Valitsusprobleemide jälgimise hägustamismehhanism

Valitsusprobleemide jälgimise hägustamismehhanism: http://valvurid.err.ee/

Sellest loeme et mehhanism („VV“) on:

„Valitsemise valvurid on  veebikeskkond, kus saad jälgida valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva.

Jälgitavad tegevused on pärit enne riigikogu valimisi antud lubadustest ning koalitsioonileppest.“

Heakene küll et olgu selle „tegevusprogrammi täitmise“ jälgimisega kuidas on („VV“s on jälgimiseks esitatud üle poole tuhande pisikese valitsustegevuse mida saab valimislubadustest välja lugeda ja mis suures osas olid eeskätt häälte püüdmiseks teeseldud või eesmärkidena utoopiad (nt RFi “viie rikkama hulka” või IRL valimislubadustest „Edendame Eesti lähiajaloo uurimist ja selgitamist rahvusvahelisele üldsusele“ ja millede kuuluvus (hägusloogika parameeter*) valitsustegevuse tõsist jälgimist väärivate tegevuste hulka on tühine ).

Kuid mis tõsiselt puutub „riigivalitsemise argipäeva“ jälgimisse siis selle puhul on ikka kõige olulisem kuivõrd ja millise efektiivsusega valitsus üritab teostada Eesti arengu riiklikke viimatisi strateegilisi hierarhilisi agregeeritud projitseeringuid nagu nt „KONKURENTSIVÕIME KAVA ’EESTI 2020’ (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt, 28.04.2011)“ : http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/_b_konkurentsivoime-kava_b_/_b_eesti-2020-strateegia/Konkurentsiv%C3%B5ime%20kava%20Eesti%202020.pdf

mis koostatud kooskõlas EL Komisjoni viimatiste vastavate konvergentsi raamdokumendiga nagu nt „Europe 2020“ (vt nt file:///C:/Users/user/Documents/11-iiii/12-I/Multiannual%20Financial%20Framework%202014-2020%20%20%20EU%20Budget%20%20%20European%20Commission.htm & http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:2020:FIN:EN:PDF)

Häda on nüüd selles et nii „Eesti 2020“ ja „VV“  eesmärkide kui ka nendest tulenevate tarvilike tegevuste hulkade ühisosad näivat olevat üsna kasinad klassikalise ehk ratsionaalse loogika kontekstis – ja ainuke võimalus vähegi rangelt „VV“ ratsionaalsust käsitleda avaneb hägusloogika appi võtmisel (nt teatav valimisplatvormi prügitegevus lugeda küll tegelike valitsustegevuste hulka kuid väikese kuuluvusega, või täidetud tegevuste hulka kuid väikese kuuluvusega jne).

Nt riiklikes dokumentides on eeskätt sellised eesmärgid nagu rahvusliku majanduse jätkusuutlikkus ja tegevused nagu hõive ja selle määra tõstmine, vaesuse leevendamine, inflatsiooni alandamine, kogu välisvõla piirides hoidmine maksusüsteemi tsiviliseerimine (kõlvatu konkurentsi vältimine välisturul ja ebaõigluse leevendamine sisemajanduses), keskkonnakahjustuste piiramine, korruptsiooni vähendamine, pettuse kommunikatsioonis vähendamine, inimkapitali kvaliteedi tõstmine jne. Samas „VV“ tegevuste hulgast on eelloetutele raske ratsionaalseid vasteid leida.

Nt tegevuse Nr 48 (tähestiku järgi)

„Edendame Eesti lähiajaloo uurimist ja selgitamist rahvusvahelisele üldsusele“ (üldisemal kujul paralleelsest Toetame jätkuvalt kodanikühiskonna organisatsioone ja algatusi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK), kohaliku omaalgatuse programmi, hasartmängumaksu nõukogu ja … ” )

kuulutasin rahva arvamuse kohaselt 23.I 12 „täidetuks“ sest selle kuuluvus valitsuse pädevusse on nulli lähedane kuna selleks ei ole eelarves vastavat fondi fikseeritud või kui valitsuspoolne finantseerimine on ette nähtud väga häguselt nt hasartmängu institutsioonide poolt läbi mõne muuseumi vms – ja samas toimub kodanikeinstitutsioonide poolt eeskätt väliseesti annetajate lahkest heldusest konkreetselt mõõdetav tegevus (nt publikatsioonid) selle alal (vt nt SA Valge Raamat publikatsioone nt** isegi kolmes keeles).

Või nt tegevus koos ekspertide hinnangutega:

“Kasvatame reserve, mis lubavad võimalikud langusaastad valutult üle elada ka tulevikus - Tegevuse elluviimine ebaselge – Tehtud”

- juba tegevus ise formuleeritud hägusalt/utoopiliselt sest ka “minevikus” ei olnud selliseid reserve mis lubasid toimunud langused üle elada “valutult” (nt praeguseks hõive langes ja hõive määr langes ning seega jätkusuutlikkus langes võrreldes masueelsega jne) – seega reservide kuuluvus valutute lahenduste hulka on osaline või utoopiline. Veelgi hägusam on “VV” poolne sõltumatute ekspertide hinnang “Tehtud” kuid midagi “ebaselget”.

Moraal: poliitikute tegevused populistlike demokraatlike valimisplatvormide kavandamisel ja majandusliidu liikmesriigi valitsuse hierarhias on erinevatest ooperitest – seega viimaste tegevuste kvaliteedi ratsionaalseks jälgimiseks ei sobi esimestes kasutavad näitajad – kui seda siiski nt mingi klike huvides tehakse siis seda loogikat on kõige mugavam formaliseeritult kirjeldada hägusloogika abil mis on suurema kompleksusega kui klassikaline loogika ja võimaldab seega vastuoksusi asjatundmatute jaoks veelgi rohkem ähmastada.

*****************************************************

* vt Zadeh’i (1965) hägus (ingl fuzzy) hulk ja hägus loogika/semantika formaliseerimist vt nt http://www.sjsu.edu/faculty/watkins/fuzzysets.htm, see käsitlus võimaldab omapärase kuuluvusfunktsiooni abil modelleerid ebamääraseid mõttekäike kalibreeritult kuid lihtsustatumalt/lähenduslikumalt kui nt rangelt klassikaline tõenäosusteooria (nt Juku kuuluvus heade poiste hulka on o,2 või Saksamaa kuulub pidurdavate riikide hulka aga määraga nt 0,1 sest mõiste “pidurdav on ise hägus”: nt siinkohal viimase määra suurust võiks hinnata valemiga 1/f(GDP) f>1 f´>0 ja selles on kerge näha et nt “pidurdava liikmesriigi” nt Saksa osaluse määr pidurdavate liikmesriikide hulgas võib olla väiksem kui mõnel “kiirendaval riigil”). Seega hägusa loogika kasutamine suurendab määramatust, neg-entroopiat ja vähendab otsustuste kvaliteeti võrreldes stohhastilise käsitlusega kuid ikkagi oleks kasulik seda formaliseeritult modellerida, muide N.Alumäe käest kuulsin esmakordselt e.k “hägus hulk” vist kuuekümnendate  lõpus kuid seitsmekümnendatel on kasutatud laialt ka e.k “hajus hulk”; siinkohal on aga hägustamise all mõeldud üldiselt avalikkuse majanduslikku teadmusruumi määramatuse suurendamist tingivate sõnumite suunamist – võrreldes teaduspõhisega ja seda nii kas ekslikult või eksitavalt ja mõlemaid nii hämavalt ja/või ähmastavalt.

**  „ Valge raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991”. Tallinn 2005.                 http://tallinn.ester.ee/search*est/X?SEARCH=valge+raamat+eesti+rahva+kaotustest+2005&searchscope=7&SUBMIT=OTSI 

Makroökonoomiliselt huvitavad poliit-postulaadid

Makroökonoomiliselt äärmiselt huvitavad poliit-postulaadid:  Taavi Rõivas „Maksutõus halvaks Eesti arengu“ (PM 13.I 2012 lk 15)

a)     „Kümne aasta taguses Eestis oleks praeguses mahus eelarvetulude kogumiseks … vaja läinud pea sajaprotsendilist maksukoormust.“ – tõepoolest – kõrge geniaalse inflatsioonipoliitika ning spontaanselt paisuvate välistoetuste kasutamisega on valitsus sooritanud fiskaalimesid – oleks võinud isegi saavutada vastava saja viiekümne protsendilise maksukoormuse ületamise – suurpärane poliitsaavutus isegi arvestades et fiskaalia käib infleeritult

b)    „Enne Teist maailmasõda oli Eesti SKT inimese kohta suurem kui Soomel … „ – lõpuks ometi on meie poolt täiesti seadusandlikult autoriteetselt kõrgtasemelt vääratud soome majandusteadlaste  vastupidised suuremahulised valed Eesti pihta (vt nt „Estonia and Finland: A Retrospective Socioeconomic  Comparison“ Helsinki 1993 404 lk) – meie järjekordne suurepärane edu poliitökonoomilisel poliitikarindel eriti arvestades et tollel ajal SKT oli tundmatu ja nn hädisteadlased ei suuda sellest üle saada

