Euroalal jätkusuutlikult mažoorsem

Visand 1.XII 11

Bayes/Popper/Rehn printsiipide spektrist euroalal jätkuvalt mažoorsem helin  

Tõepoolest:

1. Praeguseks võib heterodokselt makro-ökonoomiliselt konsensuslikult vist pea-aegu kindlalt väita et eeskätt põhjustas euroliidu nn krediidikriisi hargmaiste pankade ja mõningate perifeeriariikide vastutustundetute valitsuste omavahelised win-win mahhinatsioonid maksumaksjate arvel – mis osutusid võimalikuks kõigepealt nii rahvuslike majanduste arvepidamiste ning statistikate ja eelarvete hägususest ja moonutatavusest kui ka pangandus/rahaturgude mehhanismide madalast kvaliteedist mis ärgitasid asjaliste poolt vaegteadmuslike ebaeetiliste instrumentide ja strateegiate produtseerimist ning kommunikatsiooni ähmastamist ja hämamist ning hägusloogikaga avaliku teadmuse risustamist. Seda viimast eriti meie rahvuslikus teadmusruumis ja just viimatistel kuudel mis ilmselt näitab et rahvusvahelised rahaturud ning hargmaised pangad ja kullakaupmehed (paanikas rahvalt kõlvatult raha välismaa pankade kullakeldritesse transformeerimine) jne püüavad teha viimaseid pingutusi euroala laenukriisi pealt kasu lõikamiseks ja põlga ära perifeeria kasutamist ja eriti mitte Eestit kus kõlvatuid finantsmahhinatsioone suurepüraselt hõlbustab nt 0-kasumimaks riigi möödavaatamine kapitalide väljamaadesse kantimiisest jne. Nt 30.XI 11 PM esitab kompilatsiooni “Maailm mõtleb euro lagunemisele” mis täiesti vastutustundetult on kompileeritud nurgataguste analüütikute euroskeptilistest bulvarihämadest. Seda samas kui nt euroskeptilised FT 30.XI 11 avaldab tippteadlase artikli Martin Feldstein “Italy can save itself and the euro” ja The Economist konstruktiivse kvaliteetanalüüsi ” The future of the EU Two-speed Europe, or two Europes?”  ja WJS täiesti positiivse analüüsi “Sarkozy Can Help the Euro—and Himself” või  FT 2.XII 11 juhtkommentaar “This time they may save the euro” (Take a deep breath. Here is a mad proposition: Europe is about to save the euro. Don’t bet the bank on it. European leaders have shown an unmatched talent for messing things up. But there has been a change in the political dynamics of the continent’s …).
2. Praeguseks on eeskätt volinik Rehn esitanud tänavu rea kvaliteetseid memorandumeid euroliidu makroökonoomiliste koordineerimismehhanismide tugevdamiseks ja seda eriti Euroopa Semestri mehhanismi jõustamiseks (vt nt (**) mille järgi nt mõne ministrinna sõnum Brüsselisse et „oleme moosisööja rahvas” kuulub edaspidi trahvimisele nii moraalselt kui ka materiaalselt, rääkimata inflatsioonikriteeriumide rikkumise trahvistamisest jne) – mis juba tulevasest aastast kogu euroliidus teadmuspõhiselt pea-aegu kindlasti kommunikatsiooni usaldusväärsust tõstab ning koordineerimist tugevdab – seda eeskätt perifeeriariikide majanduspoliitikate mako-ökonoomilist vaegteadmuslikkust konsultatiivselt leevendades (vt nt asjatundmatute kärbete paradoksi – FT November 24, 2011 11:47 pm “Why cutting fiscal deficits is an assault on profits” By Martin Wolf)  ) ning seega taoliste kriiside riske püüab ennetavalt minimeerida jne. Muideks Rehn’i käe all koostatud hiljutine Sügisprognoos ei sisalda enam märkust “praeguse majanduspoliitika jätkumisel” – märk mis asjatundmatutele võib mitte omada tähendust kuid mis on tegelikult oluline jätkusuutlikkuse teadmuspõhisel prognoosimisel (seega Sügisprognoos on makroökonoomilises mõistes indikatiivne plaan ehk normatiivne projektsioon). Kahetsusväärselt jääb Rehn’il siiski ähmaseks kuivõrd