent_en.htm);

from the delegations in non-EU countries (http://eeas.europa.eu/delegations/index_en.htm);

by contacting the Europe Direct service (http://europa.eu/contact/index_en.htm) or

calling 00 800 6 7 8 9 10 11 (freephone number from anywhere in the EU) (*).

(*) The information given is free, as are most calls (though some operators, phone boxes or hotels may charge you).

Priced publications:

****) Deontoloogiline* sotsiaal-küberneetiline märkus maksunduse asjus

Siinkohal on parajasti sobiv silmas pidada ühte lõigukest Eesti PS Kommenteeritud Väljaande 2017 (peatoimetaja dr. jur. Ülle Madise) Preambuli Peatüki Punkt 11. seest:

„Seepärast tuleb tunnistada õiglusearusaamade relatiivsust ja pluralismi. Erinevate, vahel koguni vastandlike õiglusearusaamade piirides hoidmiseks on vajalik alati otsustaja – õiguse looja, õiguse rakendaja – mõttetegevus, mis aitab jõuda selgusele õigusele vastavuses (õigluses) ühes või teises situatsioonis. Püüe realiseerida õigluse ideed tähendab seetõttu alati ajaga kaasaskäimist, tegelikkuse tundmist ja sellega arvestamist. Unustada ei tohiks seejuures I. Tammelo tähelepanekut selle kohta, et inimkonna eksistentsi kindlustamine nõuab meilt kõigilt küllaldast jõudu (sic! kohustust – üe), et taluda hulka ebaõiglust, millest inimesele pole antud vist mitte kunagi täielikult vabaneda. Küll aga tuleb meil kõigil (sic! kohustuda – üe) õiglust nõuda ja selle teostamiseks pühendunult töötada, selleks et elada inimväärset elu.“

Ilmar Tammelo (dr. jur. 1944 Marburgi Ülikool) kohta vt nt EE 9 lk256 – ja ilmselt tema osundamine siinkohal pärineb Preambuli Pt ühe peaaegu Tammelo’ga sama põlvkonna toimetaja dr. jur. H. Schneider’i (EE 8) sulest.

Kahjuks aga „Tammelo tähelepanekut“ ei ole peetud vajalikuks täpsustada – nagu üldse ei ole Kommenteeritud Väljaandes deontoloogilisi probleeme peetud vajalikuks õiglusarusaamade juures täpsustada kui selles kontekstis poliitiliselt liialt mittepopulistlike v. nt PSi diktumiga „Tsensuur i ei ole“ (mis muidugi on hübriidsõja eesrindel on sellises resoluutsuses täiesti absurdne).

Siinkohal oleks soovinud deontoloogilisi selgitusi nii  “Tammelo tähelepaneku” filosoofiliste aluste kohta ja seda eriti tänapäeva kontekstis (hübriidsõdade ning IT pilvede (nt FT.com 19.I 18 “The case for ending Amazon’s dominance”) konteksis – ja – sellest tulenevaid kohustusi nii kodanikele kui institutsioonidele ning vajadust eristada nii positiivseid kui negatiivseid tüüpe (nii sulisid (Wiener) kui ka kiskjaid (Tirole) nii valetavaid trolle kui ka diversante ning terroriste jne) ning vajalikke ratsionaalseid riiklikke regulatsioone sotsiaal-küberneetilise globaalse tasakaalu saavutamiseks.

Siinkohal on asjakohane eriti *) b. suhtes märkida et deontoloogiliselt eriti oluline on eksistentsiaalselt ja sotsiaal-küberneetiliselt rahvuslikult kollektiivselt koos liitlastega võidelda omavahelise kommunikatsioonis igasuguse hägustamise vastu ning ebaratsionaalsuse vastu – nagu nt et meil justkui kehtivat 20% kasumimaksu määr: samas kui teaduspõhiselt on juba teaduspõhiselt ülemäätaselt N-kordselt** tõestatud et see määr kehtib ainult paberi peal ning sedagi firmade poolt suvaliselt rängalt erodeeritaval baasil.

