Ülo Ennuste majandusartiklid

Lihtülevaade sotsiaal-ökoloogilisest küberneetikast lühidalt (komplekskatastroofide tingimustes)

NB – visand 31. VII ’20 – mitte viidata – kuid erialaselt kommenteerida ning vähelevinud termineid kohates – nt “Fenchel’i duaal” puhul vt nt Wikipediat.

Sotsiaal-küberneetiliselt on rakenduslikult tänapäeval rahvusliku jätkusuutlikkuse stabiilsuse tõenäosuse – või selle lähendite (nt konvergentsi jätkusuutlikkus liitlastega või kooperatiivsus ning rahvuslik patriotism, rahvuslik sotsiaalkapital jne) globaalne optimeerimine katastroofide tingimustes mis võivad olla nii kobarlikud kui ka lainelised(nt kliima anomaaliad mis osaliselt tingitud inimkonna väärtegevusest, panepideemiad ja infopandeemiad koos aheldatud inimvarade tohutute kaotustega sotsiaal-kübereneetilises Fenchel’i duaalhindade väärtuses ning Bayes’likus statistikas – ja – rahvusvahelised militaarkonfliktid, infodeemiad ning negatiivsed trolldiversandid (eriti kremlimeelsed ja stalinistlikud nostalgia puhangud. riikidevaheliste liitude ja riikide lagunemine, riiklikud ja rahvusvahelised rahandus ja pangandus katastroofid ja rahvusvahelised kommunikatsiooni kriisid ja agressiivsed riikidevaheliseed küberrünnakud, etnilised kodusõjad jne nt rahvuslikud ängid) lühidalt analüüsitav ning katastroofide mõjude leevendamise struktuurid lihtsalt konstrueeritavad/disainitavad nii makro kui mikro tasandil nii otse demokraatlikult/subsidiaarselt kui ka hierarhiliselt/subsidiaarselt ning Bayes’likult kus mudelitesse on endogeniseeritud nii katasroofide dünaamika ning institutsioonide kui ka kommunikatsiooni mehhanismide evolutsioon- seda eriti äsja publitseeritud artiklite nt *) ja **) põhjal.

  P.S.: Teadusele omaselt põhinevad need omakorda tuhandetel eelnenud enamasti matemaatilistel sotsiaal- küberneetilistel  uuringutel – millest mõningad – nt alates Petersen (1991) kuni Piketty (2020) – on viidatud  Lisas koos mõnigate lokaalsete kommentaaridega:

 *)  Zonaro, Alessandro;  Kammouh, Omar; Cimellaro, Gian Paolo  (2020) „Resourcefulness quantification approach for resilient communities and countries“ – International Journal of Disaster Risk Reduction. Volume 46, June 2020, 101509:

https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2020.101509Get rights and content

Abstract: Availability of resources is one of the primary criteria for communities to attain a high resilience level during disaster events. This paper introduces a new approach to evaluate resourcefulness at the community and national scales. Resourcefulness is calculated using a proposed composite resourcefulness index, which is a combination of several resourcefulness indicators. To build the resourcefulness index, resourcefulness indicators representing the different aspects of resourcefulness are collected from renowned literary publications. Every indicator is assigned a measure to make it quantifiable. Time-history data for the measures are needed to perform the analysis. While these data could be obtained from different sources, acquiring a full set of data is quite challenging. Hence, to account for missing data, the Multiple Imputation (MI) and the Markov Chain Monte Carlo (MCMC) data imputation methods are adopted. The data are then normalized, assigned weights, and aggregated to obtain the resourcefulness index. A case study is performed to demonstrate the applicability of the approach. The resourcefulness indexes of two countries, namely the United States and Italy, are evaluated. Results show that resourceful communities/countries are more resilient during disaster events as they have more tools to come up with solutions. It is also shown that knowing the current resourcefulness level helps in better identifying what aspects should be improved.

**) Christian William Callaghan (2016) „Disaster management, crowdsourced R&D and probabilistic innovation theory: Toward real time disaster response capability“ – Ibid: https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2016.05.004Get rights and content

Abstract: General agreement exists effective disaster management faces constraints related to knowledge sharing and a need for real-time research responses. Extreme case examples of disasters especially vulnerable to these challenges are global pandemics, or disease outbreaks, in which data required for research response are only available after the start of an outbreak. This paper argues the developing field of probabilistic innovation (innovation increasing probability of solving societal problems through radically increasing coordination of volumes of problem-solving inputs and analysis), and its methodologies, such as those drawing from crowdsourced R&D and social media, may offer useful insights into enabling real time research capabilities, with important implications for disaster and crisis management. Three paradigms of disaster research are differentiated, as literature is related to theory offered by post normal science, Kuhnian ‘normal science’ and Lakatosian ‘structural science,’ and the goal of achieving real time research problem solving capacity in disaster crisis situations. Global collaborative innovation platforms and large-scale investments in emerging crowdsourced R&D and social media technologies together with synthesis of appropriate theory may contribute to improved real time disaster response and resilience across contexts, particularly in instances where data required to manage response is only available after disasters unfold.

Jakob Vanschoonbeek (2020 In Press) “Regional (in)stability in Europe a quantitative model of state fragmentation” – Journal of Comparative Economics.