c)     „1991. aastal alustasime mitu korda madalamalt tasemelt ja nüüd oleme jõudnud Soomest sama kaugele, kui 2000. aastal olime praegusest Eestist. (sic! lass mõtlevad kah, üe) … Põhjamaadega võrreldavale elujärjele jõuda, peab (sic!) Eesti majandus kasvama märksa kiiremini kui Soomes,“ – tõsiselt on taoline kiirem kasv täiesti võimalik mitte ainult võrdlusbaaside erinevusest vaid ka sellest et meie ettevõtlikkust soodustav keskkond võimaldab Soomest tegeliku GDP transformeerimist Eestisse mittetegelikuks (nt just massimeediast käis läbi et Soome maksupolitsei andmetel oli Soomest seitsme Eestisse registreeritud ehitusfirma arvele võltsitult kanditud kümneid miljoneid (vähendades nende rahvatulu ja suurendades meie oma) ja meie 0-kasumimaksu tõttu on neid miljoneid siit võimalik investeeringute nime all puhtalt tagasi kantida (vähendades meie kodumaiselt tegelikult kasutatavat rahvuslikku tulu ja suurendades nende oma) jne

d)    Ah jah – mis pealkirja puutub siis näib et viimatine kriis õpetas et paksema valitsusega/maksukoormusega riigid talusid kriisi paremini ja kõhnema valitsusega riigid kannatasid kriisis seda vähem mida vähem nad tegid mõttetuid kärpeid (nt Saksamaal hõive määr ei vähenenud üldse kogu kriisi jooksul aga Eestis langes ligemale 15% on siiani ligi 5% madalam kriisieelsest jne: vt nt –

DP8749 Fiscal Policy as a Stabilization Tool
URL: http://www.cepr.org/pubs/new-dps/dplist.asp?dpno=8749.asp

Author(s): Antonio Fatás, Ilian Mihov
Date of Publication: January 2012

Programme Area(s): IM

Keyword(s): Business Cycles, Fiscal Policy, Stabilization

Abstract: We analyze empirically the cyclical behavior of fiscal policy among a group of 23 OECD countries. We introduce a framework to capture fiscal policy stance in a way that brings together automatic stabilizers and discretionary fiscal policy. We show that, for most countries, automatic changes in the budget balance play a stronger role in stabilizing output than discretionary fiscal policy. When compared across countries, changes in fiscal policy stance are predominantly linked to differences in government size. Tax revenues are close to being proportional to GDP and, combined with a relatively stable government spending, this leads to a countercyclical budget balance, which in turn helps stabilize aggregate demand. Furthermore, countries with less responsive automatic stabilizers, like the United States, tend to use countercyclical discretionary fiscal policy more aggressively. For all countries discretionary policy has become more aggressive in recent decades.

CEPR Discussion Paper Abstracts

www.cepr.org

DP8749 Fiscal Policy as a Stabilization Tool Author(s): Antonio Fat�s , Ilian Mihov Publication Date: January 2012 … )

Jätkusuutmatuse loogika

Jätkusuutmatuse loogika: Urmas Varblane, Taavi Laur: Eesti teel toetussõltuvusse (EPL 12. jaanuar 2012 02:17)

Jätkusuutmatuse loogika on väga huvitav sest see on täielikus majandusteoreetilises vastuolus nii ELi lähema- ja  keskmise-ajalise suunitlustega ELi makroarengu edasisel koordineerimisel ja reformimisel (nt juba jõustunud Euroopa Semestri mehhanismi abil (eeskätt toetuste ning trahvidega ja seda nii rahaliselt kui moraalselt)) kui ka vastuolus suundumustega tsiviliseeritud  maailmas laiemalt (nt kui ainult kiigata praegust Davos’i Foorumi programmi ning publikut).

Samas on paratamatu jätkusuutmatuse loogikal/kontseptsioonil tugev imaginaarne poliitiline mugavuskonjunktuuri dimensioon olemas – nimelt saab selle abil hõlpsasti õigustada perifeeriariikide võimurite mistahes äpardpoliitikaga ning mehhanismidega põhjustatud süvakriise ning muid rahvuslikke majanduslikke ning sotsiaalseid vaegusi – kui fataalseid paratamatuseid ja seda kah maailma „parimate“ võimurite kõige „arukamate“ poliitikate puhul.

Selleks on ilmselt loogika/kontseptsioon vaja rajada eeskätt järgmistele libapostulaatidele:

a)     „vanad heaoluriigid riigid“ (nt ka Põhjalas) on stagneerunud ja sotsiaalsed ning peavad jätkusuutliku heaolu kursilt lahkuma ning kärpimisele ning maksude vähendamisele suunduma sest „Euroopa kui tervik on kaotanud töövõime ja tõhususe.“ – seda kõike eeskätt „pahaoluriikide“ (suur majanduslik ebavõrdsus, tööjõu väljaränne, kapitalide väljavool, kõrge inflatsioon, kõrged tööjõumaksud, kõlvatult madalad kapitalimaksud jne) eeskujul

b)    „Toetustel baseeruv ettevõtlus ei ole jätkusuutlik. Euroopa ühine eelarve on mineviku majandust säilitav eelarve, … Kui Euroopas ükskord struktuurireformide (tööturg, sotsiaalsüsteem, investeeringud uue teadmuse loomisse, tegeliku ühtse siseturu loomine jne) asjus kokkuleppele jõutakse – ja tahaks väga loota, et see juhtub –, tähendab see nii olulist kulude kärpimist kui ka otseste subsiidiumide vähendamist.“ – järelikult jätkusuutlikkuse taotlemine on mõttetu sest see tähendaks ikkagi olulist kärpimist ning toetuste vähendamist – seega praeguse euroliidu konvergentsi kontseptsiooni likvideerimist (perifeeriariikide järeleaitamisest loobumist).

 

NB: postulaatides vaadatakse poliitmugavalt täiesti mööda võimalusest et ääremaades  „toetustel baseeruv ettevõtlus ei ole jätkusuutlik“ selle tõttu et seal on nt jõustatud poliitmugavusest ning rahvuslikust makroökonoomilisest vaegteadmusest nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt täiesti vastutustundetult ja libateaduslikult täiesti ebakvaliteetne majandusmehhanism – et sellise mehhanismi puhul pole ääremaal isegi lõpmatute toetuste puhul mingeid heaolu lootuseid sest toetused lihtsalt kõlvatult kanditakse kodumaisest majandusest välja. Muide äsja EL regulatsioonina jõustunud Euroopa Semestri mehhanism on mõeldud taoliste hädade tohterdamiseks.

Tõsiteaduslikult on väide „Euroopa kui tervik on kaotanud töövõime ja tõhususe.“ täiesti mõttetu ja lõhnab ilmselt autorite mania grandiosa järele.

NB!

Head kodumaised makroeksperdid – sügav palve esiteks Teile et Teie alalõpmata ei alustaks analüüse mitte nt Friedman’i teooriate vaegustest vaid kõigepealt inventeeriks oma endi ratsionaalsuse piiratusi: nt parteiliselt sõluvad võiks kõigepealt deklareerida et nemad peavad maha vaikima nt üdini kõlvatiu 0-kassumimaksu probleemid ja et valitsusest/keskpangast tihedamalt sõltuvad peavad eriti hoolsalt oma käsitlustes mööda vaatama sellest et kuidas meie rahvuslik rahandus lausa veritseb kapitalide riskantsest väljakantimisest – eeskätt nn muude investeeringute nime varjus (tänavu juba ca 3 miljardit eurot ehk ligemale pool eelarve mahuga võrreldes: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1232/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/145/436

 

Edasi, kui Teie nt analüüsite mingeid makroökonoomilisi kärpeid siis püüdke siiski vaatamata oma sõltuvuspiirangutele vahet teha kas need toimuvad kodumaise majanduse arvel või rahvusliku majanduse välissektorite arvel – sest muidu muutuvad kodu Teie käsitlused täielikuks absurdiks.

 

Nt viimastel aastatel ei ole nn muude investeeringute väljavoolu mitte kärbitud vaid sellel on lastud üha võimsamalt vohada: nt veel 2009 toimus muude investeeringute väike sissevool ja kui tänavu on GDP 16(+/-0,5) miljardit ja sellest maha võtame 3 siis väga jämedalt jääb kodumaises majanduseses kasutamiseks kodumaist kogutulu 13(+/-0,5) miljardit – kusjuures nt 2009 (kõige madalam) oli vastav näit ca 13,8 – seega võrreldes kõige magalama aastaga toimub tänavu vaatamata GDP rekordkasvule tänavu ca 8% ikagi kodumaiselt kärpida suure tõenäsusega piirides 0,3 kuni 1,3 miljardit eurot (mis muide ei olegi  väga valuline sest nt vahepeal on ilmselt kümned tuhanded kodumaisest tasulisest hõivest lahkunud jne).

 

Teiseks ja mis veelgi tähtsam et kui hakkate prognoosima euro/tsooni kokkuvarisemist jne – siis päris tõsiselt vaadake enne vähemasti ECB projitseeringuid – praegu nt eeskätt tõlget:

http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/EKP/bylletaan/_2011/_12_2011.pdf?ok=1 Muideks selles on kah IMF ja Komisjoni prognoose aga The Economist’i tuleb lisaks vaadata ja mitte mingisuguseid bulvari tabloide ning FTst ka ainult tunnustatud analüütikuid ja mitte korrespondentide püstolpostereid.

