Ülo Ennuste majandusartiklid

Memo 24.V 17

Nüüd Vaes-Rahvas Rõõmusta!

Sest lõpuks ometi on Brüsseli Kõrgustest Euroopa Komisjoni ja Nõukogu poolt (küll ainult Euroopa Semestri institutsiooni (ES) kaudu) avalikult meie Võõras-Valitsusele (VV – Mart Laar’i vaimus oskussõna kes äsja väitis et meie Valitsus hakkab meie rahvale võõraks jääma – seega nagu võõras-isaga vaes-laps nii ka Võõras-Valitsusega Vaes-Rahvas) näpuga viibutatud*-  et on aeg VV-l hakata leevendama eestlaste vaesustamist nii füüsiliselt kui vaimselt – ja seega eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust õõnestavalt  – seda eriti hübriidsõja eesliinil.

Tõepoolest:

  • Euroopa Komisjoni ES on juhtinud tänuväärselt tähelpanu et vahe rikaste ja vaeste vahel on Eestis anomaalselt  suurenenud EL/28 kontekstis – ning – anomaalselt kasvanud on ka sissetulekute ebavõrdsus Eestis seda nii sooliselt kui ealiselt ja ka piirkondlikult.  Selles osas Komisjon soovitab  meie Valitsusele sotsiaalpoliitikas enam mitte nendest probleemidest mööda vaadata ning teaduslagedalt populistlikult hägustada (nt RM 2017 ühes Prognoosis on prognoositud Eesti „reaalset konvergentsi“  EL/28 keskmise suhtes 2015 (sic!) aastani: kuigi see on hea lähend rahvuslikule eestluse jätkusuutlikkusele ei ole sellel prognoosil reaalsusega mingit pistmist sest on moonutatud lakeeriva teaduslageda PPS vääringuga ning siiski suure tõenäosusega näitab negatiivse sigma-konvergentsi trendi.
  • Hiljuti Rahandusministeerium pressiteates avaldas – et Eestis kujuneb tuleva aasta eelarve puudujäägiks siiski 0,5 protsenti SKP-st, mitte 0,9 protsenti SKP-st nagu prognoosib Euroopa Komisjon. Struktuurse eelarvepositsiooni hinnangute erinevused tulenevat  RMi arvates peamiselt erinevast nägemusest Eesti majandustsükli positsiooni kohta – RM hinnangu kohaselt olevat Eesti majandus oodatuvalt  veidi allpool kodumaise majanduse oodatavat  potentsiaalset  taset, kuid Komisjoni ES hinnangul veidi ülevalpool potentsiaalset taset. Taevane arm – kuidas saab see oodatav potentsiaalne tase tõenäoselt kõrgemal olla kui nii tööjõud kui ka investeeringud pagevad välismaale – osaliselt ka sõja-hirmust ja -ängidest** (nt et tuumapomme meile kraevahele sokutatakse – Riigikogulase Loone terminoloogias)  ning muide Eurostati andmetel*** on siia sisserändajate positiivne majandusaktiivsus madalam kui väljarändajatel (seejuures Eurostat ei käsitle negatiivset aktiivsust). Teiseks: nii tulevane majanduspotentsiaal kui ka GDP maht on hübriidsõja tingimustes ülimalt prognostilised – seega nende vahest/lõhest midagi kindlat rääkida komakohtade täpsuses on teadusloogiliselt täielik absurd.
  • Dokumendi lk5 lõik:

„Teadusasutuste ja ettevõtete vahel sõlmitud lepingutest tulenevate teadusuuringute maht suurenes 2015. aastal. Nende sektorite koostöö jäi valitsuse meetmetest hoolimata siiski piiratuks. Ettevõtluskeskkond on Eestis veelgi paranenud, kuid maksujõuetusmenetluste (sic! nt Venemaa kontrolli all olevad siinsed tütarettevõtted maksavad kasumimakse alla 1% – ESA andmed) pikkus ja tagatud nõuete madal sissenõudmismäär takistavad endiselt investeerimist. 2016. aastal käivitati projekt maksujõuetusraamistiku parandamiseks, et kiirendada ja tõhustada seda protsessi ning tõsta nõuete rahuldamise määra. Sellealaseid muudatusi õigusraamistikus ei ole aga veel vastu võetud.“

Siin on selgelt kuigi varjatult öeldud et „maksujõuetusraamistiku“ parandamisega ei ole hakkama saadud – eeskätt toimub juba tosin aastat endiselt anomaalselt maksustamata kasumite väljavedu „investeeringute“ petunimetuste all ning seega ka teadusinvesteeringute ja rahvusliku teadusvara vaegarendamine EL/28 konteksis – seega VV poolt acquis communautair ja Lissaboni Strateegia mitte millekski pidamine VV poolt (nt Ansip olla justkui hiljuti väitnud et Euroopas ringi jalutades võib tihti kohata astmelist tulumaksu – kahjuks meil taolist teaduspõhist efektiivset maksu ei ole võimalik suuresti partokraatlikust teadmusvaegusest rakendada – veelgi hullem et VV ei märka et mujalt Euroopast ei leia edukaid riike mis rakendaks nii rahvusvaheliselt kui ka rahvuslikult kõlvatud 0-kasumimaksu nagu meil mis subsideerib suuresti maksusulindust (õiglasest ja ausast maksumaksmisest kõrvale hiilimist kasumi loomise asukohal) ja ilmselt seda eriti vist koos e-Residentsusega).

Lõpuks ja kõige olulisemalt tuleb võtta Komisjoni ES vihjet meie T&A vaeguse kohta: pole ammu enam Brüsselis teadlastele saladuseks et uued ELi liikmesriigid on sattunud suuresti “vaesuslõksu”**** (ka Ansip äsja väitis et Eesti ei näe enam hea välja) – suuresti kohaliku inimkapitali puude tõttu (ilmselt suuresti noorte haritud inimeste suure väljarände ning ka hübriidsõja tagajärgedel mida aitab võimendada meie täiesti teadustühine sotsiaal-küberneetiline süsteem – seda vaatamata olulistele Brüsseli toetustele).

*) https://ec.europa.eu/info/publications/2017-european-semester-country-specific-recommendations-commission-recommendations_en – ja alates 24.V 17 seal saadaval ka e.k:

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 22.5.2017 COM(2017) 506 final Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Eesti 2017. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti 2017. aasta stabiilsusprogrammi kohta

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Eesti 2017. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti 2017. aasta stabiilsusprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget lk4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,1 eriti selle artikli 5 lõiget 2,

1 EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

2 COM(2017) 506 final.

3 P8_ TA(2017)0038, P8_ TA(2017)0039 ja P8_ TA(2017)0040.

4 COM(2016) 725 final.

5 COM(2016) 728 final.

6 ELT C 92, 24.3.2017, lk 1.

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone3,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) 16. novembril 2016 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi,4 mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2017) algust. Euroopa Ülemkogu kiitis 9.–10. märtsil 2017 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. 16. novembril 2016 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande,5 milles ei nimetatud Eestit ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal päeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta. Euroopa Ülemkogu kiitis kõnealuse soovituse heaks 9.–10. märtsil 2017 ja nõukogu võttis selle vastu 21. märtsil 20176.

 3  

(2) Kuna Eesti rahaühik on euro ning majandus- ja rahaliidu riigid on üksteisega tihedalt seotud, peaks Eesti tagama talle esitatud soovituses 1 kajastuva euroala soovituse täieliku ja õigeaegse täitmise.

(3) 2017. aasta aruanne Eesti kohta7 avaldati 22. veebruaril 2017. Selles hinnati Eesti edusamme nõukogu poolt 12. juulil 2016 vastu võetud riigipõhiste soovituste täitmisel ja strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel ning varasematel aastatel esitatud soovituste järelmeetmeid.

(4) Eesti esitas oma 2017. aasta stabiilsusprogrammi 28. aprillil 2017 ja oma 2017. aasta riikliku reformikava 4. mail 2017. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(5) Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest 2014.–2020. aastal rahastatavates riiklikes programmides. Nagu on nähtud ette kõnealuseid fonde reguleeriva õigusaktiga,8 võib komisjon liikmesriigilt nõuda, et see vaataks läbi oma asjaomased Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavad programmid ja muudaks neid, kui see on vajalik riigipõhiste soovituste rakendamise toetamiseks. Komisjon on esitanud täiendavad suunised nende normide kohaldamiseks9.

(6) Eesti suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. Valitsuse 2017. aasta stabiilsusprogrammis on võetud struktuurse tasakaalu asemel keskpika perioodi eelarve-eesmärgiks puudujääk 0,5 % SKPst. Valitsuse kavade kohaselt langeb valitsemissektori eelarve 2016. aasta ülejäägist 0,3 % SKPst 2017. aastal puudujääki 0,5 % ja 2018. aastal 0,8 %. Stabiilsusprogrammi hinnangute kohaselt tähendab see 2017. aastal struktuurset ülejääki 0,2 % ja 2018. aastal struktuurset puudujääki 0,5 %, mis jääb keskpika perioodi eelarve-eesmärgi piiresse. Ümberarvutatud10 struktuurse eelarvepositsiooni kohaselt prognoositakse siiski 2017. aastaks puudujääki 0,1 % SKPst ja 2018. aastaks 0,9 % SKPst, mis on uuest keskpika perioodi eelarve-eesmärgist halvem. Stabiilsusprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse jääma 2017. ja 2018. aastal alla 10 %. 2017. ja 2018. aasta puhul on eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium usutav, kuid programmi lõpuaastatel optimistlik. Mitmesugustest 2018. aastal jõustuvatest maksumeetmetest saadavate tulude kohta tehtud eeldusi mõjutavad samal ajal riskid.

(7) Komisjoni 2017. aasta kevadprognoosi põhjal peaks struktuurne puudujääk 2017. aastal moodustama 0,3 % SKPst ning seega olema keskpika perioodi eelarve-eesmärgist parem. 2018. aastal soovitatakse Eestil keskpika perioodi eelarve-eesmärgist kinni pidada. Kui poliitikat ei muudeta, on oht sellest nõudest mõnevõrra kõrvale kalduda. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et Eesti peab olema valmis võtma 2018. aastal nõuete täitmiseks täiendavaid meetmeid.

 

7 SWD(2017) 72 final.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320)) artikkel 23.

9 COM(2014) 494 final.

10 Tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon, mille komisjon on arvutanud ümber ühiselt kokkulepitud metoodikat kasutades, pärast ühekordsete ja ajutiste meetmete arvessevõtmist. lk4

(8) Eesti on võtnud meetmeid, et tagada kohaliku omavalitsuse reformi raames kvaliteetsete teenuste, sealhulgas sotsiaalteenuste osutamine ja kättesaadavus kohalikul tasandil. Eelkõige on Eesti võtnud vastu haldusreformi seaduse, mille eesmärk on luua elujõulised kohalikud omavalitsused, mis suudavad oma tegevust rahastada, kavandada oma arengut ja kasvu ning pakkuda kvaliteetseid teenuseid. Riik lõpetas edukalt kohalike omavalitsuste vabatahtliku ühinemise etapi ja rakendab praegu sotsiaalhoolekande seadust. Kohaliku omavalitsuse reformi lõpuleviimiseks on siiski veel vaja astuda teatavad olulised sammud. Kohalike omavalitsuste rahastamiskorra muutmine on veel pooleli. Endiselt valmistatakse ette täiendavaid õigusakte riigi valitsuse ja omavalitsuste kohustuste ja ülesannete jaotuse kohta. Nende ettepanekute vastuvõtmine on määrava tähtsusega, et tagada kvaliteetsete avalike teenuste osutamine sellistes valdkondades nagu haridus, noorsootöö, tervise edendamine ja transport.

(9) Sooline palgalõhe vähenes Eestis 28,3 %-lt 2014. aastal 26,9 %-le 2015. aastal, kuid on ikka veel liidu suurim. Valitsus võtab meetmeid palgalõhe edasiseks kärpimiseks. Eelkõige on võetud vastu ja asutud rakendama heaolu arengukava aastateks 2016–2023, et võidelda tööturul soolise segregatsiooni ja stereotüüpide vastu. Veel on vastu võtmata soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatus, millega tehakse tööinspektsioonile ülesandeks jälgida rangemalt soolist võrdõiguslikkust erasektoris. Kaalutakse ka vanemapuhkuse süsteemi muutmist, et teha vanemapuhkuse kasutamine paindlikumaks. Sellealast seadusmuudatust ei ole veel vastu võetud.

(10) Sissetulekud jaotuvad Eestis ebavõrdselt. Kõige rikkama ja kõige vaesema 20 % hulka kuuluvate leibkondade sissetulekute suhe kasvas 5,4-lt 2012. aastal 6,2-le 2015. aastal ja on nüüd ELis suuruselt seitsmes. Suur palkade erinevus näib olevat peamiselt tingitud kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate sissetulekute jõulisest kasvust. Kõige vaesema 10 % hulka kuuluvate leibkondade sissetulekud jäävad absoluutarvudes mediaansissetuleku kasvust maha, mistõttu sotsiaalne turvavõrk võib osutuda ebapiisavaks. Olukorda mõjutab ka asjaolu, et hüvitised (eriti pensionid, sotsiaaltoetused ja töötushüvitised) ei suuda pidada sammu turupõhiste tulude kasvuga. Ühtlasi on selle tulemusena suhtelise vaesuse määr järk-järgult tõusnud 15,8 %-lt 2010. aastal 21,6 %-le 2015. aastal. Üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi suurendamise teel on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi selleks, et muuta maksusüsteem alates 2018. aastast eelkõige madalapalgaliste jaoks astmelisemaks.

(11) Ettevõtlussektori kulutused teadusuuringutele, tehnoloogiale ja innovatsioonile tõusid 2015. aastal 0,69 %-le, kuid nende kogutase jääb ELi keskmisest (1,3 %) selgelt maha. Kõrgtehnoloogia- ja teadmispõhiste ettevõtete osakaal on endiselt madal ja selle valdkonna doktoriõppe lõpetajate arv väike. Viimastel aastatel on palgakasv pidevalt ületanud tootlikkuse kasvu, mis mõjutab kasumlikkust ja pidurdab seetõttu investeeringute kasvu. Tagasihoidlike investeeringute tõttu tehnoloogiaarendusse võib ekspordi lisaväärtus kasvada oodatust vähem, eriti kaupade puhul, mis ohustab majanduskasvu. Teadusasutuste ja ettevõtete vahel sõlmitud lepingutest tulenevate teadusuuringute maht suurenes 2015. aastal. Nende sektorite koostöö jäi valitsuse meetmetest hoolimata siiski piiratuks. Ettevõtluskeskkond on Eestis veelgi paranenud, kuid maksujõuetusmenetluste pikkus ja tagatud nõuete madal sissenõudmismäär takistavad endiselt investeerimist. 2016. aastal käivitati projekt maksujõuetusraamistiku parandamiseks, et kiirendada ja tõhustada seda protsessi ning tõsta nõuete rahuldamise määra. Sellealaseid muudatusi õigusraamistikus ei ole aga veel vastu võetud.

lk5

(12) Komisjon on Euroopa poolaasta raames Eesti majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud tulemused 2017. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka stabiilsusprogrammi ja riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Eestile esitatud soovituste järelmeetmeid. Arvesse ei ole võetud üksnes nende asjakohasust Eesti eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka vastavust ELi õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panus ja tugevdada nii ELi üldist majandusjuhtimist.

(13) Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus11 selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1,

 

SOOVITAB Eestil võtta 2017. ja 2018. aastal järgmisi meetmeid:

  1. Järgida oma eelarvepoliitikas stabiilsuse ja kasvu pakti ennetava osa nõudeid, mis eeldab, et 2018. aastal peetakse kinni keskpika perioodi eelarve-eesmärgist. Tagada paremini sotsiaalse turvavõrgu piisavus. Võtta meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks, eelkõige palkade läbipaistvuse suurendamise ja vanemahüvitise süsteemi muutmise kaudu.
  2. Edendada erainvesteeringuid teadusuuringutesse, tehnoloogiasse ja innovatsiooni, muu hulgas teadusasutuste ja ettevõtete koostööd tugevdavate meetmete kaudu.

