Suveprognooside lakeeringud
Rahandusministeeriumi suveprognoosis on optimistlikult püstitatud eeldus, et transiit taastub mõne kuuga. Heakene küll, kuid siiski oleks võinud lisada, et kui see eeldus ei realiseeru, kuivõrd siis kukkumine Eesti majanduses kõveneb ja kellele eriti.
Või kas tõesti ministeerium ei tea, kas transiit üldse annab eelarvele midagi juurde või teeb sellele lisakulusid (nt raudteede majandamine). Muide, Eesti Pank väitis, et ei tea, kui palju transiit meile sisse toob, ega oska mitte mõhkugi transiidikahjudest arvata. Kas ei oleks aeg meie statistikutel natuke virguda ja jäneseid pükstest välja ajama hakata?
Osalised hinnatõusud
Kuigi suveprognoosis on kõvasti tõstetud hindasid kõrgemale eelmiste prognoosidega võrreldes, oleks tulnud lisada, et ministeeriumi need prognoosid näitavad ainult osalisi hinnatõuse ja edaspidi tuleb neid traditsiooniliselt tõsta. Sellega seoses oleks pidanud lisama järgmisi remarke: et ministeeriumi inflatsiooniarvutustesse ei lähe sisse elamispinna turuhinna tõusud vms; et elamispinna hinnatõusuga arvestamine annab näiteks Soomes juurde inflatsiooni poolteisekordse tõusu.
Prognoositud hinnatõusud on ilmselt ainult osalised selle tõttu, et kajastavad vaid mõjurite otseseid efekte ehk eeskätt pealisinflatsiooni muute. Kaudseid või teiseseid ülekanduvaid ja tagasiside efekte ei ole selles prognoosis arvestatud (näiteks meditsiiniseadmete hindade tõstmine käibemaksudega tõstab omakorda tervishoiuteenuste hinda jne).
Seega selles ametkondlikus prognoosis esitatud inflatsiooni tõus osutub tõenäoliselt paari protsendipunkti võrra madalamaks tegelikult oodatavast. Nagu see meie rahandusministeeriumi ja keskpanga ning hargmaiste pankade prognoosimispraktikas juba poliitiliseks strateegiaks on saanud.
Miljardid inflatsiooni nahka
Oleks olnud oluline lisada, et ülemääraselt kõrge ja absoluutselt ohjeldamata inflatsioon neelab prognoosiperioodil rahvuslikest finantsvaradest kümneid miljardeid. Ainuüksi 50 miljardist kroonist oodatavast euroabist jääb reaalse ostujõu mõttes järele ilmselt 30-40 miljardit, kodumajapidamiste säästude iga-aastastest miljardilistest väärtuse langustest rääkimata jne.
Eurole ülemineku käkkikeeramine valitsuse (rahandusministeeriumi loidus) ning keskpanga poolt toob prognoosiperioodil rahvamajanduslikku kaotust kümneid miljardeid, kuid nagu minister kommenteeris – sellest ei ole midagi.
Prognoositekstis on näha, et SKT (sisemajanduse kogutoodang) ja RKT (rahvuslik kogutoodang) lõhet (vahet) on suurendatud paari miljardi ringis. See muut oleks vajanud autorite kommentaare à la see on tingitud kodumajapidamise üüratu välisvõlakoorma (võrreldes kodumajapidamiste säästude ning kinnisvaraga) amortisatsioonist ehk tagasimaksudest. Siin oleks tulnud märkida riski, et kui kodumajapidamised ei osutu suuteliseks oma tagasimakse täies mahus tegema (konkurentsi langus, devalvatsioon jne), siis see lõhe ei süvene esitatud mahus.
Ja oleks vaja olnud lisada, et sellele väljavoolavale rahale läheb jooksevkonto negatiivsuse ja muude välisvõlgade katteks kümnete-kümnete miljardite ulatuses rahvuslikku vara. Viimane omakorda hakkab edaspidi SKT väljavoolu suurendama, eeskätt meie hargmaiste firmade otseinvesteeringute suurenemisega veelgi odavama tööjõuga riikidesse.
Majanduslik ebavõrdsus suureneb
Ministripartei silmapaistvalt sotsiaalse suunitlusega valimisprogrammi alusel oleks oodanud prognoosist märkusi selle kohta, et edaspidi ilmselt majanduslik ebavõrdsuse suurenemine intensiivistub koos sellega kaasnevate võimalike tagajärgedega majandusele nii kuritegevuse tõusu kui haridustasemete ebavõrdsustumise näol.
Vaeseid lööb eelseisev hindade kerkimine eriti rängalt, kuigi hindade tõus on taevamanna riigieelarve rahaillusoorsel ülespuhumisel ning monopoolsetele suurettevõtetele, kapitali väljavedajatele, hargmaistest pankadest rääkimata.