Abstract: Although there is a rich and burgeoning theoretical literature on regional (in)stability, its empirical implications remain unclear due to the scarcity of complementary quantitative research. This paper presents simulated experimental findings on spatial heterogeneity in secession proneness across 264 regions belonging to 26 European countries. To do so, it develops a broad model of state fragmentation that reconciles the views of the dominant strands in the literature. In order to apply the model, a novel indicator of regional political distinctiveness is proposed, rooted in the discrepancy between regional and national electoral behavior. Using this new indicator, we show that regional electoral heterogeneity has been on the rise in Europe in the past 40 years, offering an empirical rationale for the simultaneous rise in regionalism that is consistent with contemporary economic thinking on optimal country size. Calibrating our model to the current European situation, we find that Catalonia, Flanders and the Basque country are the regions currently predicted to be the most likely to break away. In line with these results, governments in all three regions have consistently vocalized demands for increased autonomy – or even secession – in recent years. Denmark, Hungary and Slovenia show up as the most secession-robust European countries.

Ja ökoloogilise/globaalse küberneetika ühte sissejuhatavat artiklit:

Ecological Economics

Volume 119, November 2015, Pages 314-325

Ecological Economics

AnalysisA systemic framework for sustainability assessment

Author links open overlay panelSerenellaSalaaBiagioCiuffobPeterNijkampcdShow morehttps://doi.org/10.1016/j.ecolecon.2015.09.015Get rights and contentUnder a Creative Commons licenseopen access

Highlights

This study presents the foundation for a solid and operational framework for sustainability assessment.•

Sustainability assessment principles are presented in an integrated way so as to design a family of assessment tools.•

The new assessment methodology takes explicitly into consideration decision uncertainty and decision context.

Abstract

Sustainability assessment (SA) is a complex appraisal method. It is conducted for supporting decision-making and policy in a broad environmental, economic and social context, and transcends a purely technical/scientific evaluation. This paper focusses on the systematisation of knowledge on technical/scientific sustainability evaluation, by addressing critical decision-making elements focussed on by domain experts. We make a distinction between integrated assessment and SA. Our systemic approach outlines how to move from integrated assessment to SA. The fundamental differences involved concern three levels: ontological, methodological and epistemological. We present a novel methodological framework for SA, based on a literature meta-review of multi-scale and multi-purpose appraisal methodologies, models and indicators. SA is essentially a structured procedure encompassing different field-specific analytical methods and models, for specific applications and decision contexts. External inputs to the methodology are “values” considered in the analysis and boundaries defined, including the relevant sustainability framework. Internal methodological elements comprise approach to be adopted (e.g. “what-if” vs. “what-to”), scenario design and analytical models and measurable indicators for an operational analysis. Methods to quantify uncertainty are key ingredients of the assessment framework. The paper highlights the relevance of and policy challenges for SA development, with due attention for applicability in real-world decision contexts.

Ecological Economics 2020

 

„Economics for the future – Beyond the superorganism“

Author links open overlay panelN.J.Hagens

Show more

https://doi.org/10.1016/j.ecolecon.2019.106520Get rights and content

Under a Creative Commons license

open access

Highlights

We lack a cohesive map on how behavior, economy, and the environment interconnect.

Global human society is functioning as an energy dissipating superorganism.

Climate change is but one of many symptoms emergent from this growth dynamic.

Culturally, this “Superorganism” doesn’t need to be the destiny of Homo sapiens.

systems economics can inform the ‘reconstruction’ after financial recalibration.

Abstract

Our environment and economy are at a crossroads. This paper attempts a cohesive narrative on how human evolved behavior, money, energy, economy and the environment fit together. Humans strive for the same emotional state of our successful ancestors. In a resource rich environment, we coordinate in groups, corporations and nations, to maximize financial surplus, tethered to energy, tethered to carbon. At global scales, the emergent result of this combination is a mindless, energy hungry, CO2 emitting Superorganism. Under this dynamic we are now behaviorally ‘growth constrained’ and will use any means possible to avoid facing this reality. The farther we kick the can, the larger the disconnect between our financial and physical reality becomes. The moment of this recalibration will be a watershed time for our culture, but could also be the birth of a new ‘systems economics’. and resultant different ways of living. The next 30 years are the time to apply all we’ve learned during the past 30 years. We’ve arrived at a species level conversation.

“Ecological Economics addresses the relationships between ecosystems and economic systems in the broadest sense.” – Robert Costanza, (the first sentence in the first article in the first issue of Ecological Economics)

“The real problem of humanity is the following: we have paleolithic emotions; medieval institutions; and god-like technology.”– E.O. Wilson

“We live in a world where there is more and more information, and less and less meaning.” –Jean Baudrillard

“Not everything that is faced can be changed, but nothing can be changed until it is faced.” – James Baldwin.

P.S.: arvestades ka äsja ilmunud EK Raporti: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52019DC0650&from=EN ja selle lõpplõiku: “Järeldused ja järgmised sammud

Kestliku majanduskasvu strateegia rakendamine on ühine ettevõtmine. Selleks on vaja kõigi Euroopa osaliste ühist tegutsemist ja pühendumust. Euroopa Ülemkogul palutakse strateegia heaks kiita. Liikmesriigid peaksid teatises nimetatud prioriteete arvesse võtma oma stabiilsus- või lähenemisprogrammides ja riiklikes reformikavades kindlaks määratud riiklikes strateegiates ja poliitikas. Selle põhjal esitab komisjon riigipõhised soovitused, mille liikmesriigid nõukogus vastu võtavad. Seega vastutavad soovituste sisu ja rakendamise eest lõppkokkuvõttes liikmesriigid.