Moraal – a) hea lugeja näeb et BEPS tegevused põhjustavad kümneid kordi suuremaid rahvuslikke majanduskaotusi kui nt mingid pensionimaksustamise äpardreformid – ning seega viimastele kontsentreerumist tuleb pidada hägustavaks asendustegevuseks teaduspõhisele b) hea lugeja näeb samuti et tsivilisatsiooni kaitsmine nõuab indiviidide ja rahvuste  hierarhilistes struktuurides teaduspõhist ratsionaalsust – sh ausust ja tõerääkimist et eriti hübriidsõdade tingimuste korraldada ressursside ümberjaotust (vt nt** kus ka liitude liikmesriikide valitsustele on ratsionaalsuse kohustus – seega ei mineid teadustühiseid kasumibaasi erodeerimisi ega finantside väljaslikerdamisi) c) Maarjamaal seega ei minit katastroofi – ainult katastroofiline teadusfoobiline populism koos võimalike katastroofiprobleemide vastutustundetu elimineerimisega – aga mitte deontoloogilise likvideerimisega.

 

*)  https://en.wikipedia.org/wiki/Deontological_ethics

**) https://uloennuste.wordpress.com/2018/01/28/memento-4-i-18/

Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster  (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Kindle – Instant preview: http://a.co/2y0cs59: 

Location 2036:

“On July 11, 2008, the U.S. Environmental Protection Agency (EPA) received media attention for its monetary
revaluation of an American human life. In May, the EPA had revised its figure from $7.8 to $6.9 million. This
‘value of statistical life” entails that the lifesaving results of some practices can be balanced against their costs.”

OECD (2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

 

 

 

jaanuar 30, 2018 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Akadeemilistest vasturääkivustest

Vasturääkivustest akadeemilistes väitlustes inimese väärtuse hindamisel*

Ka Boettke ’12 kinnitab et ilmselt juba Friedman’i ajast on akadeemilistes ringkondades selge et rahvusriikide kitsalt turumajanduslikud teooriad ei ole adekvaatsed tsiviliseeritud riikide arenguid kirjeldama – seda eriti tänapäeva turbulentsetes tingimustes ning Meta-GDP ajastul SDG tingimustes (Eurostat ’17*) – ja seda eriti inimese informaalse küberneetilise piirväärtuse hindamisel küberneetilise ressursina nii positiivses kui negatiivses dimensioonis rahvusliku järkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse optimeerimisel.

Nt Zack ’9 väidab et katastroofide tingimustes ameeriklase väärtust statistilis-makroökonoomiliselt (st ca. 95% tõenäosusega) hinnati rahvuslikult tosin aastat tagasi Keskkonna Kaitse Ameti poolt keskmiselt 7 M dollari kanti  – see on keskmiselt arvestades nii positiivse- kui ka negatiivse-käitumisega tüüpide tegutsemiste tulemuste kokkukaalumist ja nende nii aineliste kui ka ainetute (Mereste ’3 terminid)  kus viimase hulka kuuluvad ka sotsiaakapitalid Pühade perede bioloogilised kapitalid.

Moodsate rahvuslike sotsiaalküberneetiliste optimeerimismudelite alusel (Wiener‘i mõistes) aga kujunevad endogeenselt ka inimressurssidele informaalsed küberneetilised varihinnad (Lagrange’i kordajad, duaalhinnad) mis turbulentsetes tingimustes ja rahvuslike jätkusuutlikkuste kestlikkuste tõenäosuste optimeerimisel võivad järsku osutuda üllatavalt kõrgeteks – ja nt transitsioonis majandusliku ebavõrdsuse suurenemisega etnilisi konflikte süvendada ning seega ka immigrantidega seotud koormuseid tõsta ning ka põliselanike ängisid suurendada (Ott&Ennuste ’96) ja nende väljarännet anomaalselt suuremdada – taoliselt Zack’i hindadega: seega tänapäeva Post-GDP teooriate alusel** võivad nt meie okupatsiooniliste inimkaotustega (eriti eliidiga ja rahvusliku sotsiaalkapitaliga seotud: nt ca 10 M eurot p.c) seotud kaotuste mahtude kaasa arvamine küberhindades – tõsta rahvuslike kogukaotusi ligemale kümnekordseteks võrreldes kitsalt turumajanduslikega .

Muide OECD on analüüsinud puhtalt turumajanduslikke hinnanguid*** mõnedes ELi liikmesriikides ja saanud tulemuseks et keskelt läbi mõnisada tuhat eurot p.c: mis ligilähedane PM 13. I 18 AK lk2-3 Eamets&Järvan tulemustele (seejuures ülelihtsustatult (Wiener) mingeid rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse riske arvestamata (nt väljarännet) – lihtsalt ülililihtsustatult prognosilise- lineaarselt paremuse poole kuni 2060 – selge et taolise hinnangute usaldusväärsus jääb nullilähedaseks).

