Ülo Ennuste majandusartiklid

Suveprognooside lakeeringud

Rahandusministeeriumi suveprognoosis on optimistlikult püstitatud eeldus, et transiit taastub mõne kuuga. Heakene küll, kuid siiski oleks võinud lisada, et kui see eeldus ei realiseeru, kuivõrd siis kukkumine Eesti majanduses kõveneb ja kellele eriti. 

Või kas tõesti ministeerium ei tea, kas transiit üldse annab eelarvele midagi juurde või teeb sellele lisakulusid (nt raudteede majandamine). Muide, Eesti Pank väitis, et ei tea, kui palju transiit meile sisse toob, ega oska mitte mõhkugi transiidikahjudest arvata. Kas ei oleks aeg meie statistikutel natuke virguda ja jäneseid pükstest välja ajama hakata?

Osalised hinnatõusud

Kuigi suveprognoosis on kõvasti tõstetud hindasid kõrgemale eelmiste prognoosidega võrreldes, oleks tulnud lisada, et ministeeriumi need prognoosid näitavad ainult osalisi hinnatõuse ja edaspidi tuleb neid traditsiooniliselt tõsta. Sellega seoses oleks pidanud lisama järgmisi remarke: et ministeeriumi inflatsiooniarvutustesse ei lähe sisse elamispinna turuhinna tõusud vms; et elamispinna hinnatõusuga arvestamine annab näiteks Soomes juurde inflatsiooni poolteisekordse tõusu.

Prognoositud hinnatõusud on ilmselt ainult osalised selle tõttu, et kajastavad vaid mõjurite otseseid efekte ehk eeskätt pealisinflatsiooni muute. Kaudseid või teiseseid ülekanduvaid ja tagasiside efekte ei ole selles prognoosis arvestatud (näiteks meditsiiniseadmete hindade tõstmine käibemaksudega tõstab omakorda tervishoiuteenuste hinda jne).

Seega selles ametkondlikus prognoosis esitatud inflatsiooni tõus osutub tõenäoliselt paari protsendipunkti võrra madalamaks tegelikult oodatavast. Nagu see meie rahandusministeeriumi ja keskpanga ning hargmaiste pankade prognoosimispraktikas juba poliitiliseks strateegiaks on saanud.

Miljardid inflatsiooni nahka

Oleks olnud oluline lisada, et ülemääraselt kõrge ja absoluutselt ohjeldamata inflatsioon neelab prognoosiperioodil rahvuslikest finantsvaradest kümneid miljardeid. Ainuüksi 50 miljardist kroonist oodatavast euroabist jääb reaalse ostujõu mõttes järele ilmselt 30-40 miljardit, kodumajapidamiste säästude iga-aastastest miljardilistest väärtuse langustest rääkimata jne.

Eurole ülemineku käkkikeeramine valitsuse (rahandusministeeriumi loidus) ning keskpanga poolt toob prognoosiperioodil rahvamajanduslikku kaotust kümneid miljardeid, kuid nagu minister kommenteeris – sellest ei ole midagi.

Prognoositekstis on näha, et SKT (sisemajanduse kogutoodang) ja RKT (rahvuslik kogutoodang) lõhet (vahet) on suurendatud paari miljardi ringis. See muut oleks vajanud autorite kommentaare à la see on tingitud kodumajapidamise üüratu välisvõlakoorma (võrreldes kodumajapidamiste säästude ning kinnisvaraga) amortisatsioonist ehk tagasimaksudest. Siin oleks tulnud märkida riski, et kui kodumajapidamised ei osutu suuteliseks oma tagasimakse täies mahus tegema (konkurentsi langus, devalvatsioon jne), siis see lõhe ei süvene esitatud mahus.

Ja oleks vaja olnud lisada, et sellele väljavoolavale rahale läheb jooksevkonto negatiivsuse ja muude välisvõlgade katteks kümnete-kümnete miljardite ulatuses rahvuslikku vara. Viimane omakorda hakkab edaspidi SKT väljavoolu suurendama, eeskätt meie hargmaiste firmade otseinvesteeringute suurenemisega veelgi odavama tööjõuga riikidesse.

Majanduslik ebavõrdsus suureneb

Ministripartei silmapaistvalt sotsiaalse suunitlusega valimisprogrammi alusel oleks oodanud prognoosist märkusi selle kohta, et edaspidi ilmselt majanduslik ebavõrdsuse suurenemine intensiivistub koos sellega kaasnevate võimalike tagajärgedega majandusele nii kuritegevuse tõusu kui haridustasemete ebavõrdsustumise näol.

Vaeseid lööb eelseisev hindade kerkimine eriti rängalt, kuigi hindade tõus on taevamanna riigieelarve rahaillusoorsel ülespuhumisel ning monopoolsetele suurettevõtetele, kapitali väljavedajatele, hargmaistest pankadest rääkimata.

Prognoositeksti oleks tulnud lisada, et SKT elaniku kohta ei ole otseses seoses elatustasemega. Ühesõnaga, nagu kuuleme, tuleb meil veel palju aastaid solgivett juua – riigil polevat raha euroliitu toetada meie veevärginduse saneerimisel –, mis on muidugi odav vesi, kuid PPS hindades (SKT inimese kohta – toim) asendatakse madal hind euroliidu keskmise tsiviliseeritud vee hinnaga. Ja see on muidugi kõrgem hind vastavalt kõrgemale kvaliteedile. Seega tekib poliitiliselt soodne illusioon, et meie elatustase on üsna heal tasemel, et nii suuri kulutusi teeme.

Tagaritta kukkuja

Oleks võinud märkida, et järgmise aasta eelarve suur tõus on prognoositud nominaalsena, et tegelikult suure inflatsiooni tingimustes see ei tähenda mingit reaalset sisulist väärtuselist tõusu. Kauba suure kallinemise tõttu tuleb ilmselt teha lisaeelarveid, et planeeritud riigikohustusi reaalselt täita.

Et rahaillusiooni poliitika ja turu suhtes neutraalsete tulumaksude ümberkantimine hindu tõstvateks tootemaksudeks jätkuvad, aetakse inflatsiooni tõstmise ning säästmise likvideerimise poliitikat, püsib majandusliku ebavõrdsuse ja määramatuse suurendamise poliitika.

Mis veelgi olulisem, suveprognoosi oleks võinud võrrelda sõltumatute rahvusvaheliste analüütikute momendiseisukohtadega.

The Economist hindab Eesti SKT 2008. aasta oodatava kasvutempo oluliselt madalamaks meie ministeeriumist ning ELi riikide vahelises võrdluses selle üllitise tabelites ei paikne Eesti enam 2008. aastal kolme kõrgema kasvutempoga riigi rühmas. Võrreldes Eestit teiste võrreldava suurusega ELi regioonidega, on meie koht ilmselt kahekümne-kolmekümne rühmas.

Mullu SKT absoluutmahu kasv elaniku kohta oli jälle kergelt Soomes suurem kui meil – ka see lõhe suurenes.

Ülo Ennuste, majandusmatemaatika professor

Pärnu Postimees 13.09.2007

september 13, 2007 Posted by | Uncategorized | Lisa kommentaar