Brüssel üritab hakata jooksvate (lühiajaliste majanduspoliitikate kõrval koordineerima ka liikmesriikide pika-ajajalisi/evolutsioonilisi struktuure (majandusmehhanisme ja institutsioone – evolutsioonilise makroökonoomilise normatiivse modelleerimise üks näide rahvusvahelistest teadusarhiividest – http://pdc.ceu.hu/archive/00001564/01/linear.PDF). Nt kas meie 0-kasumimaks mis ilmselt jätkusuutmatu kõlvatu nii liimesriikide konkurentsis välisinvesteeringutele kui ka meie kodumaisele majandusele sest ärgitab kapitalide väljavedu ning tööjõu väljarännet (töökohti luuakse väljamaades) ning seega vähendab meie rahvusliku majanduse edasist kasvu – kas Brüssel kavatseb seda meie endi sügavama periferiseermise poliitikat euroalal edasi taluda? Kahetsusväärselt meil rahvuslikult on praeguse koalitsiooni majandusideoloogia tõttu rahvuslik ratsionaalsus piiratud eeskätt mehhanismide rekonstrueerimiseks ja sellest on EL Komisjoni patriootiliselt informeeritud: http://uloennuste.wordpress.com/2011/10/04/memo/. Ja mis kõige olulisem on see et novembri keskpaigas kehtestati põhilised    ülalmärgitud makrökonoomilised printsiibid ELi koordineerimise mehhanismide täiustamiseks EL regulatsioonideks (vt nt http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2011:306:0008:0011:EN:PDF) ning need jõustuvad detsembris (viimati nimetet dokumendi makroökonoomilise olulisuse tõttu lisan teksti arhiivimaterjalina Lisas.
3. Kuid „euroala kohe-kohe varisemise” ekspertide ning rahaturgude hetkelise volatiivse käitumise järelduste ning meie tabloidide asjatundmatute paanikaõhutamiste kohta tuleb ütelda – a) taoliste ekspertide kohta võiks öelda et reeglina nende argumentatsioonid osutuvad Popper’i printsiipide järgi analüüsides täielikult mõttetuteks (***) või kui nendes ekspertide sõnumites sisalduvad mingidki tõeterakesed siis reeglina need Bayes’likult kinnitavad euroala jätkusuutlikkuse tõenäosuse tõusu (****) –  b) aga rahaturgude praegused tegutsemismehhanismid ja tegutsejate teadmuskvaliteet (piirdub üldiselt sagedusliku käsitlusega) on allpool igasugust moodsa makro-ökonoomilise kriitika piiri (ei Tobin’i makse ja meil isegi puuduvad isegi hargmaistel pankadel kasumimaksud, ähmane välistehingute statistika ning börs ilmselt manipuleeritav makro-teadmuse mõistes jne) ja ei saa mingiks ratsionaalseks informatiivseks aluseks olla ning – c) meie tabloidide eurovastased paanikaõhutused on üldiselt vastustundetud häbiväärsed FT ja Economisti artiklite tõlked sisuliste väärmoonutustega ning seega makro-ökonoomiliselt teadmustühised (vt ka K.Tarand “Kuidas pääseda Euroopa rusude alt” Sirp 24.XI 11). Loomulikult taolised oma/kliki kasu huvides hägusloogiliselt produtseeritud konjunktuurilised üllitised mürgitavad rahvuslikku teadmusruumi ja pidurdavad rahvusliku majanduse arengut ning teadmuspõhise halduse puhul peaks kuuluma nii moraalse kui ka rahalise trahvimise alla (teoreetilisi aluseid vt nthttp://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf  mis on rahvusvahelistes teadusseltsides läbi arutatud)
4. Teadmuspõhiselt on praeguste viimatiste oluliste sõnumite Popper’i käsitluse taustal üsna kindlasti suur Bayes’lik risk et praegu Rehn’ilikult reformitava euroala jätkusuutlikkuse tõenäosus nähtavas tulevikus üha tõuseb (vt ka nt värske sõnumina asjatundja kvaliteetartiklit http://blogs.ft.com/gavyndavies/2011/11/27/thinking-the-unthinkable-on-a-euro-break-up/#ixzz1eyJUW2EI
   Thinking the unthinkable on a euro break-up
   November 27, 2011 4:20 pm by Gavyn Davies)