Prognoositeksti oleks tulnud lisada, et SKT elaniku kohta ei ole otseses seoses elatustasemega. Ühesõnaga, nagu kuuleme, tuleb meil veel palju aastaid solgivett juua – riigil polevat raha euroliitu toetada meie veevärginduse saneerimisel –, mis on muidugi odav vesi, kuid PPS hindades (SKT inimese kohta – toim) asendatakse madal hind euroliidu keskmise tsiviliseeritud vee hinnaga. Ja see on muidugi kõrgem hind vastavalt kõrgemale kvaliteedile. Seega tekib poliitiliselt soodne illusioon, et meie elatustase on üsna heal tasemel, et nii suuri kulutusi teeme.
Tagaritta kukkuja
Oleks võinud märkida, et järgmise aasta eelarve suur tõus on prognoositud nominaalsena, et tegelikult suure inflatsiooni tingimustes see ei tähenda mingit reaalset sisulist väärtuselist tõusu. Kauba suure kallinemise tõttu tuleb ilmselt teha lisaeelarveid, et planeeritud riigikohustusi reaalselt täita.
Et rahaillusiooni poliitika ja turu suhtes neutraalsete tulumaksude ümberkantimine hindu tõstvateks tootemaksudeks jätkuvad, aetakse inflatsiooni tõstmise ning säästmise likvideerimise poliitikat, püsib majandusliku ebavõrdsuse ja määramatuse suurendamise poliitika.
Mis veelgi olulisem, suveprognoosi oleks võinud võrrelda sõltumatute rahvusvaheliste analüütikute momendiseisukohtadega.
The Economist hindab Eesti SKT 2008. aasta oodatava kasvutempo oluliselt madalamaks meie ministeeriumist ning ELi riikide vahelises võrdluses selle üllitise tabelites ei paikne Eesti enam 2008. aastal kolme kõrgema kasvutempoga riigi rühmas. Võrreldes Eestit teiste võrreldava suurusega ELi regioonidega, on meie koht ilmselt kahekümne-kolmekümne rühmas.
Mullu SKT absoluutmahu kasv elaniku kohta oli jälle kergelt Soomes suurem kui meil – ka see lõhe suurenes.
Ülo Ennuste, majandusmatemaatika professor
Kes on Ülo Ennuste?
see scholarly papers http://uloennuste.wordpress.com/
Ülo Ennuste, DSc, former Professor at Tallinn University of Technology.
Main fields of interests: the theory of economic systems and planning under
incomplete information. He is an author and co-author of several books and
widely published articles. The latest publication include:
Ülo Ennuste. 2014. Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks on Preliminary Postulates and Conjectures. – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:
http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT
Ülo Ennuste. 2012. “Waiting for the Commission Strengthened Governance Coordination Leviathans: Discourse Memo for the Actors in the Macro-Game “European Semester”- Baltic Journal of European Studies“ Vol 2, No 1, 2012 p 139-164:
http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_Ulo_Ennuste.pdf
Ülo Ennuste. 2008. Dual market transition in Estonia 1987-2006: Institutional mechanism analysis approach. – Europe after historical enlargement. Proceedings of the Institute for European Studies, International University Audentes, 2007, 3.
Ülo Ennuste. 2009. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples“- Proceedings of the Institute for European Studies, IU Audentes, 2008, 4. “ Proceedings of the IES TUT 2009 No6 pp 9-10.
E.k lühidalt TEA ENTS k 6 ja pikemalt Vikipeedia 23.III 12:
Ülo Ennuste (sündinud 27. mail 1932 Tartus) on eesti majandusteadlane.
On peamiselt töötanud makroökonoomika alal, eeskätt mitte-konventsionaalselt heterodoksel evolutsioonilisel mehhanismide modelleerimise tiival, rahvusvaheliselt avaldanud rahvuslike majandusmehhanismide stohhastilise optimeerimise ning Eesti majandussüsteemi transitsioonide alalt.
Lõpetanud 1956 TPI ehitusteaduskonna cum laude, 1963 majanduskandidaat (praeguse ekvivalendi järgi PhD) ja 1975 majandusteaduste doktor (DSc(econ)) Eesti TA juures, 1984 majandusmatemaatika professori kutse diplom Moskvast ning 2007 aastal Audentese Ülikooli audoktor.
Olnud 1957–2004 Eesti TA Majanduse Instituudi (a-st 1995 TTÜ Eesti Majanduse Instituut, a-st 2005 TTÜ majandusuuringute teaduskeskus) teadur, osakonnajuhataja, juhtivteadur ning teadusdirektor, 2005–07 TTÜ majandusteaduskonna avaliku sektori ökonoomika õppetooli erakorraline vanemteadur ning 2007-9 Audentese Ülikooli professor ning 2009 keskel TTÜ majandusuuringute teaduskeskuse erakorraline uurimisprofessor evolutsioonökonoomika alal.