SUUD SEKKI MÖÖDA

RIIK JA KODANIK PEAVAD KA DEMOKRAATIA KRIISIS SUUD IGAS MÕTTES SEKKI MÖÖDA SEADMA:

Jürgen Ligi “Kus peitub kriis ja mis temaga teha” (PM 21.XII 11 lk12)

Jõululäkitus meie rahandus-establishment’i superkorrustelt kokkuvõtvas lõigus kõlab eeskätt niimoodi:

“Vananev Eesti ja Euroopa peavad omaks võtma, et riigil tuleb enne kulutamist teenida ning osa säästa … (riigi) tugi kodanikule peab sõltuma tegelikust vajadusest ja sellest, kas ta (sic! “ta” on objektilt ähmane, üe) on erainitsiatiivist (mõttelt ähmane) tõhusam.”

Ja:

“Valimiste ajal tuleb esitada poliitikutele õigeid nõudmisi – mitte uut poliitikat, nägusid, algusi, vaid alustõdesid, mis tagavad heaolu ja tuleviku.”

Selge et kui rahandus räägib – olgugi et ähmaselt – siis nii riik kui ka kodanik kuulab:

A)    Riik saab teenida eeskätt kõrgest kaudsest inflatsioonilisest maksust (muusika ka finantsinstitutsioonide kõrvadele – eriti kasiino laadsetele – kuigi kofiskeeriv maks hoiustajatele) ning mitmetest otsestest tulu ning kulu maksudest ja nendest meil veel ei ole kehtestatud nt ei tegevustele Pigou’ (võib asendada/täiendada  kasumimaksu) ega tehingutele Tobin’i (võimaldaks nt vähendada börsi kõigutamist) maksu, samuti mitte kapitalide väljaveo maksu (vähemalt välistoetuste arvelt kapitalide väljaveo maksu), konfiskeerivat varamaksu jne)

B)     Kodanik võib esitada valimistel ainult “alustõdesid mis tagavad heaolu ja tuleviku” ja ei või mitte nägusid valida ning argiselt riigile esitada nõudmisi tugitoetustele kui need ei ole kodaniku erainitsiatiivist tõhusamad. Täpsustavalt “Kodanikel ei saa olla õigusi, mis ületavad nende summaarse panuse, aga seda panust tuleb paremini jagada.” – kuidas paremini jadada (nt kui palju kasumeid maksustamata väljamaadesse kantida jne) seda teavad kõige paremini need kes on kõige võrdsemad ja seega riigilt väljapressimisega traditsiooniliselt ei tegle nagu meie demokraatia kriisis seda huvigrupid taditsiooniliselt tegevat – sõnaga – valijad peavad oma nõudmistes suud seadma võimkonna jätkusuutlikkuse järgi

D) aga kõige tähtsam mis meie rahandus-admin kogu rahvusliku suuvärgi seadmise kohta dikteerib on:

“Riik peab püsima piirides (sic!) nii rahaliselt kui funktsioonidelt.” 

Tõepoolest – riik peab jääma piiratud ratsionaalsuse piiridesse ja nt ei tohi hakata kröösustele ütlema et nt “lõpetage ära riigist maksustamata kasumite asjatundmatu ja ebaeetiline väljakühveldamine palmisaartele ja kõrbedesse ning arenguriikide soodesse ja võsardikesse ” – nagu riik ise ilmselt ei tohi ka mingeid poliitikaid kavandada mis rahaturgudele vastukatva (nt inflatsiooni langetamine euroala kriteeriumi täitmise tasemele, nt kasumimaksu taastamine, nt kapitalivoogude reguleerimisese sisseseadmine jne);

nt riik ei tohi hakata erameediale ütlema “et lõpetage ära partnerriikide     sigadeks sõimamine ja vastutustundmatute ning asjatundmatute finants-politikaanide hämade avaldamine rahvuslikult olulistes majandusarengu küsimustes

nt ilmselt riik ei tohi loobuda meie kriisi kohta hämade ja müütide korrutamisest nt samas Ligi kirjutab “Jutt konkurentsivõime kriisist on kasutu, sest sõltumata võimetest saab kulutada neile vastavalt.”  - taevane arm kui see ei ole täiest mõttetu vassimine/häma meie kriisi jätkumiselt tähelpanu kõrvale juhtimiseks siis mis see on (muide kriisi jätkumise ilmingud on eeskätt: tööjõud rändab välja, kapitali voolab riigist rohkem välja kui toetusi Brüsselist sisse tuleb, inflatsioon rikub räigelt euroala kriteeriumit, reaalselt vaesusrisk suureneb, kogu maksusüsteem on tasakaalust rängalt väljas (nii makro-ökonoomilises kui ka eetilises mõttes), reaalselt kolgastumine euroala kontekstis süveneb jne).

Ilmselt pealkirjas esitatud küsimustele üheks osavastuseks autorile on – lõpetage mõttetu hämamine (“häma” on siinkohal piiratud ratsionaalsusega hägusloogika mõttetu produkt – hämamise kahjulikkusest vt nt http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf).

Selline jõulusõnum siis RMilt kuid peaaegu samaga on sekundeerinud ka EP 23.XII 11 ERRis.

Akadeemik Varblane püstitas uue Paradoksi

Akadeemik Varblane: Paradoks 13.XII 11

Akad Varblane Riigikogule 13.XII 11

(file:///C:/Users/user/Documents/11-iiii/Riigikogu.htm):

„Siin ma täiesti ohumärgina ütlen, et Eestile on see täiesti suur probleem tulevikus, me hakkame muutuma Euroopa rahade sõltlasteks. Me oleme hoidnud riigirahanduse ilusti korras, aga kui me mõtleme selle peale, et kui riigieelarve oleks homme 20% väiksem, kuidas me siis seda tasakaalustaksime, kui meil ei oleks Euroopa rahasid.“

Kui meie riigirahandus on “ilusti korras” siis ei tohiks olla ju mingeid muresid sõltuvusest vabanemiseks – siis need mured on lihtsalt pahad unenäod ehk peenemalt öeldes piiratud ratsionaalsuse produkt (piirangud võivad väga vabalt olla ka poliitilised mis sunnivad teadusloogika asemel nt hägus või dialektilist loogikat kasutama: antud juhul nt hägusat “ilusa finantsseisundite hulka” millesse teataval määral kuuluvad samuti üsna inetud).

Tõepoolest: kui meil homme Euroopa rahasid riigieelarvesse ei tuleks enam nii poolteist miljardit (arvestades ka eelarveväliseid toetusi)või nii – siis saaks Riigikogu selle mure lahendada paari suletõmbega väga mitmel moel nt: a) taastada kasumimaksu seadus; b) teha tulumaksuseadusse parandus et investeeringud välismaale maksustatakse (muideks tänavu ilmselt nende maht ainuüksi „muude investeeringute“ nime all ületab kolm miljardit eurot ehk poolt eelarvet, vt EP Statistika http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1232/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/145/436

Paradokside-paradoksiks on antud juhul see et riigikogulased selle kohta midagi ei küsinud. Isegi ei tänatud akadeemikut õpetliku hägusloogika õppetunni eest mis võimaldas justkui täiesti teadmuspõhise arutluse varjus vastikust põhiprobleemist (võlakriisi mõju Eestile) poliitiliselt korrektselt mööda hiilida.

PS: kah ei küsinud nad midagi “asjasse mittepuutuva” rapordi teemal (Raport puudutab ka Eesti suhtelist majanduspositsiooni muutu ELi liikmesriikide kriisis ja sh uudsena aktiivse individuaalse tarbimise AIC osas):

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-13122011-BP/EN/2-13122011-BP-EN.PDF

- sest see tõesti ei vääri seda sest on tehtud poliit-moonutavas PPS valuutas ja sellele vaatamata näitab eesti majandustaseme kängumist euroopa liidu kontekstis – kuid isegi selliselt mahendatud tabelist selgub et kogu EL kriisis 2008-10 on riigiti suhteliselt üheks suuremaks  kaotajaks Eesti ja seda eriti aktiivse individuaalse tarbimise osas.

või

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tsdec100&language=enhttp://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tsdec100&language=en

- see tabel koosneb kahest poolest milles esimene pool väidab et tuleval aastal ELi majanduslanguse risk GDP pc näidu ootuse järgi on väike ning et 2010 reaalselt Eesti GDP pc juurdekasv jäi alla euroala keskmisele.

Elamisluba Edwardile!

Igavene elamisluba Edward’ile!

Kasvõi ainult artikli eest – Edward Lucas: kui kõik oleksid nagu Eesti, poleks mingit kriisi  (PM 9.XII 11 lk 14).