*******************************************************

(*) T. Bayes (beiz 1702-61) tuletas valemi aprioorse tõenäosuse täpsustamiseks uue sõnumi alusel ja seega mistahes statistilist analüüsi ei pea alustama teadmustühjalt lehelt nagu sagedusliku printsiibi puhul vaid makro-analüüsi puhul lähevad sisse ka evolutsioonilised kogemused  (muide see valem on tähelepanuväärselt isegi  Collins’i paksemates keelesõnaraamatutes – seega euroopalikus üldkultuurilises kasutuses ja väga kahetsusväärne et nt meie suusaliidu juhid seda printsiipi ei valda)

K. Popper (1902-94) esitas 1935 teadmiste tõesuse kontrollimiseks falsifitseerimisprintsiibi mis teaduses praeguseks valdavalt kasutusel (selle printsiibi järgi nt iga hägusloogiline argumentatsioon (nt mitteadekvaatse statistika või primitiivse statistilise hinnangumeetodi alusel või nn ideoloogiline või muu müütiline seisukoht – on mittefalsifitseeritav ehk mõttetu ja jutul lõpp).

(**) http://www.epl.ee/news/arvamus/olli-rehn-me-ehitame-toelist-majandusliitu.d?id=51289800 ja mullusest http://uloennuste.wordpress.com/2010/05/13/eesti-ainuke-euro-ala-tosine-risk-on-et-%E2%80%9Eeuroopa-seminar%E2%80%9D-voiks-jaada-hambutuks/

(***) Mõningaid näiteid finantsanalüütiku H. Pajula loogika-abitusest makro-ökonoomilise süsteemi evolutsiooni analüüsi alal – nt ühes hiljutises ÄP.ee intervjuus (NB! eriti silmapaistvad hägusloogika manipulatsioonid intervjuus on 1) väite ja selle argumentatsiooni paigutamine erinevatesse teadmusruumidesse 2) teoreemis/teoorias väite ja argumendi ümberpööramine väitluse käigus 3) täiesti asjatundmatult autorilt sellel alal täiesti eba-adekvaatse kujutlusmudeli laenamine)

Nt selline küsimus esitati ÄPi poolt Pajula’le (mitte ilma tagamõtteta!):

“Viimatises PMi essees väidate kokkuvõttena poliitvaatleja Mark Steyn’i teooriale – “Sellist asja nagu stabiilsus ei ole olemas. Kui minu kodukohas Conneticuti jõgi talvel jäätub, ei jää vesi seal seisma. … ” – tuginedes sellele et väidate et see külm vesi praegu „selgelt voolab eurotsooni vastu” ja vihjamisi essee kogu kontekstis tähendab see järeldusena teadagi kogu euroopa uppumist.
Küsimus on et millise geniaalse loogikaga Teil õnnestus “selgelt näha” praegu selle jääaluse veevoolu pöördumist euro vastu? ” –

Pajula vastus:

“Vaatame õige seda asja nüüd koos pisut lähemalt.

1. Steyni 249-tähemärgilisel (koos tühikutega) tekstijupil ei ole teooriaga mitte midagi pistmist. See on kujund. Minu arvates väga õnnestunud kujund veel pealegi. (taevane arm – kui väide et “stabiilsust ei ole olemas” ei ole teooria siis mis asi see on, olgu pealegi et kunstlikult argumentatsioon on jõekujundi mudelina? üe)

2. “Euroopa uppumine” on samuti kujund, aga mitte Steyni ega minu, vaid Teie oma. (kus on väites “stabiilsust ei ole olemas” samuti (sic!) väitekujund? sest “uppumine” on siinkohal väitekujund? üe)

3. Jutu iva oli selles, et stabiilseid asju elus peaaegu ei ole. (taevane arm – teadusloogikas on staatilise ja dünaamilise (sic!) stabiilsuse mõisted, üe) Ka riigipiirid pole pikas perspektiivis muutumatud, ammugi siis valuutakursid (euro kurss on ujuv! üe). Eurotsoon on sisuliselt üks valuutakursside lukkulöömise (luuleline kujund! üe) võimalus (millistest kurssidest on jutt eurotsooni sees? üe) ehk – kui me jääme Steyni võrdpildi juurde – siis jää, mis tõmmatakse (sic! vägev täiesti ebaadekvaatne kujund jääst kui tekist! samas teame et eurotsoonis toimub pidev nii jooksev finantsilis-fiskaalne reguleerimine ning ka reguleerimis mehhanismide reformimine (nt parajasti Euroopa Semestri jõustamine nt mida jää sees kindlasti ei toimu! üe) üle lakkamatult edasi kestvatele muutuste (tootlikkuse erinevad kasvutempod, tarbijate eelistuste muutumine, tehnoloogline edenemine jne, jne). Ühel hetkel hakkab vesi paratamatult altpoolt jääd murdma ja minu arvates on see hetk eurotsoonis nüüd kätte jõudnud. (loe: vesi hakkab reformitavat tekki altpoolt murdma! üe)

