Oluline on paluda poliitökonoomilist vabandust

Enne jaani tunnistas president Toomas Hendrik Ilves väga kiiduväärselt Maalehele, et oli oma uusaastakõnes majanduse tuleviku suhtes liiga optimistlik: “Lähtusin tol ajal välja kuulutatud ametlikest prognoosidest. Et need olid ekslikud, eksisin ka mina.” 

 

Valitsus ja keskpank võlgnevad vabanduse

 

Kuid kas need ametlikud prognoosid olid ikka pelgalt ekslikud, kas nende väärus tulenes ainult asjatundmatusest tingitud vigadest ja kas nende vääruste taga polnud üldsegi poliitilist vassimist? 

Valitsuse hiljutisel pressikonverentsil (14. august 2008) dotseeris peaminister Andrus Ansip: “Me otsustasime, et muudetud tulumaksuseadus selles osas, mis puudutab avansilisi makseid, saab muudetud, ja see jõustumine lükatakse ülimalt suure tõenäosusega – ma loodan, et riigikogu seda teeb – aasta võrra edasi.”

Kahjuks ei mingit vabanduspalvet, et alles äsja vastu võetud rahandusministeeriumi esitatud seadusparandust on vaja omakorda parandada ja jõustamist edasi lükata.

Pole selgitatud, mida täpselt kavatsetakse muuta, ometi sõltuvad nendest muutustest tuleva aasta eelarves miljardid siia- või sinnapoole. 

Aga mis veelgi olulisem, valitsusel koos keskpangaga olnuks vaja paluda vabandust, et nimetet vastuvõetud seadusparandus, mis läheb parandamisele, oli koostatud liialt optimistlikest eeldustest lähtuvalt.

Täpsemini: lähtudes rahandusministeeriumi prognoosidest, mis sisaldasid nii kavaldamisi (nt “väidet”, et 2007 sügiskuudeks transiidimahud taastuvad), kui asjatundmatusi (nt 2008 inflatsiooni prognoosides, ligemale kahekordse veaga).

Ilmselt arvestati ebakompetentselt ainult otseseid mõjusid ja jäeti arvestamata nn teise laine ehk kaudsed mõjud. Ka valitsuse inflatsiooni soosiva majanduspoliitika mõjud. Ilmselt tuginesid needki prognoosid ekslikel nn potentsiaali mudelitel, mis ei arvesta absoluutselt koalitsiooni majanduspoliitikat koos keskpangaga.

Hämamine pressikonverentsil

Mis veelgi hullem, valitsuse seda õiget üritust seadusparanduse kiire ümbertegemise asjus hakati pressikonverentsil järjekordselt serveerima summutava lakeerimis-kakofoonia saatel (järgnevad tsitaadid Andrus Ansipilt): “Teatavasti on Eesti viimase kolme aasta jooksul teadus- ja arendustegevuse investeeringutelt ehk kasvutempolt olnud Euroopa Liidus esikohal. Mitte viie esimese hulgas, vaid esikohal.”

Taevakene, see kõrge kasvutempo on matemaatiline illusioon ja tuleneb sellest, et Eesti teadusrahastamine on ikka veel kordades madalamal tasemel euroliidus tavaks olevast.

“Me näeme, et eksport on jälle kiiresti kasvama hakanud ehk see soovitud muutus, et sisemaisele tarbimisele orienteeritud tegevus peab muutuma tegevuseks, mis on suunatud ekspordile, on juba toimunud. Kuid ekspordi kasv ei ole suutnud kompenseerida sisetarbimise vähenemist ja see on kaasa toonud majanduse languse.”

Taevane arm, millisel statistikal see väide ekspordi “kiirest kasvust” võiks tugineda, jooksevkonto defitsiit on ikkagi ebanormaalselt kõrge ja ilmselt tasakaalustatakse suures osas rahvuslike kinnisvarade müügiga välismaale.

“Kõigepealt näen seda, et hõivatute arv tööstuses on aasta jooksul väga kiiresti kasvanud. See on hea märk.”

Esiteks, kust seda “kiiret” kasvu näha saaks, ja teiseks, mis hea märk see on, kui samal ajal tööstustoodangu maht on reaalselt langemas? Kas seega on tööstuses tööviljakus kiirelt kahanemas?