Mõtleks kui mõnusalt E.L. meie kohta kirjutab „Te olete õieti väga heas olukorras, sest … te olete sees (eurotsoonis, üe). Ühtegi otsust ei saa langetada ilma teieta ning teie majandus on nii paindlik ja sitke, et kui kõik läheb  h a l v a s t i , suudate te kiiresti taastuda.“ – eriti õige et „sitke“ – ütleks et kohe nagu tallanahk – ja neli korda paindlikum/õhem kui keskmise inglishmanni beefsteak (s.o netorahvatulu elaniku kohta oli UK 2010 neli (sic!) korda kõrgem kui Eestis. NB kasutan siin netorahvatulu NNI sest just selle indikaatori osas on UK eriti silmapaistev kogu EU piires ja seda ilmselt tänu Londoni City eliitsele finantskliimale).

Ja mis veelgi olulisem, seoses äsjase Ülemkoguga E.L. ei häma ähmasest „suveräänsuse äraandmisest“  UK poolt vaid selgelt ütleb välja et „Me oleme kohutavas olukorras, sest  oleme harjunud senise maksutasemega (nt 0-tase finantstehingutele, üe). Kujutage, et Londoni Citys töötab sisuliselt äärmiselt tulus kasiino.“ -  kujutame tõesti ette et Brüssel tahaks et selle kasiino äärmiselt kõrgeid finantstehingute tulusid tuleks hakata õiglaselt maksustama (sama kohutav meie valitsusele kui meil kasumeid hakata maksustama) et vältida makromajanduslikke tasakaalustamatuseid kogu ühisturu ulatuses ning asi ei ole mingis suveräänsuses. Mis veelgi kohutavam et seda peaks tegema hakkama rahandusminister  Osborne – kuid siis see valitsus kukuks – aga kui UK ei hakkaks finantstehinguid maksustama siis tuleks liidulepingu uute täienduste alusel automaatselt kaela brüsseli sanktsioonid – seega poliitiliselt parem on ikka UK poliitikutel ning pressil hämada et UK ei anna ära oma suveräänsust ja paugutada uksi.

„Me oleme kohutavas olukorras … „ – siinkohal tuleks E.L. tekstile lisada et Maastrichti inflatsioonikriteeriumide rikkumises on UK samuti kohutavas olukorras (muide finantsinstitutsioonide kõrvadele näib kõrge inflatsioon ja riikide võlakirjade suured toogid olevat taevane muusika)  – kuid mitte nii kohutavas kui eurotsoonis Eesti; samuti on EU kontekstis on UK Gini näit sama kohutav kui Kreekal (http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/web/_download/Eurostat_Table_tessi190HTMLDesc.htm)   ja kohutavam kui Eesti näit.

Veelgi armsam oli E.L. sõnum  „ … Eesti on sees ja Georg Osborne peab Jürgen Ligi paluma, et see selgitaks mis toimub eurotsoonis.“ – tõest tore sest iirlased ei selgitaks midagi – veelgi toredam see et artikkel oli ilmselt E.L. oli oma artikli päevi varem PM toimetusse saatnud kui UK PM David Cameron Ülemkogus uksi hakkas paugutama. Ilmselt oli juba ette teada et Ülemkogust tuleb punane heeringas sest Komisjonil oli plaan B eurotsooni kohta juba ammu tagataskus ja praeguseks juba jõustatud kujul (REGULATION (EU) No 1174/2011 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 16 November 2011 on enforcement measures to correct excessive macroeconomic imbalances in the euro area). 

PS – väga asjalik analüüs mis E.L. hüpoteese tagantjärgi kinnitab:

“Perhaps, as one official suggested to me this weekend, France set a trap for Britain on Thursday. If so, I have a nasty feeling that by the time Mr Cameron walked into the room, he had left himself little choice but to walk into that trap, eyes open.”

Could David Cameron have done anything other than walk away from a new EU treaty?
www.economist.com

“COULD David Cameron have done anything different at Thursday night’s EU summit, when he refused to sign Britain up to new EU treaty rules overseeing taxation and spending in the euro zone, after failing to secure safeguards …”

SUUREPÄRANE ANALÜÜS

 

Kohapealne

Tervest mõistusest euroopalikust tüngategemisest: „EL olgu teel XXI sajandisse” - Igor Gräzin (Riigikogu liige Reformierakond) ÄP 6.XII 11

Respekt Gräzin’ile, eriti seetõttu et selle kogu mõistusest essee autor on väljastpoolt vastavat asjakohast alalist komisjoni ja seega vist nt omaselt mitte vaimult liialt ülekoormatud nt kasvõi palmisaartel kinnisvara arendustega või äriühingute nõukogude tugitoolidega vms.

Allpool mõningaid lõike sellest esseest jutumärkides „…” ning nendele ühe lugeja pooldavaid remarke aedikutes #…#.

„Praegune Euroopa Liidu lepe ei kõlba tõepoolest mitte kuhugi – ta pillub kaikaid kodaratesse tervele mõistusele … „ – # vääriks Euroopa Hümni stroofiks #

„palju ülistatud “euroopalikkus” ja “euroopalik käitumine” tähendab eeskätt ikkagi valskust ja tüngategemist.” – # tõesti, Nemesis ise poleks juriidiliselt usaldusväärsemalt suutnud seda tõsiasja väita #

„Uues ELis peab kehtima rangelt tsentraliseeritud ja kiirelt toimiv ning kohe korrigeeriv eelarvete tasakaalu jälgimise süsteem. Eesti jaoks ei muuda see midagi … „ – # siinkohal soovitaks autoril oma ideoloogilist rangust veelgi tõsta klausliga et see süsteem ei tohi laieneda nt inflatsiooni jälgimisele ja eriti mitte mingite võimurite või pankade eetikate jälgimisele tsentraliseeritult  - samuti oleks oluline reitingu agentuuridele nina peale visata et nad lõpetaksid Eesti ähvardamise meie suveräänse inflatsioonilise maksustamispoliitika arvel (nt Fitch 5.VII 2011 täiesti häbematult lõpetas oma memorandumi niimoodi:

“sign of overheating – for example arising from inflation or
balance of payment imbalances – could put downward pressure on the rating.”) #

„Ei kutsu kohe vastuväiteid esile ka idee muuta EKP “viimseks pangaks”.” – # „viimne pank” on väga tabav termin sest seostub kohe doomsday’ga ja selles mõttes tabavam Mereste kohmakast „viimase instantsi” terminist #

„Ent on kaks ideed, mis ei sobi kuidagi. Esimene: ühtse maksubaasi ja -süsteemi loomine euroalas ja ELis. … Aga selles, et me hakkame osalt just tänu maksupoliitikale elama paremini kui teised, pole midagi halba, on ju?” – # väga tervemõistuslik ja eriti usaldusväärne väide mis lisaks ei vaja mingeid  raketiteaduslikke  matemaatilisi väljamõeldisi selle väite verifitseerimiseks sest empiiriliselt juba selge et meil juba osalt inimesi kes maksuseaduse kompileerimisega kokku puutunud elab juba paremini kui teised  - kuid eriti tuleks rõhutada et just meie edukat inflatsioonilise maksustamise poliitikat mis meie üheks rikkuse-edukuse aluseks ei tohiks tsentraalselt ära solkida, on ju?#

„Teiseks, idee maksustada finantstehinguid pole mitte ainult rumal (näiteks: kuidas määrata tehingu koht?), vaid ka majandusfilosoofiliselt vale. Selle alus on bolševistlik idee, et “puhtad” väärtpaberitetehingud on kurjast, et nad on spekulatsioon, mida tuleks piirata. Likviidsus on väärtus omaette, et turg saaks toimida, ja turg on väärtus omaette, et me ei peaks elama vaesuses ja alanduses.” – # täiesti geniaalne on bolševismi omistamine EL poliitikale ja selle termini rakendus dialektilise loogika alusel – kui on mõnel tervemõistuselisel on raskusi selle loogikaga siis võiks abiks olla selle matemaatiline mudel ehk „hägus loogika” (Zadeh 1965) mis tugineb väga omapärastel hägusatel hulkadel – nendes hulkades on vastandite absurdne ühtsus loogiliseks lähteks (nt hägusloogika järgi “bolševistlikkude ideede hulka” kuuluvad mingil määral mõningad kapitalistlikud ideed ja vastupidi ning  “puhaste väärtpaberite hulk” sisaldab nii puhtaid kui musti pabereid ning vastupidi), ja selles võtmes on lahti muugitav ka järgmine lause kodutööna #

„ …võiks lubada, et range (Brüsselist, üe) järelevalve alla läheks see, kust, kuidas ja millise väärtusega väärtpaberid (meil, üe) turule ilmuvad. Nii, nagu tarbijakaitsete jälgib, et meile ei müüdaks triikrauda, millest särtsu saab.”

