SEMIOOTILISELT ja INFODEEMILISELT MASKEERITUD

MOTO: Ingrid Rüütel “Terve maailmaga saab suhelda interneti kaudu, aga oma veemõõtja näidu lugemiseks peab ronima kaevu.” (Pealinn” 14.XII’20 lk13:

https://www.pealinn.ee/tagid/arvamus/ingrid-ruutel-eestlasi-uhendab-uhine-vaenlane-kuid-uusi-vaenlasi-n261125)

NB : esialgne visand 16.XII’20 – mitte osundada kuid kompetentselt viidata! Eriti Bayes’like käsitluste ja mudelite alal mis pandeemia (vt ajakirja The Lancet) perioodil omavad laiemat rahvuslikku mentaalset tähendust ning nõuavad tuginemist kogu globaasetele ning EL27 teadmusressurssidele (https://en.wikipedia.org/wiki/Bayesian_probability?fbclid=IwAR0dQcTKa0sd-pc8K9bql_s0KsR18A8fHIclGXxngp86_fcu8SBfVCPzu8k) koos viidetega ning korrektsete EL27 terminitega. Autor vabandab teksti ligadi-logadi oleku eest – suuresti arvutitõrgetes tingitud – samas olen teadlik et ainult autotite konsiilium on võimeline täilikult adekvaatselt käsitlema taolisi probleeme.

NBNB: Käesolev Mininarratiiv on fokusseeritud eeskätt infodeemilistele (ajakirja Lancet’i termini mõistes või Wikipedia mõistes – https://en.wikipedia.org/wiki/Infodemic#:~:text=Infodemic%20is%20a%20portmanteau%20of,something%2C%20such%20as%20a%20disease) probleemidele seoses ränga COVID pandeemiaga ning selle teiste komplemetaarste kriiside .
Käsitlus tugineb peamiselt ökoloogilis-sotsiaalsele moodsale küberneetika teoreetilisele digitaalsele varamule:
https://yloennuste.wordpress.com/2020/08/11/kompilatsioon/
ülalolevas on teoreetilist tausta selgitatud vastavate osundustega ka eesti autoritele ja seega siinkohal me selle teemaga enam ei tegele. Aga järgnevalt käsitletud ühte näidet infodeemia vohamise vallas COVID pandeemiga seoses: vt LISA.

TÕEPOOLEST LISA JÄRGI AS Tallinna Vee (siin TV) äsjane eestikeelne ja venekeelne Kliendikiri nii semiootilises küberneetilises ning ka kübemõttes on rea hägustavaid populistlikke hägustavaid oskussõnu käibele lasknud – nii e.k’s kui ka v.k’s – koos anakronistlikke
regulatsioonide muudatuste/väiteidetega nii insenertehniliselt kui ka majandusteaduslikult:

a) nt “piiriitlus(joonis)” kus termini esimene pool on üldkeeleliselt EKSS.ee poolt defineeritud – aga vist TV P00LT oskuskeeleliselt jäänud defineerimata ning jääb häguseks – ja on siin ilmselt mõeldud hägustama klientide torustike hoolduse varaliste kohustuste juriidilise ümberjaotuste seadustamiseks (torusiku varalise kuuluvuse põhiselt kinnistu piiride põhiseks piiritluse mõistes – tegevuseks mis ei näi seega kuuluvat TV reguleerimispädevusse – sest nt Linnavalitsus on ka TV üks klient – ja vist ka osanik/asjaline – ning sisuliselt tuleb tuleb taolisi probleeme lahendada institutsionaalökonoomika alusel – mitte ainult monopolide huvidest lähtuvalt vaid vähemalt RM’i poolt seadustatavalt.

Veelgienam – täiesti on jäänud arvestamata taoliste reformide mõju majandusliku ebavõrdsuse süvendamisele ja sellest omakorda rahvuslike ängide produtseerimisele:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362331996900336

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=

https://reader.elsevier.com/reader/sd/pii/S1876201820304974?token=6965969DC47C50F08571AAA685DAC0EAA2CBA15E428D344C2AE2E404A49F835A159E4CBBEE0EE6177C0D363AAACB34C6

kusjuures need reformiängid liituvad pandeemia ängidega ja koos mõjutavad nii rahvuslikkke vaimseid kui ka fataalseid indikaatoreid (vt tänavust Lancet’i repertuaari)

b) samas on TV terminoloogias kasutusel “torustik on amortiseerunud” mis inseneri keeles naljaga pooleks tähendab/assotsieerub et torustik on amortisaatortiteks muutunud (nagu auto all – absurd – mis ilmselt tuleneb v.k’e mõjudest sest Läänelikult peaks olema e.k’s olema nt “pärsitud”, “lagunenud” jne (seega peaks tulenema mõnest vastavast v.ld tüvest mis ngu “surmaga” seotud) – muide Mereste 2003 lk 111 soovitab siinkohal kasutada EL’i tsiviliseeritud terminoloogialele vastavat “depretsiatsioon” ning inseneride mõistes “torustiku tehnilise jätkusuutlikkuse mõõtmine” – seejuures Mereste “amortisatsioon” ei kattu esimesega ja nt investeeringute alal võib omada hoopis laiemaid tähendusi

c) tekst näib olevat infodeemia (ajakirja Lancet’i termini mõistes) kallakuga et vargsi hägusa piiritlus terminiga petislikult maskeeritult masseerida TV klientide vahel nende varaliste kohustuste ümberjaotust nii klientide vahel – kui klientide ja ka TV vahel – viimase huvides – milleks ühel monopolil mingit makroökonoomilist õigustust pole.

Ümberjaotus näib räigelt majanduslikul eba-võrdsustavat kliente TV (Mereste järgi hargmaine monopol ja Nobelist (2014) J. Tirole järgi “kiskjalik” sest nt ajaleht “Pealinn” 14.XII’20 lk3 väitel TV erastamisega kaotavat linna eelarve iga aasta tervelt miljardi jagu ja mis vist justku kaduvat Austraalia keldritesse) suhtes – kandes üha rohkem torustike hoolduskulusid klientide kanda – samas kui vastavad kulud on kantud nii vee hinda kui ka TV amortisatsioonifondi. Eriti ängistav on see paljudele Nõmme elanikele kes 1973 oma jõul ning kulul paljud torustikud rajasid ka tänavatele – sest okupatsiooni ajal burzuidele torustikke linnavalitsus üldiselt ei rajanud. Muide eramu krundil torustike renoveerimine/rekonstrueerimine TV normatiivide järgi võib peremehele maksma minna vaat et paari aasta pensioni jagu – seega pensionäreide Nõmmelt ära kolimist.

Muide arvestades EL’i Bayes’likku tsiviliseeritud subsidiaarsust (vt nt küberneetik Ivar Petersen 1991 “demokraatilisus”) on täiest absurdne avaldada see TV kiri v.k’s ja mitte inglise keeles sest TV on just Brüsselist suuri toetusi saanud ja selle tõttu suuresti nii edukas nagu Kirjast selgub ja mis veelgi olulisem – soovib neid sealt edaspidigi saada ja seega TV peaks oma terminoloogiaga ning kohti barbaarsete normatiividega EL’i poole konvergeeruma ka ökoloogilis-sotsiaalse küberneetika mõistetes ning Bayes’likult

(http://www.scholarpedia.org/article/Bayesian_statistics#:~:text=Bayesian%20statistics%20is%20a%20system,is%20fixed%20to%20be%20one).

P.S.: Motos Proua President jätab targu märkimata et see “kaev” tuleb ka soojustada ning ei tohi olla ühendatud internetti (ilmselt selleks et tragöödia ei muutuks komöödiaks – eriti jätab märkamata et kaev/urg peab olema põhjavee kindel) – ja jätab veelgi targemalt märkimata et nii see nõue kui kah muud TV absurdsused/pettused tulenevad suuresti Linnavalitsuse kamandamistest – muide samas kõrval Viimsis veemõõdiku näidu kontrollimiseks kord kuus sõidab väike auto majadest mööda …

Aga samas lk13 Ingrid Rüütel’i lause “Eestlasi ühendab ühine vaenlane,” – toob meid TV näitelt tagasi laia maalilma – ja arvestades et tegemist kirjanduse tegelasega kes ilmselt omab vaimset sugulust nt A. Gide 1899 jutustusega “Halvasti aheldatud Prometheus” – siis see ühine vaenlane peaks olema meie praeguses olukorras akuutselt infodeemia (rahvusliku teadmusstruktuuri negentoeerumisega/roiskumisega koos anti Bayes’liku häguse loogikaga (ka Prometheus olla Zeus’ile valetanud ning ka Pariisis seal koos kotkaga tekitatud infodeemia tõttu põliselanikud emigreeruvad – nagu Ingrid Rüütel’i järgi praegu siit tänu venekeelsele aegunud veevärgile jne). Muide see häda on globaalne sest COVID-19 keerukates tingimustes (https://marlin-prod.literatumonline.com/pb-assets/Lancet/pdfs/S0140673620327057.pdf) on populistid kiiresti pseudoteaduslike valeseletustega kohal nt Musta Luige liiglihtsustatud ja äärmiselt kahjustavate teooriatega. Siit moraal: tuleb püüda tagada rahvuslikult võimalikult suuremat võimet absorbeerida kogu globaalset acquis communautaire ressurssi – ja – selleks vastavalt rahvuslikku teadusstruktuuri arendada (eeskätt ingliskeelset).

Hoiatus – ausameelsel lugejal tuleks enne selle Kliendikirja lugemist tingimata studeerida petismagismi võtteid nt – https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0022103120303930 – nt et mõista väidet et “piiritlus on tohutult töömahukas ja aastaid nõudev protsess – ja – loomulikult ei lähe see klientidele maksma mitte midagi” – seega uus IME (tegelt labane monopoolne trikk). Veelgi müstilisem et lk3 üks aselinnapea väidab et kui TV kuuluks linnale siis eelarve maht linnal oleks 1,5 miljardi asemel 2,5. Mis muide ei oleks mingi ime – sest EP andmetel nt 2020 välisinvesteeringute positsioon suurenes ca viie miljardi võrra ja kuskilt pidi see ju tulema (muide need summad on väga mitmeselt tõlgandatavad tõesti). Muide torutööde maksumuste kohta võib mõnigat infi saada nt – https://putkihaka.fi/?gclid=CjwKCAiAl4WABhAJEiwATUnEFwiOGvleAoiE3HzZ9RrBJR2Y82BjCLTi5z0RGjugMhqaayvqoDWVLRoC-WUQAvD_BwE

Tänuavaldus PhD Anton Laur’ile paljude praktiliste konsultatsioonide eest (sest veevõrkudel on ökonoomilist afiinsust elektrivõrkudega) ja varasemalt nõuandeid Andras Inotai’lt tõerääkimise tagamiseks hierarhilisel optimeerimisel duaalhindadega.

LISA

detsember 5, 2020 Posted by Ülo Ennuste | Uncategorized | Lisa kommentaar

RAAMAT

PUULASED JA TOHTLASED (2020)

Autor: ANDRUS KIVIRÄHK

“Ja siis ma nägingi neid esimest korda. Terve leiliruum oli neid täis.
Linalakad tüdrukud, patsid õlgadeni. Laiaõlgsed poisid, juuksed korralikult seitlisse kammitud. Kõigil rahvariided seljas, nagu läheksid nad laulupeole. Nad tulid üksteise järel leiliruumist välja ja rivistusid seina äärde, justkui valmistuksid ühispildiks.
„Kes need on?“ küsisin ma jahmunult.
„Puulased ja tohtlased,“ lausus Kallela vaikselt.””

Umbes nagu A. Gide’i halvasti aheldatud kuid mitte kunagi ahistatud Prometheus’e raamatus*:

“Mu härrad,” alustas Prometheus, “kuna mul kahjuks ei olnud kavatsust rääkida midagi, mis teid huvitaks [Sic! nagu https://www.facebook.com/sharer/sharer.php?s=100&u=https%3A%2F%2Farvamus.postimees.ee%2F7044405%2Fmaria-jufereva-skuratovski-voib-olla-me-kunagi-naeme-vene-perekonnanimega-presidenti%3Futm_source%3Dfacebook.com%26utm_medium%3Dsocial%26utm_campaign%3Dshare-buttons%26utm_content%3D7044405, ÜE] võtsin ma … kaasa … ka pornograafilisi pilte ja rakette; … kõige tõsisematel kohtadel lõbustan ma publikut nendega. Niisiis, mu härrad, loodan ma mõningat tähelepanu.””

*) https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0959152411000163?dgcid=raven_sd_recommender_email

august 19, 2020 Posted by Ülo Ennuste | Uncategorized | Lisa kommentaar

Kompilatsioon

Kompilatiivne lihtülevaade sotsiaal-ökoloogilisest küberneetikast lühidalt (komplekskatastroofide ja hierarhiliste rahvaste liitude tingimustes)

NB – vistandi mustand 13. VIII ’20 – mitte viidata sest sisaldab ka arvukaid arvutitõrkeid – kuid kommenteerida erialaselt seejuures kohates vähelevinud oskussõnu (mis Mereste 2003 ei sisalda) siis Google/jne aitab.

Asjakohased kvaliteetsed kommentaarid viidatud artiklite kohta lülitatakse Blogisse koos autorite nimedega.

TEKSTIST – a) mõeldud rahvusliku prii võrguteavikuna erialase adaptiivse leksikonina mis eeskätt sihitud hierarhiliste sotsio-ökoloogiliste küberneetiliste uurimuste rahvuslikuks propageerimiseks – peamiselt nii rahvusvaheliselt tunnustatud uurimuste (nt https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0959152411000163?dgcid=raven_sd_recommender_email – kui ka CEPR Diskusioonivihikute kasutamiseks ning eeskujuks (nt CULTURE, INSTITUTIONS AND POLICY Torsten Persson and Guido Tabellini Discussion Paper DP15233 Published 31 August 2020 Submitted 25 August 2020 Centre for Economic Policy Research 33 Great Sutton Street, London EC1V 0DX, UK Tel: +44 (0)20 7183 8801 www.cepr.org This Discussion Paper is issued under the auspices of the Centre’s research programmes: Macroeconomics and Growth Public Economics Any opinions expressed here are those of the author(s) and not those of the Centre for Economic Policy Research. Research disseminated by CEPR may include views on policy, but the Centre itself takes no institutional policy positions. The Centre for Economic Policy Research was established in 1983 as an educational charity, to promote independent analysis and public discussion of open economies and the relations among them. It is pluralist and non-partisan, bringing economic research to bear on the analy ja parajasti eriti The Lancet väitluste (nt https://www.thelancet.com/journals/lanplh/article/PIIS2542-5196(20)30176-5/fulltext ) kui ka Eestis tehtud nn seemnes-uuringutele (nt -Ennuste (1969)! dekompositsioon/distributsioon ja iteratiivne koordineerimine ja Petersen (1991) subsidiaarsus otsustushierarhias) ning Ott ja Ennuste (1996) reformimise ängid – värske seoses pandeemia mentaalsete ängidega https://www.thelancet.com/action/showPdf?pii=S2215-0366(20)30308-4&__hstc=753710.c42d8f420c2d2dd948a1539731fadef7.1599293670570.1599293670570.1599293670570.1&__hssc=753710.1.1599293670570&__hsfp=1613003867&fbclid=IwAR2a8ZIucE4znHa24HyIRsRFCwfcP9zvZi9Ry0504vdZcipuqniIK666hQg) Ennuste ja Rajasalu (2002) jätkusuutlikkuse tõenäosuse optimeerimine) ja A. Kirch ja M. Kirch’ile ning Tuisk’ule mitmete rahvusküberneetiliste uurimuste ja publitseerimiste eest viimatisel perioodil, A. Matin’ile (1998 NAUKA monograafia kaasautorina)

b) tekst on koostatud kodanikuteaduse (CS) formaadis partnerite panelistide poolt ja kuulub pidevale täiendamisele. Erialaselt avaldame tänu A.F. Ott’ile ja L. Wilder’ile, G. Hodgson’ile, I. Tyrni’le, P. Ahtiala’le J.-S. Hansen’ile, G. McMahon’ile, A. Inotai’le, J. Kornaile – meie pikaajalise konsulteerimise eest.

c) eriline erialane tänu kuulub N. Alumäe’le (Küberneetika Instituudi rajajale 1961) ning teadusjuhtidele E. Lippmaa’le, H. Aben’ile, U. Mereste’Jle, A. Köörna’le, J. Aaviksoo’le jne.

Sotsiaal-küberneetiliselt (laias mõistes) on rakenduslikult tänapäeval rahvusliku jätkusuutlikkuse stabiilsuse tõenäosuse – või selle lähendite (nt konvergentsi jätkusuutlikkus liitlastega või kooperatiivsus ning rahvuslik patriotism, rahvuslik sotsiaalkapital jne) globaalne optimeerimine katastroofide tingimustes mis võivad olla nii kobarlikud kui ka lainelised (nt kliima anomaaliad mis osaliselt tingitud inimkonna väärtegevusest, panepideemiad ja infopandeemiad koos aheldatud inimvarade tohutute kaotustega sotsiaal-kübereneetilises Fenchel’i duaalhindade väärtuses ning Bayes’likus statistikas – ja – rahvusvahelised militaarkonfliktid, infodeemiad ning negatiivsed trolldiversandid (eriti kremlimeelsed ja stalinistlikud nostalgia puhangud. riikidevaheliste liitude ja riikide lagunemine, riiklikud ja rahvusvahelised rahandus ja pangandus katastroofid ja rahvusvahelised kommunikatsiooni kriisid ja agressiivsed riikidevaheliseed küberrünnakud, etnilised kodusõjad jne nt rahvuslikud ängid) lühidalt analüüsitav ning katastroofide mõjude leevendamise struktuurid lihtsalt konstrueeritavad/disainitavad nii makro kui mikro tasandil nii otse demokraatlikult/subsidiaarselt kui ka hierarhiliselt/subsidiaarselt ning Bayes’likult kus mudelitesse on endogeniseeritud nii katasroofide dünaamika ning institutsioonide kui ka kommunikatsiooni mehhanismide evolutsioon- seda eriti äsja publitseeritud artiklite nt *) ja **) põhjal.

P.S.: Teadusele omaselt põhinevad need omakorda tuhandetel eelnenud enamasti matemaatilistel sotsiaal- küberneetilistel uuringutel – millest mõningad – nt alates Petersen (1991) kuni Piketty (2020) – on viidatud Lisas koos mõnigate lokaalsete kommentaaridega:

*)

Journal of Comparative Economics

Available online 21 May 2020In Press, Corrected Proof What are Corrected Proof articles?

Author links open overlay panelDaronAcemoglu^a James A.Robinson^b RagnarTorvik^cShow morehttps://doi.org/10.1016/j.jce.2020.03.004 Get rights and contentUnder a Creative Commons licenseopen access

Highlights

•

State centralization, institutional and elite coordination across different regions and segments of society, has been critical for effective public good provision, taxation and regulation.•

Elites may refrain from centralizing state institutions because they are concerned about the resulting change in the political agenda of nonelites in a way that pushes them towards more effective generalinterest demands.•

Centralized states and the public goods that they bring may be absent precisely when they are more beneficial for society.•

The formation of a social democratic party may help state centralization by coordinating generalinterest demands from citizens even absent state centralization, thus removing a major cost of state centralization to the elite.

Abstract

We provide a potential explanation, based on the “political agenda effect”, for the absence of, and unwillingness to create, centralized power in the hands of a national state. State centralization induces citizens of different backgrounds, interests, regions or ethnicities to coordinate their demands in the direction of more general-interest public goods, and away from parochial transfers. This political agenda effect raises the effectiveness of citizen demands and induces them to increase their investments in conflict capacity. In the absence of state centralization, citizens do not necessarily band together because of another force, the escalation effect, which refers to the fact that elites from different regions will join forces in response to the citizens doing so. Such escalation might hurt the citizen groups that have already solved their collective action problem (though it will benefit others). Anticipating the interplay of the political agenda and escalation effects, under some parameter configurations, political elites strategically opt for a non-centralized state. We show how the model generates non-monotonic comparative statics in response to the increase in the value or effectiveness of public goods (so that centralized states and public good provision may be absent precisely when they are more beneficial for society). We also suggest how the formation of a social democratic party may sometimes induce state centralization (by removing the commitment value of a non-centralized state), and how elites may sometimes prefer partial state centralization.