“Ehk siis neli protsenti, see ülimadal töötusemäär näitab seda, et tööturul on endiselt pinged sees, et struktuurimuutused vähemalt soovitud ulatuses Eesti majanduses ei ole veel toimunud. Ehkki see töötuse statistika nüüd selline ka ei ole, mille põhjalt väga fundamentaalseid järeldusi saab teha.”

See viimane väide on tõesti õige, sest neli protsenti ei arvesta tööjõu pagemist välismaale igat liiki “ekspertide” näol. Nende ekspertide hulgas on muide “ärimehi”, kaasas sadu miljoneid siin maksustamata seaduslikult kokku krabatud raha.

“Ja minu meelest tuleb kindlasti edasi minna tulumaksumäära alandamisega. See on asi, mis hoiab meid maksukonkurentsis, mis elatab majandust.”

Taevas appi, moodsa majandusteaduse alusel küll nii ei saaks väita, kui siin tulu- ning käibemaks pole segamini aetud.

“Ja jälle kord on võimalik viidata põhjanaabritele. Soomes kavatsetakse tulumaksu alandada 1,1 miljardi euro võrra järgmisel aastal. Miks nad seda teevad? Selleks, et majandust elavdada. Eestis millegipärast vaadatakse seda pelgalt kui mingisugust majandusest lahus seisvat erakonnapoliitilist sammu. Ei, see on oluline samm selleks, et majandust elavdada.”

Kas põhjanaabrite valitsusel ei ole maksude alandamise peaeemärk siiski mitte inflatsiooni alandada ja seda eeskätt käibemaksu vähendamisega?

Triin Ahonen BNSist küsis: “Kuidas te hindate, kas me püsime graafikus, et jõuda Euroopa viie jõukama riigi hulka?”

Andrus Ansip: “Majandus on tsükliline. Arvan, et me ei pea kahetsema 11protsendilise majanduskasvuga aastaid. Viimase kümne aasta sisse jääb ka aasta 1998, kus majanduskasv oli ümmargune null ja kus kolme kvartali vältel oli majanduskasv negatiivne ehk meil oli tegemist majanduslangusega. Ja sellele vaatamata on keskmine majanduskasv viimase kümne aasta jooksul Eestis 7 protsenti. Meist kiiremini on kasvanud ainult Iirimaa – 7,1 protsenti. Iirimaa esimese kvartali majanduskasv oli tänavu – 1,5 protsenti. Ma küll ei ütle, et Iirimaa seetõttu oleks aeglase majanduskasvuga maa pikas plaanis, pikas perioodis. Ja usun, et meie ettevõtluskeskkond on selline, mis suudab uute oludega kiiresti kohaneda ja majanduskasv jätkub ka uues tsüklis enam-vähem samas tempos, mis eelmises tsüklis.”

Moodsa majandusteaduse järgi on majandus reguleeritav protsess ja seega võib-olla väga hea juhtimise korral suudetakse stabiilses demokraatias stabiilsete globaalsete päikeseplekkideta arengul saavutada, et majanduses prevaleerivad ilusad hästiprognoositavad regulaarsed poliitilised tsüklid. Muidu võib siiski ainult rääkida muutuvate lainetuste virvarrist. Iirimaa 7protsendiline kasvutempot vastab absoluutse majandustegevuse mahult ligikaudu meie 20protsendilisele kasvutempole, majandustasemed on niivõrd erinevad.

Moraal

Nagu meie president tublilt ees, nii ei tohiks igas kaliibris ametimehed ja analüütikud nüüd enam majandusküsimustes enne suud paotada, kui nad ei ole vabandust palunud ja lubanud edaspidi oma vigu ja partokraatlikke vigureid parandada, eeskätt loobuda barbaarsest populistlikust majanduslikust poliithämamisest ning hakata õppust võtma tsiviliseeritud põhjanaabrite heaolumajanduslikest süsteemidest. Seda eeskätt inflatsioonikatlale kaane peale panemise alal.

Moodsa majandusteaduse valguses pole meie praegusest majanduslikust üldlangemisest ja seda eeskätt põhjustanud kõrgest inflatsioonist muidu üldse lootust niipea ilma katastroofita välja pääseda.

Eriti tuleb unustada valveväited stiilis “küll näete, et tuleva aasta teisest poolest tsükkel ise tõuseb” või “teistel on ka langus”, mõistmata, et teistel on olulised raskused millegipärast kordades leebemad.

Ülo Ennuste, majandusmatemaatika professor

Avaldatud: Pärnu Postimees 21.08.2008