Euroalal jätkusuutlikult mažoorsem

Visand 1.XII 11

Bayes/Popper/Rehn printsiipide spektrist euroalal jätkuvalt mažoorsem helin  

Tõepoolest:

1. Praeguseks võib heterodokselt makro-ökonoomiliselt konsensuslikult vist pea-aegu kindlalt väita et eeskätt põhjustas euroliidu nn krediidikriisi hargmaiste pankade ja mõningate perifeeriariikide vastutustundetute valitsuste omavahelised win-win mahhinatsioonid maksumaksjate arvel – mis osutusid võimalikuks kõigepealt nii rahvuslike majanduste arvepidamiste ning statistikate ja eelarvete hägususest ja moonutatavusest kui ka pangandus/rahaturgude mehhanismide madalast kvaliteedist mis ärgitasid asjaliste poolt vaegteadmuslike ebaeetiliste instrumentide ja strateegiate produtseerimist ning kommunikatsiooni ähmastamist ja hämamist ning hägusloogikaga avaliku teadmuse risustamist. Seda viimast eriti meie rahvuslikus teadmusruumis ja just viimatistel kuudel mis ilmselt näitab et rahvusvahelised rahaturud ning hargmaised pangad ja kullakaupmehed (paanikas rahvalt kõlvatult raha välismaa pankade kullakeldritesse transformeerimine) jne püüavad teha viimaseid pingutusi euroala laenukriisi pealt kasu lõikamiseks ja põlga ära perifeeria kasutamist ja eriti mitte Eestit kus kõlvatuid finantsmahhinatsioone suurepüraselt hõlbustab nt 0-kasumimaks riigi möödavaatamine kapitalide väljamaadesse kantimiisest jne. Nt 30.XI 11 PM esitab kompilatsiooni “Maailm mõtleb euro lagunemisele” mis täiesti vastutustundetult on kompileeritud nurgataguste analüütikute euroskeptilistest bulvarihämadest. Seda samas kui nt euroskeptilised FT 30.XI 11 avaldab tippteadlase artikli Martin Feldstein ”Italy can save itself and the euro” ja The Economist konstruktiivse kvaliteetanalüüsi “ The future of the EU Two-speed Europe, or two Europes?”  ja WJS täiesti positiivse analüüsi “Sarkozy Can Help the Euro—and Himself” või  FT 2.XII 11 juhtkommentaar “This time they may save the euro“ (Take a deep breath. Here is a mad proposition: Europe is about to save the euro. Don’t bet the bank on it. European leaders have shown an unmatched talent for messing things up. But there has been a change in the political dynamics of the continent’s …).
2. Praeguseks on eeskätt volinik Rehn esitanud tänavu rea kvaliteetseid memorandumeid euroliidu makroökonoomiliste koordineerimismehhanismide tugevdamiseks ja seda eriti Euroopa Semestri mehhanismi jõustamiseks (vt nt (**) mille järgi nt mõne ministrinna sõnum Brüsselisse et „oleme moosisööja rahvas” kuulub edaspidi trahvimisele nii moraalselt kui ka materiaalselt, rääkimata inflatsioonikriteeriumide rikkumise trahvistamisest jne) – mis juba tulevasest aastast kogu euroliidus teadmuspõhiselt pea-aegu kindlasti kommunikatsiooni usaldusväärsust tõstab ning koordineerimist tugevdab – seda eeskätt perifeeriariikide majanduspoliitikate mako-ökonoomilist vaegteadmuslikkust konsultatiivselt leevendades (vt nt asjatundmatute kärbete paradoksi – FT November 24, 2011 11:47 pm “Why cutting fiscal deficits is an assault on profits” By Martin Wolf)  ) ning seega taoliste kriiside riske püüab ennetavalt minimeerida jne. Muideks Rehn’i käe all koostatud hiljutine Sügisprognoos ei sisalda enam märkust “praeguse majanduspoliitika jätkumisel” – märk mis asjatundmatutele võib mitte omada tähendust kuid mis on tegelikult oluline jätkusuutlikkuse teadmuspõhisel prognoosimisel (seega Sügisprognoos on makroökonoomilises mõistes indikatiivne plaan ehk normatiivne projektsioon). Kahetsusväärselt jääb Rehn’il siiski ähmaseks kuivõrd Brüssel üritab hakata jooksvate (lühiajaliste majanduspoliitikate kõrval koordineerima ka liikmesriikide pika-ajajalisi/evolutsioonilisi struktuure (majandusmehhanisme ja institutsioone – evolutsioonilise makroökonoomilise normatiivse modelleerimise üks näide rahvusvahelistest teadusarhiividest – http://pdc.ceu.hu/archive/00001564/01/linear.PDF). Nt kas meie 0-kasumimaks mis ilmselt jätkusuutmatu kõlvatu nii liimesriikide konkurentsis välisinvesteeringutele kui ka meie kodumaisele majandusele sest ärgitab kapitalide väljavedu ning tööjõu väljarännet (töökohti luuakse väljamaades) ning seega vähendab meie rahvusliku majanduse edasist kasvu – kas Brüssel kavatseb seda meie endi sügavama periferiseermise poliitikat euroalal edasi taluda? Kahetsusväärselt meil rahvuslikult on praeguse koalitsiooni majandusideoloogia tõttu rahvuslik ratsionaalsus piiratud eeskätt mehhanismide rekonstrueerimiseks ja sellest on EL Komisjoni patriootiliselt informeeritud: http://uloennuste.wordpress.com/2011/10/04/memo/. Ja mis kõige olulisem on see et novembri keskpaigas kehtestati põhilised    ülalmärgitud makrökonoomilised printsiibid ELi koordineerimise mehhanismide täiustamiseks EL regulatsioonideks (vt nt http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2011:306:0008:0011:EN:PDF) ning need jõustuvad detsembris (viimati nimetet dokumendi makroökonoomilise olulisuse tõttu lisan teksti arhiivimaterjalina Lisas.
3. Kuid „euroala kohe-kohe varisemise” ekspertide ning rahaturgude hetkelise volatiivse käitumise järelduste ning meie tabloidide asjatundmatute paanikaõhutamiste kohta tuleb ütelda – a) taoliste ekspertide kohta võiks öelda et reeglina nende argumentatsioonid osutuvad Popper’i printsiipide järgi analüüsides täielikult mõttetuteks (***) või kui nendes ekspertide sõnumites sisalduvad mingidki tõeterakesed siis reeglina need Bayes’likult kinnitavad euroala jätkusuutlikkuse tõenäosuse tõusu (****) –  b) aga rahaturgude praegused tegutsemismehhanismid ja tegutsejate teadmuskvaliteet (piirdub üldiselt sagedusliku käsitlusega) on allpool igasugust moodsa makro-ökonoomilise kriitika piiri (ei Tobin’i makse ja meil isegi puuduvad isegi hargmaistel pankadel kasumimaksud, ähmane välistehingute statistika ning börs ilmselt manipuleeritav makro-teadmuse mõistes jne) ja ei saa mingiks ratsionaalseks informatiivseks aluseks olla ning – c) meie tabloidide eurovastased paanikaõhutused on üldiselt vastustundetud häbiväärsed FT ja Economisti artiklite tõlked sisuliste väärmoonutustega ning seega makro-ökonoomiliselt teadmustühised (vt ka K.Tarand “Kuidas pääseda Euroopa rusude alt” Sirp 24.XI 11). Loomulikult taolised oma/kliki kasu huvides hägusloogiliselt produtseeritud konjunktuurilised üllitised mürgitavad rahvuslikku teadmusruumi ja pidurdavad rahvusliku majanduse arengut ning teadmuspõhise halduse puhul peaks kuuluma nii moraalse kui ka rahalise trahvimise alla (teoreetilisi aluseid vt nthttp://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf  mis on rahvusvahelistes teadusseltsides läbi arutatud)
4. Teadmuspõhiselt on praeguste viimatiste oluliste sõnumite Popper’i käsitluse taustal üsna kindlasti suur Bayes’lik risk et praegu Rehn’ilikult reformitava euroala jätkusuutlikkuse tõenäosus nähtavas tulevikus üha tõuseb (vt ka nt värske sõnumina asjatundja kvaliteetartiklit http://blogs.ft.com/gavyndavies/2011/11/27/thinking-the-unthinkable-on-a-euro-break-up/#ixzz1eyJUW2EI
   Thinking the unthinkable on a euro break-up
   November 27, 2011 4:20 pm by Gavyn Davies)

*******************************************************

(*) T. Bayes (beiz 1702-61) tuletas valemi aprioorse tõenäosuse täpsustamiseks uue sõnumi alusel ja seega mistahes statistilist analüüsi ei pea alustama teadmustühjalt lehelt nagu sagedusliku printsiibi puhul vaid makro-analüüsi puhul lähevad sisse ka evolutsioonilised kogemused  (muide see valem on tähelepanuväärselt isegi  Collins’i paksemates keelesõnaraamatutes – seega euroopalikus üldkultuurilises kasutuses ja väga kahetsusväärne et nt meie suusaliidu juhid seda printsiipi ei valda)

K. Popper (1902-94) esitas 1935 teadmiste tõesuse kontrollimiseks falsifitseerimisprintsiibi mis teaduses praeguseks valdavalt kasutusel (selle printsiibi järgi nt iga hägusloogiline argumentatsioon (nt mitteadekvaatse statistika või primitiivse statistilise hinnangumeetodi alusel või nn ideoloogiline või muu müütiline seisukoht – on mittefalsifitseeritav ehk mõttetu ja jutul lõpp).