Keywords

ConflictEscalation effectPolitical agenda effectPublic good provisionState capacityState centralization

JEL classification

D70H11P48

ja

Zonaro, Alessandro; Kammouh, Omar; Cimellaro, Gian Paolo (2020) „Resourcefulness quantification approach for resilient communities and countries“ – International Journal of Disaster Risk Reduction. Volume 46, June 2020, 101509:

https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2020.101509Get rights and content

Abstract: Availability of resources is one of the primary criteria for communities to attain a high resilience level during disaster events. This paper introduces a new approach to evaluate resourcefulness at the community and national scales. Resourcefulness is calculated using a proposed composite resourcefulness index, which is a combination of several resourcefulness indicators. To build the resourcefulness index, resourcefulness indicators representing the different aspects of resourcefulness are collected from renowned literary publications. Every indicator is assigned a measure to make it quantifiable. Time-history data for the measures are needed to perform the analysis. While these data could be obtained from different sources, acquiring a full set of data is quite challenging. Hence, to account for missing data, the Multiple Imputation (MI) and the Markov Chain Monte Carlo (MCMC) data imputation methods are adopted. The data are then normalized, assigned weights, and aggregated to obtain the resourcefulness index. A case study is performed to demonstrate the applicability of the approach. The resourcefulness indexes of two countries, namely the United States and Italy, are evaluated. Results show that resourceful communities/countries are more resilient during disaster events as they have more tools to come up with solutions. It is also shown that knowing the current resourcefulness level helps in better identifying what aspects should be improved.

**) Christian William Callaghan (2016) „Disaster management, crowdsourced R&D and probabilistic innovation theory: Toward real time disaster response capability“ – Ibid: https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2016.05.004Get rights and content

Abstract: General agreement exists effective disaster management faces constraints related to knowledge sharing and a need for real-time research responses. Extreme case examples of disasters especially vulnerable to these challenges are global pandemics, or disease outbreaks, in which data required for research response are only available after the start of an outbreak. This paper argues the developing field of probabilistic innovation (innovation increasing probability of solving societal problems through radically increasing coordination of volumes of problem-solving inputs and analysis), and its methodologies, such as those drawing from crowdsourced R&D and social media, may offer useful insights into enabling real time research capabilities, with important implications for disaster and crisis management. Three paradigms of disaster research are differentiated, as literature is related to theory offered by post normal science, Kuhnian ‘normal science’ and Lakatosian ‘structural science,’ and the goal of achieving real time research problem solving capacity in disaster crisis situations. Global collaborative innovation platforms and large-scale investments in emerging crowdsourced R&D and social media technologies together with synthesis of appropriate theory may contribute to improved real time disaster response and resilience across contexts, particularly in instances where data required to manage response is only available after disasters unfold.

Jakob Vanschoonbeek (2020 In Press) “Regional (in)stability in Europe a quantitative model of state fragmentation” – Journal of Comparative Economics.

Abstract: Although there is a rich and burgeoning theoretical literature on regional (in)stability, its empirical implications remain unclear due to the scarcity of complementary quantitative research. This paper presents simulated experimental findings on spatial heterogeneity in secession proneness across 264 regions belonging to 26 European countries. To do so, it develops a broad model of state fragmentation that reconciles the views of the dominant strands in the literature. In order to apply the model, a novel indicator of regional political distinctiveness is proposed, rooted in the discrepancy between regional and national electoral behavior. Using this new indicator, we show that regional electoral heterogeneity has been on the rise in Europe in the past 40 years, offering an empirical rationale for the simultaneous rise in regionalism that is consistent with contemporary economic thinking on optimal country size. Calibrating our model to the current European situation, we find that Catalonia, Flanders and the Basque country are the regions currently predicted to be the most likely to break away. In line with these results, governments in all three regions have consistently vocalized demands for increased autonomy – or even secession – in recent years. Denmark, Hungary and Slovenia show up as the most secession-robust European countries.

Ja ökoloogilise/globaalse küberneetika ühte sissejuhatavat artiklit:

Ecological Economics

Volume 119, November 2015, Pages 314-325

AnalysisA systemic framework for sustainability assessment

Author links open overlay panelSerenellaSala^a BiagioCiuffo^bPeterNijkamp^cdShow morehttps://doi.org/10.1016/j.ecolecon.2015.09.015 Get rights and contentUnder a Creative Commons licenseopen access

Highlights

•

This study presents the foundation for a solid and operational framework for sustainability assessment.•

Sustainability assessment principles are presented in an integrated way so as to design a family of assessment tools.•

The new assessment methodology takes explicitly into consideration decision uncertainty and decision context.

Abstract

Sustainability assessment (SA) is a complex appraisal method. It is conducted for supporting decision-making and policy in a broad environmental, economic and social context, and transcends a purely technical/scientific evaluation. This paper focusses on the systematisation of knowledge on technical/scientific sustainability evaluation, by addressing critical decision-making elements focussed on by domain experts. We make a distinction between integrated assessment and SA. Our systemic approach outlines how to move from integrated assessment to SA. The fundamental differences involved concern three levels: ontological, methodological and epistemological. We present a novel methodological framework for SA, based on a literature meta-review of multi-scale and multi-purpose appraisal methodologies, models and indicators. SA is essentially a structured procedure encompassing different field-specific analytical methods and models, for specific applications and decision contexts. External inputs to the methodology are “values” considered in the analysis and boundaries defined, including the relevant sustainability framework. Internal methodological elements comprise approach to be adopted (e.g. “what-if” vs. “what-to”), scenario design and analytical models and measurable indicators for an operational analysis. Methods to quantify uncertainty are key ingredients of the assessment framework. The paper highlights the relevance of and policy challenges for SA development, with due attention for applicability in real-world decision contexts.

Ecological Economics 2020

„Economics for the future – Beyond the superorganism“

Author links open overlay panelN.J.Hagens

https://doi.org/10.1016/j.ecolecon.2019.106520Get rights and content

Under a Creative Commons license

open access

Highlights

•

We lack a cohesive map on how behavior, economy, and the environment interconnect.

•

Global human society is functioning as an energy dissipating superorganism.

•

Climate change is but one of many symptoms emergent from this growth dynamic.

•

Culturally, this “Superorganism” doesn’t need to be the destiny of Homo sapiens.

•

A systems economics can inform the ‘reconstruction’ after financial recalibration.

Abstract

Our environment and economy are at a crossroads. This paper attempts a cohesive narrative on how human evolved behavior, money, energy, economy and the environment fit together. Humans strive for the same emotional state of our successful ancestors. In a resource rich environment, we coordinate in groups, corporations and nations, to maximize financial surplus, tethered to energy, tethered to carbon. At global scales, the emergent result of this combination is a mindless, energy hungry, CO2 emitting Superorganism. Under this dynamic we are now behaviorally ‘growth constrained’ and will use any means possible to avoid facing this reality. The farther we kick the can, the larger the disconnect between our financial and physical reality becomes. The moment of this recalibration will be a watershed time for our culture, but could also be the birth of a new ‘systems economics’. and resultant different ways of living. The next 30 years are the time to apply all we’ve learned during the past 30 years. We’ve arrived at a species level conversation.

“Ecological Economics addresses the relationships between ecosystems and economic systems in the broadest sense.” – Robert Costanza, (the first sentence in the first article in the first issue of Ecological Economics)

“The real problem of humanity is the following: we have paleolithic emotions; medieval institutions; and god-like technology.”– E.O. Wilson

“We live in a world where there is more and more information, and less and less meaning.” –Jean Baudrillard

“Not everything that is faced can be changed, but nothing can be changed until it is faced.” – James Baldwin.

P.S.: arvestades ka äsja ilmunud EK Raporti: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52019DC0650&from=EN ja selle lõpplõiku: “Järeldused ja järgmised sammud

Kestliku majanduskasvu strateegia rakendamine on ühine ettevõtmine. Selleks on vaja kõigi Euroopa osaliste ühist tegutsemist ja pühendumust. Euroopa Ülemkogul palutakse strateegia heaks kiita. Liikmesriigid peaksid teatises nimetatud prioriteete arvesse võtma oma stabiilsus- või lähenemisprogrammides ja riiklikes reformikavades kindlaks määratud riiklikes strateegiates ja poliitikas. Selle põhjal esitab komisjon riigipõhised soovitused, mille liikmesriigid nõukogus vastu võtavad. Seega vastutavad soovituste sisu ja rakendamise eest lõppkokkuvõttes liikmesriigid.

Liikmesriigid peaksid täielikult ära kasutama olemasolevaid ELi poliitika- ja rahastamisvahendeid. Komisjon on valmis toetama liikmesriike nende reformipüüdlustes ja pakkuma kõigile ELi liikmesriikidele tehnilist tuge eelkõige kavandatava reformide tugiprogrammi kaudu. Euroala liikmesriikide puhul peaks lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend pakkuma sihipäraseid stiimuleid ning toetama reforme ja investeeringuid. Kokkuvõttes on ühtekuuluvuspoliitika fondidel oluline roll sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamisel.

Majanduse juhtimine ja demokraatlik vastutus peavad käima käsikäes. Euroopa Parlamendil peaks olema ELi majanduse juhtimises suurem sõnaõigus. Selle saavutamise üle arutamiseks alustab komisjon Euroopa Parlamendiga dialoogi. Esimese sammuna astuvad majandusküsimuste eest vastutavad komisjoni liikmed edaspidi enne Euroopa poolaasta tsükli iga põhietappi Euroopa Parlamendi ette. Euroopa poolaasta suurem demokraatlik vastutus peaks samuti aitama suurendada isevastutust ja seeläbi reformide rakendamist. Üldisemalt jätkab komisjon dialoogi liikmesriikidega ning kutsub liikmesriike üles kaasama oma parlamente, sotsiaalpartnereid ja kõiki teisi asjaomaseid sidusrühmi.”- ning kõiki eelnenud publikatsioone – annab positiivseid ressursse – vaatamata Euroopa Semestri samaaegsesetele arvukatele poliitpoulismidele – eriti liikmesriikide majandusliku ebavõrdsuse ning heidutusvõime populistliku lakeerimise ning diversantlike strateegilise trollimiste kammitsemise suutmatuse vallas nt põhiseadusliku saamatuse tõttu eriolukordades teaduspõhise positiivse stsenentsuuri jõustamise alal.

NB! – Kas vajame Põhjakonna abi? PM 2.III ’20:
Meie hulgast hiljuti lahkunud Mati Hint (1937–2019) on öelnud, et eestlastel on õigus elada oma elu eesti keeles ja neil on õigus seista selle keeleõiguse eest. «Need õigused teeb loomulikuks ajalugu ja see, kuidas rahvas ja tema haritlaskond on eesti keelest ja eesti keeles loonud maailma, milles meie elu on kõige loomulikum.» Hint kirjutas seda «Eesti mõtteloo» sarjas ilmunud raamatu «Keel on tõde on õige on vale» sissejuhatuses, viidates artiklitele, mis käsitlesid eesti keele eluõigust Nõukogude okupatsiooni tingimustes. On omajagu õõvastav tõdeda, et see, millest Hint tollal kirjutas, on asjakohane ka praegu, ligi 30 aastat pärast iseseisvuse taastamist. Ainult et nüüd on probleemiks massikultuuri pealetung ning loobumine vaimsest nõudlikkusest iseenda ja oma kultuuri suhtes.
Loe lähemalt: https://leht.postimees.ee/6912148/kas-vajame-pohjakonna-abi/comments

P.S.: kas praegu ikkagi ei ole venestamisvastasuse pealetung? – vt nt:

https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/2020-european_semester_country-report-estonia_et.pdf –

kus eesti keel on on seatud rööbiti inglise keelega (rahvusvahelise teaduskeelega – erinevalt agressiivse ning domineerivalt rahvusvahelist vaenu õhutava VF keelega) kogu ELi kontekstis – seega ainuvõimalusega eesti keele arenguks üle aegade ja vene keele agressiooni domineerimise väljatõrjumiseks nii Tallinnas kui Ida-Virumaal.

Muide ülalosundatud Komisjoni Euro-Semestri Eesti Raport (2020 veebrua

r) – ilmselt alahindab teadusinvesteeringute osatähtsust rahvusliku ja riikliku jätkusuutlikkuse stabiilsuse kindlustamisel ning heidutusvõime tõenäsuse tõstmisel; samas osundades eesti sotsiaal-küberneetilise tegeliku taseme mahajäämusele rahvusvahelise ingliskeelse taseme kontekstis: nt selles dokumendis viited eesti rahvusliku teaduse tulemustele pea-aegu et puuduvad.

Lisa

Ivar Petetersen (1991) Stability of equilibria in multi-party political systems – Math. Social Sci 21.

Abstract: A simple model of a multi-party political system is considered consisting of a distribution in Euclidean n-space, Rⁿ the distribution of voters’ political views, and of k parties, determined at every time instant through their policies, k points in the same space Rⁿ. At an equilibrium every voter supports the party whose policy is closest to him, and the policies of all parties equal the means of their supporters’ political views. The stability of such equilibria is investigated. (Selle PDF artikli tellimine maksab $20 – on olemas ka e.k varasem kitsam versioon ilmunud küll hiljem) Petersen, Ivar (1988) Demokraatliku arengu matemaatilisest mudelist. // Eesti Matemaatika Seltsi aastaraamat 1988. Tartu 1993.

‎Ülo Ennuste‎ (2012) Eesti Koostöö Kogu (Jääkeldri Arhiivi publikatsioon) 25. november 2012

“Küberneetik Ivar Petersen’i (1991b) tulemustest demokraatiamehhanismide modelleerimisel”

Jääkeldri Protsessi käivitumisega seisame vastusrikkalt silmitsi väga suuremõõtmeliste väga aegaviitvate demokraatia alaste institutsionaalsete otsustusülesannete lahendamisega (aegaviitev sest demokraatiale on omane otsustusprotsessi lülitada võimalikult palju indiviide vaatamata nende kompetentsile või moraalile). Taoliste ülesannete kontseptuaalse püstitamise ning andmetöötlemise mehhaniseerimise ja kulutuste vähendamise juures oleks kindlasti oluliselt abistavaks Ivar Petersen’i tulemused selles valdkonnas.

Minule kättesaadavast (1991b) – kuigi poolpopulaarne (nt teoreemid ja viited puuduvad) nt loeme lk 37:

„Saab konstrueerida niisuguse otsustusprotsessi abstraktse mudeli, mis vastavate, täpselt sõnastavate demokraatlikkuse (Sic! seda mitmeparteilises valitsemissüsteemis – Ü.E.) eelduste kehtimisel viib summaarsete kahjude pidevale vähenemisele … “.

Kirjutises on rida taolisi väga lihtsustatud mudeleid matemaatiliselt formaliseeritud ja seega arvutite abil analüüsitavaks tehtud. Huvitav on seejuures et Petersen kasutab demokraatia/subsidiaarsuse puhul minimeerimise kriteeriumit (mis teadusloogiliselt üldiselt tugevam maksimeerimisest) – mida võiks mõista kui nt: keskkonnakvaliteedi minimaalset kahjustamist, rahvusliku vaenamise ja ebaõigluse leevendamist (sotsiaalse kadeduse ja ebaõigluse minimeerimist vt nt ka Varian (1978 lk 225) ja loomulikult peaks nende kriteeriumide hulka kuuluma rahvusliku teadmusruumi negentroopia minimeerimine (just viimase vaegus võib viia sellisele taandarengule et riigi asemel peavad demokraatia murenemise ja kaaperdamise vastu võitlusesse asuma heategevuslikult isetegvuslikud/vabakondlikud Jääkeldrid jne.

Seega Petersen ei sea siinkohal esiplaanile nt kapitalifundamentalistile omaselt kasumi ja majanduskasvu maksimeerimist ja väliskapitali meelitamist kõlvatu konkurentsiga (0-kasumimaks) ning pensionite kaotamist. Tõepoolest võivad viimased kriteeriumid viia üldise vaegteadmusliku sotsiaalpoliitika ja tõrgetega demokraatlike mehhanismide (subsidiaarsuse printsiibil) puhul rahvuslikule taandarengule (seda eriti korruptsiooni vohamisega), teiseks oluliseks originaalseks printsiibiks sellel ajal on Petersen’il rahvuslike kaotuste minimiseerimise endogeniseerimine mudelitesse.

Muide – Petersen’i originaalses matemaatilises mudelis siiski puudus ka sotsiaalse ebavõrdsuse tasakaalustamise mehhanism – rääkimata tõerääkimise mehhanismide käsitlusest. Seda viimast nt hübriidsõja tingimustes aitab leevendada tema mudelites printsiip et reformimist tuleb alati alustada minevikus tehtud vigade parandamisega – seda ka eriolukordades: vt nt:

Ennuste, Ü. 2014. Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks on Preliminary Postulates and Conjectures. – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588. 1.1 kategooria ajakir), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

Kuid sellele ajale omaselt piirduvad matemaatilised käsitlused puht turumajanduslike mudelitega – seega ka ainult aineliste ingredientidega ning institutsionaalsed struktuurid ei arvesta inimvarade ning kultuurilisi väärtusi – nagu tänapäeval üldiselt tippteaduses – rääkimata ainetute/hingeliste varade positiivsete/negatiivsete mahtude hindamisest kvantitatiivselt (vt nt Ott&Ennuste 1996). Muide kahetsusväärselt Petersen’i tulemusi meie ETIS.ee ei pea vääriliseks mainida.

Ott, A.F. and Ennuste, U. 1996. Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia. – Social Science Journal, 33, 2, 149-164, muide 1.1 kategooria artikkel:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S036233199690

Abstract: This article examines some of the consequences of the liberalization of command economies. It is argued that the breakdown of the pre-existing system of production and distribution, changes in political power, and the displacement of property rights introduces uncertainty into people’s lives. The article explores two questions: (1) How does the prospect for political and economic liberalization accompanied by increasing uncertainty affect people’s beliefs about their own well-being? and (2) How does the anxiety created by the process of liberalization impact different ethnic groups? Estonia’s experience during the transitional period is used to explore these questions. On the basis of two surveys, anxiety measures are calculated. To test the theoretical model a probit model is estimated. The study findings suggest that ethnicity does play a significant role in perceptions about “own” well-being and in the development of anxiety.http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID

NB: hädasti oleks vaja taolist teksti uuesti samal teaduslikul tasemel (Probit mudel, Likert skaala + riskide tingimustes ka +/- skaaladega, separaatselt eestlased ja venelased, ängide põhjustaja määramatuse suurenemine olude poliitilisest muutumisest jne – kuid tänapäeval oblikatoorne nt rahvuslike ängide mõõtmine nii hübriidsõjas kui ka heidutamisvõime võimalikust ebastabiilsusest – ning eriti võimalikust etnilise sotsiaalkapitali kahanemisest jne) koostada – parajasti selleks oleks meil vist ainsana suuteline rahvusvaheliset korraldama finantsiliselt TTÜ Nurkse Instituut – omal ajal koostati see eeskätt informaalses koostöös TA Majanduse Instituudis (DSc Ülo Ennuste juhendamisel nt rahvusvaheliselt tunnustet tööd sellel alal nagu: Ennuste, Ü. 1989. Some Models of Stochastic Planning Mechanisms. – Finnish Economic Papers, 2, 2, 116 – 124. http://econpapers.repec.org/article/fepjournl/v_3a2_3ay_3a1989_3ai_3a2_3ap_3a116-124.htm ja http://www.taloustieteellinenyhdisty) ja Eesti Euroopa Instituudis (PhD’s Marika ja Aksel Kirch ning nooremteadur T. Tuisk poolt nt: arvukad rahvusvaheiselt tunnustet publikatsioonid eestluse arengu sotsioloogias viidatud lk163 ning milledes sepateeritakse eesti ja vene elanikke) ning CLARK UNIVERSITY Professor ATTIAT F. OTT juhendamisel.

Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Kindle – Instant preview: http://a.co/2y0cs59: Location 2036:

“On July 11, 2008, the U.S. Environmental Protection Agency (EPA) received media attention for its monetary revaluation of an American human life. In May, the EPA had revised its figure from $7.8 to $6.9 million (Sic! ÜE). This ‘value of statistical life” entails that the lifesaving results of some practices can be balanced against their costs.”

Zack on piirdunud keskmise inimelu stastistilise maksumuse informaalse hindamisega rahaliselt – eristamata positiivseid ja negatiivseid tüüpe ning efektiivsemaid ja passiivsemaid ning eliiti ning pööblit. Kuid arvestab katastroofe ja selle poolest on üks tänuväärsemaid adekvaatsemaid lähendeid: vt ka LISA B kus katastroofidena on tõlgendatavad antagonistlike rühmituste konfliktid; muide sellises kontekstis inimelu hinda sõltuvalt tüübi kvaliteedist ilmselt hästi lähendavad hüperboloidsed võrrandid nt mis eeskätt hindavad inimese väärtust ühiskonna seisukohalt ja mitte ainult turumajanduslikult – nt riigi heidutusvõime jätkusuutlikkuse tõenäosuse kestlikkuse seisukohalt võimalikes riikidevahelistes liitudes. Nt rahaliselt võib Akad Aavisoo rööbastelt mahavõtmise kübersõja tingimustes sotsiaalküberneetiline ootuse rahaline kaotus endogeensetes informaalsetes hindades ulatuda sadadesse miljonitesse.