Liikmesriigid peaksid täielikult ära kasutama olemasolevaid ELi poliitika- ja rahastamisvahendeid. Komisjon on valmis toetama liikmesriike nende reformipüüdlustes ja pakkuma kõigile ELi liikmesriikidele tehnilist tuge eelkõige kavandatava reformide tugiprogrammi kaudu. Euroala liikmesriikide puhul peaks lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend pakkuma sihipäraseid stiimuleid ning toetama reforme ja investeeringuid. Kokkuvõttes on ühtekuuluvuspoliitika fondidel oluline roll sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamisel.

Majanduse juhtimine ja demokraatlik vastutus peavad käima käsikäes. Euroopa Parlamendil peaks olema ELi majanduse juhtimises suurem sõnaõigus. Selle saavutamise üle arutamiseks alustab komisjon Euroopa Parlamendiga dialoogi. Esimese sammuna astuvad majandusküsimuste eest vastutavad komisjoni liikmed edaspidi enne Euroopa poolaasta tsükli iga põhietappi Euroopa Parlamendi ette. Euroopa poolaasta suurem demokraatlik vastutus peaks samuti aitama suurendada isevastutust ja seeläbi reformide rakendamist. Üldisemalt jätkab komisjon dialoogi liikmesriikidega ning kutsub liikmesriike üles kaasama oma parlamente, sotsiaalpartnereid ja kõiki teisi asjaomaseid sidusrühmi.”- ning kõiki eelnenud publikatsioone – annab positiivseid ressursse – vaatamata Euroopa Semestri samaaegsesetele arvukatele poliitpoulismidele – eriti liikmesriikide majandusliku ebavõrdsuse ning heidutusvõime populistliku lakeerimise ning diversantlike strateegilise trollimiste kammitsemise suutmatuse vallas nt põhiseadusliku saamatuse tõttu eriolukordades teaduspõhise positiivse stsenentsuuri jõustamise alal.

NB! – Kas vajame Põhjakonna abi? PM 2.III ’20:
Meie hulgast hiljuti lahkunud Mati Hint (1937–2019) on öelnud, et eestlastel on õigus elada oma elu eesti keeles ja neil on õigus seista selle keeleõiguse eest. «Need õigused teeb loomulikuks ajalugu ja see, kuidas rahvas ja tema haritlaskond on eesti keelest ja eesti keeles loonud maailma, milles meie elu on kõige loomulikum.» Hint kirjutas seda «Eesti mõtteloo» sarjas ilmunud raamatu «Keel on tõde on õige on vale» sissejuhatuses, viidates artiklitele, mis käsitlesid eesti keele eluõigust Nõukogude okupatsiooni tingimustes. On omajagu õõvastav tõdeda, et see, millest Hint tollal kirjutas, on asjakohane ka praegu, ligi 30 aastat pärast iseseisvuse taastamist. Ainult et nüüd on probleemiks massikultuuri pealetung ning loobumine vaimsest nõudlikkusest iseenda ja oma kultuuri suhtes.
Loe lähemalt: https://leht.postimees.ee/6912148/kas-vajame-pohjakonna-abi/comments

P.S.: kas praegu ikkagi ei ole venestamisvastasuse pealetung? – vt nt:

https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/2020-european_semester_country-report-estonia_et.pdf

kus eesti keel on on seatud rööbiti inglise keelega (rahvusvahelise teaduskeelega – erinevalt agressiivse ning domineerivalt rahvusvahelist vaenu õhutava VF keelega) kogu ELi kontekstis – seega ainuvõimalusega eesti keele arenguks üle aegade ja vene keele agressiooni domineerimise väljatõrjumiseks nii Tallinnas kui Ida-Virumaal.

Muide ülalosundatud Komisjoni Euro-Semestri Eesti Raport (2020 veebrua

r) – ilmselt alahindab teadusinvesteeringute osatähtsust rahvusliku ja riikliku jätkusuutlikkuse stabiilsuse kindlustamisel ning heidutusvõime tõenäsuse tõstmisel; samas osundades eesti sotsiaal-küberneetilise tegeliku taseme mahajäämusele rahvusvahelise ingliskeelse taseme kontekstis: nt selles dokumendis viited eesti rahvusliku teaduse tulemustele pea-aegu et puuduvad.

Lisa

Ivar Petetersen (1991) Stability of equilibria in multi-party political systems – Math. Social Sci 21.

Abstract: A simple model of a multi-party political system is considered consisting of a distribution in Euclidean n-space, Rn the distribution of voters’ political views, and of k parties, determined at every time instant through their policies, k points in the same space Rn. At an equilibrium every voter supports the party whose policy is closest to him, and the policies of all parties equal the means of their supporters’ political views. The stability of such equilibria is investigated. (Selle PDF artikli tellimine maksab $20 – on olemas ka e.k varasem kitsam versioon ilmunud küll hiljem) Petersen, Ivar (1988) Demokraatliku arengu matemaatilisest mudelist. // Eesti Matemaatika Seltsi aastaraamat 1988. Tartu 1993.

Ülo Ennuste‎ (2012) Eesti Koostöö Kogu (Jääkeldri Arhiivi publikatsioon) 25. november 2012
“Küberneetik Ivar Petersen’i (1991b) tulemustest demokraatiamehhanismide modelleerimisel”

Jääkeldri Protsessi käivitumisega seisame vastusrikkalt silmitsi väga suuremõõtmeliste väga aegaviitvate demokraatia alaste institutsionaalsete otsustusülesannete lahendamisega (aegaviitev sest demokraatiale on omane otsustusprotsessi lülitada võimalikult palju indiviide vaatamata nende kompetentsile või moraalile). Taoliste ülesannete kontseptuaalse püstitamise ning andmetöötlemise mehhaniseerimise ja kulutuste vähendamise juures oleks kindlasti oluliselt abistavaks Ivar Petersen’i tulemused selles valdkonnas.