(**) http://www.epl.ee/news/arvamus/olli-rehn-me-ehitame-toelist-majandusliitu.d?id=51289800 ja mullusest http://uloennuste.wordpress.com/2010/05/13/eesti-ainuke-euro-ala-tosine-risk-on-et-%E2%80%9Eeuroopa-seminar%E2%80%9D-voiks-jaada-hambutuks/

(***) Mõningaid näiteid finantsanalüütiku H. Pajula loogika-abitusest makro-ökonoomilise süsteemi evolutsiooni analüüsi alal – nt ühes hiljutises ÄP.ee intervjuus (NB! eriti silmapaistvad hägusloogika manipulatsioonid intervjuus on 1) väite ja selle argumentatsiooni paigutamine erinevatesse teadmusruumidesse 2) teoreemis/teoorias väite ja argumendi ümberpööramine väitluse käigus 3) täiesti asjatundmatult autorilt sellel alal täiesti eba-adekvaatse kujutlusmudeli laenamine)

Nt selline küsimus esitati ÄPi poolt Pajula’le (mitte ilma tagamõtteta!):

“Viimatises PMi essees väidate kokkuvõttena poliitvaatleja Mark Steyn’i teooriale – “Sellist asja nagu stabiilsus ei ole olemas. Kui minu kodukohas Conneticuti jõgi talvel jäätub, ei jää vesi seal seisma. … ” – tuginedes sellele et väidate et see külm vesi praegu „selgelt voolab eurotsooni vastu” ja vihjamisi essee kogu kontekstis tähendab see järeldusena teadagi kogu euroopa uppumist.
Küsimus on et millise geniaalse loogikaga Teil õnnestus “selgelt näha” praegu selle jääaluse veevoolu pöördumist euro vastu? ” -

Pajula vastus:

“Vaatame õige seda asja nüüd koos pisut lähemalt.

1. Steyni 249-tähemärgilisel (koos tühikutega) tekstijupil ei ole teooriaga mitte midagi pistmist. See on kujund. Minu arvates väga õnnestunud kujund veel pealegi. (taevane arm – kui väide et “stabiilsust ei ole olemas” ei ole teooria siis mis asi see on, olgu pealegi et kunstlikult argumentatsioon on jõekujundi mudelina? üe)

2. “Euroopa uppumine” on samuti kujund, aga mitte Steyni ega minu, vaid Teie oma. (kus on väites “stabiilsust ei ole olemas” samuti (sic!) väitekujund? sest “uppumine” on siinkohal väitekujund? üe)

3. Jutu iva oli selles, et stabiilseid asju elus peaaegu ei ole. (taevane arm – teadusloogikas on staatilise ja dünaamilise (sic!) stabiilsuse mõisted, üe) Ka riigipiirid pole pikas perspektiivis muutumatud, ammugi siis valuutakursid (euro kurss on ujuv! üe). Eurotsoon on sisuliselt üks valuutakursside lukkulöömise (luuleline kujund! üe) võimalus (millistest kurssidest on jutt eurotsooni sees? üe) ehk – kui me jääme Steyni võrdpildi juurde – siis jää, mis tõmmatakse (sic! vägev täiesti ebaadekvaatne kujund jääst kui tekist! samas teame et eurotsoonis toimub pidev nii jooksev finantsilis-fiskaalne reguleerimine ning ka reguleerimis mehhanismide reformimine (nt parajasti Euroopa Semestri jõustamine nt mida jää sees kindlasti ei toimu! üe) üle lakkamatult edasi kestvatele muutuste (tootlikkuse erinevad kasvutempod, tarbijate eelistuste muutumine, tehnoloogline edenemine jne, jne). Ühel hetkel hakkab vesi paratamatult altpoolt jääd murdma ja minu arvates on see hetk eurotsoonis nüüd kätte jõudnud. (loe: vesi hakkab reformitavat tekki altpoolt murdma! üe)

Direktori (see on hea et on lisaks mõistusele autoril peas veel juht! üe) kokkuvõte: Kõik kirjapandud laused ei ole teooriad (tõsi –osa neist argumendid! üe). Tutvuge vahelduseks näiteks mõne luulekoguga.” (üe: see viimane dictum ei ole tõesti teoreetiline sest on imaginaarse direktori direktiiv ja selle üle väga tänulik ning kohe leidsingi ühe prof’i luuletaja värsi mida soovitaksin Teilegi Jõuluvanaga kohtumisel

“Maa, päikse seadus looduses ja inimeses,
vastuolude ja kokkukõlade on kestes
me olemuse tumestus ja valguskiir,
jõupingutuste mitmus, võrdlus, mõõt ja piir.
Alt varal valikute püüda, hüüda üles
ja ainet, ennast võita aja, ruumi süles
õnn sellele, kel põues köeb kuse loov (…)”).

Muide näib et Pajula eksimuslikkus tuleneb suures osas täielikust teadmatusest nii labastest asjadest nagu ELi koordineerimise tugevdamise uutest regulatsioonidest (vt nt Lisa).

Muide samal hägusloogika tasemel on ka meie mitmed teised euroala varisemise analüütikud kes küll nt väitekujundina kasutavad küll selliseid ebaadekvaatseid mudeleid nagu meie üks kullaärimees inflatsiooni mudelleeris kui „käest lahti läinud voolikut”, nagu mitmed meie vaimuhiied et „EL=NL”  jne. Või samuti samal kvaliteedi tasemel meie tabloidide sagedased vassimised – nt nii PM kui ÄP kus eriti FT artiklite  tõlkimisel reeglina vähemalt pealkirjad pööratakse sisult häbitult vastupidisteks – igal juhul eurovastasteks. Veelgi hämmastavam hägusloogika näite leiame PMis 29.XI 11 “Teadusmõte poliitikasse” kus nt väidetakse et “Eesti on väike (sic! üe) ja väga hästi organiseeritud riik ning tuntud rasketel aegadel julgete reformide läbiviimise poolest.” ning “jagada teostatud reformide kogemust teiste riikidega.” – taevane arm – õige aeg eurole üleminekuks 2007 mängiti poliitilistes valimiskemplustes auti – raskeid aegu tehti paljude mõttetute kärbetega ning reformidest kõrvalehiilimisega veelgi raskemaks ning seda euroliidus rekordiliselt ning praeguseks on nt hõive oluliselt madalam kriisieelsest, inflatsioon kõrge jne. Teiselt poolt essee tuumana väidetakse “On oluline, et  ka Eesti läheks sama rada (Lääne rada. üe) ning tugevdaks koostööd akadeemiliste uurijate ja poliitikasuunajate vahel.” – kõigepealt peaks meie väikeriigi mõnedki akadeemilised uurijad vähemalt sellele läänelikule tasemele jõudma et mõista mis siin on nii ideoloogiliste kui ka rahaliste piirangute tõttu sellises koostöös  implementeeritav peale võimurite tarkuse takkakiitmise? Nt TTÜ Majandusuuringute Teaduskeskuses on kooseisus ainul üks teaduskraadiga (mtk) töötaja; RM poolt nn sõltumatutele tadlastele antud tellimused olid eeskätt mõeldud ilmselt probleemidest möödavaatamiseks – nt sellest et kuidas pensioni süsteem  mõjutab vaesusriski või kuidas 0-kasuminaks mahitab kapitali riigist väljakantimist. Tõsi et meie e-riik on hästi organiseeritud selles mõttes et nt kõikidele vaesusriskis pensionäridele saadekse e-meilid konfiskeerivate eramumaa maksude täies ulatuses maksukohustustuste kohta – kuid jäetakse juurde lisamata et neil on võimalus esitada taotlus mõningase maksusoodustuse kohta maksu tagasisaamise näol kui nad on suutelised õigeaegselt kohalikku omavalitsusse kohale ilmuma koos kirjaliku avaldusega – siin vist on tõesti midagi meil läänele õpetada .

Kahetsusväärselt mitmete meie analüütikute kirjatõid iseloomustab sadistlik ideoloogiline/müütiline viha põlvkonna vastu kes neile palju head teinud ja suuresti praegust infrastruktuuri loonud nii aineliselt kui ka ainetult.

Hägusloogika alal sekundeerib pangandushuvide kaitsjat H.Pajula’t eriti edukalt tema kolleeg P.Koppel esseega “Sotsialismi viimane kriis” PM 1.XII 11 – nt mõned vastuoksused mõttetuste käikudes: 1) ühelt poolt “Ma olen veendunud, et EKPs istub koos üks suuremaid koguseid kontsentreeritud ajupotentsiaali planeedil Maa,” ning teiselt poolt on nad seal kõik in corpore Koppel’ist (suhtpiiratud infoga) ikkagi müoopiliselt ebapädevamad keskpanganduse alal “ainult enese ette nägemine on muidu geniaalsed inimesed (keskpanga koosseis, üe) täielikult silmaklapistanud?” 2) nii sotsialism kui kapitalism on Koppel’i teooriates hägusad hulgad (vt Zadeh’i hulgad) mis võimaldab autoril välja vingerdada piinlikust olukorrast et geniaalne finantsanalüütik ei näi õhkagi teadvat kapitalismi tüüpidest ning sotsialismi tüüpidest ning nende hübriididest ning evolutsioonist – seega mistahes “hoolekanderiik” kuulub mõlemasse hulka nagu just mõttetuste arendamise käik nõuab. Muide hoolekanderiik on samuti makroökonoomiliselt mõttetu mõiste  jne. Sõnaga kogu Koppel’i teooria traagel-niitide  tagant paista välja et meie privaatpanganduse strateegile sobiks hüper-inflatsioon marjaks ära nagu kullaäritsejatelgi ja  seda kasvõi kogu Lääne-Euroopas elustandardi langetamisega 3) Koppel’il pole ilmselt ka teavet volinik Rehn’i poolt disainitud euroliidu makroökonoomilise koodrineerimise  mehhanismide uuest regulatsioonist.