1960. a-il alustasin rahvusliku majanduse tootmise ja tarbimise dünaamiliste maatriksbilansside mudelite koostamist ja olin taoliste mudelite rakendajaid meie rahvusliku majanduse prognoosimisel. Selle valdkonna teoreetilised uurimused algasid minul 1964 ilmunud artiklist „Maatriksite teooria majandusteaduses”. Selles valdkonnas jätkates juhtides Majanduse Instituudis pikaajalist kollektiivset teemat Eesti majandusarengu prognoosimine ja planeerimine dünaamilise maatriksbilansi abil (arvtulemused tollel ajal ei kuulunud avaldamisele) ning töötades välja teooria suuremõõtmeliste majanduslike dekomponeeritud/koordineeritud ehk turumajanduslikku laadi tasakaalumehhanismide abil lahendamiseks (ettepanek Eestis majandusplaneerimises turumehhanismide rakendamiseks on põlistatud intervjuu-artiklis: Brutus, L., Ennuste, Ü. 1965. Un domaine d´expe´rimentation e`conomique.- Democratie Nouvelle, Mars, 89 – 94; siinmail seda tsensuur keelas).
Seda suunda arendasin edasi eeskätt majandusmehhanismide optimumdisaini ning tõerääkimise mehhanismide matemaatiliseks modelleerimiseks. Samas tegeledes aspirantide juhendamisega ning kaas-juhendamisega: Teet Rajasalu, Alari Purju, Tiit Kallaste, Mari Meel, Andrei Matin, Ilmar Ehin, Enn Kareda, Grigori Orenshtein, Tiia Püss, Jüri Uustalu ja lisaks mitmed mittestatsionaarsed aspirandid: Lidia Kukke, Edith Kasterpalu, Jüri Ülesoo jmt. Samuti olles majandusteadusväljaannete erialatoimetajaks eesti, vene, inglise ja saksa keeles ning toimetuskolleegiumites, eeskätt TA Toimetistes 1985-96, Eesti Entsüklopeedias 1994-99, viimatistel aastatel TTÜ ajakirja “Pcoceedings of the Institute for European Studies” toimetuse liige, samuti SA Valge Raamat toimetuskolleegiumi liige heategevuslikult.
Eesti taasiseseisvumise ajal osalesin rahvusliku majanduse transitsiooni teoreetiliste probleemide lahendamisel: nt siirduvas majandussüsteemis tõerääkimise tagamiseks (Ennuste, Ü. 1991. Tõerääkimise tagamisest ja tingitud riskikartuse vähendamisest sotsiaal – majanduslikes juhtimissüsteemides. Rmt: Jaan Laas (toim) Demokraatia. Diskussioon. Demagoogia. Tallinn, 43-54), krooni ja erastamisväärtpaberite matemaatilise tasakaalumudeli püstitamisega Eesti Panga tellimusel (avaldatud 1995), tööstuse ja hõive ning suurerastamise seoste modelleerimisel ning analüüsimisel (1995), meie etniliste rühmade hirmude analüüsimisel ning hindamisel majandusliberaliseerimisest (1996, kaasautor A.F. Ott), eestikeelse majandussõnavara arendamisel (1992) ja okupatsioonide majanduskahjusid hindavate metoodikate koostamisel (1996) ning pikka aega Eestis üldiseid okupatsioonide kahjustusi kajastava “Valge raamatu” koostamisel heategevuslikult (2005-20019).
Viimatise ajajärgu majandusteoreetilised uuringud käsitlevad veel Eesti ja Ida-Euroopa muutumisprotsesse ning Eesti majandussüsteemi institutsionaalse evolutsiooni probleeme (nt 2007). Viimatised teoreetilised uuringud on keskendunud stohhastilise majandusmehhanismide disaini käsitlemisele, eeskätt avaliku sotsiaal-majandusliku teadmusstruktuuri tõerääkimise mehhanismide disainile ning rakenduslikult eeskätt kriisi õppetundidele Eesti rahvuslikule majanduspoliitikale ning rahvusliku majandusmehhanismi reformide planeerimisele (Ennuste, Ü. 2009. Estonian hyper-crisis lessons confirm importance of more effective high quality coordination/regulation and harmonisation: Mechanism design theoretic approach. In: Aksel Kirch and András Inotai (Eds.) EUROPEAN UNION: CURRENT POLITICAL AND ECONOMIC ISSUES. Institute for European Studies Tallinn School of Economics and Business Administration, 11-35: http://www.ies.ee/iesp/No6/iesp_no6.pdf ).