Search ScienceDirectAdvanced

Journal of Mathematical Economics

Volume 50, January 2014, Pages 34-53

Infectious diseases and economic growth

Author links open overlay panelAdityaGoenka^a LinLiu^bManh-HungNguyen^cShow morehttps://doi.org/10.1016/j.jmateco.2013.10.004 Get rights and content

Abstract

This paper develops a framework to study the economic impact of infectious diseases by integrating epidemiological dynamics into a neo-classical growth model. There is a two way interaction between the economy and the disease: the incidence of the disease affects labor supply, and investment in health capital can affect the incidence and recuperation from the disease. Thus, both the disease incidence and the income levels are endogenous. The disease dynamics make the control problem non-convex thus usual optimal control results do not apply. We establish existence of an optimal solution, continuity of state variables, show directly that the Hamiltonian inequality holds thus establishing optimality of interior paths that satisfy necessary conditions, and of the steady states. There are multiple steady states and the local dynamics of the model are fully characterized. A disease-free steady state always exists, but it could be unstable. A disease-endemic steady state may exist, in which the optimal health expenditure can be positive or zero depending on the parameters of the model. The interaction of the disease and economic variables is non-linear and can be non-monotonic.

Keywords

EpidemiologyInfectious diseasesExistence of equilibriumSufficiency in non-convex dynamic problemsHealth expenditureEconomic growth.

Journal of Comparative Economics

Available online 10 February 2020 In Press, Corrected Proof What are Corrected Proof articles?

Regional (in)stability in Europe a quantitative model of state fragmentation

Author links open overlay panelJakobVanschoonbeek^abShow morehttps://doi.org/10.1016/j.jce.2020.01.001 Get rights and content

Highlights

This paper develops a quantitative model of state fragmentation.•

The model is calibrated to the current map of Europe to identify its most/least secession- prone regions.

To do so, a new measure of political heterogeneity is introduced that can be computed for many countries over long time periods using public data.•

Catalonia, Flanders, the Basque country and Scotland are currently predicted to be the most likely to break away.• (Sic! – muide Kirde-Eesti on autorite arvamusel ka tosina EL/27 tõenäoliselt lahkuva regiooni hulgas – Ü.E.).

These results are taken as tentative proof of the model’s capacity to explain regional secession proneness in Europe.

Abstract: Although there is a rich and burgeoning theoretical literature on regional (in)stability, its empirical implications remain unclear due to the scarcity of complementary quantitative research. This paper presents simulated experimental findings on spatial heterogeneity in secession proneness across 264 regions belonging to 26 European countries. To do so, it develops a broad model of state fragmentation that reconciles the views of the dominant strands in the literature. In order to apply the model, a novel indicator of regional political distinctiveness is proposed, rooted in the discrepancy between regional and national electoral behavior. Using this new indicator, we show that regional electoral heterogeneity has been on the rise in Europe in the past 40 years, offering an empirical rationale for the simultaneous rise in regionalism that is consistent with contemporary economic thinking on optimal country size. Calibrating our model to the current European situation, we find that Catalonia, Flanders and the Basque country are the regions currently predicted to be the most likely to break away. In line with these results, governments in all three regions have consistently vocalized demands for increased autonomy – or even secession – in recent years. Denmark, Hungary and Slovenia show up as the most secession-robust European countries.

Political polarizationEuropean UnionSecession and unificationRegionalism

There is no better guide than Paul Krugman to basic economics, the ideas that animate much of our public policy. Likewise, there is no stronger foe of zombie economics, the misunderstandings that just won’t die.

Paul Krugman (2020) Arguing with Zombies. Amazon.

Krugman tackles many of misunderstandings, taking stock of where the United States has come from and where it’s headed in a series of concise, digestible chapters. Drawn mainly from his popular New York Times column, they cover a wide range of issues, organized thematically and framed in the context of a wider debate. Explaining the complexities of health care, housing bubbles, tax reform, Social Security, and so much more with unrivaled clarity and precision.

Arguing with Zombies puts Krugman at the front of the debate in the 2020 election year and is an indispensable guide to two decades’ worth of political and economic discourse in the United States and around the globe. With quick, vivid sketches, Krugman turns his readers into intelligent consumers of the daily news and hands them the keys to unlock the concepts behind the greatest economic policy issues of our time. In doing so, he delivers an instant classic that can serve as a reference point for this and future generations.

“Capital and Ideology” (2020 in Press) by Thomas Piketty (Author), Arthur Goldhammer (Translator)
Amazon Review: A book of remarkable clarity and dynamism. Drawing lessons from a breathtaking survey of different historical experiences, it teaches us that nothing is inevitable, that there exist a whole range of possibilities between hypercapitalism and the disasters of the communist experience. It’s up to us to make our future. Let’s roll up our sleeves.–Esther Duflo, Nobel Laureate in Economic Sciences.
Might become even more politically influential than the French economist’s 2013 overview of inequality, Capital in the Twenty-First Century…Piketty explains why this could be the moment for a turn to equality, and which policies could make that happen.–Simon Kuper”Financial Times” (09/26/2019). Thomas Piketty’s new book starts where Capital in the Twenty-First Century left off, revealing how inequality was allowed to develop into an acceptable condition, now and in the past, in the West and in the rest of the world. Still, not all is bad: if inequality is a social construct, that means it can also be undone. Based on monumental research, Capital and Ideology is an appeal to rethink capitalism–if not for today’s politicians then perhaps for tomorrow’s revolution!–Reinier de Graaf, Office for Metropolitan Architecture, author of Four Walls and a Roof.
Thomas Piketty’s magisterial global and connected history takes us on a whirlwind journey across the world during the past 500 years to show how shifting ideas and politics have shaped a wide variety of inequality regimes. Fully embracing the power of historical analysis, Capital and Ideology emboldens us to reimagine the possibilities of our present. Enormously rich in argument and evidence, this tour de force by one of the most influential thinkers of our age is a must-read for anyone grappling with the dilemmas of our present.–Sven Beckert, author of Empire of Cotton: A Global History.

[A] wide-ranging historical survey of ’inequality regimes’–dogmas that justify hierarchies of wealth and power…This ambitious manifesto will stir controversy, but also cement Piketty’s position as the Left’s leading economic theorist.–Publishers Weekly (12/18/2019).

Thomas Piketty’s books are always monumental…In the same way that Capital in the Twenty-First Century has transformed how economists look at inequality, Capital and Ideology will transform the way political scientists look at their own field.–Branko Milanovic”ProMarket” (09/06/2019).

A significant work. The author interrogates the principal forms of economic organization over time, from slavery to ‘non-European trifunctional societies, ‘ Chinese-style communism, and ‘hypercapitalist’ orders, in order to examine relative levels of inequality and its evolution…A deftly argued case for a new kind of socialism that, while sure to inspire controversy, bears widespread discussion.– (01/15/2020).

Outlines a fairer economic system for the world.–Claire Warren”Management Today” (12/17/2019).

Thomas Piketty is Professor at the Paris School of Economics and at the Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales (EHESS). He is the author of the critically acclaimed and internationally bestselling Capital in the Twenty-First Century.

MÕNINGAID VIIMATISTE AASTATE KOKKUVÕTLIKKE ARTIKLEID

Journal of Process Control

Volume 21, Issue 5, June 2011, Pages 746-755

An iterative scheme for distributed model predictive control using Fenchel’s duality

Author links open overlay panelMinh DangDoan TamásKeviczkyBartDe SchutterShow morehttps://doi.org/10.1016/j.jprocont.2010.12.009Get rights and content

Abstract

We present an iterative distributed version of Han’s parallel method for convex optimization that can be used for distributed model predictive control (DMPC) of industrial processes described by dynamically coupled linear systems. The underlying decomposition technique relies on Fenchel’s duality and allows subproblems to be solved using local communications only. We investigate two techniques aimed at improving the convergence rate of the iterative approach and illustrate the results using a numerical example. We conclude by discussing open issues of the proposed method and by providing an outlook on research in the field.

Keywords

Distributed optimizationDual decomposition methodsDecentralized and cooperative controlDistributed model predictive control

Diskussiooniks (autor PhD Anton Laur 6. märts 2020)

Väga aktuaalne artikkel, eeskätt praeguse olukorra foonil, mida on ka artikli lühiülevaates märgitud (militaarkonfliktid, kliima anomaaliad, panepideemiad jm).
Tõepoolest oleks väga vajalik matemaatilistel meetoditel (modelleerimisel) tuginevate sotsiaal-küberneetiliste uuringute jätkamine. See annaks hea aluse ka väga vajalike rakendusuuringute (analüüside) jaoks erinevate majandusvaldkondade tarbeks. 1990.-ndate aastate alguseks oli Eestis loodud matemaatilise modellerimise alal küllaltki hea baas, eeskätt tollastes TA instituutides (Küberneetika Instituut, Majanduse Instituut jt).
Paraku on järgnenud ja siiani süveneva teaduse, eriti ühiskonnateaduste alarahastamise tõttu see uurimissuund praktiliselt kadumas, puudub noorte järelkasv jne. Nii on ka viimasel ajal tehtavad riiklikud juhtimisotsused ilma piisava teadusliku (analüütilise) tagatiseta.
Laiemale avalikkusele on kahtlemata vajalik ja kasulik teave Ivar Peterseni juba 1991 avaldatud töödest demokraatiamehhanismide modelleerimisel ja nende tulemustest.
Oluliseks pean ka Ülo Ennuste poolt refereeritud värsket artiklit “Regional (in)stability in Europe a quantitative model of state Fragmentation” (J. Vanschoonbeek, 2020). Kirjeldatakse mudelit separatismi-ilmingute analüüsiks ja prognoosimiseks Euroopa riikides. Sealjuures mainitakse ka meie Kirde-Eestit võimaliku eraldumispiirkonnana.
Tõepoolest, on ju separatismi oht seal olnud alates taasiseseisvumisest, aeg-ajalt suurenedes ja siis ajutiselt leevenedes. Hetkel on järjekordne eskaleerumise oht tekkimas, eeskätt kliimanõuete ennatlikult järsu karmistamisega. Viimane põhjustab töökohtade kadu Kirde-Eesti energeetikasektoris ja olukorras, kus puudub alternatiivsete meetmete plaan, ongi sotsiaalsed ja rahvuslikud pinged kasvamas. Seda toetab Venemaa viimasel ajal oluliselt agressiivsemaks muutunud välispoliitika.
Diskussiooniks veel: Bayes’likust tõenäosusest iteratiivsetes otsustusprotsessides.
Sotsiaalkapitali teooriad vajavad sünteesi (Tuisk?)
Küberneetika ja informatsiooni filtreerimise kohta on Tuisk saatnud kommentaari:

Kõigepealt me (eestlased ja soomlased jpt. sotsioloogid) ju teame, et Mikko Lagerspetz (2020) on ise kvalitatiivsete meetodite ja konstruktivismi koolkonna esindaja. Seda ta eraldi enda kohta artiklis ei maini.

Artiklist.

Mikko tahab öelda (kritiseerib), ühte 2018.a. kolmest teadlasest koosnevat uurimisrühma (Pluckrose jt.), mis tegi ühe eksperimendi, kus nad meelega fabritseerisid 21 artiklit ja pakkusid neid ajakirjadesse. Need olid sugude, rassi, etnilistel jms. teemadel. Need autorid väitsid, et paljudes sotsiaalteaduste ajakirjades on viletsad retsensendid ja mõttetud artiklid nagu “kontseptuaalne peenis kui sotsiaalne konstrukt” võetakse vastu. Antud artikkel võeti küll vastu nn. röövajakirja, kus tuli raha maksta. Aga teisi sarnaseid võeti vastu ka korralikematesse ajakirjadesse. Seega, tolle uurimisrühma järeldus oli, et antud valdkondades on peer-review mõttetu, et igasuguseid kunstlikult fabritseeritud rämpsartikleid isegi avaldatakse (kuna sellised lähevad läbi) ja seetõttu pole nende meetodite ja teemadega uuritud teadusvaldkondi kui selliseid üldse vaja arvestada – või tuleb olla äärmiselt kriitiline. Isegi kui nendel ajakirjadel on korralik impact factor.

Mikko aga omapoolses analüüsis väidab, et tolle kolme teadlase (Pluckrose et al 2018) poolt läbi viidud eksperiment (experimental design) polnud ise metodoloogiliselt korrektne ja et seega pole mõtet konstruktivismi ja sotsiaalteaduseid mustata. Kuskil oli ka mõte, et USA-s käib ammugi konservatiivide ja liberaalide vaheline võitus ja et nüüd see võitlus on kaldunud ka teadusajakirjade ja peer-review olemuse vastu. Konservatiivid-teadlased pigem soovivad, et autorile oleks retsensent teada ja retsensendile autor, siis oleks kvaliteet palju parem. Seda mõtet Mikko muidugi heaks ei kiida, aga ta ta toob debati vastasseisukohti välja. Ameerika sisene “sõda” on muutunud globaalseks hõlmates ka teadlasi ja meetodeid.

International Review of Law and Economics

Volume 16, Issue 3, September 1996, Pages 363-383

Economic criteria for applying the subsidiarity principle in the European community: The case of competition policy☆

Author links open overlay panelRogerVan Den Bergh^∗∗Show morehttps://doi.org/10.1016/0144-8188(96)00022-1Get rights and content

Open this preview in PDF^☆

This article was written during a stay at the Centre for Advanced Study of the Norwegian Academy of Sciences and Letters in Oslo.^∗∗

The author wishes to thank the Centre for excellent research opportunities. Useful comments on a previous draft were made by the participants in the Conference on Constitutional Law and Economics of the European Union, held in Saarbrücken, September 3–5, 1995 and by Dieter Schmidtchen in particular. The usual disclaimer applies.View full textCopyright © 1996 Published by Elsevier Inc.

Citing articles (25)

Article Metrics

Citations

Citation Indexes:25

Captures

Exports-Saves:6
Readers:20

View details

ScienceDirect ® is a registered trademark of Elsevier B.V.

NB: https://www.thelancet.com/action/showPdf?pii=S1473-3099%2820%2930565-X

Esialgselt visand kokkuvõtteks

METODOLOOGILISELT

Katastroofide tingimustes monotoonsete seoste kasutus ei ole adekvaatne ……………..
Hierarhiliste juhtimissüsteemide dekomponeerimine tasemeti võimaldab subsidiaarsusust realiseerida ……….. LOKAALSELT – 1. Vanade mudeleerimisvigade kõrvaldamine kõigepealt …. sh PS täiendamine eriolukordadeks (nt positiivne eeltsensuur ja positiivsete ning negatiivsete hindamisskaalade rakendamine jne 2. Bayes’lik statistika …… 3. Liiglihtsustatud rahandusseaduste (nt 0-kasumimaks jne elimineerimine jne …………………….

P.S.: COVID-!9 ökonoomika kohta Eesti näitel on veel vara kirjutada isegi kiirraportit – kuid Krugman’i 2020 Blogisid järgides võib juba suure tõenäosusega väita siin kehtestatud piirangud on olnud ratsionaalsed: juba seniks on nendest tingitud ainuüksi fataalsete kaotuste kokkuhoidu võib hinnata 300-500 elaniku ringis (seega Krugman’i järgi $(300-500)x5M + võidud tüsistuse ning infodeemia ning ausammaste hävitamise ängide vähenemisest nii otseselt kui ka kaudselt) mis ilmselt vastavaid kitsendustest tingitud GDP jätkusuutlikkuse tänavusi kaotusi $(0,1-0,2)x30B ilmselt ületavad. Kuid suuresti määramatuks jäävad ikkagi tulevaste aastate tulud ja kulud eriti teise tuleku tõenäsus (vt ajakirja Journal of Benefit-Cost Analysis 2020). Muide alati tuleb arvestada et katastroofid võivad tulla kobarate lainetena ja seda ka nende vastaste küberneetiliste subsidiaarsete hierarhiate ahaldatuse tingimustes ning selleks on juhtimiseks vaja mõõta ressursside mõjukuse hinnanguid duaalhindades – mis ei ole võimalik ilma konstruktiivse matemaatika ning Bayes’i statistika abita ja juhtimise hierarhilised disainid konstrueeritavad ilma subsidiaarsete vertikaalsete dekompositsioonideta,

P.S.P.S.: Endine “normaalne elu” ei taastu kunagi peale rahvuslikke katastroofe sest sotsiaal-majanduslikus süsteemis toimuvad järsud struktuursed muutused ja sotsiaal küberneetiliselt rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse optimeerimiseks tuleb endise nn “normaalse elu” teadustühised poliit-populistlik kuritelikku ideoloogitat propageerivat ning progressi kahjustavat määramatust/ängi tekitavat – ning eeskätt rahvuslikke ning liitlaslikke patriotismi lõhestamisi tekitavad ja rahvuslikku sotsiaalkapitali/patriotismi kahjustavad negatiivsed faktorid likvideerida – nagu ebavõrdsus (nt Venemaa kontrolli all olevad ettevõtted maksavad kordades vähemal määral kasumimaksu kui muud ettevõtted (ESA andmed), nt venekeelne kurjategija jääb avalikkusele erandlikult üldiselt anonüümseks, venemaa kontrolli all olevad siinsed ettevõtted maksavad kordades vähemal määral kasumimaksu kui meie kodumaised , positiivse tsensuuri puudumise tõttu iga suli võib vabalt nii riigitegelasi kui teadlasi vabalt avalikult sõimata jne): Meie küberneetiku DSc Ivar Petersen’i (1991) järgi krahhi järgselt tuleb kõigepealt alustada vigade/teaduslageduste parandusest ning sotsiaal-majanduslike kaotuste likvideerimisest – seega eeskätt etniliste kaotuste (sh venestamise) minimiseerimisest … Seega adekvaatsed mudelid peavad hinnanguskaalades kasutama nii positiivseid kui ka negatiivseid arve.

(See on antud kompilatsioon narratiivi Visand 20.VII ‘ 20 – paluks mitte viidata – vajaks veel peale küberneetik Anton Laur’i ja samas ?Tarmo Tuisk’u tekste – vabandan et tekst sisaldab arvukaid trükkimistõrkeid praegu)

Lisaks veel lokaalseid uurimusi

https://documentcloud.adobe.com/link/review?uri=urn%3Aaaid%3Ascds%3AUS%3A1c684d74-b85e-4258-bebd-7670c65b6c46&fbclid=IwAR3iEVZgriVM8jEb-U3FH5zuJDMuahCuS5TVEDHn644py3tiAK7vvj-NcwE#pageNum=3

Autor töötas TLÜs

Ülo Ennuste. 2012. “Waiting for the Commission Strengthened Governance Coordination Leviathans: Discourse Memo for the Actors in the Macro-Game “European Semester”- Baltic Journal of European Studies“ Vol 2, No 1, 2012 p 139-164:

Ülo Ennuste. 2008. Dual market transition in Estonia 1987-2006: Institutional mechanism analysis approach. – Europe after historical enlargement. Proceedings of the Institute for European Studies, International University Audentes, 2007, 3.

Ülo Ennuste. 2009. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples“- Proceedings of the Institute for European Studies, IU Audentes, 2008, 4. “ Proceedings of the IES TUT 2009 No6 pp 9-10.

Instead of the summary of comments some remarks by András Inotai
on the Questionnaire:

„ … I full agree with the questions raised on page 4
of your document. Most of them are directed to relevant developments (both
positive and negative) that have to be fundamentally and transparently
understood in order to be able to provide answers to several developments
that take the largest part of the society by surprise (mostly in adverse sense).
One general remark: yes, „so far, we all do not sufficiently understand the
importance of informational transparency”. However, the missing
understanding is only partly due to insufficient or distorted information
35
coming from decision-makers. At the same time, large part of the society
does not care about trying to understand what is really going on. There is
widespread Hungarian experience, that information may be fully
communicated, but the society is not interested in grasping and
understanding it. Even worse, opposition parties make use of every
opportunity to artificially and deliberately distort the communication policy
of the government (even if it is not distorted just from the very beginning).
In my view, it has become qualitatively more difficult to understand what is
going on in the world (globalization, European integration, regional
relations, etc.).
However, such an undistorted understanding is a key element of successful
and sustainable development in small and open economies, as that of
Estonia (or Hungary). Therefore, transparent, quick, balanced and futureoriented information is a factor of our international competitiveness. This
service cannot (and must not) be provided by politicians (either in power or
in opposition) who used to distort information due to their position. Also,
the high responsibility of the media has to be underlined. My proposal,
although probably extremely naive, is that responsible and intellectuals who
do not belong to any political party (ideology) should be given much more
room for balanced and transparent communication. Of course, these
intellectuals (experts) have to be willing to resume such a task and have to
be able to explain even the complicated topics in a language understandable
to the broad public. Whether a fruitful cooperation between power-driven
politicians and responsible, future-oriented experts is possible, remains to be
seen. But we should do everything we can to achieve such a situation – just
because WE do have responsibility for the future of our countries and
people (in a much longer term than the democratic political cycle of
generally 4 years).
References and Related Papers

Ennuste, Ü et al. (2003) Understanding Estonian Reforms to Capitalist Market: an Economics Narrative: GDN Report:

https://www.researchgate.net/publication/268060086_Understanding_Estonian_Reforms_to_Capitalist_Market_an_Economics_Narrative

Ennuste, Ü. 2003. Reforming Mechanism Implementation Failures and Lessons from Estonian Transition. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.) Essays in Estonian Transformation Economics. Tallinn, 247-264: https://www.researchgate.net/profile/Uelo_Ennuste/publications/?dbw=true

Ennuste, Ü. (co-author). September 2003. „Understanding Estonian Reforms to Capitalist Market: an Economics Narrative“ – Estonian Institute of Economics at Tallinn Technical University. First Version of the Report prepared for the GDN Global Research Project: Understanding Reforms. Country Studies. Autors Teet Rajasalu (leader of the team) Ülo Ennuste, Jaanus Kiili, Kalev Kukk, Tiia Püss, Mait Rei, Urve Venesaar and Mare Viies:

http://depot.gdnet.org/gdnshare/pdf2/gdn_library/global_research_projects/

understanding_reform/Estonia_first_draft.pdf

Ennuste, Ü. 2003. A Linear Planning Analysis of Institutional Structure in the Economy. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.) Essays in Estonian Transformation Economics. Tallinn:

https://iweb.cerge-ei.cz/pdf/gdn/RRCII_34_paper_01.pdf lk 41-52.