Brüssel,

Nõukogu nimel

Eesistuja …

**) Ott A.F., Ennuste, U. (1996) “The Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia” – The Social Science Journal, 33, 2, 149-164: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362

***) Eurostat (110/2016 – 6 June 2016) Migrant integration in the EU labour market in 2015: http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases?p_p_id=101_INSTANCE_jtJORfNw4amk&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_delta=20&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_keywords=&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_advancedSearch=false&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_andOperator=true&p_r_p_564233524_resetCur=false&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_cur=2

****)

Völlmecke, Dominik, Björn Jindra, Philipp Marek (2016) „FDI, human capital and income convergence – Evidence for European regions“ –  Economic Systems 40 (2016) 288–307:    http://www.elsev ier.com/locate /ecosys

A B S T R A C T

This study examines income convergence in regional GDP per capita for a sample of 269 regions within the European Union (EU) between 2003 and 2010. We use an endogenous broad capital model based on foreign direct investment (FDI) induced agglomeration economies and human capital. By applying a Markov chain approach to a new dataset that exploits micro-aggregated sub-national FDI statistics, the analysis provides insights into regional income growth dynamics within the EU. Our results indicate a weak process of overall income convergence across EU regions. This does not apply to the dynamics within Central and East European countries (CEECs), where we find indications of a poverty trap. In contrast to FDI, regional human capital seems to be associated with higher income levels. However, we identify a positive interaction of FDI and human capital in their relation with income growth dynamics. Introduction Regional disparities in per capita output and income have been a concern of the European Community since its inception. The objective of reducing income inequalities has been challenged by trade liberalization following the single market program and more enhanced by the continuous integration process of new member states. While economic growth and cohesion within the European Union (EU) tend to decrease income disparities at a national level, regional inequalities have rather deepened (Kramar, 2006). In this context, the convergence/divergence issue of per capita incomes across any set of regions in the EU has attracted considerable research interest in the last decade, but the results have been mixed. Some studies suggest the existence of convergence across all European regions (Fingleton, 1997, 1999; López-Bazo et al., 1999; Votteler, 2004), while others show evidence of convergence clubs or multiple equilibriums within the income distribution (López-Bazo et al., 1999; Ertur and Le Gallo, 2003; Canova, 2004). Within an endogenous growth framework (Romer, 1986; Lucas, 1988), the accumulation of foreign direct investment (FDI) can be regarded as an important growth driver that triggers technological progress, resulting in productivity spillovers. FDI has been perceived as a key ingredient for growth and catching-up strategies by Central and East European Countries.

All rights reserved. Economic Systems 40 (2016) 288–307 Contents lists available at ScienceDirect Economic Systems journal homepage.

mai 24, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Memo narratiivselt 14.V 17

Narratiivselt (mitte-populistlikult/teaduspõhiselt/informaalselt/mitte-meelelahutuslikult) mullustest rännetest nii meie rahvastiku kui finantside osas ja nende mõjudest eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosusele – hübriidsõja tingimustes ning retrospektiivselt

 

Migratsioonist

Võime üsna suure tõekindlusega (95%) hinnata et Eesti ametliku statistika (ES) järgi 2016 Eestist lahkus vahemikus 13-15 tuhat inimest ja sisse saabus 14-15 tuhat*.

Tänapäeva sotsiaal-küberneetika ning Post-GDP (ELi Komisjoni ja Eurostati ning ka OECD terminoloogia vt nt European Commission (2015)) seisukohalt tuleb meil tõdeda et a) siit väljarändajate inimvarakus inimese kohta (p.c – informaalne (ametlikus statistikas mittearvestatav) nähtamatu inimkapital + amorfne sotsiaalkapital + keskmine positiivne (sic! mittenegatiivne) ja miinus negatiivne majandusaktiivsus p.c on oluliselt suurem kui sisserändajatel b) lisaks nendele 13-15 tuhandele õnnelikult parematele jahimaadele rändajale – aga – siin saavad õnnetult viktimiseeritud-ängistatud (rahvuslikku asümmeetrilist ängistust transitsioonis vt nt Ott&Ennuste (1996)) tuhanded ja tuhanded siia maha jäänud pereliikmeid ning samuti kogu rahvuslik sotsiaalkapital – mis eriti kahetsusväärne praeguse hübriidsõja tingimustes ning kahjustab kogu eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust c) sama häda et süveneb elanikkonna etniline polariseeritus ning kontsentreeritus süveneb – sest sisserändajatest suurem osa olevat venekeelsed  (vt nt Mägi et al. (2015))  mis hõlbustab meie putinoid-trollide-kolonnide kiilu löömist nii meie ja EL/28 teiste liikmesriikide kui ka NATO vahele ja EW alatut häbivääristamist natsistliku diktatuurina ning pronksmäsu ülistamist d) tänapäeva makro-sotsiaalküberneetika seisukohalt on 13-15 tuhande lahkumine kodumaisest majandusest tohutu rahvusliku jätkusuutlikkuse ressursside kaotus mis rahalises väljenduses informaalselt ulatub suurde  numbrisse miljarditesse eurodesse e) Muide Dr Uibu väitel (omavaheliselt) SA tabelitest on võimalik suure vaevaga välja kaevata et peale Taasiseseisuvmist on kodumaalt lahkunud 6×10*3 (kus x on korrutusmärk, * on siin astendusmärk ja arv 6 on standardselt ligikaudne 6(+/-0,5)) ehk seega 55-65 tuhat eestlast – kodumaise põlisrahvusliku kogukaotusega kümnetes miljardites; et teatavasti SA rändestatistika mõõtmismetoodika sisaldab küsitavusi siis teatava tõenäosusega eestlaste tõeliselt väljarändude arv võib ulatuda palju suuremaks. Lisaks vähenes mullu kodumaiste eestlaste arv negatiivse loomuliku iibe tõttu – kokkuvõttes: kuigi mullu elanike arv killukese suurenes – siiski teaduspõhiselt rahvuslik  inimvara ressursina vähenes rahvusliku etnilise struktuuri moonutuse tõttu – sest väljarändajad olid põhiliselt eestlased ning sisserändajad põhiliselt venekeelsed (ning Eurostat (2016) andmetel positiivselt vähemaktiivsed).

P.S.: 

Ajaloo iroonia tõttu 13-15 tuhat väljarändajat 2016 näib olevat samas vahemikus 1941 otseste stalinlike/terroristlike juuniküüditatute (vt nt Gregory et al. (2011) järgi rahvusliku jätkusuutlikkuse hävitamine küüditamisel perekondade kaupa toimus nn “rahvavaenlaste” hävitamise loosungi all) ja nendega seotud sugulaste represseerimise koguarvuga (vt Rahi-Tamm VR) – rahvuslikult pöördumatute inimvarade kaotustega; kuna pöördumatute siis neid kaotusi tuleb praegu hinnata tänapäeva hübriidsõja tingimustes rahvuslike ressursside pöördumatute kaotustena ja seda tänapäeva optimummudelite endogeensetes duaalhindades rahvusliku jätkusuutlikkuse optimeerimise hindades – arvestades nii formaalseid jooksvaid kaasaegseid turumajanduslikke hindu – kui ka nn kodumajapidamislike sateliitvarade kaotusi jooksvates turuhindades (vt nt episoodilist Meriküll&Rõõm (2016) aruannet mille järgi 2013 eestlaste kodumajapidamiste traditsiooniliste füüsiliste varade maht oli vähemalt paar korda väiksem soomlaste omast ja taolise erinevuse mõju sotsiaalkapitali tasemele pere kohta) – ja mis veelgi olulisem informaalseid sotsiaalvarade kaotusi endogeensetes duaal (vari) hindades. Eriti arvestades et represseeritud kuulusid suures osas rahvusliku eliidi hulka (vt nt Merila-Lattik (2000)). Märkimist väärib seejuures asjaolu et optimeerimismudelites kus arvestatakse võimalike rahvuslike katastroofidega – taolistes mudelites võivad ressursside duaalhinnad tõusta väga kõrgele (vt nt Naevdal (2016)).

Muide natsi-Saksamaa okupatsiooni perioodi 1941-44 eesti rahva inimkaotused natside käe läbi olid kordades väiksemad kui samal perioodil kommunistide inimsusvastastest kuritegudest – (Rahi-Tamm „Valge raamat“ Tabel 2 lk38-39).

P.S.: veelkord tuleb rõhutada et Eesti on parajasti hübriidsõja eesrindel (Kissinger (2014) järgi alates 2007 aprillist) milles agressor üritab Balti-Riike taaskoloniseerida (Dr Kalev Kukk (VR 2005) järgi NLi okupatsioon vastas terroristlikule kolonisatsioonile ning Fukuyama (2014) järgi talolise kolonisatsiooni üheks eesmärgiks on põliselanikkonna hävitamine) – ise enesest mõistetavalt et sellise olukorras on tillul rahvusriigil tarvis lisaks välispoliitiliste liitudega tihedama koostöö tugevdamisele ka oma fiskaal- ja maksu-poliitikat  muuta riigikaitse huvides – ning samuti mitmeidki rahuperioodile omaseid “demokraatlikke” populistlikke vabadusi piirata – nagu nt valesti mõistetud sõnavabadust, valesti mõistetud tööjõu ja kapitali “täiesti” vaba liikumist jne – tõenduseks vt vastavaid arvukaid allolevaid ajakohaseid teaduspõhiseid Osundusi milledes püütakse arvestada ka kiskjalike agentide ning institutsioonide ja impeeriumide eksistentsiga.

Finantskontost

Eelöeldu muidugi suunab mõtlema et millises mahus samaaegselt „lahkus“ meie kodumaisest majandusest finantsressursse – EP Statistika maksebilansi tabeli andmetel:

http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1950/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/145/436

saab hinnata et lahkus-lekkis välja disfunktsionaalse teaduslageda majandus-süsteemi ning –poliitika tõttu (nt Diamond&Saez (2011))  samuti miljardite eurode  mahus** – seega nii inim- kui ka finantsressursside kahanemise tõttu suure tõenäosusega lõhenes süvenevalt ka konvergents EL/28 keskmisega võrreldes (konvergents on üks hea lähend jätkusuutlikkusele) ning ilmselt vähenes rahvuslik heaolu – seda eriti majandusliku ebavõrdsuse ning divergentsi süvenemise tõttu – mis omakorda tähendab et suure etnilise polariseerituse ning eriti hübriidsõja tingimustes võimaliku etnilise konflikti tõenäosus tõenäoselt suureneb (vt nt Thorsten&Riera-Crichton (2015), Toomse (2015), Lindmäe (2015), Mägi et al. (2015) jne).

*) http://www.stat.ee/pressiteade-2017-048 (selles on küll populistlikult andmed esitatud ühe inimese täpsusega aga statistika- ja tõenäosus-teaduse seisukohalt on õigem arvestada ligikaudsusega – muide mingite meie ametliku (formaalse) statistika veidruste tõttu on Eesti II Maailmasõja perioodi elanike arv tühi koht (kui formaalselt ühe inimese täpsusega andmed puuduvad siis ametlik statistika puudub) – ometi on meil rida usaldusväärseid autoreid kes omavad selle perioodi kohta vastavaid usaldusväärseid hinnanguid (muidugi mitte kunagi ühe inimese täpsusega) ja on neid avaldanud** nt: Rein Taagepera, Jaak Uibu, Vello Salo, Aigi Rahi-Tamm, Hendrik Lindmäe, Helbe Merila-Lattik, Peep Varju, Jaak Valge jne jne). Muide siiani meie administratiivses regulaarses statistikas puudub ka kodumajapidamiste traditsiooniliste füüsiliste varade/kapitalide statistika mis suuresti siiani moonutab vähendavalt nt perekondade küüditamisega seotud olnuid rahvuslike majanduslike kaotuste rahaliste mahtude hinnanguid – samuti nagu praegugi moonutab möödavaatamine kodumajapidamiste traditsiooniliste varade mahu rahalisest tasemest meie elatustaseme rahvusvahelisi võrdluseid (küll meid lakeerivalt nagu samuti seda tehakse sissetulekute osas phophulistlikult luhvti PPS vääringu abil – vt ka Akerlof&Shiller (2015) Phishing for Phools: …).

**) http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/12Valismaised_tutarettevotted/12Valismaised_tutarettevotted.asp

– Tabel EM060 näitab et 2014 (kõige värskemad avaliku statistika andmed) et kui siinsed välismaised tütarettevõtted (finantsinstitutsioonid on eraldi) maksid keskmiselt kasumimaksu ca 10% – siis – Venemaa kontrolli all olevad siinsed tütarettevõtted maksid keskmiselt  ca 3% ehk kolm korda vähem. EL Komisjoni terminoloogias see oleks: Eesti Valitsus subsideeris välismaiseid ettevõtteid keskmiselt ca 10% ulatuses nende kasumist ja siinseid Venemaa omasid keskmiselt 17% ulatuses – mis hübriidsõja tingimustes näib olevat eriti “kõrgetasemeline” strateegiline diplomaatia.

Nii või teisiti – igal juhul Valitsuse taoline maksupoliitika õõnestab nii ELi sisest liikmesriikide vahelist sotsiaalkapitali ning rahulolu (miks peaks ELis doteeritav väikeriik subsideerima välismaiseid eraettevõtteid mingite kahtlaste nutikustega) kui ka õõnestab meie kodumaist – sest suurendab nii liikmesriikide vahelist majanduslikku ebavõrdsust kui ka Eesti sisest tõelist ebavõrdsust (sic! nii tulurühmade lõikes kui ka varakuse lõikes ning rääkimata Eestis piirkonniti). Arvestades eriti hübriidsõja olukorda on vaja eriti harmoniseerida Eesti kasumimaksusüsteemi ELi omaga ja mitte mängida partneritega turakat nt nukataga teadustühiselt nuputatud “välislaenude pandimaksudega”. Muide mullu siiski meil tänuväärselt investeeriti ka rahvuslikku sotsiaalkapitali nii Rahvusmuuseumi rajamisega kui ka ELi sotsiaalkapitali nt RB Projekti algatamisega ja seega ka ilmselt Eesti heidutusvõime suurendamisega (kui nii suur ELi ühisprojekt saab hõlmama ka Maarjamaad).

 

Osundusi

Akerlof, Georg, Robert Shiller (2015) Phishing for Phools: The Economics of Manipulation and Deception. ISBN: 9781400873265 Princeton University Press, Princeton, NY: 280 (Kindle).

Diamond, Peter; Emmanuel Saez (AUGUST 2011) The Case for a Progressive Tax: From Basic Research to Policy Recommendations. CESIFO WORKING PAPER NO. 3548 CATEGORY 1: PUBLIC FINANCE: http://elsa.berkeley.edu/~saez/diamond-saezJEP11opttax.pdf

European Commission (February 2015) “What is the “Beyond GDP”:http://ec.europa.eu/environment/beyond_gdp/index_en.html

Eurostat (110/2016 – 6 June 2016) Migrant integration in the EU labour market in 2015:

http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases?p_p_id=101_INSTANCE_jtJORfNw4amk&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_delta=20&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_keywords=&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_advancedSearch=false&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_andOperator=true&p_r_p_564233524_resetCur=false&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_cur=2

Fukuyama, Francis (2014) Political Order and Political Decay. FARRAR, STRAUS and GIROUX, New York: 658.

Gregory, Paul R., Philipp J.H. Schröder, Konstantin Sonin (2011) „Rational dictators and the killing of innocents: Data from Stalin’s archives“ – Journal of Comparative Economics 39 (2011) 34–42.

Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

Kissinger, Henry (2014 –  e.k 2017)  World Order. Allen Lane: 420  (Index  on p408:  Estonia, Russian cyberattac on  p 345).

Lindmäe, Herbert (2015-1999) SUVESÕDA  … 1941, Tartu, OÜ Greif: 4825lk (sic! IX Köidet – üe).

Merila-Lattik, Helbe (2000) Eesti arstid 1940-1960. (Toim Anu Kell) Tallinn, 1199lk.

Meriküll, Jaanika; Tairi Rõõm (2016) The assets, liabilities and wealth of Estonian households: Results of the Household Finance and Consumption Survey. Occasional Paper Series 1/2016, Bank of Estonia.

Naevdal, Eric (2016) „Catastrophes and ex post shadow prices — How the value of the last fish in a lake is infinity and why we should not care (much)“ – Journal of Economic Behavior & Organization Volume 132, Part B, December 2016, Pages 153–160: http://dx.doi.org/10.1016/j.jebo.2016.04.021

 

 

OECD STATISTICS DIRECTORATE (10-Oct-2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, E-mail: gang.liu@oecd.org): http://www.oecd.org/std/research

OECD (2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

Ott, A.F., U. Ennuste (1996) “Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia” – Social Science Journal, 33, 2, 149-164:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362

Rahi-Tamm, Aigi (2005) “Human Losses” In:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:25-48:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

e.k: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8196

Rajasalu, Teet (2003) “Indicators of economic freedom and economic structure as determinants of growth and convergence in enlarging EU and priorities for Estonia”:  InEssays in Estonian transformation economics, 2003, Tallinn: 9-32.

Raukas, Anto (2005) “Enormous Envirolmental Damage Caused by Occupation Army” In:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:133- 140:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

STIGLITZ, Joseph E., Amartya SEN, Jean-Paul FITOUSSI et al. (2010) Report by the Commission on the Measurement of Economic Performance and Social Progress:

http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) “Economic shocks, civil war and ethnicity” – Journal of Development Economics 115: 32–44:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-1175221378&_sort=r&_st=13&view=c&md5=d185b1e7697a1a536327b241f9e4dd3b&searchtype=a

Tirole, Jean (1992) The Theory of Industrial Organizations. The MIT Press: 479.

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus; Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing: Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

Tirole, Jean (1992) The Theory of Industrial Organizations. The MIT Press: 479.

Tongeren,  Jan W., van Ruud Picavet (2016) „Bayesian estimation approach in frameworks; integration of compilation and analysis“ In  EURONA — Eurostat Review on National Accounts and Macroeconomic Indicators: 7-49.