Minule kättesaadavast (1991b) – kuigi poolpopulaarne (nt teoreemid ja viited puuduvad) nt loeme lk 37:

„Saab konstrueerida niisuguse otsustusprotsessi abstraktse mudeli, mis vastavate, täpselt sõnastavate demokraatlikkuse (Sic! seda mitmeparteilises valitsemissüsteemis – Ü.E.) eelduste kehtimisel viib summaarsete kahjude pidevale vähenemisele … “.

Kirjutises on rida taolisi väga lihtsustatud mudeleid matemaatiliselt formaliseeritud ja seega arvutite abil analüüsitavaks tehtud. Huvitav on seejuures et Petersen kasutab demokraatia/subsidiaarsuse puhul minimeerimise kriteeriumit (mis teadusloogiliselt üldiselt tugevam maksimeerimisest) – mida võiks mõista kui nt: keskkonnakvaliteedi minimaalset kahjustamist, rahvusliku vaenamise ja ebaõigluse leevendamist (sotsiaalse kadeduse ja ebaõigluse minimeerimist vt nt ka Varian (1978 lk 225) ja loomulikult peaks nende kriteeriumide hulka kuuluma rahvusliku teadmusruumi negentroopia minimeerimine (just viimase vaegus võib viia sellisele taandarengule et riigi asemel peavad demokraatia murenemise ja kaaperdamise vastu võitlusesse asuma heategevuslikult isetegvuslikud/vabakondlikud Jääkeldrid jne.

Seega Petersen ei sea siinkohal esiplaanile nt kapitalifundamentalistile omaselt kasumi ja majanduskasvu maksimeerimist ja väliskapitali meelitamist kõlvatu konkurentsiga (0-kasumimaks) ning pensionite kaotamist. Tõepoolest võivad viimased kriteeriumid viia üldise vaegteadmusliku sotsiaalpoliitika ja tõrgetega demokraatlike mehhanismide (subsidiaarsuse printsiibil) puhul rahvuslikule taandarengule (seda eriti korruptsiooni vohamisega), teiseks oluliseks originaalseks printsiibiks sellel ajal on Petersen’il rahvuslike kaotuste minimiseerimise endogeniseerimine mudelitesse.

Muide – Petersen’i originaalses matemaatilises mudelis siiski puudus ka sotsiaalse ebavõrdsuse tasakaalustamise mehhanism – rääkimata tõerääkimise mehhanismide käsitlusest. Seda viimast nt hübriidsõja tingimustes aitab leevendada tema mudelites printsiip et reformimist tuleb alati alustada minevikus tehtud vigade parandamisega – seda ka eriolukordades: vt nt:

Ennuste, Ü. 2014. Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks oPreliminary Postulates and Conjectures. – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588. 1.1 kategooria ajakir), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:

http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT

Kuid sellele ajale omaselt piirduvad matemaatilised käsitlused puht turumajanduslike mudelitega – seega ka ainult aineliste ingredientidega ning institutsionaalsed struktuurid ei arvesta inimvarade ning kultuurilisi väärtusi – nagu tänapäeval üldiselt tippteaduses – rääkimata ainetute/hingeliste varade positiivsete/negatiivsete mahtude hindamisest kvantitatiivselt (vt nt Ott&Ennuste 1996). Muide kahetsusväärselt Petersen’i tulemusi meie ETIS.ee ei pea vääriliseks mainida.

Ott, A.F. and Ennuste, U. 1996. Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia. – Social Science Journal, 33, 2, 149-164, muide 1.1 kategooria artikkel:

http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S036233199690

Abstract: This article examines some of the consequences of the liberalization of command economies. It is argued that the breakdown of the pre-existing system of production and distribution, changes in political power, and the displacement of property rights introduces uncertainty into people’s lives. The article explores two questions: (1) How does the prospect for political and economic liberalization accompanied by increasing uncertainty affect people’s beliefs about their own well-being? and (2) How does the anxiety created by the process of liberalization impact different ethnic groups? Estonia’s experience during the transitional period is used to explore these questions. On the basis of two surveys, anxiety measures are calculated. To test the theoretical model a probit model is estimated. The study findings suggest that ethnicity does play a significant role in perceptions about “own” well-being and in the development of anxiety.http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleListURL&_method=list&_ArticleListID

NB: hädasti oleks vaja taolist teksti uuesti samal teaduslikul tasemel (Probit mudel, Likert skaala + riskide tingimustes ka +/- skaaladega, separaatselt eestlased ja venelased, ängide põhjustaja määramatuse suurenemine olude poliitilisest muutumisest jne – kuid tänapäeval oblikatoorne nt rahvuslike ängide mõõtmine nii hübriidsõjas kui ka heidutamisvõime võimalikust ebastabiilsusest – ning eriti võimalikust etnilise sotsiaalkapitali kahanemisest jne) koostada – parajasti selleks oleks meil vist ainsana suuteline rahvusvaheliset korraldama finantsiliselt TTÜ Nurkse Instituut – omal ajal koostati see eeskätt informaalses koostöös TA Majanduse Instituudis (DSc Ülo Ennuste juhendamisel nt rahvusvaheliselt tunnustet tööd sellel alal nagu: Ennuste, Ü. 1989. Some Models of Stochastic Planning Mechanisms. – Finnish Economic Papers, 2, 2, 116 – 124. http://econpapers.repec.org/article/fepjournl/v_3a2_3ay_3a1989_3ai_3a2_3ap_3a116-124.htm ja http://www.taloustieteellinenyhdisty) ja Eesti Euroopa Instituudis (PhD’s Marika ja Aksel Kirch ning nooremteadur T. Tuisk poolt nt: arvukad rahvusvaheiselt tunnustet publikatsioonid eestluse arengu sotsioloogias viidatud lk163 ning milledes sepateeritakse eesti ja vene elanikke) ning CLARK UNIVERSITY Professor ATTIAT F. OTT juhendamisel.