Ennuste, Ü. 2003. Mälestusi toompeateaduste ja – mängude tipust. – Sirp, 14. märts 2003, nr 11, lk 5.

Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.). 2003. Factors of Convergence: A Collection for the Analysis of Estonian Socio-Economic and Institutional Evolution. Tallinn.

Ennuste, Ü and Rajasalu, T. 2002. Institutional Determinants of Convergence: Conceptual Frameworks and Empirical Studies of Estonian Institutional Harmonisation and Socio-Economic Convergence with the EU. Estonian Institute of Economics at Tallinn Technical University, Preprint No 64, Tallinn.

Ennuste, Ü. and Rajasalu, T. 2002. Critical Probability of the EU Eastern Enlargement Project’s Institutional Failure: Aspects of Calibrated Economic Impacts of the Failure. In: Aksel Kirch and Juhan Sillaste (eds.) Monitoring Preparations of Transition Countries for EU-Accession. 4th International Conference 4-6 October, 2002 Pärnu, Estonia, The Institute for European Studies, Tallinn, 212-227: http://www.ies.ee/iesp/ennuste.pdf

Ennuste, Ü. 2002. Poliitökonoomiline pamflett ja teisi tekste. Koostanud ja toimetanud Alari Purju, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond, TTÜ Kirjastus, Tallinn.

Ennuste, Ü., Kein, A. and Rajasalu, T. 2002. INSTITUTIONAL DETERMINANTS OF CONVERGENCE: CONCEPTUAL FRAMEWORKS AND EMPIRICAL STUDIES OF ESTONIAN INSTITUTIONAL HARMONISATION AND SOCIOECONOMIC CONVERGENCE WITH THE EU. CERGE-EI GDN program project No. 34: http://www.cerge-ei.cz/pdf/gdn/RRCII_34_paper_01.pdf

Ennuste, Ü. 2001. Quasi-Implementing Design Mechanisms and Primary Determinants: Estonian Empirical Illustrations. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.) Factors of Convergence: A Collection for the Analysis of Estonian Socio-Economic and Institutional Evolution. Tallinn, 325-361.

Ennuste, Ü. 2000. On Optimal Bayesian Market Mechanisms with Credibility Constraints: the Example of the CEECs and EU Accession and Enlargement Processes. In: List of Abstracts. The 2000 Annual Meeting. European Public Choice Society. Siena.

Ennuste, Ü. 2000. Payback Impossible. – The Baltic Times. 5, 194, p. 15.

Ennuste, Ü. and E. Terk. 2000. Determination of the Economic System Transformation. – The Baltic Review. Vol. 19, 16-17.

Ennuste, Ü. 1999. On a Bayesian Mechanism Planning Model of the Shaping the CEECs and EU Accession and Enlargement Decisions. In: List of Abstracts. The 1999 Annual Meeting. European Public Choice Society. Lisboa, pp. 15.

Ennuste, Ü. 1999. On a Bayesian Mechanism Planning Model of the Shaping the CEECs and EU Accession and Enlargement Decisions. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.), HARMONIZATION WITH THE WESTERN ECONOMICS: Estonian Developments and Related Conceptual and Methodological Frameworks, Tallinn, 343-359.

Ennuste, Ü and Wilder,L. 1999. Introductory Notes. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds), HARMONIZATION WITH THE WESTERN ECONOMICS: Estonian Developments and Related Conceptual and Methodological Frameworks, Tallinn, 1-7.

Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.) 1999. HARMONIZATION WITH THE WESTERN ECONOMICS: Estonian Developments and Related Conceptual and Methodological Frameworks, Tallinn.

Ennuste,Ü. 1999. On the Estimation of the Derminants of the Estonian Economic System and Harmonistation Indexes. Report. Congress of Political Economists (COPE). The Tenth Annual Convention. Tallinn, July 13-18, 1999.

Ennuste, Ü. 1999. ESTONIAN ECONOMIC MANAGERS AND POLITICIANS EVALUATE INSTITUTION BUILDING AS AN INDUSTRIAL STRATEGY. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds), HARMONIZATION WITH THE WESTERN ECONOMICS: Estonian Developments and Related Conceptual and Methodological Frameworks, Tallinn, 138-147.

Ennuste, U. 1999. Imperious. – Business Central Euorope. November, p. 8.

Ennuste, U. 1999. Real Transition. – The Baltic Times. 4, 185, p.19.

Ennuste, U. Monkey Business. – Business Central Europe, July/August, 1998.

Ennuste, Ü. 1998. Mes sa muodile void teha. Eesti Ekspress, 20. August, 1998, C2.

Ennuste, Ü. 1998. Kuidas nurjata Euroopa Liidu laienemist. Eesti Ekspress, 11. September, 1998, C2.

Ennuste, U. 1998. A Poisoned Chalice. – Business Central Europe, October, 1998.

Ennuste, Ü. 1998. Estonia. In the Report: Institution Building as an Industrial Strategy. PHARE-ACE Research Project P95-2234-R. G. Hodgson (coordinator), Cambridge, 145-193.

Ennuste, Ü. 1998. Implementing Economic Institution’s Functional and Structural Credibility: the Case of Estonia’s Currency Board. In: Working Papers in Economics (TTUWPE). Edited by Vello Vensel, Tallinn, 69-79.

Ennuste,Ü,. Majandusinstitutsioonide usaldusväärsus. Äripäev, 28 oktoober 1997.

Ennuste, Ü. 1996. Viimase okupatsiooni majanduskahju hinnangu alamtõkkest. – Eesti TA Toim. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 45, 4, 533-534.

Ennuste, Ü. 1996. On Adaptive Implementation of Economic Systems: A Bayesian Nash Analysis. – Proc.Estonian Acad.Sci. Humanities and Social Sciences, 45, 1, 1-12.

Ott, A.F. and Ennuste, U. 1996. Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia. – Social Science Journal, 33, 2, 149-164, 1.1 kategooria:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362331996900336

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID=-676851855&_sort=r&_st=13&view=c&md5=3a0d8b6c6caea0a5b741d2d6a566ae7c&searchtype=a

Ott. A.F. and Ennuste, Ü. 1995. Privatization of State Enterprises in Estonia: A Public Choice Approach. – Proc. Estonian Acad. Sci. Humanities and Social Sciences, 44, 1, 1-13.

Ennuste, Ü. 1995. A Risk Theoretical Model of Privatization Vouchers. – Proc. Estonian Acad. Sci. Humanities and Social Sciences, 44, 1, 14 – 20.

Ennuste, Ü. 1993. An outline for estimating long-term economic damage by means of analogy.

– Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 42, 1, 1-4.

Ennuste, Ü. (kaas-koostaja) 1992. Inglise – eesti majandusterminite seletussõnastik. Toimetanud prof. U. Mereste, 1, 2, 3, 1992, Tallinn, 701 lk.

Ennuste, Ü. 1992. A Market-Like Implementation Example. – Proc.Estonian Acad.Sci. Humanities and Social Sciences, 41, 2, 61-70.

Ennuste, Ü. 1991. Tõerääkimise tagamisest ja tingitud riskikartuse vähendamisest sotsiaal – majanduslikes juhtimissüsteemides. Rmt.: J. Laas (toim) Demokraatia. Diskussioon. Demagoogia. Tallinn, 43-54.

Ennuste, Ü. and A. Matin. 1989. Stochastic Adaptive Planning Models and problems of their Coordination. Book, co-author A.Matin, Moscow, “Nauka” (ed Michail Kortsomkin, in Russian:

Стохастические экономические модели адаптивного оптимального планирования и проблемы их координации / Юло Эннусте, Андрей Матин ; отве� Москва : Наука, 1989 95, [2] lk.ISBN/ISSN: 502011937 RR, TLÜAR, TLÜAR teadusrk).

Ennuste, Ü. 1989. Some Models of Stochastic Planning Mechanisms. – Finnish Economic Papers, 2, 2, 116 – 124. http://econpapers.repec.org/article/fepjournl/v_3a2_3ay_3a1989_3ai_3a2_3ap_3a116-124.htm ja http://www.taloustieteellinenyhdistys.fi

Ja lõpetuseks kuid mitte viimaseks üks rahvusliku teadusruumi tüvitekst.

Ennuste, Ü. 1969. Uncertainty, Information and Decomposition in the Planning of a Production System. – Economics of Planning, 9, 3, 258 – 266, 1.1 kategooria:

https://springerlink3.metapress.com/content/apt25151401mm553/resource-secured/?target=fulltext.pdf&sid=fvfx4a45bfltmq55fcc0xk55&sh=www.springerlink.com (NB maksab ca 40 eurot).

AUTORID: DSc Ülo Ennuste (https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clo_Ennuste/est?tabId=CV_EST) ja PhD Anton Laur – vt ETIS.EE ja Magister Tarmo Tuisk (toimetaja? ja autor) – vt ETIS.ee.

Huvide konfliktid: puuduvad – tekst koostatud nn kodaniketeaduse (CS) formaadis heategevuslikult ja põhiliselt ScDirect.com ning pandeemia alal eriti The Lancet platvormi avalike/priide teadusressursside alusel ning katastroofide tingimusi arvestades ja positiivse eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse Bayes’iku tõenäosuse optimeerimiseks Fenchel’likus ning eeskätt Perersen 1991 küberneetilisi printsiipe järgides: arenguriigis tuleb mistahes reforme alustada vanade vigade kõrvaldamisega ning jooksvate kaotuste minimiseerimisega.

Samuti sisaldab ülevaade sõnumit et ilma ingl keeleta küberneetika käsitlemine oleks mõttetult ajast mahajääv ning ebakvaliteetne – lihtsalt jääksime ilma võimalusest iga klikiga omandada viimastel päevadel avaldatud tuhandete küberneetilise uuringute kättesaadavuse ja seega rahvusliku teadmusstruktuuri divergentsi globaalsest (nt sellest mida on vaja parajasti kiiresti-teada: https://www.thelancet.com/journals/lanres/article/PIIS2213-2600(20)30354-4/fulltext – ja – nt: https://www.thelancet.com/journals/landig/article/PIIS2589-7500(20)30196-5/fulltext ).

Ettevaatust: käesolev kompilatsioon narratiivi versioon sisaldab arvukaid institutsionaalseid varjatud/salajase või ka mahavaikitud sensitiivse informatsiooni lähendite Bayes’likke mudelprognoose (nagu nt Teine Vabadussõda (H. Lindmäe 2015) või 1949 küüditamine mida püütakse mõnigate võimurite poolt varjata (ometi on selle kohta arvukad uurimused (nt Rahi-Tamm 2005 “VALGES RAAMATUS … ” ja ka Merila-Lattik 2000 jne jne) – klassikalise kasumimaksu puudumine ning seega teatavat liiki maksuparadiisi varjamine ja seega ka rahapesu osaline varjamine koos rahvusliku majanduse finantslekkimisega, tsensuuri puudumine ka eriolukorras võimaldab igal sulil rahvuslikke kangelasi karistamatult laimata (nt President Päts’i või Akad Jaaksoo’d jne – ja neid maha vaikida (nt moodne Taylor’i “Eesti ajalugu” (2020) registrid ei sisalda üldse isikunimesid nagu: Päts, Laidoner, Tammsaare, Keres, Ilves, Lippmaa … jne – kes nt olemas ka rahvusvaheliselt Zetterberg 2009 veergudel) – nt kübersõjas Venemaaga 2009 (Kissinger 2014 järgi) kannatuste kandmine nii aineliselt kui rahvuslike ängidena (Ott&Ennuste 1996) on suuresti varjatud jne. Kõik taoline õõnestab positiivse eestluse sotsiaaküberneetist jätkusuutlikkust ning EL’i teadusvara absorbeetimist rahvuslikku teadusstruktuuri,

august 11, 2020 Posted by Ülo Ennuste | Uncategorized | Lisa kommentaar

Memo 9.VI ’20

Järel-retsenseerimine ausalt ja objektiivselt ning teadusloogiliset hädavajalik

RAAMAT

EESTI AJALUGU

Autor: NEIL TAYLOR

Rahva raamat as 2020

Rahva Raamatu reklaamitekst

Millisena näeb meie rahva lugu välismaalane, kes loeb ingliskeelset eesti ajalugu? Inglismaa, USA ja Kanada ajalooraamatute riiulil seisab kõrvuti maailma suurriikide ajalooga uhkelt ka Eesti ajalugu käsitlev teos: „Estonia: a Modern History“ (2018?), autoriks inglane Neil Taylor. Nüüd on ka eestlastel võimalik tutvuda värskema välismaise vaatega meie ajaloole.

Neil Taylor: „Viimane Eesti ajalugu, mis Suurbritannias avaldati, pärineb John Hampden Jacksoni sulest. Selle esmatrükk ilmus 1941. aastal, teine trükk 1948. Ta kirjutas seal „Vene okupatsioonist, mille lõppu ei oska keegi ennustada“, ning kirjeldas detailselt eestlaste tollast rasket olukorda. Jackson elas kuni aastani 1966, kuid rohkem ta Eestist ei kirjutanud, vahest ka seetõttu, et tema arust polnud midagi uut öelda, kuna Nõukogude süsteem üritas end seal üha otsusekindlamalt kehtestada. Kuni aastani 1960 puudus välismaalastel võimalus Eestisse reisida ning ka edaspidi lubati neid harva Tallinnast kaugemale.“

Vaid 1,3 miljoni elanikuga Eesti on üks Euroopa väiksemaid riike – samas on siin üks maailmajao kõige kiiremini kasvavaid majandusi. Neil Taylor on kirjutanud esimese tõsiseltvõetava ingliskeelse ülevaate tillukese Balti riigi ajaloost, kaardistades Eesti pikka ja rasket teed praeguse külluseajani, milleni jõudmiseks tuli üle elada ligi tuhat aastat okupatsiooni taanlaste, rootslaste, sakslaste ja venelaste võimu all. I maailmasõja järel, tänu rahvuslikule ärkamisele ja Vene ja Saksa impeeriumide kokkuvarisemisele, tunnustati Eestit 1920. aastal viimaks iseseisva riigina. Omariiklus ei kestnud kaua – II maailmasõja ajal käis Eesti puna- ja natsivõimu vahel käest kätte, kuni liideti viimaks N Liiduga, mis tõi kaasa poole sajandi pikkuse okupatsiooni ja hädadest täidetud aja. Iseseisvumislootus ei kustunud aga kunagi ning 1991. aastal taastati Eesti vabariik. See aus ajalooraamat sisaldab ka värvikaid ja lustakaid episoode, nagu ühe suursaadiku meenutused nudistide rannast ja presidendi presskonverents lennujaama räpase peldiku ees.

Kahjuks oman selle tekstiga mitmeid isiklikke huvide konflikte ja sellega seoses ei saa järelretsenseerimisest osa võtta – küll aga soovitaksin eeskätt: selgitada miks on maha vaikitud Teine vabadussõda (vt nt Herbert Lindmäe vastavad monograafiad) Eriti huvitav et puuduvad viited eesti autorite uurimustele repressioonide alal nt: „Estonia 1940-1945“ : reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity / Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity ; [compiled by Toomas Hiio … et al. ; translated by Aet Varik-Ringborg … et al. ; edited by Toomas Hiio, Meelis Maripuu and Indrek Paavle ; foreword: Lennart Meri. Ilmunud Tallinn : Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2006 (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda. Ilmumiskoht Harjumaa. Kirjeldus XXX, 1337, [16] lk., [10] l. kaart. : ill., portr. ; 31 cm Püsilink https://www.ester.ee/record=b2034384*esti P.S.: Parajasti meil saadaval ca 30 euroga. Ja Europe 70 years after the Molotov-Ribbentrop pact : a collection of the presentations given at the conference organised by the national parliaments of the Baltic States under the auspices of the President of the European Parliament Jerzy Buzek, with the participation of the Swedish presidency of the European Union : October 14, 2009, European Parliament, Brussels ISBN: 9789986093930 Artiklikirjed andmebaasis ISE Püsilink: Kopeeri püsilink Sisukord: Rmt. sisaldab ka: Dealing with the totalitarian past: Estonian experience / Toomas Hiio. Extract from the speech / Mart Laar. ESTER Ja samuti puuduvad viited soome autorite töödele Eesti ajaloost nt Zetterberg’i vastavad monograafiad ning ka vene teadlaste vastavad uurimused (nt Zubkova (Moskva, 2008)) – millede seisukohad on suure tõenäosusega teadusloogiliselt tõenduspõhised – ning seega üldiselt suures vastuolus Neil Taylor’i arvukate kompilatsioonidega. ESTER.EE E-kataloog ESTER / TÄIELIK.
Muide: Registrites puuduvad üldse Päts ja Laidoner :==) see teeb käsitluse eriti lõbusaks ja infopandeemiliseks.

juuni 9, 2020 Posted by Ülo Ennuste | Uncategorized | Lisa kommentaar

Memo 5.V ’20

Ellujäämise eetikast, küberneetikast ning ökonoomikast selles pandeemias

Paul Krugman kirjutab NYT hiljutises veerus* – et Colorado University hiljutise uurimuse alusel parajasti ühe fataalse ohvri puhul hinnatakse seal rahvuslikuks kaotuseks keskmiselt $5M.

Heakene küll – see on keskmiselt ja ilmselt üsna pehme positiivse skaala alusel (nt Likert’i tüüpi) – selle hinnangu transformeerimiseks meie tingimustesse Bayes’likult (tingimuste osas lisaks pandeemiale veel ELi ja VF sanktsioonide** ning strateegilise kommunikatsiooni sõja eesrindel – ning meil kahjuks kah ilma igasuguse positiivse tsensuurita*** isegi kremlistlike diversantlike trollide vastu) – tuleks ilmselt üle minna rangemale +/- skaalale – ja – intuitiivselt/subjektiivselt näib et parajasti euroliidu kodaniku puhul fataalse kaotuse hinnang peaks suure tõenäosega olema kümne €M ringis seda duaalsetes küberhindades****.

Osundused

*) https://www.nytimes.com/2020/05/28/opinion/coronavirus-economy-death.html?smid=fb-share&fbclid=IwAR3Ejpy96Py_0eaQ0gyMA6YBiesszTrWlvvjbW7Jpmu8i7zQVuuiUzXHF58

**) Ennuste,Ü. 2014. Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks on Preliminary Postulates and Conjectures. – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588. 1.1 kategooria), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

***) Ülo Ennuste (kaastoimetaja) 2013. Peep Varju. Eesti laste küüditamine Venemaale 14. juunil 1941 kui genotsiidi- ja sõjakuritegu. Sihtasutus Valge Raamat, Talinna Raamatutrükikoda, 116 lk, Tallinn 2013:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:134869

****) Ülo Ennuste. 2012. “Waiting for the Commission Strengthened Governance Coordination Leviathans: Discourse Memo for the Actors in the Macro-Game “European Semester”- Baltic Journal of European Studies“ Vol 2, No 1, 2012 p 139-164:

Ülo Ennuste (kaastoimetaja) 2012. Kannatuste aastad 1940-1991 2. vihik. Tallinn: Valge Raamat.