Direktori (see on hea et on lisaks mõistusele autoril peas veel juht! üe) kokkuvõte: Kõik kirjapandud laused ei ole teooriad (tõsi –osa neist argumendid! üe). Tutvuge vahelduseks näiteks mõne luulekoguga.” (üe: see viimane dictum ei ole tõesti teoreetiline sest on imaginaarse direktori direktiiv ja selle üle väga tänulik ning kohe leidsingi ühe prof’i luuletaja värsi mida soovitaksin Teilegi Jõuluvanaga kohtumisel

“Maa, päikse seadus looduses ja inimeses,
vastuolude ja kokkukõlade on kestes
me olemuse tumestus ja valguskiir,
jõupingutuste mitmus, võrdlus, mõõt ja piir.
Alt varal valikute püüda, hüüda üles
ja ainet, ennast võita aja, ruumi süles
õnn sellele, kel põues köeb kuse loov (…)”).

Muide näib et Pajula eksimuslikkus tuleneb suures osas täielikust teadmatusest nii labastest asjadest nagu ELi koordineerimise tugevdamise uutest regulatsioonidest (vt nt Lisa).

Muide samal hägusloogika tasemel on ka meie mitmed teised euroala varisemise analüütikud kes küll nt väitekujundina kasutavad küll selliseid ebaadekvaatseid mudeleid nagu meie üks kullaärimees inflatsiooni mudelleeris kui „käest lahti läinud voolikut”, nagu mitmed meie vaimuhiied et „EL=NL”  jne. Või samuti samal kvaliteedi tasemel meie tabloidide sagedased vassimised – nt nii PM kui ÄP kus eriti FT artiklite  tõlkimisel reeglina vähemalt pealkirjad pööratakse sisult häbitult vastupidisteks – igal juhul eurovastasteks. Veelgi hämmastavam hägusloogika näite leiame PMis 29.XI 11 “Teadusmõte poliitikasse” kus nt väidetakse et “Eesti on väike (sic! üe) ja väga hästi organiseeritud riik ning tuntud rasketel aegadel julgete reformide läbiviimise poolest.” ning “jagada teostatud reformide kogemust teiste riikidega.” – taevane arm – õige aeg eurole üleminekuks 2007 mängiti poliitilistes valimiskemplustes auti – raskeid aegu tehti paljude mõttetute kärbetega ning reformidest kõrvalehiilimisega veelgi raskemaks ning seda euroliidus rekordiliselt ning praeguseks on nt hõive oluliselt madalam kriisieelsest, inflatsioon kõrge jne. Teiselt poolt essee tuumana väidetakse “On oluline, et  ka Eesti läheks sama rada (Lääne rada. üe) ning tugevdaks koostööd akadeemiliste uurijate ja poliitikasuunajate vahel.” – kõigepealt peaks meie väikeriigi mõnedki akadeemilised uurijad vähemalt sellele läänelikule tasemele jõudma et mõista mis siin on nii ideoloogiliste kui ka rahaliste piirangute tõttu sellises koostöös  implementeeritav peale võimurite tarkuse takkakiitmise? Nt TTÜ Majandusuuringute Teaduskeskuses on kooseisus ainul üks teaduskraadiga (mtk) töötaja; RM poolt nn sõltumatutele tadlastele antud tellimused olid eeskätt mõeldud ilmselt probleemidest möödavaatamiseks – nt sellest et kuidas pensioni süsteem  mõjutab vaesusriski või kuidas 0-kasuminaks mahitab kapitali riigist väljakantimist. Tõsi et meie e-riik on hästi organiseeritud selles mõttes et nt kõikidele vaesusriskis pensionäridele saadekse e-meilid konfiskeerivate eramumaa maksude täies ulatuses maksukohustustuste kohta – kuid jäetakse juurde lisamata et neil on võimalus esitada taotlus mõningase maksusoodustuse kohta maksu tagasisaamise näol kui nad on suutelised õigeaegselt kohalikku omavalitsusse kohale ilmuma koos kirjaliku avaldusega – siin vist on tõesti midagi meil läänele õpetada :-).