(****) Nt Valitsuse 24.XI 11 pressikonverentsi stenogrammist -  PM Ansip: „Kui võtta kõige mustemaid stsenaariume, siis mõned räägivad 20, mõned 40%lisest majanduslangusest, mis võib tabada tervet Euroopat. Mina muidugi seda ei usu. Aga paljudel puhkudel on nii, et ei usu, aga igaks juhuks tuleb valmistuda. Kust nemad teavad, et see kriis, mis võib tekkida, aga mille tekkimisse mina väga jälle ei usu, kestab kaks aastat ja mitte kolm aastat? Kust tuleb see veendumus, et praegu on vahendeid piisavalt ja siis, kui kriis peaks lahvatama, siis ei ole mitte mingisugust vajadust kriisi kõige sügavamas põhjas hakata maksemäärasid tõstma. Minul seda veendumust ei ole. See ei ole mitte ainult minu arvamus, hommikul hakkan habet ajama ja vaatan peeglisse ja tulen mõttele. Eesti Pank on jõudnud sellele seisukohale, Rahvusvaheline Valuutafond on jõudnud sellele seisukohale, et Eestil ei ole mitte mingil juhul mõistlik alandada töötuskindlustusmakse määrasid 1. jaanuarist 2012. 2013. aastal – jah, koalitsioon on selles kokku leppinud. Me eeldame, et selleks ajaks on kogunenud piisavad reservid ja maksemäärasid me alandame 1. jaanuarist 2013. Aga praegu, kus majanduse üldine jahenemine Euroopas on reaalsus, kus meie jaoks on täiesti selge, et me sõltume küllalt oluliselt oma põhilistest eksporditurgudest ja arengutest nendel turgudel ja me teame, et need arengud ei ole head. Minna siis kergekäeliselt maksemäärade alandamisele – ma ei saa sellest aru.” –

Makro-ratsionaalselt saab sellest sõnumist nii aru et tegemist on Bayes’liku mõtlemisega (NB habemeajamise moment) ja kuigi hägusloogiline see siiski sisaldab teatavat tõetera – kuna viidatud on usaldusväärsetele allikatele ja nende hinnangul näikse euroalal üldise languse tõenäosus vahemikus 20% kuni 40%  olevat vähemasti 0,01 ligiduses – siis nüüd Bayes’i valemi järgi (vt nt Collins English Dictionary 2000 või Google jne) selles sõnumis sisalduva täiendava info taustal on teadmuspõhist aprioorsest alghinnangut selle tõenäosuse kohta võimalik täpsustada aposterioorseks ning selle alusel omakorda arvutada euroala jätkusuutlikkuse värske tõenäosushinnang  mis ilmselt osutub tõusvaks – kuid sellise arvutuse usaldusväärne teostamine nõuab meeskonnatööd ja vaevalt et väga väikeriik ongi suuteline selliseid meeskondi tipptasemel moodustama – ja kas ei peaks prioriteediks seadma kogu euroliidus konsulteeriva koordineerimise tugevdamise ning eriti selleks vajaliku tõerääkimise mehhanismi disainimise (vt nt http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf - mis 2009 EAEPE konverentsil läbi arutatud).

Lisa

REGULATION (EU) No 1174/2011 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

of 16 November 2011

on enforcement measures to correct excessive macroeconomic imbalances in the euro area

THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 136, in combination with Article 121(6) thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,

Having regard to the opinion of the European Central Bank ( 1 ),

Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee ( 2 ),

Acting in accordance with the ordinary legislative procedure ( 3 ),

Whereas:

(1) The improved economic governance framework should rely on several interlinked and coherent policies for sustainable growth and jobs, in particular a Union strategy for growth and jobs, with particular focus upon developing and strengthening the internal market, fostering international trade and competitiveness, a European Semester for strengthened coordination of economic and budgetary policies, an effective framework for preventing and correcting excessive government deficits (the Stability and Growth Pact (SGP)), a robust framework for preventing and correcting macroeconomic imbalances, minimum requirements for national budgetary frameworks, and enhanced financial market regulation and supervision, including macroprudential supervision by the European Systemic Risk Board.

(2) Reliable statistical data is the basis for the surveillance of macroeconomic imbalances. In order to guarantee sound and independent statistics, Member States should ensure the professional independence of national statistical authorities, consistent with the European statistics code of practice as laid down in Regulation (EC) No 223/2009 of the European Parliament and of the Council of 11 March 2009 on European statistics ( 4 ). In addition, the availability of sound fiscal data is also relevant for the surveillance of macroeconomic imbalances. This requirement should be guaranteed by the rules provided in this regard by Regulation (EU) No 1173/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 November 2011 on the effective enforcement of budgetary surveillance in the euro area ( 5 ), in particular its Article 8.

(3) The coordination of the economic policies of the Member States within the Union should be developed in the context of the broad economic policy guidelines and the employment guidelines, as provided for by the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU), and should entail compliance with the guiding principles of stable prices, sound and sustainable public finances and monetary conditions and a sustainable balance of payments.

(4) Experience gained and mistakes made during the first decade of the economic and monetary union show a need for improved economic governance in the Union, which should be built on stronger national ownership of commonly agreed rules and policies and on a more robust framework at the level of the Union for the surveillance of national economic policies.

(5) Achieving and maintaining a dynamic internal market should be considered an element of the proper and smooth functioning of the economic and monetary union.

(6) In particular, surveillance of the economic policies of the Member States should be broadened beyond budgetary surveillance to include a more detailed and formal framework to prevent excessive macroeconomic imbalances and to help the Member States affected to establish corrective plans before divergences become entrenched and before economic and financial developments take a durable turn in an excessively unfavourable direction. Such broadening of the surveillance of economic policies should take place in parallel with a deepening of fiscal surveillance.

(7) To help correct such excessive macroeconomic imbalances, it is necessary to lay down a detailed procedure in legislation.EN L 306/8 Official Journal of the European Union 23.11.2011

( 1 ) OJ C 150, 20.5.2011, p. 1.

( 2 ) OJ C 218, 23.7.2011, p. 53.

( 3 ) Position of the European Parliament of 28 September 2011 (not yet published in the Official Journal) and decision of the Council of 8 November 2011.

( 4 ) OJ L 87, 31.3.2009, p. 164.

( 5 ) See page 1 of this Official Journal.

(8) It is appropriate to supplement the multilateral surveillance procedure referred to in paragraphs 3 and 4 of Article 121 TFEU with specific rules for the detection of macroeconomic imbalances as well as the prevention and correction of excessive macroeconomic imbalances within the Union. It is essential that the procedure be embedded in the annual multilateral surveillance cycle.

(9) Strengthening economic governance should include a closer and more timely involvement of the European Parliament and the national parliaments. While recognising that the counterparts of the European Parliament in the framework of the dialogue are the relevant institutions of the Union and their representatives, the competent committee of the European Parliament may offer an opportunity to participate in an exchange of views to a Member State which is the subject of a Council decision imposing an interest-bearing deposit or an annual fine in accordance with this Regulation. The Member State’s participation in such an exchange of views is voluntary.

(10) The Commission should have a stronger role in the enhanced surveillance procedure as regards assessments that are specific to each Member State, monitoring, on- site missions, recommendations and warnings.

(11) Enforcement of Regulation (EU) No 1176/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 November 2011 on the prevention and correction of macroeconomic imbalances ( 1 ) should be strengthened by establishing interest-bearing deposits in case of non- compliance with the recommendation to take corrective action. Such deposits should be converted into an annual fine in the case of continued non-compliance with the recommendation to address excessive macroeconomic imbalances within the same imbalances procedure. Those enforcement measures should be applicable to Member States whose currency is the euro.

(12) In the case of failure to comply with Council recommendations, the interest-bearing deposit or the fine should be imposed until the Council establishes that the Member State has taken corrective action to comply with its recommendations.

(13) Moreover, repeated failure of the Member State to draw up a corrective action plan to address the Council recommendation should also be subject to an annual fine as a rule, until the Council establishes that the Member State has provided a corrective action plan that sufficiently addresses its recommendation.

(14) To ensure equal treatment between Member States, the interest-bearing deposit and the fine should be identical for all Member States whose currency is the euro and equal to 0,1 % of the gross domestic product (GDP) of the Member State concerned in the preceding year.

(15) The Commission should be able to recommend reducing the amount of a sanction or cancelling it on grounds of exceptional economic circumstances.

(16) The procedure for applying sanctions to those Member States which fail to take effective measures to correct excessive macroeconomic imbalances should be construed in such a way that the application of the sanctions to those Member States would be the rule and not the exception.

(17) Fines referred to in this Regulation should constitute other revenue, as referred to in Article 311 TFEU, and should be assigned to stability mechanisms to provide financial assistance, created by Member States whose currency is the euro in order to safeguard the stability of the euro area as a whole.