Ennuste (2012) Viide kui “Valgele raamatu” 2005 kaastoimetajale: http://www.communistcrimes.org/en/Database/Estonia/Estonia-Communist-Era

juuni 5, 2020 Posted by Ülo Ennuste | Uncategorized | Lisa kommentaar

Märge

Diskussiooniks (autor PhD Anton Laur 6. märts 2020)

Lihtülevaade ökoloogilisest küberneetikast lühidalt

Väga aktuaalne artikkel, eeskätt praeguse olukorra foonil, mida on ka artikli lühiülevaates märgitud (militaarkonfliktid, kliima anomaaliad, panepideemiad jm).
Tõepoolest oleks väga vajalik matemaatilistel meetoditel (modelleerimisel) tuginevate sotsiaal-küberneetiliste uuringute jätkamine. See annaks hea aluse ka väga vajalike rakendusuuringute (analüüside) jaoks erinevate majandusvaldkondade tarbeks. 1990.-ndate aastate alguseks oli Eestis loodud matemaatilise modellerimise alal küllaltki hea baas, eeskätt tollastes TA instituutides (Küberneetika Instituut, Majanduse Instituut jt).
Paraku on järgnenud ja siiani süveneva teaduse, eriti ühiskonnateaduste alarahastamise tõttu see uurimissuund praktiliselt kadumas, puudub noorte järelkasv jne. Nii on ka viimasel ajal tehtavad riiklikud juhtimisotsused ilma piisava teadusliku (analüütilise) tagatiseta.
Laiemale avalikkusele on kahtlemata vajalik ja kasulik teave Ivar Peterseni juba 1991 avaldatud töödest demokraatiamehhanismide modelleerimisel ja nende tulemustest.
Oluliseks pean ka Ülo Ennuste poolt refereeritud värsket artiklit “Regional (in)stability in Europe a quantitative model of state Fragmentation” (J. Vanschoonbeek, 2020). Kirjeldatakse mudelit separatismi-ilmingute analüüsiks ja prognoosimiseks Euroopa riikides. Sealjuures mainitakse ka meie Kirde-Eestit võimaliku eraldumispiirkonnana.
Tõepoolest, on ju separatismi oht seal olnud alates taasiseseisvumisest, aeg-ajalt suurenedes ja siis ajutiselt leevenedes. Hetkel on järjekordne eskaleerumise oht tekkimas, eeskätt kliimanõuete ennatlikult järsu karmistamisega. Viimane põhjustab töökohtade kadu Kirde-Eesti energeetikasektoris ja olukorras, kus puudub alternatiivsete meetmete plaan, ongi sotsiaalsed ja rahvuslikud pinged kasvamas. Seda toetab Venemaa viimasel ajal oluliselt agressiivsemaks muutunud välispoliitika.

Esialgselt visand kokkuvõtteks

Endine “normaalne elu” ei taastu kunagi peale rahvuslikke katastroofe sest sotsiaal-majanduslikus süsteemis toimuvad järsud struktuursed muutused ja sotsiaal küberneetiliselt rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse optimeerimiseks tuleb endise nn “normaalse elu” teadustühised poliit-populistlik kuritelikku ideoloogitat propageerivat ning progressi kahjustavat määramatust/ängi tekitavat – ning eeskätt rahvuslikke ning liitlaslikke patriotismi lõhestamisi tekitavad ja rahvuslikku sotsiaalkapitali/patriotismi kahjustavad negatiivsed faktorid likvideerida – nagu ebavõrdsus (nt venekeelne kurjategija jääb avalikkusele erandlikult üldiselt anonüümseks, venemaa kontrolli all olevad siinsed ettevõtted maksavad kordades vähemal määral kasumimaksu kui meie kodumaised , positiivse tsensuuri puudumise tõttu iga suli võib vabalt nii riigitegelasi kui teadlasi vabalt avalikult sõimata jne): Meie küberneetiku DSc Ivar Petersen’i (1991) järgi krahhi järgselt tuleb kõigepealt alustada vigade/teaduslageduste parandusest ning sotsiaal-majanduslike kaotuste likvideerimisest – seega eeskätt etniliste kaotuste (sh venestamise) minimiseerimisest

mai 20, 2020 Posted by Ülo Ennuste | Uncategorized | Lisa kommentaar

Lihtülevaade sotsiaal-ökoloogilisest küberneetikast lühidalt (komplekskatastroofide tingimustes)

NB – visand 31. VII ’20 – mitte viidata – kuid erialaselt kommenteerida ning vähelevinud termineid kohates – nt “Fenchel’i duaal” puhul vt nt Wikipediat.

Sotsiaal-küberneetiliselt on rakenduslikult tänapäeval rahvusliku jätkusuutlikkuse stabiilsuse tõenäosuse – või selle lähendite (nt konvergentsi jätkusuutlikkus liitlastega või kooperatiivsus ning rahvuslik patriotism, rahvuslik sotsiaalkapital jne) globaalne optimeerimine katastroofide tingimustes mis võivad olla nii kobarlikud kui ka lainelised(nt kliima anomaaliad mis osaliselt tingitud inimkonna väärtegevusest, panepideemiad ja infopandeemiad koos aheldatud inimvarade tohutute kaotustega sotsiaal-kübereneetilises Fenchel’i duaalhindade väärtuses ning Bayes’likus statistikas – ja – rahvusvahelised militaarkonfliktid, infodeemiad ning negatiivsed trolldiversandid (eriti kremlimeelsed ja stalinistlikud nostalgia puhangud. riikidevaheliste liitude ja riikide lagunemine, riiklikud ja rahvusvahelised rahandus ja pangandus katastroofid ja rahvusvahelised kommunikatsiooni kriisid ja agressiivsed riikidevaheliseed küberrünnakud, etnilised kodusõjad jne nt rahvuslikud ängid) lühidalt analüüsitav ning katastroofide mõjude leevendamise struktuurid lihtsalt konstrueeritavad/disainitavad nii makro kui mikro tasandil nii otse demokraatlikult/subsidiaarselt kui ka hierarhiliselt/subsidiaarselt ning Bayes’likult kus mudelitesse on endogeniseeritud nii katasroofide dünaamika ning institutsioonide kui ka kommunikatsiooni mehhanismide evolutsioon- seda eriti äsja publitseeritud artiklite nt *) ja **) põhjal.

P.S.: Teadusele omaselt põhinevad need omakorda tuhandetel eelnenud enamasti matemaatilistel sotsiaal- küberneetilistel uuringutel – millest mõningad – nt alates Petersen (1991) kuni Piketty (2020) – on viidatud Lisas koos mõnigate lokaalsete kommentaaridega:

*) Zonaro, Alessandro; Kammouh, Omar; Cimellaro, Gian Paolo (2020) „Resourcefulness quantification approach for resilient communities and countries“ – International Journal of Disaster Risk Reduction. Volume 46, June 2020, 101509:

https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2020.101509 Get rights and content

Abstract: Availability of resources is one of the primary criteria for communities to attain a high resilience level during disaster events. This paper introduces a new approach to evaluate resourcefulness at the community and national scales. Resourcefulness is calculated using a proposed composite resourcefulness index, which is a combination of several resourcefulness indicators. To build the resourcefulness index, resourcefulness indicators representing the different aspects of resourcefulness are collected from renowned literary publications. Every indicator is assigned a measure to make it quantifiable. Time-history data for the measures are needed to perform the analysis. While these data could be obtained from different sources, acquiring a full set of data is quite challenging. Hence, to account for missing data, the Multiple Imputation (MI) and the Markov Chain Monte Carlo (MCMC) data imputation methods are adopted. The data are then normalized, assigned weights, and aggregated to obtain the resourcefulness index. A case study is performed to demonstrate the applicability of the approach. The resourcefulness indexes of two countries, namely the United States and Italy, are evaluated. Results show that resourceful communities/countries are more resilient during disaster events as they have more tools to come up with solutions. It is also shown that knowing the current resourcefulness level helps in better identifying what aspects should be improved.

**) Christian William Callaghan (2016) „Disaster management, crowdsourced R&D and probabilistic innovation theory: Toward real time disaster response capability“ – Ibid: https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2016.05.004 Get rights and content

Abstract: General agreement exists effective disaster management faces constraints related to knowledge sharing and a need for real-time research responses. Extreme case examples of disasters especially vulnerable to these challenges are global pandemics, or disease outbreaks, in which data required for research response are only available after the start of an outbreak. This paper argues the developing field of probabilistic innovation (innovation increasing probability of solving societal problems through radically increasing coordination of volumes of problem-solving inputs and analysis), and its methodologies, such as those drawing from crowdsourced R&D and social media, may offer useful insights into enabling real time research capabilities, with important implications for disaster and crisis management. Three paradigms of disaster research are differentiated, as literature is related to theory offered by post normal science, Kuhnian ‘normal science’ and Lakatosian ‘structural science,’ and the goal of achieving real time research problem solving capacity in disaster crisis situations. Global collaborative innovation platforms and large-scale investments in emerging crowdsourced R&D and social media technologies together with synthesis of appropriate theory may contribute to improved real time disaster response and resilience across contexts, particularly in instances where data required to manage response is only available after disasters unfold.

Jakob Vanschoonbeek (2020 In Press) “Regional (in)stability in Europe a quantitative model of state fragmentation” – Journal of Comparative Economics.

Ja ökoloogilise/globaalse küberneetika ühte sissejuhatavat artiklit:

Ecological Economics

Volume 119, November 2015, Pages 314-325

Author links open overlay panelSerenellaSala^a BiagioCiuffo^b PeterNijkamp^c^dShow morehttps://doi.org/10.1016/j.ecolecon.2015.09.015 Get rights and contentUnder a Creative Commons licenseopen access

Highlights

•

This study presents the foundation for a solid and operational framework for sustainability assessment.•

Sustainability assessment principles are presented in an integrated way so as to design a family of assessment tools.•

The new assessment methodology takes explicitly into consideration decision uncertainty and decision context.

Abstract

Ecological Economics 2020

„Economics for the future – Beyond the superorganism“

Author links open overlay panelN.J.Hagens

https://doi.org/10.1016/j.ecolecon.2019.106520 Get rights and content

Under a Creative Commons license

open access

Highlights

•

We lack a cohesive map on how behavior, economy, and the environment interconnect.

•

Global human society is functioning as an energy dissipating superorganism.

•

Climate change is but one of many symptoms emergent from this growth dynamic.

•

Culturally, this “Superorganism” doesn’t need to be the destiny of Homo sapiens.

•

A systems economics can inform the ‘reconstruction’ after financial recalibration.

Abstract

“The real problem of humanity is the following: we have paleolithic emotions; medieval institutions; and god-like technology.”– E.O. Wilson

“We live in a world where there is more and more information, and less and less meaning.” –Jean Baudrillard

“Not everything that is faced can be changed, but nothing can be changed until it is faced.” – James Baldwin.

P.S.: arvestades ka äsja ilmunud EK Raporti: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52019DC0650&from=EN ja selle lõpplõiku: “Järeldused ja järgmised sammud

NB! – Kas vajame Põhjakonna abi? PM 2.III ’20:
Meie hulgast hiljuti lahkunud Mati Hint (1937–2019) on öelnud, et eestlastel on õigus elada oma elu eesti keeles ja neil on õigus seista selle keeleõiguse eest. «Need õigused teeb loomulikuks ajalugu ja see, kuidas rahvas ja tema haritlaskond on eesti keelest ja eesti keeles loonud maailma, milles meie elu on kõige loomulikum.» Hint kirjutas seda «Eesti mõtteloo» sarjas ilmunud raamatu «Keel on tõde on õige on vale» sissejuhatuses, viidates artiklitele, mis käsitlesid eesti keele eluõigust Nõukogude okupatsiooni tingimustes. On omajagu õõvastav tõdeda, et see, millest Hint tollal kirjutas, on asjakohane ka praegu, ligi 30 aastat pärast iseseisvuse taastamist. Ainult et nüüd on probleemiks massikultuuri pealetung ning loobumine vaimsest nõudlikkusest iseenda ja oma kultuuri suhtes.
Loe lähemalt: https://leht.postimees.ee/6912148/kas-vajame-pohjakonna-abi/comments

P.S.: kas praegu ikkagi ei ole venestamisvastasuse pealetung? – vt nt:

https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/2020-european_semester_country-report-estonia_et.pdf –

Muide ülalosundatud Komisjoni Euro-Semestri Eesti Raport (2020 veebrua

Lisa

Ivar Petetersen (1991) Stability of equilibria in multi-party political systems – Math. Social Sci 21.

Abstract: A simple model of a multi-party political system is considered consisting of a distribution in Euclidean n-space, Rⁿ the distribution of voters’ political views, and of k parties, determined at every time instant through their policies, k points in the same space Rⁿ. At an equilibrium every voter supports the party whose policy is closest to him, and the policies of all parties equal the means of their supporters’ political views. The stability of such equilibria is investigated. (Selle PDF artikli tellimine maksab $20 – on olemas ka e.k varasem kitsam versioon ilmunud küll hiljem) Petersen, Ivar (1988) Demokraatliku arengu matemaatilisest mudelist. // Eesti Matemaatika Seltsi aastaraamat 1988. Tartu 1993.

‎Ülo Ennuste‎ (2012) Eesti Koostöö Kogu (Jääkeldri Arhiivi publikatsioon) 25. november 2012

“Küberneetik Ivar Petersen’i (1991b) tulemustest demokraatiamehhanismide modelleerimisel”

Minule kättesaadavast (1991b) – kuigi poolpopulaarne (nt teoreemid ja viited puuduvad) nt loeme lk 37:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

Ott, A.F. and Ennuste, U. 1996. Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia. – Social Science Journal, 33, 2, 149-164, muide 1.1 kategooria artikkel:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S036233199690

NB: hädasti oleks vaja taolist teksti uuesti samal teaduslikul tasemel (Probit mudel, Likert skaala + riskide tingimustes ka +/- skaaladega, separaatselt eestlased ja venelased, ängide põhjustaja määramatuse suurenemine olude poliitilisest muutumisest jne – kuid tänapäeval oblikatoorne nt rahvuslike ängide mõõtmine nii hübriidsõjas kui ka heidutamisvõime võimalikust ebastabiilsusest – ning eriti võimalikust etnilise sotsiaalkapitali kahanemisest jne) koostada – parajasti selleks oleks meil vist ainsana suuteline rahvusvaheliset korraldama finantsiliselt TTÜ Nurkse Instituut – omal ajal koostati see eeskätt informaalses koostöös TA Majanduse Instituudis (DSc Ülo Ennuste juhendamisel nt rahvusvaheliselt tunnustet tööd sellel alal nagu: Ennuste, Ü. 1989. Some Models of Stochastic Planning Mechanisms. – Finnish Economic Papers, 2, 2, 116 – 124. http://econpapers.repec.org/article/fepjournl/v_3a2_3ay_3a1989_3ai_3a2_3ap_3a116-124.htm ja http://www.taloustieteellinenyhdisty) ja Eesti Euroopa Instituudis (PhD’s Marika ja Aksel Kirch ning nooremteadur T. Tuisk poolt nt: arvukad rahvusvaheiselt tunnustet publikatsioonid eestluse arengu sotsioloogias viidatud lk163 ning milledes sepateeritakse eesti ja vene elanikke) ning CLARK UNIVERSITY Professor ATTIAT F. OTT juhendamisel.

Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Kindle – Instant preview: http://a.co/2y0cs59: Location 2036:

Search ScienceDirectAdvanced

Journal of Mathematical Economics

Volume 50, January 2014, Pages 34-53

Author links open overlay panelAdityaGoenka^a LinLiu^b Manh-HungNguyen^cShow morehttps://doi.org/10.1016/j.jmateco.2013.10.004 Get rights and content

Abstract

Keywords

EpidemiologyInfectious diseasesExistence of equilibriumSufficiency in non-convex dynamic problemsHealth expenditureEconomic growth.

Journal of Comparative Economics

Available online 10 February 2020 In Press, Corrected Proof What are Corrected Proof articles?

Author links open overlay panelJakobVanschoonbeek^a^bShow morehttps://doi.org/10.1016/j.jce.2020.01.001 Get rights and content

Highlights

This paper develops a quantitative model of state fragmentation.•

The model is calibrated to the current map of Europe to identify its most/least secession- prone regions.

To do so, a new measure of political heterogeneity is introduced that can be computed for many countries over long time periods using public data.•

These results are taken as tentative proof of the model’s capacity to explain regional secession proneness in Europe.

Abstract: Although there is a rich and burgeoning theoretical literature on regional (in)stability, its empirical implications remain unclear due to the scarcity of complementary quantitative research. This paper presents simulated experimental findings on spatial heterogeneity in secession proneness across 264 regions belonging to 26 European countries. To do so, it develops a broad model of state fragmentation that reconciles the views of the dominant strands in the literature. In order to apply the model, a novel indicator of regional political distinctiveness is proposed, rooted in the discrepancy between regional and national electoral behavior. Using this new indicator, we show that regional electoral heterogeneity has been on the rise in Europe in the past 40 years, offering an empirical rationale for the simultaneous rise in regionalism that is consistent with contemporary economic thinking on optimal country size. Calibrating our model to the current European situation, we find that Catalonia, Flanders and the Basque country are the regions currently predicted to be the most likely to break away. In line with these results, governments in all three regions have consistently vocalized demands for increased autonomy – or even secession – in recent years. Denmark, Hungary and Slovenia show up as the most secession-robust European countries.

Political polarizationEuropean UnionSecession and unificationRegionalism

Paul Krugman (2020) Arguing with Zombies. Amazon.

“Capital and Ideology” (2020 in Press) by Thomas Piketty (Author), Arthur Goldhammer (Translator)
Amazon Review: A book of remarkable clarity and dynamism. Drawing lessons from a breathtaking survey of different historical experiences, it teaches us that nothing is inevitable, that there exist a whole range of possibilities between hypercapitalism and the disasters of the communist experience. It’s up to us to make our future. Let’s roll up our sleeves.–Esther Duflo, Nobel Laureate in Economic Sciences.
Might become even more politically influential than the French economist’s 2013 overview of inequality, Capital in the Twenty-First Century…Piketty explains why this could be the moment for a turn to equality, and which policies could make that happen.–Simon Kuper”Financial Times” (09/26/2019). Thomas Piketty’s new book starts where Capital in the Twenty-First Century left off, revealing how inequality was allowed to develop into an acceptable condition, now and in the past, in the West and in the rest of the world. Still, not all is bad: if inequality is a social construct, that means it can also be undone. Based on monumental research, Capital and Ideology is an appeal to rethink capitalism–if not for today’s politicians then perhaps for tomorrow’s revolution!–Reinier de Graaf, Office for Metropolitan Architecture, author of Four Walls and a Roof.
Thomas Piketty’s magisterial global and connected history takes us on a whirlwind journey across the world during the past 500 years to show how shifting ideas and politics have shaped a wide variety of inequality regimes. Fully embracing the power of historical analysis, Capital and Ideology emboldens us to reimagine the possibilities of our present. Enormously rich in argument and evidence, this tour de force by one of the most influential thinkers of our age is a must-read for anyone grappling with the dilemmas of our present.–Sven Beckert, author of Empire of Cotton: A Global History.

[A] wide-ranging historical survey of ’inequality regimes’–dogmas that justify hierarchies of wealth and power…This ambitious manifesto will stir controversy, but also cement Piketty’s position as the Left’s leading economic theorist.–Publishers Weekly (12/18/2019).

Thomas Piketty’s books are always monumental…In the same way that Capital in the Twenty-First Century has transformed how economists look at inequality, Capital and Ideology will transform the way political scientists look at their own field.–Branko Milanovic”ProMarket” (09/06/2019).

A significant work. The author interrogates the principal forms of economic organization over time, from slavery to ‘non-European trifunctional societies, ‘ Chinese-style communism, and ‘hypercapitalist’ orders, in order to examine relative levels of inequality and its evolution…A deftly argued case for a new kind of socialism that, while sure to inspire controversy, bears widespread discussion.– (01/15/2020).

Outlines a fairer economic system for the world.–Claire Warren”Management Today” (12/17/2019).

MÕNINGAID VIIMATISTE AASTATE KOKKUVÕTLIKKE ARTIKLEID

Journal of Process Control

Volume 21, Issue 5, June 2011, Pages 746-755

Author links open overlay panelMinh DangDoan TamásKeviczky BartDe SchutterShow morehttps://doi.org/10.1016/j.jprocont.2010.12.009 Get rights and content

Abstract

Keywords

Distributed optimizationDual decomposition methodsDecentralized and cooperative controlDistributed model predictive control

Diskussiooniks (autor PhD Anton Laur 6. märts 2020)

Väga aktuaalne artikkel, eeskätt praeguse olukorra foonil, mida on ka artikli lühiülevaates märgitud (militaarkonfliktid, kliima anomaaliad, panepideemiad jm).
Tõepoolest oleks väga vajalik matemaatilistel meetoditel (modelleerimisel) tuginevate sotsiaal-küberneetiliste uuringute jätkamine. See annaks hea aluse ka väga vajalike rakendusuuringute (analüüside) jaoks erinevate majandusvaldkondade tarbeks. 1990.-ndate aastate alguseks oli Eestis loodud matemaatilise modellerimise alal küllaltki hea baas, eeskätt tollastes TA instituutides (Küberneetika Instituut, Majanduse Instituut jt).
Paraku on järgnenud ja siiani süveneva teaduse, eriti ühiskonnateaduste alarahastamise tõttu see uurimissuund praktiliselt kadumas, puudub noorte järelkasv jne. Nii on ka viimasel ajal tehtavad riiklikud juhtimisotsused ilma piisava teadusliku (analüütilise) tagatiseta.
Laiemale avalikkusele on kahtlemata vajalik ja kasulik teave Ivar Peterseni juba 1991 avaldatud töödest demokraatiamehhanismide modelleerimisel ja nende tulemustest.
Oluliseks pean ka Ülo Ennuste poolt refereeritud värsket artiklit “Regional (in)stability in Europe a quantitative model of state Fragmentation” (J. Vanschoonbeek, 2020). Kirjeldatakse mudelit separatismi-ilmingute analüüsiks ja prognoosimiseks Euroopa riikides. Sealjuures mainitakse ka meie Kirde-Eestit võimaliku eraldumispiirkonnana.
Tõepoolest, on ju separatismi oht seal olnud alates taasiseseisvumisest, aeg-ajalt suurenedes ja siis ajutiselt leevenedes. Hetkel on järjekordne eskaleerumise oht tekkimas, eeskätt kliimanõuete ennatlikult järsu karmistamisega. Viimane põhjustab töökohtade kadu Kirde-Eesti energeetikasektoris ja olukorras, kus puudub alternatiivsete meetmete plaan, ongi sotsiaalsed ja rahvuslikud pinged kasvamas. Seda toetab Venemaa viimasel ajal oluliselt agressiivsemaks muutunud välispoliitika.
Diskussiooniks veel: Bayes’likust tõenäosusest iteratiivsetes otsustusprotsessides.
Sotsiaalkapitali teooriad vajavad sünteesi (Tuisk?)