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen)  School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

Valge raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991 (2005) Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005 Tallinn (VR):

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8196   ehk http://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valge-Raamat.pdf või ingl k http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

Varju, Peep (2013) Eesti laste küüditamine Venemaale 14. juunil 1941 kui genotsiidi- ja sõjakuritegu; [toimetajad Ülo Ennuste, Enn Tarvel ; kunstnik Endel Palmiste, kaanekujundus: Marju Veermäe] Tallinn : Valge Raamat, 2013 (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda) 116 lk. : ill. ; 21 cm
ISBN/ISSN:  9789949229284 (pdf):

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:134869

Seotud osundusi

Chou, Yuan (2006) “Three simple models of social capital and economic growth “– The Journal of Socio-Economics 35  889-912:

DOI: 10.1016/j. socec. 2005.11.053

Ennuste, Ülo  (2014) „Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks oPreliminary Postulates and Conjectures“ – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

Hodgson, G. (2007) “Evolutionary and Institutional Economics as the New Mainstream?” – Evolutionary Institutional Economics Review, 4(1): 7-25.

Hodgson, G. (1998) Institution Building as an Industrial Strategy. PHARE-ACE Research Project P95-2234-R. (co-author Ülo Ennuste) University of Cambridge Working Papers: 527.

Hurwitcz, Leonid et al. (2007): http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/2007/advanced.html

INTERNATIONAL COMMISSION FOR THE INVESTIGATION OF CRIMES AGAINST HUMANITY (2006) ESTONIA 1940-1945TALLINN 2006: http://www.historycommission.ee (NB: p1126 ).

Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

Kahan, Dan M., Asheley Landrum, Katie Carpenter, Laura Helft, Kathleen Hall Jamieson (2017) „Science Curiosity and Political Information Processing“ – Political Psychology“ –  38: 179–199, doi:10.1111/pops.12396, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/pops.12396/epdf

Kirch, Aksel; Marika Kirch, Tarmo Tuisk, Hanna-Hulda Reinkort and Aimar Altosaar (2008) “Etics, Emics, Estonians and Russians in Contemporary Estonia: Is the Past still Dominating the Present?”

Presentation at IACCP Congress 27-31 July, 2008 Bremen, Germany: Working Papers of the Institute for European Studies International University Audentes No 1:

http://www.ies.ee/iaccp2008/Kirch_et_al_paper.pdf

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:30058

Kirch, A., Tuisk, T.; Reinkort, H.- H. (2011). Estonians and Russians in Contemporary Estonia: Is the Past still Dominating the Present? In J. Deutsch, M. Boehnke, U. Kühnen, & K. Boehnke (Eds.), Rendering borders obsolete: Cross-cultural and cultural psychology as an interdisciplinary, multi-method endeavor. Bremen : Jacobs University Bremen : International Association for Cross-Cultural Psychology. pp. 106-120.

KUNČIČ, ALJAŽ (2014) „Institutional quality dataset“ –  Journal of Institutional Economics / Volume 10 / Issue 01 / March 2014, pp 135-161:  http://dx.doi.org/10.1017/S1744137413000192 (About DOI

 Krugman, Paul (1990) Rethinking International Trade. The MIT Press: 282.

Kubiszewski, Ida; Robert Costanza, Carol Franco, Philip Lawn, John Talberth, Tim Jackson, Camille Aylmer (2013) “Beyond GDP: Measuring and achieving global genuine progress” – Ecological Economics 93 (2013) 57–68.

 Laitin, David (1998) Identity in Formation: the Russian-speaking Populations in the Near Abroad. Ithaca: Cornell University Press.

Lindmäe, Herbert (2015) SUVESÕDA HARJUMAAL 1941, Tartu, OÜ Greif: 528.

Lucas, Edward (2014) The New Cold War: Putin’s Russia and the Threat to the West (Amazon.com Kindle).

Matsushima, Hitoshi (2008) „Role of honesty in full implementation“ – Journal of Economic Theory 139 2008  353 – 359: www.elsevier.com/locate/jet

Kahan, Dan M., Asheley Landrum, Katie Carpenter, Laura Helft, Kathleen Hall Jamieson (2017) „Science Curiosity and Political Information Processing“ – Political Psychology“ –  38: 179–199, doi:10.1111/pops.12396, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/pops.12396/epdf

Kaljulaid, Kersti (2017): https://www.president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13147-qrussia-is-a-threat-estonia-frets-about-its-neighborq-the-washington-post/index.html

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

Mägi, Kadi; Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru, Maarten van Ham (2016) „Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential contexts“ – DEMOGRAPHIC RESEARCH VOLUME 34, ARTICLE 41, PAGES 1161−1192 PUBLISHED 28 JUNE 2016 http://www.demographic-research.org/Volumes/Vol34/41/ DOI: 10.4054/DemRes.2016.34.41:

http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/default.htm

Noor, Heino (2005) “Permanent Health Damages” In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers: 58-73: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

OECD (2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

RAND (2017) https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=hybrid+warfare+in+the+baltics.+threats+and+potential+responses

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

 

 

mai 14, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Bayes’i kiituseks

Bayes’i teoreemi rakendused laienevad: eriti makro-sotsiaal-küberneetika ja ökoloogilise statistika alale

Tõepoolest: parajasti nt Sciensedirect.com annab märksõnale „Bayesian“ üldiseks vastuseks üle saja tuhande osunduse (sic! tippteaduslikud kõgusaldusväärsed artiklid nt Rinderknecht et al.* kus usaldusväärsust tõstab nt ka autorite arv – kuus!) mis mõne klikiga kättesaadavad ning Amazon.com kümneid lehekülgi teadusmonograafiate loetelusid (enamuses ka Kindle formaadis mis samuti paari klikiga kättesaadavad nt populaarne bestseller algajatele mis palja silmaga nähtamatuid tõenäosuseid püüab Bayes’i  matemaatika abiga visualiseerida: Morris (2016)**. Ja ka Bayes’likkusega kaudselt seotud nagu nt üks hiljutine Nobelistide Akerlof&Shiller’i makromajanduslik läbimurdeuurimus*** mis juhib tähelpanu et e-kaubanduse (seega ka vist      e-residentsuse) laienemine toob kaasa petiste ning sulide tegevuse elavdamise koos kaasnevate nähtavate ning nähtamatude rahvuslike sotsiaalmajanduslike kaotuste ning krahhidega. Ka Eurostati hiljutistes publikatsioonide pealkirjades on vilksatanud nimi Bayes**** ja muidugi Google pakub arvukaid seotud populaarseid artikleid sh e.k.

Bayes’i printsiibi sajandite pikkuse ekspansiooni saladus seisneb eelkõige selles et selle teoreetilise valemi keerukamaks muutmiseks on siiani arenguruumi  – teiseks selles et rakendusteks on nii väga lihtsaid valemeid kui ka keerukamaid – kolmandaks sotsiaal-teaduste vallas selles et seoses sotsiaal-küberneetika levikuga administratiivsed rahvuslikud statistikad jäävad nappideks ja paratamatult tuleb puudvaid andmeid hakata looma nii et saaks rakendada aprioorseid ebamääraseid ning subjektiivseid/intuitiivseid tõenäosusi – neljandaks et 2oo7-2015 hübriidsõda intensiivistus eriti strateegilise kommunikatsiooni vallas ning nõudis stohhastilises operatsioonanalüüsis üleminekut elementaarselt klassikaliset tõenäosusteoorialt Bayes’likule tinglik-subjektiivsele tõenäosusele.

Lihtsustatud näiteid Bayes’likult subjektiivse aprioorse tõenäosuse integreerimisest analüüsidesse

Nt tekstide filtreerimisse: olgu teksti X kohta aprioorselt teada uskumus et selle teksti autori sulest tuleb tõenäosusega 0,3 oodata spämmi (S ehk teatavat liiki rämpsu) ja olgu samuti teada et tõenäosusega 0,7 selle teksti eelseisva analüüsi tulemuseks saab ilmselt olema vastuseks – „spämm“.

Bayes’i valemi järgi aposterioorne (analüüsi järgne) tinglik  tõenäosus et X on spämm on:

Pr (X/S)=Pr(X)Pr(S/X)/Pr(S) – kus Pr(S/X) on aprioorne tinglik tõenäosus et analüüsi tulemus on tõene: olgu see antud juhul 0,9: seega Pr((X/S)=0,3×0,9/0,7=0,4.

Ja nüüd jääb filtreerimise otsuseks üle vaadata et kas see tõenäosus ei ületa ette antud kriitilist piiri – nt kui selleks oli  0,7 – siis tekst X ei kuulu rämpsuks kvalifitseerimisele.

NB: mittetingliku tõenäosusliku käsitluse korral oleks analüüsi tulemuseks olnud „spämm tõenäosusega 0,9“ ehk X kuulub kindlat blokeerimisele – seega aprioorse tõenäosuse mängu toomine võimaldas käsitlust leevendada.

NBNB: Akerlof&Shiller’i järgi võib vist (sic!) mõttekaks osutuda küsimuse analüüsiks saatmine teatavale sulile – kui on suure kindlusega teada et see professionaalselt valetab (0,9) – ning seda teamist kasutada Bayes’i valemis nt: kui valetaja teatab  et X ei ole spämm siis valemisse panna vastupidine – seejuures aprioorne 0,9 peaks olema interpersonaalne hinnang et ebamäärast subjektiivsust piirata.

Nt vererõhu kontrollimine  väheusaldusväärse 0,9 aparaadiga: olgu aprioorne subjektiivne hinnang et parajasti ülemine rõhk ilmselt ületab kriitilist piiri 0,8 tõenäosusega – ning et aparaadi kontrollnäit saab olema et tõenäosus on 0.7 kriitiline piir ületatud – nüüd Bayes’liku vastava tingliku aposterioorse tõenäosuse suuruseks saame: 0,8×0,7/0,9=0,6 – seega muretsemiseks on nüüd vähem põhjust (0,6<0,8) ning mitte-Bayes’liku kontrolli puhul oleks tulemus olnud vastupidine (0,8<0,9).

 

Nt RB Projekti efektist nii rahvusliku sotsiaalkapitali kui ka rahvusliku heidutusvõime suurendamisele

Siin tuleb arvestada sellised regressoreid nagu: kaudseid sotsiaalmajanduslikke tulusid rahaliselt saaste vähenemisest ja globaalse kliimamuutuse leevendamisest, tulusid kauba- ja reisijateveo kiirenemisest ja õnnetuste vähenemisest maanteedel ning müra vähendamisest – aga mis veelgi tähtsam hübriidsõja tingimustes: rahvusliku heidutusvõime tõenäosuse suurenemisest seoses nt sellega et RB Projekt ei ole lokaalne vaid kogu EL/28 oluline projekt millega Kreml peab militaarse invasiooni kavade juures tõsiselt arvestama – ja seega seoses meie reokupeerimis manöövritega kaasnevate tohutute potentsiaalsete rahvuslike kaotuste tõenäosusi vähendama. Arusaadavalt kõigi nende faktorite rahalise arvestuste jaoks administratiivne statistika puudub ning vastavate võrreldavate tulude/kulude usaldusväärne hindamine (võrdlemiseks RB rajamiskuludega) on praktiliselt usaldusväärselt võimalik ainult Bayes’likult.

NB: kuid niivõrd suure projekti puhul ainult asjatundjate konsiiliumi intersubjektiivsetele aprioorsetele tõenäosustele tuginedes (Rinderknecht et al. (2014)) et mitte sattuda seoses Bayeslike järeldustega veelgi suuremasse ebamäärasusse. Asjatundmatutele loomulikult näib et taoline otsustamine toimub õhust võetud andmetega ja seega mõttetu – eriti nendele kes ei ole kuulnudki nt rahvuslikust sotsiaalkapitalist või „Beyond GDP“  statistikatest (vt nt:                           European Commission (February 2015) “What is the “Beyond GDP”:http://ec.europa.eu/environment/beyond_gdp/index_en.html)

 

*) Rinderknecht, Simon L.; Carlo Albert, Mark E. Borsuk, Nele Schuwirth, Hans R. Künsch, Peter Reichert (2014) „The effect of ambiguous prior knowledge on Bayesian model parameter inference and prediction“ – Environmental Modelling & Software 62 (2014) 300e315

 

Keywords:

Intersubjective knowledge

Imprecise probabilities

Interval probabilities

Robust Bayesian analysis

Density Ratio Class

Bayesian inference

Marginalization and prediction

a b s t r a c t

Environmental modeling often requires combining prior knowledge with information obtained from data. The robust Bayesian approach makes it possible to consider ambiguity in this prior knowledge. Describing such ambiguity using sets of probability distributions defined by the Density Ratio Class has important conceptual advantages over alternative robust formulations. Earlier studies showed that the Density Ratio Class is invariant under Bayesian inference and marginalization. We prove that (i) the Density Ratio Class is also invariant under propagation through deterministic models, whereas (ii) predictions of a stochastic model with parameters defined by a Density Ratio Class are embedded in a Density Ratio Class. These invariance properties make it possible to describe sequential learning and prediction under a unified framework. We developed numerical algorithms to minimize the additional computational burden relative to the use of single priors. Practical feasibility of these methods is demonstrated by their application to a simple ecological model.  © 2014 Elsevier Ltd. All rights reserved.

 

**) Morris, Dan (2016) Bayes Theorem: A Visual Introduction For Beginners (Amazon Kindle Edition, bestsellerhinnaga €3÷4).

***) Akerlof, Georg, Robert Shiller (2015) Phishing for Phools: The Economics of Manipulation and DeceptionISBN: 9781400873265 Princeton University Press, Princeton, NJ. (Kindle).

Ever since Adam Smith, the central teaching of economics has been that free markets provide us with material well-being, as if by an invisible hand. In Phishing for Phools, Nobel Prize–winning economists George Akerlof and Robert Shiller deliver a fundamental challenge to this insight, arguing that markets harm as well as help us. As long as there is profit to be made, sellers will systematically exploit our psychological weaknesses and our ignorance through manipulation and deception. Rather than being essentially benign and always creating the greater good, markets are inherently filled with tricks and traps and will “phish” us as “phools.”

Phishing for Phools therefore strikes a radically new direction in economics, based on the intuitive idea that markets both give and take away. Akerlof and Shiller bring this idea to life through dozens of stories that show how phishing affects everyone, in almost every walk of life. We spend our money up to the limit, and then worry about how to pay the next month’s bills. The financial system soars, then crashes. We are attracted, more than we know, by advertising. Our political system is distorted by money. We pay too much for gym memberships, cars, houses, and credit cards. Drug companies ingeniously market pharmaceuticals that do us little good, and sometimes are downright dangerous.

Phishing for Phools explores the central role of manipulation and deception in fascinating detail in each of these areas and many more. It thereby explains a paradox: why, at a time when we are better off than ever before in history, all too many of us are leading lives of quiet desperation. At the same time, the book tells stories of individuals who have stood against economic trickery—and how it can be reduced through greater knowledge, reform, and regulation.

****) Tongeren,  Jan W., van Ruud Picavet (2016) „Bayesian estimation approach in frameworks; integration of compilation and analysis“ In  EURONA — Eurostat Review on National Accounts and Macroeconomic Indicators: 7-49.

 

aprill 28, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Mitte viidata

Visand 23.IV 17 (eelretsenseerimiseks)

Ülo Ennuste (22.IV 17) Sotsiaal-küberneetiline lühiuurimus väikese rahvusriigi eksistentsiaalsete ressursside ligikaudse rahalise hindamise meetoditest, hübriid-jätkusõja tingimustes rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse kriteeriumi alusel: illustreerivaid eksperimentaal-arvutusi Eesti näitel koos eelmise poolesajandilise okupatsiooni kui ka selle pikaajaliste jäänuste kahjustuste negatiivsete mõjude ilmutatud arvestamisega

Eelmärkusi  

XXI sajandi akadeemiline sotsiaal-küberneetika peavool hindab hübriid sõja tingimustes solidaarsestesse kooperatiivsesse/koordineeritavasse suurliitudesse kuuluva rahvusliku väikeriigi majanduslikku-, sotsiaalset- ja küberneetilist-edukust eeskätt Meta-GDP põhiselt: eeskätt rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse lähendi – konvergentsi kestlikkuse tingliku Bayes’liku tõenäosuse muutude alusel – ning makro-mudelites rahvuslikke institutsioone (Hodgson (2007;1998) ja ressursse ning riske ilmutatud kujul rahaliselt kvantifitseerides nii positiivselt kui negatiivselt –  ja seda eriti inimkapitali ning ka sotsiaalkapitali mahtude rahalise mõõtmisega nii otseselt kui kaudselt – ning rahaliselt mõõtes ka viimatise pikaajalise terroristliku okupatsiooni poolt tekitatud rahvuslikke kaotusi eeskätt inim-, sotsiaal- ning kultuuri-vara jne osas – sest praeguses hübriidsõjas on agressori eesmärgiks järjekordselt eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse erodeerimine püüdes selleks ka tugineda eelnenud okupatsiooni poolt tekitatud komplikatsioonidele – optimaalsete heidutus-strateegiate ja –poliitikate kavandamine nõuab vastavate rahvuslike ressursside mahtude võrreldavat kvantitatiivset hindamist ning selleks koostööd teaduslikku koostööd liitlaste sõltumatute oivakskustega.