Zack, Naomi (2009) Ethics for Disaster  (Studies in Social, Political, and Legal Philosophy) Kindle – Instant preview: http://a.co/2y0cs59: Location 2036:

“On July 11, 2008, the U.S. Environmental Protection Agency (EPA) received media attention for its monetary revaluation of an American human life. In May, the EPA had revised its figure from $7.8 to $6.9 million (Sic! ÜE). This ‘value of statistical life” entails that the lifesaving results of some practices can be balanced against their costs.”

Zack on piirdunud keskmise inimelu stastistilise maksumuse informaalse hindamisega rahaliselt – eristamata positiivseid ja negatiivseid tüüpe ning efektiivsemaid ja passiivsemaid ning eliiti ning pööblit. Kuid arvestab katastroofe ja selle poolest on üks tänuväärsemaid adekvaatsemaid lähendeid: vt ka LISA  B kus katastroofidena on tõlgendatavad antagonistlike rühmituste konfliktid;  muide sellises kontekstis inimelu hinda  sõltuvalt tüübi kvaliteedist ilmselt hästi lähendavad hüperboloidsed võrrandid nt mis eeskätt hindavad inimese väärtust ühiskonna seisukohalt ja mitte ainult turumajanduslikult – nt riigi heidutusvõime jätkusuutlikkuse tõenäosuse kestlikkuse seisukohalt võimalikes riikidevahelistes liitudes. Nt rahaliselt võib Akad Aavisoo rööbastelt mahavõtmise kübersõja tingimustes sotsiaalküberneetiline ootuse rahaline kaotus endogeensetes informaalsetes hindades ulatuda sadadesse miljonitesse.

Search ScienceDirectAdvanced

Elsevier

Journal of Mathematical Economics

Volume 50, January 2014, Pages 34-53

Journal of Mathematical Economics

Infectious diseases and economic growth

Author links open overlay panelAdityaGoenkaaLinLiubManh-HungNguyencShow morehttps://doi.org/10.1016/j.jmateco.2013.10.004Get rights and content

Abstract

This paper develops a framework to study the economic impact of infectious diseases by integrating epidemiological dynamics into a neo-classical growth model. There is a two way interaction between the economy and the disease: the incidence of the disease affects labor supply, and investment in health capital can affect the incidence and recuperation from the disease. Thus, both the disease incidence and the income levels are endogenous. The disease dynamics make the control problem non-convex thus usual optimal control results do not apply. We establish existence of an optimal solution, continuity of state variables, show directly that the Hamiltonian inequality holds thus establishing optimality of interior paths that satisfy necessary conditions, and of the steady states. There are multiple steady states and the local dynamics of the model are fully characterized. A disease-free steady state always exists, but it could be unstable. A disease-endemic steady state may exist, in which the optimal health expenditure can be positive or zero depending on the parameters of the model. The interaction of the disease and economic variables is non-linear and can be non-monotonic.

Keywords

EpidemiologyInfectious diseasesExistence of equilibriumSufficiency in non-convex dynamic problemsHealth expenditureEconomic growth.

Journal of Comparative Economics

Available online 10 February 2020 In Press, Corrected Proof What are Corrected Proof articles?

Regional (in)stability in Europe a quantitative model of state fragmentation

Author links open overlay panelJakobVanschoonbeekabShow morehttps://doi.org/10.1016/j.jce.2020.01.001Get rights and content

Highlights

This paper develops a quantitative model of state fragmentation.•

The model is calibrated to the current map of Europe to identify its most/least secession- prone regions.

To do so, a new measure of political heterogeneity is introduced that can be computed for many countries over long time periods using public data.•

Catalonia, Flanders, the Basque country and Scotland are currently predicted to be the most likely to break away.• (Sic! – muide Kirde-Eesti on autorite arvamusel ka tosina EL/27 tõenäoliselt lahkuva regiooni hulgas – Ü.E.).

These results are taken as tentative proof of the model’s capacity to explain regional secession proneness in Europe.

Abstract: Although there is a rich and burgeoning theoretical literature on regional (in)stability, its empirical implications remain unclear due to the scarcity of complementary quantitative research. This paper presents simulated experimental findings on spatial heterogeneity in secession proneness across 264 regions belonging to 26 European countries. To do so, it develops a broad model of state fragmentation that reconciles the views of the dominant strands in the literature. In order to apply the model, a novel indicator of regional political distinctiveness is proposed, rooted in the discrepancy between regional and national electoral behavior. Using this new indicator, we show that regional electoral heterogeneity has been on the rise in Europe in the past 40 years, offering an empirical rationale for the simultaneous rise in regionalism that is consistent with contemporary economic thinking on optimal country size. Calibrating our model to the current European situation, we find that Catalonia, Flanders and the Basque country are the regions currently predicted to be the most likely to break away. In line with these results, governments in all three regions have consistently vocalized demands for increased autonomy – or even secession – in recent years. Denmark, Hungary and Slovenia show up as the most secession-robust European countries.

Political polarizationEuropean UnionSecession and unificationRegionalism

There is no better guide than Paul Krugman to basic economics, the ideas that animate much of our public policy. Likewise, there is no stronger foe of zombie economics, the misunderstandings that just won’t die.