International Review of Law and Economics

Volume 16, Issue 3, September 1996, Pages 363-383

Author links open overlay panelRogerVan Den Bergh^∗∗Show morehttps://doi.org/10.1016/0144-8188(96)00022-1 Get rights and content

Open this preview in PDF^☆

This article was written during a stay at the Centre for Advanced Study of the Norwegian Academy of Sciences and Letters in Oslo.^∗∗

Citing articles (25)

Article Metrics

Citations

Citation Indexes:25

Captures

Exports-Saves:6
Readers:20

View details

ScienceDirect ® is a registered trademark of Elsevier B.V.

NB: https://www.thelancet.com/action/showPdf?pii=S1473-3099%2820%2930565-X

Esialgselt visand kokkuvõtteks

METODOLOOGILISELT

Katastroofide tingimustes monotoonsete seoste kasutus ei ole adekvaatne ……………..
Hierarhiliste juhtimissüsteemide dekomponeerimine tasemeti võimaldab subsidiaarsusust realiseerida ……….. LOKAALSELT – 1. Vanade mudeleerimisvigade kõrvaldamine kõigepealt …. sh PS täiendamine eriolukordadeks (nt positiivne eeltsensuur ja positiivsete ning negatiivsete hindamisskaalade rakendamine jne 2. Bayes’lik statistika …… 3. Liiglihtsustatud rahandusseaduste (nt 0-kasumimaks jne elimineerimine jne …………………….

P.S.: COVID-!9 ökonoomika kohta Eesti näitel on veel vara kirjutada isegi kiirraportit – kuid Krugman’i 2020 Blogisid järgides võib juba suure tõenäosusega väita siin kehtestatud piirangud on olnud ratsionaalsed: juba seniks on nendest tingitud ainuüksi fataalsete kaotuste kokkuhoidu võib hinnata 300-500 elaniku ringis (seega Krugman’i järgi $(300-500)x5M + võidud tüsistuse ning infodeemia ning ausammaste hävitamise ängide vähenemisest nii otseselt kui ka kaudselt) mis ilmselt vastavaid kitsendustest tingitud GDP jätkusuutlikkuse tänavusi kaotusi $(0,1-0,2)x30B ilmselt ületavad. Kuid suuresti määramatuks jäävad ikkagi tulevaste aastate tulud ja kulud eriti teise tuleku tõenäsus (vt ajakirja Journal of Benefit-Cost Analysis 2020). Muide alati tuleb arvestada et katastroofid võivad tulla kobarate lainetena ja seda ka nende vastaste küberneetiliste subsidiaarsete hierarhiate ahaldatuse tingimustes ning selleks on juhtimiseks vaja mõõta ressursside mõjukuse hinnanguid duaalhindades – mis ei ole võimalik ilma konstruktiivse matemaatika ning Bayes’i statistika abita ja juhtimise hierarhilised disainid konstrueeritavad ilma subsidiaarsete vertikaalsete dekompositsioonideta,

P.S.P.S.: Endine “normaalne elu” ei taastu kunagi peale rahvuslikke katastroofe sest sotsiaal-majanduslikus süsteemis toimuvad järsud struktuursed muutused ja sotsiaal küberneetiliselt rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse optimeerimiseks tuleb endise nn “normaalse elu” teadustühised poliit-populistlik kuritelikku ideoloogitat propageerivat ning progressi kahjustavat määramatust/ängi tekitavat – ning eeskätt rahvuslikke ning liitlaslikke patriotismi lõhestamisi tekitavad ja rahvuslikku sotsiaalkapitali/patriotismi kahjustavad negatiivsed faktorid likvideerida – nagu ebavõrdsus (nt Venemaa kontrolli all olevad ettevõtted maksavad kordades vähemal määral kasumimaksu kui muud ettevõtted (ESA andmed), nt venekeelne kurjategija jääb avalikkusele erandlikult üldiselt anonüümseks, venemaa kontrolli all olevad siinsed ettevõtted maksavad kordades vähemal määral kasumimaksu kui meie kodumaised , positiivse tsensuuri puudumise tõttu iga suli võib vabalt nii riigitegelasi kui teadlasi vabalt avalikult sõimata jne): Meie küberneetiku Ivar Petersen’i (1991) järgi krahhi järgselt tuleb kõigepealt alustada riigi juhtimissüsteemi disaini vigade/teaduslageduste parandusest ning sotsiaal-majanduslike kaotuste likvideerimisest – seega eeskätt etniliste kaotuste (sh venestamise) minimiseerimisest … Seega komplekskatastroofide tingimustes adekvaatsed rahvaste ja riikide jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse optimeerimise mudelid peavad hinnanguskaalades kasutama nii positiivseid kui ka negatiivseid arve ning subsidiaarsete hierarhiate deontoloogilist dekompositisiooni tasemete lõikes.

Lisaks veel lokaalseid uurimusi

https://documentcloud.adobe.com/link/review?uri=urn%3Aaaid%3Ascds%3AUS%3A1c684d74-b85e-4258-bebd-7670c65b6c46&fbclid=IwAR3iEVZgriVM8jEb-U3FH5zuJDMuahCuS5TVEDHn644py3tiAK7vvj-NcwE#pageNum=3

Autor töötas TLÜs

Ülo Ennuste. 2012. “Waiting for the Commission Strengthened Governance Coordination Leviathans: Discourse Memo for the Actors in the Macro-Game “European Semester”- Baltic Journal of European Studies“ Vol 2, No 1, 2012 p 139-164:

Ülo Ennuste. 2008. Dual market transition in Estonia 1987-2006: Institutional mechanism analysis approach. – Europe after historical enlargement. Proceedings of the Institute for European Studies, International University Audentes, 2007, 3.

AUTORID: DSc Ülo Ennuste (https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clo_Ennuste/est?tabId=CV_EST) ja PhD Anton Laur – vt ETIS.EE ja Magister Tarmo Tuisk ?(toimetaja ja autor) – vt ETIS.ee.

Huvide konfliktid: puuduvad – tekst koostatud nn kodaniketeaduse (CS) formaadis heategevuslikult ja põhiliselt ScDirect.com platvormi avalike/priide teadusressursside alusel ning katastroofide tingimusi arvetades ja positiivse eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse Bayes’iku tõenäosuse optimeerimiseks Fenchel’likus duaalhinnangutes.

Ettevaatust: käesolev kompilatsioon narratiivi versioon sisaldab arvukaid institutsionaalseid varjatud/salajase või ka mahavaikitud sensitiivse informatsiooni lähendite Bayes’likke mudelprognoose (nagu nt Teine Vabadussõda (H. Lindmäe 2015) või 1949 küüditamine mida püütakse varjata (ometi on selle kohta arvukad uurimused nt Rahi-Tamm 2005 “VALGES RAAMATUS … ” ja ka Merila-Lattik 2000 jne jne) – püütakse varjata positiivsete patriootilisete isikute sotsiaalset väärtust katastroofide tingimustes, kuigi nt Zack 2009 ja Krugman 2020 jt on neid probleeme konstruktiivselt käsitlenud – kasumimaksu puudumine ning seega teatavat liiki maksuparadiisi varjamine ja seega ka rahapesu osaline varjamine – lahendatud EL28 teadlaste poolt , tsensuuri puudumine ka eriolukorras nt kübersõjas nt Kissinger 2014 järgi kannatuste kandmine jne)

Samuti sisaldab ülevaade sõnumit et ilma ingl keeleta küberneetika käsitlemine oleks mõttetult ajast mahajääv ning ebakvaliteetne – lihtsalt jääksime ilma võimalusest iga klikiga omandada viimastel päevadel avaldatud tuhandete küberneetilise uuringute kättesaadavuse ja seega rahvusliku teadmusstruktuuri divergentsi globaalsest (nt sellest mida on vaja parajasti kiiresti teada: https://www.thelancet.com/journals/lanres/article/PIIS2213-2600(20)30354-4/fulltext + https://www.thelancet.com/pdfs/journals/laninf/PIIS1473-3099(20)30484-9.pdf jne).

Ilma sõnadeta selge et küberneetilised käsitlused on mõttekad ainult tõenäoskikult mõõdetuna ja konstruktiivse matemaatika keeles stohhastiliselt (Wiener 1948) ja Popper’i loogika alusel.

veebruar 27, 2020 Posted by Ülo Ennuste | Uncategorized | 1 kommentaar

NB 12.I ’20 – 20.I ’20

Head kõik
Läheneb Valge Roti Aasta (VRA) algus 25. jaanuaril – niipaljukest kui mina olen massimeediast tabanud on et a) mikro – ja eriti indiviidide-tasandil võib see domineerivalt hea aasta tulla: eriti – finantsistidele ning muusikutele (prelüüdina miljardärid reisivad üle kontinentide kontrabassi vutlarites :==) b) kuskilt ei kippu ega kõppu kuidas makros – eriti rahvuslike ning etniliste katastroofide tasemel – kas domineerivad negatiivsed või positiivsed (nt on kuulduseid et idiootlikult ürtiatakse meil konklomeraatset variparlamenti komplekteteerida 101 figuuriga täielikult teaduslagedalt – et – täielikult Riigikogu paralüseerida – ja – veelgi änge tekitavam on teadmine et jätkub täiesti teaduslageda 0- kasumimaksu süsteemi jõustamine ning majandusliku ebavõrdsuse süvendamine – et jätkub rahvusliku teadlaskonna hobusevarasteks (sest marksismuse järgi nemad rikkust ei loo) ja teisigi Musti Luiki (et mitte öelda Karusid ja Elevante) on eestluse jätkusuutlikkuse rannale lähenemas kerge näha sotsiaal-küberneetilisest rakursist – eeskätt hirmud seoses autoritaarsuse ning agressiivsuse ning ajalooliste võltsingute räigemaks muutumine Venemaal jne) jne.

PS: ometi oleks makrostatisilised lähendmudelid hõlpsamini kalibreeritavad nt narratiivselt ning kompleksarvuliselt (konstruktiivse matemaatika jaoks sobivalt):

Progress=Aineline/majanduslik-iAinetu/ängiline* kus i on imaginaararv

ja seda hinnata nii nii VRA puhul kui ka üldiselt ja neid tulemusi võrrelda.

*) Peamised katastroofi Ängid meil rahvuslikud parajasti näivad korreleeruvat eeskätt positiivse eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse erodeerumisega hübriidsõja eesrinnetel** – eriti räpaste rott-trollide piiramatute alatute valekampaaniate diversioonide tagajärjel (nt Nurkse Instituudi sopaga ülevalamisel nii nooremteaduri McBride ja PM poolt ning ilmselt THM toetusel (nt Akad Aaviksoo kustutati ETIS.ee veergudelt eesti teadlaskonnast nagu mitmed teisedki eestimeelesed Akadeemikud on kas kustutatud või pole neid üldse sisse võetud jne)!

Ängide hindamist vt nt:

Ott, A.F. and Ennuste, U. 1996. Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia. – Social Science Journal, 33, 2, 149-164, muide 1.1 kategooria artikkel:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S036233199690

http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID

NB: hädasti oleks vaja taolist teksti uuesti samal teaduslikul tasemel (Probit mudel, Likert skaala, separaatselt eestlased ja venelased, ängide põhjustaja määramatuse suurenemine olude poliitilisest muutumisest jne – kuid tänapäeval oblikatoorne nt rahvuslike ängide mõõtmine nii hübriidsõjas kui ka heidutamisvõime võimalikust ebastabiilsusest – ning eriti võimalikust etnilise sotsiaalkapitali kahanemisest jne) koostada – parajasti selleks oleks meil vist ainsana suuteline rahvusvaheliset korraldama finantsiliselt TTÜ Nurkse Instituut – omal ajal koostati see eeskätt informaalses koostöös TA Majanduse Instituudis (DSc Ülo Ennuste juhendamisel nt rahvusvaheliselt tunnustet tööd sellel alal nagu: Ennuste, Ü. 1989. Some Models of Stochastic Planning Mechanisms. – Finnish Economic Papers, 2, 2, 116 – 124. http://econpapers.repec.org/article/fepjournl/v_3a2_3ay_3a1989_3ai_3a2_3ap_3a116-124.htm ja http://www.taloustieteellinenyhdisty) ja Eesti Euroopa Instituudis (PhD’s Marika ja Aksel Kirch ning nooremteadur T. Tuisk poolt nt: arvukad rahvusvaheiselt tunnustet publikatsioonid eestluse arengu sotsioloogias viidatud lk163 ning milledes sepateeritakse eesti ja vene elanikke) ning CLARK UNIVERSITY Professor ATTIAT F. OTT juhendamisel (Prof OTT teadusmonograafiad TLÜAR kataloogis:

Ott tegutses siin nii Earhart Foundation toetusel (lk 163) ning osaliselt ka (Ott. A.F. and Ennuste, Ü. 1995. Privatization of State Enterprises in Estonia: A Public Choice Approach. – Proc. Estonian Acad. Sci. Humanities and Social Sciences, 44, 1, 1-13.) Brüsseli toetusel – kohalikud teadlased suuresti heategevuslikult või ELi PHARE Programmi toetusel nagu tollal ikka kusjuures selle programmi raames toimus ka instituutide üldkulude (nt katuste parandamise) toetamine subsidiaarsuse/demokraatilisuse printsiibil).

Muidugi möödunud sajandi lõputöödele omaselt on selle 1996 a uuringu haare kitsalt turumajanduslik sest suurest puudusid teooriad sotsiaalsete ressursside (eeskätt inimeste väärtuste (va inimkapitali turumajandusliku), informaalsete institutsioonide (nt religioonidega seotud ja ka kakskeelsusega seotud asümmeetrilised ängid eriti katastroofide tingimustes***), patriotismi, rahvuslike teadusressusside jne väärtuste lähendite hindamiseks.

**)

Journal of Economic Behavior & Organization

Volume 132, Part A, December 2016, Pages 228-242

Author links open overlay panelTomCoupe^a MaksymObrizan^bShow morehttps://doi.org/10.1016/j.jebo.2016.09.017 Get rights and content

Highlights

We find:•

That the average level of happiness declined substantially in zones that experience war directly.•

That this decline is comparable to the loss of happiness a relatively well-off person would experience if he/she were to become a poor person.•

That regions that are not directly affected by the war are basically as happy as they were before the war.

Abstract

In this paper, we study how war affects happiness using data from the on-going conflict in Ukraine. Using a difference-in-difference design, we find that the average level of happiness declined substantially in areas that experience war directly, with the drop in happiness being roughly comparable to the loss of happiness a relatively well-off person would experience if he/she were to become a poor person. At the same time, despite the fact that the war in the East dominates the local media in Ukraine, respondents in other regions of Ukraine are about as happy as they were before the war.

Hoiatus: need õnne artiklid on kahjuks suuresti asjatundmatult liiglihtsustatud – sest – on liigselt kitsalt turumajanduslikul (puht majandusliku heaolu) baasil ja ei arvesta piisavalt sotsiaalse poliitilis-militaarse olukorra muutusest ning vatavatest lokaalsetest taduslagedatest rahvuslikest juhtimisvigadest tulenevaid änge (nt rahu olukorrast üleminekut hübriidsõja ja okupatsiooni taastumise hirmude ning terroristlike trollide disinformatsiooniliste diversioonide tallermaaks).

Journal of Comparative Economics. Vol 46 2018

journal homepage: http://www.elsevier.com/locate/jce

Happiness convergence in transition countries☆

Sergei Guriev⁎,a,b,c, Nikita Melnikov,d

a European Bank for Reconstruction and Development, London, United Kingdom

b Sciences Po, Paris, France

c CEPR, London, United Kingdom

d Princeton University, Princeton, NJ, United States

A B S T R A C T

The “transition happiness gap” has been one of the most robust findings in the literature on life satisfaction. Until very recently, scholars using various datasets have shown that residents of post-communist countries were significantly less satisfied with their lives than their counterparts in non-transition countries (controlling for income and other socio-economic characteristics). The literature has explained this finding by the great macroeconomic instability of the 1990s, by a substantial decrease in the quality and accessibility of public goods, by the major increase in inequality, and by the rapid depreciation of pre-transition human capital. All these factors were expected to subside over time – at least after the post-Great-Recession recovery. In this paper, we consider two most recent datasets – the third wave of the Life in Transition Survey (administered in 2015–16) and the 2010–2016 waves of the annual Gallup World Poll. We find that by 2016 the transition happiness gap had closed. This convergence has taken place both due to a “happiness recovery” in post-communist countries after the Great Recession and due to a decrease in life satisfaction in comparator countries in recent years. We also find that the convergence in life satisfaction was primarily driven by middle-income young, educated individuals, regardless of gender.

***)

Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Kindle – Instant preview: http://a.co/2y0cs59:

Location 2036:

Palea, Vera (2014) “Fair value accounting and its usefulness to financial statement users”, Journal of Financial Reporting and Accounting, Vol. 12 Issue: 2, pp.102-116, https://doi.org/10.1108/JFRA-04-2013-0021

NB: sellel sajandil rahvuslike väärtuste ausal mõõtmisel katastroofide tingimustes sotsiaal-küberneetiselt ei saa piirduda kitsalt sisemajanduslike turumajanduslike käsitlustega: nt arvesse tuleb võtta ka rahvuslike teadusstruktuuride kapitalide küberneetilised väärtused.

OECD (2011)MEASURING THE STOCK OF HUMAN CAPITAL FOR COMPARATIVE ANALYSIS: AN APPLICATION OF THE LIFETIME INCOME APPROACH TO SELECTED COUNTRIES – STATISTICS DIRECTORATE- WORKING PAPER NO. 41 (This paper has been prepared by Gang Liu, OECD Statistics Directorate): http://www.oecd.org/std/research

Siin küll on OECD kitsalt piirdutud ainult ja ainult puhtalt rahvusliku formaalselt turumajandusliku sektori käsitlemisega ning rahvuslike katastroofide võimaluste elimineerimisega mis parajasti hübriidsõdade eesrinnete riikides ei ole adekvaatne rahvuslike eksistentsiaalsete jätkusuutlikkuse indikaatorite ning institutsionaalsete disainide (nt rahvuslike teadmusstruktuuride ning tõerääkimise mehhanismide) optimeerimisel – muide nii turumajandusliku satelliitsektori ja nii formaalse kui informaalse institutsionaal- ning sotsiaal-sektori kaasamisel kogu rahvusliku inimvara mahu hinnangud kasvaks kuni kümnetes kordades.

Chichilnisky, Graciela (2010) “The foundations of statistics with black swans” – Mathematical Social Sciences Volume 59 Issue 2: 184-192:

https://doi.org/10.1016/j.mathsocsci.2009.09.007 Get rights and content

https://www.sciencedirect.com/journal/journal-of-comparative-economics/vol/46/issue/3

Abstract: We extend the foundation of statistics to integrate rare events that are potentially catastrophic, called black swans.These include natural hazards, regime change in complex systems, market crashes, catastrophic climate change and major episodes of species extinction. Classic statistics and physics treat such events as ‘outliers’ and often disregard them. We propose a new axiomatization of subjective probability requiring equal treatment for rare and frequent events, and characterize the likelihoods or subjective probabilities that the axioms imply. These coincide with countably additive measures and yield normal distributions when the sample has no black swans. When the sample includes black swans, the new likelihoods are represented by a combination of countable and finitely additive measures with both parts present. The axioms were introduced in Chichilnisky (2000, 2002); they extend the axiomatic foundations of Savage (1954), Villegas (1964) and Arrow (1971) and they are valid for bounded and unbounded samples (Chichilnisky, 1996b). The finitely additive measures assign more weight to rare events than do standard distributions and in that sense explain the persistent observation of power laws and ‘heavy tails’ that eludes classic theory.