Kahetsusväärselt mitmete meie analüütikute kirjatõid iseloomustab sadistlik ideoloogiline/müütiline viha põlvkonna vastu kes neile palju head teinud ja suuresti praegust infrastruktuuri loonud nii aineliselt kui ka ainetult.

Hägusloogika alal sekundeerib pangandushuvide kaitsjat H.Pajula’t eriti edukalt tema kolleeg P.Koppel esseega “Sotsialismi viimane kriis” PM 1.XII 11 – nt mõned vastuoksused mõttetuste käikudes: 1) ühelt poolt “Ma olen veendunud, et EKPs istub koos üks suuremaid koguseid kontsentreeritud ajupotentsiaali planeedil Maa,” ning teiselt poolt on nad seal kõik in corpore Koppel’ist (suhtpiiratud infoga) ikkagi müoopiliselt ebapädevamad keskpanganduse alal “ainult enese ette nägemine on muidu geniaalsed inimesed (keskpanga koosseis, üe) täielikult silmaklapistanud?” 2) nii sotsialism kui kapitalism on Koppel’i teooriates hägusad hulgad (vt Zadeh’i hulgad) mis võimaldab autoril välja vingerdada piinlikust olukorrast et geniaalne finantsanalüütik ei näi õhkagi teadvat kapitalismi tüüpidest ning sotsialismi tüüpidest ning nende hübriididest ning evolutsioonist – seega mistahes “hoolekanderiik” kuulub mõlemasse hulka nagu just mõttetuste arendamise käik nõuab. Muide hoolekanderiik on samuti makroökonoomiliselt mõttetu mõiste  jne. Sõnaga kogu Koppel’i teooria traagel-niitide  tagant paista välja et meie privaatpanganduse strateegile sobiks hüper-inflatsioon marjaks ära nagu kullaäritsejatelgi ja  seda kasvõi kogu Lääne-Euroopas elustandardi langetamisega 3) Koppel’il pole ilmselt ka teavet volinik Rehn’i poolt disainitud euroliidu makroökonoomilise koodrineerimise  mehhanismide uuest regulatsioonist.

(****) Nt Valitsuse 24.XI 11 pressikonverentsi stenogrammist –  PM Ansip: „Kui võtta kõige mustemaid stsenaariume, siis mõned räägivad 20, mõned 40%lisest majanduslangusest, mis võib tabada tervet Euroopat. Mina muidugi seda ei usu. Aga paljudel puhkudel on nii, et ei usu, aga igaks juhuks tuleb valmistuda. Kust nemad teavad, et see kriis, mis võib tekkida, aga mille tekkimisse mina väga jälle ei usu, kestab kaks aastat ja mitte kolm aastat? Kust tuleb see veendumus, et praegu on vahendeid piisavalt ja siis, kui kriis peaks lahvatama, siis ei ole mitte mingisugust vajadust kriisi kõige sügavamas põhjas hakata maksemäärasid tõstma. Minul seda veendumust ei ole. See ei ole mitte ainult minu arvamus, hommikul hakkan habet ajama ja vaatan peeglisse ja tulen mõttele. Eesti Pank on jõudnud sellele seisukohale, Rahvusvaheline Valuutafond on jõudnud sellele seisukohale, et Eestil ei ole mitte mingil juhul mõistlik alandada töötuskindlustusmakse määrasid 1. jaanuarist 2012. 2013. aastal – jah, koalitsioon on selles kokku leppinud. Me eeldame, et selleks ajaks on kogunenud piisavad reservid ja maksemäärasid me alandame 1. jaanuarist 2013. Aga praegu, kus majanduse üldine jahenemine Euroopas on reaalsus, kus meie jaoks on täiesti selge, et me sõltume küllalt oluliselt oma põhilistest eksporditurgudest ja arengutest nendel turgudel ja me teame, et need arengud ei ole head. Minna siis kergekäeliselt maksemäärade alandamisele – ma ei saa sellest aru.” –