Paul Krugman (2020) Arguing with Zombies. Amazon.

Krugman tackles many of misunderstandings, taking stock of where the United States has come from and where it’s headed in a series of concise, digestible chapters. Drawn mainly from his popular New York Times column, they cover a wide range of issues, organized thematically and framed in the context of a wider debate. Explaining the complexities of health care, housing bubbles, tax reform, Social Security, and so much more with unrivaled clarity and precision.

Arguing with Zombies puts Krugman at the front of the debate in the 2020 election year and is an indispensable guide to two decades’ worth of political and economic discourse in the United States and around the globe. With quick, vivid sketches, Krugman turns his readers into intelligent consumers of the daily news and hands them the keys to unlock the concepts behind the greatest economic policy issues of our time. In doing so, he delivers an instant classic that can serve as a reference point for this and future generations.

“Capital and Ideology” (2020 in Press) by Thomas Piketty  (Author), Arthur Goldhammer (Translator)
Amazon Review: A book of remarkable clarity and dynamism. Drawing lessons from a breathtaking survey of different historical experiences, it teaches us that nothing is inevitable, that there exist a whole range of possibilities between hypercapitalism and the disasters of the communist experience. It’s up to us to make our future. Let’s roll up our sleeves.–Esther Duflo, Nobel Laureate in Economic Sciences.
Might become even more politically influential than the French economist’s 2013 overview of inequality, Capital in the Twenty-First Century…Piketty explains why this could be the moment for a turn to equality, and which policies could make that happen.–Simon Kuper”Financial Times” (09/26/2019). Thomas Piketty’s new book starts where Capital in the Twenty-First Century left off, revealing how inequality was allowed to develop into an acceptable condition, now and in the past, in the West and in the rest of the world. Still, not all is bad: if inequality is a social construct, that means it can also be undone. Based on monumental research, Capital and Ideology is an appeal to rethink capitalism–if not for today’s politicians then perhaps for tomorrow’s revolution!–Reinier de Graaf, Office for Metropolitan Architecture, author of Four Walls and a Roof.
Thomas Piketty’s magisterial global and connected history takes us on a whirlwind journey across the world during the past 500 years to show how shifting ideas and politics have shaped a wide variety of inequality regimes. Fully embracing the power of historical analysis, Capital and Ideology emboldens us to reimagine the possibilities of our present. Enormously rich in argument and evidence, this tour de force by one of the most influential thinkers of our age is a must-read for anyone grappling with the dilemmas of our present.–Sven Beckert, author of Empire of Cotton: A Global History.

[A] wide-ranging historical survey of ’inequality regimes’–dogmas that justify hierarchies of wealth and power…This ambitious manifesto will stir controversy, but also cement Piketty’s position as the Left’s leading economic theorist.–Publishers Weekly (12/18/2019).

Thomas Piketty’s books are always monumental…In the same way that Capital in the Twenty-First Century has transformed how economists look at inequality, Capital and Ideology will transform the way political scientists look at their own field.–Branko Milanovic”ProMarket” (09/06/2019).

A significant work. The author interrogates the principal forms of economic organization over time, from slavery to ‘non-European trifunctional societies, ‘ Chinese-style communism, and ‘hypercapitalist’ orders, in order to examine relative levels of inequality and its evolution…A deftly argued case for a new kind of socialism that, while sure to inspire controversy, bears widespread discussion.– (01/15/2020).

Outlines a fairer economic system for the world.–Claire Warren”Management Today” (12/17/2019).

Thomas Piketty is Professor at the Paris School of Economics and at the Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales (EHESS). He is the author of the critically acclaimed and internationally bestselling Capital in the Twenty-First Century.

MÕNINGAID VIIMATISTE AASTATE KOKKUVÕTLIKKE ARTIKLEID

Journal of Process Control

Volume 21, Issue 5, June 2011, Pages 746-755

Journal of Process Control

An iterative scheme for distributed model predictive control using Fenchel’s duality

Author links open overlay panelMinh DangDoanTamásKeviczkyBartDe SchutterShow morehttps://doi.org/10.1016/j.jprocont.2010.12.009Get rights and content

Abstract

We present an iterative distributed version of Han’s parallel method for convex optimization that can be used for distributed model predictive control (DMPC) of industrial processes described by dynamically coupled linear systems. The underlying decomposition technique relies on Fenchel’s duality and allows subproblems to be solved using local communications only. We investigate two techniques aimed at improving the convergence rate of the iterative approach and illustrate the results using a numerical example. We conclude by discussing open issues of the proposed method and by providing an outlook on research in the field.

Keywords

Distributed optimizationDual decomposition methodsDecentralized and cooperative controlDistributed model predictive control

 

Diskussiooniks (autor PhD Anton Laur 6. märts 2020)