VABANDUSED: ülalolevalt pole kahjuks suudetud adekvaatselt käsitleda veel VRA MITMEID AINETUID RESSURSSE – nagu demokraatlikku kapitali nig tõerääkimise institutsioonide jne väärtustest vt nt;

Ivar Petersen 1991b: „Saab konstrueerida niisuguse otsustusprotsessi abstraktse mudeli, mis vastavate, täpselt sõnastavate demokraatlikkuse eelduste (Sic! üheks dem eelduseks on siin subsidiaarsuse printsiibi rakendamine – Ü.E.) kehtimisel viib summaarsete kahjude pidevale vähenemisele … “.

NB! – https://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-18-3442_en.htm

… How are the rights of the accused person or organisation protected?

The new law aims at protecting responsible whistleblowing, genuinely intended to safeguard the public interest, while proactively discouraging malicious whistleblowing and preventing unjustified reputational damage.

Persons concerned by the reports fully enjoy the presumption of innocence, the right to an effective remedy and to a fair trial, and the rights of defence. Member States must also introduce effective, proportionate and dissuasive penalties for those who make malicious or abusive reports or disclosures.

… “

Ja – NBNB: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2019-0031_ET.html

https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2019-0031_ET.html?fbclid=IwAR3IhPHdJGCVCRdEe7gpQJjUmlHKqSbDEnuRPVbDMieqGNoNQildjbR_gwo

Muide alatu/palgasuli/vaegteaduslikult ekslik vilepuhuja – libapuhuja – identifitseerimine on suure tõenäosusega võimalik eeskätt konstruktiivse matemaatika ( https://plato.stanford.edu/entries/mathematics-constructive/ ) tundmist kontrollides – samuti hinnata libapuhujate süütute ohvriks langemiste tõenäosuseid ka kõrvalistel Bayes’liku filtreerimise abil (allpool) – kui juhtum leiab laialdast avaldamist massimeedias nagu praegu– seda nt eeskätt avaldatud andmete nn Bayes’liku filtreerimisega: nagu parjasti Nurkse Instituudis juhtumiga seose – ja seda suurema tõenäosusega mida rohkem on avaldatud selle kahetsusväärse kaasuse kohta:

https://yloennuste.wordpress.com/2017/04/28/bayesi-kiituseks/

LISA A: Sotsiaalküberneetiliste ja makroökonoomiliste ning hieraliste institutsionaalsete probleemide puhul ekslikkuse ning eksitavate vihjete peamisteks põhjusteks on sageli a) kitsalt turumajanduslik käsitlus (vürtstpoodlik mis sobilik/kohane ainult rahvusliku majandus-hierarhia kõige madalamatel tasemetel) ilma sotsiaal- ning inim-kapitalide (vaimsete ja bioloogiliste) ning rahvusliku teadmusstruktuuri kvaliteedi/negentroopia arvestamiseta mis oblikatoorsed esindusdemoktaatia kõrgematel tasemetel sotsiaalküberneetiliselt (Wiener’i mõistes) on tsivilisatsiooni jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse huvides turukapitalid kolmandajärgu tähtsusega b) ei mõisteta implimeteerivate küberneetiliste mehhanismide hierarhilisust ning subsidiaarsust (Mereste II 2003 lk285) esindusdemokraatia tingimustes:

Available online at http://www.sciencedirect.com
1877-0428 © 2016 The Authors. Published by Elsevier Ltd. This is an open access article under the CC BY-NC-ND license
(http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/).
Peer-review under responsibility of the Ardabil Industrial Management Institute
doi: 10.1016/j.sbspro.2016.09.014
ScienceDirect
3rd International Conference on New Challenges in Management and Organization: Organization
and Leadership, 2 May 2016, Dubai, UAE
General theory of systems, cybernetics and evaluation of human
competence by solving present crisis problems of civilisation
Ján Porvazník, Ivana Ljudvigová*
University of Economics in Bratislava, Dolnozemská cesta 1/b, 852 35 Bratislava, Slovakia
Abstract: Present crisis problems of civilisation create the opportunity and need to analyse the possibilities of use of knowledge from
system theory of cybernetics and evaluation of human competence, which has been accumulated and published up to now. Use of
this knowledge should help, among other non-elaborated scientific knowledge to stop the impact of the global crisis and to ensure
sustainable development of human civilization. Uses of this knowledge allude to several facts. Primarily, use of knowledge of
cybernetics is in practice frequently connected with natural and scientific problems and their solving. Use of knowledge of the
general theory of systems, however not all, collides with notional problems. Nevertheless, this knowledge can be used in wider
scope of activities. And in expertise, even if knowledge is oriented mainly on evaluation of “non-living objects” and intellectual
property, the evaluations of working competence occur more and more.
© 2016 The Authors. Published by Elsevier Ltd.
Peer-review under responsibility of the Ardabil Industrial Management Institute.
Keywords: object, system, holism, unit, parts, relations between parts, homeostasis, equifinality, feedback, variety, repertory.

Ekstra hierarhiliste küberneetiliste disainide arhidektuuri ja informatsiooniliste funktsioonide kohta vt nt:

Heo,S. and Daoutidis, P. (2016).Control-relevantde-compositionofprocessnetworksviaoptimization-basedhierarchicalclustering.AIChEJournal,62,3177–3188.

Heo,S.,Marvin,W.A.,andDaoutidis,P.(2015).Au-tomatedsynthesisofcontrolconfigurationsforprocessnetworksbasedonstructuralcoupling.ChemicalEngi-neeringScience,136,76–87.

Jilg,M. and Stursberg, O. (2013).Hierarchicaldistributedcontrolforinterconnectedsystems.IFACProceedingsVolumes,46(13),419–425.

Jogwar,S.S.,Rangarajan,S.,andDaoutidis,P.(2015).Re-ductionofcomplexenergy-integratedprocessnetworksusinggraphtheory.Computers&ChemicalEngineer-ing,79,46–58.

Kang,L.,Tang,W.,Liu,Y.,and Daoutidis,P.(2016).Controlconfigurationsynthesisusingagglomerativehi-erarchicalclustering:Agraph-theoreticapproach.Jour-nalofProcessControl,46,43–54.

Liu,J.,Mu˜nozdelaPe˜na,D.,and Christofides,P.D.(2009).Distributedmodelpredictivecontrolofnonlin-earprocesssystems.AIChEJournal,55(5),1171–1184.

Pichai,V.,Sezer,M.E.,andˇSiljak,D.D.(1983).Agraph-theoreticalgorithmforhierarchicaldecompositionofdynamicsystemswithapplicationstoestimationandcontrol.IEEETransactionsonSystems,Man,andCybernetics,(2),197–207.Scattolini,R.(2009).Architecturesfordistributedandhierarchicalmodelpredictivecontrol–areview.JournalofProcessControl,19(5),723–731.Sezer,M.E.andˇ
Siljak,D.(1986).Nested-decompositions and clusteringofcomplexsystems.Automatica,22(3), 321-331.

Ennuste, Ü. 1991. Tõerääkimise (Sic! Ü.E.) tagamisest ja tingitud riskikartuse vähendamisest sotsiaal – majanduslikes juhtimissüsteemides. Rmt.: J. Laas (toim) Demokraatia. Diskussioon. Demagoogia. Tallinn, 43-54.

DP14087 Imperfect Information, Social Norms, and Beliefs in Networks

Author(s): Theodoros Rapanos, Marc Sommer, Yves Zenou

Date of Publication: October 2019 Programme Area(s): IO

Keyword(s): Bayesian games, beliefs, networks, Conformism, value of information, crime

Abstract: We develop a simple Bayesian network game in which players, embedded in a network of social interactions, bear a cost from deviating from the social norm of their peers. All agents face uncertainty about the private benefits and the private and social costs of their actions. We prove the existence and uniqueness of a Bayesian Nash equilibrium and characterize players’ optimal actions. We then show that denser networks do not necessary increase agents’ actions and welfare. We also find that, in some cases, it is optimal for the planner to affect the payoffs of selected individuals rather than all agents in the network. We finally show that having more information is not always beneficial to agents and can, in fact, reduce their welfare. We illustrate all our results in the context of criminal networks in which offenders do not know with certitude the probability of being caught and do not want to be different from their peers in terms of criminal activities.

c) Liiglihtsustatult hinnatakse eeskätt rahvastiku kaotusi (pöördumatuid ning viktimisatsioonilisi) nt okupatsioonide katastroofides:

https://uloennuste.wordpress.com/2016/01/18/projekti-orurkvalgeraamat-uurimuste-taienduslaiendus-lahte-kontsepsioon-visand-18-i-2016-taiendamiseks-mitte-levitamiseks-voi-viitamiseks/

Üheks viimatiseks uurimuseks kohanduvate ootuste uurimisel rahvuslikus fiskaal alal on:

DP14096 Taxation and the External Wealth of Nations: Evidence from Bilateral Portfolio Holdings Author(s): Harry Huizinga, Maximilian Todtenhaupt, Johannes Voget, Wolf WagnerDate of Publication: November 2019Programme Area(s): FE Keyword(s): asset allocation, Capital income taxation, Foreign portfolio investment:
Abstract: This paper examines the impact of capital income taxation on the composition of foreign portfolio investment. Studying bilateral portfolio positions among a sample of 37 countries over the period 2001-2015, we find that capital gains and dividend taxation reduce the share of equities in foreign investments, while interest taxation increases this share. The results suggest that domestic capital income taxation affects the worldwide asset allocation of domestic investors. The estimated tax sensitivities imply a significant increase in country’s external wealth following a tax policy change that stimulates investors to hold higher-yielding equity investments.

Siin tuleb aga hoiatada et EP maksebilansi statistikas esitatav neto välislaenu maht ei ole tegelikkusele vastav ja seega eksitav – vaid on selle lähend nn kontseptuaalne tasakaalu mahu hinnang – meil ilmselt eksitavalt väiksem ja mis rahvuslikku jätkusuutlikkust ilmselt oluliselt õõnestab.

LISA B: Paradokse vilepuhujate kompetentsi hõngitsemiseks

Osakaalu paradoks: kompleks kindel- ja ootus-otsused

Olgu aritmeetiliselt toote väärtus:

Q=(a+b)(c+d)=ac+ad+bc+bd,

kus a ja c on otsekulud ning b ja d kaudkulud (e üldkulud; Mereste 2003) – kui suur on kaudkulude osakaal Q mahus? Aritmeetiliselt sellele küsimusele vastus puudub

Üks võimalus sellele küsimusele paushaalseks (Mereste 2003) konstruktiivseks vastamiseks on kompleksarvutusele üleminek imaginaararvu i abil:

Q=(a+ib)(c+id)=(ac-bd)+(ad+cb)i,

siin on imaginaarosa maht separeeritav ja osakaalu üks lähend leitav.

Teine võimalus oleks siirdumine logaritmilisse ruumi jne ( Bridges, D.S., 1999, “Constructive methods in mathematical economics”, in Zeitschrift für Nationalökonomie (Supplement), 8: 1–21).

LISA C: Adaptiivootuse (Mereste 2003 I vt adaptiivsus) paradokse: kompleks kindel-lepingud ja adaptiiv-lepingud

See on juhuslik ootus mis sõltub nii kindlatest tuleviku võimalikest kuid ka juhuslikest tingimustest seega deterministlikult mittekonstruktiivne ja nt konstruktiivsed lepingud tulevad hierarhia kõrgematel tasemel juhtimissõlmida paushaalselt tõenäosuslikena nn dzentelmenlike suusõnaliste kokkulepetena (nt soomlane usaldab stsoomlast sest soome sotsiaalkapitali tase on kõrge) ja see võib tunduda alatule libapuhujale paradoksaalse väärtegevusliku skeemitamisena.

Negatiivsete ressursside ja katastroofide paradoksid: kompleks demokraatlikest ja hierarhilistest mehhanismidest ning libapuhujate bandede identifitseerimisest.

Üldiselt klassikalises makroökonoomikas neid paradokse välditakse käsitluste liiglihtsustustega – nt välditakse sulide/petiste ning ka kiskjalike impeeriumide tegevuste modelleerimist komplekselt – kui mudelite ingredientide arvestamist ja samuti ainetute (sotsiaalsete) väärtuste ning funktsioonide katkevuse (tegeliku mittemonotoonsuse ning stohhastilisuse) adekvaatset kirjeldamist. Tulemuseks on deontoloogiliselt liiglihtsustatud lahendid ja veidrad institutsionaalsed disainid – vähemalt moodsa sotsiaalküberneetika rakursist: nt põhiseadused eriolukordade arvestamiseta või isegi klauslitega et tsensuuri ei ole isegi sulide ning kisjasimpeeriumide keskkonnas ning ka liitlaste laagris. Samas kui teaduspõhiselt tuleks rohkem tähelpanu pöörata nt hübriid agressorriikide sanktsioneerimise hierarhilisele koordineerimisele tsiviliseeritud riikide laagris:

Ülo Ennuste. 2014. Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks on Preliminary Postulates and Conjectures. – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

LÕPETUSEKS: http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bj https://www.theguardian.com/world/2020/jan/23/doomsday-clock-100-seconds-to-midnight-nuclear-climatees-2014-0021.xml?f

PhD Anon Laur’i kommentaar 23.I ‘20

Paraku tuleb prof. Ennustega nõustuda, et makrotasandil on (lähi)tulevik üsna määramatu. Loogiline on ka siin seos juhtstruktuuridega, eeskätt Parlamendiga. Ei oska küll kommenteerida võimaliku variparlamendi teemat, aga minu arust on probleeme ka olemasolevaga (nagu varasemategagi). Palju on räägitud Valimisseaduse muutmisest, aga asi jätkub samamoodi. Nii satuvadki nn “häälemagnetite” minekul ministriteks, ametikohtadele Brüsselis vms asendusliikmetena Riigikokku inimesed, kelle mandaat (häälte arv valimistel) on marginaalne. Tihtipeale ei tea üldsus neist midagi ja samas ei ole neil reeglina mingit väljapaistvat panust ka Parlamendi töös. Nii on varem juhtunud. Omaette naljanumber on nt hr Repinski varasemalt ministrina põrumise ja mitmete skandaalidega, viimane nt https://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/kogu-tode-armuplakatist-martin-repinski-avaldab-endiselt-armastust-siretile-mees-on-juba-kuus-korda-jekaterina-maha-jatnud?id=88726015.

Eks on ka üks objektiivne põhjus – Eesti väiksuse tõttu on “pink liiga lühike”. Julgen väita, et meie nutikamad ja võimekamad inimesed tegutsevad edukalt oma ärides nii siin kui välismaal. Suht tänamatu poliitika neid lihtsalt ei koti. Nad on saavutanud ka sellise jõukuse taseme, et ka parlamendiliikme tasu on neile peaaegu, et peenraha. Sellest on muidugi kahju, et meie parim potentsiaal jääb riigi juhtimisel kasutamata.

Kahjuks häirivad praegust olukorda märksõnad “kius” ja “viha”. Sellist “andmist” ei ole minu arust kogu taasiseseisvumise ajal olnud. Omavahel kraaklevad koalitsiooniparteid, aga arutut kisklemist on ka nende parteide sees. Viimane markantne näide hr Tootsi “viljakas” tegevus Tartus. Ega palju parem ei ole ka opsitsiooni leeris. Ning mis on tulemus: näeme kõige selle peegeldust tavakodanike seas, st tüdimust ja masendust sellest lõputust jurast. Ja nii kurdamegi perevägivalla pidevat suurenemist, liiklusraev on muutunud talumatuks jne, jne, Seega suur osa ühiskonnast on paraku üsna suures stressis ja tigetseb. Ja seda olukorras, kus peamine välisoht/ÄNG on ootamatult kiiresti eskaleeruv. Loomulikult pean silmas Putini äsjaalanud trikitamist VF võimustruktuurides ilmse eesmärgiga taastada tsarism ja vene imperium (ülistades sealjuures Stalinit ja keerates peapeale senised hinnangud MRP-le). Lisaks väidab ta juba lausa otse, et mingi rahvusvaheline õigus ei tähenda muhvigi kui Venemaa huvid on mängus:

https://maailm.postimees.ee/6878837/putin-venemaa-vajab-tugevat-presidendivoimu

https://arvamus.postimees.ee/6879844/karmo-tuur-putin-viib-ellu-oma-ajaloolist-missiooni?_ga=2.70897296.1881861153.1579450674-1355305357.1558975901

Kõnekas on siin ka uudis, et Lukashenko laskis eile (22.01.20) lahti kaitseministri ja kindralstaabi ülema. Ilmselgelt on siin seos Putini trikkidega.

Seega just praegu peaks meil olema tugevam üksmeel ja tuleks lõpetada igasugune jabur omavaheline tümitamine.

Nurkse Instituudist. Ka mina vihkan vilepuhujaid, eriti nii tobedat nagu hr McBride. Noormees ei olnud ilmselt projektijuhtimise juures ja tal ei olnud aimu ei projekti eelarvest, selle eelarve kasutamise reeglitest ja üldse üle mõistuse tohutust bürokraatiast, mis nende projektidega kaasas käib. Eeskätt finantskontrolli osas nii TTÜ tasemel, Eesti-sisese koordineeriva SA poolt kui ka Brüsseli tasemel. Jõudu Nurkse Instituudile oma väärikuse kaitsmisel ja taastamisel.

Anton Laur (digiallkiri)

jaanuar 12, 2020 Posted by Ülo Ennuste | Uncategorized | 1 kommentaar

Märgukiri 7.I ’20

TORM TEEKLAASIS KAHANEB

Arvamus
• Postimees rikkus head ajakirjandustava

Gunnar Siiner Pressinõukogu esimees

Pressinõukogu arutas Ralf-Martin Soe kaebust Postimehes 22. augustil 2019 ilmunud artikli «TTÜ hämar saladus: tippteadlased petsid süsteemselt välja euroraha», 24. augustil ilmunud artiklite «Nurkse instituudi teadlane: doktorant ei pea teadma, kust palk tuleb» ja «Edumeelsed bandiitharitlased» peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Artiklid räägivad Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudis toimunust, kus väidetavalt projektis mitteosalenud teadurid (teiste seas ka kaebaja) said teadusprojekti jaoks eraldatud Euroopa Liidu rahast palka.
Ralf-Martin Soe kaebas pressinõukogule, et artiklid sisaldavad tema kohta moonutatud ja eksitavat infot. Kaebaja ei ole rahul, et leht tema vastulauset ega täpsustusi ei avaldanud. Kaebaja märkis, et teda on näidatud kui petuskeemist teadlikku kasusaajat, kes on saanud palka ilmaasjata ja üritanud seda varjata.
Postimees vastas pressinõukogule, et leht andis kaebajale piisava etteteatamise ajaga võimaluse teda puudutava osa kommenteerimiseks. Leht lisas, et osa väiteid parandati esimesel võimalusel ja enne kaebuse esitamist. Postimees märkis, et artiklites esitatud faktid on täpsed ja põhinevad dokumentaalsetel tõenditel.
Pressinõukogu käsitles eespool viidatud artiklites vaid otseselt kaebajat puudutavaid osi ning leidis, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4, mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogule esitatud materjalidest nähtub, et Ralf-Martin Soed ning tema töölepingulist tegevust puudutav käsitlus ei olnud faktitäpne.

Andi Hektor: minu Suur Aastahoroskoop – PM 6.I ‘20

2020 on valge roti aasta. Juba vanad hiinlased teadsid, et rott on laboriloom. See on hea märk meie teadlastele ja ülikoolidele, kirjutab füüsik ja kolumnist Andi Hektor.
Loe lähemalt: https://leht.postimees.ee/…/andi-hektor-minu-suur-aastahoro…

Minu Arvamus 7.I ’20 11:30

PM’i Oraakel Hektor tabas Märki – tõepoolest PM’i Pressinõukogu Esimehe Gunnar Siiner’i avalduses 6.I ’20 viimane lõik kinnitab et PM’i käsitlus TTÜ Nurkse Instituudi nn bandiitteadlaste sulitegeveusest oli kaugel faktitäpsusest – ilmselt subsidiaarsuse (vt Mereste 2003 ja LISA) asjus asjatundmatu vilepuhuja alatust üritusest laimata meie tippteadlasi ja seega kiilu taguda teadusrahastamise koostööle EL’i ja Eesti vahel – muide – on kerge näha kellede alatutes huvides.
Oraakel on seekord õnnelikult prognoosinud et Valge Roti Aasta vabastab meid sellest needusest – ka parajasti tuulte pöördumine ka PM’i arvamusveergudes aususe ja tõerääkimise poole aitab sellele progressile kaasa.2020 on valge roti aasta. Juba vanad hiinlased teadsid, et rott on laboriloom. See on hea märk meie teadlastele ja ülikoolidele, kirjutab füüsik ja kolumnist Andi Hektor.About this websiteLEHT.POSTIMEES.EEAndi Hektor: minu Suur Aastahoroskoop2020 on valge roti aasta. Juba vanad hiinlased teadsid, et rott on laboriloom.