Makro-ratsionaalselt saab sellest sõnumist nii aru et tegemist on Bayes’liku mõtlemisega (NB habemeajamise moment) ja kuigi hägusloogiline see siiski sisaldab teatavat tõetera – kuna viidatud on usaldusväärsetele allikatele ja nende hinnangul näikse euroalal üldise languse tõenäosus vahemikus 20% kuni 40%  olevat vähemasti 0,01 ligiduses – siis nüüd Bayes’i valemi järgi (vt nt Collins English Dictionary 2000 või Google jne) selles sõnumis sisalduva täiendava info taustal on teadmuspõhist aprioorsest alghinnangut selle tõenäosuse kohta võimalik täpsustada aposterioorseks ning selle alusel omakorda arvutada euroala jätkusuutlikkuse värske tõenäosushinnang  mis ilmselt osutub tõusvaks – kuid sellise arvutuse usaldusväärne teostamine nõuab meeskonnatööd ja vaevalt et väga väikeriik ongi suuteline selliseid meeskondi tipptasemel moodustama – ja kas ei peaks prioriteediks seadma kogu euroliidus konsulteeriva koordineerimise tugevdamise ning eriti selleks vajaliku tõerääkimise mehhanismi disainimise (vt nt http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf – mis 2009 EAEPE konverentsil läbi arutatud).

Lisa

REGULATION (EU) No 1174/2011 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

of 16 November 2011

on enforcement measures to correct excessive macroeconomic imbalances in the euro area

THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 136, in combination with Article 121(6) thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,

Having regard to the opinion of the European Central Bank ( 1 ),

Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee ( 2 ),

Acting in accordance with the ordinary legislative procedure ( 3 ),

Whereas:

(1) The improved economic governance framework should rely on several interlinked and coherent policies for sustainable growth and jobs, in particular a Union strategy for growth and jobs, with particular focus upon developing and strengthening the internal market, fostering international trade and competitiveness, a European Semester for strengthened coordination of economic and budgetary policies, an effective framework for preventing and correcting excessive government deficits (the Stability and Growth Pact (SGP)), a robust framework for preventing and correcting macroeconomic imbalances, minimum requirements for national budgetary frameworks, and enhanced financial market regulation and supervision, including macroprudential supervision by the European Systemic Risk Board.

(2) Reliable statistical data is the basis for the surveillance of macroeconomic imbalances. In order to guarantee sound and independent statistics, Member States should ensure the professional independence of national statistical authorities, consistent with the European statistics code of practice as laid down in Regulation (EC) No 223/2009 of the European Parliament and of the Council of 11 March 2009 on European statistics ( 4 ). In addition, the availability of sound fiscal data is also relevant for the surveillance of macroeconomic imbalances. This requirement should be guaranteed by the rules provided in this regard by Regulation (EU) No 1173/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 November 2011 on the effective enforcement of budgetary surveillance in the euro area ( 5 ), in particular its Article 8.

(3) The coordination of the economic policies of the Member States within the Union should be developed in the context of the broad economic policy guidelines and the employment guidelines, as provided for by the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU), and should entail compliance with the guiding principles of stable prices, sound and sustainable public finances and monetary conditions and a sustainable balance of payments.

(4) Experience gained and mistakes made during the first decade of the economic and monetary union show a need for improved economic governance in the Union, which should be built on stronger national ownership of commonly agreed rules and policies and on a more robust framework at the level of the Union for the surveillance of national economic policies.

(5) Achieving and maintaining a dynamic internal market should be considered an element of the proper and smooth functioning of the economic and monetary union.

(6) In particular, surveillance of the economic policies of the Member States should be broadened beyond budgetary surveillance to include a more detailed and formal framework to prevent excessive macroeconomic imbalances and to help the Member States affected to establish corrective plans before divergences become entrenched and before economic and financial developments take a durable turn in an excessively unfavourable direction. Such broadening of the surveillance of economic policies should take place in parallel with a deepening of fiscal surveillance.

(7) To help correct such excessive macroeconomic imbalances, it is necessary to lay down a detailed procedure in legislation.EN L 306/8 Official Journal of the European Union 23.11.2011

( 1 ) OJ C 150, 20.5.2011, p. 1.

( 2 ) OJ C 218, 23.7.2011, p. 53.

( 3 ) Position of the European Parliament of 28 September 2011 (not yet published in the Official Journal) and decision of the Council of 8 November 2011.

( 4 ) OJ L 87, 31.3.2009, p. 164.

( 5 ) See page 1 of this Official Journal.