  1. Väga aktuaalne artikkel, eeskätt praeguse olukorra foonil, mida on ka artikli lühiülevaates märgitud (militaarkonfliktid, kliima anomaaliad, panepideemiad jm).
    Tõepoolest oleks väga vajalik matemaatilistel meetoditel (modelleerimisel) tuginevate sotsiaal-küberneetiliste uuringute jätkamine. See annaks hea aluse ka väga vajalike rakendusuuringute (analüüside) jaoks erinevate majandusvaldkondade tarbeks. 1990.-ndate aastate alguseks oli Eestis loodud matemaatilise modellerimise alal küllaltki hea baas, eeskätt tollastes TA instituutides (Küberneetika Instituut, Majanduse Instituut jt).
    Paraku on järgnenud ja siiani süveneva teaduse, eriti ühiskonnateaduste alarahastamise tõttu see uurimissuund praktiliselt kadumas, puudub noorte järelkasv jne. Nii on ka viimasel ajal tehtavad riiklikud juhtimisotsused ilma piisava teadusliku (analüütilise) tagatiseta.
    Laiemale avalikkusele on kahtlemata vajalik ja kasulik teave Ivar Peterseni juba 1991 avaldatud töödest demokraatiamehhanismide modelleerimisel ja nende tulemustest.
    Oluliseks pean ka Ülo Ennuste poolt refereeritud värsket artiklit “Regional (in)stability in Europe a quantitative model of state Fragmentation” (J. Vanschoonbeek, 2020). Kirjeldatakse mudelit separatismi-ilmingute analüüsiks ja prognoosimiseks Euroopa riikides. Sealjuures mainitakse ka meie Kirde-Eestit võimaliku eraldumispiirkonnana.
    Tõepoolest, on ju separatismi oht seal olnud alates taasiseseisvumisest, aeg-ajalt suurenedes ja siis ajutiselt leevenedes. Hetkel on järjekordne eskaleerumise oht tekkimas, eeskätt kliimanõuete ennatlikult järsu karmistamisega. Viimane põhjustab töökohtade kadu Kirde-Eesti energeetikasektoris ja olukorras, kus puudub alternatiivsete meetmete plaan, ongi sotsiaalsed ja rahvuslikud pinged kasvamas. Seda toetab Venemaa viimasel ajal oluliselt agressiivsemaks muutunud välispoliitika.
  2. Diskussiooniks veel: Bayes’likust tõenäosusest iteratiivsetes otsustusprotsessides.
  3. Sotsiaalkapitali teooriad vajavad sünteesi (Tuisk?)

International Review of Law and Economics

Volume 16, Issue 3, September 1996, Pages 363-383

International Review of Law and Economics

Economic criteria for applying the subsidiarity principle in the European community: The case of competition policy

Author links open overlay panelRogerVan Den Bergh∗∗Show morehttps://doi.org/10.1016/0144-8188(96)00022-1Get rights and content

Open this preview in PDF

This article was written during a stay at the Centre for Advanced Study of the Norwegian Academy of Sciences and Letters in Oslo.∗∗

The author wishes to thank the Centre for excellent research opportunities. Useful comments on a previous draft were made by the participants in the Conference on Constitutional Law and Economics of the European Union, held in Saarbrücken, September 3–5, 1995 and by Dieter Schmidtchen in particular. The usual disclaimer applies.View full textCopyright © 1996 Published by Elsevier Inc.

Recommended articles

12Next

Citing articles (25)

Article Metrics

Citations

  • Citation Indexes:25

Captures

  • Exports-Saves:6
  • Readers:20

View details

Elsevier logo

Copyright © 2020 Elsevier B.V. or its licensors or contributors. ScienceDirect ® is a registered trademark of Elsevier B.V.

ScienceDirect ® is a registered trademark of Elsevier B.V.

NB: https://www.thelancet.com/action/showPdf?pii=S1473-3099%2820%2930565-X

Esialgselt visand kokkuvõtteks

METODOLOOGILISELT

  1. Katastroofide tingimustes monotoonsete seoste kasutus ei ole adekvaatne ……………..
  2. Hierarhiliste juhtimissüsteemide dekomponeerimine tasemeti võimaldab subsidiaarsusust realiseerida ……….. LOKAALSELT – 1. Vanade mudeleerimisvigade kõrvaldamine kõigepealt …. sh PS täiendamine eriolukordadeks (nt positiivne eeltsensuur ja positiivsete ning negatiivsete hindamisskaalade rakendamine jne 2. Bayes’lik statistika …… 3. Liiglihtsustatud rahandusseaduste (nt 0-kasumimaks jne elimineerimine jne …………………….
  • P.S.: COVID-!9 ökonoomika kohta Eesti näitel on veel vara kirjutada isegi kiirraportit – kuid Krugman’i 2020 Blogisid järgides võib juba suure tõenäosusega väita siin kehtestatud piirangud on olnud ratsionaalsed: juba seniks on nendest tingitud ainuüksi fataalsete kaotuste kokkuhoidu võib hinnata 300-500 elaniku ringis (seega Krugman’i järgi $(300-500)x5M + võidud tüsistuse ning infodeemia ning ausammaste hävitamise ängide vähenemisest nii otseselt kui ka kaudselt) mis ilmselt vastavaid kitsendustest tingitud GDP jätkusuutlikkuse tänavusi kaotusi $(0,1-0,2)x30B ilmselt ületavad. Kuid suuresti määramatuks jäävad ikkagi tulevaste aastate tulud ja kulud eriti teise tuleku tõenäsus (vt ajakirja Journal of Benefit-Cost Analysis 2020). Muide alati tuleb arvestada et katastroofid võivad tulla kobarate lainetena ja seda ka nende vastaste küberneetiliste subsidiaarsete hierarhiate ahaldatuse tingimustes ning selleks on juhtimiseks vaja mõõta ressursside mõjukuse hinnanguid duaalhindades – mis ei ole võimalik ilma konstruktiivse matemaatika ning Bayes’i statistika abita ja juhtimise hierarhilised disainid konstrueeritavad ilma subsidiaarsete vertikaalsete dekompositsioonideta,