Olen olnud legendaarse Irene Tiivel’i TA inglise klubi AEC president 1975, EV Valitsusnõukogu sõltumatu liige 1991-2, Riigikogu ORURK liige 1992-2005 heategevuslikult ning jätkuvalt ORURK järglase SA Valge Raamat Juhatuse Liige, EL Komisjoni PHARE ACE programmi Eesti rahvuslik esindaja 1992–97 heategevuslikult ja jätkuvalt Global Development Network’i uuringupartner, samuti Euroopa Majandusteooria ja Euroopa Evolutsioonilise Poliitökonoomia Ühingu liige.
Olen esitanud teadusettekandeid arvukates välisriikides ning mitmetes korduvalt: Oslo, Cambridge, Herefordshire, Berliin, Praha, Budapest, Moskva, Novosibirsk, Kiiev, Tampere, Turu, Helsingi, Joensuu, Riia, Vilnius, Lissabon, Kairo, Delhi ja viimatiseks Amsterdam 2009.
Jooksvalt blogi majandusteoreetilistest käsitlustest eeskätt heterodokse institutsionaalökonoomika vallast ingl/e.k (http://uloennuste.wordpress.com) ning blogi rakenduslikest küsimustest peamiselt rahvusliku majanduse mehhanismi disaini päevaküsimustes (http://uloennuste.wordpress.com).
Eesti riiklik teenetemärk: Valgetähe IV klassi teenetemärk (2003).
Olulisemaid publikatsioone:
Ennuste, Ü. 2017 nov. Päringukiri: https://yloennuste.wordpress.com/2017/11/21/nb-rahvastikupoliitika-katastroofi-tooruhm-riigikogus/
Ennuste, Ü. 2016 nov. Do not quote: https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/
Ennuste,Ü. 2014. Towards Special Methodological Problems of Macro-Optimal Sociocybernetic International Economic Sanctioning Coordination Modelling: Introductory Remarks on Preliminary Postulates and Conjectures. – Baltic Journal of European Studies Tallinn University of Technology (ISSN 2228-0588. 1.1 kategooria), Vol. 4, No. 2 (17), 150-158:
http://www.degruyter.com/view/j/bjes.2014.4.issue-2/bjes-2014-0021/bjes-2014-0021.xml?format=INT
Ülo Ennuste (kaastoimetaja) 2014: http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=134869
( http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=134869&q=eestlaste ja
ja
http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=134869&q=varju%2C )
Ülo Ennuste (kaastoimetaja) 2013. Peep Varju. Eesti laste küüditamine Venemaale 14. juunil 1941 kui genotsiidi- jasõjakuritegu. Sihtasutus Valge Raamat, Talinna Raamatutrükikoda, 116 lk, Tallinn 2013:
http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:134869
Ennuste, Ü. 2012. “Waiting for the Commission Strengthened Governance Coordination Leviathans: Discourse Memo for the Actors in the Macro-Game “European Semester”- Baltic Journal of European Studies“ Vol 2, No 1, 2012 p 139-164:
http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_Ulo_Ennuste.pdf
Ülo Ennuste (kaastoimetaja) 2012. Kannatuste aastad 1940-1991 2. vihik. Tallinn: Valge Raamat.
Ennuste (2012) Viide kui “Valgele raamatu” 2005 kaastoimetajale: http://www.communistcrimes.org/en/Database/Estonia/Estonia-Communist-Era
(tõsi küll et 2015 on minu nimi toimetajate hulgast asendatud mingi karvase käe poolt “Kangilaski” nimega ja samas e.k versioon Riigikogu kodulelt likvideeritud – vt nt:
- Salo, V. and Kangilaski, J. (eds), The White Book: Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940-1991 (Tallinn, 2005).http://www.riigikogu.ee/public/Riigikofu/TheValgeRaamat.pdf )
Ennuste, Ü. 2010. Selected Estonian key heterodox macro-economic retrospective/prospective indicators (Sept 2010) :
Ennuste, Ü. 2009 October. Interview to Telegraph.co.uk to A. Evans-Prichard: http://www.telegraph.co.uk/finance/comment/ambroseevans_pritchard/6211872/Debt-deflation-laboratory-of-the-Baltics.html
Ennuste, Ü. 2009. Estonian hyper-crisis lessons confirm importance of more effective high quality coordination/regulation and harmonisation: Mechanism design theoretic approach. In: Aksel Kirch and András Inotai (Eds.) EUROPEAN UNION: CURRENT POLITICAL AND ECONOMIC ISSUES. Institute for European Studies Tallinn School of Economics and Business Administration, 11-35: http://www.ies.ee/iesp/No6/iesp_no6.pdf
Ennuste, Ü. 2009. Towards Synthetic Design of Implementing Socio-Economic Communication Mechanisms for Building Optimal Public Socio-Economic Knowledge Spaces. – EAEPE Conference in Amasterdam (available online at the EAEPE Conference homepage).