(18) The power to adopt individual decisions for the application of the sanctions provided for in this Regulation should be conferred on the Council. As part of the coordination of the economic policies of the Member States conducted within the Council as provided for in Article 121(1) TFEU, those individual decisions are an integral follow-up to the measures adopted by the Council in accordance with Article 121 TFEU and Regulation (EU) No 1176/2011.

(19) Since this Regulation contains general rules for the effective enforcement of Regulation (EU) No 1176/2011, it should be adopted in accordance with the ordinary legislative procedure referred to in Article 121(6) TFEU.

(20) Since the objective of this Regulation, namely the effective enforcement of the correction of excessive macroeconomic imbalances in the euro area, cannot be sufficiently achieved by the Member States because of the deep trade and financial interlinks between Member States and the spill-over effects of national economic policies on the Union and the euro area as a whole, and can therefore be better achieved at the level of the Union, the Union may adopt measures in accordance with the principle of subsidiarity, as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary to achieve that objective,EN 23.11.2011 Official Journal of the European Union L 306/9

( 1 ) See page 25 of this Official Journal.

HAVE ADOPTED THIS REGULATION:

Article 1

Subject matter and scope

1. This Regulation lays down a system of sanctions for the effective correction of excessive macroeconomic imbalances in the euro area.

2. This Regulation shall apply to Member States whose currency is the euro.

Article 2

Definitions

For the purposes of this Regulation, the definitions set out in Article 2 of Regulation (EU) No 1176/2011 shall apply.

In addition, the following definition shall apply:

‘exceptional economic circumstances’ means circumstances where an excess of a government deficit over the reference value is considered exceptional within the meaning of the second indent of point (a) of Article 126(2) TFEU and as specified in Council Regulation (EC) No 1467/97 of 7 July 1997 on speeding up and clarifying the implementation of the excessive deficit procedure ( 1 ).

Article 3

Sanctions

1. An interest-bearing deposit shall be imposed by a Council decision, acting on a recommendation from the Commission, if a Council decision establishing non-compliance is adopted in accordance with Article 10(4) of Regulation (EU) No 1176/2011, where the Council concludes that the Member State concerned has not taken the corrective action recommended by the Council.

2. An annual fine shall be imposed by a Council decision, acting on a recommendation by the Commission, where:

(a) two successive Council recommendations in the same imbalance procedure are adopted in accordance with Article 8(3) of Regulation (EU) No 1176/2011 and the Council considers that the Member State has submitted an insufficient corrective action plan; or

(b) two successive Council decisions in the same imbalance procedure are adopted establishing non-compliance in accordance with Article 10(4) of Regulation (EU) No 1176/2011. In this case, the annual fine shall be imposed by means of converting the interest-bearing deposit into an annual fine.

3. The decisions referred to in paragraphs 1 and 2 shall be deemed adopted by the Council unless it decides, by qualified majority, to reject the recommendation within 10 days of its adoption by the Commission. The Council may decide, by qualified majority, to amend the recommendation.

4. The Commission’s recommendation for a Council decision shall be issued within 20 days of the conditions referred to in paragraphs 1 and 2 being met.

5. The interest-bearing deposit or the annual fine recommended by the Commission shall be 0,1 % of the GDP in the preceding year of the Member State concerned.

6. By derogation from paragraph 5, the Commission may, on grounds of exceptional economic circumstances or following a reasoned request by the Member State concerned addressed to the Commission within 10 days of the conditions referred to in paragraphs 1 and 2 being met, propose to reduce or cancel the interest-bearing deposit or the annual fine.

7. If a Member State has constituted an interest-bearing deposit or has paid an annual fine for a given calendar year and the Council thereafter concludes, in accordance with Article 10(1) of Regulation (EU) No 1176/2011 that the Member State has taken the recommended corrective action in the course of that year, the deposit paid for that year together with the accrued interest or the fine paid for that year shall be returned to the Member State pro rata temporis.

Article 4

Allocation of the fines

Fines referred to in Article 3 of this Regulation shall constitute other revenue, as referred to in Article 311 TFEU, and shall be assigned to the European Financial Stability Facility. When the Member States whose currency is the euro create another stability mechanism to provide financial assistance in order to safeguard the stability of the euro area as a whole, those fines shall be assigned to that mechanism.

Article 5

Voting in the Council

1. For the measures referred to in Article 3, only members of the Council representing Member States whose currency is the euro shall vote, and the Council shall act without taking into account the vote of the member of the Council representing the Member State concerned.

2. A qualified majority of the members of the Council referred to in paragraph 1 shall be defined in accordance with point (b) of Article 238(3) TFEU.EN L 306/10 Official Journal of the European Union 23.11.2011

( 1 ) OJ L 209, 2.8.1997, p. 6.

Article 6

Economic dialogue

In order to enhance the dialogue between the Union institutions, in particular the European Parliament, the Council and the Commission, and to ensure greater transparency and accountability, the competent committee of the European Parliament may invite the President of the Council, the Commission and, where appropriate, the President of the European Council or the President of the Eurogroup to appear before the committee to discuss decisions taken pursuant to Article 3.

The competent committee of the European Parliament may offer the opportunity to the Member State concerned by such decisions to participate in an exchange of views.

Article 7

Review

1. By 14 December 2014 and every 5 years thereafter, the Commission shall publish a report on the application of this Regulation.

That report shall evaluate, inter alia:

(a) the effectiveness of this Regulation;

(b) the progress in ensuring closer coordination of economic policies and sustained convergence of economic performances of the Member States in accordance with the TFEU.

2. Where appropriate, that report shall be accompanied by a proposal for amendments to this Regulation.

3. The Commission shall send the report and any accompanying proposals to the European Parliament and to the Council.

Article 8

Entry into force

This Regulation shall enter into force on the 20th day following its publication in the Official Journal of the European Union.

This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in the Member States in accordance with the Treaties.

Done at Strasbourg, 16 November 2011.

For the European Parliament The President J. BUZEK

For the Council The President W. SZCZUKA

EN 23.11.2011 Official Journal of the European Union L 306/11

Sine ira et studio

Statistikablogist (*)  21.XI 11 – sine ira et studio        

Blogist loeme: „Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond on planeerinud alustada laialdast diskussiooni ühiskonna „heaolu-elukvaliteedi“ mõõtmiseks ja laiapõhjaliste indikaatorite väljakujundamiseks, mille mootoriks on mõeldud luua töögrupp ning töögrupi tulemusi on võimalik kritiseerida kui ka teha ettepanekuid ümarlaudade toimimise kaudu.”

-         tore jah ka teaduslikus mõttes – sest taolise ümartöögrupi loomine tähendab ilmselt eeskätt vastava spetsiaalse teoreetilise võrguandmebaasi loomist – vähemasti tosinate tõsiteaduslike rahvusvaheliste ajakirjade ning mitmete käsiraamatute ning Eurostati vastavate konverentsimaterjalide tellimist „heaolu-elukvaliteedi” alal ning nende tasuta kättesaadavaks tegemist kogu „laialdase diskussiooni” seltskonnale.

-         häda on praegu selles et kuna meie ülikoolide raamatukogud reeglina selle alal ajakirju ei telli siis nende lugemine on meile üldiselt tasuline: nt ajakirja „Journal of Income Distribution”  ühe numbri läbivaatamine ilma paroolita läheks meil  mõnelegi „kõvale tegijale” maksma rohkem kui paarikuu pensi.

Veel loeme mõningase üllatusega „nõukogude perioodi statistikat on suhteliselt keeruline käsitleda ning eeldab häid teadmisi tolleaegse statistikasüsteemi funktsioneerimisest, kuid see ei tähenda seda, et kõik, mis tehtud nõukogude perioodil, tuleb prügikasti visata. Pigem vastupidi, on mõistlik aeg maha võtta ja püüda ka nõukogudeaegseid näitajaid ühtsesse aegridadesse paigutada (isegi kui sobituvaid näitajaid on suhteliselt tagasihoidlikult), tasub see töö ennast ära, et mõista paremini tolleaegset ühiskonda.”

-         ee ajalooline värk nüüd küll oleks küsitav tegevus administratiivsele statistikasutusele mis teatavasti vaevleb oma otseste ülesannete täitmises ning rahapuuduses niigi – sest raha sellel alal on jällegi vaja tellimiseks – oma tosina jagu rahvusvahelisi teadusajakirju nagu eeskätt „Communist Affairs”  (mistahes artikli lugemine eksklusiivselt 20 dollarit krediitkaardiga) ja „Communist and Post-Communist Studies”, ilmselt ka venekeelseid  jne (muideks vist tuleks teil ka sine ira et studio sm V. Paulman kõige parema funktsionäärina kuritegelikus süsteemis üldiselt ja meie okupatsiooniaegses statistikas eriti (nagu te ütlete „nõukogude perioodi statistikat on suhteliselt keeruline käsitleda ning eeldab häid teadmisi tolleaegse statistikasüsteemi funktsioneerimisest”) vanasse töökohta külla kutsuda kui teda veel nt vähemalt putšivalitsuse ministrina inimsusevastaste kuritegude eest pole kinni pandud – minu ühe raamatu vehkis ta küll sisse ).

(*)http://statistikaamet.wordpress.com/2011/11/18/eesti-leibkonna-elujarg-viimase-20-aasta-jooksul/#comment-112