P.S.: Eriti “kuum kartul” on sotsiaalkapitali (positiivse rahvusluse) hindamise problemaatika: nt selle kohta võib mitme teadusplatvormi vahendusel leida paari klikiga kümneid tuhandeid värskeid akadeemilisi publikatsioone – ja siinkohal oleme sunnitud nendest mööda hiilima.

 *) Boettke, Peter (2012) „A behavioral approach to the political and economic inquiry into the nature and causes of the wealth of nations“ – The Journal of Socio-Economics 41: 753– 756.

a b s t r a c t

Deirdre McCloskey’s Bourgeois Dignity (2010) represents another breakthrough work in her career, and the second volume in a multi-volume work on the economic and intellectual history of western civilization. In a sense, the subtitle of the book explains well what this volume is all about – why economics cannot explain the modern world. An important modifier would be – modern economics cannot explain the modern world – because much of what McCloskey argues is the resurrection of an older argument that was associated with classical liberal political economists from Smith, Bastiat, Mises, Hayek and Friedman. undamentally, she reasserts the power of ideas to shape the world. McCloskey’s narrative is

simple and compelling – materialist stories (whether technological, genetic, or institutional) do not work; incentive based stories do not provide a complete picture of why some countries grew rich while others remained poor, let alone for the exact timing for the divergence in the wealth and poverty of nations with the Industrial Revolution in the 18th and 19th century. McCloskey proposes that incentive based explanations must reside within a broader narrative that addresses values and beliefs, as well as institutions,

technologies, and material conditions. In doing so, McCloskey paves the way for a true behavioral approach to a political and economic inquiry into the nature and causes of the wealth of nations.

© 2012 Elsevier Inc. All rights reserved.

Eurosat (2017) Sustainable Development in the European Union — Monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context (2017):

http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-statistical-books/-/KS-04-17-780?inheritRedirect=true&redirect=%2Feurostat%2Fpublications%2Fstatistical-books

Sustainable development is firmly anchored in the European Treaties and has been at the heart of European policy for a long time. The 2030 Agenda for Sustainable Development and its 17 Sustainable Development Goals (SDGs), adopted by the UN General Assembly in September 2015, gives a new impetus to global efforts for achieving sustainable development. The EU is fully committed to playing an active role to maximise progress towards the Sustainable Development Goals. This publication marks the beginning of Eurostat’s regular monitoring of progress towards the SDGs in an EU context. The analysis in this publication builds on the EU SDG indicator set, developed in cooperation with a large number of stakeholders. The indicator set comprises 100 indicators and is structured along the 17 SDGs. For each SDG, it focuses on aspects which are relevant from an EU perspective. The monitoring report provides a statistical presentation of trends relating to the SDGs in the EU over the past five years (‘short-term’) and, when sufficient data are available, over the past 15 years (‘long-term’). The indicator trends are described on the basis of a set of specific quantitative rules.

**) Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster  (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Kindle – Instant preview: http://a.co/2y0cs59: 

Location 2036:

“On July 11, 2008, the U.S. Environmental Protection Agency (EPA) received media attention for its monetary
revaluation of an American human life. In May, the EPA had revised its figure from $7.8 to $6.9 million. This
‘value of statistical life” entails that the lifesaving results of some practices can be balanced against their costs.”

***)

OECD (2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

+

VT  LISAKS RISKIDE KOHTA

Ott, Attiat F.; Ulo Ennuste (1996) “Anxiety as a consequence of liberalization: An analysis of opinion surveys in Estonia” – The SOCIAL SCIENCE JOURNAL, 33(2): 149–164:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-975809236&_sort=r&_st=13&view=c&md5=c8cbd80ce3c89f76826648e113e4c244&searchtype=a

Kättesaadaval ca. 40 euro eest.

Parr, Nick and Ross Guest (2014) „A Method for Socially Evaluating the Effects of Long-Run Demographic Paths on Living Standards“ – Demographic Research, Volume 31: 275-318.

Ennuste, Ü.; Rajasalu, T. (2002) “Critical Probability of the EU Eastern Enlargement Project’s Institutional Failure: Aspects of Calibrated Economic Impacts of the Failure”. In: Aksel Kirch and Juhan Sillaste (eds.) Monitoring Preparations of Transition Countries for EU-Accession. 4th International Conference 4-6 October, 2002 Pärnu, Estonia, The Institute for European Studies, Tallinn, 212-227: http://www.ies.ee/iesp/ennuste.pdf

 

jaanuar 13, 2018 Posted by | Uncategorized | 1 kommentaar