Ennuste, Ü. 2009. Majanduspoliitika kvaliteedi kompleksprognoosi analüüsi näide: http://uloennuste.wordpress.com/2009/02/05/majanduspoliitika-kvaliteedi-kompleksprognoosi-analuusi-naide-visand-4-ii-09/
Ennuste, Ü. 2009. Memo to The Prime Minister of Estonia and The Commissiomer of Economic and Monetary Affairs:
http://uloennuste.wordpress.com/2009/09/23/memo-23-ix-09/
Ennuste, Ü. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. Kirch, Aksel; Kerikmäe, Tanel; Talts, Mait (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: a collection of research articles dedicated to the 10th Anniversary of the Institute for European Studies, Tallinn: Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf
Ennuste,Ü. 2008. TEA entsüklopeedia 1. köide, majandusteaduslike artiklite ning ca 2000 märksõna koostaja.
Ennuste, Ü. (kaastoimetaja) 2008. Kannatuste aastad 1940-1991 1. vihik. Tallinn: Valge Raamat.
Ennuste. Ü. 2007. Dual Market-Transition in Estonia 1987-2006: Institutional Mechanism Analysis Approach. In: “EUROPE AFTER HISTORICAL ENLARGEMENT”. The Proceedings of 5th Audentes Spring Conference, Apr. 28 2007, Tallinn, 60-126: http://www.ies.ee/iesp/No3/
Ennuste, Ü. 2007 September. The Speech: http://www.audentes.eu/public/Ennuste_Speech.pdf
Ennuste, Ü. 2006. Meta-synthesis Approach to Economic System Implementation Mechanisms. In: Simulation and Optimisation in Business and Industry : International Conference on Operational Research, May 17-20, 2006, Tallinn, Estonia / Eds. H. Pranevicius [et al.]. Kaunas : Technologija, 2006, 9-12. http://helios.nlib.ee/search*est/i?SEARCH=9955250615.
Ennuste, Ü. 2006. Meta-Synthesis Approach to Economic System Implementation Mechanisms. SOBI2006 Abstract. Produtseerija: TTÜ:
http://staff.ttu.ee/~math/SOBI2006/abstract.Ennuste.pdf
Ennuste, Ü. 2006. Dual Market-Transition in Estonia 1987-2006: Institutional Mechanism Analysis Approach. In: EAEPE Istanbul Conference Papers. Produced by: EAEPE:
http://eaepe.org/papers/Istanbul%20Paper.doc
Ennuste, U., Kukk, K. and Viies, M. 2006. A Political Economy Narrative Analysis of Estonian 1987-2006 Dual Capitalist Reform Process. Produced by: Global Development Network in 2006.
http://www.gdnet.org/pdf2/gdn_library/global_research_projects/understanding_reform/Estonia.pdf
Ennuste, Ü. (kaastoimetaja). 2005. Belaja kniga: o poterjax, npitšinjonnõh narodu estonii 1940-1991. Tallinn, Kirjastus ILO, 172 lk: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:1604
Ennuste, Ü. 2005. Towards Optimal Socio-Economic Institutional Implementation Heuristics. EAEPE konverents Bremenis 10-12 nov 2005:
http://eaepe.org/eaepe.php?q=user/login
Ennuste, Ü. (kaas-toimetaja) 2005. Valge raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991(peatoim Vello Salo). Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8196
Click to access Valge-Raamat.pdf
Ennuste Ülo (co-ed, ed in chief Vello Salo) 2005. The White Book. Losses Inflicted on the Estonian Nation by Occupation Regimes 1940-1991. State Committee on the Investigation into Repression Policy of Occupation, Estonian Encyclopaedia Publishers, Tallinn:
http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:8192
http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/TheWhiteBook.pdf
Белая книга: о потерях, причиненных народу Эстонии оккупациями 1940-1991 / Государственная комиссия по расследованию репрессивной политики оккупационных сил; [перевод с эстонского: Андрей Бабаджан, Татьяна Верхоустинская, Эйнар Вяря ; редакторы Юло Эннусте … и др.; предисловие: Велло Сало] ORURK-24. Kirjastus Ilo. Tallinn, 2005 (http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=1604)
Ennuste, Ü. 2005. Towards Optimal Socio-Economic Institutional Implementation Economics: http://majandus.ttu.ee/failid/1711E.pdf
Ennuste, Ü. 2005. A Political Economy Narrative Analysis of Estonian 1987-2006 Dual Market Reform Process: http://majandus.ttu.ee/failid/Artikkel.pdf
Ennuste, Ü. 2005.Towards Optimal Socio-Economic Institutional Implementation Heuristics. In: EAEPE Bremen Conference Papers: http://eaepe.org/papers/
Ulo Ennuste, Kalev Kukk, Tiia Pyss, Mare Viies. 2004. A Political Economics Narrative Analysis of Estonian 1987-2006 Capitalist Market Reform Process: http://www.gdnet.org/activities/global_research_projects/understanding_reform/country_studys/study_teams/drafts.html
Ennuste, Ü. 2004. Meie majanduskihistumisest poliitökonoomilis-narratiivselt. Kogumikus: Eesti Euroopa teel. Toim. Aksel Kirch, Tallinn, 27-31.
