Ülo Ennuste majandusartiklid

Rahvusliku arukuse proovikivi

Alles näis, et meie intellekti üheks suurimaks väljakutseks on maksude optimeerimine – ikka väga suur reaalse riskimise ja kalkuleerimise värk. Kuid mitte enam. Näib, et veelgi keerukamaks ja lausa üldrahvuslikuks proovikiviks meie talupoeglikule tarkusele on praeguseks kujunenud hoopis firmade tulumaksuseaduste optimeerimine. 

Kuidas hindaks lugupeetud lugeja, kellesse loomulikult kõik intelligentsuse probleemid puutuvad, näiteks seda, kelle huvides on optimeeritud meie firmade uus nn avansiline tulumaksuvalem (vastu võetud RKs 26.03.08). Kas firmade, maksumaksjate, mitteresidentidest omanike, rahvuslike huvide, euroliidu või veel kellegi huvides?

Seejuures hoiatagem, et hinnangu kujundamine nõuab peale makroökonoomilise intellekti veel tõenäosuslike riskiarvestustega intelligentset ümberkäimist. Näiteks kui suureks võivad kujuneda uue valemi jõustamisel meie riiki ees ootavad euroliidu trahvid vms.

Püstitame algandmed.

1. Võrreldes praeguse valemiga – seega mis tahes alternatiivse optimaalse valemiga, sh mitteavansilisega –, ootab firmasid avansilise valemi jõustamisel lähiperioodil ees ligi nelja miljardi suurune tulumaksukärbe (121 SEE seletuskirja põhjal), sh suures osas välisomanduses olevaid.

2. Seega ootab meie eelarve osas ees nelja miljardi suurune laekumislanguse oht, mis tuleb praeguse poliitika tõenäolisel jätkumisel katta mingite teiste täiendavate maksudega, ilmselt eeskätt inflatsiooniliste ehk rahamaksudega.

3. Uue väljapakutud avansilise maksuvalemi jõustamine nihutab igal aastal firmade tulumaksude laekumist vähemasti poole aasta võrra edasi praegusega võrreldes, rahvamajanduslik kahju sellest oleks igal aastal ligemale pool miljardit, arvestades ligi viie miljardi suurust väljamakset ning viieprotsendilisi intresse ja inflatsiooni.

4. Postuleerime, et tõenäosusega 25 protsenti on firma avansilised tulumaksed väljapakutud valemi alusel null ja et nulli puhul taandub avansilise makse valem sisuliselt vanaks valemiks, seega jääb mingi tõenäosus, et euroliit võib selle väljapakutud avansilise valemi eest Eesti Vabariiki trahvida samuti, nagu on lubatud trahvida siiani käigusoleva valemiga jätkamisel.

5. Lõpuks tuleks hinnata, kui suure trahviga tuleks arvestada. Ilmselt nad kalkuleerivad seda nagu suhkrutrahvigi, lähtudes sellest, kui suurt kahju ühisturu reeglite solkimine põhjustab. Arvatavasti see ema-tütre direktiivi riive ei ole rahaliselt oluline summa, sest euroliidus standardse tulumaksureegliga võrreldes kahjustab isegi meie praegune valem eeskätt meie endi iga-aastasi eelarvelaekumisi kordades olulisemalt – viis miljardit või nii võiks hinnata keskmiselt aastast eelarvesse laekumist normaalsest väiksemaks, nii vana kui uue valemi puhul.

Oma vastused esitage lahkelt nendele, kellesse need probleemid peaksid puutuma.

 

Ülo Ennuste, majandusmatemaatika professor

Pärnu Postimees 17.04.2008

Advertisements

aprill 17, 2008 - Posted by | Uncategorized

Kommentaare veel pole.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: