Jätkusuutlikkuse riskide kütkes

Kõigis programmides ning platvormides tuleb viivitamatult tõsta kõva kisa: meie rahvusliku kodumaise majanduse areng on praeguse majanduspoliitika jätkumisel jätkusuutlikkuse riskide kütkes

Seda pikaajaliselt oodatavate riskide määra (seostatult statistilise nt heaolu määraga) on kerge ligikaudselt mõõta arvutades komplekstasandil* nt reaalteljel majanduslik heaolu (nt Eurostati AIC indeksid 2013) ja imaginaarteljel jätkusuutlikkuse riskid (nt EL Komisjoni Sügisprognooside 2014 järgi liikmesriikide kodumaiste koguinvesteeringute maht p.c. 2013 – kusjuures mida suurem see maht liikmesriigis seda väiksemad riskid sest kehtiva statistika järgi riske vähendavad olulised faktorid nagu nt relvastuse hankimine ning ka teaduskulutused käivad investeeringute sisse**).

Arusaadavalt tulevad meie andmed normeerida vastavalt EL28 kontekstile (mitte IMF kontekstile) ning võrdluseks kasutada eeskätt liikmesriiki millega kõige tihedam koostöö (mitte konkurents nagu majandusliidus Kruugman’i järgi sünnis) ning riskiarvestustes tingimata arvestada ka kõige lähema agressorriigi erinevaid diversioonivõimalusi (mitte ainult majanduslikke vaid ka ideoloogilis-informatsioonilisi jne) liikmesriigiti jne (tõsi küll et adekvaatse üksikasjalisuse puhul analüüs neelaks sadu ja sadu lehekülgi mida aga Eestis kahjuks praeguse teaduslageduse puhul pole võimalik produtseerida (nt isegi teadusminister on teaduskraadita***) – igatahes nt Soomega võrreldes tuleb  silmas pidada et ilmselt seal parajasti puudub oluline kremlimeelne viies kolonn ja meile okupatsioonijäänusena  jäänud suur umbkeelne diasporaa – lisaks sellele on Eesti ELis toetustsaav ning Soome toetustandev – et neil on selline majandusmehhanism  et GNI>GDP jne jne) .

Niimoodi ettevaatlikult toimides ning võttes arvesse ka 2007 statistikat on kerge esimeses lähenduses ligikaudselt mõõta et nt Soomega võrreldes on küll meie majanduslik heaolu tase aastaks 2013 mõnevõrra lähenenud (jääb ikkagi 2-3 korda maha) – aga kahetsusväärselt – on samas ilmselt meie rahvusliku kodumaise majanduse jätkusuutlikkuse riskid imaginaarteljel suhtsuurenenud ning riskide lõhe sellel perioodil laienenud. Jääb veel lisada et pikemaajamisest rakursist kriis oli Eestis räigem kui Soomes kus tööhõive praktiliselt ei vähenenud ega majanduslik ebavõrdsus süvenenud – Eestis hõive siiani on languses ning ebavõrdsus süveneb (eriti kui arvestada ka piirkondlikke erinevusi) ning ilmselt ka rahvuslik kogumajanduslik potentsiaal kahaneb.

Pole ka midagi imestada kui reaalselt meie tööjõudu rändab anomaalselt välja (eriti Soome kus lisaks kõrgematele palkadele ka majanduslik ebavõrdsus tsiviliseeritud tasemel ning järjest leevendub erinevalt meie barbarismist) – et meie rahvuslikke finantse slikerdatakse anomaalselt välismaale (rohkem kui Brüssel suudab meile toetusi sisse pumbata :==) jne. Et võetakse valitsuse poolt praeguse poliitika poolt ette reaalselt arendusprojekte ilma riskiarvutusi tegemata (nt e-residentsus mille puhul nt Riigikantselei strateegianõunik ise PM 27.I 15 lk15 kirjutab et temal pole selle ürituse rahvuslikest riskidest õrna aimugi :==).

Muideks finantside välja slikerdamine toimub suuresti selle arvelt et valitsus subsideerib makro ökonoomilisküberneetiliselt täiesti poliitika kõlvatult (eriti rahvusvahelise kapitalituru konkurentsi mõistes ja seda eeskätt moraaliriskiliselt ning vaegteaduslikkusest) nt hargmaiseid korporatsioone (sh Kremliga seotuid ning isegi sanktsioneerimise tingimustes) nn 0-kasumimaksu varjus – ja selge et nii ei jää reaalselt kodumaisele majandusele piisavalt investeeringuid (isegi mitte idapiiri riskikindlaks mahamärkimiseks – eriti soomlastega võrreldes) ning rääkimata meie palgataseme tõstmiseks vähemalt poolele soome tasemele – pensionitest rääkimata.

NB! Ülal valitsuse majanduspoliitika all mõeldi nii jooksvaid makro-regulatsioone (fiskaalkärped nt) kui ka vastavate institutsioonide ning makro-küberneetiliste mehhanismide (nt maksusüsteemide) disaine ning nende reforme****.

Näib et just eeskätt mehhanismide disainide teadustühisus (nt 0-kasumimaks) kui ka jooksvate regulatsioonide ebakompetentsus rahvusliku teadmusruumi ebakvaliteetsusest (nt näib et rahandusminister parajasti ei saa aru finantsriskide olemasolust ja arvab et mingi imaginaarne klaaslagi takistab rahvuslikku arengut ning ilmselt on täielikus teadmatuses  parajasti EL Komisjoni poolt kavandatavast rahvuslike maksusüsteemide harmoneerimisest et kasumimaksudest kõrvalehiilimist talitseda) ning sellest tingitult rahvuslike finantsvoogude prognoosidest väljajätmine samuti nagu mehhanismide reformide prognoosimatus – on Maarjamaa rahvusliku jätkusuutlikkuse ohustamisi peamisi riske ning kütkeid.

Veel tuleks lisada et ilmselt meil kogutakse makro-ökonoomilist ning -finantsilist statistikat sootuks väiksemas mahus ja aeglasemalt kui arenenud riikides (nt mitte nii nagu soomlased, norrakad, prantslased jne) siis muidugi meie rahvuslike riskide põhjendatud kalkuleerimise võimekus ning prognooside kvaliteet jääb rahvusvaheliselt suhtmadalamaks ja samas selle tõttu ka meie e-riiginduse kogutase/kvaliteet rahvusvahelistes reitingutes paratamatult suhtmadaks (kuigi mõnes sektoris võib erandlikult silma paistma  kui riskisid mitte arvestada nagu nt e-residentsuse eksperiment).

*) https://uloennuste.wordpress.com/2009/02/05/majanduspoliitika-kvaliteedi-kompleksprognoosi-analuusi-naide-visand-4-ii-09/

**) vt ka nii öelda „Euroopa XXI sajandi II kümnendi finants-vooge ning –olemeid“ – ilmselt üsna asjatundlikus Bruegel Instituudi käsitluses millest nt saab andmeid ka Venemaa ning Ukraina kohta jne:

http://www.bruegel.org/publications/publication-detail/publication/866-analysis-of-developments-in-eu-capital-flows-in-the-global-context/

 Abstract

This report reviews the key theoretical foundations underlying the benefits and risks of net capital flows, in particular large, persistent inflows or outflows, and the significance of gross flows and their composition. We analyse global capital flows between country groupings. We conclude that global flow patterns changed significantly and Europe has been left behind. The magnitude of capital outflows from Russia and Ukraine due to geopolitical developments have been much smaller than during the financial crisis. In Europe, financial disintegration, which began with the financial crisis, has not been reversed when considering various indicators of financial stocks and flows. Turning to foreign assets and liabilities, we that see central and eastern European countries experienced large negative spreads on equity, and that some larger EU member states succeeded in somewhat replicating the US’s privilege on equity returns. Correlation between returns and revaluations was small, suggesting revaluation gains did not compensate low returns. Using bilateral data and panel econometric models we examine determinants of capital flows and stocks. Euro membership boosted debt flows, while EU membership increased equity flows. Global uncertainty reduces capital flows, but higher financial integration dampens this effect. We calculate financial weighted real effective exchange rates and government bond yields and spreads.

 

***) https://yloennuste.wordpress.com/2015/01/23/memo-speech-on-the-development-of-national-knowledge-structure-draft-23-january-2015/

****)

DP10374 Volatility and Political Institutions: Theory and Application to Economic Growth

Author(s): Timothy J. Besley, Hannes Felix Mueller

Date of Publication: January 2015

Programme Area(s): PE

Keyword(s): executive constraints, growth, robust control

Abstract: This paper develops a model where an institutional constraint limits incumbent discretion to prevent adverse policy outcomes. We show that, in this framework, executive constraints have an impact on the mean and variance of policy. This allows us to interpret the empirical observation that growth volatility is lower in countries with strong executive constraints. We ?t the model to growth data and use our estimates to describe the heterogeneity in performance of weak and strong executive constraints across countries. This is used to illustrate the heterogeneous output response to the adoption of strong executive constraints. We then use the fitted values to consider the benefits of strong executive constraints in income terms.