Ulo Ennuste, Kalev Kukk, Tiia Pyss, Teet Rajasalu, Mare Viies. 2004-2002. Estonia Report: A Political Economics Narrativ Analysis of 1987-2006 Capitalist Market Reform Process. – GDN Workshop, 23 January 2004, New Delhi, 2002 Kairo
Ennuste, Ü. 2004. Estonian Old and New Economic Transition. Seminar “EU Enlargement : New Challenges and Opportunities”, TTÜ, 30. aprill 2004, Tallinn.
Ennuste, Ü et al. (2003) Understanding Estonian Reforms to Capitalist Market: an Economics Narrative: GDN Report:
Ennuste, Ü. 2003. Reforming Mechanism Implementation Failures and Lessons from Estonian Transition. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.) Essays in Estonian Transformation Economics. Tallinn, 247-264: https://www.researchgate.net/profile/Uelo_Ennuste/publications/?dbw=true
Ennuste, Ü. (co-author). September 2003. „Understanding Estonian Reforms to Capitalist Market: an Economics Narrative“ – Estonian Institute of Economics at Tallinn Technical University. First Version of the Report prepared for the GDN Global Research Project: Understanding Reforms. Country Studies. Autors Teet Rajasalu (leader of the team) Ülo Ennuste, Jaanus Kiili, Kalev Kukk, Tiia Püss, Mait Rei, Urve Venesaar and Mare Viies:
http://depot.gdnet.org/gdnshare/pdf2/gdn_library/global_research_projects/
understanding_reform/Estonia_first_draft.pdf
Ennuste, Ü. 2003. A Linear Planning Analysis of Institutional Structure in the Economy. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.) Essays in Estonian Transformation Economics. Tallinn:
http://pdc.ceu.hu/archive/00001564/01/linear.PDF
https://iweb.cerge-ei.cz/pdf/gdn/RRCII_34_paper_01.pdf lk 41-52.
Ennuste, Ü. 2003. Mälestusi toompeateaduste ja – mängude tipust. – Sirp, 14. märts 2003, nr 11, lk 5.
Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.). 2003. Factors of Convergence: A Collection for the Analysis of Estonian Socio-Economic and Institutional Evolution. Tallinn.
Ennuste, Ü and Rajasalu, T. 2002. Institutional Determinants of Convergence: Conceptual Frameworks and Empirical Studies of Estonian Institutional Harmonisation and Socio-Economic Convergence with the EU. Estonian Institute of Economics at Tallinn Technical University, Preprint No 64, Tallinn.
Ennuste, Ü. and Rajasalu, T. 2002. Critical Probability of the EU Eastern Enlargement Project’s Institutional Failure: Aspects of Calibrated Economic Impacts of the Failure. In: Aksel Kirch and Juhan Sillaste (eds.) Monitoring Preparations of Transition Countries for EU-Accession. 4th International Conference 4-6 October, 2002 Pärnu, Estonia, The Institute for European Studies, Tallinn, 212-227: http://www.ies.ee/iesp/ennuste.pdf
Ennuste, Ü. 2002. Poliitökonoomiline pamflett ja teisi tekste. Koostanud ja toimetanud Alari Purju, Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond, TTÜ Kirjastus, Tallinn.
Ennuste, Ü., Kein, A. and Rajasalu, T. 2002. INSTITUTIONAL DETERMINANTS OF CONVERGENCE: CONCEPTUAL FRAMEWORKS AND EMPIRICAL STUDIES OF ESTONIAN INSTITUTIONAL HARMONISATION AND SOCIOECONOMIC CONVERGENCE WITH THE EU. CERGE-EI GDN program project No. 34: http://www.cerge-ei.cz/pdf/gdn/RRCII_34_paper_01.pdf
Ennuste, Ü. 2001. Quasi-Implementing Design Mechanisms and Primary Determinants: Estonian Empirical Illustrations. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.) Factors of Convergence: A Collection for the Analysis of Estonian Socio-Economic and Institutional Evolution. Tallinn, 325-361.
Ennuste, Ü. 2000. On Optimal Bayesian Market Mechanisms with Credibility Constraints: the Example of the CEECs and EU Accession and Enlargement Processes. In: List of Abstracts. The 2000 Annual Meeting. European Public Choice Society. Siena.
Ennuste, Ü. 2000. Payback Impossible. – The Baltic Times. 5, 194, p. 15.
Ennuste, Ü. and E. Terk. 2000. Determination of the Economic System Transformation. – The Baltic Review. Vol. 19, 16-17.