  • Stiglitz et al. (2010) panevad rangelt teadusloogiliselt kindlalt paika et standardsed/formaalsed GDP indikaatorid on valdavas osas kitsalt turumajanduslikel voogudel põhinevad ja seega sobimatud nii rahvusliku jätkusuutlikkuse kui ka heaolu hindamiseks – seda eriti hübriidsõja suure määramatuse ning riskide tingimustes – ning ka rahvuslike tulude teaduslagedate ümberjagamise disfunktsionaalsete institutsioonide tingimustes (nt 0-kasumimaks mis partnerriike kahjustab ja hübriidsõjas agressorit subsideerib jne); edasi jäävad turumajanduslikust arvestusest välja nii rahvusliku sotsiaal-, inim-, kultuur- jne kapitalide/varade loomise jooksvate mahtude arvestused ning ressursside varude kui faktotite arvestused: mis veelgi olulisem et standardse GDP arvestuse sisse lähevad parajasti positiivselt nt mitmed hübriidsõja poolt põhjustatud kuriteod – nt 2007 pronksmäsu purustuste taastamistööd jne (Raporti usaldusväärsust kinnitab autorite teaduslik tippkompetentsus – koosseis lisatud – selles puuduvad nii politikaanid kui ka pankurid ning plutokraadid ja muud magnaadid nagu meil tavaks jne)

NB: Tõelise (G) mitteformaalse/teaduspõhise GGDP mahtude mõningad esialgsed rakenduslikud kvantitatiivsed hinnangumeetodid ja nende esialgsed tulemused arvestades mitteformaalseid nn sateliitkontosid on kirjeldatud ülevaatlikult järgnevates uurimustes

  http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

http://ec.europa.eu/environment/beyond_gdp/index_en.html

 osundavad et akadeemilised/informaalsed GGDP mahud duaalhindades (ehk varihindades) milliseid on võimalik turuhindade puudumisel optimiseerimisteooriate võimekustega ligikaudselt rahaliselt hinnata – ületavad standardseid magnituudides ning inimressursside (laias mõistes koos põhielanikkonna reprodutseerimise kapitaliga) rahaline väärtus ületab selles kontekstis oluliselt füüsilise kapitali mahtu (vt nt OECD (2011) mis kahjuks kitsalt turumajandusliku statistika alusel ja kus Eesti kohta arvutused puuduvad – ja OECD (2016) kus leidub mõnigaid kaudseid kvantifikatsioone ka Eesti sotsiaalkapitali kohta).

  • Stiglitz et al. järgi arvestada tuleb adekvaatselt elanikkonna rahvuslikku turuvälist tegevust nii tulude hankimisel kui ka rahvuslike investeeringute soetamisel ja rahvuslike ressursside loomisel – seda eriti nii rahvusliku inim- kui ka sotsiaal- ning füüsilise- ja institutsionaal- kapitali soetamisel kodumajapidamiste ja turuväliste institutsioonide poolt – ning nende ressursside rahaliste mahtude hindamisel – ja seda suuresti informaalsete duaalhindade alusel. OECD (2011) keeruka valemi järgi inimkapitali mahu hindamine on keerukas isegi kitsalt turumajandusliku käsitluse puhul kus nt ei arvestata ka põlisrahva reproduktiivsusega seotud kodumajapidamiste inimressurssi – sama vihjavad Diamond&Saez jne; samuti ka sotsiaalkapitaliga lood eriti hübriidsõja riskide tingimustes arvestades sellega kaasnevaid rahvuslikke änge (vt nt Ott&Ennuste (1996) mis asümmeetrilised etniliste rühmade lõikes nt: eestikeelsed ja venekeelsed). Ja vt ka Chou (2006) abstrakti mis lisatud; rääkimata rahvuslikest küberneetiliste institutsionaalkapitalide rahalistest hinnanguest – KUNČIČ (2014).
  • Siinjuures on kahetsusväärne et suures osas meie rahvuslikud majandus- ning rahandus-poliitikud on poliitiliselt kitsalt motiveerituna jäänud rahvuslikult ebaadekvaatsete deterministlike GDP indikaatorite kummardajateks siiani (vt LISA) – mis moonutavad nende arusaamu tegelikust olukorrast ja riskide suurusest ning viivad neid rahvuslikult ränkadele väärotsustustele nt putinoid trollide poolt tekitatavatele rahvusliku sotsiaalkapitali kahjustustele eeskätt kiilulõõmisega ELis ning NATOs. Seda eriti hübriidsõja riskide tingimustes (vt Kissinger (2014), Lucas (2014), Toomse (2015), Kaljulaid (2017),RAND (2015): https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=hybrid+warfare+in+the+baltics.+threats+and+potential+responses

    CCDCOE (2016): https://ccdcoe.org/publications/books/legalconsiderations.pdf  jne) ning veelgi rohkem majandusküberneetiliste mehhanismide disainimisel – Diamond&Saez (2011) ja CEPR (2017) järgi nt praegune meie 0-kasumimaks on teaduslage mehhanism ning samas negatiivne institutsioon – eriti kui arvestada riskidega ning määramatustega.

  • Näiteid hübriidsõja probleemidest: strateegilise kommunikatsiooni sõjast 1) vt nt sanktsioonide sõjast Ennuste (2014) toodud kirjanduse viidetest et on vaja hierarhilist koordineerimissüsteemi kooperatiivses liidus 2) strateegilise kommunikatsiooni sõjast vt viiteid Ennuste (2008) et on vaja „sõnavabaduse“ piiranguid kremlimeelsete trollide suhtes jne 3) tähelpanu väärib ka nn ifolõhe akadeemilise ning poliitkorporatiivse leeri vahel (Januskaite&Uziene (2015) ja Kahan et al. (2017) tõdevad et seda lõhet mõnevõrra võib leevenda mõningate võimurite uudishimu) süvenemine strateegilises kommunikatsioonisõjas akadeemiliste ja poliitiliste institutsioonide vahel (vt ka StratCom COE (2015)) – seda eriti väikerahvuslike jätkusuutlikkuse kestlikkuse riskide tõenäosuslikkuse mõistmise osas 4) eriti sügav lõhe on on ühelt poolt tõenäosusliku käsitluse (teadusloogilises käsitluses tõde on tõenäosuslik ja vale ning faktoidid võivad pärineda mitte ainult pudrupäisusest vaid tõenäoselt ka sulilikust salakavalsusest (Wiener (1948)) – eriti strateegilises kommunikatsioonis) – ning teiselt poolt subjektiivse poliit-determinismi vahel (kus kasutusel hägusloogika).

Näide: NLi poolt pikaajalise okupatsiooni ja selle jäätmetega tekitatud rahvuslike täilike tõeliste kahjude rahalisest hindamisest kus arvestatakse eeskätt inimvaradega nt

 https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

NB: nt NLi pikaajalise okupatsiooni poolt Eestile tekitatud kahjude täiesti formaalne (riikliku standardese statistika alusel seega rahvuslike ressursside olemeid arvestamata) korrektne hinnang (Kukk (2005) tõenäoselt piirides (0,1;0,2)tn eurot (tn on 10 astmel 12) – seda küll 2004. a. andmete ja makroökonoomiliste peavoolu teooriate ning metodoloogiate alusel) ning – nagu tookordse Riikliku Komisjoni raames diplomaatiliselt eetiliselt korrektselt (nt Kirch et al. (2009)) oli võimalik (sh on Kukk vastutustundlikult tõdenud et NLi okupatsioon oli sisuliselt kolonisatsioon mis Fukuyama (2014 lk391) järgi seab esmaseks põlisrahvuse hävitamise) – arvestades nt et meie II Vabadussõja (Lindmäe (1999-2015) Köide IX lk542)) kaotused tulid täiesti maha vaikida – osutub nüüd parajasti hübriidsõja riskide tingimustes ning informaalsetes teaduspõhistes käsitlustes täiesti tühiseks – seda eriti meie rahvuslike inimvarade tohutute kaotuste tõttu barbaarses okupatsioonis ning pikaajaluste kahjustuste arvestuses mis jätkuvad siiani (Raukas (2005) nt radioaktiivsed jäätmed – vt ka LISA).

P.S.: On selge et ülalkirjeldatud kompleksete rahvuslike rahaliste informaalsete akadeemiliste tõenäosuslike (suuresti Bayes’like subjektiivsete hinnangute alusel: Tongeren et al. (2016) ning kaudsete makroökonoomiliste mõõtmiste tulemustel nagu nt Rajasalu (2003)) hinnangute usaldusväärsust hübriidsõja määramatuste ning strateegilise antagonistliku kommunikatsiooni tingimustes saab kindlustada – ainult ja ainult – laialdase hästi koordineeritud rahvusvahelise koostöö raames – rahvuslike teadmusstruktuuride sünergia metasünteesis. Jääb ehk vaid veel lisada et nendes rahvuslikes teadmus-struktuurides sisaldub tohutu akadeemiline vara – eeskätt sadade asjakohaste tippteaduslike ajakirjade ning sadade tuhandete tippteoreetiliste uurimuste sees peidus – kuigi mitmedki nendest uurimustest võib leida/osta mõne klikiga nt ka allolevate osunduste kirjandusviidetest – kuid ühelgi väikeriigil ei ole tippteadlaste pink küllalt pikk et kogu selles suures multi-dimensionaalsuses ning dünaamikas ja määramatuses ning komplementaarsete meetodite vallas üksi opereerida ning püüda arvukaid poliitpõhiseid korporatiivseid rahvuslikku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust õõnestavaid populistlikke väärotsuseid ära hoida – kuigi kohati oleks seda võimalik kiiresti ja kergesti teha nt: (a) nt teaduspõhiselt on  strateegilise kommunikatsiooni sõjas teatav “sõnavabaduse” piiramine absoluutselt oblikatoorne (vt nt Ennuste (2008). Nt isegi President Kaljulaid’i WaPo artiklile – https://www.washingtonpost.com/opinions/russia-is-a-threat-estonia-frets-about-its-neighbor/2017/03/24/011ad320-0f2b-11e7-9b0d-d27c98455440_story.html?utm_term=.ab0febde5386 – on ilmselt tosinad Kremli trollid diversioonilisi kommentaare lisanud (ja seda naljakam on et samas artiklis tunnistatakse ilmselt poliit-korrektsusest tõsiseltvõetavaks ilmselt kremlimeelse Y. Toom’i faktoidi nagu et venekeelses Narvas polevat parajasti mitte ühtegi putinoidi – muide Narva muudeti kiskjaliku NLi poolt venekeelseks sõjakuritegelikult etnilise puhastuse käigus ning seega parajasti eriti ohtlikus olukorras võimaliku kodusõja sütikuna Venemaa kaasabil – vt nt Thorsten&Riera-Crichton (2015)) (b) väga lihtne oleks läheneva Eesti eesistumise ajal EL/27-s jõustada teaduspõhised riske ning sulisid arvestavad maksuseadused mis liikmesriikides kõlvatute hargmaiste maksuparadiiside institutsioonid likvideeriks (vt EL Komisjoni vastavaid ettevalmistavaid Raporteid viimatistel aastatel) – ja – sellega EL/27 kui terviku nii sotsiaalkapitali kui ka kaitsevõimet suurendaks (samas kui meil teadustühiselt asendusteemasid kilplaslikult seltskonnameedias üles soojendatakse ning rahvuslikku teadmusruumi hägustatakse nt robotite sotsiaalmaksustamise dispuutidega jne :==) (c) mis selles hübriidsõjas meie jaoks eriti oluline et kiskjalik agressor eelnenud okupatsioonis kahjustas inimsusevastaselt oluliselt meie nii etnilist kui ka vaimset rahvuslikku struktuuri (vt nt Mägi et al. (2016) ja Noor (2005)) ning nüüd püüab valelikult siinse venekeelse elanikkonna inimõiguste päästmise nimel järjekordselt okupatsiooni taastada seejuures eestluse rahvuslikku sotsiaalkapitali nii rahvuslikult kui ka ideoloogiliselt lõhestades: seejuures üheks peamiseks relvaks valed valede otsa – nagu poleks okupatsiooni olnudki ja et küüditamise olid eesti rahva päästmiseks ning vene keel tuleb taastada riigikeelena jne. Täiesti kindlasti olid okupatsioonis meie põhirahvuse inimvara ja rahvusliku teadmusruumi kvaliteedi kaotused tohutud ning pikaajalised – XXI sajandi mõistes magnituudides suuremad senihinnatutest ja siiani oluliselt vähendavad eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust – kuni ajaloolisele tõele tõeliselt/teaduspõhiselt näkku ei vaadata: nt et suure tõenäosusega juba tunamullu Tallinnas v.k domineeris (uurimuse Mägi et al. (2016) järgi).

P.S.P.S.: (a) tekst on mõeldud erialase rahvusvahelise koostöö hõlbustamiseks ning selles mõttes eeskätt ingl masintõlke jaoks sobivaid termineid ning koma asemel mõttekriipse kasutades ja nt GDP (kodumaine kogutoodang ja mitte SKT/SKP jne) (b) 30.III 2017 Eurostat avaldas värske ülevaate EL/28 276 piirkonna GDP p.c ebavõrdsuste kohta: http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases. Kuigi see ülevaade on XXI sajandi makroökonoomika seisukohalt vaegteaduslik (vt nt Atkinson (2017) – nt kajastab ainult kitsalt turumajanduslikke indekseid) – siiski võib sellest ülevaatest nt ka OECD teadusosakondade raportite põhjal järeldada et ELi kui terviku sotsiaalkapitali tase on tõenäoselt vilets sest nende piirkondade majanduslike tasemete dispersioon on väga suur (seejures Balti-Riigid on piirkondadeks liigendamata jäänud. (c) vähemalt Eesti eesistumise ajal tuleks EL/27-s see probleem teaduspõhiselt Agendasse suruda  seda eriti arvestades et nt Econ.com 1.IV 2017 värske GDP prognoosi alusel 2018 kohta näib suure tõenäosusega et liikmesriikide lõikes on võimalik väita et sigma divergents näib jätkuvalt süvenevat ning seega mitmegi perifeeriariigi (eriti mis külgnevad kiskjaliku (Tirole (1992) termin oligopolide teoorias) impeeriumiga) rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosus näib eksistentsiaalselt kahanevat – kui endiselt võimurid eriti liikmesriikides (eriti kus venekeelsete kontsentreeritus kõrge) tõelistest sotsiaal-küberneetilistest (inc EL/27 kui terviku sotsiaalkapitali edendamisest) probleemidest pankurite/kröösuste juhtimisel populistlikult/teaduslagedalt mööda vaatavad (muide ajaleht The Economist omab kompetentset teadusosakonda).

Arusaadavalt peab Agendasse kuuluma ka see probleemistik:

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2016-0440&language=ET&ring=A8-2016-0317

Tänuavaldused: tänan SA VALGE RAAMAT juhatust rahalise toetuse eest mis võimaldas mul hankida ligemale poolsada tasulist värsket teaduspublikatsiooni sh väga kiiresti Amazon Kindle viimatisi suhtkalleid monograafiaid; sügav tänu Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule võimaldamaks minul tasuta juurdepääsu tuhandetele sciensdirect.com artiklitele; asjalike nõuannete ning märkuste eest avaldan tänu oma pika-ajalistele akadeemilistele kolleegidele sellel alal: Geoffrey Hodgson, Attiat F. Ott, Ilari Tyrni, Teet Rajasalu, Peep Varju, Jaak Uibu, Aigi Rahi-Tamm, Alari Purju, Aksel Kirch, Anton Laur, …

Eriti tänulik oleks oodatavatele heategevuslikele kaasautoritele –  olen täiesti teadlik et niivõrd komplitseeritud prognostilisel alal üksi tegutsemine põhimõtteliselt ei loo praktiliselt piisava tõeväärtusega tulemusi.

 

LISA (retsenseerimata ja toimetamata visand 23.IV 17 – mitte viidata)

                                            „Parem  ligikaudu õige kui täpselt vale“

                                                                                              J.M. Keynes

Rahvuslike nähtavate ja nähtamatute makro-ressursside ligikaudse rahalise hindamise näiteid ning vastavate pikaajaliste okupatsioonikahjude mõjude rahalisest hindamisest – Eesti rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse aspektist nii rahvusvaheliste liitude kui hübriidsõja tingimustes

  1. Standardne/formaalne turumajanduslik inimkapital (SMHC) elaniku kohta (p.c) keskmiselt on OECD (2011) üldistatud tulemuste ülekandmise alusel (vt Abstract väidet et kogu SMHC on 8 kuni üle 10 korra suurem standardsest GDP mahust (SGDP) – kusjuures taoliste uuringute tulemuste tõesuse tõenäosust hinnatakse vähemalt 0,9 tasemele. See OECD uuring on tehtud tosina suhteliselt rikka ning etniliselt homogeense rahvusliku suurriigi kohta ja selle tulemuste Bayes’likul ülekandmisel etniliselt polaarsele ning rikkas majandusliidus perifeersele väikeriigile nõuab nii tulemuste vastavat usaldus-tõenäosuse vähendamist kui ka usalduspiiride laiendamist (vt nt Tongeren&Picavet(2016)) ja ametliku statistika (GDP ja elanike arvu jne) andmetel saame suure ligikaudsusega ning samas ilmselt piisava subjektiivse/Bayesliku tõenäosusega (0,8) esialgselt hinnata et Eesti 2016 jooksvates turuhindades ja oodatavate turumajanduslike sissetulekute meetodil – keskmine SMHC p.c asetseb lõigus: €(0,1;0,2)M – kus 0,1 ja 0,2 on lõigu alumine ja ülemine usalduspiir ning M tähistab miljonit.