(8) It is appropriate to supplement the multilateral surveillance procedure referred to in paragraphs 3 and 4 of Article 121 TFEU with specific rules for the detection of macroeconomic imbalances as well as the prevention and correction of excessive macroeconomic imbalances within the Union. It is essential that the procedure be embedded in the annual multilateral surveillance cycle.

(9) Strengthening economic governance should include a closer and more timely involvement of the European Parliament and the national parliaments. While recognising that the counterparts of the European Parliament in the framework of the dialogue are the relevant institutions of the Union and their representatives, the competent committee of the European Parliament may offer an opportunity to participate in an exchange of views to a Member State which is the subject of a Council decision imposing an interest-bearing deposit or an annual fine in accordance with this Regulation. The Member State’s participation in such an exchange of views is voluntary.

(10) The Commission should have a stronger role in the enhanced surveillance procedure as regards assessments that are specific to each Member State, monitoring, on- site missions, recommendations and warnings.

(11) Enforcement of Regulation (EU) No 1176/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 November 2011 on the prevention and correction of macroeconomic imbalances ( 1 ) should be strengthened by establishing interest-bearing deposits in case of non- compliance with the recommendation to take corrective action. Such deposits should be converted into an annual fine in the case of continued non-compliance with the recommendation to address excessive macroeconomic imbalances within the same imbalances procedure. Those enforcement measures should be applicable to Member States whose currency is the euro.

(12) In the case of failure to comply with Council recommendations, the interest-bearing deposit or the fine should be imposed until the Council establishes that the Member State has taken corrective action to comply with its recommendations.

(13) Moreover, repeated failure of the Member State to draw up a corrective action plan to address the Council recommendation should also be subject to an annual fine as a rule, until the Council establishes that the Member State has provided a corrective action plan that sufficiently addresses its recommendation.

(14) To ensure equal treatment between Member States, the interest-bearing deposit and the fine should be identical for all Member States whose currency is the euro and equal to 0,1 % of the gross domestic product (GDP) of the Member State concerned in the preceding year.

(15) The Commission should be able to recommend reducing the amount of a sanction or cancelling it on grounds of exceptional economic circumstances.

(16) The procedure for applying sanctions to those Member States which fail to take effective measures to correct excessive macroeconomic imbalances should be construed in such a way that the application of the sanctions to those Member States would be the rule and not the exception.

(17) Fines referred to in this Regulation should constitute other revenue, as referred to in Article 311 TFEU, and should be assigned to stability mechanisms to provide financial assistance, created by Member States whose currency is the euro in order to safeguard the stability of the euro area as a whole.

(18) The power to adopt individual decisions for the application of the sanctions provided for in this Regulation should be conferred on the Council. As part of the coordination of the economic policies of the Member States conducted within the Council as provided for in Article 121(1) TFEU, those individual decisions are an integral follow-up to the measures adopted by the Council in accordance with Article 121 TFEU and Regulation (EU) No 1176/2011.

(19) Since this Regulation contains general rules for the effective enforcement of Regulation (EU) No 1176/2011, it should be adopted in accordance with the ordinary legislative procedure referred to in Article 121(6) TFEU.

(20) Since the objective of this Regulation, namely the effective enforcement of the correction of excessive macroeconomic imbalances in the euro area, cannot be sufficiently achieved by the Member States because of the deep trade and financial interlinks between Member States and the spill-over effects of national economic policies on the Union and the euro area as a whole, and can therefore be better achieved at the level of the Union, the Union may adopt measures in accordance with the principle of subsidiarity, as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary to achieve that objective,EN 23.11.2011 Official Journal of the European Union L 306/9

( 1 ) See page 25 of this Official Journal.

HAVE ADOPTED THIS REGULATION:

Article 1

Subject matter and scope

1. This Regulation lays down a system of sanctions for the effective correction of excessive macroeconomic imbalances in the euro area.

2. This Regulation shall apply to Member States whose currency is the euro.

Article 2

Definitions

For the purposes of this Regulation, the definitions set out in Article 2 of Regulation (EU) No 1176/2011 shall apply.

In addition, the following definition shall apply:

‘exceptional economic circumstances’ means circumstances where an excess of a government deficit over the reference value is considered exceptional within the meaning of the second indent of point (a) of Article 126(2) TFEU and as specified in Council Regulation (EC) No 1467/97 of 7 July 1997 on speeding up and clarifying the implementation of the excessive deficit procedure ( 1 ).