Ennuste, Ü. 1999. On a Bayesian Mechanism Planning Model of the Shaping the CEECs and EU Accession and Enlargement Decisions. In: List of Abstracts. The 1999 Annual Meeting. European Public Choice Society. Lisboa, pp. 15.
Ennuste, Ü. 1999. On a Bayesian Mechanism Planning Model of the Shaping the CEECs and EU Accession and Enlargement Decisions. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.), HARMONIZATION WITH THE WESTERN ECONOMICS: Estonian Developments and Related Conceptual and Methodological Frameworks, Tallinn, 343-359.
Ennuste, Ü and Wilder,L. 1999. Introductory Notes. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds), HARMONIZATION WITH THE WESTERN ECONOMICS: Estonian Developments and Related Conceptual and Methodological Frameworks, Tallinn, 1-7.
Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds.) 1999. HARMONIZATION WITH THE WESTERN ECONOMICS: Estonian Developments and Related Conceptual and Methodological Frameworks, Tallinn.
Ennuste,Ü. 1999. On the Estimation of the Derminants of the Estonian Economic System and Harmonistation Indexes. Report. Congress of Political Economists (COPE). The Tenth Annual Convention. Tallinn, July 13-18, 1999.
Ennuste, Ü. 1999. ESTONIAN ECONOMIC MANAGERS AND POLITICIANS EVALUATE INSTITUTION BUILDING AS AN INDUSTRIAL STRATEGY. In: Ülo Ennuste and Lisa Wilder (eds), HARMONIZATION WITH THE WESTERN ECONOMICS: Estonian Developments and Related Conceptual and Methodological Frameworks, Tallinn, 138-147.
Ennuste, U. 1999. Imperious. – Business Central Euorope. November, p. 8.
Ennuste, U. 1999. Real Transition. – The Baltic Times. 4, 185, p.19.
Ennuste, U. Monkey Business. – Business Central Europe, July/August, 1998.
Ennuste, Ü. 1998. Mes sa muodile void teha. Eesti Ekspress, 20. August, 1998, C2.
Ennuste, Ü. 1998. Kuidas nurjata Euroopa Liidu laienemist. Eesti Ekspress, 11. September, 1998, C2.
Ennuste, U. 1998. A Poisoned Chalice. – Business Central Europe, October, 1998.
Ennuste, Ü. 1998. Estonia. In the Report: Institution Building as an Industrial Strategy. PHARE-ACE Research Project P95-2234-R. G. Hodgson (coordinator), Cambridge, 145-193.
Ennuste, Ü. 1998. Implementing Economic Institution’s Functional and Structural Credibility: the Case of Estonia’s Currency Board. In: Working Papers in Economics (TTUWPE). Edited by Vello Vensel, Tallinn, 69-79.
Ennuste,Ü,. Majandusinstitutsioonide usaldusväärsus. Äripäev, 28 oktoober 1997.
Ennuste, Ü. 1996. Viimase okupatsiooni majanduskahju hinnangu alamtõkkest. – Eesti TA Toim. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 45, 4, 533-534.
Ennuste, Ü. 1996. On Adaptive Implementation of Economic Systems: A Bayesian Nash Analysis. – Proc.Estonian Acad.Sci. Humanities and Social Sciences, 45, 1, 1-12.
Ott, A.F. and Ennuste, U. 1996. Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia. – Social Science Journal, 33, 2, 149-164, 1.1 kategooria:
http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362331996900336
Ott. A.F. and Ennuste, Ü. 1995. Privatization of State Enterprises in Estonia: A Public Choice Approach. – Proc. Estonian Acad. Sci. Humanities and Social Sciences, 44, 1, 1-13.
Ennuste, Ü. 1995. A Risk Theoretical Model of Privatization Vouchers. – Proc. Estonian Acad. Sci. Humanities and Social Sciences, 44, 1, 14 – 20.
Ennuste, Ü. 1993. An outline for estimating long-term economic damage by means of analogy.
– Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 42, 1, 1-4.
Ennuste, Ü. (kaas-koostaja) 1992. Inglise – eesti majandusterminite seletussõnastik. Toimetanud prof. U. Mereste, 1, 2, 3, 1992, Tallinn, 701 lk.
Ennuste, Ü. 1992. A Market-Like Implementation Example. – Proc.Estonian Acad.Sci. Humanities and Social Sciences, 41, 2, 61-70.
Ennuste, Ü. 1991. Tõerääkimise tagamisest ja tingitud riskikartuse vähendamisest sotsiaal – majanduslikes juhtimissüsteemides. Rmt.: J. Laas (toim) Demokraatia. Diskussioon. Demagoogia. Tallinn, 43-54.