NB: (a) see on kogu elanikkonna keskmise usalduslõik kusjuures OECD (2011) järgi nt mõne eliit-kohordi keskmine võib ligemale kaks korda seda keskmist ületada ehk olla nt €(0,1;0,2)M ning vastupidiselt – on ilmselt hübriidsõja tingimustes otstarbekas defineerida negatiivse keskmisega kohorte (b) kogu rahvusliku SMHC olemi määramisel 2016. a. seisuga  kasutatava elanike neto arvu juures tuleb siinkohal arvestada ainult kodumaiste residentidega ning nt okupatsioonist tingitud elanikkonna pöördumatute kaotuste hulka kuuluvad majanduslikus mõttes ka okupatsiooni aegsed emigrandid, okupatsiooni ajal poliitiliselt diskrimineeritud isikud, okupatsiooni tõttu kaotatud haridusvõimalused ning tervisekahjustused (c) ning mis samuti oluline: kogu elanikkonna struktuuri moonutamisega (eeskätt venestamisega) tekitatud kahjustused (kuna Eurostati (2016) järgi kolmandates riikides sündinute (seega eeskätt venekeelsete) positiivne majandusaktiivsus on madalam meie põhirahvuse omast – kuid need statistilised andmed vajavad parajasti täpsustamist (sest hübriidsõja tingimustes viimastel aastatel on etniline polaarsus ilmselt süvenemas).

2. Informaalne/turuväline kodumajanduslik (sic! puhtmajanduslik kuid hinnatud standardsetes jooksvates turuhindades) IMHC p.c ehk ka nn satelliit GDP (kodune laste kasvatamine, kodune eakate hooldamine, kodused majapidamistööd jne) mahud hinnatakse statistikute (nt aktiivsete tegevustundide ametlike statistikate alusel) poolt keskmiselt 2 kuni 3 korda suuremateks kui IMHC p.c – seega €(0,2;0,6)M.

3. Rahvuslik informaalne sotsiaalkapital (amorfne=nähtav/mittenähtav ning formaalne statistika suuresti puudulik – akronüüm NISC):Eesti kohta 2013 seisuga on mõningaid kvantitatiivseid mõõtmisi tehtud sotsiaalkapitali indeksi taseme kohta OECD (2016) uurimuses – kus on küll kahjuks piirdutud ainult rahvusliku üldise koostöövalmiduse taseme hindamisega 10 punkti süsteemis ja näitaja struktuuri ilmutatud kujul ei esitata – mis olevat enam vähem EL/28 keskmisel tasemel 5,8 punkti. Seejuures eristamata/separeerimata selliseid faktoreid nagu: elanikkonna reproduktiivsus ning sellega seotud perekondlikud bioloogilised kapitalid, sotsiaalsete/seltskondlike ühenduste kapital, majanduslik ebavõrdsus, etniline heterogeensus, agressor impeeriumi strateegilise kommunikatsiooni diversioonoperatsioonide destruktiivne negatiivne mõju, hübriidsõja ängide etniline asümmeetrilisus (nt Ott&Ennuste (1996)) jne. Rahvusliku informaalse (formaalne/riiklik statistika oluliselt puudub eriti hindade osas) sotsiaalkapitali (NISC) rahalise mahu p.c hindamiseks (sh nt eriti reproduktiivsus-kapitali mahu hindamiseks) standardsed turuhinnad puuduvad ning tuleb kõrge usaldusväärsusega uuringutes esmalt siirduda informaalsete duaalhindade (varihindade) kasutamisele. Seda ideaalis suurte dünaamiliste stohhastiliste optimeerimismudelite dekomponeeritud lahendamisel kus duaalhinnad kujunevad endogeenselt (kahjuks Eesti kohta taolised kvantifitseeritud mudelid parajasti puuduvad) Siis jääb üle suurema ligikaudsusega ning väiksema usaldusväärsusega taanduda rahvusvaheliste paneelide ökonomeetriliste faktoranalüüside kasutamisele nt Rajasalu (2003) ja eeskätt nn musta kasti meetodil: kus küll otseselt (tollele Rajasalu ajale omaselt) amorfse sotsiaalkapitali faktorit rakenduslikes arvutustes ei rakendatud – kuid kaudselt saame Rajasalu (2003)järgi leida sotsiaalkapitalile lähendeid ning nende kaudu NISC p.c mahtude hindamisel toorelt kasutama vastavate rahvusvaheliste teaduspõhiste hinnangute subjektiivset (antud juhul kahetsusväärselt ainult andmete ajalise transformeerimist koos tuleviku oodatavate summade diskonteerimisega (vt OECD (2016)) ja mineviku summade ajastamisega Eesti 2016 hinna-tingimustesse (vt nt Ennuste (1996)): NISC p.c – €(0,3;1)M.

4. Rahvuslik traditsiooniline füüsiline kapital (OECD termin – siin akronüüm NTFC).  OECD (2016) uurimuse väitel TFC (loodusvarad, rahvuslikud infrastruktuuri varad koos nt raskerelvastusega ning koos kulla ja finantsvaradega) maht on üldiselt väiksem kui SMHC – seega ligikaudselt hindame esialgselt hübriid sõja tingimustes mitte kõrgemaks kui 6 kuni 12 kordne SGDP p.c ehk 2016. a. NTFC p.c on vahemikus €(0,1;0,2)M.

5. Rahvus-riikliku institutsioonkapitali (NINC) hulka kuuluvad eeskätt rahvuslike administratiivsete institutsioonide varad nagu eeskätt Fukuyama (2014) järgi: riiklikud- ja poliit-organisatsioonid, rahvusliku kaitse organisatsioonid, rahvuslik monetaar-ja fiskaal-süsteem koos maksusüsteemiga, rahvusvahelistesse liitudesse, blokkidesse, kuulumine jne. Nende rahaline olevikuväärtus on eeskätt mõõdetav nende loomiseks tehtud investeeringutega ning amortiseerumisega (Hodgson (1998)). Autori arvates nende agregeeritud makrovarade usaldusväärseks detailide vabaks rahaliseks mõõtmiseks mesoökonoomiliste agregaatide aluse) on ilmselt vaja veel mahukaid detailseid statistilisi välitöid teha mikrotasandil: väga esialgselt ning subjektiivselt/intuitiivselt võiks NINC p.c hinnang olla vahemikus €(0,1;0,2)M – vt nt Ennuste (2016).

6. Rahvuslik informaalne intellektuaalvara (NIIC) nagu rahvuslik: teadus- ja uskumusvara ning kultuurivara on samuti mõõdetavad nendesse süsteemidesse eelnevalt aegade jooksul tehtud panustuste ning vastavate varade hävitustega ning röövimistega (nt okupantide poolt ajalooliste arhitektuuri väärtuste hävitamise, raamatukogude laastamise, kunstiteoste varastamisega jne) Jällegi autori arvates nende agregeeritud makrovarade usaldusväärseks detailide vabaks rahaliseks mõõtmiseks on ilmselt vaja veel mahukaid detailseid statistilisi välitöid teha: väga esialgselt ning subjektiivselt/intuitiivselt võiks NIIC p.c hinnang olla vahemikus €(0,1;0,2)M – vt nt Ennuste (2016).

P.S.: Arusaadavalt oleks ülaltoodud subjektiivseid erineva tõeväärtusega esialgseid suure ligikaudsusega makro summade kokkuvõtteid (kaalutud erinevate ligikaudsete tõeväärtustega) laialt avaldama pole mõttekas – enne kui  uuringut ei ole vastavate rahvusvaheliste sõltumatute (sic!) oivakeskuste poolt korrigeeritud. Kuid siiski nende summade saab juba üsna suure tõenäosusega oletada nt – et Eestis seni tehtud uuringud NLi pikaajalise okupatsiooni rahvuslike majanduskahjude kohta on – tänapäeva makroökonoomika ja sotsiaalküberneetika rakursist – magnituudides allahinnatud: ja seda on hübriidsõja tingimustes rahvuslike strateegiate/poliitikate optimeerimiseks vaja numbriliselt kasvõi suure ligikaudsusega teada – sest paraku hübriidsõda on suuresti reokupeerimisele suunatud ning tugineb oluliselt eelnenud pikaajalise okupatsiooni ja selle jäätmete poolt meie rahvuslike ressursside kahjustuste ärakasutamisele (Schmid-Schmidsfelden&Potapova (2016), RAND (2017).

 

P.S.P.S.: Tõesuse tõenäosusega üle 0,7:

SMHC p.c – €(0,1;0,2)M –  E(0,2) – P(0,9)

IMHC p.c – €(0,2;0,6)M –   E(0,4) – P(0,8)

NISC p.c –   €(0,3;1)M   –    E(0,7) – P(0,7)

NTFC p.c –  €(0,1;0,2)M   – E(0,2) – (…)

NINC p.c –  €(0,1;0,2)M –   E(0,2) – (…)

NIIC p.c –    €(0,2;0,4)M –  E(0,3) – (…)

__________________________

Kokku p.c E(2,2)M ja P(0,7) – kus E on ülespoole ümardatud keskmise tähis  – ja P(…) tingliku tõesuse tõenäosuse vahemiku võimalk alampiir ning nt P(0,9) puhul eeldame keskmiselt usaldustõenäosust 95% ringis (usalduspiirides +/-15%) ning P=(0,7) puhul usalduspiirides +/-50% ja – (…) tähistab et andmete täpsustamine piisava usaldusväärsuseni jätkub. Tehniliselt Bayes’lik tinglik tõenäosus on defieeritud kui P(A/B) kus B tähistab siin parajasti kasutatava andmebaasi usaldustõenäosust.

Seega parajasti kogu rahvuslikult oleks eurodes olulisemate ressursside rahaline hinnang keskmiselt: (1,3×10*6)(2,2×10*6)=>2,5×10*12 ehk rohkem kui €2,5tn  – kus tn on triljoni tähis (triljon =10*12 – kus * on astendaja tähis) – ehk 2016 oleks eesti olulisemate rahvuslike ressursside rahalise mahu hinnang 2,5 triljoni euro ringis: (2;3)tn – P(0,7).

Samas keskmiselt ühe soomlase kohta võiks parajasti oluliste ressursside rahalist mahtu hinnata keskmiselt vähemalt kaks korda kõrgemaks ehk vähemalt viie miljoni euro ringis – seda palju kõrgemana pikaajalise otsese NLi okupatsiooni puudumise tõttu (vt nt Kukk (2005) ja Ennuste (1996)). Seega võiksime ressursside põhiselt hinnata meie pikaajalise okupatsiooni rahalist kahju p.c praegu hinnata kahe miljoni euro ringis: (1,5;2,5)M ehk rahvuslikult (2;3)tn euro piiridesse tõenäosusega P(0.7) ringis. Jääb lisada et Kukk (2005) poolt aastal avaldatud vastav hinnang mis põhines eeskätt SGDP formaalsete voogude kaotustele oli vähemasti tosin korda väiksem – sest riikliku komisjoni liikmena ei omanud moraalset vabadust informaalselt arvestada ei rahvuslike inim- ega sotsiaal-kultuuriliste- ning ka füüsiliste-varade kaotustega.

Mis veelgi olulisem et Rahi-Tamm (2005) poolt korrektselt avaldatud P(0,9) okupatsiooni pöördumatud inimkaotuste hulka (tolle ajastu käsitluse kontekstis) ei ole arvestatud ei emigratsiooni ega ka represseeritute paljude residentidest sugulaste olulist väljalangemist töövõimeliste ning elanike reproduktsiooni ressurssidest  – ometi kodumaisest makroökonoomilisest ning rahvusliku jätkusuutlikkuse aspektist on taoliste faktorite arvestamine oluline – ning – nende andmete osas vajalikud piisavad täpsustused lähematel aastatel jätkuvalt näivat Balti-Riikides toimuvat (StratCom COM ?) – seega pikaajalised rahvuslikud okupatsioonilised inimkaotuste mahtude rahalised hindamised (puuduv punkt 7.) jäävad edaspidiste uurimuste valda.

 

        OSUNDUSI (rühmitatud nende tõesuste tõenäosuste järgi kolmeks)

Tõesuse tõenäosusega üle 0,9

Diamond, Peter; Emmanuel Saez (AUGUST 2011) The Case for a Progressive Tax: From Basic Research to Policy Recommendations. CESIFO WORKING PAPER NO. 3548 CATEGORY 1: PUBLIC FINANCE: http://elsa.berkeley.edu/~saez/diamond-saezJEP11opttax.pdf
European Commission (February 2015) “What is the “Beyond GDP”:http://ec.europa.eu/environment/beyond_gdp/index_en.html
Fukuyama, Francis (2014) Political Order and Political Decay. FARRAR, STRAUS and GIROUX, New York: 658.

Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

Abstract

The main purpose of the paper is to identify challenges that occur developing strategies based on national intellectual kapital (NIC) measurements. As it can be observed from IC literature, even though there are different methods to measure NIC, they are not commonly used among policy makers as a tool for strategic management decisions to raise competiveness of nation. This paper compares different approaches to measure NIC, reveals related problems and provides possible explanations accordingly. The findings of the paper show that there is a big gap between academic research and policy makers. Four major directions of explanations to bridge this gap are highlighted in the paper: (1) poor awareness of IC concept among policy makers, (2) methodology related issues, (3) changing leadership profile and (4) collaboration related issues. The insights to possible solutions are also presented. They reveal the need to research different countries regarding their NIC policy.

© 2015 The Authors. Published by Elsevier Ltd.

Kissinger, Henry (2014 –  e.k 2017)  World Order. Allen Lane: 420  (Index  on p408:  Estonia, Russian cyberattac on  p 345).

Lindmäe, Herbert (2015-1999) SUVESÕDA  … 1941, Tartu, OÜ Greif: 4825lk (sic! IX Köidet – üe).

OECD STATISTICS DIRECTORATE (10-Oct-2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, E-mail: gang.liu@oecd.org): http://www.oecd.org/std/research

 

ABSTRACT

This paper summarizes the outcomes of the first phase of the OECD human capital project. In so doing, it shows the feasibility of applying the lifetime income approach to measuring human capital for comparative analysis, both across countries and over time. It also highlights the feasibility of applying the methodology to the categorical data (i.e. by 5-year or 10-year age group) that are typically available within the OECD statistics system, rather than to data by single year of age required by the original Jorgenson-Fraumeni methodology. The results in this paper indicate that the estimated value of human capital is substantially larger than that of traditional physical capital. Ratios of human capital to GDP are in a range from around eight to over ten across countries, broadly in line with those reported in a number of national studies. The distributions of human capital by age, gender, and education show that men dominate women in terms of their human capital holdings. In addition, people with higher education are better off than those with lower education, and the same is true for younger people compared to their older counterparts, although the detailed patterns vary across countries. Decomposition analysis of changes in the volume of human capital demonstrates that changes in population structure between men and women had little effect on the change of human capital per capita. While in all countries higher educational attainment contributed positively to the change of human capital per capita, this is not always sufficient to offset the negative effect of population ageing;

as a result, the volume of human capital per capita appeared to have declined in some countries over the observed period. Finally, sensitivity analysis confirms that estimates of the value of human capital depend on the choice of the two key parameters, i.e. annual real income growth rate and discount rate, while within-country distribution of human capital and trends of the volume of human capital are less sensitive to these assumptions.

OECD (2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

Eurostat (110/2016 – 6 June 2016) Migrant integration in the EU labour market in 2015:

http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases?p_p_id=101_INSTANCE_jtJORfNw4amk&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_delta=20&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_keywords=&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_advancedSearch=false&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_andOperator=true&p_r_p_564233524_resetCur=false&_101_INSTANCE_jtJORfNw4amk_cur=2

Ott, A.F., U. Ennuste (1996) “Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia” – Social Science Journal, 33, 2, 149-164:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362

Rahi-Tamm, Aigi (2005) “Human Losses In:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:25-48:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

Rajasalu, Teet (2003) “Indicators of economic freedom and economic structure as determinants of growth and convergence in enlarging EU and priorities for Estonia”:  In: Essays in Estonian transformation economics, 2003, Tallinn: 9-32.

Raukas, Anto (2005) “Enormous Envirolmental Damage Caused by Occupation Army In:  The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991”State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn 2005: Estonian Encyclopaedia Publishers:133- 140:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

STIGLITZ, Joseph E., Amartya SEN, Jean-Paul FITOUSSI et al. (2010) Report by the Commission on the Measurement of Economic Performance and Social Progress:

http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

Raporti kaalukust näitab Eurostati autorite koosseis:

Juhtivad

Professor Joseph E. STIGLITZ, Chair, Columbia University

Professor Amartya SEN, Chair Adviser, Harvard University

Professor Jean-Paul FITOUSSI, Coordinator of the Commission, IEP

http://www.stiglitz-sen-fitoussi.fr

 StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) “Economic shocks, civil war and ethnicity” – Journal of Development Economics 115: 32–44:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-1175221378&_sort=r&_st=13&view=c&md5=d185b1e7697a1a536327b241f9e4dd3b&searchtype=a

Tirole, Jean (1992) The Theory of Industrial Organizations. The MIT Press: 479.