Article 3

Sanctions

1. An interest-bearing deposit shall be imposed by a Council decision, acting on a recommendation from the Commission, if a Council decision establishing non-compliance is adopted in accordance with Article 10(4) of Regulation (EU) No 1176/2011, where the Council concludes that the Member State concerned has not taken the corrective action recommended by the Council.

2. An annual fine shall be imposed by a Council decision, acting on a recommendation by the Commission, where:

(a) two successive Council recommendations in the same imbalance procedure are adopted in accordance with Article 8(3) of Regulation (EU) No 1176/2011 and the Council considers that the Member State has submitted an insufficient corrective action plan; or

(b) two successive Council decisions in the same imbalance procedure are adopted establishing non-compliance in accordance with Article 10(4) of Regulation (EU) No 1176/2011. In this case, the annual fine shall be imposed by means of converting the interest-bearing deposit into an annual fine.

3. The decisions referred to in paragraphs 1 and 2 shall be deemed adopted by the Council unless it decides, by qualified majority, to reject the recommendation within 10 days of its adoption by the Commission. The Council may decide, by qualified majority, to amend the recommendation.

4. The Commission’s recommendation for a Council decision shall be issued within 20 days of the conditions referred to in paragraphs 1 and 2 being met.

5. The interest-bearing deposit or the annual fine recommended by the Commission shall be 0,1 % of the GDP in the preceding year of the Member State concerned.

6. By derogation from paragraph 5, the Commission may, on grounds of exceptional economic circumstances or following a reasoned request by the Member State concerned addressed to the Commission within 10 days of the conditions referred to in paragraphs 1 and 2 being met, propose to reduce or cancel the interest-bearing deposit or the annual fine.

7. If a Member State has constituted an interest-bearing deposit or has paid an annual fine for a given calendar year and the Council thereafter concludes, in accordance with Article 10(1) of Regulation (EU) No 1176/2011 that the Member State has taken the recommended corrective action in the course of that year, the deposit paid for that year together with the accrued interest or the fine paid for that year shall be returned to the Member State pro rata temporis.

Article 4

Allocation of the fines

Fines referred to in Article 3 of this Regulation shall constitute other revenue, as referred to in Article 311 TFEU, and shall be assigned to the European Financial Stability Facility. When the Member States whose currency is the euro create another stability mechanism to provide financial assistance in order to safeguard the stability of the euro area as a whole, those fines shall be assigned to that mechanism.

Article 5

Voting in the Council

1. For the measures referred to in Article 3, only members of the Council representing Member States whose currency is the euro shall vote, and the Council shall act without taking into account the vote of the member of the Council representing the Member State concerned.

2. A qualified majority of the members of the Council referred to in paragraph 1 shall be defined in accordance with point (b) of Article 238(3) TFEU.EN L 306/10 Official Journal of the European Union 23.11.2011

( 1 ) OJ L 209, 2.8.1997, p. 6.

Article 6

Economic dialogue

In order to enhance the dialogue between the Union institutions, in particular the European Parliament, the Council and the Commission, and to ensure greater transparency and accountability, the competent committee of the European Parliament may invite the President of the Council, the Commission and, where appropriate, the President of the European Council or the President of the Eurogroup to appear before the committee to discuss decisions taken pursuant to Article 3.

The competent committee of the European Parliament may offer the opportunity to the Member State concerned by such decisions to participate in an exchange of views.

Article 7

Review

1. By 14 December 2014 and every 5 years thereafter, the Commission shall publish a report on the application of this Regulation.

That report shall evaluate, inter alia:

(a) the effectiveness of this Regulation;

(b) the progress in ensuring closer coordination of economic policies and sustained convergence of economic performances of the Member States in accordance with the TFEU.

2. Where appropriate, that report shall be accompanied by a proposal for amendments to this Regulation.

3. The Commission shall send the report and any accompanying proposals to the European Parliament and to the Council.

Article 8

Entry into force

This Regulation shall enter into force on the 20th day following its publication in the Official Journal of the European Union.

This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in the Member States in accordance with the Treaties.

Done at Strasbourg, 16 November 2011.

For the European Parliament The President J. BUZEK

For the Council The President W. SZCZUKA

EN 23.11.2011 Official Journal of the European Union L 306/11