Kiri 18.XI 14

Aktuaalseid näiteid domineerivate korporatsioonide turujõudude ja maksumehhanismide kiskjalikust kasutamisest korrumpeerunud  poliitreguleerijate poolt

Vastavaid moodsaid teoreetilisi kontseptsioone vt eeskätt Jean Tirole’ töödest kes 1970-nendatel oli vaimne isa majanduskiskjalikkuse mehhanismide range mänguteoreetilise modelleerimise arendamise alal asümmeetrilise informatsiooni tingimustes  – millest värske asjatundliku ülevaate leiab teavikust:

http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/2014/advanced-economicsciences2014.pdf  (vt „predatation“ ligemale tosinas formaadis)

Äsja Der Spiegel 10.IX 14 avaldas värske EL Komisjoni Presidendi Juncker’i kohta parajasti ühe rahvusvahelise ajakirjanike laagri mahuka  paljastuse hargmaistele suurkorporatsioonidele kasumimaksude varjendi mahitamist Luksemburgis:

http://www.spiegel.de/international/europe/editorial-on-tax-problems-of-eu-commission-president-juncker-a-1002075.html

Sellest leiame nt lõigu:

„The European Union has a problem — and a serious one at that. On the surface, the issue is about the tax avoidance schemes in Luxembourg that were engineered during former Prime Minister Jean-Claude Juncker’s tenure. And about the billions of euros in revenues lost by other EU countries as a result. But the true problem in this affair actually runs a lot deeper. At issue is just how seriously we take the new European democracy that Juncker himself often touts.“

 

• Niisiis Juncker’i disainitud Luxembourgi kasumimaksu paradiis jättis mitmed ELi liikmesriigid ilma miljarditest laekumistuludest – muide siinjuures ka meie mitmete domineerivate võimujõukude poolt tehakse poolt tehakse nägusid nagu taoline  häbiväärne kiskjalik rahvusvaheline kõlvatu maksukonkurentsi nähtus ei midagi kiskjalikku  ega olevat ka seostatav ELi kõrgete eetiliste printsiipide riivega – ega pole veelgi vähem kuidagi seostav ka meie 0-kasumimaksu paradiisiga (sic! nt hiljuti Ku-Ku raadios Ansip-Atonen duo poolt)

Tõsi küll et Juncker’i mehhanism aitab lokaalselt rikastuda (seal GDP pc on oma pooltosinat korda meist kõrgemal) – aga meil vastupidi – nt EP „Eesti maksebilansi aastaraamat 2013“

http://www.eestipank.ee/publikatsioon/maksebilansi-aastaraamat/2013/eesti-maksebilansi-aastaraamat-2013

nt kirjutab lk28:

„Nagu neljal varasemal aastal, oli Eesti ka 2013. aastal välismaailma netofinantseerija – finantskonto kaudu voolas kapitali 389 mln euro eest välja rohkem kui sisse tuli. Kui neto­laenusaaja oli eelkõige valitsemissektor (344 mln eurot), siis välismaailma rahastasid krediidiasutused (504 mln eurot), ettevõtlussektor (171 mln eurot) ja keskpank (58 mln eurot). Otseinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu, portfelli- ja muude investeeringute puhul oli olukord vastupidine – väljavool oli suurem kui sissevool. Finantskonto struktuurist liikide järgi annab ülevaate joonis 1.10.“

• Aga raamat ei anna ülevaadet „Imest“ et kuidas see ikka nii on et vaene (subregionaalselt GDP pc kolm korda madalam partnerriikidest) EL toetusalune väikeriik negatiivse jooksevkontoga on „välismaailma netofinantseerija“ – ja – kui nii siis ikka kelle arvelt ja mis mehhanismide kaudu.  Ja kui suures mahus veel siis välismaailma brutofinantseerija – ning – seda lisaks siiretele välismaailma jooksevkontost? Missuguse loogika alusel on EP see raamat taolise struktuuriga kavandatud – ilma analüüsita?

Samas nii Riigikontroll kui ka Riigikogu Rahanduskomisjon väidavad et mullu olla Riigi rahandus täitsa korras olnud. Kuid kas tsiviliseeritud rahvusriigi rahanduse korrasolekut tõesti ei puuduta nt niigi barbaarse ebavõrdsuse pidev süvendamine 0-kasumimaksu poolt (nt viimatised 3 aastat vastupidi Põhjalale) ning kodumaiste investeeringute kängutamine seoses finantside vohava nii neto- kui ka bruto-väljavooluga justkui rahvusvaheliselt odavaks pestud kapitalina?

Missuguse eetika/loogika alusel sellist teadustühist rahvuslikku jätkuuutmatut makro-majanduspoliitikat  meil kavatsetakse teostada ning kaua sellest veel püütakse vaikides kõlvatult mööda vaadata – vist eeskätt mitmetele hargmaiste korporatsioonidele ning pankadele meeldimise huvides?