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen)  School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus; Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing: Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

 StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) “Economic shocks, civil war and ethnicity” – Journal of Development Economics 115: 32–44:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-1175221378&_sort=r&_st=13&view=c&md5=d185b1e7697a1a536327b241f9e4dd3b&searchtype=a

Tirole, Jean (1992) The Theory of Industrial Organizations. The MIT Press: 479.

Tongeren,  Jan W., van Ruud Picavet (2016) „Bayesian estimation approach in frameworks; integration of compilation and analysis“ In  EURONA — Eurostat Review on National Accounts and Macroeconomic Indicators: 7-49.

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen)  School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

Tõenäosusega üle 0,8

Chou, Yuan (2006) “Three simple models of social capital and

economic growth “– The Journal of Socio-Economics 35  889-912:

DOI: 10.1016/j. socec. 2005.11.053

Abstract

This paper proposes three models of social capital and growth that incorporate different perspectives on the concept of social capital and the empirical evidence gathered to date. In these models, the social capital impacts growth by assisting in the accumulation of human capital, by affecting financial development through its effects is the collective trust and social norms, and by facilitating networking between firms that result in the creation and diffusion of business and technological innovations. We solve for the optimal allocation of resources channelled into the building of so::cial capital, to examine the models ‘ comparative statics and dynamics, and demonstrate how a tax and subsidy scheme may correct the resource under-allocation that results from the public good aspect of social capital creation. Observed, in the social capital across countries are explained by, in government policies and the possibility of multiple equilibria and social capital, the poverty of noughts and crosses.

© 2006 Published by Elsevier Inc.

Ennuste, Ülo  (2014) „Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks oPreliminary Postulates and Conjectures“ – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

Hodgson, G. (2007) “Evolutionary and Institutional Economics as the New Mainstream?” – Evolutionary Institutional Economics Review, 4(1): 7-25.

Hodgson, G. (1998) Institution Building as an Industrial Strategy. PHARE-ACE Research Project P95-2234-R. (co-author Ülo Ennuste) University of Cambridge Working Papers: 527.

Hurwitcz, Leonid et al. (2007): http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/2007/advanced.html

INTERNATIONAL COMMISSION FOR THE INVESTIGATION OF CRIMES AGAINST HUMANITY (2006) ESTONIA 1940-1945TALLINN 2006: http://www.historycommission.ee (NB: p1126 ).

Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

Abstract

The main purpose of the paper is to identify challenges that occur developing strategies based on national intellectual kapital (NIC) measurements. As it can be observed from IC literature, even though there are different methods to measure NIC, they are not commonly used among policy makers as a tool for strategic management decisions to raise competiveness of nation. This paper compares different approaches to measure NIC, reveals related problems and provides possible explanations accordingly. The findings of the paper show that there is a big gap between academic research and policy makers. Four major directions of explanations to bridge this gap are highlighted in the paper: (1) poor awareness of IC concept among policy makers, (2) methodology related issues, (3) changing leadership profile and (4) collaboration related issues. The insights to possible solutions are also presented. They reveal the need to research different countries regarding their NIC policy.

© 2015 The Authors. Published by Elsevier Ltd.

Kahan, Dan M., Asheley Landrum, Katie Carpenter, Laura Helft, Kathleen Hall Jamieson (2017) „Science Curiosity and Political Information Processing“ – Political Psychology“ –  38: 179–199, doi:10.1111/pops.12396, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/pops.12396/epdf

Kirch, Aksel; Marika Kirch, Tarmo Tuisk, Hanna-Hulda Reinkort and Aimar Altosaar (2008) Etics, Emics, Estonians and Russians in Contemporary Estonia: Is the Past still Dominating the Present?”

Presentation at IACCP Congress 27-31 July, 2008 Bremen, Germany: Working Papers of the Institute for European Studies International University Audentes No 1:

http://www.ies.ee/iaccp2008/Kirch_et_al_paper.pdf

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:30058

Kirch, A., Tuisk, T.; Reinkort, H.- H. (2011). Estonians and Russians in Contemporary Estonia: Is the Past still Dominating the Present? In J. Deutsch, M. Boehnke, U. Kühnen, & K. Boehnke (Eds.), Rendering borders obsolete: Cross-cultural and cultural psychology as an interdisciplinary, multi-method endeavor. Bremen : Jacobs University Bremen : International Association for Cross-Cultural Psychology. pp. 106-120.

Kissinger, Henry (2014)  World Order. Allen Lane: 420  (Index  on p 408:  Estonia, Russian cyberattac on  p 345).

KUNČIČ, ALJAŽ (2014) „Institutional quality dataset“ –  Journal of Institutional Economics / Volume 10 / Issue 01 / March 2014, pp 135-161:  http://dx.doi.org/10.1017/S1744137413000192 (About DOI

 Krugman, Paul (1990) Rethinking International Trade. The MIT Press: 282.

Kubiszewski, Ida; Robert Costanza, Carol Franco, Philip Lawn, John Talberth, Tim Jackson, Camille Aylmer (2013) “Beyond GDP: Measuring and achieving global genuine progress” – Ecological Economics 93 (2013) 57–68.

 Laitin, David (1998) Identity in Formation: the Russian-speaking Populations in the Near Abroad. Ithaca: Cornell University Press.

Lindmäe, Herbert (2015-1999) SUVESÕDA  … 1941, Tartu, OÜ Greif: 4825lk (sic! IX Köidet – üe).

Lucas, Edward (2014) The New Cold War: Putin’s Russia and the Threat to the West (Amazon.com Kindle).

Matsushima, Hitoshi (2008) „Role of honesty in full implementation“ – Journal of Economic Theory 139 2008  353 – 359: www.elsevier.com/locate/jet

 Kahan, Dan M., Asheley Landrum, Katie Carpenter, Laura Helft, Kathleen Hall Jamieson (2017) „Science Curiosity and Political Information Processing“ – Political Psychology“ –  38: 179–199, doi:10.1111/pops.12396, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/pops.12396/epdf

Kaljulaid, Kersti (2017): https://www.president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13147-qrussia-is-a-threat-estonia-frets-about-its-neighborq-the-washington-post/index.html

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

KUNČIČ, ALJAŽ (2014) „Institutional quality dataset“ –  Journal of Institutional Economics Volume 10 Issue 01 March 2014, pp 135-161:  http://dx.doi.org/10.1017/S1744137413000192 (About D

Mägi, Kadi; Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru, Maarten van Ham (2016) „Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential contexts“ – DEMOGRAPHIC RESEARCH VOLUME 34, ARTICLE 41, PAGES 1161−1192 PUBLISHED 28 JUNE 2016 http://www.demographic-research.org/Volumes/Vol34/41/ DOI: 10.4054/DemRes.2016.34.41:

http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/default.htm

Noor, Heino (2005) “Permanent Health Damages” In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers: 58-73: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

OECD (2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

OECD (2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

Ott, A.F., U. Ennuste (1996) “Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia” – Social Science Journal, 33, 2, 149-164:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362

Rajasalu, Teet (2003) “Indicators of economic freedom and economic structure as determinants of growth and convergence in enlarging EU and priorities for Estonia”:  In: Essays in Estonian transformation economics, 2003, Tallinn: 9-32.

RAND (2017) https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=hybrid+warfare+in+the+baltics.+threats+and+potential+responses

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus: Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing: Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) “Economic shocks, civil war and ethnicity” – Journal of Development Economics 115: 32–44:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-1175221378&_sort=r&_st=13&view=c&md5=d185b1e7697a1a536327b241f9e4dd3b&searchtype=a

Tirole, Jean (1992) The Theory of Industrial Organizations. The MIT Press: 479.

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

 Tõesusega üle 0,7

 Ennuste, Ülo (2016): https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

Ennuste, Ü. (2008) “Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples.” In: Kirch, Aksel et al. (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

Ennuste, Ü. (1993) „An outline for estimating long-term economic damage by means of analogy“  Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 42, 1, 1-4.

Kukk, Kalev (2005) ”Economic Damages In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers:141-171:    http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

(puudub rahvuslike ressursside kaotuste hindamine)

Rahandusministeerium (12.IV 2017) 2017. aasta kevadine majandusprognoos. RM võrguteavik: 76lk – koostaja Madis Aben.

NB: Rahvusliku jätkusuutlikkuse (RJ) aspektist on sellel prognoosil rida puuduseid mis usaldusväärsust vähendavad (a) nt Eesti RJ lähendi – konvergentsi EL/28 keskmisele (KK) „prognoos“ on siin aastani 2015! – kusjuures 2016 kohta on formaalne statistika olemas – liiati on see „prognoos“ teadustühiselt moonutatult PPS vääringus (b) prognoosil on suur lünk selles osas et puudub makro-ressursside prognoos nt maksebilansi finantskonto osa – seega jääb teadmata millises mahus jätkub finantskonto kaudu lähematel aastatel rahvuslike finantsvarade slikerdamine investeeringute petunimede all välismaale nii residentide kui ka e-residentide poolt (c) avaldatud prognooside usaldusväärsust rängalt vähendab mitmete regressandide usalduspiiride puudumine ja seega ilmselt hübriidsõja riskide (eriti sanktsioonide sõja) rahvuslikult vastutustundetu ignoreerimine.

RAND (2015): https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=hybrid+warfare+in+the+baltics.+threats+and+potential+responses

CCDCOE (2016): https://ccdcoe.org/publications/books/legalconsiderations.pdf

aprill 22, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Õiendusi

Õiendusi http://pluss.postimees.ee/4073203/teadustoo-voi-soov-panna-okupandile-vastu-lougu?utm_source asjus

Eesti rahvuslikud pikaajalised kaotused NLi okupatsioonist pärinevad eeskätt okupantide  genotsiidilistest, sõjakuritegudest ja muudest inimsusvastastest (nt vägivaldsest venestamisest nii eestlaste küüditamise, vangistamise, hukkamise kui ka okupatsiooni ajal eriti väikelaste suhtkõrgest suremusest ja üldisest põliselanikkonna lühikesest elueast (tsiviliseeritud riikidega võrreldes – seda eriti nt Soomega võrreldes – rääkimata kommunistlikust venekeelsete anomaalsest immigratsioonipoliitikast ning sellega etnilise struktuuri polariseerumisest jne).

Seega eeskätt põliseesti inim-kapitali ja inim-varde ning rahvusliku sotsiaalkapitali ning ka rahvuslike  teadmus- ning kultuurivarade pöördumatutest kaotustest.

Nende kaotuste kohta on möödunud aastakümnetel arvukalt tõenduspõhiseid uurimusi tehtud – nt sellel sajandi mõningaid viimatisi publikatsioone:

 

http://www.communistcrimes.org/en/Database/Estonia/Estonia-Communist-Era

Herbert Lindmäe (2015) Suvesõda Harjumaal 1941. Köide IX (sic! kokku üheksa köidet 4852lk meie  II Vabadussõja ühe kangemasiku perioodi kohta – üe) GREIP, Tartu.

Peep Varju. Eesti laste küüditamine Venemaale 14. juunil 1941 kui genotsiidi- ja sõjakuritegu. Sihtasutus Valge Raamat, Tallinna Raamatutrükikoda, 116 lk, Tallinn 2013: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=134869

Estonia 1940-1945 (2006) – Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity, Tallinn: 1337pp.

Valge raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991 (peatoim Vello Salo). Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005 Tallinn. http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=8196  ehk

http://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valge-Raamat.pdf

Vello Salo (2005) The White Book. Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940-1991. State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Estonian Encyclopaedia Publishers, Tallinn: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=8192  ehk   http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/TheWhiteBook.pdf

Белая книга: о потерях, причиненных народу Эстонии оккупациями 1940-1991 / Государственная комиссия по расследованию репрессивной политики оккупационных сил; [перевод с эстонского: Андрей Бабаджан, Татьяна Верхоустинская, Эйнар Вяря ; редакторы Юло Эннусте … и др.; предисловие: Велло Сало] ORURK-24. Kirjastus Ilo. Tallinn, 2006: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=1604

Kuid okupatsiooni pikaajaliste kaotuste teaduspõhine hindamine peab jätkuma pidevalt sest (a) okupatsiooni jätted (nt Eesti etnilise struktuuri venestatus, siia jäänud radioaktiivne saast, siinsete okupantidest järeltulejate mõningate putinoid trollidele võimaldatud vaba vaenulik tegevus rahvusliku teadmusvara mürgitamisel jne) kahjustavad eestluse rahvuslikke jätkusuutlikkuseid siiani ja seda eriti hübriidsõja tingimustes kus kiskjalik agressorimpeerium üritab rekoloniseerimist

(b) sotsiaal-küberneetika ning makro-ökonoomika arenevad pidevalt nt XXI sajandil ELis kui OECDs on teaduspõhiselt kitsalt turumajanduslikelt GDP indikaatoritelt üle mindud Post-GDP indikaatorite hindamisele kus arvestatakse ka inimkapitali-, sotsiaalkapitali-, kultuurikapitali-, institutsionaalkapitali-loomist jne – ning GDP indikaatorite asemel eksistentsiaalsete kriteeriumitena rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse ning sigma konvergentsi tõenäosuse maksimeerimist jne – vt nt:

http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

  • jääb lisada NLi okupatsiooni ajal käsumajanduslikus süsteemis planeerimine toimus sisuliselt eeskätt naturaalnäitajate alusel ning hinnad ning rahalised näitajad olid eeskätt puhtformaalsed ning poliitilised defitsiidimajanduslikud – näitamaks et liitriigid on kõik Moskvale võlgu ja iseseisvalt hakkama ei saaks – selle saavutamiseks olid liitriikide rahvuslikud sotsiaal-majanduslikud sfäärid dekomponeeritud nn üleliidulisteks sektoriteks ja kohalikeks. Seejuures üleliidulistes sektorites toimusid tehingud suuresti nt barteri printsiibil (nt ENSV energeetikasektori ametlikus statistikas oli kirje et oluline osa siin toodetud elektrist „anti vabariigist mujale“ nagu oli ka märkus et põllumajanduse toodangu hindades ei ole kogu väärtust ja see realiseerub tööstuste kaudu – sama toimus välisekspordis jne – seega liitriikide keskpankade rahavood olid ainult osalised ja hindades mis ei omanud mitte mingit sisulist tähendust)
  • Artikli kohta niipalju et ajakirjanikud ei küsinud arvamust ajaloolase Gatis Krumins’i küsitava tõenduspõhisusega ning puuduliku asjatundlikkusega narratiivi kohta mitte ühegi meie monetaar- ega fiskaal- teadlase rääkimata meie okupatsioonikahjude uurijate käest – rääkimata nt majandusteadlase dr K. Kukk’e käest (kes on nii rahandus- kui ka okupatsioonikahjude rahvusvaheliselt tunnustet autor – vt „Valgest raamatust“ dr Kukk’e pt mis olla tõlgitud ka läti keelde) – PMi ajakirjanikud eelistasid eeskätt meie väheusaldusväärseid rusikavehkijaid eks-kommuniste küsitleda kes igal alal ja ajal ning iga kell mihklid – ning Krumins’i meeskonna teksti AVASTUSEKS tituleerida).

aprill 10, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Küsimus

Kuidas meil nende kodumaiste rahva-tulude ja –kulude bilanssidega statistiliselt lood võiks olla?

(a) Näib et mullu meie residentide poolt ainuüksi välismaale antud neto-laenude maht ulatus poole miljardi euroni: 

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RAA0013&ti=SISEMAJANDUSE+KOGUPRODUKT+JA+KOGURAHVATULU+%DCHE+ELANIKU+KOHTA+%28ESA+2010%29&path=../Database/Majandus/15Rahvamajanduse_arvepidamine/06Sisemajanduse_koguprodukt_%28SKP%29/02Pehilised_rahvamajanduse_arvepidamise_naitajad/&lang=2

(b) Lisaks eelmisele siirdati välismaale mullu nii otse- kui ka portfelli-investeeringuid kahe ja poole miljardi euro mahus: http://statistika.eestipank.ee/…

NB! SEEGA OLEKS VÕINUD TEADUSPÕHISE FINANTSPOLIITIKA RAKENDAMISEL MULLU KODUMAISEKS KASUTAMISEKS JÄÄDA TÄIENDAVALT MILJARDEID!