P.S.P.S.: Endine “normaalne elu” ei taastu kunagi peale rahvuslikke katastroofe sest sotsiaal-majanduslikus süsteemis toimuvad järsud struktuursed muutused ja sotsiaal küberneetiliselt rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse optimeerimiseks tuleb endise nn “normaalse elu” teadustühised poliit-populistlik kuritelikku ideoloogitat propageerivat ning progressi kahjustavat määramatust/ängi tekitavat – ning eeskätt rahvuslikke ning liitlaslikke patriotismi lõhestamisi tekitavad ja rahvuslikku sotsiaalkapitali/patriotismi kahjustavad negatiivsed faktorid likvideerida – nagu ebavõrdsus (nt Venemaa kontrolli all olevad ettevõtted maksavad kordades vähemal määral kasumimaksu kui muud ettevõtted (ESA andmed), nt venekeelne kurjategija jääb avalikkusele erandlikult üldiselt anonüümseks, venemaa kontrolli all olevad siinsed ettevõtted maksavad kordades vähemal määral kasumimaksu kui meie kodumaised , positiivse tsensuuri puudumise tõttu iga suli võib vabalt nii riigitegelasi kui teadlasi vabalt avalikult sõimata jne): Meie küberneetiku Ivar Petersen’i (1991) järgi krahhi järgselt tuleb kõigepealt alustada riigi juhtimissüsteemi disaini vigade/teaduslageduste parandusest ning sotsiaal-majanduslike kaotuste likvideerimisest – seega eeskätt etniliste kaotuste (sh venestamise) minimiseerimisest … Seega komplekskatastroofide tingimustes adekvaatsed rahvaste ja riikide jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse optimeerimise mudelid peavad hinnanguskaalades kasutama nii positiivseid kui ka negatiivseid arve ning subsidiaarsete hierarhiate deontoloogilist dekompositisiooni tasemete lõikes.

(See on antud kompilatsioon narratiivi Visand 20.VII ‘ 20 – paluks mitte viidata – vajaks veel peale küberneetik Anton Laur’i ja samas ?Tarmo Tuisk’u tekste – vabandan et tekst sisaldab arvukaid trükkimistõrkeid praegu)

Lisaks veel lokaalseid uurimusi

Autor töötas TLÜs

Ülo Ennuste. 2012. “Waiting for the Commission Strengthened Governance Coordination Leviathans: Discourse Memo for the Actors in the Macro-Game “European Semester”- Baltic Journal of European Studies“ Vol 2, No 1, 2012 p 139-164:

Click to access 08_Ulo_Ennuste.pdf

Ülo Ennuste. 2008. Dual market transition in Estonia 1987-2006: Institutional mechanism analysis approach. –  Europe after historical enlargement. Proceedings of the Institute for European Studies, International University Audentes, 2007, 3.

Ülo Ennuste. 2009. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public  Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples“- Proceedings of the Institute for European Studies, IU Audentes, 2008, 4.  “ Proceedings of the IES TUT 2009 No6 pp 9-10.

AUTORID: DSc Ülo Ennuste (https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clo_Ennuste/est?tabId=CV_EST) ja PhD Anton Laur – vt ETIS.EE ja Magister Tarmo Tuisk ?(toimetaja ja autor) – vt ETIS.ee.

Huvide konfliktid: puuduvad – tekst koostatud nn kodaniketeaduse (CS) formaadis heategevuslikult ja põhiliselt ScDirect.com platvormi avalike/priide teadusressursside alusel ning katastroofide tingimusi arvetades ja positiivse eestluse jätkusuutlikkuse kestlikkuse Bayes’iku tõenäosuse optimeerimiseks Fenchel’likus duaalhinnangutes.

Ettevaatust: käesolev kompilatsioon narratiivi versioon sisaldab arvukaid institutsionaalseid varjatud/salajase või ka mahavaikitud sensitiivse informatsiooni lähendite Bayes’likke mudelprognoose (nagu nt Teine Vabadussõda (H. Lindmäe 2015) või 1949 küüditamine mida püütakse varjata (ometi on selle kohta arvukad uurimused nt Rahi-Tamm 2005 “VALGES RAAMATUS … ” ja ka Merila-Lattik 2000 jne jne) – püütakse varjata positiivsete patriootilisete isikute sotsiaalset väärtust katastroofide tingimustes, kuigi nt Zack 2009 ja Krugman 2020 jt on neid probleeme konstruktiivselt käsitlenud – kasumimaksu puudumine ning seega teatavat liiki maksuparadiisi varjamine ja seega ka rahapesu osaline varjamine – lahendatud EL28 teadlaste poolt , tsensuuri puudumine ka eriolukorras nt kübersõjas nt Kissinger 2014 järgi kannatuste kandmine jne)

Samuti sisaldab ülevaade sõnumit et ilma ingl keeleta küberneetika käsitlemine oleks mõttetult ajast mahajääv ning ebakvaliteetne – lihtsalt jääksime ilma võimalusest iga klikiga omandada viimastel päevadel avaldatud tuhandete küberneetilise uuringute kättesaadavuse ja seega rahvusliku teadmusstruktuuri divergentsi globaalsest (nt sellest mida on vaja parajasti kiiresti teada: https://www.thelancet.com/journals/lanres/article/PIIS2213-2600(20)30354-4/fulltext + https://www.thelancet.com/pdfs/journals/laninf/PIIS1473-3099(20)30484-9.pdf jne).

Ilma sõnadeta selge et küberneetilised käsitlused on mõttekad ainult tõenäoskikult mõõdetuna ja konstruktiivse matemaatika keeles stohhastiliselt (Wiener 1948) ja Popper’i loogika alusel.

 

veebruar 27, 2020 Posted by | Uncategorized | 1 kommentaar

   

Design a site like this with WordPress.com
Alustamine