Ennuste, Ü. and A. Matin. 1989. Stochastic Adaptive Planning Models and problems of their Coordination. Book, co-author A.Matin, Moscow, “Nauka” (ed Michail Kortsomkin, in Russian:
Стохастические экономические модели адаптивного оптимального планирования и проблемы их координации / Юло Эннусте, Андрей Матин ; отве� Москва : Наука, 1989 95, [2] lk.ISBN/ISSN: 502011937 RR, TLÜAR, TLÜAR teadusrk).
Ennuste, Ü. 1989. Some Models of Stochastic Planning Mechanisms. – Finnish Economic Papers, 2, 2, 116 – 124. http://econpapers.repec.org/article/fepjournl/v_3a2_3ay_3a1989_3ai_3a2_3ap_3a116-124.htm ja http://www.taloustieteellinenyhdistys.fi/images/stories/fep/fep19892_3.pdf
Ennuste, Ü. 1989. Majandusliku riski lihtsamaid arvutusvõtteid. Rmt.: Informatsioon ja marketing, Tallinn, 145 – 148.
Ennuste, Ü. 1989. Towards a Stochasic Economic Planning Methodology. Academy of Sciences of the Estonian SSR, Section of Social Sciences, Tallinn.
Ennuste, Ü. 1988. Mitte ainult uus rüü. – Horisont, 1, 14-17.
Ennuste, Ü. 1985. Maailma vägevaim rulett. – Majandus ´85, 92-93.
Kornai, János (1985) Majanduslik kasv, defitsiit ja efektiivsus : sotsialistliku majanduse makrodünaamiline mudel. (tõlk T. Kaare, erialatoim Ü. Ennuste) Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn : [s.n. “Ametlikuks kasutamiseks” soveti perioodil], 124 lk. : ill. Eesti Rahvusraamatukogu.
Ennuste, Ü. 1978. A Theory of Decomposed Optimal Planning. [toim Dr S. Ulm, tõlk. T. Kaare] Valgus, Tallinn, 223 lk.
Юло Эннусте. 1976. Принципы декомпозиционного анализа оптимального планирования. Академия наук ЭССР, Институт экономики. Таллинн : Валгус, 1976 174 lk.
Ennuste, Ü. 1976-1996. Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused – toimetuskolleegiumi liige, osaliselt ase-esimees.
|
Ennuste, Ü.1974. Majanduse optimaalse planeerimise aktuaalseid metoodilisi küsimusi. Rmt: Majandusteadus ja rahvamajandus 1971/72, Eesti Raamat, Tallinn, 55-56.
Ennuste, Ü. 1973. Probleme und Elemente der Dekompositsionanalyse von wirtschaftlichen Optimumaufgaben. – Tagungsmaterial der Dritten Internationalen Tagung Mathematik und Kybernetik in der Ökonomie, Leuna-Merseburg.
Ennuste, Ü. 1970. On the Principle of Economic Effectiveness of a Planning System. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, XIX, No. 4, 415 – 425.
Ennuste, Ü. 1969. Uncertainty, Information and Decomposition in the Planning of a Production System. – Economics of Planning, 9, 3, 258 – 266, 1.1 kategooria:
https://springerlink3.metapress.com/content/apt25151401mm553/resource-secured/?target=fulltext.pdf&sid=fvfx4a45bfltmq55fcc0xk55&sh=www.springerlink.com (NB maksab ca 40 eurot).
Ennuste, Ü. 1969. On Optimality Criteria for Production Systems. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, XVIII, 2, 99 – 104.
Ennuste, Ü. 1968. Tootmissüsteemi optimumülesannete lahendamisest dekomponeeritud Lagrange funktsiooni abil. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, XVII, 2, 258 – 266.
Ennuste, Ü. 1968. Diskonteerimisprobleemidest toomissüsteemide optimaalsel arendamisel. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, XVII, 1, 3 -10.
Brutus, L., Ennuste, Ü. 1965. Un domaine d´expe´rimentation e`conomique.- Democratie Nouvelle, Mars, 89 – 94.
Ennuste, Ü. 1964. Kapitaalmahutuste efektiivsuse probleemi uurimine materiaalse tootmise lihtsustatud maatriksmudeli alusel. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria, XIII, 3.
Ennuste, Ü. 1964. Maatriksite teooria majandusteaduses. – Matemaatika ja kaasaeg, III, Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 33 – 38.
-
Värske
-
Viited
-
Arhiiv
- juuli 2022 (1)
- juuni 2022 (1)
- aprill 2022 (3)
- märts 2022 (2)
- jaanuar 2022 (3)
- detsember 2021 (1)
- november 2021 (2)
- august 2021 (2)
- mai 2021 (1)
- detsember 2020 (1)
- august 2020 (2)
- juuni 2020 (2)
-
Kategooriad
-
RSS
Entries RSS
Comments RSS
Ülo Ennuste majandusartiklid 