(c) Kõige värskemate andmete alusel 2014 maksid siinsed Venemaa kontrolli all olevad tütarettevõtted siin riigieelarvesse kasumimaksu 3%: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=EM060&ti=ETTEV%D5TETE+%2820+JA+ENAMA+H%D5IVATUGA%29+MAJANDUSN%C4ITAJAD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+JA+KONTROLLIVA+RIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/12Valismaised_tutarettevotted/&lang=2

NB! MAKROÖKONOOMILISELT OPTIMAALNE KASUMIMAKS ILMSELT OLEKS 20% ÜMBRUSES – SEEGA VALITSUS SUBSIDEERIS EELARVEST NEID VENEMAA KONTROLLI ALL OLEVAID ETTEVÕTTEID 17% ULATUSES KASUMI BAASILT – SEEGA TUNDUVAD MEIE FINANTSBOSSIDE VÄITED NAGU ET EELARVE LAEKUMISED TULEVAD MEIL ETTEVÕTJATE TASKUST – SUURESTI TEGELIKKUST MOONUTAVALT (muide finantsinstitutsioonid ei kuulu ettevõtete hulka) JA TAOLISED SUBSIIDIUMID OLEKS PIDANUD MINEMA KODUMAISTEKS FINANTSEERINGUTEKS

(d) ESA PRESSITEADEST:

Eluaseme hinnaindeksi aastakasv aeglustus 24. märts 2017 – pressiteade nr 35 Eluaseme hinnaindeks tõusis 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 4,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 4,5% ja majade hinnad 5,4%. 2011. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 8,5%, 2012. aastal 7,3%, 2013. aastal 10,7%, 2014. aastal 13,7% ja 2015. aastal 6,9%. Korterite hinnad tõusid 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 3,4%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 5,4% ning ülejäänud Eestis 8,6%. …

NB! ELUASEME HINNAINDEKS EI LÄHE INFLATSIOONI ARVESTUSE SISSE – KUID INDEKSI AASTAKASV ON ENAM VÄHEM SAMAS KALIIBRIS PALKADE KASVUGA – SEEGA MEIE MAJANDUS- JA PANGANDUSPOLIITIKUTE VÄITED NAGU OLEKS MULLU PALKADE TÕUSUD OLNUD PÖÖRASED – EI PEA PAIKA SEST REAALSELT MIDAGI PÖÖRAST EI TOIMUNUD (muide kahjuks üldist jaehindade tõusu statistikat ilmutatud kujul meil ei avaldata – seega maksumaksjale jääb saladuseks et milline mullu võis olla reaalne palgatõus – muide inflatsiooni indeks moodustab ainul ühe osa jaehindade tõusust – vt nt Mereste (2003)).

aprill 6, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Meta-Memo (visand 31.III 17 – ära viita kuid avita)

XXI sajandi akadeemiline sotsiaal-küberneetika peavool hindab hübriid sõja tingimustes solidaarsesse kooperatiivsesse/koordineeritavasse suurliitu kuuluva rahvusliku väikeriigi majanduslikku-, sotsiaalset- ja küberneetilist-edukust Meta/Post-GDP põhiselt: eeskätt rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse ning konvergentsi kestlikkuse tingliku tõenäosuse alusel – ning makro-mudelites rahvuslikke institutsioone ja ressursse ning riske ilmutatud kujul kvantifitseerides nii positiivselt kui negatiivselt –  ja seda eriti inimkapitali ning ka sotsiaalkapitali mahu rahalise mõõtmisega nii otseselt kui kaudselt – ning rahaliselt mõõtes ka viimatise pikaajalise terroristliku okupatsiooni poolt tekitatud rahvuslikke kaotusi eeskätt inim-, sotsiaal- ning kultuuri-vara osas 

  • Stigliz et al. (2010) panevad rangelt teadusloogiliselt kindlalt paika et standardsed/formaalsed GDP indikaatorid on valdavas osas kitsalt turumajanduslikel voogudel põhinevad ja seega sobimatud nii rahvusliku jätkusuutlikkuse kui ka heaolu hindamiseks – seda eriti hübriidsõja suure määramatuse ning riskide tingimustes – ning ka rahvuslike tulude teaduslagedate ümberjagamise disfunktsionaalsete institutsioonide tingimustes (nt 0-kasumimaks mis partnerriike kahjustab ja hübriidsõjas agressorit subsideerib jne); edasi jäävad turumajanduslikust arvestusest välja nii rahvusliku sotsiaal-, inim-, kultuur- jne kapitalide/varade loomise jooksvate mahtude arvestused ning ressursside varude kui faktotite arvestused: mis veelgi olulisem et standardse GDP arvestuse sisse lähevad parajasti positiivselt nt mitmed hübriidsõja poolt põhjustatud kuriteod – nt 2007 pronksmäsu purustuste taastamistööd jne (Raporti usaldusväärsust kinnitab autorite teaduslik tippkompetentsus – koosseis lisatud – selles puuduvad nii politikaanid kui ka pankurid ning plutokraadid ja muud magnaadid nagu meil tavaks jne)

NB: Tõelise (G) mitteformaalse/teaduspõhise GGDP mahtude mõningad esialgsed hinnangud arvestades ka mitteformaalseid nn sateliitkontosid

 https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

 http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

 osundavad et akadeemilised/informaalsed GGDP mahud duaalhindades (ehk varihindades milliseid on võimalik turuhindade puudumisel optimiseerimisteooriate võimekustega ligikauselt rahaliselt hinnatavad ületavad standardseid magnituudides ning inimressursside (laias mõistes koos põhielanikkonna reprodutseerimise kapitaliga) rahaline väärtus ületab selles kontekstis oluliselt füüsilise kapitali mahtu (vt nt OECD (2011) mis kahjuks kitsalt turumajandusliku statistika alusel ja kus Eesti kohta arvutused puuduvad – ja OECD (2016) kus leidub mõnigaid kaudseid kvantifikatsioone ka Eesti sotsiaalkapitali kohta).

  • Stigliz et al. järgi arvestada tuleb adekvaatselt elanikkonna rahvuslikku turuvälist tegevust nii tulude hankimisel kui ka rahvuslike investeeringute soetamisel ja rahvuslike ressursside loomisel – seda eriti nii rahvusliku inim- kui ka sotsiaal- ning füüsilise- ja institutsionaal- kapitali soetamisel kodumajapidamiste ja turuväliste institutsioonide poolt – ning nende ressursside rahaliste mahtude hindamisel – ja seda suuresti informaalsete duaalhindade alusel. OECD (2011) keeruka valemi järgi inimkapitali mahu hindamine on keerukas isegi kitsalt turumajandusliku käsitluse puhul kus nt ei arvestata ka põlisrahva reproduktiivsusega seotud kodumajapidamiste inimressurssi – sama vihjavad Diamond&Saez jne; samuti ka sotsiaalkapitaliga lood eriti hübriidsõja riskide tingimustes arvestades sellega kaasnevaid rahvuslikke änge (vt nt Ott&Ennuste (1996) mis asümmeetrilised etniliste rühmade lõikes nt: eestikeelsed ja venekeelsed). Ja vt ka Chou (2006) abstrakti mis lisatud; rääkimata rahvuslikest küberneetiliste institutsionaalkapitalide rahalistest hinnanguest – KUNČIČ (2014).
  • Siinjuures on kahetsusväärne et suures osas meie rahvuslikud majandus- ning rahandus-poliitikud on poliitiliselt kitsalt motiveerituna jäänud rahvuslikult ebaadekvaatsete GDP indikaatorite kummardajateks – mis moonutavad nende arusaamu tegelikust olukorrast ja riskide suurusest ning viivad neid rahvuslikult ränkadele väärotsustustele. Seda eriti hübriidsõja riskide tingimustes (vt Kissinger (2014), Toomse (2015), Kaljulaid (2017) jne) ning veelgi rohkem majandusküberneetiliste mehhanismide disainimisel – Diamond&Saez (2011) järgi nt praegune meie 0-kasumimaks on teaduslage mehhanism ning samas negatiivne institutsioon – eriti kui arvestada riskidega ning määramatustega.
  • Näide hübriidsõjast probleeme: strateegilise kommunikatsiooni sõjast 1) vt nt sanktsioonide sõjast Ennuste (2014) toodud kirjanduse viidetest et on vaja hierarhilist koordineerimissüsteemi kooperatiivses liidus 2) strateegilise kommunikatsiooni sõjast vt viiteid Ennuste (2008) et on vaja „sõnavabaduse“ piiranguid kremlimeelsete trollide suhtes jne 3) tähelpanu väärib ka nn ifolõhe akadeemilise ning poliitkorporatiivse leeri vahel (Januskaite&Uziene (2015) ja Kahan et al. (2017) tõdevad et seda lõhet mõnevõrra võib leevenda mõningate võimurite uudishimu) süvenemine strateegilises kommunikatsioonisõjas akadeemiliste ja poliitiliste institutsioonide vahel (vt ka StratCom COE (2015)) – seda eriti väikerahvuslike jätkusuutlikkuse kestlikkuse riskide tõenäosuslikkuse mõistmise osas 4) eriti sügav lõhe on on ühelt poolt tõenäosusliku käsitluse (teadusloogilises käsitluses tõde on tõenäosuslik ja vale ning faktoidid võivad pärineda mitte ainult pudrupäisusest vaid tõenäoselt ka sulilikust salakavalsusest (Wiener (1948)) – eriti strateegilises kommunikatsioonis) – ning teiselt poolt subjektiivse poliit-determinismi vahel (kus kasutusel hägusloogika).

 

Näide: NLi poolt pikaajalise okupatsiooni ja selle jäätmetega tekitatud rahvuslike täilike tõeliste kahjude rahalisest hindamisest kus arvestatakse eeskätt inimvaradega nt

 https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

NB: nt NLi pikaajalise okupatsiooni poolt Eestile tekitatud kahjude täiesti korrektne hinnang (Kukk (2005) tõenäoselt piirides (0,1;0,2)tr eurot, tr on 10 astmel 12) – seda küll standardse GDP riikliku statistika alusel ning – nagu tookordse Riikliku Komisjoni raames diplomaatiliselt korrektselt oli võimalik – arvestades nt et meie II Vabadussõja (Lindmäe (IX Köide 2015 lk542)) kaotused tulid täiesti maha vaikida – osutub nüüd parajasti hübriidsõja riskide tingimustes ning informaalsetes teaduspõhistes käsitlustes täiesti tühiseks – seda eriti meie rahvuslike inimvarade tohutute kaotuste tõttu barbaarses okupatsioonis – tõenäoselt duaalhindades vahemikus (1;2)tr eurot – seega kaotuste maht tõenäoselt piirides (0,1;0,2)tr eurot (sic! ka nt OECD (2011) inimkapitalide hinnangud tõdevad taolisi magnituude). Parajasti hübriidsõja tingimustes tõelistes informaalsetes/akadeemilistes hinnangutes on parajasti jooksvates duaalhindades on Kukk (2005) hinnang ilmselt vastav vaid nt ainuüksi 1949. märtsiküüditamisega seotud täielikele rahvuslikele majanduskaotustele – arvestades nii otseseid kui ka kaudseid inimkaotusi pluss kodumajapidamiste füüsiliste varade kaotusi ning rahvuslike intitutsionaalsete vadade kaotusi (millede kohta regulaarne administratiivne statistika meil siiani puudub).

P.S.: On selge et ülalkirjeldatud kompleksete rahvuslike rahaliste informaalsete akadeemiliste tõenäosuslike (suuresti Bayes’like subjektiivsete hinnangute alusel: Tongeren et al. (2016) ning kaudsete makroökonoomiliste mõõtmiste tulemustel nagu nt Rajasalu (2003)) hinnangute usaldusväärsust hübriidsõja määramatuste ning strateegilise antagonistliku kommunikatsiooni tingimustes saab kindlustada – ainult ja ainult – laialdase hästi koordineeritud rahvusvahelise koostöö raames – rahvuslike teadmusstruktuuride sünergia metasünteesis. Jääb ehk vaid veel lisada et nendes rahvuslikes teadmus-struktuurides sisaldub tohutu akadeemiline vara – eeskätt sadade asjakohaste tippteaduslike ajakirjade ning sadade tuhandete tippteoreetiliste uurimuste sees peidus – kuigi mitmedki nendest uurimustest võib leida/osta mõne klikiga nt ka allolevate osunduste kirjandusviidetest – kuid ühelgi väikeriigil ei ole tippteadlaste pink küllalt pikk et kogu selles suures multi-dimensionaalsuses ning dünaamikas ja määramatuses ning komplementaarsete meetodite vallas üksi opereerida ning püüda arvukaid poliitpõhiseid korporatiivseid rahvuslikku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust õõnestavaid populistlikke väärotsuseid ära hoida – kuigi kohati oleks seda võimalik kiiresti ja kergesti teha nt: (a) nt teaduspõhiselt on  strateegilise kommunikatsiooni sõjas teatav “sõnavabaduse” piiramine absoluutselt oblikatoorne (vt nt Ennuste (2008)

Nt isegi President Kaljulaid’i WaPo artiklile – https://www.washingtonpost.com/opinions/russia-is-a-threat-estonia-frets-about-its-neighbor/2017/03/24/011ad320-0f2b-11e7-9b0d-d27c98455440_story.html?utm_term=.ab0febde5386 – on ilmselt tosinad Kremli trollid diversioonilisi kommentaare lisanud (ja seda naljakam on et samas artiklis tunnistatakse ilmselt poliit-korrektsusest tõsiseltvõetavaks ilmselt kremlimeelse Y. Toom’i faktoidi nagu et venekeelses Narvas polevat parajasti mitte ühtegi putinoidi – muide Narva muudeti kiskjaliku NLi poolt venekeelseks sõjakuritegelikult etnilise puhastuse käigus ning seega parajasti eriti ohtlikus olukorras võimaliku kodusõja sütikuna Venemaa kaasabil – vt nt Thorsten&Riera-Crichton (2015)) (b) väga lihtne oleks läheneva Eesti eesistumise ajal EL/27-s jõustada teaduspõhised riske ning sulisid arvestavad maksuseadused mis liikmesriikides kõlvatute hargmaiste maksuparadiiside institutsioonid likvideeriks (vt EL Komisjoni vastavaid ettevalmistavaid Raporteid viimatistel aastatel) – ja – sellega EL/27 kui terviku nii sotsiaalkapitali kui ka kaitsevõimet suurendaks (samas kui meil teadustühiselt asendusteemasid kilplaslikult seltskonnameedias üles soojendatakse ning rahvuslikku teadmusruumi hägustatakse nt robotite sotsiaalmaksustamise dispuutidega jne :==) (c) mis selles hübriidsõjas meie jaoks eriti oluline et kiskjalik agressor eelnenud okupatsioonis kahjustas inimsusevastaselt oluliselt meie nii etnilist kui ka vaimset rahvuslikku struktuuri (vt nt Mägi et al. (2016) ja Noor (2005)) ning nüüd püüab valelikult siinse venekeelse elanikkonna inimõiguste päästmise nimel järjekordselt okupatsiooni taastada seejuures eestluse rahvuslikku sotsiaalkapitali nii rahvuslikult kui ka ideoloogiliselt lõhestades: seejuures üheks peamiseks relvaks valed valede otsa – nagu poleks okupatsiooni olnudki ja et küüditamise olid eesti rahva päästmiseks ning vene keel tuleb taastada riigikeelena jne. Täiesti kindlasti olid okupatsioonis meie põhirahvuse inimvara ja rahvusliku teadmusruumi kvaliteedi kaotused tohutud ning pikaajalised – XXI sajandi mõistes magnituudides suuremad senihinnatutest ja siiani oluliselt vähendavad eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosust – kuni ajaloolisele tõele tõeliselt/teaduspõhiselt näkku ei vaadata: nt et suure tõenäosusega juba tunamullu Tallinnas v.k domineeris (uurimuse Mägi et al. (2016) järgi).

P.S.P.S.: (a) tekst on mõeldud erialase rahvusvahelise koostöö hõlbustamiseks ning selles mõttes eeskätt ingl masintõlke jaoks sobivaid termineid ning koma asemel mõttekriipse kasutades ja nt GDP (kodumaine kogutoodang ja mitte SKT/SKP jne) (b) 30.III 2017 Eurostat avaldas värske ülevaate EL/28 276 piirkonna GDP p.c ebavõrdsuste kohta: http://ec.europa.eu/eurostat/news/news-releases. Kuigi see ülevaade on XXI sajandi makroökonoomika seisukohalt vaegteaduslik (vt nt Atkinson (2017) – nt kajastab ainult kitsalt turumajanduslikke indekseid) – siiski võib sellest ülevaatest nt ka OECD teadusosakondade raportite põhja järeldada et ELi kui terviku sotsiaalkapitali tase on tõenäoselt vilets sest nende piirkondade majanduslike tasemete dispersioon on väga suur (seejures Balti-Riigid on piirkondadeks liigendamata jäänud. (c) vähemalt Eesti eesistumise ajal tuleks EL/27-s see probleem teaduspõhiselt Agendasse suruda  seda eriti arvestades et nt Econ.com 1.IV 2017 värske GDP prognoosi alusel 2018 kohta näib suure tõenäosusega et liikmesriikide lõikes on võimalik väita et sigma divergents näib jätkuvalt süvenevat ning seega mitmegi perifeeriariigi (eriti mis külgnevad kiskjaliku (Tirole (1992) termin oligopolide teoorias) impeeriumiga) rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosus näib eksistentsiaalselt kahanevat – kui endiselt võimurid eriti liikmesriikides (eriti kus venekeelsete kontsentreeritus kõrge) tõelistest sotsiaal-küberneetilistest (inc EL/27 kui terviku sotsiaalkapitali edendamisest) probleemidest pankurite/kröösuste juhtimisel populistlikult/teaduslagedalt mööda vaatavad (muide ajaleht The Economist omab kompetentset teadusosakonda).