LISA

jaanuar 7, 2020 Posted by Ülo Ennuste | Uncategorized | Lisa kommentaar

Märgukiri 17.X ’19

Prognoositantsud* Pensilaekaga Versioonis 14.X ’19

Eriti meisterlik on arvandmete Slaidis 5 esitatud Rahvastiku prognoos – 60 a horisondil on see 1 (ühe!) inimese täpsusega fikseeritud ja ainut ühes stsenaariumis – seega peaaegu olematu tõenäosusega: küll on väidetud et kui elanikkond väheneb rohkem kui prognoositud siis see on mõnedele pensionisammastele kasulik. Väga huvitav on veel see et arvandmete hulgas ei ole majandusliku ebavõrdsuse ega sotsiaalkapitali ebavõrdsuse dünaamika analüüse – samuti nagu NNI analüüse – mis arvestavad GNI turutõrkelist väljamaale lekitamist ja seega tegelikku kodumaale jääva turumajandusliku tulu mahtu. Veel väga huvitav et selle eelnimetatud tohutu täpsusega rahvastiku prognoosimisel – on järgmise real kasutatud tohutult hägusat indikaatorit PPS valuutat – muide Eurostat ei luba seda prognoosides üldse kasutada sest see poliit-populistlikult suurendab ligemale kolmandiku võrra meie rahvuslikke turumajanduslikke indikaatoreid mahuliselt
Autoritel on täpselt teada et reformimine suurendab ainult pingeid sotsiaalmaksu (niigi ebaoptimaalselt kõrge) tõstmisele – ei muud midagi muutu 60 a jooksul maksustamise alal: nt ei pingesta talitsemaks maksustamata kasumite väljamaadesse slikerdamist (nt viimatise aasta jooksul on EP rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika järgi see summa ligemale 2 miljardit eurot – aga sellest tabuteemast peab meie Keskpank seaduse alusel vaikima et mitte paanikat tekitada – sest on selge kui majandusliidu väikemajanduse väljalekitamised on suuremad kui välistoetused – siis konvergents pöördub ja …
Väga oskuslikult on üldse välditud üldiste rahandusprognooside: nt maksulaekumiste ning investeeringute väljavoolu probleemide suhtes vaikimise tantsu esitamine. Huvitaval kombel EP kas ei prognoosi üldse avalda kodumaiste olulisemate finatsvarade olemeid ja voogusid – nii et selles sektoris täielikus pimeduses justkui kobatakse
Tõsiselt – meie avalikkus peaks nõudma selle eksitava Versiooni* käibelt viivitamatut kõrvaldamist – ning samas uue teaduspõhise (mitte poliit-populistliku) rahvusvaheliste tunnustatud ekspertide konsiiliumi poolt ingl analüüsi käivitamist EL’i Semestri juhtimisel ja ka rahastamisel paushaal-lepinguliselt
Viivitamatus on tingitud eeskätt sellest et sotsiaal-küberneetiliselt on käsitlus rängalt vigane ning eksitav: nt täielikult puudub rahvusliku sotsiaalkapitali mahu ja ebavõrdsuse heitlikkuse käsitlemine sõltuvalt pensionireformi tüübist.

*) https://www.eestipank.ee/press/kavandatud-muudatused-pensionisusteemis-suurendaksid-majanduse-heitlikkust-14102019

oktoober 17, 2019 Posted by Ülo Ennuste | Uncategorized | Lisa kommentaar

« Vanemad kirjed

Kes on Ülo Ennuste?

see scholarly papers http://uloennuste.wordpress.com/

Ülo Ennuste, DSc, former Professor at Tallinn University of Technology.

Main fields of interests: the theory of economic systems and planning under

incomplete information. He is an author and co-author of several books and

widely published articles. The latest publication include:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_Ulo_Ennuste.pdf

Ülo Ennuste. 2008. Dual market transition in Estonia 1987-2006: Institutional mechanism analysis approach. – Europe after historical enlargement. Proceedings of the Institute for European Studies, International University Audentes, 2007, 3.

Ülo Ennuste. 2009. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples“- Proceedings of the Institute for European Studies, IU Audentes, 2008, 4. “ Proceedings of the IES TUT 2009 No6 pp 9-10.

E.k lühidalt TEA ENTS k 6 ja pikemalt Vikipeedia 23.III 12:

Ülo Ennuste (sündinud 27. mail 1932 Tartus) on eesti majandusteadlane.

On peamiselt töötanud makroökonoomika alal, eeskätt mitte-konventsionaalselt heterodoksel evolutsioonilisel mehhanismide modelleerimise tiival, rahvusvaheliselt avaldanud rahvuslike majandusmehhanismide stohhastilise optimeerimise ning Eesti majandussüsteemi transitsioonide alalt.

Lõpetanud 1956 TPI ehitusteaduskonna cum laude, 1963 majanduskandidaat (praeguse ekvivalendi järgi PhD) ja 1975 majandusteaduste doktor (DSc(econ)) Eesti TA juures, 1984 majandusmatemaatika professori kutse diplom Moskvast ning 2007 aastal Audentese Ülikooli audoktor.

Olnud 1957–2004 Eesti TA Majanduse Instituudi (a-st 1995 TTÜ Eesti Majanduse Instituut, a-st 2005 TTÜ majandusuuringute teaduskeskus) teadur, osakonnajuhataja, juhtivteadur ning teadusdirektor, 2005–07 TTÜ majandusteaduskonna avaliku sektori ökonoomika õppetooli erakorraline vanemteadur ning 2007-9 Audentese Ülikooli professor ning 2009 keskel TTÜ majandusuuringute teaduskeskuse erakorraline uurimisprofessor evolutsioonökonoomika alal.

1960. a-il alustasin rahvusliku majanduse tootmise ja tarbimise dünaamiliste maatriksbilansside mudelite koostamist ja olin taoliste mudelite rakendajaid meie rahvusliku majanduse prognoosimisel. Selle valdkonna teoreetilised uurimused algasid minul 1964 ilmunud artiklist „Maatriksite teooria majandusteaduses”. Selles valdkonnas jätkates juhtides Majanduse Instituudis pikaajalist kollektiivset teemat Eesti majandusarengu prognoosimine ja planeerimine dünaamilise maatriksbilansi abil (arvtulemused tollel ajal ei kuulunud avaldamisele) ning töötades välja teooria suuremõõtmeliste majanduslike dekomponeeritud/koordineeritud ehk turumajanduslikku laadi tasakaalumehhanismide abil lahendamiseks (ettepanek Eestis majandusplaneerimises turumehhanismide rakendamiseks on põlistatud intervjuu-artiklis: Brutus, L., Ennuste, Ü. 1965. Un domaine d´expe´rimentation e`conomique.- Democratie Nouvelle, Mars, 89 – 94; siinmail seda tsensuur keelas).

Seda suunda arendasin edasi eeskätt majandusmehhanismide optimumdisaini ning tõerääkimise mehhanismide matemaatiliseks modelleerimiseks. Samas tegeledes aspirantide juhendamisega ning kaas-juhendamisega: Teet Rajasalu, Alari Purju, Tiit Kallaste, Mari Meel, Andrei Matin, Ilmar Ehin, Enn Kareda, Grigori Orenshtein, Tiia Püss, Jüri Uustalu ja lisaks mitmed mittestatsionaarsed aspirandid: Lidia Kukke, Edith Kasterpalu, Jüri Ülesoo jmt. Samuti olles majandusteadusväljaannete erialatoimetajaks eesti, vene, inglise ja saksa keeles ning toimetuskolleegiumites, eeskätt TA Toimetistes 1985-96, Eesti Entsüklopeedias 1994-99, viimatistel aastatel TTÜ ajakirja “Pcoceedings of the Institute for European Studies” toimetuse liige, samuti SA Valge Raamat toimetuskolleegiumi liige heategevuslikult.

Eesti taasiseseisvumise ajal osalesin rahvusliku majanduse transitsiooni teoreetiliste probleemide lahendamisel: nt siirduvas majandussüsteemis tõerääkimise tagamiseks (Ennuste, Ü. 1991. Tõerääkimise tagamisest ja tingitud riskikartuse vähendamisest sotsiaal – majanduslikes juhtimissüsteemides. Rmt: Jaan Laas (toim) Demokraatia. Diskussioon. Demagoogia. Tallinn, 43-54), krooni ja erastamisväärtpaberite matemaatilise tasakaalumudeli püstitamisega Eesti Panga tellimusel (avaldatud 1995), tööstuse ja hõive ning suurerastamise seoste modelleerimisel ning analüüsimisel (1995), meie etniliste rühmade hirmude analüüsimisel ning hindamisel majandusliberaliseerimisest (1996, kaasautor A.F. Ott), eestikeelse majandussõnavara arendamisel (1992) ja okupatsioonide majanduskahjusid hindavate metoodikate koostamisel (1996) ning pikka aega Eestis üldiseid okupatsioonide kahjustusi kajastava “Valge raamatu” koostamisel heategevuslikult (2005-20019).

Viimatise ajajärgu majandusteoreetilised uuringud käsitlevad veel Eesti ja Ida-Euroopa muutumisprotsesse ning Eesti majandussüsteemi institutsionaalse evolutsiooni probleeme (nt 2007). Viimatised teoreetilised uuringud on keskendunud stohhastilise majandusmehhanismide disaini käsitlemisele, eeskätt avaliku sotsiaal-majandusliku teadmusstruktuuri tõerääkimise mehhanismide disainile ning rakenduslikult eeskätt kriisi õppetundidele Eesti rahvuslikule majanduspoliitikale ning rahvusliku majandusmehhanismi reformide planeerimisele (Ennuste, Ü. 2009. Estonian hyper-crisis lessons confirm importance of more effective high quality coordination/regulation and harmonisation: Mechanism design theoretic approach. In: Aksel Kirch and András Inotai (Eds.) EUROPEAN UNION: CURRENT POLITICAL AND ECONOMIC ISSUES. Institute for European Studies Tallinn School of Economics and Business Administration, 11-35: http://www.ies.ee/iesp/No6/iesp_no6.pdf ).

Olen olnud legendaarse Irene Tiivel’i TA inglise klubi AEC president 1975, EV Valitsusnõukogu sõltumatu liige 1991-2, Riigikogu ORURK liige 1992-2005 heategevuslikult ning jätkuvalt ORURK järglase SA Valge Raamat Juhatuse Liige, EL Komisjoni PHARE ACE programmi Eesti rahvuslik esindaja 1992–97 heategevuslikult ja jätkuvalt Global Development Network’i uuringupartner, samuti Euroopa Majandusteooria ja Euroopa Evolutsioonilise Poliitökonoomia Ühingu liige.

Olen esitanud teadusettekandeid arvukates välisriikides ning mitmetes korduvalt: Oslo, Cambridge, Herefordshire, Berliin, Praha, Budapest, Moskva, Novosibirsk, Kiiev, Tampere, Turu, Helsingi, Joensuu, Riia, Vilnius, Lissabon, Kairo, Delhi ja viimatiseks Amsterdam 2009.

Jooksvalt blogi majandusteoreetilistest käsitlustest eeskätt heterodokse institutsionaalökonoomika vallast ingl/e.k (http://uloennuste.wordpress.com) ning blogi rakenduslikest küsimustest peamiselt rahvusliku majanduse mehhanismi disaini päevaküsimustes (http://uloennuste.wordpress.com).

Eesti riiklik teenetemärk: Valgetähe IV klassi teenetemärk (2003).

Olulisemaid publikatsioone:

Ennuste, Ü. 2017 nov. Päringukiri: https://yloennuste.wordpress.com/2017/11/21/nb-rahvastikupoliitika-katastroofi-tooruhm-riigikogus/

Ennuste, Ü. 2016 nov. Do not quote: https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/

Ennuste,Ü. 2014. Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks on Preliminary Postulates and Conjectures. – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588. 1.1 kategooria), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

Ülo Ennuste (kaastoimetaja) 2014: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=134869

( http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=134869&q=eestlaste ja

http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=134869&q=varju%2C )

Ülo Ennuste (kaastoimetaja) 2013. Peep Varju. Eesti laste küüditamine Venemaale 14. juunil 1941 kui genotsiidi- jasõjakuritegu. Sihtasutus Valge Raamat, Talinna Raamatutrükikoda, 116 lk, Tallinn 2013:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:134869

Ennuste, Ü. 2012. “Waiting for the Commission Strengthened Governance Coordination Leviathans: Discourse Memo for the Actors in the Macro-Game “European Semester”- Baltic Journal of European Studies“ Vol 2, No 1, 2012 p 139-164:

http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_Ulo_Ennuste.pdf

Ülo Ennuste (kaastoimetaja) 2012. Kannatuste aastad 1940-1991 2. vihik. Tallinn: Valge Raamat.

Ennuste (2012) Viide kui “Valgele raamatu” 2005 kaastoimetajale: http://www.communistcrimes.org/en/Database/Estonia/Estonia-Communist-Era

(tõsi küll et 2015 on minu nimi toimetajate hulgast asendatud mingi karvase käe poolt “Kangilaski” nimega ja samas e.k versioon Riigikogu kodulelt likvideeritud – vt nt:

Salo, V. and Kangilaski, J. (eds), The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940-1991 (Tallinn, 2005).http://www.riigikogu.ee/public/Riigikofu/TheValgeRaamat.pdf )

Ennuste, Ü. 2010. Selected Estonian key heterodox macro-economic retrospective/prospective indicators (Sept 2010) :

http://uloennuste.wordpress.com/2010/09/15/selected-estonian-key-heterodox-macro-economic-retrospectiveprospective-indicators-sept-2010/

Ennuste, Ü. 2009 October. Interview to Telegraph.co.uk to A. Evans-Prichard: http://www.telegraph.co.uk/finance/comment/ambroseevans_pritchard/6211872/Debt-deflation-laboratory-of-the-Baltics.html

Ennuste, Ü. 2009. Estonian hyper-crisis lessons confirm importance of more effective high quality coordination/regulation and harmonisation: Mechanism design theoretic approach. In: Aksel Kirch and András Inotai (Eds.) EUROPEAN UNION: CURRENT POLITICAL AND ECONOMIC ISSUES. Institute for European Studies Tallinn School of Economics and Business Administration, 11-35: http://www.ies.ee/iesp/No6/iesp_no6.pdf

Ennuste, Ü. 2009. Towards Synthetic Design of Implementing Socio-Economic Communication Mechanisms for Building Optimal Public Socio-Economic Knowledge Spaces. – EAEPE Conference in Amasterdam (available online at the EAEPE Conference homepage).

Ennuste, Ü. 2009. Majanduspoliitika kvaliteedi kompleksprognoosi analüüsi näide: http://uloennuste.wordpress.com/2009/02/05/majanduspoliitika-kvaliteedi-kompleksprognoosi-analuusi-naide-visand-4-ii-09/

Ennuste, Ü. 2009. Memo to The Prime Minister of Estonia and The Commissiomer of Economic and Monetary Affairs:

http://uloennuste.wordpress.com/2009/09/23/memo-23-ix-09/

Ennuste, Ü. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. Kirch, Aksel; Kerikmäe, Tanel; Talts, Mait (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: a collection of research articles dedicated to the 10th Anniversary of the Institute for European Studies, Tallinn: Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

Ennuste,Ü. 2008. TEA entsüklopeedia 1. köide, majandusteaduslike artiklite ning ca 2000 märksõna koostaja.

Ennuste, Ü. (kaastoimetaja) 2008. Kannatuste aastad 1940-1991 1. vihik. Tallinn: Valge Raamat.

Ennuste. Ü. 2007. Dual Market-Transition in Estonia 1987-2006: Institutional Mechanism Analysis Approach. In: “EUROPE AFTER HISTORICAL ENLARGEMENT”. The Proceedings of 5th Audentes Spring Conference, Apr. 28 2007, Tallinn, 60-126: http://www.ies.ee/iesp/No3/

Ennuste, Ü. 2007 September. The Speech: http://www.audentes.eu/public/Ennuste_Speech.pdf

Ennuste, Ü. 2006. Meta-synthesis Approach to Economic System Implementation Mechanisms. In: Simulation and Optimisation in Business and Industry : International Conference on Operational Research, May 17-20, 2006, Tallinn, Estonia / Eds. H. Pranevicius [et al.]. Kaunas : Technologija, 2006, 9-12. http://helios.nlib.ee/search*est/i?SEARCH=9955250615.

Ennuste, Ü. 2006. Meta-Synthesis Approach to Economic System Implementation Mechanisms. SOBI2006 Abstract. Produtseerija: TTÜ:

http://staff.ttu.ee/~math/SOBI2006/abstract.Ennuste.pdf

Ennuste, Ü. 2006. Dual Market-Transition in Estonia 1987-2006: Institutional Mechanism Analysis Approach. In: EAEPE Istanbul Conference Papers. Produced by: EAEPE:

http://eaepe.org/papers/Istanbul%20Paper.doc

Ennuste, U., Kukk, K. and Viies, M. 2006. A Political Economy Narrative Analysis of Estonian 1987-2006 Dual Capitalist Reform Process. Produced by: Global Development Network in 2006.

http://www.gdnet.org/pdf2/gdn_library/global_research_projects/understanding_reform/Estonia.pdf

Ennuste, Ü. (kaastoimetaja). 2005. Belaja kniga: o poterjax, npitšinjonnõh narodu estonii 1940-1991. Tallinn, Kirjastus ILO, 172 lk: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:1604

Ennuste, Ü. 2005. Towards Optimal Socio-Economic Institutional Implementation Heuristics. EAEPE konverents Bremenis 10-12 nov 2005:

http://eaepe.org/eaepe.php?q=user/login

Ennuste, Ü. (kaas-toimetaja) 2005. Valge raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991(peatoim Vello Salo). Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8196

Ennuste Ülo (co-ed, ed in chief Vello Salo) 2005. The White Book. Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940-1991. State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Estonian Encyclopaedia Publishers, Tallinn:

http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192

http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/twhite+book/twhite+book/1%2C3%2C4%2CB/frameset&FF=twhite+book+losses+inflicted+on+the+estonian+nation+by+occupation+regimes+1940+1991&2%2C%2C2

http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/TheWhiteBook.pdf

Белая книга: о потерях, причиненных народу Эстонии оккупациями 1940-1991 / Государственная комиссия по расследованию репрессивной политики оккупационных сил; [перевод с эстонского: Андрей Бабаджан, Татьяна Верхоустинская, Эйнар Вяря ; редакторы Юло Эннусте … и др.; предисловие: Велло Сало] ORURK-24. Kirjastus Ilo. Tallinn, 2005 (http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=1604)

Ennuste, Ü. 2005. Towards Optimal Socio-Economic Institutional Implementation Economics: http://majandus.ttu.ee/failid/1711E.pdf

Ennuste, Ü. 2005. A Political Economy Narrative Analysis of Estonian 1987-2006 Dual Market Reform Process: http://majandus.ttu.ee/failid/Artikkel.pdf

Ennuste, Ü. 2005.Towards Optimal Socio-Economic Institutional Implementation Heuristics. In: EAEPE Bremen Conference Papers: http://eaepe.org/papers/

Ulo Ennuste, Kalev Kukk, Tiia Pyss, Mare Viies. 2004. A Political Economics Narrative Analysis of Estonian 1987-2006 Capitalist Market Reform Process: http://www.gdnet.org/activities/global_research_projects/understanding_reform/country_studys/study_teams/drafts.html

Ennuste, Ü. 2004. Meie majanduskihistumisest poliitökonoomilis-narratiivselt. Kogumikus: Eesti Euroopa teel. Toim. Aksel Kirch, Tallinn, 27-31.

Ulo Ennuste, Kalev Kukk, Tiia Pyss, Teet Rajasalu, Mare Viies. 2004-2002. Estonia Report: A Political Economics Narrativ Analysis of 1987-2006 Capitalist Market Reform Process. – GDN Workshop, 23 January 2004, New Delhi, 2002 Kairo

Ennuste, Ü. 2004. Estonian Old and New Economic Transition. Seminar “EU Enlargement : New Challenges and Opportunities”, TTÜ, 30. aprill 2004, Tallinn.

Ennuste, Ü et al. (2003) Understanding Estonian Reforms to Capitalist Market: an Economics Narrative: GDN Report:

https://www.researchgate.net/publication/268060086_Understanding_Estonian_Reforms_to_Capitalist_Market_an_Economics_Narrative

http://depot.gdnet.org/gdnshare/pdf2/gdn_library/global_research_projects/

understanding_reform/Estonia_first_draft.pdf

Ennuste, Ü. 2003. A Linear Planning Analysis of Institutional Structure in the Economy. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.) Essays in Estonian Transformation Economics. Tallinn:

http://pdc.ceu.hu/archive/00001564/01/linear.PDF