Arusaadavalt peab Agendasse kuuluma ka see probleemistik:

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2016-0440&language=ET&ring=A8-2016-0317

Tänuavaldused: tänan SA VALGE RAAMAT juhatust rahalise toetuse eest mis võimaldas mul hankida ligemale poolsada tasulist värsket teaduspublikatsiooni sh väga kiiresti Amazon Kindle viimatisi suhtkalleid monograafiaid; sügav tänu Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule võimaldamaks minul tasuta juurdepääsu tuhandetele sciensdirect.com artiklitele; asjalike nõuannete ning märkuste eest avaldan tänu akadeemilistele kolleegidele: Peep Varju, Jaak Uibu, Aigi Rahi-Tamm, Alari Purju, Aksel Kirch, …

 Osundusi 

Atkinson, Anthony B., (2015) Inequality: What Can Be Done? Harward University Press: 400.

Chou, Yuan (2006) “Three simple models of social capital and

economic growth “– The Journal of Socio-Economics 35  889-912:

DOI: 10.1016/j. socec. 2005.11.053

Abstract

This paper proposes three models of social capital and growth that incorporate different perspectives on the concept of social capital and the empirical evidence gathered to date. In these models, the social capital impacts growth by assisting in the accumulation of human capital, by affecting financial development through its effects is the collective trust and social norms, and by facilitating networking between firms that result in the creation and diffusion of business and technological innovations. We solve for the optimal allocation of resources channelled into the building of so::cial capital, to examine the models ‘ comparative statics and dynamics, and demonstrate how a tax and subsidy scheme may correct the resource under-allocation that results from the public good aspect of social capital creation. Observed, in the social capital across countries are explained by, in government policies and the possibility of multiple equilibria and social capital, the poverty of noughts and crosses.

© 2006 Published by Elsevier Inc.

Diamond, Peter; Emmanuel Saez (AUGUST 2011) The Case for a Progressive Tax: From Basic Research to Policy Recommendations. CESIFO WORKING PAPER NO. 3548 CATEGORY 1: PUBLIC FINANCE: http://elsa.berkeley.edu/~saez/diamond-saezJEP11opttax.pdf

Ennuste, Ü. (2014) „Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks oPreliminary Postulates and Conjectures“ – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

Ennuste, Ü. (2008) “Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples.” In: Kirch, Aksel et al. (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

Abstract

The main purpose of the paper is to identify challenges that occur developing strategies based on national intellectual kapital (NIC) measurements. As it can be observed from IC literature, even though there are different methods to measure NIC, they are not commonly used among policy makers as a tool for strategic management decisions to raise competiveness of nation. This paper compares different approaches to measure NIC, reveals related problems and provides possible explanations accordingly. The findings of the paper show that there is a big gap between academic research and policy makers. Four major directions of explanations to bridge this gap are highlighted in the paper: (1) poor awareness of IC concept among policy makers, (2) methodology related issues, (3) changing leadership profile and (4) collaboration related issues. The insights to possible solutions are also presented. They reveal the need to research different countries regarding their NIC policy.

© 2015 The Authors. Published by Elsevier Ltd.

Kahan, Dan M., Asheley Landrum, Katie Carpenter, Laura Helft, Kathleen Hall Jamieson (2017) „Science Curiosity and Political Information Processing“ – Political Psychology“ –  38: 179–199, doi:10.1111/pops.12396, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/pops.12396/epdf

Kaljulaid, Kersti (2017): https://www.president.ee/et/meediakajastus/intervjuud/13147-qrussia-is-a-threat-estonia-frets-about-its-neighborq-the-washington-post/index.html

Kissinger, Henry (2014 –  e.k 2017)  World Order. Allen Lane: 420  (Index  on p408:  Estonia, Russian cyberattac on  p 345).

Kukk, Kalev (2005) ”Economic Damages – In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991. State Committee on the Investigation. Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers:141-171:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

KUNČIČ, ALJAŽ (2014) „Institutional quality dataset“ –  Journal of Institutional Economics Volume 10 Issue 01 March 2014, pp 135-161:  http://dx.doi.org/10.1017/S1744137413000192 (About D

Mägi, Kadi; Kadri Leetmaa, Tiit Tammaru, Maarten van Ham (2016) „Types of spatial mobility and change in people’s ethnic residential contexts“ – DEMOGRAPHIC RESEARCH VOLUME 34, ARTICLE 41, PAGES 1161−1192 PUBLISHED 28 JUNE 2016 http://www.demographic-research.org/Volumes/Vol34/41/ DOI: 10.4054/DemRes.2016.34.41:

http://www.demographic-research.org/volumes/vol34/41/default.htm

Noor, Heino (2005) “Permanent Health Damages” In: The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940–1991, State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Tallinn, Estonian Encyclopaedia Publishers: 58-73: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

OECD (2011) MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

OECD (2016) How’s Life in Estonia? :

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=OECD+(May+2016)+How%E2%80%99s+Life+in+Estonia%3F+Additional+information%2C+including+the+data+used+in+this+country+note%2C+can+be+found+at%3A+www.oecd.org%2Fstatistics%2FBetter-Life-Initiative-2016-country-notes-data.xlsx

Ott, A.F., U. Ennuste (1996) “Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia” – Social Science Journal, 33, 2, 149-164:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362

Rajasalu, Teet (2003) “Indicators of economic freedom and economic structure as determinants of growth and convergence in enlarging EU and priorities for Estonia”:  In: Essays in Estonian transformation economics, 2003, Tallinn: 9-32.

Schmid-Schmidsfelden, Hubertus: Kristina Potapova (2016) The Bear in Sheep’s Clothing: Russia’s Government-Funded Organisations in the EU. Wilfried Martens Centre for European Studies:

https://www.google.ee/search?q=martensctre%20eu%20publications%20bear%20sheeps%20clothing%20russias%20government%20funded%20organisations

STIGLITZ, Joseph E., Amartya SEN, Jean-Paul FITOUSSI et al. (2010) Report by the Commission on the Measurement of Economic Performance and Social Progress:

http://ec.europa.eu/eurostat/web/gdp-and-beyond/publications

Raporti kaalukust näitab Eurostati autorite koosseis:

Juhtivad

Professor Joseph E. STIGLITZ, Chair, Columbia University

Professor Amartya SEN, Chair Adviser, Harvard University

Professor Jean-Paul FITOUSSI, Coordinator of the Commission, IEP

http://www.stiglitz-sen-fitoussi.fr

Thorsten Janus, Daniel Riera-Crichton (2015) “Economic shocks, civil war and ethnicity” – Journal of Development Economics 115: 32–44:

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-1175221378&_sort=r&_st=13&view=c&md5=d185b1e7697a1a536327b241f9e4dd3b&searchtype=a

Tirole, Jean (1992) The Theory of Industrial Organizations. The MIT Press: 479.

Tongeren,  Jan W. van and Ruud Picavet (2016) „Bayesian estimation approach in frameworks; integration of compilation and analysis“ In  EURONA — Eurostat Review on National Accounts and Macroeconomic Indicators: 7-49.

 

Toomse, Rene (2015) Defending Estonia in peace and war. Retaining a small state near the aggressive neighbor by utilizing unconventional strategies; (supervisor: Jyrki Käkönen); School of Governance, Law and Society, Tallinn University, Tallinn, Estonia: 245lk:

http://www.etera.ee/zoom/8725/view?page=1&p=separate&view=0,0,2067,2834

 StratCom COE (15.III 2017) StratCom laughs. In search of an analytical framework – ISBN: 978-9934-564-12-3: http://www.stratcomcoe.org/publications

 

 

märts 23, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Komisjoni VALGE RAAMATU asjus

Tuleks vist arvata et ÄP* püüdis Komisjoni VALGE RAAMAT (VR)** EL/27 viie alternatiivse arengu-stsenaariumi esitamise tekstis – meile neid alternatiive tähtsustada ja seda vaatamata ÄPi artikli veidrale pealkirjale (ilmselt mõnitavalt pandud mõne aferistlikult toimetaja poolt) – tahtis tähtsustada nagu nt seda on tehtud juba korduvalt vastutustundeliselt nt Frankfurter Allgemaine veergudel nt***

Tõepoolest VRis on huvitavaid lõike nt Eesti arengute seisukohat (a) Eesti on tsiviliseeritud riikide hulgas tulude ebavõrdsuse poolest esirinnas koos USAga (Geni’ indeksi järgi) ning seega arvestades meie anomaalse etnilise heterogeensuse ning hübriidsõja eesrinde olukorda – eriti suures määramatuses ning rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse kahanemise riskides (b) et eurooplaste suhtumine võrgustatud autodesse saab selle teksti järgi olulisest sõltuma stsenaariumide valikust (üks meie IKT asjatundja pidas seda seisukohta mitmete riskide arvessevõtmisel täiesti mõttekaks) jne jne

Üks meie MEP kes olla EP Saalis juhtunud Komisjoni ettekannet kohapeal kuulma – kinnitas et ettekandja küll purjus ei olnud – erinevalt prantslaste arvamusest. Kuigi ettekandest jäi justkui veidralt kõlama midagi taolist nagu oleks vaja EL/27 efektiivsust vähendada – et sellega saaks ehk igat masti populistlikke ja kremli- ning trumpismi-meelseid barbaarseid rünnakuid ELi vastu (nagu ka ÄPi selle artikli pealkiri) ehk leevendada ja seega paljusid Komisjoni poliitikaid jõustada ning rakendada senisest veelgi paremini. Tõepoolest ettekandest võis oletada et osa stsenaariume on strateegilised ning ikkagi viies nendest on parim sest kõige ilmsemalt seab esiplaanile ELi kui 27 rahvusriigi kaitseliidu edendamise

Tuleb arvata et ilmselt efektiivsuse näiliseks vähendamiseks ja populistide peletamiseks  ongi stsenaariumid koostatud hägusloogiliselt (kattuvalt ja mittetäielikult) ning mis veelgi olulisem et ilma institutsionaalsete reformideta – ja – mis meie suhtes eriti oluline et kahetsusväärselt esimeses stsenaariumis mis peaks seniseid trende jätkama – on kahetsusväärselt „ära unustatud“ düsfunktsionaalsete 0-kasumimaksude mehhanismide likvideerimine (et mitte häirida mistahes „ettevõtlust“ ja ka rahvusvaheliselt kõlvatut konkurentsivõimet kohaliku maksumaksja kurnamise najal jne****) – seega meil anomaalne majandusliku ebavõrdsuse suurendamine ja maksustamata kasumite kantimine nt laenude petunimetuste all piiritaha jätkub (ESA andmetel 2016 Eestist anti netos http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2017/03/06/maksuametnikud-koduses-seinakontaktislaene välismaale ligemale kahe kolmandiku miljardi euro mahus – brutos pole veel ametlikke andmeid avaldatud aga küllap nagu tavaliselt kordades rohkem ehk paari tuhande ringis p.c)

*) http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/03/03/krimpsus-vanamehe-brusseli-vark

**) https://ec.europa.eu/commission/white-paper-future-europe-avenues-unity-eu-27_en

***) http://www.faz.net/aktuell/politik/juncker-praesentiert-ideen-fuer-die-zukunft-der-eu-14904657.html ja

http://www.faz.net/aktuell/politik/ausland/merkel-hollande-werben-fuer-europa-verschiedener-geschwindigkeiten-14912622.html

****) https://uloennuste.wordpress.com/2012/06/02/letter-to-the-commissioner/

 

 

 

 

märts 6, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Säuts 27.II 17

Tagasihoidlik soovitus Presidendi nõunikele: kas ei oleks XXI sajandi hübriidsõdade strateegilise kommunikatsiooni ning küber- ja etnilis-konfliktide turbulentsis – otstarbekas Presidendi kõnedes hõlmata ning mõõta ka rahvuslikke kultuur- ja sotsiaal-kapitali mahtude rahalisi indikaatoreid – kui rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse olulisi regressoreid – nt:
A) “Algorithms can’t do that“ – Basel Institute of Commons and Economics: http://www.commons.ch „ Why Social Capita 2016? Updatedversion by Alexander Dill, April2016 The roots: ‘We felt we’d mostly done what we could do’ From 1985 on, when French sociologist Pierre Bourdieu started to introduce cultural capital and humancapital become en vogue, Social Capital expressed the idea that social relations and goods represent a value as well. But how to measuring a non-material asset? While social scientists love to do their surveys from the desk, for a long while measuring Social Capital meant to identify existing indicators and to use these aggregated data.Robert Putnam, the most famous American researcher on SocialCapital, gatheredthe data on the percentage of the people volunteering and compared them with economic data. While the Northern US States and Northern Italy showed the strongest correlation …. “
ja
B) Journal of Intellectual Capital – sealt nt: Zambon, Stefano (2016) „Ten years after: the past, the present and the future of scholarly investigation on intangibles and intellectual capital (IC)” – Journal of Intellectual Capital, Vol. 17 Iss: 1: http://dx.doi.org/10.1108/JIC-11-2015-0093
P.S.P.S: mis veelgi olulisem on see et Nõunikud peaks jälgima et ka Majandusnõunik oleks küberajastu tasemel unisoonis Presidendiga (a) et teaks et ELis sotsiaal-küberneetika põhiselt tõestatult (mitte poliit-populistlikult) tuleb seadustada reegliks et isikud maksavad makse tegutsemise kohas – aga mitte vabalt selle järgi kus nende moblad resideeruvad (b) et Bismarck’i aegne maailmakord ei pidanud arvestama ei tuumarakettide ega kiskjalike trollide kolonnide küberrünnakutega eriti seltskonnameedias  – et küberajastu riigimeestest on taolist olukorda rahvusvaheliselt silmapaistvamalt analüüsinud Prof Kissinger oma 2014. aasta monograafias mis nüüd ka e.k olemas – muide ka  tema osundab luulelise TS Eliot’i värsse aga mitte lilillede teemal – “teadmus on kadunud informatsiooni sisse/informatsioon on kadunud müra sisse/jnejne (c) et Wiener’i poolt vermitud “küberneetika” tuleneb kreeka keelsest “tüürimees” ja pole seega modelleeritav jõel ilma laevata – laevata mis loodud sajandite jooksul ning mis nõuab siin ja praegu igapäevast innoveerimist et tsiviliseeritet riikidega konvergentsis püsida – ja mida ei saa keegi e-resident kuskilt Palmisaarelt mingi nutimoblaga teha – eriti kui ta seal peab oma makse maksma või kui mõni e-eestlane seal oma kontoga on maksudest kõrvalehiilimiseks (d) et Wiener’i (1948 ja e.k 1961) järgi sotsiaal-küberneetilistes käsitlustes on obligatoorne rahvuslikult negatiivsete aktiivsuste ja sulide ilmutatud kujul arvesse võtmine – selge et see on eriti oluline nii kiskjalike trollide tegevuse talitsemises kui ka rahvuslike sotsiaal-küberneetiliste partokraatlike ignorantide (kes nt suuda mõista ei rahvuslike sotsiaal- ega inim- ega institutsionaal-kapitalide jne olemust ning olulisust rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse tagatistena – ning arvavad et ainult kasumi kasv on oluline vaatamata sellele et kuidas see koos teiste rahvuslike ressurssidega lastakse kodumaisest rahvuslikust majandusesest välja kantida) poliitikate vääramiseks ning rahvusliku teadmusruumi kvaliteedi tõstmiseks.

veebruar 27, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar

Remark 16.II 17

Rahvusliku intellektuaalkapiatali (sic! nähtamatute kapitalide nagu inimkapitali, sotsiaalkapitali jne – Mereste 2003 I lk226 ja II lk261 p4) mõõtmisest ja rahvusliku kommunikatsiooni strateegia disainimisest* – väärtuslik käsitlus hübriidsüjas agressiivse trollimise teaduspõhise ohjamise mehhanismide konstrueerimiseks ning tõerääkimise ärgitamiseks – eriti post-veritas ajastul – vt ka**

 

             „Sinu vaikimine ei kaitse sind“ Audre Lordealt (Sofi Oksanen PM 14.II 17 lk17)

 

*) Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

 

Abstract

The main purpose of the paper is to identify challenges that occur developing strategies based on national intellectual kapital (NIC) measurements. As it can be observed from IC literature, even though there are different methods to measure NIC, they are not commonly used among policy makers as a tool for strategic management decisions to raise competiveness of nation. This paper compares different approaches to measure NIC, reveals related problems and provides possible explanations accordingly. The findings of the paper show that there is a big gap between academic research and policy makers. Four major directions of explanations to bridge this gap are highlighted in the paper: (1) poor awareness of IC concept among policy makers, (2) methodology related issues, (3) changing leadership profile and (4) collaboration related issues. The insights to possible solutions are also presented. They reveal the need to research different countries regarding their NIC policy.

© 2015 The Authors. Published by Elsevier Ltd.

**) Ennuste, Ü. (2008) “Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples.” Kirch, Aksel et al. (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: Tallinn University of Technology, 9 –39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

veebruar 16, 2017 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar